Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood 12984303 Kentmanni tn 4, 10116 Tallinn 24.04.2026 Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Heili Püümann Allkirjastatud digitaalselt Arsi Pavelts, PhD Kristjan Tamm Laura Raadik Kristiina Koll Veikko Puolakainen Madis Abel Mari Past ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Andra Olm Liis Kikas [email protected] Sten Tikerpe Mart Parind Kaisa Poller Karolyn Krillo Marika Mugur Krete Hänman Maris Vutt, PhD Rainis Loit VAIDLUSTUS Riigihange: „Teekattemärgistustööde teostamine 2026-2028“ (viitenumber 306709) Vaidlustaja: AS Signaal TM Registrikood 12394501 Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Mart Parind Vandeadvokaat Veikko Puolakainen Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Tallinna Transpordiamet Registrikood 75028252 e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ning tunnistada kehtetuks Tallinna Transpordiameti juhataja 15.04.2026 käskkirja nr 1-9/26/14 p 1, millega kõrvaldati AS Signaal TM riigihanke „Teekattemärgistustööde teostamine 2026-2028“ (viitenr 306709) menetlusest. 2. Mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt vastavalt vaidlustaja menetlus- kulude nimekirjale.  NOVE - 2/7 - I ASJAOLUD 1. 06.03.2026 kuulutas Tallinna Transpordiamet („Hankija“) välja avatud hankemenetlusega riigihanke „Teekattemärgistustööde teostamine 2026-2028“ (viitenumber 306709, „Hange“). Pakkumusi hinnatakse üksnes maksumuse alusel. 2. Pakkumuse esitasid neli pakkujat, kellest odavaima pakkumuse hinnaga 1 189 269 eurot (km-ta) tegi AS Signaal TM („Vaidlustaja“). 3. 15.04.2026 kl 17:04 allkirjastas Hankija käskkirja nr 1-9/26/13, millega võttis vastu järgmised otsused: (1) tunnistada kolme pakkuja, sh Vaidlustaja, pakkumused vastavaks; (2) lükata ühe pakkuja pakkumus tagasi; (3) tunnistada edukaks Vaidlustaja pakkumus. 4. 15.04.2026 kl 17:11 allkirjastas Hankija käskkirja nr 1-9/26/14, millega võttis vastu järgmised otsused: (1) kõrvaldada Vaidlustaja kui edukas pakkuja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel hankemenetlusest; (2) kvalifitseerida Vaidlustaja kui edukas pakkuja. 5. Vaidlustaja arvates on tema hankemenetlusest kõrvaldamine õigusvastane. Sellest lähtuvalt esitab Vaidlustaja siinsega riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse Vaidlustaja kõrvaldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 6. Vaidlustaja leiab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane ja kuulub kehtetuks tunnistamisele kolmel põhjusel: (1) Hankija ei ole Vaidlustaja kui eduka pakkuja kõrvaldamise aluseid kontrollinud pärast pakkumuse edukaks tunnistamist, nagu nõuab RHS § 104 lg 8 ls 2, vaid juba enne; (2) RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeltingimused ei ole täidetud; (3) Hankija ei andnud Vaidlustajale enne kõrvaldamisotsuse tegemist võimalust esitada heastamismeetmete võtmist näitavaid tõendeid. Vaidlustaja hindab, et kõik eelnimetatud eksimused on üksinda piisavad, et tuua kaasa vaidlustuse rahuldamine. Seda enam kehtib see kolme eksimuse kumulatiivses koosmõjus. 