Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 TALLINN 23.04.2026 Edastatud elektroonselt e-posti aadressile [email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Riigihange: Riigihange „Vanasadama 110kV kaabelliinid“ Riigihanke viitenumber: 303692 Elering AS („hankija“) esitas 17.04.2026 vastuse Enersense Aktsiaselts’i („vaidlustaja“) vaidlustusele. Hankija leidis, et vaidlustaja vaidlustus tuleb jätta rahuldamata ning kõik menetluskulud vaidlustaja kanda. Vaidlustaja esitab käesolevaga RHS § 196 lg 3 alusel täiendavad seisukohad ja vastuväited hankija vastusele. Vaidlustaja ei nõustu hankija vastuses toodud seisukohtadega ja vaidleb neile täies ulatuses vastu. Vaidlustaja jääb seejuures kõigi vaidlustuses esitatud seisukohtade ja taotluste juurde ning põhjendab oma seisukohti täiendavalt allpool alapeatükkides 1 - 2. Ühtlasi esitab vaidlustaja allpool oma menetluskulude nimekirja 23.04.2026 seisuga (alaptk 3). 1 LÜHIKOKKUVÕTE 1.1 Hankija vastus põhineb vääral eeldusel, et olukorras, kus pakkuja esitab pakkumuses rohkem kui ühe sama nimetusega seadme, peavad kõik pakkumuses nimetatud lahendused vastama eraldiseisvalt ja täielikult riigihanke alusdokumentidele, vastasel juhul tuleb pakkumus hankija arvates tunnistada tervikuna mittevastavaks. Selline lähenemine ei ole kooskõlas riigihanke alusdokumentidega ega RHS §‑s 114 sätestatuga ning kujutab endast tagantjärele hankedokumentide laiendavat tõlgendamist. See on omakorda vastuolus RHS § 3 p‑s 1 sätestatud läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. 2 VAIDLUSTAJA PAKKUMUS VASTAS RIIGIHANKE ALUSDOKUMENTIDELE 2.1 Alternatiivsete tehniliste lahenduste lubatavus ja pakkumuse vastavus hankedokumentidele 2.1.1 Hankija tõlgendab vääralt pakkumuse „tervikuna vastavust“. Hankija on omistanud põhimõttele „pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentidele tervikuna igal ajahetkel alates pakkumuse esitamisest” meelevaldse sisu, mida hankedokumentidest ei tulene. Hankija samastab pakkumuse vastavuse nõude ekslikult olukorraga, kus kõik pakkumuses nimetatud seadmed peaksid olema samaaegselt hankelepingu täitmiseks vältimatult kasutatavad. Sellist eeldust riigihanke alusdokumendid ei sisalda. Vastupidi, hankedokument „031A Kõrgepingeseadmete spetsifikatsioon“ lubab sõnaselgelt pakkuda kuni kaks sama nimetusega seadet, millest nähtub, et hankija on teadlikult aktsepteerinud mitme alternatiivse lahenduse pakkumise võimaluse. Hankija meelevaldne tõlgendus muudaks selle võimaluse aga sisuliselt  näiliseks, kuna ühe alternatiivse lahenduse mittevastavuse korral välistatakse kogu pakkumus sõltumata sellest, et teine lahendus vastab täielikult hankedokumentidele. 2.1.2 Vaidlustaja pakkumus sisaldas hankedokumentidele vastavat tehnilist lahendust, mis kattis hankija vajaduse. Hankija ei ole vaidlustanud ega ka oma otsuses esile toonud, et vaidlustaja poolt pakutud Pfistereri muhvid MSA123‑XLFR ja MSA123‑DOFR ei vastaks riigihanke alusdokumentides sätestatud tehnilistele nõuetele. See tähendab, et hankija vajadus oli objektiivselt kaetud vähemalt ühe täielikult nõuetele vastava tehnilise lahendusega. Sellises olukorras puudus RHS § 114 lg 2 mõttes alus lugeda vaidlustaja pakkumus mittevastavaks. Hankija ei ole isegi väitnud ega põhjendanud, et Prysmiani muhvide väidetav mittevastavus takistaks hankelepingu täitmist Pfistereri muhvidega või muudaks lepingu täitmise tehniliselt või õiguslikult võimatuks. 