"Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027 versiooni 4.0“ kinnitamine

Rahandusministeerium 30.04.2026 nr 1-6/3449-1 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027 versiooni 4.0“ kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versiooni 4.0 kinnitamine“ eelnõu, selle seletuskirja ning Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versiooni 4.0 ettepaneku. Euroopa Komisjon eraldab Eestile Sisejulgeolekufondi (ISF) rakenduskava kaudu täiendavalt 172 530,85 eurot. Vajalik on täiendav kaasfinantseering 18 084,99 eurot, mis planeeritakse riigieelarvesse RES protsessis. Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust ISFi rakenduskava maht 40 673 545 eurot, sh Euroopa Liidu toetus 31 116 948,53 eurot ja riiklik kaasfinantseering 9 556 596,14 eurot. Täiendavate vahendite saamise eelduseks on, et Euroopa Komisjon kinnitab rakenduskava muudatuse 2026. a esimesel poolaastal. Siseministeerium saab Euroopa Komisjonile esitada muudatusettepaneku alles pärast Vabariigi Valituse otsust. Ajakriitilisuse tõttu palume kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse protokollilise eelnõu seletuskiri 3. Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versioon 4.0 4. Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versioon 4.0 (muudatused eraldi välja toodud) Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Ülle Leht 6125078 [email protected] 2 (2)  LISA 1 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 2026 nr Päevakorrapunkt nr „Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versioon 4.0“ kinnitamine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 46 lõike 2 alusel: 1. Kinnitada siseministri esitatud „Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versioon 4.0“. 2. Siseministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. 3. Siseministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument pärast heakskiitmist oma veebisaidil. Kristen Michal peaminister Keit Kasemets riigisekretär  Lisa 2 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 versioon 4.0“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) kinnitas Sisejulgeolekufondi1 (edaspidi ISF) rakenduskava 22. septembril 2022. a ning Euroopa Komisjon (edaspidi EK) 27. oktoobril 2022. a. otsusega nr C(2022)7920. ISFi rakenduskava muudeti 2. oktoobril 2023. a, kui suurendati tegevustoetuse osakaalu, kuid rakenduskava kogumaht ei muutunud. Lisaks muudeti rakenduskava seoses vaheülevaatuse lisavahendite eraldamisega 2025. aastal. Praegu kehtib rakenduskava versioon 3.0, mille EK kinnitas 03.11.2025. 2026. a 25. veebruaril tegi EK täiendava rahastusotsuse (Ares (2026)2107944 – 25/02/2026) erimeetme projekti rahastamiseks. Raha kasutuselevõtuks peab Siseministeerium (edaspidi SIM) esitama EK-le rakenduskava uue versiooni (4.0). Kuna muutuvad rakenduskava maht ja näitajad, peab „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ § 46 lõigete 2 ja 3 kohaselt selle eelnevalt heaks kiitma VV. SiM esitab VV-le kinnitamiseks ISFi rakenduskava muudatused. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ülle Leht ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson ([email protected]). II. Rakenduskava muudatuste sisu Protokollilise otsuse eelnõu eesmärk on kinnitada ISFi rakenduskava 2021–2027 muudatused. Muudatus puudutab peamiselt ISFi rakenduskava esimest erieesmärki - tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. EK eraldab sihtotstarbeliselt lisavaheneid summas 172 530,85 eurot (sh 9 765,9 eurot tehniliseks abiks) projekti „SIENA2 roll-out support“ elluviimiseks. SIENA on EL õiguskaitseasutuste infovahetuse rakendus, mis direktiivi (EL) 2023/9773 kohaselt on ettenähtud põhiliseks kommunikatsiooniallikaks info vahetamisel EL liikmesriikide ja Europoli vahel. Projektiga laiendatakse SIENA kasutajate hulka, mis on vajalik, et vastata nimetatud direktiivi nõuetele efektiivseks infovahetuseks õiguskaitseasutuste vahel, tagada kiire, turvaline ja ühtne suhtluskanal kogu EL siseturvalisuse võrgustikus ning parandada operatiivsed koostööd piiriüleste kuritegude vastu võitlemisel. Erimeetme projekti lisandumisega suureneb kaasrahastamise kohustus, täiendavalt on juurde vaja 18 084,99 eurot, mis planeeritakse riigieelarvesse RES protsessis. 1 Ingl Internal Security Fund. 2 SIENA – Secure Information Exchange Network Application 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. a direktiiv (EL) 2023/977, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust Erimeetme lisandumisega muutuvad osaliselt rakenduskava tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate sihtväärtused (tabelid 1 ja 2) ning summade jaotus sekkumise liikide (tabel 3) kaupa. Erimeetme projekti viib ellu Politsei- ja Piirivalveamet ning temaga sõlmitakse toetusleping. Väljund- ja tulemusnäitajad ning sekkumiste liigid Tegevuste lisandumisega muutuvad osaliselt rakenduskava tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate sihtväärtused ning summade jaotus sekkumise liikide kaupa. Lisaks muudetakse erieesmärgis 1 Politsei-ja Piirivalveameti käimasolevate projektide jaotust sekkumise ja meetme liikide osas ning erieesmärgis 2 Maksu- ja Tolliameti käimasoleva projekti jaotust sekkumise liikide osas. Alltoodud tabelid kajastavad ainult muudetud ridu. Muudatused tabelites on märgitud paksus kirjas ning on mitteametlikult eelkooskõlastatud EK-ga. Tabel 1. Erieesmärgi 1 (teabevahetuse tõhustamine) väljundnäitajad rakenduskavas Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe- Sihtväärtus (2029) eesmärk (2024) O.1.1 Koolitustegevuses osalejate arv Arv 12 37237 O.1.3 Välja töötatud / kohandatud / Arv 1 910 hooldatud IKT-süsteemide arv arv O.1.4 Ostetud seadmete arv Arv 6 9698 Tabel 2. Erieesmärgi 1 (teabevahetuse tõhustamine) tulemusnäitajad rakenduskavas Tunnuskood Näitaja Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse mõõtühik R.1.5 Liikmesriikides / 34 Absoluutarv julgeolekuga seotud ELi ja detsentraliseeritud infosüsteemidega / rahvusvaheliste andmebaasidega koostalitlusvõimeliseks muudetud IKT-süsteemide arv R.1.6 Selliste haldusüksuste arv, 34 Absoluutarv mis on välja töötanud või ajakohastanud olemasolevaid teabevahetusmehhanisme/m enetlusi/vahendeid/ juhiseid teabe vahetamiseks 2  teiste liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega R.1.7 Nende osalejate arv, kes 27177 Absoluutarv peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks R.1.8 Nende osalejate arv, kes 27177 Absoluutarv teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust Tabel 3. Erieesmärgile 1 (teabevahetuse tõhustamine) eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO1 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, 001 13 489 158,61 13 187 144,94 andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) SO1 Seadmed 008 782 351,25 1 247 129,25 Tabel 6. Erieesmärgile 2 (piiriülene koostöö) eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO2 Koolitus 005 465 000 456 051,3 SO2 Seadmed 008 105 001,2 113 949,9 Tehakse tehniline muudatus Schengeni hindamise raames antud soovituste arvesse võtmise näitaja osas, kuna EK ettepanekul muudetakse sihtväärtuse mõõtühikuks arvu asemel protsent ning sellest tulenevalt muutub ka sihtväärtus. Tabel 5. Erieesmärgi 2 (Piiriülese koostöö tõhustamine) tulemusnäitajad rakenduskavas Tunnu Näitaja Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse mõõtühik skood R.2.10 Nende Schengeni hindamiste raames 1 100 Arv Protsent antud soovituste arv, mida on arvesse võetud Tehniline abi ISFi tulemuslikuks haldamiseks EK eraldab tehnilist abi ühtse määra alusel, mis on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060, artikli 36 lõike 5 punkti b) alapunktile vi, 6% EK 3 heaks kiidetud maksetaotluses sisalduvatest rahastamiskõlblikest kuludest. See tähendab, et igale kinnitatud maksetaotlusele lisab EK 6%. Näiteks, kui Eesti esitab taotluse 1 miljoni euro hüvitamiseks ja tehtud kulud vastavad kõikidele tingimustele, hüvitab EK 1 miljoni ja lisab juurde 60 000 eurot. Tehnilise abi kasutamise eesmärk on viia ISFi rakenduskava 2021–2027 tulemuslikult ellu ja selle kasutamist korraldab Siseministeerium siseministri 12. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/72 „Perioodi 2021–2027 Siseturvalisuspoliitika fondide tehnilise abi kasutamise tingimused“ kohaselt. Erimeetme projekti lisandumisega suureneb tehnilise abi eelarve 9 765,9 euro võrra. Lisaraha jaguneb erinevate tegevuste vahel. Enim planeeritakse raha rakendamisele, seirele ja kontrollile, kuna selle sekkumisliigi alt on võimalik korraldusasutusel katta fondi rakendamisega seotud teenistujate tööjõukulu. Tabel 7. Tehnilise abi jaotus Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) Teave ja teavitamine 001 17 515,71 17 613,71 Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 488 835,21 1 497 136,21 Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 122 609,96 123 292,86 Suutlikkuse suurendamine 004 122 609,96 123 292,96 Rahalised eraldised meetme liikide kaupa Seoses erimeetme projekti lisandumisega muutuvad rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste ning meetme liikide kaupa järgmiselt: Tabel 12. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Erieesmärk Meetme Liidu osalus Liikmesriigi Liikmesriigi osaluse Kokku liik (a) osalus esialgne jaotus e=(a)+(b) (b)=(c)+(d) avalik (c) era- sektor (d) Erieesmärk 1 Tava- 4 481 105,86 1 493 701,95 1 493 701,95 0 5 974 807,81 tegevused 4 527 605,25 1 509 201,75 1 509 201,75 6 036 807 Erimeetme 162 764,95 18 084,99 18 084,99 0 180 849,94 projektid Lisa IV 5 501 636,25 1 833 878,75 1 833 878,75 0 7 335 515,0 tegevused Tegevus- 4 288 767,75 1 429 589,25 1 429 589,25 0 5 718 357,0 toetus 4 242 267,75 1 414 089,25 1 414 089,25 5 656 357 Erieesmärk 1 14 271 509,86 4 757 169,95 4 757 169,95 0 19 028 679,81 kokku 14 434 274,19 4 775 254,74 4 775 254,74 19 209 528,93 Erieesmärk 2 Tava- 1 327 500,00 442 500,00 442 500,00 0 1 770 000,0 tegevused Erimeetme 429 901,20 47 766,80 47 766,80 0 477 668,0 projektid Lisa IV 0 0 0 0 0 tegevused 4  Erieesmärk 2 1 757 401,20 490 266,80 490 266,80 0 2 247 668,0 kokku Erieesmärk 3 Tava- 9 922 867,50 3 307 622,50 3 307 622,50 0 13 230 490,0 tegevused Erimeetme 436 068,90 48 452,10 48 452,10 0 484 521,0 projektid Lisa IV 1 687 500,00 562 500,00 562 500,00 0 2 250 000,0 tegevused Tegevus- 1 117 500,00 372 500,00 372 500,00 0 1 490 000,0 toetus Erieesmärk 3 13 163 936,40 4 291 074,60 4 291 074,60 0 17 455 011, 0 kokku Ühissätete 1 751 570,84 1 751 570,84 määruse 1 761 336,74 1 761 336,74 artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi Ühissätete - - - - - - määruse artikli 37 kohane tehniline abi Kogusumma 30 944 418,30 9 538 511,35 9 538 511,35 0 40 482 929,65 31 116 948,53 9 556 596,14 9 556 596,14 40 673 544,67 III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ELi lepingu artikli 3 lõikes 2 on nähtud ette, et EL moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega. ELi õigus võtta siseasjade valdkonnas meetmeid tuleneb ELi toimimise lepingu V jaotisest „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala“, eelkõige selle artikli 77 lõikest 2, artikli 79 lõigetest 2 ja 4, artikli 82 lõikest 1, artiklist 84 ja artikli 87 lõikest 2. Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tugineb ELi toimimise lepingu artikli 212 lõikele 3. ELi toimimise lepingu artikli 80 kohaselt reguleeritakse ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 2. peatükis sätestatud ELi asjaomast poliitikat ja selle rakendamist solidaarsuse ning vastutuse jagamise põhimõtte järgi, sealhulgas põhimõtte, mille kohaselt jagatakse kõnealuse poliitika finantskoormus liikmesriikide vahel õiglaselt. ISFi vahendite andmist ja kasutamist perioodil 2021–2027 on reguleeritud järgmistes ELi õigusaktides: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2509, 23. september 2024, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud)4; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, 4 ELT L, 2024/2509, 26.9.2024. 5  Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid5; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond6. ISFi rakenduskava on nimetatud õigusaktidega kooskõlas. IV. Rakenduskava muudatuste mõju Siseturvalisuse valdkonna spetsiifilisuse tõttu on sellel peale riigieelarve olnud siiani vähe võimalikke muid rahastusallikaid. Kuivõrd sisejulgeoleku valdkonna rahalised vajadused on jätkuvalt suured, tuleb nende rahastamiseks kasutada maksimaalselt valdkondlikke ELi toetuseid. ISFi rakenduskava muutmisega luuakse täiendav võimalus viia ellu ISFi määruses kirjeldatud eesmärke kooskõlas strateegiliste arengudokumentidega ja riigi eelarvestrateegias kindlakstehtud vajadustega. Rakenduskava muudatuste kinnitamisega lisandub riigile kaasrahastamise kohustus 10% erimeetme projekti mahust. Enne kulude hüvitamist on elluviijad kohustatud kinnitama, et projektide läbiviimisel lähtutakse keskkonnahoidlikest põhimõtetest, arvestatakse põhiõigustega, seal hulgas välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute erivajadusega. Toetuse saaja tagab, et hangitavatest seadmetest ning riist- ja tarkvara tehnilistest omadustest ja seadistustest, aga ka nende tootjast või tugiteenuse pakkujast ei rakendu ohtu Eesti ja ELi julgeolekule. Mõjuhindamise kokkuvõttena võib öelda, et rakenduskava muudatustel on positiivne mõju eelkõige riigi eelarvele ning siseturvalisuse valdkonnale. Tekib võimalus kasutada ELi toetust tegevusteks, mis aitavad täita Sisejulgeolekufondi eesmärke. V. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja nende rahastamine Rakenduskava muutmisega kaasneb erimeetme projekti kaasrahastamise kohustus, täiendavalt on juurde vaja 18 084,99 eurot, mis planeeritakse riigieelarvesse RES protsessis. Tehniline abi on 100% EL toetus ja kaasfinantseeringut lisama ei pea. Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust ISFi rakenduskava maht 40 673 545,5 eurot, sh ELi toetus 31 116 949,15 eurot ja riiklik kaasfinantseering 9 556 596,35 eurot. Infosüsteemide erinevate ümardamisreeglite tõttu võib tekkida lõplikes summades sendivahe. 5 ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 6 ELT L 251, 15.7.2021, lk 94–131. 6 VI. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõu eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. 7  CCI number Nimetus inglise keeles ISF programme for Estonia 2021-2027 Nimetus liikmesriigi keeles Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027 Versioon 4.0 Esimene aasta 2021 Viimane aasta 2027 Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021 Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029 Komisjoni otsuse number Komisjoni otsuse kuupäev Liikmesriigi muutmisotsuse number Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise kuupäev Mitteoluline ümberpaigutamine Ei (ühissätete määruse artikli 24 lõige 5) 1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix Selles punktis selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele. Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist programmitöö perioodil. Võrreldes programmitöö perioodiga 2014–2020 on strateegiline planeerimine Eestis märkimisväärselt muutunud. Riiklike eesmärkide ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt. Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi ja planeerimine on allikaneutraalne. Olulised strateegilised eesmärgid tehakse kindlaks eelarve allikat määramata. Rahastamise üle otsustatakse iga-aastase eelarve koostamise käigus. Selline põhjapanev muudatus on mõjutanud ka Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) rakenduskava koostamist ja ülesehitust. 