7. Vaidlustaja arusaamist järgi on vaidlustatud käskkirjas leiduv viide sellele, et õige ei ole Vaidlustaja hankepassis antud kinnitus tema suhtes õiguskaitsevahendite rakendamise kogemuse puudumise kohta, tehtud n-ö remargi korras. Mitte miski Hankija ülejäänud argumentatsioonis ei viita, et Hankija oleks Vaidlustaja kõrvaldamisel tuginenud RHS § 95 lg 4 p-le 9 (valeandmete esitamine). Sellest johtuvalt Vaidlustaja sellele kõrvaldamise alusele ka ei keskendu. Olgu siiski lühidalt öeldud, et Hankija ei olekski õiguspäraselt saanud RHS § 95 lg 4 p-le 9 tugineda, kuna kohtupraktikast tulenevalt ei piisa pakkuja kõrvaldamiseks pelgalt tõigast, et pakkuja on hankepassi küsimusele vastanud ekslikult. Nõutav on, et esitamata jäänud andmed võinuks mõjutada ka hankemenetluse tulemust.1 Antud juhul niisugune mõju puudus, kuna teave nn rikkumisepisoodi kohta, mis inimliku eksimuse tõttu mainimata jäi, on riigihangete registris avalikult nähtav ning liiatigi puudutab kõnealune episood Hankijat ennast, st asjaomane teave on Hankijale teada sõltumata sellest, kuidas Vaidlustaja hankepassi täitis. 1 TlnRnKo 3-20-80, p 22; 3-20-334, p 17.  NOVE - 3/7 - A. Hankija on eksinud seaduses ette nähtud menetlustoimingute järjekorra vastu 8. RHS § 104 lg 8 ls 2 näeb ette, et pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist. Seega, hankija võib eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontrolliga alustada, st teha esimesed sellekohased kontrollitoimingud (alles) pärast seda, kui ta on asjaomase pakkuja pakkumuse ametlikult edukaks tunnistanud. Seda on kinnitanud VAKO2 ja seda on selgitatud ka asjaomase seadusesätte seletuskirjas.3 Sätte mõtte võtab hästi kokku VAKO selgitus, et „[e]duka pakkuja kontrolli ei [saa] loogiliselt läbi viia enne kui teatav pakkumus on edukaks tunnistatud“.4 Ka RHS kommentaarides on osutatud, et „seadusandja eesmärk oli, et kontroll RHS § 104 lg 8 alusel toimuks tingimata pärast pakkumuse edukaks tunnistamist“.5 9. Vaidlustaja möönab, et tema pakkumuse edukaks tunnistamise käskkiri allkirjastati 15.04.2026 kl 17:04 ning kõrvaldamise käskkiri kl 17:11. Seega, puhtformaalselt on kõrvaldamise käskkiri edukaks tunnistamise käskkirjast hilisem. 10. Sisuliselt ja faktiliselt on aga ilmne, et tegelikult ei alustanud Hankija eduka pakkuja kõrvaldamise aluste kontrolli alles pärast pakkumuse edukaks tunnistamist, vaid viis selle kontrolli otsast lõpuni läbi juba enne. On eluliselt ebausutav, et Hankija suutis nende seitsme minutiga, mis jäid kahe käskkirja allkirjastamise vahele, teha kõike järgmist: (i) viia riigihangete registris läbi erinevad päringud; (ii) kontrollida mõnede kõrvaldamise aluste puhul pakkuja antud teavet ja kinnitusi; (iii) kujundada kõigi kõrvaldamisaluste suhtes informeeritud seisukoha; (iv) töötada välja hinnangu ja argumentatsiooni seonduvalt Vaidlustaja ühe rikkumisepisoodiga; (v) vormistada selle kõige kohta käskkirja. Sedavõrd mahukas töö pidi olema enne pakkumuse edukaks tunnistamist juba ette ära tehtud. 11. Eelöeldut kinnitavad ka objektiivsed faktid. Nii on Hankija lisanud Vaidlustaja kõrvaldamise otsust sisaldava käskkirjaga samasse digikonteinerisse ka kaks hankekomisjoni protokolli, millest üks käsitleb Vaidlustaja kui „eduka pakkuja“ kvalifikatsiooni ja teine Vaidlustaja kui „eduka pakkuja“ kõrvaldamise aluste kontrolli. Kvalifikatsiooni protokoll on kõigi nelja komisjoniliikme poolt allkirjastatud juba 14.04.2026, kõrvaldamise aluste protokoll on allkirjastatud kolme komisjoniliikme poolt 14.04.2026 ja viimase poolt 15.04.2026 kl 11:39. Kõik need ajad on varasemad Vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistamise käskkirja väljaandmisest (15.04.2026 kl 17:04). See on ka põhjus, miks Vaidlustaja on mõni lause eespool kasutanud sõnapaari „edukas pakkuja“ ümber jutumärke, kuna 14.04.2026 ja 15.04.2026 päeva esimeses pooles, mil hankekomisjon nähtavasti Vaidlustaja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontrolli tegelikult läbi viis, ei olnud Vaidlustaja veel edukas pakkuja. 