KOHILA VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kohila 06.04.2026 nr 2-2/120
Riigihankes „Kohila valla haljasalade
niitmine 2026–2028“ pakkuja
kõrvaldamine, pakkujate kõrvaldamata
jätmine ja kvalifitseerimine
Kohila Vallavalitsus korraldas avatud hankemenetluse riigihankes „Kohila valla haljasalade
niitmine 2026–2028“ (viitenumber 306414), mille teade avaldati riigihangete registris
05.03.2026. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 13.03.2026 kell 09:00. Tähtaegselt esitati kokku
19 pakkumust.
Hankija kontrollis pakkujate vastavust riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud
kõrvaldamise aluste puudumisele ning kvalifitseerimistingimustele.
RHS § 95 lg-te 1 ja 4 kohaselt peab hankija kontrollima, kas esinevad pakkuja kõrvaldamise
alused. RHS § 98 kohaselt kontrollib hankija pakkujate vastavust kvalifitseerimistingimustele.
Kontrolli tulemusel tuvastati, et Kavepro Kinnisvarateenused OÜ (16314158) puhul esineb
RHS § 95 lg 4 p-s 8 toodud alus pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks võttes arvesse
alljärgnevaid põhjendusi:
RHS § 95 lg 4 p 8 kohaselt on hankijal õigus kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja, kes
on oluliselt või pidavalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või
hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või
leping üles öeldus, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Viidatud
säte näeb ette, et rikutud peab olema lepingu olulist tingimust ning ka rikkumine ise peab
olema oluline või pidev. Teise rakendamise alusena peab olema lepingu rikkumisele
järgnenud ühe järgmistest õiguskaitsevahenditest kohaldamine: lepingu ennetähtaegne
lõpetamine, hinna alandamine, kahju hüvitamine, leppetrahv.
Viidatud kõrvaldamise alus rajaneb pakkuja ja hankija vahelise suhte põhielemendil,
milleks on pakkuja usaldusväärsus ja hankija usaldus pakkuja vastu. TlnRnKo on
26. veebruari 2021. a otsuse 3-20-2336/45 punktis 15 sedastanud, et viidatud normi
mõtteks on anda hankijale valikuline võimalus kõrvaldada hankemenetlusest need
pakkujad, kelle suhtes esineb põhjendatud kahtlus tema usaldusväärsuses ja sellest
tulenevalt võimaliku tulevase hankelepingu nõuetekohases täitmises. Hankijal ei lasu
kohustust valida tehingu teiseks pooleks pakkujat, kes ei ole usaldusväärne ega pruugi
seetõttu täita võimalikku tulevast hankelepingut nõuetekohaselt. Ka direktiivi 2014/24/EL
põhjenduste p 101 viitab võimalusele kõrvaldada hankemenetlusest need pakkujad, kelle
suhtes esineb kahtlus ettevõtja usaldusväärsuse suhtes (vt ka Euroopa Kohtu 19. juuni
2019. a otsus asjas C-41/18, Meca, p-d 29 ja 30; 3. oktoobri 2019. a otsus asjas C-
267/18, p-d 26–27). Pakkuja usaldusväärsuse hindamisel on hankijal seega lubatud
arvesse võtta seda, kas ja kuidas on pakkuja täitnud varem sõlmitud hankelepinguid.
Kavepro Kinnisvarateenused OÜ puhul nähtub riigihangete registrist, et avaliku sektori
hankelepingute täitmisel on ettevõtjal esinenud olulisi hankelepingute rikkumisi, mis on
kaasa toonud hankelepingute ennetähtaegse lõpetamise. Näitena saab välja tuua Tori
Vallavalitsusega sõlmitud lepingu nr 11-21.3/20 (summa 44 877 eurot), mis on
ennetähtaegselt lõpetatud hankija algatusel ning lepingu tegelik täitmine on 0 eurot, mis
viitab RHS § 95 lg 1 p 4 tähenduses olulisele või korduvatele puudustele. Hankija võttis
ühendust Tori valla ning Kehtna valla esindajatega, kes kinnitasid, et lepingute
rikkumised antud ettevõtja osas olid korduvad ning hankijate hinnangul piisavalt olulised,
et kohaldada õiguskaitsevahendina lepingu ennetähtaegset lõpetamist.