2.1.3 Hankija lähtub ekslikust eeldusest, et pakkuja peab pakkumuses siduvalt valima ühe konkreetse toote, mis määrab kogu pakkumuse vastavuse. Hankija argumentatsioon põhineb ekslikul eeldusel, et pakkuja peab pakkumuses „oma äranägemise järgi“ valima ühe konkreetse toote, mis seejärel määratleb kogu pakkumuse vastavuse. Vaidlustaja ei ole kasutanud oma valikuvabadust viisil, mis oleks vastuolus riigihanke alusdokumentidega. Vastupidi, vaidlustaja kasutas hankedokumentides selgesõnaliselt ette nähtud võimalust pakkuda mitu seadet ning esitas pakkumuses ka seadme, mis vastas täielikult RHAD-is sätestatud tehnilistele tingimustele. Sellises olukorras ei ole kuidagi põhjendatud järeldus, et pakkuja oleks „valinud“ mittevastava seadme või sidunud end hankelepingu täitmisel tingimata selle kasutamisega. 2.1.4 Pakkumuse vastavuse üldpõhimõtet ei saa tõlgendada viisil, mis välistaks alternatiivsete lahenduste pakkumise olukorras, kus vähemalt üks neist vastab hankedokumentidele. Üldine põhimõte, mille kohaselt peab pakkumus vastama riigihanke alusdokumentidele tervikuna ning sellisena, nagu see tähtpäevaks esitati, ei tähenda, et iga pakkumuses nimetatud alternatiivne tehniline lahendus peab olema samaaegselt hankelepingu täitmisel ainuvõimalik või kasutuskohustuslik. See põhimõte ei välista olukorda, kus pakkumus sisaldab mitut lahendust, millest vähemalt üks vastab täielikult hankedokumentidele ja katab hankija vajaduse. Hankija käsitlus samastab ekslikult pakkumuse vastavuse pakkuja valikuvabadusega ning ignoreerib asjaolu, et riigihanke alusdokumendid lubavad alternatiivsete toodete pakkumist ilma neid kumulatiivselt vastavaks sidumata. Sellest tulenevalt ei anna viidatud üldpõhimõte alust lugeda vaidlustaja pakkumust mittevastavaks olukorras, kus pakkumuses sisaldus igal juhul ka nõuetele vastav seade. 2.1.5 Hankija viidatud VAKO ja kohtupraktika käsitleb faktiliselt erinevaid olukordi ega ole käesolevas vaidluses kohaldatav. Hankija viide VAKO lahendi nr 129-21/236097 punktile 15 pole siinses vaidluses asjakohane ega toeta kuidagi hankija seisukohta. Viidatud lahendis käsitleti hoopis olukorda, kus pakkuja oli pakkumuses esitanud ainsa tehnilise lahenduse kohta andmed, mis ei vastanud konkreetsele vastavustingimusele ning püüdis neid andmeid pärast pakkumuse esitamise tähtaega sisuliselt ümber vahetada. Käesolevas asjas on olukord aga olemuslikult erinev, kuna vaidlustaja ei ole püüdnud pakkumust tagantjärele muuta ega esitanud pakkumuses ühte ainsat mittevastavat lahendust, vaid kasutas riigihanke alusdokumentides ette nähtud võimalust pakkuda mitut sama nimetusega seadet, millest vähemalt üks vastas täielikult riigihanke alusdokumentide nõuetele juba pakkumuse esitamise tähtpäevaks. Seega ei ole vaidlustaja olukord võrreldav lahendiga, kus pakkumus oli algselt ja tervikuna mittevastav ning mille pakkuja püüdis muuta vastavaks üksnes hilisemate selgituste kaudu. Ka hankija muud viited kohtu- ja VAKO praktikale ei toeta tema järeldusi, kuna viidatud lahendid käsitlevad olukordi, kus pakkumus tervikuna ei vasta hankija vajadusele või kus puudub üldse hankedokumentidele vastav tehniline lahendus. Hankija poolt viidatud praktika ei käsitle olukordi, kus pakkumus sisaldab mitut alternatiivset tehnilist lahendust ning vähemalt üks neist vastab täielikult hankedokumentidele. Hankija ei ole viidanud ühelegi lahendile, milles oleks asutud seisukohale, et ühe alternatiivse ja hankelepingu täitmisel kasutamata jääva lahenduse mittevastavus muudab automaatselt mittevastavaks kogu pakkumuse hoolimata sellest, et teine alternatiiv on täielikult nõuetele vastav. Seega on hankija püüdnud tema poolt 2|6  viidatud praktika tähendust kunstlikult laiendada ja rakendada seda lubamatult praegusele olukorrale. 