12. Ülal selgitatu tähendab mh seda, et Hankijal puudub RHS § 104 lg 8 ls 2 alusel ajalises mõõtmes asjakohane hinnang Vaidlustaja kvalifikatsioonile ja kõrvaldamise alustele. Iseäranis puudutab see minetus n-ö ajas muutuvaid asjaolusid nagu nt maksuvõlg, karistatused jne, mille kontrolli puhul ei saa mingil juhul lähtuda andmetest, mis pärinevad ajast enne pakkumuse edukaks tunnistamist.6 2 Nt VAKOo 38-19/203234, p 4; 66-23/261388, p 8. 3 Vt väljavõtet eelnõu seletuskirjast VAKOo 8-23/255129, p 11.4. 4 VAKOo 57-19/204557, p 17. 5 T. Väljaots. RHS § 104 komm. 40. – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2025. 6 Vt nt VAKOo 22-19/202472, p 10.3; 38-19/203234, p 6; 57-19/204557, p 17; 92-20/215323, p 44 ja 45.  NOVE - 4/7 - B. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeltingimused ei ole täidetud 13. Vaidlustatud käskkirja põhjendustest järeldub, et Vaidlustaja kõrvaldati hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Mainitud säte kehtestab järgmist: „Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.“ Seega näeb säte esiteks ette nn topeltolulisuse nõude: rikutud peab olema lepingu olulist tingimust ja ka rikkumine ise peab olema oluline või pidev. Teiseks peab rikkumisele olema järgnenud ühe või mitme järgmise õiguskaitsevahendi kohaldamine: lepingu ennetähtaegne lõpetamine, hinna alandamine, kahju hüvitamine, leppetrahvi tasumine.7 14. Lisaks nendele seaduses otsesõnu esitatud tingimustele eeldab pakkuja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldamine vastavalt VAKO praktikale veel seda, et pakkuja varasem tegevus muudab ta hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga hankelepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu. Teisisõnu peab kõrvaldamine olema kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne.8 Kõrvaldamisotsuse proportsionaalsust nõuab ka vastav riigihanke korraldamise üldpõhimõte (RHS § 3 p 1) ning RHS § 95 lg 4 p 8 olemus diskretsioonilise kõrvaldamisalusena.9 15. Vaidlustaja veendumusel ei ole ülalkäsitletud tingimused antud juhul täidetud. Põhjendame alljärgnevalt. 16. Isegi kui möönda, et Hankija viidatud riigihanke nr 293827 tulemusel sõlmitud hankelepingu täitmisel esines rikkumisi, ei saa see mõistliku lähenemise korral viia järelduseni, et Vaidlustaja on käesoleva Hanke kontekstis muutunud ebausaldusväärseks. Nimelt on kahe hanke – praegune Hange ja varasem hange, mille kohta on tehtud rikkumiskanne – esemed fundamentaalselt erinevad. 17. Hankija tuginetud varasem rikkumisepisood puudutab riigihanget „Elektroonsete liikluskorraldusvahendite vahelise fiiberoptilise kaabelduse rajamine 2025“ (vnr 293827). Seega, tegu oli kaabeldamistöödega. Vaidlusalune Hange puudutab teekattele erinevate liikluskorralduslike märgistuste tegemist. CPV-koodid on vastavalt „32412000-4 Sidevõrk“ ja „45233221-4 Teepinna värvimistööd“. Need on väga eriilmelised tööd, mis nõuavad erinevaid kompetentse, kus kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid ning mida Vaidlustaja ettevõttes teostavad erinevad inimesed ja meeskonnad. Viimasega seonduvalt: fiiberoptika hankes oli Vaidlustaja poolne vastutav isik Bogdan Tkašuk, käimasolevas Hankes on selleks Sander Kruus. 