Eeltoodust tulenevalt ei saa Kohila vald pidada pakkujat Kavepro Kinnisvarateenused OÜ
usaldusväärseks ning arvestades, et riigihange on korraldatud Kohila valla haljasalade niitmiseks,
mis on avalikku huvi arvestades oluline teenus, siis ei saa hankija võtta põhjendatud riski, et
ettevõtja ei täida võimalikku tulevast hankelepingut nõuetekohaselt ning peab põhjendatuks
kõrvaldada antud pakkuja hankemenetlusest.
Ülejäänud pakkujate osas ei tuvastatud RHS § 95 alusel kõrvaldamise aluseid ning nad vastavad
kvalifitseerimistingimustele.
Pakkujate kontroll viidi läbi kooskõlas RHS sätetega ning hankedokumentides sätestatud
tingimustega. Kõiki pakkujaid koheldi võrdselt ning kontroll toimus ühtsetel alustel. Menetluses
ei esinenud rikkumisi, mis mõjutaksid otsuse õiguspärasust.
Riigihangete seaduse § 47 lg 1 p-de 1, 3, § 95 lg 4 p 8, § 98 lg-te 1 ja 5, § 185 lg 1 ja lg 2 p-de 2,
4 ja 8, § 189 lg 1 alusel ning tuginedes Kohila Vallavolikogu 25.02.2026 määruse nr 2 „Kohila
valla hankekord“ § 14 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatule ning võttes arvesse eeltoodud põhjendusi
annab Kohila Vallavalitsus korralduse :
1. Kõrvaldada riigihankest „Kohila valla haljasalade niitmine 2026–2028“ (viitenumber 306414)
pakkuja:
1.1. Kavepro Kinnisvarateenused OÜ (16314158).
2. Jätta kõrvaldamata järgmised pakkujad:
2.1. Krausberg Eesti OÜ (11279028);
2.2. OÜ Promerant (11074527);
2.3. Andiamo OÜ (16647784);
2.4. RPE haldus OÜ (14719812);
2.5. PETTAN OÜ (14059787);
2.6. Vikingworks OÜ (16086535);
2.7. Osaühing Proudly (11168458);
2.8. FSE CAPITAL OÜ (14253615);
2.9. IRBOSK OÜ (14988908);
2.10. HKP OÜ (11990833);
2.11. Turf OÜ (12016288);
2.12. Horeksal Grupp OÜ (12117121);
2.13 Maruut Ehitus OÜ (12883751);
2.14. Heilori osaühing (11529666);
2.15. Ida-Haljastus OÜ (14207213);
2.16. Niidumeister kinnisvarahooldus OÜ (39402105710);
2.17. Lill Haljastus OÜ (12552992);
2.18. Firelli haljastus OÜ (16447246).
3. Tunnistada punktis 2 nimetatud pakkujad kvalifitseerituks.
4. Korraldus teha teatavaks kõikidele asjast puudutatud isikutele.
5. Käesoleva korralduse peale võib esitada vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile RHS
§ 185 alusel 10 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest.
6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
/digiallkiri/
/digiallkiri/
Margus Miller
vallavanem Annika Grauberg
vallasekretär
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 11, 12
KOHILA VALLAVALITSUS
Taivo Kivistik Teie: 20. aprill 2026
Riigihangete vaidlustuskomisjon
[email protected] Meie: 23. aprill 2026
Vaidlustusmenetlus nr 12.2-10/82
Kavepro Kinnisvarateenused OÜ 17.04.2026 vaidlustus hankija otsusele kõrvaldada Kavepro
Kinnisvarateenused OÜ hankemenetlusest riigihankes „Kohila valla haljasalade niitmine 2026-
2028“ (viitenumber 306414)
Vaidlustaja Kavepro Kinnisvarateenused OÜ
registrikood 16314158
aadress Kasti keskus 9-3, Kasti küla, Märjamaa vald, 78221
e-post
[email protected]
Hankija Kohila vald
Kohila Vallavalitsuse kaudu
asukoht Keskväljak 5a, Kärdla
e-post
[email protected]
VASTUS VAIDLUSTUSELE
I. MENETLUSE KÄIK
1. 06. aprillil 2026. a võttis Kohila Vallavalitsus vastu korralduse nr 120 „Riigihankes „Kohila
valla haljasalade niitmine 2026–2028“ pakkuja kõrvaldamine, pakkujate kõrvaldamata
jätmine ja kvalifitseerimine“ (lisa 1).