1 ISFi rakenduskavas käsitletakse kõige pakilisemaid riiklikke probleeme ja ISF täiendab riiklikke vahendeid. Kus vähegi võimalik, on rakenduskava koostoimes teiste programmide ja rahastamisvahenditega. Julgeolekut käsitletakse mitmes ELi programmis. ISFi rakenduskava on tihedalt seotud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga (edaspidi BMVI), millega toetatakse samuti ELi üldist julgeolekut soodustavaid meetmeid. Lisaks on ISFi rakenduskaval koostoime õigusprogrammi ning kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmiga kuriteoohvrite abistamine ja kaitsmise ning vähemal määral õiguskoolituse vallas ja ka asjaomaste õiguskaitseasutuste koostöö ja õiguskaitseasutuste turvalisusega seotud IT-süsteemide ühendamine Euroopa karistusregistrite infosüsteemiga kolmandate riikide kodanike kohta ehk ECRIS-TCNiga. Rakenduskaval on koostoime ka tollikoostöö programmiga turvalisusega seotud ohtude ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemise vallas. Samamoodi peetakse asjakohastes valdkondades silmas sidusust ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavadega ning programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“. ISFi ja ühtekuuluvuspoliitika fonde kavandatakse Eestis samal ajal. Seega on tagatud, et rakenduskavadtäiendavad üksteist ja välditakse tegevuste võimalikku kattuvust. Rahastatavad meetmed sõltuvad olemasolevatest vahenditest ja prioriteetidest. Täpsed meetmed ja rahastamisallikas lepitakse kokku riiklike protseduuride järgi. Välditakse kattumist ja tagatakse koostoime teiste fondidega (nt AMIF ja BMVI) tihedas suhtluses ministeeriumide, Euroopa Komisjoni, ametite ja teise asjaomaste sidusrühmadega. Pikaajaline katusstrateegia „Eesti 2035“ annab valdkondade poliitikakujundajatele selged suunised. Peamine riiklik strateegia, mis hõlmab sisejulgeoleku eesmärke, on siseturvalisuse arengukava (edaspidi STAK). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega. STAKi prioriteedid on turvalise elukeskkonna loomine, sh vägivalla vähendamine, sisejulgeoleku tagamine, sh võitlus organiseeritud kuritegevusega ja kriisiks valmisolek, kiire ja professionaalne abi, kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika, mis tagab Eesti arengu, ning arukas ja uuenduslik sisejulgeolek. STAKis 2020–2030 on võetud arvesse asjaomaseid ELi poliitikavaldkondi ja eesmärke. Eestis vastutab asjakohase poliitika rakendamise eest mitu ministeeriumi. Riiklikud strateegiad täiendavad üksteist, näiteks Eesti infoühiskonna arengukava 2020, kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030, Eesti julgeolekupoliitika alused, riigikaitse arengukava 2017–2026 ja kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027. Eesti katsumuste peamised märksõnad hõlmavad enamikku ISFi eesmärkidest: küberkuritegevus, rahapesu ja terrorismi rahastamine, terrorism ja radikaliseerumine, raske ja organiseeritud kuritegevus, uimastikaubandus, finantsuurimine, korruptsioon, kuritegeliku vara avastamine ja konfiskeerimine, inimkaubandus, laste (seksuaalne) väärkohtlemine ja ärakasutamine, kohtuekspertiisi suutlikkus, kriisiennetus, hädaolukorraks valmisolek, vastupidavus kriisi ajal ja küberrünnakute ning keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainete (edaspidi CBRN) tõrjumine. Probleemide lahendamiseks võetakse järgmisi meetmeid: info- ja sidetehnoloogia arendamine, nutikad ja uuenduslikud tehnoloogilised vahendid, suurem analüütiline suutlikkus, (operatiivne) koostöö ametiasutuste vahel ning parem riiklik suutlikkus, mis saavutatakse muu hulgas koolituse ja asjakohase varustuse soetamise kaudu. Samuti on oluline, et asjaomastes üksustes oleks piisav arv spetsialiste. Märksõnad on ka ennetamine, varajane hoiatamine ja teadlikkuse suurendamine. Julgeolekuteemalised teadusuuringud on olulised, et töötada välja uuenduslikke meetodeid ja võtta 2 kasutusele uut tehnoloogiat. Võimalikud tulevased rakendusmeetmed on kooskõlas määruse (EL)2021/1060 artikli 22 lõike 4 punktiga d tabelites 3, 6 ja 9 märgitud 0 euroga, et lisaraha saamisel tagada võimalike kulude tagasiulatuv abikõlblikkus. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel hinnatakse detailsemalt sihtrühmapõhise lähenemise vajalikkust, et tagada meetmete maksimaalne mõju ja sobivus. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. ISFi rakenduskava eesmärke on võimalik saavutada vaid koostöös teiste ametiasutustega. Samuti on oluline kaasata kodanikuühiskonda ja teisi asjaomaseid partnereid ning teha koostööd erasektoriga. ISFi rakenduskava rakendamisel kaalutakse ka koostööd kolmandate riikidega. Toetust antakse grantidena. Kuna osad katsumused eelarveperioodi 2021-2027 on samad, mis perioodil 2014-2020, rahastatakse osaliselt sarnaseid tegevusi. Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi (edaspidi ISF Police) programm 2014–2020 on andnud asjaomase ELi acquis’ rakendamiseks vajalikke lisavahendeid. Praeguses rakenduskavas toetatakse jätkuvalt ELi acquis’ ja vajaduse korral selle tegevuskavade rakendamist kogu programmitsükli vältel, võttes samas arvesse uusi ohte. Lühiülevaade ELi acquis’ rakendamisest on järgmine. Eesti on järginud ELi narkostrateegia 2013–2020 ja ELi narkootikumidealase tegevuskava 2017– 2020 eesmärke ja meetmeid, rakendades 2014. aasta jaanuaris vastu võetud riiklikku strateegiadokumenti „Valge raamat uimastiennetuspoliitika kohta“. Selle peamine eesmärk on vähendada uimastite kasutamist ja sellest tulenevat kahju. See järgib ELi tasakaalustatud lähenemisviisi uimastipoliitikale ja toetub seitsmele sambale: i) pakkumise vähendamine; ii) üldine esmane ennetamine; iii) varajane avastamine ja sekkumine; iv) kahju vähendamine; v) ravi ja rehabilitatsioon; vi) resotsialiseerimine ja vii) järelevalve. Uimastipoliitika meetmeid rakendatakse ja rahastatakse riiklike strateegiate kaudu, mis järgivad valge raamatu ja seega ELi narkostrateegia eesmärke. Mis puutub ELi infosüsteemidesse, siis EL määrustest tulenevaid töid tehakse riigi tasandil. Lennureisijate broneeringuinfo andmebaasi ehk PNRi andmebaasi arendatakse ISFi programmi 2014–2020 raames. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/681, 27. aprill 2016, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (edaspidi broneeringuinfo direktiiv), võeti üle 2019. aasta veebruaris. Lennureisijate broneeringuinfo üksus loodi 2018. aasta mais ja alates 15. augustist 2019 võrreldakse reisijate andmeid automaatselt Schengeni infosüsteemiga (edaspidi SIS). Broneeringuinfo direktiivi I lisa kohaselt käsitatakse broneeringuinfo andmete loetelus broneeringuinfo osana ka rakendusliidese andmeid. Programmis tagatakse rakendusliidese andmete töötlemine broneeringuinfo osana. ISF programm adresseerib ka 19. detsembri 2024. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2025/13, mis käsitleb resijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutsele võtmiseks (edaspidi API määrus), nõudeid. 3 Schengeni politseikoostöö infosüsteemi arendati ISF Police’i programmi raames. Interpoli päringud on integreeritud SIRENEsse. 2018. ja 2023. aasta Schengeni hindamise soovitusi on peetud silmas 2021-2027. aastate plaanide koostamisel. Üht Eestile 2018. aasta Scengeni hindamise raames tehtud soovitust rahastatakse ISFist – rahvusvaheliseks koostööks töötatakse välja interaktiivne ja kasutajakeskne e-õppe lahendus, mis põhineb praktilistel olukordadel ja juhtumitel (vt erieesmärk 2). ISFist rahatatakse ka 2023. aasta Schengeni hindamise käigus tehtud soovitust võtta kasutusele automaatne andmelaadija Europoli infosüsteemiga suhtlemisel. Teisi vajadusi, mis tulenevad Schengeni ja Schevali hindamistest SIS/SIRENE ja politseikoostöö valdkonnas, rahastatakse peamiselt riigieelarvest, kuid vajaduse korral kasutatakse ka ISFi vahendeid. Prüm II määrus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/982 politseikoostöö raames toimuva automatiseeritud andmete otsingu ja vahetuse kohta) tõhustab oluliselt ja laiendab olemasolevat automatiseeritud andmevahetusmehhanismi, mis on loodud algse Prümi raamistiku alusel. Varem võisid Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutused vahetada kõigi liikmesriikidega kahepoolsete kanalite kaudu DNA-profiile, daktüloskoopilisi andmeid ja teatud sõidukite registreerimise andmeid. Uuendatud määrus lisab neile kolmele olemasolevale kategooriale näopildid ja politseiandmed, mis võimaldavad kõigi viie andmetüübi automaatset ja anonüümset vahetamist. See hõlbustab oluliselt kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist, samuti kadunud isikute otsimist ja tundmatute inimsäilmete tuvastamist. Eelmainitud täiendused võimadavad piiriülest politseikoostööd oluliselt tõhustada. Prüm II määruse rakendamist toetatakse ISF programmi raames. Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (edaspidi CEPOL) koostöös. CEPOLi riiklik üksus asub Sisekaitseakadeemias. Sisekaitseakadeemia on ka CEPOLi partner Eestis. Eestis on koostöö CEPOLiga korraldatud võrgustikuna, kuhu kuulub 11 õiguskaitseasutust. Sisejulgeolekufondi rakenduskava raames planeeritavad õiguskaitseametnike koolitused arvestavad CEPOLi koostatud Euroopa Liidu strateegilise koolitusvajaduse hinnangu 2022-2025 tulemusi. Erilist tähelepanu pööratakse nimetatud koolitusvajaduse hinnangus toodud peamistele võimelünkadele. Hädaolukorra seadusega on võetud üle 14. detsembri 2022. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557. Korruptsioonivastaseid meetmeid käsitleva ELi acquis’ ülevõtmise ja rakendamisega Eestis probleeme ei ole. Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadusega on Eesti üle võtnud rikkumisest teatanud isikute kaitset käsitleva direktiivi (EL) 2019/1937. Eraldi ELi korruptsioonivastast tegevuskava ei ole loodud. 2021. aasta aprillis võeti vastu ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia 2021–2025. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti tegevus selles valdkonnas ei ole vastuolus ELi strateegiliste eesmärkidega. Komisjoni 2021. aasta õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes on märgitud, et Eesti kriminaalõigussüsteem on tõestanud oma tõhusust korruptsioonijuhtumite kindlakstegemisel. Ennetusmeetmed hõlmavad suuniseid lobitegevuse ja huvide konflikti kohta. Seadusandlik menetlus rikkumisest teataja kaitset käsitlevate terviklike eeskirjade vastuvõtmiseks on käimas. Varade deklareerimise süsteemi ajakohastati, et kohustada ministrite poliitilisi nõunikke esitama majanduslike huvide deklaratsioone. 4 Inimkaubandusega seotud ELi acquis’ on võetud Eesti õigusesse üle. Sellest hoolimata tuleb meetmete rakendamist asutustes veelgi parandada, sest mitte kõiki ohvrite kohtlemisega seotud meetmeid ei rakendata asutuste igapäevases töös (nt meetmed, mis on seotud ärakuulamistega). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL artikli 2 järgi võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid tagamaks, et karistatakse järgmisi tahtlikke tegusid: isikute värbamine, transportimine, üleandmine, varjamine või vastuvõtmine, sealhulgas nende isikute üle kontrolli vahetamine või üleandmine, ähvardades või kasutades vägivalda või muid sunnimeetmeid, inimröövi, pettust, võimu või kaitsetu seisundi kuritarvitamist, raha või hüvitiste võtmist või andmist, et saavutada teise isiku üle kontrolli omava isiku nõusolek ärakasutamise eesmärgil. Eesti on pühendunud inimkaubanduse tõkestamise direktiivi kui esmase võrdluspunkti täielikule järgimisele. Kuni aprillini 2021 oli viimane ELi tasandi strateegiline inimkaubanduse teemaline juhis Euroopa Parlamendile ja nõukogule komisjoni teatises „Aruanne inimkaubanduse kaotamist käsitleva ELi strateegia järelmeetmete ning konkreetsete edasiste meetmete kohta“. Eesti võtab teatises nimetatud kolme prioriteedi rakendamiseks asjakohased meetmed ja aitab saavutada uues inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegias sätestatud prioriteete. Eesti riigisisene õigus on vastavuses direktiiviga (EL) 2021/555, milles on määratud kindlaks tulirelvade omandamise ja omamise ning tulirelvade teise ELi riiki üleandmise kontrolli ühised miinimumnõuded ELis. Tänu 2017. aasta revisjonile paraneb tuntavalt turvalisus, sest teatavate suure võimsusega relvade, näiteks poolautomaatseks muudetud automaatsete tulirelvade omandamine muutub õiguslikult keerulisemaks. Samuti tugevdab tulirelvade direktiiv koostööd ELi riikide vahel, parandades teabevahetust (Eesti on siseturu infosüsteemi kasutanud alates 2019. aasta septembrist), ning edendab märgatavalt tulirelvade jälgitavust, parandades seaduslikult hoitavate tulirelvade jälgimist, et vähendada nende ebaseaduslikele turgudele sattumise ohtu. Komisjoni rakendusdirektiivid (EL) 2019/69 ja (EL) 2019/68 on võetud üle ka Eesti õigusesse. Eesti järgib tulirelvade deaktiveerimise ühiseid miinimumstandardeid käsitlevat rakendusmäärust. Eesti politsei registreerib kõik deaktiveeritud tulirelvad ning nende andmed salvestatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Eesti valitsus uuendab STAKiga 2020–2030 oma terrorismivastase võitluse prioriteete. Strateegia hõlmab kõiki terrorismivastase võitluse ja vägivaldse äärmusluse arengusuundi. STAKi prioriteedid on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegiaga ning ÜRO, ELi, koostööpartnerluse, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (edaspidi OSCE) ja rahvusvahelise õiguse peamiste põhimõtete ja prioriteetidega (sh inimõiguste kaitse). STAK on osaliselt piiratud juurdepääsuga. 2018. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seaduseelnõu, millega rakendatakse riigisiseses õiguses ÜRO resolutsiooni 2178, terrorismi ennetamise lisaprotokolli ja ELi direktiivi (EL) 2017/541. Muu hulgas laiendati seaduseelnõus terrorismiohvrite mõistet ja terrorismikuritegudega seotud kuritegevuse elemente. Riigikogu võttis 2018. aasta detsembris kooskõlas ELi direktiiviga vastu karistusseadustiku, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning ohvrite toetamise seaduse muudatused. Samuti viidi seaduseelnõu kooskõlla ÜRO resolutsiooni ja Euroopa Nõukogu terrorismi ennetamise konventsiooni lisaprotokolliga. Kemikaaliseadust täiendati lisanõuetega, mis kohustavad küsima ohtlike kemikaalide käitlemiseks luba, teostama riiklikku järelevalvet ja teatama kahtlastest tehingutest ning lõhkeaine kadumisest ja vargusest. Radioaktiivsete kiirgusallikate julgeolek on reguleeritud kiirgusseaduses, mis on 5  kooskõlas ELi nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom ning muude rahvusvaheliste konventsioonide ja standarditega. Eesti arendab lisasuutlikkust tuvastada ja tõkestada internetis terroristlikke tegevusi (ELi algatus võidelda terroristliku infosisu vastu internetis koostöös erasektori ja ELi internetifoorumiga). Terroristliku veebisisu vastase määruse rakendamist rahastatakse riigieelarvest. Veebikonstaablid (internetis töötavad politseinikud) teevad koostööd Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse internetisisust teavitamise üksusega, et võidelda ebaseadusliku veebisisu ja vägivaldse propaganda vastu. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, millega võeti üle viies rahapesu andmebüroo direktiiv, võeti vastu 2020. aasta juulis. Küberkuritegevuse vallas on Eesti kehtestanud asjakohased õigusaktid, Budapesti konventsiooni rakendamise ja ebaseadusliku tegevuse karistamise. Sisemine operatiivkoostöö õiguskaitse- ja õigusasutuste vahel toimib hästi ning Eesti ootab uut e-tõendit käsitlevat õigusakti. Eesti on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu konventsiooni laste kaitse kohta seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest ehk Lanzarote konventsiooni. Eesti õigus on kooskõlas Lanzarote konventsiooni kriminaalõigussätetega. Konventsiooni ratifitseerimiseks vajalikud tegevused on kirjas „Laste ja perede arengukavas aastateks 2012–2020“ ja „Vägivalla ennetamise strateegias aastateks 2015–2020“. Teemasid on käsitletud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019–2023, milles tõstetakse esile alaealistega seotud seksuaalkuritegude vastane võitlus ja süütegude toimepanijate vastutusele võtmine. Kahjuks ei ole võimalik tegeleda kõigi järgnevalt kirjeldatud katsumustega üksnes ISFi rahastuse abil. Rakenduskava eesmärk on käsitleda probleeme võimalikult ulatuslikult, kuid samas paindlikult, et reageerida tulevastele sündmustele ja muutuvatele prioriteetidele. Rahastatavad meetmed sõltuvad ressurssidest ja prioriteetidest. Täpsed meetmed ja rahastamisallikad lepitakse kokku riiklike protseduuride järgi. Rakenduskavas võetakse arvesse haldussuutlikkust ja tõhusust ning võimaluse korral rakendatakse lihtsustamismeetmeid, et vähendada halduskoormust ning suurendada mõjusust, tõhusust ja säästlikkust. 