18. Fiiberoptilise kaabelduse rajamise tööd olid Vaidlustaja jaoks pigem erandlikud, see ei ole Vaidlustaja põhitegevus (vt äriregistris Vaidlustaja registrikaart: „Elektripaigaldustööd“ on märgitud lisategevusalaks). Seevastu teekatte märgistustööd on Vaidlustaja peamisi tegevusalasid (vt Vaidlustaja registrikaart: „Maanteede ja kiirteede ehitus“ on märgitud põhitegevusalaks), kus tal on ette näidata eeskujulik track record. 19. Vaidlustaja puhul ei leia RHR-ist mitte ühtegi RHS § 95 lg 5 mõttes kehtivat rikkumist tema põhilises tegevusvaldkonnas. Näiteks 2025. aastal on Vaidlustaja sõlminud ja edukalt täitnud teekattemärgistustööde hankelepingud Transpordiametiga riigihanke „Teekattemärgistuse paigaldamine Tartu, Võru, Põlva, Valga ja Jõgeva korrashoiupiirkondade riigiteedel“ (vnr 294825) osades nr 1 ja 3. 2024. aastal on Vaidlustaja sõlminud ja edukalt täitnud teekattemärgistustööde hankelepingud Tartu Linnavalitsuse riigihanke „Teekatte märgistustööd 2024-2027“ (vnr 271567) osades nr 1, 2 ja 3, samuti Transpordiameti riigihanke „Harju-Rapla teekatte märgistustööd 2024“ (vnr 279873) osas nr 1. Seda nimistut saaks veel jätkata. 7 M. Parind. RHS § 95 komm. 68. – RHS komm vlj (viide 5). 8 VAKOo 33-19/203234, p-d 20–21; 186-21/239937, p-d 10–11. 9 M. Parind. RHS § 95 komm. 39. – RHS komm vlj (viide 5).  NOVE - 5/7 - 20. Seda silmas pidades on Hankija teinud põhimõttelise ja raske kaalutlusvea, argumenteerides vaidlustatud käskkirjas hoopis teiselaadse hanke tehiolude pinnalt, et „Signaali eelnev käitumine annab objektiivse aluse järeldada, et pakkuja ei pruugi olla võimeline järgnevaid hankelepinguid nõuetekohaselt täitma. Kui pakkuja ei suuda täita elementaarsemaid üleandmis- ja dokumenteerimiskohustusi – mis on iga riigihanke keskseid kvaliteedi- ja kontrollimehhanisme –, ei saa teda pidada usaldusväärseks partneriks ka käesoleva hanke teekattemärgistustööde kontekstis.“ Hankija on võrrelnud võrreldamatut ning meelevaldselt teinud liiga kaugele ulatuvaid järeldusi. 21. Eesti tegutseb mitmeid ettevõtteid, kes pakuvad ühe ja sama juriidilise keha alt eriliigilisi teenuseid (nt Dussmann pakub nii kinnisvara korrashoiu kui toitlustusteenuseid10). On kohatu väita, et kui ettevõtja ebaõnnestub nt kinnisvara korrashoiuteenuste osutamisel, siis on ta automaatselt ebausaldusväärne ka toitlustajana. Niisamuti ei ole korrektne võtta meelevaldset eeldust, et kui nt hoone puhastamisel jäeti mõned dokumendid nõuetekohaselt täitmata, siis sama juhtub tingimata ka kooli toitlustamisel. 22. Nõnda on ka VAKO varem leidnud, et hankija peab hindama, kas varasema hankelepingu rikkumine on seostatav käimasoleva riigihankega, nii et varasem minetus võiks tõepoolest põhjustada riski, et ettevõtja ei täida sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt. Selle vastu eksimisel on VAKO hankija otsuse pakkuja kõrvaldamise kohta kehtetuks tunnistanud.11 23. RHS kommentaarides on samamoodi argumenteeritud, et „kõnealuse VAKO lahendi loogika [on] pikendatav ka olukorrale, kus varasem rikkumine puudutab mitmekesise tegevusportfelliga ettevõtja tegevust ühes valdkonnas, aga käimasoleva hankemenetluse tulemina sõlmitakse hankeleping teises valdkonnas, milles ettevõtja tegutseb. Näiteks kui ettevõtja on varem rikkunud hoone projekteerimise lepingut, aga sõlmitava hankelepingu ese on tee ehitustöö, siis võib olla kohatu sanktsioneerida ettevõtjat hankemenetlusest kõrvaldamisega, kui tema projekteerimis- ja ehitusmeeskonnad on asutusesiseselt erineva juhtimise all, koondavad erinevat personali jne. Sellisel juhul on ebaõiglane pidada ettevõtjat ebausaldusväärseks ainult põhjusel, et varasem rikkumine on toimunud sama juriidilise keha ja kaubamärgi alt – puudub piisav mõtteline seos varasema rikkumise ja tulevase hankelepingu täitmise eeldusliku kvaliteedi vahel.