2. 17. aprillil 2026. a esitas vaidlustaja vaidlustuse hankija otsusele kõrvaldada Kavepro
Kinnisvarateenused OÜ hankemenetlusest riigihankes „Kohila valla haljasalade niitmine
2026-2028“ (viitenumber 306414).
3. 20. aprillil 2026. a teavitas Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) hankijat
eelmärgitud vaidlustuse esitamisest ning kohustas hankijat hiljemalt 23. aprilliks 2026. a
esitama VAKO-le kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning kõik vaidlustuse lahendamiseks
vajalikud dokumendid, mis pole kättesaadavad riigihangete registrist.
II. VASTUSE SISULISED PÕHJENDUSED
Esmalt toob hankija välja selgitused vaidlustaja usaldusväärsuse hindamise kohta
(1. jagu). Seejärel selgitab kõnealuse teenuse olulisust avalikkuse ning hankija
vaatenurgast (2. jagu).
1. jagu
Oluliselt ja pidevalt lepingut rikkunud ettevõtjat ei saa pidada usaldusväärseks.
4. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaselt on hankijal õigus kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja, kes
on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või
hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või
leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.
5. Riigihankes „Viimsi valla lillede ja puude kastmis- ja väetamisteenus 2024“ (viitenumber
274071) on vaidlustajaga 24. märtsil 2024. a sõlmitud hankelepingu osas kasutatud
kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse Viimsi Vallavalitsuse poolt
õiguskaitsevahendina hinna alandamist põhjusel, et Kavapro Kinnisvarateenused OÜ ei
täitnud lepingulisi kohustusi vastavalt tehnilisele kirjeldusele. Viimsi Vallavalitsus on
märkinud selgituseks, et esines korduvaid probleeme kastmisega, mille tõttu taimed olid
pidevalt alakastetud ja halvas seisukorras. Suhtlus töövõtjaga oli keeruline ning tööde
aktide esitamine hilines märgatavalt – viie kuu jooksul esitati vaid kaks koondakti 5 kuu
kohta. Töövõtja vältis mahaarvamiste rakendamist, leides põhjendusi ka olukorras, kus
taimed olid selgelt elujõuetud. Lõpuks tuvastati nelja puu hukkumine ning tehti ametlik
mahaarvamine. Hankeperioodi iseloomustas rohke vaidlus ja õigustamine tööde sisulise
teostamise asemel.
6. Riigihankes „Reidi tee haljastuse rohimisteenus“ (viitenumber 276570) on vaidlustajaga
06. mail 2024. a sõlmitud hankeleping 02. augustil 2024. a üles öeldud põhjusel, et töövõtja
poolt tehtud töö oli oluliselt mittevastavuses lepingutingimustele, sh ei kõrvaldanud töövõtja
puudusid tellija antud täiendavaks tähtpäevaks.
7. Riigihankes „Kehtna valla Kaerepere piirkonna haljasalade hooldus 2024-2025“
(viitenumber 276101) on vaidlustajaga 04. mail 2024. a sõlmitud hankeleping 01. juulil
2025. a kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse Kehtna Vallavalitsuse poolt üles
öeldud põhjusel, et 2025. aastal Kavapro Kinnisvarateenused OÜ oma lepingulisi
kohustusi ei täitnud – jättis haljasalade niitmisteenuse osutamata. Samuti on nõutud
töövõtjalt leppetrahvi.