2.1.6 Riigihanke alusdokumendid ei sisalda vastavustingimust, millest kõrvalekaldumist oleks hankija saanud RHS § 114 lg 2 alusel kaaluda. Hankija väide, et ta ei ole kehtestanud uut ega riigihanke alusdokumentides sätestamata tagasilükkamise alust, ei ole põhjendatud. RHS § 114 lg 2 ei anna hankijale kaalutlusõigust lugeda pakkumust mittevastavaks olukorras, kus vastavustingimus puudub. Nimetatud säte eeldab konkreetsest riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimust, millest kõrvalekaldumise olulisust saab hankija seejärel kaaluda. Käesoleval juhul ei näe riigihanke alusdokumendid ette tingimust, mille kohaselt ühe alternatiivse muhvitüübi mittevastavus muudaks automaatselt mittevastavaks kogu pakkumuse ka siis, kui pakkumus sisaldab vähemalt ühte täielikult nõuetele vastavat tehnilist lahendust. Hankija on siinkohal teinud põhimõttelise kaalutlusvea ja kohaldanud ebaõigesti RHS § 114 lõiget 2, mille tõttu vaidlustaja pakkumise tagasilükkamise otsus on õigusvastane ja tuleb tunnistada kehtetuks. 2.1.7 Hankija on tõlgendanud RHS § 114 lg-t 2 viisil, mis laiendab hankedokumentide sisu ja rikub läbipaistvuse põhimõtet. Hankija on RHS § 114 lg-le 2 tuginedes sisustanud “pakkumuse tervikuna vastavuse” nõude viisil, mis laiendab riigihanke alusdokumentide sisu ja kehtestab praktikas uue tagasilükkamise aluse. Selline lähenemine ei ole RHS § 114 lg 2 eesmärgiga kooskõlas ning rikub RHS § 3 p‑s 1 sätestatud läbipaistvuse ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Kui hankedokumendid lubavad pakkuda alternatiivseid lahendusi ega seo nende vastavust kumulatiivselt, ei ole hankijal õigust lugeda pakkumus mittevastavaks üksnes seetõttu, et üks pakkumuses nimetatud, kuid hankelepingu täitmisel kasutamata jääv lahendus ei vasta hankija tõlgendusele. 2.2 Kaablipuki kohta teabe esitamata jätmine ei kujutanud endast sisulist puudust 2.2.1 Riigihanke alusdokumendid ei kehtestanud selget ja ühemõttelist kohustust esitada pakkumuses eraldi teave kaablipuki kohta. Mis puudutab kaablipuki osas esitatud hankija vastuväiteid, siis ei tulenenud riigihanke alusdokumentidest ühemõttelist ja selget kohustust esitada pakkumuses eraldi teave reguleeritavate piduritega kaablipuki kohta. Dokumendi „750 110kV Cable Specification“ 5. peatükk kirjeldab eeskätt tööprotsessi ja tehnilisi nõudeid tööde tegemisele, mitte pakkumuse kohustuslikku dokumentide koosseisu. Sama dokumendi 12. peatüki kontrollnimekiri kasutab ebamääraseid ja avatud sõnastusi nagu „and etc.“, mis ei võimalda pakkujatel üheselt mõista, milliste konkreetsete seadmete kohta tuleb pakkumuses kohustuslikus korras teavet esitada. Selline ebaselgus riigihanke alusdokumentides ei saa olla aluseks pakkumuse tagasilükkamisele. 2.2.2 Hankija tõlgendab avatud ja ebamäärast masinate loetelu ekslikult kui ammendavat vastavustingimust kaablipuki osas teabe esitamiseks. Hankija järeldus, et väljendid „all machines“ ja „and etc.