“12 24. Antud juhul ei ole Hankija pakkunud tõsimeelset ja usutavat analüüsi, miks peaks selles Hankes olema hankelepingu nõuetekohane täitmine ohus, kui leping sõlmitaks Vaidlustajaga. Õieti, Hankija ei saagi olla sellist analüüsi pakkunud, kuna mitte ükski objektiivne asjaolu ei viita, et Vaidlustaja puhul esineks teemärgistustööde lepingu rikkumise arvestatav risk. 25. Kokkuvõttes on Hankija teinud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel, täpsemini Vaidlustaja usaldusväärsuse hindamisel, olulise kaalutlusvea. See tingib Vaidlustaja kõrvaldamise otsuse õigusvastasuse. C. Hankija ei andnud Vaidlustajale heastamise võimalust 26. Hanke eeldatav maksumus jääb riigihangete registri andmetel alla rahvusvahelist piirmäära. RHS § 97 lg-st 1 tulenevalt tähendab see, et nn heastamise regulatsioon Hankes seadusest endast tulenevalt ei kohaldu. Siiski näeb RHS § 97 lg 3 ette, et hankija võib heastamise regulatsiooni kohaldada ka allapoole rahvusvahelist piirmäära jäävates riigihangetes, sätestades selle võimaluse hanke alusdokumentides. Antud juhul ongi Hankija niisuguse võimaluse pakkujatele andnud, sätestades „Riigihanke alusdokumendi“ p-s 3.7 järgmist: „Hankija kohaldab hankemenetluses RHS § 97.“ Kuigi Vaidlustaja hinnangul ei esine tema suhtes ühtegi kõrvaldamise alust (vt argumendid ülal), soovib Vaidlustaja oma õiguste igakülgseks kaitseks siiski heastamisele tugineda. 10 https://et.dussmann.ee/ 11 VAKOo 11-23/256589, p 8.2.3.2. 12 M. Parind. RHS § 95 komm. 78. – RHS komm vlj (viide 5).  NOVE - 6/7 - 27. Vastavalt VAKO praktikale, kui hankija vabatahtlikult muudab enda korraldatavas riigihankes kohaldatavaks mõne sellise RHS sätte, mis RHS-ist endast tulenevalt asjaomases hankes ei kohalduks, muudab ta selle sätte sisu ja seda tõlgendava kohtupraktika endale tervikuna siduvaks.13 28. RHS § 97 ega selle aluseks olev EL avaliku sektori riigihangete direktiivi 2014/24 art 57 lg 6 ei sätesta, millal peab pakkuja, kes soovib tugineda heastamisele, esitama tõendid heastamismeetmete kohta. Seda ei sätesta ka Hanke alusdokumendid. Sealhulgas ei ütle Hanke alusdokumendid seda, et heastamistõendid tuleks esitada etteruttavalt juba koos pakkumusega. See on kooskõlas nüüdisaja riigihangetes kasutatava hankepassi loogikaga: pakkumuses esitatakse hankijale kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kohta võimalikult vähe dokumente ja täiendavaid dokumente esitatakse üksnes vajaduspõhiselt hankija päringu peale.14 29. Kuna heastamine puudutab kõrvaldamise aluseid ja viimaseid kontrollitakse üldjuhul vaid eduka pakkuja puhul (RHS § 104 lg 8) – selliselt on käitunud ka Hankija selles Hankes –, siis on pakkujatest mõistlik eeldada, et nad ei pea ilma kindla vajaduseta esitama heastamisdokumente juba pakkumuses, kui pole veel teada, kes edukaks osutub ja kelle kõrvaldamise aluseid asutakse lähemalt uurima. Sellest on lähtunud ka Vaidlustaja ja niisuguse arusaama kasuks räägib ka RHS § 3 p-st 1 võrsuv proportsionaalsuse põhimõte. Nimelt oleks ülemäärane pakkujatelt nõuda, et nad esitaksid heastamistõendid, mis võivad olla väga mahukad, juba pakkumuses, kui esineb võimalus – nt põhjusel, et pakkuja ei osutu edukaks –, et hankija isegi mitte ei ava asjaomaseid faile. 