8. Riigihankes „Sanitaarsoojakute hoolduskoristuse ja avariihoolduse teenuse tellimine“
(viitenumber 279451) on vaidlustajaga 05. novembril 2024. a sõlmitud hankeleping
tähtajaga 04. november 2027. a üles öeldud 18. juulil 2025. a põhjusel, et esinesid
korduvad rikkumised – puhastuskoristuse nõuetekohaselt tegemata jätmine. Lisaks
kohaldati leppetrahvi.
9. Riigihankes „Tori valla haljasalade hooldus 2025-2026“ (viitenumber 289316) on
vaidlustajaga 27. aprillil 2025. a sõlmitud hankeleping tähtajaga 31.oktoober 2026. a
kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse Tori Vallavalitsuse poolt üles öeldud 21. juunil
2025. a põhjusel, et enamik haljasalasid oli niitmata ja alad, mis olid niidetud, seal olid tööd
tehtud ebakvaliteetselt. Töövõtja suhtes rakendati ka leppetrahvi.
10. Riigihankes „Heakorratööd riigimaal (Maa- ja Ruumiamet)“ (viitenumber 289592) on
vaidlustajaga 28. aprillil 2025. a sõlmitud hankeleping tähtajaga 30. aprill 2027. a leping
erakorraliselt üles öeldud 08. augustil 2025. a raamlepingu nr 4-2/25/79 punktide 6.3
(korduvalt puudustega tööde üleandmise korral või tööde teostamisega korduvalt
hilinemisel või mistahes muu lepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumise korral võib
tellija ühepoolselt raamlepingu üles öelda) ja 8.5 (poolel on õigus erakorraliselt raamleping
üles öelda, kui teine pool rikub oluliselt raamlepingust tulenevaid kohustusi ning poolel ei
ole kõiki asjaolusid arvestades mõistlik raamlepingu täitmist jätkata) tuginedes.
2
11. Riigihankes „Karuputke võõrliikide tõrje tellimine Eestis 2025.a (Keskkonnaamet)“
(viitenumber 290850) on vaidlustajaga 16. mail 2025. a sõlmitud hankelepingust taganetud
ning nõutud leppetrahvi summas 5400 eurot (Keskkonnaameti DHS-is nõudekiri nr 7-
9/25/15330-7), lisaks kolmandalt isikult töö tellimise maksumuse tasu summas 1574 eurot.
12. Riigihankes „Riigimaadel paiknevate ehitiste lammutustööd ja ohutustamine (I piiratud
hankemenetlus)“ (viitenumber 292517) on vaidlustajaga 02. juulil 2025. a sõlmitud
hankelepingud hanke erinevate osade osas üles öeldud põhjusel, et vaidlustaja ei viinud
töid lõpuni hoolimata puuduste kõrvaldamiseks antud täiendavast tähtajast ning lepingus
toodud eesmärk jäi töövõtja poolt saavutamata, mida Riigi Tugiteenuste Keskus pidas
oluliseks lepingurikkumiseks.
13. Viidatust nähtub, et vaidlustaja on oma lepinguliste kohustuste täitmisel rikkunud olulisi
lepingutingimusi, mida hankijad on pidanud piisavalt oluliseks, et sõlmitud lepingud
erakorraliselt üles öelda ning lisaks on nõutud vaidlustajalt ka vähemalt 5 korral
leppetrahvi. Samuti joonistub välja, et hankelepingute nõuetekohane täitmatajätmine on
vaidlustaja puhul tavapäraseks mustriks.
14. RHS § 95 lg 4 p 8 kasutatud sõna „pidevalt“ tuleb kooskõlas direktiivi 2014/24/EL
sissejuhatuse p 101 kolmanda lõiguga mõista nii, et lepingute rikkumise korral saab püsivat
või pidevat rikkumist näidata ka lepingu(te) korduv rikkumine. Rikkumine on korduv, kui
seda on tehtud rohkem kui üks kord. Hankija hinnangul on kõigile isikutel võimalik tuvastad
vaidlustaja samasisulise korduva rikkumise olemasolu hankelepingulistes suhetes.