“ loovad pakkujale selge ja üheselt mõistetava kohustuse esitada pakkumuses täielik ülevaade kõigist paigaldusel kasutatavatest seadmetest, sealhulgas kaablipukist, ei ole põhjendatud. Vastupidi – selline sõnastus kinnitab riigihanke alusdokumentide ebamäärasust ega võimalda pakkujatel mõistlikult ja ühetaoliselt aru saada, millised konkreetsed seadmed tuleb pakkumuses kohustuslikus korras esile tuua. Väljendid „and etc.“ ja „all machines“ ei täpsusta kohustusliku info ulatust ega sea selget piiri tööprotsessi kirjeldavate elementide ja pakkumuse vastavuse eelduseks oleva teabe vahel. Sellist avatud ja määratlemata loetelu ei saa käsitleda ammendava ega selge vastavustingimusena, mille rikkumine annaks aluse pakkumuse tagasilükkamiseks. 2.2.3 Tööprotsessi kirjeldav viide kaablipukile ei muuda selle kohta teabe esitamist pakkumuse vastavustingimuseks. Asjaolu, et kaablipukk on tehnilise kirjelduse 5. peatükis nimetatud tööde tegemisel kasutatava vahendina, ei tähenda automaatselt, et selle kohta tuli esitada eraldi info pakkumuse koosseisus. Tööprotsessi kirjeldav nõue ei võrdu pakkumuse sisulise vastavustingimusega. Kui hankija soovis, et kohustuslikus korras esitataks pakkumuses kaablipuki kohta konkreetne teave, tulnuks see nõue selgesõnaliselt ja ühemõtteliselt RHAD‑is sätestada. Hankedokumentide ebamäärase ja avatud sõnastusega 3|6  seotud riske ei saa asetada pakkujale ega tõlgendada seda hiljem pakkumuse tagasilükkamise „alusena“. Selline lähenemine oleks vastuolus RHS § 3 p‑s 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega. 2.2.4 Kaablipuki kohta täiendava info esitamata jätmine sai olla üksnes mittesisuline puudus, mida oli võimalik selgitusega kõrvaldada. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hankijal oli põhjendatud huvi kaablipuki kohta täiendava info saamiseks, sai selle esitamata jätmine olla üksnes mittesisuline puudus. Kaablipuki kohta teabe täpsustamine ei oleks mõjutanud pakkumuse maksumust, muutnud tehnilist lahendust ega andnud vaidlustajale konkurentsieelist. Tegemist oleks olnud lubatava selgitusega RHS § 114 lg 2 tähenduses, mitte pakkumuse muutmise või uue tehnilise sisu lisamisega. Hankija väide, et vastava info esitamine selgitusena tähendanuks uue tehnilise sisu lisamist pakkumusse, ei ole põhjendatud, kuna vaidlustaja ei oleks pakkunud uut seadet ega muutnud tööde teostamise viisi, vaid oleks üksnes täpsustanud töövahendit, mille kasutamise vajalikkust hankija ise tunnistab. 2.2.5 Kaablipuki tehniline olulisus ei asenda selget ja ühemõttelist pakkumuse koosseisu nõuet. Vaidlustaja ei vaidlusta, et dokumendi „750 110kV Cable Specification“ peatükis 5 on sätestatud siduv tehniline nõue kasutada kaablipaigaldusel hüdrauliliste piduritega kaablipukki. Küsimus ei seisne seega kaablipuki tehnilises olulisuses hankelepingu täitmisel, vaid selles, kas riigihanke alusdokumendid kehtestasid üheselt mõistetava ja konkreetse kohustuse esitada pakkumuse koosseisus eraldi teave kaablipuki kohta ning millises mahus ja vormis see info pidi RHAD-is sisalduma. Pelgalt asjaolu, et kaablipukk on tehniliselt vältimatu töövahend ning eelnimetatud dokumendi peatüki 5 kohaselt siduv tehniline nõue, ei tähenda iseenesest, et vastava info esitamata jätmine pakkumuses kujutaks endast automaatselt pakkumuse sisulist mittevastavust, seda eriti olukorras, kus hankedokumentidest ei tulene selget ja ammendavat dokumenteerimisnõuet pakkumuse vastavuse staadiumis. 