30. Vaidlustaja lähenemist toetab ka kohtupraktika. Nimelt on VAKO, tuginedes omakorda Euroopa Kohtu otsusele RTS infra kaasuses (C-387/19), leidnud, et pakkuja peab heastamis- tõendid esitama juba koos pakkumusega vaid juhul, kui selline kohustus on ette nähtud riigihanke alusdokumentides.15 Nagu ennist märgitud, Hanke alusdokumendid sellist kohustust ette ei näe. Veelgi enam, Euroopa Kohus on samas RTS infra lahendis, aga ka varasemas Delta Antrepriză lahendis märkinud, et lähtuvalt EL õiguse üldpõhimõtete hulka kuuluvast kaitseõiguse tagamise põhimõttest peab hankija, kui ta kavatseb pakkuja suhtes teha hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse, andma pakkujale võimaluse olla ära kuulatud, täpsemini võimaluse esitada tõendid enda heastamise kohta.16 31. Selguse huvides: 2022. a veebruarist pärinev Riigikohtu lahend, mille järgi tuleb heastamistõendid esitada koos pakkumusega ning pakkuja ei saa hiljem nõuda, et talle antaks võimalus esitada need tõendid tagantjärele17, ei ole enam kohaldatav. Viidatud lahend tehti ajal, mil kehtis RHS § 97 lg 1 varasem redaktsioon, mis tõesti nägi ette kohustuse esitada heastamistõendid juba pakkumuses.18 Alates 01.06.2022 kehtib RHS § 97 lg 1 uuendatud kujul, mis räägib lihtsalt heastamistõendite esitamise võimalusest, täpsustamata konkreetset ajahetke.19 32. Niisiis – asunud esialgsele seisukohale, et Vaidlustaja suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alus (mis, nagu ülal selgitatud, ei vasta tegelikult tõele), pidanuks Hankija enne kõrvaldamisotsuse tegemist pöörduma Vaidlustaja poole ja andma talle võimaluse esitada tõendid heastamismeetmete kohta. See kehtib seda enam praegu, mil Hankija pani RHS § 97 Hankes kohalduma vabatahtlikult. Heastamise regulatsiooni priitahtlikul kohaldatavaks muutmisel ei ole mingit praktilist mõtet, kui hankija asjaomaste sätete pakutavaid võimalusi tegelikult ei kasuta. 13 VAKOo 97-18/197419, p 7; 177-18/194960, p 14–15. 14 Vrd VAKOo 21-18/186204, p 12. 15 VAKOo 24-21/228731, p 21. 16 EKo C-387/19, p 34 jaH 41; C-267/18, p 37. 17 RKHKo 3-21-1733, p 26. 18 Kuni 31.05.2022 kehtinud sõnastus: „Pakkuja või taotleja, kelle suhtes esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 ning lõike 4 punktides 2–11 nimetatud alustest, võib riigihankes, mille eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, esitada koos pakkumuse või taotlusega /---/ tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.“ 19 Täna kehtiv redaktsioon: „Pakkuja või taotleja, kellel esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja lõike 4 punktides 2–11 nimetatud alustest, võib riigihankes, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.“  NOVE - 7/7 - 33. Vaidlustajale heastamistõendite esitamise võimaluse andmata jätmine on Hankija poolt sedavõrd oluline protseduuriline viga, et juba iseenesest tingib Vaidlustaja kõrvaldamise otsuse õigusvastasuse. 34. Vaidlustaja hinnangul ei ole tal mõtet esitada heastamistõendeid vaidlustusmenetluses, nt käesoleva vaidlustuse lisana. Nimelt, heastamismeetmeid peab hindama hankija, mitte VAKO. VAKO ei saa üle võtta hankija ülesandeid.20 VAKO saab hiljem, kui hankija otsus seonduvalt heastamismeetmega peaks vaidlustatama, teostada õiguspärasuse kontrolli ehk hinnata, kas hankija poolt juba tehtud otsus on kohalduvate kontrollistandardite järgi seaduslik. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 35. Tähtaegsus. Vaidlustus avatud hankemenetluses tehtud hankija otsuse peale peab olema laekunud VAKO-le kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist (RHS § 189 lg 1). Hankija teavitas Vaidlustajat vaidlusalusest otsusest 16.04.2026. Seega on viimane päev selle otsuse vaidlustamiseks 27.04.2026 (TsÜS § 135, § 136 lg 6 ja 8) ning käesolev vaidlustus on tähtaegne. 36. Vaidlustamisõigus. RHS § 185 lg 1 järgi eeldab riigihankes vaidlustuse esitamine, et: (i) vaidlustaja on pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja; (ii) hankija tegevus rikub RHS-i; ja (iii) RHS-i rikkumine hankija poolt rikub vaidlustaja õigusi või kahjustab tema huve21, st vaidlustuse rahuldamine peab positiivselt mõjutama vaidlustaja võimalust hanke- lepingu sõlmimiseks.22 Vaidlustaja on vaidlustatud riigihankes osalev pakkuja, kes esitas parima pakkumuse ja kelle pakkumus tunnistati ka edukaks. Hankelepingu sõlmimise (ainsaks) takistuseks osutus Hankija otsus Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta. Seega, vaidlustuse rahuldamise korral naaseks Vaidlustaja hankemenetlusse ning tal oleks võimalik jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Niisiis on täidetud kõik vaidlustamisõiguse eeltingimused. 37. Riigilõiv. Riigihangete registri andmetel ei ületa Hanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära. Sellest lähtuvalt on Vaidlustaja RHS § 186 ja RLS § 258 lg 1 p 1 alusel tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 1280 eurot (vt lisatud maksekorraldus). 38. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Vaidlustajat selles asjas esindada (RHS § 190 lg 11). 39. Menetlusliik. Vaidlustaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses (RHS § 190 lg 1 p 7). 40. Tõendid. Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le riigihangete registrist vabalt kättesaadavad (RHS § 190 lg 7). 41. Suhtluskanal. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema lepingulise esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Lisa: riigilõivu maksekviitung. 20 Vrd VAKOo 106-19/207902, p 4. 21 VAKOo 61-18/192746, p 15. 22 TrtRnKo 3-21-439, p 30. Vt ka TrtRnKo 3-18-1248, p 24; TlnHKo 3-23-1696, p 12; TrtHKm 05.12.2022, 3-22-2334, p 14; VAKOo 5-18/192791, p 20: riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve on õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus. Maksekorraldus Number __________________ 332 Makse kuupäev _______________________ 24.04.2026 Maksja nimi, isikukood või registrikood ADVOKAADIBÜROO NOVE OÜ 12984303 (Registreerimisnumber) Maksja konto IBAN EE222200221063459189 Maksja pank Swedbank AS Saaja nimi, ID ja aadress RAHANDUSMINISTEERIUM Saaja konto IBAN EE932200221023778606 Saaja pank Swedbank AS Makse summa ja valuuta EUR 1 280.00 Makse selgitus AS Signaal TM vaidlustus riigihankes nr 306709 Viitenumber 2900082126 Teenustasu ja makse tüüp 0.00 Maksekorralduse lisainfo Makse unikaalne tunnus Tegeliku maksja nimi, ID ja aadress Tegeliku saaja nimi, ID ja aadress Kinnitus • Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega. Allkirjad Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri 2026042400351172 Swedbank AS Liivalaia 34, 15040 Tallinn Telefon (372) 631 0310 www.swedbank.ee