15. VAKO on oma 01.04.2019 otsuse nr 33-19/203234 p-des 23-24 selgitanud, et ühtlase
õiguspraktika huvides peab VAKO oluliseks obiter dictum korras märkida, et RHS § 95 lg
4 p 8 ei puuduta üksnes konkreetse hankijaga sõlmitud hankelepinguid, vaid kõiki
varasemaid hankelepinguid, mille pooleks asjaomane pakkuja või taotleja on või oli.
Sellised lepingud võivad olla sõlmitud ka teiste hankijatega kui see, kelle korraldatavas
riigihankes pakkuja või taotleja parasjagu osaleb. See on esiteks tuletatav sätte
sõnastusest ning on eriti äratuntav sätte aluseks olevast direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-
st g.
16. Iga hankija vastutab hanke eesmärkide saavutamise eest ning peab samas tagama
riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise, sh proportsionaalsuse põhimõtte
järgimise. Riigikohus on märkinud, et Eesti õiguskorras tuleneb proportsionaalsuse
põhimõte põhiseaduse § 11 teisest lausest, mille kohaselt peavad õiguste ja vabaduste
piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate
õiguste ja vabaduste olemust. Põhiseaduse kommentaarides on selgitatud, et vastavust
proportsionaalsuse põhimõttele tuleb Riigikohtu pikaajalise praktika järgi hinnata
kolmeastmeliselt – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka
proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. Abinõu on sobiv juhul, kui see
soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole
võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt
sama efektiivne kui esimene. Määrav pole see, kas riive on vähese ulatuse või
intensiivsusega, vaid see, kas meetmega saavutatud legitiimne eesmärk (kasu) kaalub
üles riivest tingitud kahju. Proportsionaalsuse kolmas aste nõuab eeltoodule tuginedes
võrdlust kahe suuruse vahel. Mõte on tagada, et piiranguga kaasneva kasu ja kahju vahel
on mõistlik vahekord, proportsioon. Just seetõttu nimetatakse mõõdukuse kriteeriumi vahel
proportsionaalsuseks kitsamas mõttes.
3
17. Käesolevas jaos toodule tuginedes saab väita, et iga hankija, veel enam kohaliku
omavalitsuse ametiasutus, kes hangib heakorrateenuse alla kvalifitseeruvat teenust, saab
aru, et vaidlustajat ei saa pidada usaldusväärseks lepingupooleks, kelle tegevusetus
hankelepingu raames toob maksumaksjale kaasa täiendava kulu ametnike töötundide
näol, et tegeleda oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt mitte täitva töövõtja tööle
sundimisega.
18. Kõnealusel juhul ei saa hankijale ette heita, et hankija on justkui pimesi tuginenud teiste
hankijate rikkumiskannetele. Hankija suhtles eelnevalt Kehtna valla ning Tori valla
ametiasutustega, kes kinnitasid ning selgitasid rikkumiste olemasolu ning nende olemust.
Kõnealusel juhul on vaidlustaja suutnud rikkuda vähemalt 8 hankelepingut – sellises
määras rikkumiste kogumit saab pidada avalikkuse silmis äärmiselt ebausaldusväärseks
näitajaks, millele tuginedes ei saa hankija nõustuda etteheitega, et hankija ei ole andnud
vaidlustajale võimalust esitada omapoolseid selgitusi. Ebaproportsionaalne oleks kulutada
maksumaksja rahalisi vahendeid sellele, et välja selgitada sellist rikkumiste pagasit omava
pakkuja seisukoht temapoolsete rikkumiste põhjuste kohta. Pelgalt sellise võimaluse
andmata jätmine vaidlustajale, ei saa muuta olematuks lepingute rikkumisi ning muuta
ettevõtjat usaldusväärsemaks.