2.2.6 VAKO on oma praktikas rõhutanud, et riigihanke alusdokumentidest peab üheselt selguma, millised andmed või dokumendid peab pakkuja pakkumuse esitamise tähtpäevaks esitama, ning juhul, kui hankija on piirdunud üldsõnalise või ebaselge nõudega, tuleb arvestada riskiga, et hankija ei saa pakkujalt kogu teavet, mida ta oleks soovinud saada. VAKO on selgitanud, et olukorras, kus nõude vormi ja sisu ei ole hankedokumentides täpsustatud, on pakkuja vaba otsustama, millisel viisil nõuetele vastavust tõendada. Hankija ei saa sellist üldsõnalist nõuet hiljem sisustada viisil, mis viib pakkumuse tagasilükkamiseni (vt VAKO 17.07.2025 otsus nr 152-25/293957, p-d 8.1.1 ja 8.1.2). 2.2.7 VAKO on otsuses nr 261-25/300299 selgitanud RHS § 114 lg 2 kohaldamise loogikat, rõhutades hankija kohustust hinnata pakkumuses tuvastatud kõrvalekalde sisulisust. Vaidlustuskomisjon märkis, et RHS § 114 lg 2 viimane lause ning hankedokumentides sisalduvad sätted võimaldavad hankijal tunnistada pakkumuse vastavaks juhul, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustest, mistõttu peab hankija igal konkreetsel juhul kaaluma, kas tuvastatud kõrvalekalle on sisuline või mittesisuline (p 13). Sama otsuse kohaselt ei ole RHS § 114 lg-t 2 kohaldatud nõuetekohaselt olukorras, kus hankija sellist kaalumist ei tee ega põhjenda, vaid loeb kõrvalekalde automaatselt mittevastavuseks. Sellisel viisil ei ole hankija otsus läbipaistev ega kontrollitav ning on vastuolus nii RHS § 3 p-s 1 sätestatud üldpõhimõtetega kui ka RHS § 114 lg-st 1 tuleneva põhjendamiskohustusega (samas, p-d 13 ja 18). Käesolevas vaidluses on hankija toiminud analoogselt nimetatud VAKO poolt kritiseeritud olukorrale, lugedes vaidlustaja pakkumuse automaatselt mittevastavaks üksnes seetõttu, et hankija hinnangul puudus pakkumuses teave kaablipuki kohta. Hankija ei ole seejuures analüüsinud ega põhjendanud, kas tegemist oli sisulise kõrvalekaldega või mittesisulise puudusega RHS § 114 lg 2 tähenduses, samuti pole hinnanud, kas kõnealune puudus mõjutas pakkumuse sisu, maksumust või võrreldavust. Seega langeb hankija käsitlus kokku VAKO otsuses nr 261-25/300299 kirjeldatud õigusvastase praktikaga, kus sisuline kaalumine jäeti tegemata ning pakkumus lükati tagasi ilma RHS § 114 lg 2 kohaselt nõutava kaalutluseta. 2.2.8 Pakkuja hoolsuskohustusele viitamine ei vabasta hankijat kohustusest sõnastada vastavustingimused selgelt ja üheselt. Pakkuja kõrgendatud hoolsuskohustus ei saa 4|6  asendada hankija kohustust sõnastada vastavustingimused selgelt ja üheselt. Olukorras, kus riigihanke alusdokumendid ei tee piisavalt selget vahet pakkumuse kohustusliku sisu ja töökorraldusliku kirjelduse vahel, ei saa pakkujale ette heita hoolsuskohustuse rikkumist ega kvalifitseerida vastava info esitamata jätmist sisuliseks puuduseks. Sellisel juhul saab puudujääk olla üksnes mittesisuline, mis on kõrvaldatav täpsustava selgituse teel. 2.2.9 Kokkuvõtlikult leiab vaidlustaja, et hankija vastuses toodu ei kummuta mistahes viisil vaidlustaja seisukohta, et vaidlustatud otsused on õigusvastased. Hankija on lubamatult tuginenud riigihanke alusdokumentide laiendavale ja tagantjärele esitatud meelevaldsele tõlgendusele, eiranud pakkumuse ja hankelepingu täitmise faasi eristamise kohustust ning rikkunud RHS § 3 ja § 114 eesmärki. Vaidlustaja palub jätta hankija vastuse arvestamata ulatuses, milles see tugineb riigihanke alusdokumentides sätestamata nõuetele. Vaidlustaja hinnangul on vaidlustus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 3 VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE TAOTLUS JA NIMEKIRI 3.1 Vaidlustaja menetluskulud koosnevad riigilõivust ja lepingulise esindaja kuludest. 