2. Erieesmärgid 2.1. Erieesmärgi nimetus Tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega 2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse 6 artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Turvalisuse tagamise põhitegur on luua ja ajakohastada turvalisi infosüsteeme ja e-lahendusi. Kuigi digiteerimine on juba aastaid olnud üks Eesti lipulaevadest, on see alarahastatud ja turul ei ole piisavalt arendajaid. Samal ajal tuleb täita uusi liikmesriikidele esitatavaid nõudeid, et tagada turvalisusega seotud teabevahetus ja Europoli andmeid käsitleva liidu acquis’ täielik ja ühetaoline rakendamine. Ka ELi infosüsteemide puudujääkidega tegelemiseks tuleb suunata piisavalt vahendeid. Eesti on edukalt loonud ja kohandanud riiklikke IT-süsteeme, et tagada tõhus ühendus ELi turvalisusega seotud infosüsteemidega, ning sellega tegeletakse ka edaspidi. Eesti kavatseb kasutada ISFi vahendeid peamiselt selleks, et luua, kohandada ja hooldada ISFi eesmärkidele vastavaid info- ja sidesüsteeme. Samuti on vaja tagada süsteemide kasutamise koolitus. Erieesmärgi raames kaalutakse võimalikke tegevusi, mis keskenduvad peamiselt ISFi määruse II lisa rakendusmeetmele d: toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid. Rakendusmeede a on samuti prioriteet: tagada liidu julgeolekualase acquis’ ühetaoline kohaldamine, toetades asjakohase teabe vahetamist. Vajaduse korral võib rakendusmeetmeid b ja c kaaluda rakendamise hilisemas etapis. Rakenduskava koostamise ajal ei ole konkreetseid meetmeid planeeritud. Kavatsetakse rakendada järgmisi ISFi määruse II lisas toodud meetmeid, sh teha järgmisi tegevusi. a) Tagada liidu julgeolekuvaldkonna acquis’ ühtne kohaldamine, toetades asjakohase teabe vahetamist näiteks Prümi lepingu, ELi broneeringuinfo ja SIS raames, sealhulgas rakendades kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide, näiteks Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi või muude kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide kaudu saadud soovitusi. Asjakohaste õigusaktide kohaldamise praegust olukorda (PNR, SIS, Prüm) on kirjeldatud punktis 1. Üks prioriteete on endiselt tagada PNRi andmebaasi edasine areng ja haldamine. PNRi andmebaas on töötatud välja ISFi programmi 2014–2020 raames, kuid projekti tulemuste kestlikuks arenguks on vaja tagada pidev rahastamine. Et tagada andmebaasi usaldusväärsus ja broneeringuinfo direktiivi ning API määruse nõuete täitmine, arendatakse andmebaasi edasi ning korraldatakse õppevisiite. PNRi andmebaas suhtleb Europoli infosüsteemiga. SIS uued funktsioonid töötatakse välja 2022. aastal. Kui tulevikus SIS ajakava muudetakse või sõlmitakse uusi lepinguid, võib nendega tegelemiseks kaaluda ISFi rahastust. Lisaks tuleb pidevalt käsitleda kavandatavaid meetmeid ELi suuremahuliste infosüsteemide koostalitlusvõime loomiseks. Eesti kavatseb selleks kasutada BMVI vahendeid. Vajaduse korral võib ISFi määruse eesmärkide saavutamiseks vajalikke arendusprojekte rahastada ISFist. Rahastatakse ka Prümi II määruse nõuete täitmisega seotud projekte. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: 7 - võtta kasutusele, kohandada ja hooldada käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele kaasa aitavaid IKT-süsteeme, pakkuda selliste süsteemide kasutamisalast koolitust ning nende komponentide koostalitlusvõimet ja andmete kvaliteeti testida ja parandada; -seadmete soetamine; -asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus; - töötajate kulude rahastamine, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel. Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on ELi infosüsteemide ja riiklikke IKT-süsteemide koostalitlusvõime parandamine liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud ulatuses. d) Toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid, sealhulgas turvalisusega seotud riiklike andmebaaside omavahelist seotust ja kõnealuste andmebaaside sidumist liidu andmebaasidega, kui see on asjaomaste õiguslike alustega ette nähtud ja vajalik artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärkide rakendamiseks. Rakenduskava peamine eesmärk on toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid. Katsumus on, kuidas teavet paremini koguda, analüüsida ning asjaomaste pädevate asutuste sees ja vahel vahetada. On oluline, et kõiki kuritegusid menetletaks võimalikult kiiresti ning pädevatel asutustel oleks õiguspärane juurdepääs vajalikele riiklikele ja rahvusvahelistele andmebaasidele. Selleks tuleb töötada välja asjakohased (riiklikud) infosüsteemid ja andmebaasid ning tagada nende koostalitlusvõime, võttes arvesse infoturbemeetmeid ja tagades tõhusa järelevalve. Eestis on veel valdkondi, kus andmevahetus ei ole digitaalne ja tehakse palju tööd käsitsi. Kriminaalmenetlus ei ole täielikult digiteeritud ja see mõjutab menetluse kiirust. Politseiuurija ja kohtuekspertiisi teadlase suhtlust konkreetse juhtumi kohta tuleb tehnoloogia kasutamise abil veel parandada. Vaja on uut üleriigilist seiret (nt inimeste, sõidukite ja esemete üle), mis oleks ühendatud SISga ning tagaks rahvusvaheliste kohustuste täitmise võitluses terrorismi ning raskete ja varjatud kuritegude vastu (nt küberkuritegevus, rahapesu ja lastevastased seksuaalkuriteod). Eesti kavatseb sellesse valdkonda investeerida nii struktuurifondide kui ka riigieelarve vahendeid, kaalutakse ka ISFi vahendite kasutamist. Eestis on digitaalse kohtuekspertiisi arendamises vajakajäämisi. Kuna kuriteod liiguvad rohkem internetti, suureneb digiteerituse vajalikkus. Seega tuleks suurendada asjaomaste asutuste suutlikkust tulla töömahuga toime. IKT-seadmete ja sektoripõhiste koolituste ebajärjekindel rahastamine ei taga valdkonna kestlikku ja süsteemset arengut. Operatiivseks töötamiseks on vaja automatiseeritud lahendusi. Tuleb suurendada järelevalvesuutlikkust, sh parandada andmete kogumist ja asjakohast teabevahetust nii keskkriminaalpolitsei sees kui ka teiste asutustega. Muu hulgas tuleb ajakohastada riiklikke süsteeme ja soetada vajalikke IKT-seadmeid. Operatiivse järelevalve tööriist, mida Eesti õiguskaitseorganid praegu kasutavad, vajab ajakohastamist. On vaja töötada välja uus järelevalvemoodul, et teha seiret ja taktikalist analüüsi tervikuna ühes keskkonnas koos 8 võimalusega teha eri päringuid (sh asjaomastes ELi infosüsteemides) ning vahetada infot. Operatiivse järelevalve tööriist suhtleb Europoli infosüsteemiga ja Schengeni infosüsteemiga. Toetatakse ühendamist platvorm SIENA’ga, mida EL liikmesriikide õiguskaitseasutused kasutavad kuritegevusega seotud teabe operatiivseks vahetamiseks. Rahapesu, mis rahastab suuremat osa raskest ja organiseeritud kuritegevusest, on üks selle valdkonna peamisi liikumapanevaid jõude. Selleks, et suurendada ja hõlbustada ettevõtete, teenuseosutajate, finantseerimisasutuste ja virtuaalvaluuta teenuse osutajate vastutust rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamisel, tuleb luua asjakohane aruandlusportaal. Eesti tellis riskihindamise metoodika, et koostada Eestis uus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihindamine. Mitu töörühma alustas tööd 2019. aasta sügisel ja riiklik riskihindamine kiideti heaks 2021. aasta aprillis. Politsei- ja Piirivalveamet võtab kasutusele automaatse andmelaadija Europoli infosüsteemiga suhtlemisel. Asjaomaste asutuste suutlikkuse arendamine, et tegeleda luureandmetega avalikest allikatest (edaspidi OSINT), on prioriteet, mis vajab eri rahastusallikaid, mh kaalutakse selleks kasutada ISFi vahendeid. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - võtta kasutusele, kohandada ja hooldada käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele kaasa aitavaid IKT-süsteeme, pakkuda selliste süsteemide kasutamisalast koolitust ning nende komponentide koostalitlusvõimet ja andmete kvaliteeti testida ja parandada; - seadmete rahastamine; - töötajate kulude rahastamine, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel. Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on ELi infosüsteemide ja riiklikke IKT-süsteemide koostalitlusvõime parandamine liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud ulatuses. Tegevustoetus Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata saavutada ISFi rakenduskava eesmärke. Tegevustoetus võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist suutlikkust. Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA) on vaja suurendada riikliku broneeringuinfo üksuse (edaspidi PIU) personali. PIU analüüsib reisijate nimekirju, töötleb teavet ööpäev ringi ja vahetab seda oma kolleegidega. Vajaliku andmevahetuse taseme tagamiseks on hädavajalik värvata PIUsse ametnikke juurde. Tuleb tagada PNRi andmebaasi pidev hooldus (nt turva- ja tarkvarauuendused ning taristukulud, sh serverite ja litsentside hooldamise kulud). 9 Digitaalse kriminalistika valdkonnas tuleb näha ette iga-aastased eritarkvara (uuendused, tasud, litsentsid) kulud, et tagada digitõendite tuvastamine, kogumine, käitlemine ja säilitamine. Küberkuritegevuse ja OSINTi valdkonnas tuleb katta eritarkvara ja võrguseadmete iga-aastased hoolduskulud, et suurendada ja säilitada politsei suutlikkust teavet süstemaatiliselt hallata ja analüüsida. Kõigis nimetatud valdkondades on lõplik toetusesaaja PPA, kes vastutab seaduse järgi riigi turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude uurimise ja ennetamise eest. Sõltuvalt riiklikust korrast võib info- ja sidetehnoloogia süsteemide hooldusega seotud rahastust suunata Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskusele, kes vastutab põhimääruse kohaselt ministeeriumile ja selle haldusala asutustele vajalike IKT-teenuste osutamise eest. Teiste tegevuste rahastamise võimalus ei ole välistatud. Finantsinstrumendid. Ei kohaldata. 10 2.1.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 1. Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO1 O.1.1 Koolitustegevuses osalejate arv Arv 12 237 SO1 O.1.2 Ekspertide kohtumiste / õpikodade / Arv 2 11 õppekülastuste arv SO1 O.1.3 Välja töötatud / kohandatud / hooldatud IKT- Arv 3 10 süsteemide arv SO1 O.1.4 Ostetud seadmete arv Arv 6 98 Tabel 2. Tulemusnäitajad Eri- Tunnus- Näitaja Mõõtühik Lähte- Lähtetaseme Võrdlus- Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete allikas eesmärk kood tase mõõtühik aasta(d) (2029) mõõtühik SO1 R.1.5 Liikmesriikides / Arv 0 Arv 2021 4 Absoluutarv Projektide aruanded julgeolekuga seotud ELi ja detsentraliseeritud infosüsteemidega / rahvusvaheliste andmebaasidega koostalitlusvõimeliseks muudetud IKT-süsteemide arv 11 SO1 R.1.6 Selliste haldusüksuste arv, Arv 0 Arv 2021 4 Absoluutarv Projektide aruanded mis on välja töötanud või ajakohastanud olemasolevaid teabevahetusmehhanisme/ menetlusi/vahendeid/ juhiseid teabe vahetamiseks teiste liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega SO1 R.1.7 Nende osalejate arv, kes Arv 0 Osakaal 2021 177 Absoluutarv Koolitustel osalejate peavad koolitust oma töö tagasisidelehed, jaoks kasulikuks projektide aruanded SO1 R.1.8 Nende osalejate arv, kes Arv 0 Osakaal 2021 177 Absoluutarv Koolitustel osalejate teatavad kolm kuud pärast tagasisidelehed, koolitust, et nad kasutavad projektide aruanded koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust 12 2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 3. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO1 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 13 187 144,94 SO1 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0 SO1 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 0 SO1 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0 SO1 Koolitus 005 0 SO1 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse 006 0 suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed SO1 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 0 SO1 Seadmed 008 1 247 129,25 SO1 Transpordivahendid 009 0 SO1 Hooned, rajatised 010 0 SO1 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0 13 2.2. Erieesmärgi nimetus Parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste vahel seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde 2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Eesti on liidu tasandil aktiivne nii kahepoolses kui ka mitmepoolses piiriüleses koostöös, et võidelda raske ja organiseeritud kuritegevusega. Eesti keskkriminaalpolitseil on naaberriikide koostööpartneritega hea koostöö uimastiäri vastu võitlemises, rajatud on mitu ühist uurimisrühma. Liikmesriikide asutustevahelise koostöö kõrval tuleb parandada koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega (Europol, Interpol, CEPOL, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus, ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo jne). Nii Eesti politseil kui ka tollil on Europolis oma kontaktametnikud, et hõlbustada igapäevast teabevahetust. Selleks organiseeritakse koolitusi, vastastikust õppimist ja spetsiaalseid vahetusprogramme. Keskenduda tuleb praegustele suundumustele, eelkõige tehnoloogia arengule ja sünteetiliste opioidide, sh fentanüülide levikule. Oluline on üleilmastunud uimastiturule paremini reageerida, tugevdades partnerlust liikmesriikide ametiasutuste ja teiste asjaomaste partnerite vahel, sealhulgas vajaduse korral kolmandate riikidega. Terrorismivastases võitluses toetavad Eesti õiguskaitseasutusi rahvusvaheline koostöö ELis, sh terrorismivastase võitluse rühma ja Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskusega, teabevahetus Interpolis, terrorismivastane koostöö ÜRO, NATO, Euroopa Nõukogu ja OSCEga ning kahepoolsed suhted partnerriikidega. Koordineerimine ja koostöö õiguskaitseasutuste ja teiste organiseeritud kuritegevuse vastu võitlevate pädevate asutustega on oluline. ELi poliitikatsükli organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevusega võitlemiseks EMPACT 2022+ raames on Eestil kavas osaleda järgmiste valdkondade tegevustes: aktsiisipettused, varifirmadega seotud ühendusesisene pettus, uued psühhoaktiivsed ained ja sünteetilised uimastid, ebaseaduslik ränne, infosüsteemide vastu suunatud rünnakud (küberkuritegevus), laste seksuaalne ärakasutamine (küberkuritegevus), pettused mittesularahaliste maksevahenditega (küberkuritegevus), tulirelvade salakaubavedu, keskkonnakuritegevus ja organiseeritud varavastane kuritegevus. Eesti jaoks on oluline rõhutada ELi institutsioonidevahelise julgeolekukoostöö tugevdamist (ühistegevus, teabevahetus jne). Eesti aitas sellele kaasa, kui korraldas ELi nõukogu eesistujariigina Europoli ja Frontexi juhatuse esimese ühiskoosoleku, kus lepiti kokku koostööpõhimõtetes ja -tegevustes. Erieesmärgi 2 raames kavatseb Eesti kasutada ISFi vahendeid peamiselt selleks, et parandada asutustevahelist koostööd ja koordineeritust riiklikul ja liidu tasandil ning vajaduse korral ka kolmandate riikidega. 14 Praeguste plaanide kohaselt moodustavad selle erieesmärgi tegevused rakenduskavast väikese osa. Kõnealune erieesmärk aitab rakendada meetmeid a: suurendada õiguskaitseoperatsioonide arvu kahe või enama liikmesriiki vahel, sealhulgas vajaduse korral operatsioone, mis hõlmavad teisi asjaomaseid osalisi, eelkõige hõlbustades ja parandades ühiste uurimisrühmade kasutamist, ühiseid patrulle, jälitustegevust, varjatud jälgimist ja muid operatiivkoostöömehhanisme ELi poliitikatsükli raames, pannes erilist rõhku piiriülestele operatsioonidele; b ja c: parandada koostööd liikmesriikide ning liidu asutuste ja ametite vahel ning liikmesriikide asutuste vahel, samuti õiguskaitseasutuste ja teiste pädevate asutuste vahelist koordineerimist ning koostööd liikmesriikides ja nende vahel. Erieesmärgi jaoks ISFi määruses seatud rahastamise miinimumprotsenti ei saavutata. Otsus tuleneb piiriüleste (ühiste) tegevuste laadist ja mahust, mida ei ole võimalik prognoosida. Selliseid tegevusi tehakse pidevalt igas valdkonnas, ja kui tekib vajadus, rahastab Eesti neid edasi riigieelarvest või kasutab sihtotstarbelisi vahendeid (nt komisjonipoolne rahastamine). Operatiivkoostöö on väga tähtis ja Eesti jätkab aktiivset osalemist nii kahe- kui ka mitmepoolses piiriüleses koostöös, nagu eespool kirjeldatud. Lisaks on erieesmärgi 3 raames kavandatud meetmed, millel on laiem eesmärk ja mis aitavad saavutada erieesmärgi 2 sihte (nt õppereisid ja koostöö korruptsiooni ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning rahvusvaheline koostöö küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks). Rakenduskavas on arvestatud riigi tegelikke vajadusi ja katsumusi. Kui eraldada erieesmärgi jaoks ISFi rakenduskava raames vähem vahendeid, kui on nähtud ette ISFi määruses, ei ohusta see erieesmärgi saavutamist, kuna selleks kasutatakse ka riigieelarve vahendeid ja muid asjakohaseid rahastamisvõimalusi. ISFi määruse II lisas toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi. a) Suurendada õiguskaitseoperatsioonide arvu kahe või enama liikmesriiki vahel, sealhulgas vajaduse korral operatsioone, mis hõlmavad teisi asjaomaseid osalisi, eelkõige hõlbustades ja parandades ühiste uurimisrühmade kasutamist, ühiseid patrulle, jälitustegevust, varjatud jälgimist ja muid operatiivkoostöömehhanisme ELi poliitikatsükli raames, pannes erilist rõhku piiriülestele operatsioonidele. Aktsiisikuritegevuse ja aktsiisimaksu lõhe vähendamiseks Balti regioonis ja ELis tervikuna on kavas suurendada asjaomaste asutuste tõhusust ja suutlikkust võitluses varimajandusega (ebaseaduslik tubakas, kütus, alkohol). Koostöös Hispaania, mitmete ELi liikmesriikide ja kolmandate riikidega (sh Norra, Ühendkuningriik, USA), Frontexi ja Europoliga luuakse Euroopa operatiivrühm Hispaania Costa del Soli piirkonnas, et töötada välja ja rakendada ühine uurimis- ja tegevusstrateegia peamiste kuritegelike ühenduste vastu. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse; - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus; 15 - seadmete rahastamine. Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on võidelda raskest ja organiseeritud kuritegevusest tulenevate kõige suuremate ohtudega ELi poliitikatsükli / EMPACTi operatiivmeetmete raames. b) Parandada pädevate asutuste vahelist koordineerimist ja suurendada koostööd nii liikmesriikides kui ka nende vahel ja teiste asjaomaste osalejatega, näiteks spetsialiseerunud riiklike üksuste võrgustike, liidu võrgustike ja koostööstruktuuride ning liidu keskuste kaudu. Nõukogu rakendusotsuse nr 10388/19 kohaselt soovitati Eestil Schengeni hindamise käigus töötada politseikoostöö raames välja interaktiivne ja kasutajakeskne e-õppe lahendus, mis põhineb praktilistel olukordadel ja juhtumitel. Soovitust plaanitakse rakendada ISFi vahendite toel. 2019. aastal tuvastas ja abistas Sotsiaalkindlustusamet 67 inimkaubanduse ohvrit või väidetavat ohvrit. See on märkimisväärne kasv võrreldes 2018. aastaga, mil tuvastati 12 (väidetavat) ohvrit. Uurimisorganid ja ohvriabiorganisatsioonid teevad pidevalt rahvusvahelist koostööd kriminaalasjades ja inimkaubanduse kahtluse korral. Koostöö on oluline, et hoida vastuvõtvates riikides ära inimkaubandus ja peatada kuritegelikud organisatsioonid, kes vahendavad prostituute ja ebaseaduslikku tööjõudu. Eestis on üks prioriteet operatiivtasandi koostöö ELi väliste partneritega, et luua ja säilitada usaldusväärseid kontakte, pakkuda koolitust, tutvustada PPA välja töötatud seiremeetodeid ning vajaduse korral luua ühiseid uurimismeeskondi. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse; - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus. Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. c) Parandada liidu tasandil asutustevahelist koostööd liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste vahel, samuti koostööd riiklikul tasandil iga liikmesriigi pädevate asutuste vahel. Oluline on uurida võimalusi parandada piiriülest politsei- ja tollikoostööd, kaasates selleks asjaomaseid ELi asutusi (nt Europol ja Eurojust). Eesti tolli ja politsei kriminaaluurijad peavad olema paremini ettevalmistatud ja informeeritud, et ennetada kõiki raskeid ja rahvusvahelisi kuritegusid ning nende vastu võidelda (nt uimastikuriteod, inimkaubandus, tulirelvakaubandus, euro võltsimine ja rahapesu). Ametnike praktika Europoli Eesti kontaktasutuses on kasulik viis, kuidas edendada ja parandada riikide operatiivkoostööd (nt ühiste uurimisrühmade, ühiste analüüsimeeskondade, kontrollialuste saadetiste ja muude Europoli pakutavate võimaluste, näiteks 16 analüüsitöö failide ja turvalise teabevahetusvõrgu kasutamine) ning koostööd Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskusega, sh CBRN, demineerimise ja eritaktika valdkonnas. Eesti tolliasutustele on kasulik tihedam operatiivkoostöö teiste ELi tolliametitega, et koguda ja analüüsida paremini teavet, teha kindlaks organiseeritud kuritegevuse sihid ning koguda tõendeid kriminaalmenetluses. Sel eesmärgil võidakse korraldada õppekülastusi. Et valmisolekut, varajast hoiatamist ning ohule ja kriisidele reageerimist tõhustada, on vaja suurendada koostööd CBRN sündmustes osalevate ametiasutuste vahel, sh arendada rahvusvahelist koostööd RescEU, ELi CBRN tegevuskava ning CBRN ja terrorismiohtude hindamise raames. Sellele aitavad kaasa koolitused, suunised, määrused, väljaõpe, juhtumiuuringud, ühised uurimismeeskonnad, testid ning nii riiklikud kui ka välismaised seminarid ja konverentsid. Samuti on vaja tõhustada asutustevahelist koostööd päästeasutuste esmareageerijate vahel, et turvaintsidentidega seotud väljakutsetele ohutult reageerida. See on päästeasutuste põhiväljaõppest põhjalikum, kuid tähtis, sest on seotud ka politseiteenistusega. Samavõrd olulised on teiste liikmesriikide partnerite teadmised ja parimad tavad. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele, mille hulgas on keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht; - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse; - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. Tegevustoetus. Praegu ei nähta selle erieesmärgi raames tegevustoetuse kasutamist ette. Vajaduse korral võidakse seda siiski kaaluda. Finantsinstrumendid. Ei kohaldata. 17 2.2.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 4. Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO2 O.2.1 Piiriüleste operatsioonide arv, millest Arv 0 1 omakorda SO2 O.2.1.1. ühiste uurimisrühmade arv Arv 0 1 SO2 O.2.2 Ekspertide kohtumiste / õpikodade / Arv 37 92 õppekülastuste / ühisõppuste arv SO2 O.2.3 Ostetud seadmete arv Arv 32 80 Tabel 5. Tulemusnäitajad Eri- Tunnus- Näitaja Mõõtühik Lähte- Lähtetaseme Võrdlus- Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete allikas eesmärk kood tase mõõtühik aasta(d) (2029) mõõtühik SO2 R.2.8 Selliste haldusüksuste arv, Arv 0 Arv 2021 22 Arv Projektide aruanded kes on hiljuti välja töötanud / kohandanud olemasolevaid mehhanisme/menetlusi/ vahendeid/juhiseid koostööks teiste liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate 18  riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega SO2 R.2.10 Nende Schengeni Arv 0 Arv 2021 1 Arv Projektide aruanded hindamise raames antud soovituste arv, mida on arvesse võetud 2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 6. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO2 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 0 SO2 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0 SO2 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 324 900 SO2 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0 SO2 Koolitus 005 456 051,3 SO2 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse 006 862 500 suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed SO2 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 0 19 SO2 Seadmed 008 113 949,9 SO2 Transpordivahendid 009 0 SO2 Hooned, rajatised 010 0 SO2 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0 20 2.3. Erieesmärgi nimetus Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu 2.3.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Et tugevdada riigi ametiasutuste suutlikkust võidelda kuritegevuse vastu ja seda ennetada, on põhiline, et inimesed oleksid motiveeritud, kvalifitseeritud ja informeeritud. Seega on oluline korraldada koolitusi, jagada teadmisi ja suurendada teadlikkust. Samuti ei saa eirata vajadust ajakohase tehnoloogia, sh IT-tööriistade ja -seadmete järele. Erieesmärgi raames on kavas rakendada järgmisi meetmeid: a) õiguskaitse koolitused, õppused ja vastastikune õpe ning d) asjakohaste seadmete hankimine, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja piisavat reageerimist julgeolekuohtudele. Võimalikes tegevustes rakendatakse ka meetmeid b ja c. Vajaduse korral võib rakenduskava elluviimise hilisemas staadiumis kaaluda meetme e rakendamist. Rakenduskava koostamise ajal ei ole selle meetme tegevusi ette nähtud. ISFi määruse II lisas toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi. a) Suurendada koolituse, õppuste, vastastikuse õppe võimaluste ja spetsiaalsete vahetusprogrammide pakkumist ja parimate tavade jagamist liikmesriikide pädevates asutustes ja nende vahel, sealhulgas kohalikul tasandil ning koostöös kolmandate riikidega ja muude asjaomaste osalejatega. Eri valdkondades on pidev vajadus süstemaatilise koolituse järele. Õiguskaitseametnike koolitus on olnud oluline ISF Police’i programmis 2014–2020 ning see on prioriteetne ka perioodil 2021– 2027. Samuti on Eesti saanud palju kasu CEPOLi koolitustest, kuna asutused on osalenud CEPOLi veebiseminaridel, e-koolitustes, töötubades, vahetusprogrammides ja elanikele mõeldud tegevustes. Siiski on vaja ka erikoolitusi, mida CEPOL ei paku. Erikoolitusi kavatsetakse rahastada ISFi toel. ISFi rakenduskava koolitustegevuste kavandamisel konsulteeriti CEPOLi riikliku üksusega, et vältida kattumist. Erikoolitusi on kavas rahastada ISFi rakenduskavast, kuna CEPOL korraldab üldiselt alg- või kesktaseme koolitusi ja keskendub vähem konkreetsematele teemadele, mis on mõeldud kitsamate valdkondade tippspetsialistidele. Lisaks on CEPOLi koolituste ja õppekülastuste osalejate arv piiratud ning ei ole alati piisav, eriti spetsialiseerunud üksuste puhul. Tõhus küberkuritegevuse vastane võitlus nõuab sihipäraseid meetmeid ja on üks ISFi rakenduskava prioriteete. Andmevargus ja -lekked, lunarahanõuded ning veebipõhised maksepettused on muutunud Eestis tavaliseks probleemiks. Kodanikud, ettevõtted ja riigiasutused peavad olema teadlikud IKT ohtudest ning valmis ja võimelised end kaitsma. Küberkuritegevuse uurimiseks on 21 vaja digitõendite kasutamise eriteadmisi ja -oskusi. Asjaomastes õiguskaitseasutustes peab olema piisavalt inimesi, kes on koolitatud ja valmistatud ette selleks, et koguda ja analüüsida vajalikku teavet ning tagada tegevuste kestlikkus. Selleks on kavas rahastada nii meetme a kui ka meetme d tegevusi: koolitusi ja õppekülastusi ning vajaliku tehnoloogia ja seadmete soetamist. Aastate jooksul on teadlikkus korruptsioonivastasest tegevusest kasvanud. Eestis registreeriti 2017. aastal 291, 2018. aastal 376 ja 2019. aastal 72 korruptsioonikuritegu. Raskete korruptsioonijuhtumite avastamine on endiselt prioriteet. Kuna korruptsioon on Eestis üha enam peidetud, on vaja spetsialiseeruda ning süstemaatiliselt koguda ja analüüsida teavet, mis võib aidata selliseid kuritegusid paremini avastada ja isikuid nende eest vastutusele võtta. Korruptsiooni ja teiste varjatud kuritegude uurimiseks on vaja koolitusi, parimate tavade vahetamist välispartneritega, elektroonilise teabe ulatuslikku kogumist ja tõendite analüüsi. Rõhk on ka teadlikkuse suurendamisel ja valdkonnauuringutel, et teha paremaid poliitilisi otsuseid. CBRN-i intsidentide tõenäosus on tõusnud, mistõttu vajab valmisolek CBRN-i intsidentideks suuremat tähelepanu, sealhulgas vastava oskusteabe ja oskuste tõhustamist selles valdkonnas. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse, tehes koostööd CEPOLiga ja vastavalt vajadusele Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, sealhulgas haridus ja koolitus ennetuspoliitika alal, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele; - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse; - töötajate kulude rahastamine, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada küberkuritegevust, eelkõige internetis toimuvat laste seksuaalset kuritarvitamist, ning kuritegusid, mille puhul internet on peamine tõendite kogumise platvorm. b) Kasutada ära liikmesriikide ja muude asjaomaste osalejate, sealhulgas kodanikuühiskonna ressursside ja teadmiste ühendamisel ning parimate tavade jagamisel tekkivat koosmõju, näiteks ühiste pädevuskeskuste loomise, ühiste riskihindamiste väljatöötamise või ühisoperatsioonide korraldamiseks loodavate ühiste tugikeskuste kaudu. Mitte kogu äärmuslus ei too kaasa vägivalda, kuid ühiskonnale, eriti vanematele, õpetajatele, noorsootöötajatele ja ametnikele, on oluline olla eeskujuks ja sekkuda, et tagada mõlema poole turvalisus. Tähtis on ametnikke ja spetsialiste koolitada, et nad tunneksid ära radikaliseerumise esimesed märgid ning suudaksid hinnata riske ja nende põhjal delikaatselt tegutseda, austades samal ajal üksikisikute põhiõigusi. Siseministeeriumi ja Sisekaitseakadeemia juhtimisel on koolitatud üle 2000 esmataseme praktiku. Tulevikus kavandatakse koolitustele läheneda süstemaatilisemalt. On vaja jätkata spetsialistide asjatundlikkuse arendamist, toetades ka 22 rahvusvahelisi võrgustikke, nagu radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik ja Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik, ning tutvuda partnerriikide tavadega. Et kasutada Sisekaitseakadeemia kui CEPOLi Eesti riikliku üksuse potentsiaali täielikult ära, võiks selle kujundada siseturvalisuse tippkeskuseks, näiteks radikaliseerumise ja terrorismivastase võitluse, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastase võitluse ning tehisintellekti kasutamise valdkonnas. Keskus toetaks valdkonna planeerimist ja strateegilist arengut teadusuuringute, analüüsi ja koolituse kaudu. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse, tehes koostööd CEPOLiga ja vastavalt vajadusele Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, sealhulgas haridus ja koolitus ennetuspoliitika alal, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele; - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on radikaliseerumist ennetada ja selle vastu võidelda. c) Edendada ja arendada meetmeid, kaitsemeetmeid, mehhanisme ja parimaid tavasid, et varakult kindlaks teha, kaitsta ja toetada tunnistajaid, õigusrikkumisest teatajaid ja kuriteoohvreid ning luua selleks partnerlussuhteid ametiasutuste ja muude asjaomaste osalejate vahel. Eesti suurim katsumus inimkaubanduse vastases võitluses on see, et ennetustegevust ei rahastata piisavalt. Ennetamine, teadlikkuse suurendamine ja koolitus toimuvad väikeses mastaabis ja aeglaselt. Inimkaubanduse vastu võitlevatele ametnikele on vaja ühiskoolitusi, et suurendada pädevust ja parandada ELi acquis’ rakendamist. Vaja on suurendada Eestisse sisenevate kolmandate riikide kodanike ja koolinoorte teadlikkust. Samuti on asjakohane koolitada õiguskaitseasutusi. Tööinspektsiooni ja Sotsiaalkindlustusameti andmetel on suurenenud välismaalastega seotud töövaidluste arv ning nende välismaalaste arv, kes otsivad abi inimkaubanduse vastase võitluse abitelefonilt. Koolide jaoks on töötatud välja koolitusvahendid, mida toetati ISFi programmi 2014–2020 projekti raames, kuid koolitust tuleb laiendada, et hõlmata ka koolidesse suunduvaid koolitajaid, kes muudaksid noorte suhtumist ja käitumist tulevikus, et hoida ära inimkaubandust. Samuti suurendatakse riiklikul ja kohalikul tasandil inimkaubanduse vastase võitlusega tegelevate ametnike, vabatahtlike ja teiste teatajate pädevust ja oskusi, et tõsta võimalike ohvrite tuvastamise taset Eestis tervikuna. On vaja teha teavituskampaaniaid ning tihedat koostööd kommunikatsiooniettevõtete ja haridusasutustega, et hoida ära laste seksuaalset kuritarvitamist. Valdkondadevaheliseks ennetamiseks on kavas kasutada eksperditeadmisi ja tegevusi. Eesmärk on uurida, kuidas pooli ennetustegevustega uuel ja uuenduslikul viisil hõlmata. Samuti on vaja suurendada teadlikkust 23 täiskasvanute seas, kes puutuvad kokku noorte väärkohtlemise ohvritega ja annavad neile asjakohast abi (nt politseinikud, lastekaitseametnikud, õpetajad, arstid ja vanemad). Pakume laste abitelefonide töötajatele erikoolitusi, kuidas anda nõu internetis toime pandud laste seksuaalse kuritarvitamise juhtumite kohta. Koolitustel võetakse arvesse nõukogu järeldusi laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemise kohta (12862/19). Kui ohvrite tuvastamise suutlikkus kasvab, paraneb tegevuse varajases etapis ka laste kaitse ja kurjategijate kinnipidamine. Kolmas tegevussuund on uurida ja hinnata programme ja teenuseid, mis takistavad laste seksuaalset kuritarvitamist Eestis. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele, mille hulgas on veebipõhiste kanalite kaudu toimuv ebaseaduslik kauplemine; - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse, tehes koostööd CEPOLiga ja vastavalt vajadusele Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, sealhulgas haridus ja koolitus ennetuspoliitika alal, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele; - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada küberkuritegevust, eelkõige internetis toimuvat laste seksuaalset kuritarvitamist, ning kuritegusid, mille puhul internet on peamine tõendite kogumise platvorm. d) Omandada vajalikke seadmeid ning rajada või ajakohastada spetsiaalseid õppevahendeid ja muud olulist julgeolekuga seotud taristut, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja avalikkuse teadlikkust ning reageerida adekvaatselt julgeolekuohtudele. CBRN ning ohtlike materjalide intsidentideks valmisolekule tuleb pöörata rohkem tähelepanu, võttes arvesse ohtude muutumist Euroopas. Hinnangute kohaselt on Eestis ikka üle poole miljoni teise maailmasõja aegse lõhkekeha. Nendele ligipääs on Eesti siseturvalisuse seisukohalt suur probleem ning kujutab endast võimalike terroriaktide ja üksikkurjategijate poolest ohtu. Ebaseaduslik e-kaubandus, sh ohtlike ainete import, suurendab ka CBRN intsidentide tõenäosust. Asjakohane oskusteave ja oskused, tehniline suutlikkus, (isikukaitse)vahendite kättesaadavus ja erisõidukid (sh lõhkeainete kõrvaldamise valdkonnas) on samuti olulised. See on tihedalt seotud kodanike ja taristu kaitsega, kriisiohjega ja strateegilise kommunikatsiooniga. ISFi programmi 2014–2020 raames tehti hulk sarnaseid tegevusi (nt pommirobotite ja pommiülikondade ostmine), millel oli kõnealuses valdkonnas väga hea mõju. ISFi programmis 2014–2020 toetati kiirgusohu, inimese põhjustatud kriisis näiteks radioaktiivse pommi eest varajase hoiatamise süsteemi ajakohastamist. Süsteemi plaanitakse veelgi uuendada ja lisada uusi funktsioone, näiteks radioaktiivsete väärisgaaside analüüs. 24 Valdkond, kuhu Eesti kavatseb lähitulevikus rohkem panustada, on mehitamata õhusõidukite laiem ja süstemaatilisem kasutamine kuritegevusvastases võitluses. See parandaks märkimisväärselt suutlikkust avastada ja reageerida turvalisusintsidentidele ning aitaks kaitsta inimesi ja avalikku ruumi. Samuti aitab see politseil tugevdada koostööd ELi õiguskaitseasutustega võitluses raske ja organiseeritud kuritegevusega. Turvalisusega seotud taristu füüsiline kaitse ja/või vastupidavuse tagamine on kriisi ajal ülioluline. Tuleb tagada PPA, Päästeameti ja teiste kriisiolukordades olulisi teenuseid osutavate institutsioonide tegevuse järjepidevus. Samuti on tähtis suurendada kohtuekspertiisi suutlikkust. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele, mille hulgas on keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht; - seadmete ja sidesüsteemide rahastamine. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. Tegevustoetus. Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata saavutada ISFi rakenduskava eesmärke. Tegevustoetus võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist suutlikkust. On vaja suurendada keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo töötajate arvu, et parandada teabe kogumise ja analüüsimise suutlikkust. Personalikulud kaetakse tegevustoetusest. Lõplik kasusaaja on PPA, kes vastutab seaduse järgi riigi turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude uurimise ja ennetamise eest. Finantsinstrumendid. Ei kohaldata. 25 2.3.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 7. Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO3 O.3.1 Koolitustegevuses osalejate arv Arv 1337 3216 SO3 O.3.2 Vahetusprogrammide/õpikodade/ Arv 28 71 õppekülastuste arv SO3 O.3.3 Ostetud seadmete arv Arv 37 75 SO3 O.3.6 Projektide arv kuritegevuse ennetamiseks Arv 2 3 SO3 O.3.7 Projektide arv kuriteoohvrite abistamiseks Arv 0 1 Tabel 8. Tulemusnäitajad Eri- Tunnus- Näitaja Mõõtühi Lähte- Lähtetaseme Võrdlus- Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete allikas eesmärk kood k tase mõõtühik aasta(d) (2029) mõõtühik SO3 R.3.12 Nende osalejate arv, kes peavad Arv 0 Osakaal 2021 2023 Arv Koolitustel osalejate koolitust oma töö jaoks tagasisidelehed, projektide kasulikuks aruanded SO3 R.3.13 Nende osalejate arv, kes Arv 0 Osakaal 2021 941 Arv Koolitustel osalejate teatavad kolm kuud pärast tagasisidelehed, projektide koolituse läbimist, et nad aruanded kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust 26 2.3.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 9. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO3 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 1 117 500 SO3 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0 SO3 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 0 SO3 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0 SO3 Koolitus 005 2 667 369,9 SO3 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse 006 562 500 suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed SO3 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 750 000 SO3 Seadmed 008 8 066 566,5 SO3 Transpordivahendid 009 0 SO3 Hooned, rajatised 010 0 SO3 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0 27 2.4. Tehniline abi 2.4.1. Kirjeldus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõige 5 ja artikkel 95 ISFi rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt vahendeid. Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:  programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;  suutlikkuse suurendamiseks;  hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;  teavitus- ja teavitamistegevusteks. Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud. Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, ISFi ja BMVI vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja kohtumistel osalemiseks jne. Suutlikkuse suurendamine Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise BMVI rahastuse kasutamise vallas, sh suurendades teadlikkust põhiõiguste kaitsest ja võrdse kohtlemise tagamisest. Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi, vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist, kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi, haldus-, finants- ja kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid. 28  Hindamine ja uuringud, andmete kogumine Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks. Teave ja teavitamine Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamistegevusteks (vt punkt 7). Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada. 2.4.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37 Tabel 10. Esialgne jaotus Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) Teave ja teavitamine 001 17 613,71 Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 497 136,21 Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 123 292,86 Suutlikkuse suurendamine 004 123 292,96 29  3. Rahastamiskava Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g Tabel 12. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Erieesmärk Meetme liik Liidu toetuse Liidu osalus (a) Liikmesriigi osalus Liikmesriigi osaluse esialgne Kokku Kaasrahastami arvutamise alus (b)=(c)+(d) jaotus s-määr e=(a)+(b) (kogusumma või (f)=(a)/(e) avalik sektor) avalik c) era- sektor d) Erieesmärk 1 Tavategevused kogusumma 4 527 605,25 1 509 201,75 1 509 201,75 0 6 036 807 75 Erimeetme projektid - 162 764,95 18 084,99 18 084,99 0 180 849,94 90 Lisa IV tegevused kogusumma 5 501 636,25 1 833 878,75 1 833 878,75 0 7 335 515,00 75 Tegevustoetus kogusumma 4 242 267,75 1 414 089,25 1 414 089,25 0 5 656 357 75 Erieesmärk 1 14 434 274,19 4 775 254,74 4 775 254,74 0 19 209 528,93 kokku 442 500,00 Erieesmärk 2 Tavategevused kogusumma 1 327 500,00 442 500,00 0 1 770 000,00 75 Erimeetme projektid - 429 901,20 47 766,80 47 766,80 0 477 668,00 90 Lisa IV tegevused kogusumma 0 0 0 0 0 75 30 Erieesmärk 2 1 757 401,20 490 266,80 490 266,80 0 2 247 668,00 kokku Erieesmärk 3 Tavategevused kogusumma 9 922 867,50 3 307 622,50 3 307 622,50 0 13 230 490,00 75 Erimeetme projektid - 436 068,90 48 452,10 48 452,10 0 484 521,00 90 Lisa IV tegevused kogusumma 1 687 500,00 562 500,00 562 500,00 0 2 250 000,00 75 Tegevustoetus kogusumma 1 117 500,00 372 500,00 372 500,00 0 1 490 000,00 75 Erieesmärk 3 13 163 936,40 4 291 074,60 4 291 074,60 0 17 455 011,00 kokku Ühissätete kogusumma 1 761 336,74 1 761 336,74 100 määruse artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi Ühissätete - - - - - - - - määruse artikli 37 kohane tehniline abi Kogusumma 31 116 948,53 9 556 596,14 9 556 596,14 0.00 40 673 544,67 31 3.3. Ümberpaigutamised ISFist teistesse fondidesse ja teistest fondidest ISFi ümberpaigutamist ei plaanita. Tabel 13. Eelarve jagatud täitmise korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised1 Saaja AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuuluvus- EMKVF Kokku fond/vahend fond Ümberpaigutatav fond/vahend AMIF - - - - - - - ISF - - - - - - - BMVI - - - - - - - Kokku - - - - - - - - 4. Eeltingimused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i Tabel 14. Horisontaalsed eeltingimused Eeltingimus Eel- Kriteeriumid Kriteeriu- Viide asjakohastele Põhjendus tingimuse mide dokumentidele täitmine täitmine 1 Kõikide programmitöö perioodil tehtavate ümberpaigutamiste kumulatiivsed summad. 32  Kehtestatud on 1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad Tõhusad JAH 1. JAH Riigihangete register järelevalvemehhanismid, riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja järelevalve- (https://riigihanked.riik.ee) mis hõlmavad kõiki 2. JAH teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“ mehhanismid riigihankelepinguid ja Riigihangete seadus (https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium. riigihangete turu 3. JAH nende hankeid fondidest, (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 Riigihangete seaduse kohaselt vastutab Rahandusministeerium jaoks kooskõlas ELi 4. JAH 13032019145?leiaKehtiv) järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vastavalt direktiivi hankeõigusega. Selleks on 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL vaja järgmist: 5. JAH artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad kesksest Konkurentsiseadus riigihangete registrist hangitud andmetel. 1. meetmed, mis (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 tagavad tõhusate ja 02062021018?leiaKehtiv) 2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja usaldusväärsete lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu andmete kogumise sõlmimise teatena komisjoni 23 septembri 2019. aasta riigihankemenetluste Rahandusministeeriumi info rakendusmääruse (EL) 2019/1780 alusel. kohta, mis ületavad (https://www.fin.ee/riigihanked- riigiabi-osalused- 2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada ELi lävendeid, täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete kooskõlas direktiivi kinnisvara/riigihanked registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta 2014/24/EL artiklitest avaldatakse registris lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid 83 ja 84 ning teostatakse keskses hankeregistris. direktiivi 2014/25/EL artiklitest 99 ja 100 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on tuleneva aruandlus- Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on kohustusega; sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene. 2. meetmed andmete tagamiseks vähemalt 4. Riigihangete statistika ja ülevaade on avaldatud järgmiste aspektide Rahandusministeeriumi veebilehel (https://fin.ee/riigihanked- jaoks: riigiabi-osalused/riigihanked). a. konkurentsi kvaliteet 5. Riigihangete seaduses on säte, et kui järelevalve käigus ja intensiivsus: teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis võitnud pakkujate ei ole riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või nimed, esialgne asjaoludel on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab pakkujate arv ja Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle lepinguline teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses maksumus; ka uurimisasutus ja pädev asutus konkurentsiseaduse (vt § 54) järgimise üle järelevalve teostamisel, keda tuleb teavitada 33 b. teave lõpliku hinna rikkumistest. Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et kohta pärast valituks ettevõtjate võimaliku konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse osutumist ja VKEde korral tuleb teavitada Konkurentsiametit. kui otsepakkujate osalemise kohta, kui sellist teavet pakuvad riiklikud süsteemid; 3. meetmed pädevate riigiasutuste jaoks andmeseire ja -analüüsi tagamiseks kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2; 4. analüüsitulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemise kord kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 3 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 3; 5. meetmed tagamaks, et kogu teave, mis viitab võimalikule pakkumis- mahhinatsioonile, edastatakse pädevatele riigiasutustele kooskõlas direktiivi 34  2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2. Euroopa Liidu Et tagada Euroopa Liidu Perioodi 2021–2027 Euroopa JAH 1. JAH 1. Eestis on siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega põhiõiguste harta põhiõiguste harta Liidu ühtekuuluvus- ja loodud mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I (väärikus, § 1-5) tõhus kohaldamine järgimine, on olemas 2. JAH siseturvalisuspoliitika fondide EV põhiseadus (PS) § 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6- ja rakendamine tõhusad mehhanismid, mis rakendamise seadus ÜSS 2021- 19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, Isikuandmete hõlmavad järgmist: 2027 (jõustunud 21.03.2022) kaitse seaduse ja Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise 1. kord, mis tagab (https://www.riigiteataja.ee/akt/13 seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS § 12 ja 28, võrdse fondidest toetatavate 0062023056?leiaKehtiv) kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse seadusega. Jaotis IV programmide vastavuse (solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29, Töölepinguseadus. Jaotis V ja nende rakendamise (kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34, 44, 46, harta asjakohaste sätete Haldusmenetluse seadus. kohaselt; ÜRO ühine põhidokument, mis on 2. kord anda osa osalisriikide aruannetest – ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus koordineerib ja seirab seirekomisjonile aru Eesti keskselt oma valdkonnas toetustega strateegia „Eesti 2035“ juhtumitest, mis on (https://tbinternet.ohchr.org/_layo aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta väärtused) ja sihtide seotud fondide uts/15/treatybodyexternal/Downlo saavutamisele kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on läbivates toetatavate tegevuste ad.aspx?symbolno=HRI%2fCOR projektivalikukriteeriumides. mittevastavusega E%2fEST%2f2015&Lang=en) Korraldusasutus ja võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tagavad hartaga. koolitused EL põhiõiguste harta nõuetega arvestamiseks. Eesti 2035 (https://valitsus.ee/strateegia-eesti- 2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist 2035-arengukavad-ja- ning kelle ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud planeering/strateegia/materjalid/m visioon ja vajaduse korral probleemid seirekomisjonile (nt soolise aterjalid) võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning õiguskantsler). Seirekomisjoni päevakorda lisatakse punkt harta täitmist jälgiva partneri ettepanekul. Soolise võrdõiguslikkuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12 . 6042013009?leiaKehtiv) Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta ISFist toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et hoolimata 35  Võrdse kohtlemise seadus kõigist kehtivatest menetlusnõuetest võib esineda harta (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 mittejärgimist. 