19. Kõnealusel juhul on avalikkuse, maksumaksja, huvi saada võimlikult vähese halduskuluga
ning siiski mõistiku hinnaga (riigihankemenetluses järgmise hinna mõistes parima
pakkumuse teinud ettevõtja pakkumus) avalike haljasalade niitmise õigeaegne ning
kvaliteetne teenus oluliselt kaalukam, kui eelevaid hankelepinguid oluliselt ja pidevalt
rikkunud vaidlustaja soov tema kõrvaldamata jätmiseks või temale võimaluse andmiseks
tõendada veelkordselt ebausaldusväärsust. Need on ilmselged kriteeriumid, mida kohaliku
omavalitsuse ametiasutus hankijana peab kaaluma ning mida tehes hankija on kasutanud
RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud õigust.
2. jagu
Maksumaksjal on õigus nõuda avalike haljasalade kvaliteetset hooldamist ning
kohaliku omavalitsuse üksus peab tegema kõik endast oleneva selleks, et see
ülesanne oleks nõuetekohaselt täidetud.
20. Põhiseaduse § 154 kommentaarides on selgitatud, et ülesande täitmise kohustus võib olla
tingimatu (ülesanne tuleb igal juhul täita) või tingimuslik (ülesanne tuleb täita vajaduse
korral või teatud tingimustel). Põhimõtteliselt on KOVü kohustuslike omavalitsuslike
ülesannete puhul vaba otsustama üksnes seda, kuidas vastavat ülesannet täita, mitte aga
seda, kas seda teha. Kohustuslikud omavalitsuslikud ülesanded on sätestatud KOKS § 6
lg-tes 1–21.
21. Ka Kohila vald, KOKS § 6 lg 1 kohaselt, on kohustatud tagama heakorda, mis hõlmab
ennekõike haljasalade niitmist, haljastust, parkide korrastamist jm heakorraga seonduvat.
Seega on hangitava teenuse näol tegemist avalikkuse vaatest ülesandega, mida kohaliku
omavalitsuse ametiasutus peab täitma. Üldjuhul korraldavad kohaliku omavalitsuse
üksused oma ametiasutuste kaudu vastava teenuse saamiseks riigihanke, et leida
soodsaima hinnaga teenuse pakkuja. Siinkohal on ilmselge, et esimeses järgus peab
arvestama teenuse hindamisel selle maksumust ning sõlmima maksumaksja jaoks
soodsaima pakkumuse teinud ettevõtjaga leping vastava teenuse saamiseks. Samas,
viidates proportsionaalsusele, on määravaks siiski ka see, et teenust ka tegelikult
saadakse. Niitmist korraldab töövõtja vastava lepingu alusel ning kui on ilmselge kahtlus,
4
et parima pakkumuse teinud ettevõtja on teise kohaliku omavalitsuse üksuse
maksumaksjate ootust haljasalade korrashoiu tagamise osas rikkunud ning tekitanud
olukorra, kus kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus ei suuda täita talle seadusega
pandud ülesannet, siis saab hankija hinnangul pidada põhjendatuks ning isegi vajalikuks
vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamist1.
III. KOKKUVÕTE
22. Võttes arvesse eeltoodut, palub hankija jätta Kavepro Kinnisvarateenused OÜ poolt
esitatud vaidlustus rahuldamata.
IV. MENETLUSLIKUD AVALDUSED
23. Asja läbivaatamine. Hankija on nõus kirjaliku menetlusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rando Lai
abivallavanem
Lisa: 1. Kohila Vallavalitsuse 06.04.2026 korraldus nr 120 „Riigihankes „Kohila valla
haljasalade niitmine 2026–2028“ pakkuja kõrvaldamine, pakkujate kõrvaldamata jätmine
ja kvalifitseerimine“.
1 Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande (2025) lk 615 punktis 78. on välja toodud, et tulenevalt RHS § 95
lg 4 p 8 seotusest ettevõtja usaldusväärsuse hindamisega peab hankija VAKO praktika järgi hindama, kas varasema
hankelepingu rikkumine on seostatav käimasoleva riigihankega, nii et varasem minetus võiks tõepoolest põhjustada
riski, et ettevõtja ei täida sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt.
5