3.2 Riigilõivu suurus on 1280 eurot. 3.3 Lepingulise esindaja kulud on summas 9015 eurot (käibemaksuga). Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud kajastuvad alljärgnevas tabelis: Summa Aeg Tunnihind Kuupäev Toimingu sisu ilma (h) (EUR) km-ta 07.04.2026 Kliendi küsimused ja 0,75 250,00 187,50 hankedokumentide ülevaatamine 08.04.2026 Analüüs seoses vaidlustuse 0,25 250,00 62,50 esitamisega 08.04.2026 Analüüs 2,00 250,00 500,00 08.04.2026 Hanke materjalidega tutvumine 1,00 210,00 210,00 08.04.2026 Videokõne kliendiga 0,75 210,00 157,50 08.04.2026 Hankematerjalide analüüs 0,50 210,00 105,00 09.04.2026 Hankematerjalide analüüs 1,25 250,00 312,50 09.04.2026 Jätkuküsimused, e-kiri 0,50 250,00 125,00 09.04.2026 E-kiri kliendile 0,50 250,00 125,00 09.04.2026 Materjalide analüüs 3,75 210,00 787,50 09.04.2026 Pakkumise materjalide analüüs 1,75 210,00 367,50 10.04.2026 Vaidlustuse koostamine 2,50 250,00 625,00 10.04.2026 Analüüs 0,25 250,00 62,50 10.04.2026 Vaidlustuse koostamine 4,50 210,00 945,00 13.04.2026 Vaidlustuse koostamine 3,00 230,00 690,00 13.04.2026 Vaidlustuse koostamine 8,50 250,00 2125,00 14.04.2026 VAKO teatega tutvumine, e-kiri 0,25 250,00 62,50 21.04.2026 E-kiri kliendile 0,25 250,00 62,50 22.04.2026 Hankija seisukohtadega tutvumine 1,00 230,00 230,00 22.04.2026 Hankija vastuse analüüs 1,50 250,00 375,00 23.04.2026 Täiendavate seisukohtade koostamine 2,00 230,00 460,00 23.04.2026 Menetluskulude nimekiri 0,25 250,00 62,50 5|6  Summa Aeg Tunnihind Kuupäev Toimingu sisu ilma (h) (EUR) km-ta 23.04.2026 Täiendavate seisukohtade koostamine 1,50 250,00 375,00 Kokku: 38,50 9015,00 3.4 Advokaadibüroo teise advokaadi/juristi tehtud töö on omistatav lepingulisele esindajale. Kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtete kohaselt on lepingulisel esindajal lubatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama büroo juristide abi ning advokaadibüroo teise advokaadi või juristi poolt tehtud töö on omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid kohtule esitas (vt nt 9.12.2021 RKKKo 1-20-2473, p 8; 10.05.2021 TlnRngKm 2- 18-6875 p 14.1; 19.06.2017 TlnRngKm 2-14-58361 p 21; 09.11.2021 TlnRngKo 2-20-3645 p 21; 16.11.2017 TlnRnKo 3-16-137 p 14; 31.08.2017 TlnRnKm 3171495 p 10, 7.04.2015. a TlnRKm 3-13-1612/54, p 13). 3.5 Vaidlustusmenetluses kohaldub Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoht, et põhjendatud ja vajalik menetluskulu seisneb ka menetluskulude nimekirja koostamises (otsus tsiviilasjas RKTKm 2-18-7550 p 15). 3.6 Vaidlustaja kinnitab, et kõik kulud seonduvad käesoleva vaidlustusasjaga ning on olnud vajalikud ja põhjendatud. 3.7 Tulenevalt eeltoodust palub vaidlustaja mõista hankijalt välja menetluskulud kogusummas 10 295 eurot, millest 1280 eurot on riigilõiv ja 9015 eurot moodustavad lepingulise esindaja kulud (km-ta). /allkirjastatud digitaalselt/ Tavo Tiits vandeadvokaat Enersense Aktsiaselts lepinguline esindaja 6|6