06072012022?leiaKehtiv) Õiguskantsler (https://www.oiguskantsler.ee/et) Lasteombudsman (https://www.oiguskantsler.ee/et/l aste-ja-noorte-%C3%B5igused) Seirekomisjoni kooseis ja liikmed https://siseministeerium.ee/seireko misjon Puuetega inimeste Et tagada puuetega 1. Heaolu arengukava 2023-2030 JAH 1. JAH 1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri õiguste inimeste õiguste (https://www.sm.ee/et/heaolu- strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika konventsiooni konventsiooni 2. JAH arengukava-2023-2030) strateegia on seatud „Heaolu arengukavas 2023–2030“. Sihtrühma (PIK) kohaldamine rakendamine, on olemas 3. JAH Strateegia „Eesti 2035“ ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid ja rakendamine riiklik raamistik, mis näitajaid on kirjeldatud sama arengukava programmides. Samuti kooskõlas nõukogu hõlmab järgmist: (https://valitsus.ee/strateegia- katab PIK nõudeid strateegia „Eesti 2035“. otsusega 1. mõõdetavate eesti-2035-arengukavad-ja- 2010/48/EÜ tulemustega planeering/strateegia/materjalid) Statistikat puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti eesmärgid, sotsiaaluuringu, Eesti tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna andmekogumise ja eelarve uuringu kaudu ning asjakohaste tervise-, vananemis- ja -seire mehhanismid; 2. Ligipääsetavuse rakkerühm pensioniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab 2. meetmed, et tagada (https://www.riigikantselei.ee/ligi regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral teeb ligipääsetavus- paasetavus) konkreetseid uuringuid. poliitika, õigusaktide 2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja ja standardite TTJA aluspõhimõte PIK artikli 9 tähenduses. Tervikliku nõuetekohane (https://www.ttja.ee/ariklient/ehiti ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks lõi Vabariigi Valitsus arvessevõtmine sed-ehitamine/ligipaasetavus) 2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma. Võrdõiguslikkuse programmide kompetentsikeskus annab korraldus- ja rakendusasutustele ning toetuse taotlejatele/saajatele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste 36  väljatöötamisel ja Puudega inimeste erivajadustest kohta nõu ning kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018. rakendamisel; tulenevad nõuded ehitisele aastal jõustusid määrused „Puudega inimeste erivajadustest 3. meetmed, mille (https://www.riigiteataja.ee/akt/13 tulenevad nõuded ehitisele“ ja „Eluruumile esitatavad nõuded“. kohaselt antakse 1052018055) Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle seirekomisjonile aru riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. juhtumitest, mille Nõuded eluruumile TTJA teostab järelevalvet füüsilise keskkonna ligipääsetavuse üle puhul ei vasta (https://www.riigiteataja.ee/akt/10 ning on kavandatud ka teostama järelevalvet EL Ligipääsetavuse fondidest toetatav 3072015034?leiaKehtiv) direktiivi (EL) 2019/882 üle. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tegevus ÜRO kontrollib, et Eesti seadusi ÜRO PIK valguses täidetaks kõigil puuetega inimeste 3. tasanditel EL meetmete rakendamisel. õiguste Puuetega inimeste nõukoda 3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste konventsioonile, ning (https://www.oiguskantsler.ee/et/p õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire kõnealust uuetega-inimeste- ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde puuetega konventsiooni n%C3%B5ukoda) inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit käsitletavatest Õiguskantsler puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve kaebustest, mis on (https://www.oiguskantsler.ee/) teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli 33 lõike 3 esitatud artikli 69 alusel. lõikes 7 ette nähtud korra kohaselt. Õiguskantsleri seadus ISFi projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, (https://www.riigiteataja.ee/akt/% mis koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse C3%95KS) korral laiendab Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjoni kohtumistele on kaasatud Eesti Puuetega Inimeste Koda, õiguskantsler ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Seirekomisjoni tööprotseduuride kohaselt, mis kinnitati seirekomisjoni 25.10.2022 koosolekul, annab õiguskantsleri esindaja vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. Seirekomisjoni liige (nt EPIK, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik) võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku seirekomisjoni kokkukutsumiseks või esitada täiendava päevakorra punkti ettepaneku kui peaks ilmnema 37  juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. 38  5. Programmi haldavad asutused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84 Tabel 15. Programmi haldavad asutused Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja E-post ametikoht Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler [email protected] Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi [email protected] osakonna juhataja Asutus, kellele Rahandusministeerium Marge Kaljas, riigikassa [email protected] laekuvad komisjoni osakonna nõunik maksed 6. Partnerlus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h ISFi rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti sisejulgeolekupoliitika praeguste ja tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased sidusrühmad. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja sidusrühmade kaasamine). ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegia „Eesti 2035“ ja STAKi koostamisega. Ülevaate strateegiate koostamisest leiab veebilehtedelt https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse- arengukava-2020-2030. Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati STAK 2020–2030 koostamisel. Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati, et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiit ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste Liidu arvamus. See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida topeltrahastamist. 39  STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite esindajatest. Et BMVI, ISFi ja AMIFi rakendamist jälgida, on loodud ühine seirekomisjon. See koosneb samadest osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on hõlmatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused. 7. Teabevahetus ja nähtavus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu avalikkuse teadlikkus ELi toetusest. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik. Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava eesmärgid, tegevused ja tulemused. Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloome põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse, keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel. Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse ka sotsiaalmeediat. RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku. Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik. Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi. Näitajad 1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspolitika fondidest. Netisaated on osa Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest. 2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale. 3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest 40  kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või viipetõlge. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook ja Youtube) kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine sotsiaalmeediakontodel. 41 Lisa: Temaatiline rahastu Erieesmärk Liik EL toetus Tegevuse kirjeldus 2.Piiriülene koostöö Erimeede 429 901,2 Erimeetme EMPACT eesmärk on töötada välja terviklikud ja pikaajalised tegevused ja meetmed, mis on sätestatud tegevuskavades ning ühe või mitme horisontaalse strateegilise eesmärgi rakendamine EMPACTi mitmeaastases strateegilises kavas, mis on kavandatud EMPACTi tsükli 2022-2025 jaoks (viide: nõukogu 23. juuni 2021. aasta dokument 10109/21. ISF/2022/SA/2.2/012 EMPACT 54 000 eurot - Hispaania viib ellu projekti “CCH - EUROOPA ühine uurimisrühm Costa del Sol’is”, mis on peamiselt seotud EMPACT narkokuritgudega, kuid ka EMPACTi kõrge riskiga kriminaalvõrgustikega, mis hõlmab strateegilisi eesmärke nr 1, 2, 3, 4 ja 8. Projekti partneriteks on Hispaania, Bulgaaria, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Holland, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Rumeenia, Rootsi, Sloveenia, Taani, Islandi, Norra, Serbia, Suurbritannia, USA, Frontex ja Europol. Pilootprojekti eesmärk on luua Euroopa uurimisrühm Hispaania piirkonnas Costa del Sol, et töötada välja ja rakendada ühine uurimis- ja tegevusstrateegia peamiste kuritegelike ühenduste vastu, mis mõjutavad ELi liikmesriike kõnealusest piirkonnast. Uurimisühma tegevus on suunatud eelkõige raskete kuritegude ja nendega seotud organiseeritud kuritegelike võrgustike tuvastamisele, uurimisele ja hävitamisele. Tegevused toimuvad vastavalt ELi liikmesriikide ja Europoli poolt ühiselt välja töötatud töökorrale. ISF/2022/SA/2.2/001 EMPACT 375 901,2 eurot - Eesti viib ellu projekti "Aktsiisikuritegude vastu võitlemine Balti regioonis", mis on seotud EMPACTi aktsiisipettustega ning hõlmab strateegilisi eesmärke nr 2, 3, 4 ja 6. Projektis osalevad Eesti, Leedu ja Läti. Projekti juhib Eesti Maksu- ja Tolliamet. Projekti eesmärk on vähendada aktsiisikuritegevust ja aktsiisimaksude erinevust Balti regioonis ja ELis tervikuna, suurendades osalevate ametiasutuste tõhusust ja suutlikkust võitluses varimajandusega (ebaseaduslik tubakas, kütus, alkohol). 3.Kuritegevuse Erimeede 436 068,9 ISF/2022/SA/3.3.1/002 THB 436 068,9 eurot – Euroopa Parlamendi ja nõukogi direktiivi 2011/36/EL, milles ennetamine ja sellega käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja võitlemine Inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegia 2021-2025 rakendamise raames on käesoleva erimeetme eesmärk pakkuda abi ja tugiteenuseid inimkaubanduse ohvritele, kellel on ELi liikmesriigi kodakondsus või kel on pikaajaline elamisluba ühes sisejulgeolekufondis osalevas ELi liikmesriigis. 42  Eesti viib läbi riiklikku projekti “Koostöövõime arendamine inimkaubanduse ohvrite tuvastamiseks ja abistamiseks Eestis”. Projekti eesmärk on parandada spetsialistide ja vabatahtlike pädevust haavatavate isikute ja võimalike inimkaubanduse ohvrite tuvastamisel. 1. Teabevaehtuse Erimeede 162 764,95 ISF/2026/SA/1.1.2 toetab SIENA rakendamist liikmesriikides. tõhustamine ja aims to support Members Stares to roll-out SIENA. hõlbustamine Tehniline abi 61 724,1 43  CCI number Nimetus inglise keeles ISF programme for Estonia 2021-2027 Nimetus liikmesriigi keeles Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027 Versioon 4.0 Esimene aasta 2021 Viimane aasta 2027 Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021 Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029 Komisjoni otsuse number Komisjoni otsuse kuupäev Liikmesriigi muutmisotsuse number Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise kuupäev Mitteoluline ümberpaigutamine Ei (ühissätete määruse artikli 24 lõige 5) 1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix Selles punktis selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele. Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist programmitöö perioodil. Võrreldes programmitöö perioodiga 2014–2020 on strateegiline planeerimine Eestis märkimisväärselt muutunud. Riiklike eesmärkide ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt. Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi ja planeerimine on allikaneutraalne. Olulised strateegilised eesmärgid tehakse kindlaks eelarve allikat määramata. Rahastamise üle otsustatakse iga-aastase eelarve koostamise käigus. Selline põhjapanev muudatus on mõjutanud ka Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) rakenduskava koostamist ja ülesehitust. 1 ISFi rakenduskavas käsitletakse kõige pakilisemaid riiklikke probleeme ja ISF täiendab riiklikke vahendeid. Kus vähegi võimalik, on rakenduskava koostoimes teiste programmide ja rahastamisvahenditega. Julgeolekut käsitletakse mitmes ELi programmis. ISFi rakenduskava on tihedalt seotud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga (edaspidi BMVI), millega toetatakse samuti ELi üldist julgeolekut soodustavaid meetmeid. Lisaks on ISFi rakenduskaval koostoime õigusprogrammi ning kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmiga kuriteoohvrite abistamine ja kaitsmise ning vähemal määral õiguskoolituse vallas ja ka asjaomaste õiguskaitseasutuste koostöö ja õiguskaitseasutuste turvalisusega seotud IT-süsteemide ühendamine Euroopa karistusregistrite infosüsteemiga kolmandate riikide kodanike kohta ehk ECRIS-TCNiga. Rakenduskaval on koostoime ka tollikoostöö programmiga turvalisusega seotud ohtude ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemise vallas. Samamoodi peetakse asjakohastes valdkondades silmas sidusust ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavadega ning programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“. ISFi ja ühtekuuluvuspoliitika fonde kavandatakse Eestis samal ajal. Seega on tagatud, et rakenduskavadtäiendavad üksteist ja välditakse tegevuste võimalikku kattuvust. Rahastatavad meetmed sõltuvad olemasolevatest vahenditest ja prioriteetidest. Täpsed meetmed ja rahastamisallikas lepitakse kokku riiklike protseduuride järgi. Välditakse kattumist ja tagatakse koostoime teiste fondidega (nt AMIF ja BMVI) tihedas suhtluses ministeeriumide, Euroopa Komisjoni, ametite ja teise asjaomaste sidusrühmadega. Pikaajaline katusstrateegia „Eesti 2035“ annab valdkondade poliitikakujundajatele selged suunised. Peamine riiklik strateegia, mis hõlmab sisejulgeoleku eesmärke, on siseturvalisuse arengukava (edaspidi STAK). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega. STAKi prioriteedid on turvalise elukeskkonna loomine, sh vägivalla vähendamine, sisejulgeoleku tagamine, sh võitlus organiseeritud kuritegevusega ja kriisiks valmisolek, kiire ja professionaalne abi, kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika, mis tagab Eesti arengu, ning arukas ja uuenduslik sisejulgeolek. STAKis 2020–2030 on võetud arvesse asjaomaseid ELi poliitikavaldkondi ja eesmärke. Eestis vastutab asjakohase poliitika rakendamise eest mitu ministeeriumi. Riiklikud strateegiad täiendavad üksteist, näiteks Eesti infoühiskonna arengukava 2020, kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030, Eesti julgeolekupoliitika alused, riigikaitse arengukava 2017–2026 ja kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027. Eesti katsumuste peamised märksõnad hõlmavad enamikku ISFi eesmärkidest: küberkuritegevus, rahapesu ja terrorismi rahastamine, terrorism ja radikaliseerumine, raske ja organiseeritud kuritegevus, uimastikaubandus, finantsuurimine, korruptsioon, kuritegeliku vara avastamine ja konfiskeerimine, inimkaubandus, laste (seksuaalne) väärkohtlemine ja ärakasutamine, kohtuekspertiisi suutlikkus, kriisiennetus, hädaolukorraks valmisolek, vastupidavus kriisi ajal ja küberrünnakute ning keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainete (edaspidi CBRN) tõrjumine. Probleemide lahendamiseks võetakse järgmisi meetmeid: info- ja sidetehnoloogia arendamine, nutikad ja uuenduslikud tehnoloogilised vahendid, suurem analüütiline suutlikkus, (operatiivne) koostöö ametiasutuste vahel ning parem riiklik suutlikkus, mis saavutatakse muu hulgas koolituse ja asjakohase varustuse soetamise kaudu. Samuti on oluline, et asjaomastes üksustes oleks piisav arv spetsialiste. Märksõnad on ka ennetamine, varajane hoiatamine ja teadlikkuse suurendamine. Julgeolekuteemalised teadusuuringud on olulised, et töötada välja uuenduslikke meetodeid ja võtta 2 kasutusele uut tehnoloogiat. Võimalikud tulevased rakendusmeetmed on kooskõlas määruse (EL)2021/1060 artikli 22 lõike 4 punktiga d tabelites 3, 6 ja 9 märgitud 0 euroga, et lisaraha saamisel tagada võimalike kulude tagasiulatuv abikõlblikkus. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel hinnatakse detailsemalt sihtrühmapõhise lähenemise vajalikkust, et tagada meetmete maksimaalne mõju ja sobivus. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. ISFi rakenduskava eesmärke on võimalik saavutada vaid koostöös teiste ametiasutustega. Samuti on oluline kaasata kodanikuühiskonda ja teisi asjaomaseid partnereid ning teha koostööd erasektoriga. ISFi rakenduskava rakendamisel kaalutakse ka koostööd kolmandate riikidega. Toetust antakse grantidena. Kuna osad katsumused eelarveperioodi 2021-2027 on samad, mis perioodil 2014-2020, rahastatakse osaliselt sarnaseid tegevusi. Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi (edaspidi ISF Police) programm 2014–2020 on andnud asjaomase ELi acquis’ rakendamiseks vajalikke lisavahendeid. Praeguses rakenduskavas toetatakse jätkuvalt ELi acquis’ ja vajaduse korral selle tegevuskavade rakendamist kogu programmitsükli vältel, võttes samas arvesse uusi ohte. Lühiülevaade ELi acquis’ rakendamisest on järgmine. Eesti on järginud ELi narkostrateegia 2013–2020 ja ELi narkootikumidealase tegevuskava 2017– 2020 eesmärke ja meetmeid, rakendades 2014. aasta jaanuaris vastu võetud riiklikku strateegiadokumenti „Valge raamat uimastiennetuspoliitika kohta“. Selle peamine eesmärk on vähendada uimastite kasutamist ja sellest tulenevat kahju. See järgib ELi tasakaalustatud lähenemisviisi uimastipoliitikale ja toetub seitsmele sambale: i) pakkumise vähendamine; ii) üldine esmane ennetamine; iii) varajane avastamine ja sekkumine; iv) kahju vähendamine; v) ravi ja rehabilitatsioon; vi) resotsialiseerimine ja vii) järelevalve. Uimastipoliitika meetmeid rakendatakse ja rahastatakse riiklike strateegiate kaudu, mis järgivad valge raamatu ja seega ELi narkostrateegia eesmärke. Mis puutub ELi infosüsteemidesse, siis EL määrustest tulenevaid töid tehakse riigi tasandil. Lennureisijate broneeringuinfo andmebaasi ehk PNRi andmebaasi arendatakse ISFi programmi 2014–2020 raames. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/681, 27. aprill 2016, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (edaspidi broneeringuinfo direktiiv), võeti üle 2019. aasta veebruaris. Lennureisijate broneeringuinfo üksus loodi 2018. aasta mais ja alates 15. augustist 2019 võrreldakse reisijate andmeid automaatselt Schengeni infosüsteemiga (edaspidi SIS). Broneeringuinfo direktiivi I lisa kohaselt käsitatakse broneeringuinfo andmete loetelus broneeringuinfo osana ka rakendusliidese andmeid. Programmis tagatakse rakendusliidese andmete töötlemine broneeringuinfo osana. ISF programm adresseerib ka 19. detsembri 2024. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2025/13, mis käsitleb resijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutsele võtmiseks (edaspidi API määrus), nõudeid. 3 Schengeni politseikoostöö infosüsteemi arendati ISF Police’i programmi raames. Interpoli päringud on integreeritud SIRENEsse. 2018. ja 2023. aasta Schengeni hindamise soovitusi on peetud silmas 2021-2027. aastate plaanide koostamisel. Üht Eestile 2018. aasta Scengeni hindamise raames tehtud soovitust rahastatakse ISFist – rahvusvaheliseks koostööks töötatakse välja interaktiivne ja kasutajakeskne e-õppe lahendus, mis põhineb praktilistel olukordadel ja juhtumitel (vt erieesmärk 2). ISFist rahatatakse ka 2023. aasta Schengeni hindamise käigus tehtud soovitust võtta kasutusele automaatne andmelaadija Europoli infosüsteemiga suhtlemisel. Teisi vajadusi, mis tulenevad Schengeni ja Schevali hindamistest SIS/SIRENE ja politseikoostöö valdkonnas, rahastatakse peamiselt riigieelarvest, kuid vajaduse korral kasutatakse ka ISFi vahendeid. Prüm II määrus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/982 politseikoostöö raames toimuva automatiseeritud andmete otsingu ja vahetuse kohta) tõhustab oluliselt ja laiendab olemasolevat automatiseeritud andmevahetusmehhanismi, mis on loodud algse Prümi raamistiku alusel. Varem võisid Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutused vahetada kõigi liikmesriikidega kahepoolsete kanalite kaudu DNA-profiile, daktüloskoopilisi andmeid ja teatud sõidukite registreerimise andmeid. Uuendatud määrus lisab neile kolmele olemasolevale kategooriale näopildid ja politseiandmed, mis võimaldavad kõigi viie andmetüübi automaatset ja anonüümset vahetamist. See hõlbustab oluliselt kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist, samuti kadunud isikute otsimist ja tundmatute inimsäilmete tuvastamist. Eelmainitud täiendused võimadavad piiriülest politseikoostööd oluliselt tõhustada. Prüm II määruse rakendamist toetatakse ISF programmi raames. Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (edaspidi CEPOL) koostöös. CEPOLi riiklik üksus asub Sisekaitseakadeemias. Sisekaitseakadeemia on ka CEPOLi partner Eestis. Eestis on koostöö CEPOLiga korraldatud võrgustikuna, kuhu kuulub 11 õiguskaitseasutust. Sisejulgeolekufondi rakenduskava raames planeeritavad õiguskaitseametnike koolitused arvestavad CEPOLi koostatud Euroopa Liidu strateegilise koolitusvajaduse hinnangu 2022-2025 tulemusi. Erilist tähelepanu pööratakse nimetatud koolitusvajaduse hinnangus toodud peamistele võimelünkadele. Hädaolukorra seadusega on võetud üle 14. detsembri 2022. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557. Korruptsioonivastaseid meetmeid käsitleva ELi acquis’ ülevõtmise ja rakendamisega Eestis probleeme ei ole. Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadusega on Eesti üle võtnud rikkumisest teatanud isikute kaitset käsitleva direktiivi (EL) 2019/1937. Eraldi ELi korruptsioonivastast tegevuskava ei ole loodud. 2021. aasta aprillis võeti vastu ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia 2021–2025. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti tegevus selles valdkonnas ei ole vastuolus ELi strateegiliste eesmärkidega. Komisjoni 2021. aasta õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes on märgitud, et Eesti kriminaalõigussüsteem on tõestanud oma tõhusust korruptsioonijuhtumite kindlakstegemisel. Ennetusmeetmed hõlmavad suuniseid lobitegevuse ja huvide konflikti kohta. Seadusandlik menetlus rikkumisest teataja kaitset käsitlevate terviklike eeskirjade vastuvõtmiseks on käimas. Varade deklareerimise süsteemi ajakohastati, et kohustada ministrite poliitilisi nõunikke esitama majanduslike huvide deklaratsioone. 4 Inimkaubandusega seotud ELi acquis’ on võetud Eesti õigusesse üle. Sellest hoolimata tuleb meetmete rakendamist asutustes veelgi parandada, sest mitte kõiki ohvrite kohtlemisega seotud meetmeid ei rakendata asutuste igapäevases töös (nt meetmed, mis on seotud ärakuulamistega). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL artikli 2 järgi võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid tagamaks, et karistatakse järgmisi tahtlikke tegusid: isikute värbamine, transportimine, üleandmine, varjamine või vastuvõtmine, sealhulgas nende isikute üle kontrolli vahetamine või üleandmine, ähvardades või kasutades vägivalda või muid sunnimeetmeid, inimröövi, pettust, võimu või kaitsetu seisundi kuritarvitamist, raha või hüvitiste võtmist või andmist, et saavutada teise isiku üle kontrolli omava isiku nõusolek ärakasutamise eesmärgil. Eesti on pühendunud inimkaubanduse tõkestamise direktiivi kui esmase võrdluspunkti täielikule järgimisele. Kuni aprillini 2021 oli viimane ELi tasandi strateegiline inimkaubanduse teemaline juhis Euroopa Parlamendile ja nõukogule komisjoni teatises „Aruanne inimkaubanduse kaotamist käsitleva ELi strateegia järelmeetmete ning konkreetsete edasiste meetmete kohta“. Eesti võtab teatises nimetatud kolme prioriteedi rakendamiseks asjakohased meetmed ja aitab saavutada uues inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegias sätestatud prioriteete. Eesti riigisisene õigus on vastavuses direktiiviga (EL) 2021/555, milles on määratud kindlaks tulirelvade omandamise ja omamise ning tulirelvade teise ELi riiki üleandmise kontrolli ühised miinimumnõuded ELis. Tänu 2017. aasta revisjonile paraneb tuntavalt turvalisus, sest teatavate suure võimsusega relvade, näiteks poolautomaatseks muudetud automaatsete tulirelvade omandamine muutub õiguslikult keerulisemaks. Samuti tugevdab tulirelvade direktiiv koostööd ELi riikide vahel, parandades teabevahetust (Eesti on siseturu infosüsteemi kasutanud alates 2019. aasta septembrist), ning edendab märgatavalt tulirelvade jälgitavust, parandades seaduslikult hoitavate tulirelvade jälgimist, et vähendada nende ebaseaduslikele turgudele sattumise ohtu. Komisjoni rakendusdirektiivid (EL) 2019/69 ja (EL) 2019/68 on võetud üle ka Eesti õigusesse. Eesti järgib tulirelvade deaktiveerimise ühiseid miinimumstandardeid käsitlevat rakendusmäärust. Eesti politsei registreerib kõik deaktiveeritud tulirelvad ning nende andmed salvestatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Eesti valitsus uuendab STAKiga 2020–2030 oma terrorismivastase võitluse prioriteete. Strateegia hõlmab kõiki terrorismivastase võitluse ja vägivaldse äärmusluse arengusuundi. STAKi prioriteedid on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegiaga ning ÜRO, ELi, koostööpartnerluse, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (edaspidi OSCE) ja rahvusvahelise õiguse peamiste põhimõtete ja prioriteetidega (sh inimõiguste kaitse). STAK on osaliselt piiratud juurdepääsuga. 2018. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seaduseelnõu, millega rakendatakse riigisiseses õiguses ÜRO resolutsiooni 2178, terrorismi ennetamise lisaprotokolli ja ELi direktiivi (EL) 2017/541. Muu hulgas laiendati seaduseelnõus terrorismiohvrite mõistet ja terrorismikuritegudega seotud kuritegevuse elemente. Riigikogu võttis 2018. aasta detsembris kooskõlas ELi direktiiviga vastu karistusseadustiku, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning ohvrite toetamise seaduse muudatused. Samuti viidi seaduseelnõu kooskõlla ÜRO resolutsiooni ja Euroopa Nõukogu terrorismi ennetamise konventsiooni lisaprotokolliga. Kemikaaliseadust täiendati lisanõuetega, mis kohustavad küsima ohtlike kemikaalide käitlemiseks luba, teostama riiklikku järelevalvet ja teatama kahtlastest tehingutest ning lõhkeaine kadumisest ja vargusest. Radioaktiivsete kiirgusallikate julgeolek on reguleeritud kiirgusseaduses, mis on 5  kooskõlas ELi nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom ning muude rahvusvaheliste konventsioonide ja standarditega. Eesti arendab lisasuutlikkust tuvastada ja tõkestada internetis terroristlikke tegevusi (ELi algatus võidelda terroristliku infosisu vastu internetis koostöös erasektori ja ELi internetifoorumiga). Terroristliku veebisisu vastase määruse rakendamist rahastatakse riigieelarvest. Veebikonstaablid (internetis töötavad politseinikud) teevad koostööd Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse internetisisust teavitamise üksusega, et võidelda ebaseadusliku veebisisu ja vägivaldse propaganda vastu. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, millega võeti üle viies rahapesu andmebüroo direktiiv, võeti vastu 2020. aasta juulis. Küberkuritegevuse vallas on Eesti kehtestanud asjakohased õigusaktid, Budapesti konventsiooni rakendamise ja ebaseadusliku tegevuse karistamise. Sisemine operatiivkoostöö õiguskaitse- ja õigusasutuste vahel toimib hästi ning Eesti ootab uut e-tõendit käsitlevat õigusakti. Eesti on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu konventsiooni laste kaitse kohta seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest ehk Lanzarote konventsiooni. Eesti õigus on kooskõlas Lanzarote konventsiooni kriminaalõigussätetega. Konventsiooni ratifitseerimiseks vajalikud tegevused on kirjas „Laste ja perede arengukavas aastateks 2012–2020“ ja „Vägivalla ennetamise strateegias aastateks 2015–2020“. Teemasid on käsitletud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019–2023, milles tõstetakse esile alaealistega seotud seksuaalkuritegude vastane võitlus ja süütegude toimepanijate vastutusele võtmine. Kahjuks ei ole võimalik tegeleda kõigi järgnevalt kirjeldatud katsumustega üksnes ISFi rahastuse abil. Rakenduskava eesmärk on käsitleda probleeme võimalikult ulatuslikult, kuid samas paindlikult, et reageerida tulevastele sündmustele ja muutuvatele prioriteetidele. Rahastatavad meetmed sõltuvad ressurssidest ja prioriteetidest. Täpsed meetmed ja rahastamisallikad lepitakse kokku riiklike protseduuride järgi. Rakenduskavas võetakse arvesse haldussuutlikkust ja tõhusust ning võimaluse korral rakendatakse lihtsustamismeetmeid, et vähendada halduskoormust ning suurendada mõjusust, tõhusust ja säästlikkust. 2. Erieesmärgid 2.1. Erieesmärgi nimetus Tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega 2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse 6 artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Turvalisuse tagamise põhitegur on luua ja ajakohastada turvalisi infosüsteeme ja e-lahendusi. Kuigi digiteerimine on juba aastaid olnud üks Eesti lipulaevadest, on see alarahastatud ja turul ei ole piisavalt arendajaid. Samal ajal tuleb täita uusi liikmesriikidele esitatavaid nõudeid, et tagada turvalisusega seotud teabevahetus ja Europoli andmeid käsitleva liidu acquis’ täielik ja ühetaoline rakendamine. Ka ELi infosüsteemide puudujääkidega tegelemiseks tuleb suunata piisavalt vahendeid. Eesti on edukalt loonud ja kohandanud riiklikke IT-süsteeme, et tagada tõhus ühendus ELi turvalisusega seotud infosüsteemidega, ning sellega tegeletakse ka edaspidi. Eesti kavatseb kasutada ISFi vahendeid peamiselt selleks, et luua, kohandada ja hooldada ISFi eesmärkidele vastavaid info- ja sidesüsteeme. Samuti on vaja tagada süsteemide kasutamise koolitus. Erieesmärgi raames kaalutakse võimalikke tegevusi, mis keskenduvad peamiselt ISFi määruse II lisa rakendusmeetmele d: toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid. Rakendusmeede a on samuti prioriteet: tagada liidu julgeolekualase acquis’ ühetaoline kohaldamine, toetades asjakohase teabe vahetamist. Vajaduse korral võib rakendusmeetmeid b ja c kaaluda rakendamise hilisemas etapis. Rakenduskava koostamise ajal ei ole konkreetseid meetmeid planeeritud. Kavatsetakse rakendada järgmisi ISFi määruse II lisas toodud meetmeid, sh teha järgmisi tegevusi. a) Tagada liidu julgeolekuvaldkonna acquis’ ühtne kohaldamine, toetades asjakohase teabe vahetamist näiteks Prümi lepingu, ELi broneeringuinfo ja SIS raames, sealhulgas rakendades kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide, näiteks Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi või muude kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide kaudu saadud soovitusi. Asjakohaste õigusaktide kohaldamise praegust olukorda (PNR, SIS, Prüm) on kirjeldatud punktis 1. Üks prioriteete on endiselt tagada PNRi andmebaasi edasine areng ja haldamine. PNRi andmebaas on töötatud välja ISFi programmi 2014–2020 raames, kuid projekti tulemuste kestlikuks arenguks on vaja tagada pidev rahastamine. Et tagada andmebaasi usaldusväärsus ja broneeringuinfo direktiivi ning API määruse nõuete täitmine, arendatakse andmebaasi edasi ning korraldatakse õppevisiite. PNRi andmebaas suhtleb Europoli infosüsteemiga. SIS uued funktsioonid töötatakse välja 2022. aastal. Kui tulevikus SIS ajakava muudetakse või sõlmitakse uusi lepinguid, võib nendega tegelemiseks kaaluda ISFi rahastust. Lisaks tuleb pidevalt käsitleda kavandatavaid meetmeid ELi suuremahuliste infosüsteemide koostalitlusvõime loomiseks. Eesti kavatseb selleks kasutada BMVI vahendeid. Vajaduse korral võib ISFi määruse eesmärkide saavutamiseks vajalikke arendusprojekte rahastada ISFist. Rahastatakse ka Prümi II määruse nõuete täitmisega seotud projekte. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: 7 - võtta kasutusele, kohandada ja hooldada käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele kaasa aitavaid IKT-süsteeme, pakkuda selliste süsteemide kasutamisalast koolitust ning nende komponentide koostalitlusvõimet ja andmete kvaliteeti testida ja parandada; -seadmete soetamine; -asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus; - töötajate kulude rahastamine, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel. Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on ELi infosüsteemide ja riiklikke IKT-süsteemide koostalitlusvõime parandamine liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud ulatuses. d) Toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid, sealhulgas turvalisusega seotud riiklike andmebaaside omavahelist seotust ja kõnealuste andmebaaside sidumist liidu andmebaasidega, kui see on asjaomaste õiguslike alustega ette nähtud ja vajalik artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärkide rakendamiseks. Rakenduskava peamine eesmärk on toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid. Katsumus on, kuidas teavet paremini koguda, analüüsida ning asjaomaste pädevate asutuste sees ja vahel vahetada. On oluline, et kõiki kuritegusid menetletaks võimalikult kiiresti ning pädevatel asutustel oleks õiguspärane juurdepääs vajalikele riiklikele ja rahvusvahelistele andmebaasidele. Selleks tuleb töötada välja asjakohased (riiklikud) infosüsteemid ja andmebaasid ning tagada nende koostalitlusvõime, võttes arvesse infoturbemeetmeid ja tagades tõhusa järelevalve. Eestis on veel valdkondi, kus andmevahetus ei ole digitaalne ja tehakse palju tööd käsitsi. Kriminaalmenetlus ei ole täielikult digiteeritud ja see mõjutab menetluse kiirust. Politseiuurija ja kohtuekspertiisi teadlase suhtlust konkreetse juhtumi kohta tuleb tehnoloogia kasutamise abil veel parandada. Vaja on uut üleriigilist seiret (nt inimeste, sõidukite ja esemete üle), mis oleks ühendatud SISga ning tagaks rahvusvaheliste kohustuste täitmise võitluses terrorismi ning raskete ja varjatud kuritegude vastu (nt küberkuritegevus, rahapesu ja lastevastased seksuaalkuriteod). Eesti kavatseb sellesse valdkonda investeerida nii struktuurifondide kui ka riigieelarve vahendeid, kaalutakse ka ISFi vahendite kasutamist. Eestis on digitaalse kohtuekspertiisi arendamises vajakajäämisi. Kuna kuriteod liiguvad rohkem internetti, suureneb digiteerituse vajalikkus. Seega tuleks suurendada asjaomaste asutuste suutlikkust tulla töömahuga toime. IKT-seadmete ja sektoripõhiste koolituste ebajärjekindel rahastamine ei taga valdkonna kestlikku ja süsteemset arengut. Operatiivseks töötamiseks on vaja automatiseeritud lahendusi. Tuleb suurendada järelevalvesuutlikkust, sh parandada andmete kogumist ja asjakohast teabevahetust nii keskkriminaalpolitsei sees kui ka teiste asutustega. Muu hulgas tuleb ajakohastada riiklikke süsteeme ja soetada vajalikke IKT-seadmeid. Operatiivse järelevalve tööriist, mida Eesti õiguskaitseorganid praegu kasutavad, vajab ajakohastamist. On vaja töötada välja uus järelevalvemoodul, et teha seiret ja taktikalist analüüsi tervikuna ühes keskkonnas koos 8 võimalusega teha eri päringuid (sh asjaomastes ELi infosüsteemides) ning vahetada infot. Operatiivse järelevalve tööriist suhtleb Europoli infosüsteemiga ja Schengeni infosüsteemiga. Toetatakse ühendamist platvorm SIENA’ga, mida EL liikmesriikide õiguskaitseasutused kasutavad kuritegevusega seotud teabe operatiivseks vahetamiseks. Rahapesu, mis rahastab suuremat osa raskest ja organiseeritud kuritegevusest, on üks selle valdkonna peamisi liikumapanevaid jõude. Selleks, et suurendada ja hõlbustada ettevõtete, teenuseosutajate, finantseerimisasutuste ja virtuaalvaluuta teenuse osutajate vastutust rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamisel, tuleb luua asjakohane aruandlusportaal. Eesti tellis riskihindamise metoodika, et koostada Eestis uus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihindamine. Mitu töörühma alustas tööd 2019. aasta sügisel ja riiklik riskihindamine kiideti heaks 2021. aasta aprillis. Politsei- ja Piirivalveamet võtab kasutusele automaatse andmelaadija Europoli infosüsteemiga suhtlemisel. Asjaomaste asutuste suutlikkuse arendamine, et tegeleda luureandmetega avalikest allikatest (edaspidi OSINT), on prioriteet, mis vajab eri rahastusallikaid, mh kaalutakse selleks kasutada ISFi vahendeid. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - võtta kasutusele, kohandada ja hooldada käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele kaasa aitavaid IKT-süsteeme, pakkuda selliste süsteemide kasutamisalast koolitust ning nende komponentide koostalitlusvõimet ja andmete kvaliteeti testida ja parandada; - seadmete rahastamine; - töötajate kulude rahastamine, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel. Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on ELi infosüsteemide ja riiklikke IKT-süsteemide koostalitlusvõime parandamine liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud ulatuses. Tegevustoetus Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata saavutada ISFi rakenduskava eesmärke. Tegevustoetus võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist suutlikkust. Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA) on vaja suurendada riikliku broneeringuinfo üksuse (edaspidi PIU) personali. PIU analüüsib reisijate nimekirju, töötleb teavet ööpäev ringi ja vahetab seda oma kolleegidega. Vajaliku andmevahetuse taseme tagamiseks on hädavajalik värvata PIUsse ametnikke juurde. Tuleb tagada PNRi andmebaasi pidev hooldus (nt turva- ja tarkvarauuendused ning taristukulud, sh serverite ja litsentside hooldamise kulud). 9 Digitaalse kriminalistika valdkonnas tuleb näha ette iga-aastased eritarkvara (uuendused, tasud, litsentsid) kulud, et tagada digitõendite tuvastamine, kogumine, käitlemine ja säilitamine. Küberkuritegevuse ja OSINTi valdkonnas tuleb katta eritarkvara ja võrguseadmete iga-aastased hoolduskulud, et suurendada ja säilitada politsei suutlikkust teavet süstemaatiliselt hallata ja analüüsida. Kõigis nimetatud valdkondades on lõplik toetusesaaja PPA, kes vastutab seaduse järgi riigi turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude uurimise ja ennetamise eest. Sõltuvalt riiklikust korrast võib info- ja sidetehnoloogia süsteemide hooldusega seotud rahastust suunata Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskusele, kes vastutab põhimääruse kohaselt ministeeriumile ja selle haldusala asutustele vajalike IKT-teenuste osutamise eest. Teiste tegevuste rahastamise võimalus ei ole välistatud. Finantsinstrumendid. Ei kohaldata. 10 2.1.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 1. Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO1 O.1.1 Koolitustegevuses osalejate arv Arv 12 237 SO1 O.1.2 Ekspertide kohtumiste / õpikodade / Arv 2 11 õppekülastuste arv SO1 O.1.3 Välja töötatud / kohandatud / hooldatud IKT- Arv 3 10 süsteemide arv SO1 O.1.4 Ostetud seadmete arv Arv 6 98 Tabel 2. Tulemusnäitajad Eri- Tunnus- Näitaja Mõõtühik Lähte- Lähtetaseme Võrdlus- Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete allikas eesmärk kood tase mõõtühik aasta(d) (2029) mõõtühik SO1 R.1.5 Liikmesriikides / Arv 0 Arv 2021 4 Absoluutarv Projektide aruanded julgeolekuga seotud ELi ja detsentraliseeritud infosüsteemidega / rahvusvaheliste andmebaasidega koostalitlusvõimeliseks muudetud IKT-süsteemide arv 11 SO1 R.1.6 Selliste haldusüksuste arv, Arv 0 Arv 2021 4 Absoluutarv Projektide aruanded mis on välja töötanud või ajakohastanud olemasolevaid teabevahetusmehhanisme/ menetlusi/vahendeid/ juhiseid teabe vahetamiseks teiste liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega SO1 R.1.7 Nende osalejate arv, kes Arv 0 Osakaal 2021 177 Absoluutarv Koolitustel osalejate peavad koolitust oma töö tagasisidelehed, jaoks kasulikuks projektide aruanded SO1 R.1.8 Nende osalejate arv, kes Arv 0 Osakaal 2021 177 Absoluutarv Koolitustel osalejate teatavad kolm kuud pärast tagasisidelehed, koolitust, et nad kasutavad projektide aruanded koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust 12 2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 3. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO1 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 13 187 144,94 SO1 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0 SO1 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 0 SO1 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0 SO1 Koolitus 005 0 SO1 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse 006 0 suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed SO1 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 0 SO1 Seadmed 008 1 247 129,25 SO1 Transpordivahendid 009 0 SO1 Hooned, rajatised 010 0 SO1 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0 13 2.2. Erieesmärgi nimetus Parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste vahel seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde 2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Eesti on liidu tasandil aktiivne nii kahepoolses kui ka mitmepoolses piiriüleses koostöös, et võidelda raske ja organiseeritud kuritegevusega. Eesti keskkriminaalpolitseil on naaberriikide koostööpartneritega hea koostöö uimastiäri vastu võitlemises, rajatud on mitu ühist uurimisrühma. Liikmesriikide asutustevahelise koostöö kõrval tuleb parandada koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega (Europol, Interpol, CEPOL, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus, ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo jne). Nii Eesti politseil kui ka tollil on Europolis oma kontaktametnikud, et hõlbustada igapäevast teabevahetust. Selleks organiseeritakse koolitusi, vastastikust õppimist ja spetsiaalseid vahetusprogramme. Keskenduda tuleb praegustele suundumustele, eelkõige tehnoloogia arengule ja sünteetiliste opioidide, sh fentanüülide levikule. Oluline on üleilmastunud uimastiturule paremini reageerida, tugevdades partnerlust liikmesriikide ametiasutuste ja teiste asjaomaste partnerite vahel, sealhulgas vajaduse korral kolmandate riikidega. Terrorismivastases võitluses toetavad Eesti õiguskaitseasutusi rahvusvaheline koostöö ELis, sh terrorismivastase võitluse rühma ja Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskusega, teabevahetus Interpolis, terrorismivastane koostöö ÜRO, NATO, Euroopa Nõukogu ja OSCEga ning kahepoolsed suhted partnerriikidega. Koordineerimine ja koostöö õiguskaitseasutuste ja teiste organiseeritud kuritegevuse vastu võitlevate pädevate asutustega on oluline. ELi poliitikatsükli organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevusega võitlemiseks EMPACT 2022+ raames on Eestil kavas osaleda järgmiste valdkondade tegevustes: aktsiisipettused, varifirmadega seotud ühendusesisene pettus, uued psühhoaktiivsed ained ja sünteetilised uimastid, ebaseaduslik ränne, infosüsteemide vastu suunatud rünnakud (küberkuritegevus), laste seksuaalne ärakasutamine (küberkuritegevus), pettused mittesularahaliste maksevahenditega (küberkuritegevus), tulirelvade salakaubavedu, keskkonnakuritegevus ja organiseeritud varavastane kuritegevus. Eesti jaoks on oluline rõhutada ELi institutsioonidevahelise julgeolekukoostöö tugevdamist (ühistegevus, teabevahetus jne). Eesti aitas sellele kaasa, kui korraldas ELi nõukogu eesistujariigina Europoli ja Frontexi juhatuse esimese ühiskoosoleku, kus lepiti kokku koostööpõhimõtetes ja -tegevustes. Erieesmärgi 2 raames kavatseb Eesti kasutada ISFi vahendeid peamiselt selleks, et parandada asutustevahelist koostööd ja koordineeritust riiklikul ja liidu tasandil ning vajaduse korral ka kolmandate riikidega. 14 Praeguste plaanide kohaselt moodustavad selle erieesmärgi tegevused rakenduskavast väikese osa. Kõnealune erieesmärk aitab rakendada meetmeid a: suurendada õiguskaitseoperatsioonide arvu kahe või enama liikmesriiki vahel, sealhulgas vajaduse korral operatsioone, mis hõlmavad teisi asjaomaseid osalisi, eelkõige hõlbustades ja parandades ühiste uurimisrühmade kasutamist, ühiseid patrulle, jälitustegevust, varjatud jälgimist ja muid operatiivkoostöömehhanisme ELi poliitikatsükli raames, pannes erilist rõhku piiriülestele operatsioonidele; b ja c: parandada koostööd liikmesriikide ning liidu asutuste ja ametite vahel ning liikmesriikide asutuste vahel, samuti õiguskaitseasutuste ja teiste pädevate asutuste vahelist koordineerimist ning koostööd liikmesriikides ja nende vahel. Erieesmärgi jaoks ISFi määruses seatud rahastamise miinimumprotsenti ei saavutata. Otsus tuleneb piiriüleste (ühiste) tegevuste laadist ja mahust, mida ei ole võimalik prognoosida. Selliseid tegevusi tehakse pidevalt igas valdkonnas, ja kui tekib vajadus, rahastab Eesti neid edasi riigieelarvest või kasutab sihtotstarbelisi vahendeid (nt komisjonipoolne rahastamine). Operatiivkoostöö on väga tähtis ja Eesti jätkab aktiivset osalemist nii kahe- kui ka mitmepoolses piiriüleses koostöös, nagu eespool kirjeldatud. Lisaks on erieesmärgi 3 raames kavandatud meetmed, millel on laiem eesmärk ja mis aitavad saavutada erieesmärgi 2 sihte (nt õppereisid ja koostöö korruptsiooni ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning rahvusvaheline koostöö küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks). Rakenduskavas on arvestatud riigi tegelikke vajadusi ja katsumusi. Kui eraldada erieesmärgi jaoks ISFi rakenduskava raames vähem vahendeid, kui on nähtud ette ISFi määruses, ei ohusta see erieesmärgi saavutamist, kuna selleks kasutatakse ka riigieelarve vahendeid ja muid asjakohaseid rahastamisvõimalusi. ISFi määruse II lisas toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi. a) Suurendada õiguskaitseoperatsioonide arvu kahe või enama liikmesriiki vahel, sealhulgas vajaduse korral operatsioone, mis hõlmavad teisi asjaomaseid osalisi, eelkõige hõlbustades ja parandades ühiste uurimisrühmade kasutamist, ühiseid patrulle, jälitustegevust, varjatud jälgimist ja muid operatiivkoostöömehhanisme ELi poliitikatsükli raames, pannes erilist rõhku piiriülestele operatsioonidele. Aktsiisikuritegevuse ja aktsiisimaksu lõhe vähendamiseks Balti regioonis ja ELis tervikuna on kavas suurendada asjaomaste asutuste tõhusust ja suutlikkust võitluses varimajandusega (ebaseaduslik tubakas, kütus, alkohol). Koostöös Hispaania, mitmete ELi liikmesriikide ja kolmandate riikidega (sh Norra, Ühendkuningriik, USA), Frontexi ja Europoliga luuakse Euroopa operatiivrühm Hispaania Costa del Soli piirkonnas, et töötada välja ja rakendada ühine uurimis- ja tegevusstrateegia peamiste kuritegelike ühenduste vastu. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse; - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus; 15 - seadmete rahastamine. Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on võidelda raskest ja organiseeritud kuritegevusest tulenevate kõige suuremate ohtudega ELi poliitikatsükli / EMPACTi operatiivmeetmete raames. b) Parandada pädevate asutuste vahelist koordineerimist ja suurendada koostööd nii liikmesriikides kui ka nende vahel ja teiste asjaomaste osalejatega, näiteks spetsialiseerunud riiklike üksuste võrgustike, liidu võrgustike ja koostööstruktuuride ning liidu keskuste kaudu. Nõukogu rakendusotsuse nr 10388/19 kohaselt soovitati Eestil Schengeni hindamise käigus töötada politseikoostöö raames välja interaktiivne ja kasutajakeskne e-õppe lahendus, mis põhineb praktilistel olukordadel ja juhtumitel. Soovitust plaanitakse rakendada ISFi vahendite toel. 2019. aastal tuvastas ja abistas Sotsiaalkindlustusamet 67 inimkaubanduse ohvrit või väidetavat ohvrit. See on märkimisväärne kasv võrreldes 2018. aastaga, mil tuvastati 12 (väidetavat) ohvrit. Uurimisorganid ja ohvriabiorganisatsioonid teevad pidevalt rahvusvahelist koostööd kriminaalasjades ja inimkaubanduse kahtluse korral. Koostöö on oluline, et hoida vastuvõtvates riikides ära inimkaubandus ja peatada kuritegelikud organisatsioonid, kes vahendavad prostituute ja ebaseaduslikku tööjõudu. Eestis on üks prioriteet operatiivtasandi koostöö ELi väliste partneritega, et luua ja säilitada usaldusväärseid kontakte, pakkuda koolitust, tutvustada PPA välja töötatud seiremeetodeid ning vajaduse korral luua ühiseid uurimismeeskondi. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse; - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus. Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. c) Parandada liidu tasandil asutustevahelist koostööd liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste vahel, samuti koostööd riiklikul tasandil iga liikmesriigi pädevate asutuste vahel. Oluline on uurida võimalusi parandada piiriülest politsei- ja tollikoostööd, kaasates selleks asjaomaseid ELi asutusi (nt Europol ja Eurojust). Eesti tolli ja politsei kriminaaluurijad peavad olema paremini ettevalmistatud ja informeeritud, et ennetada kõiki raskeid ja rahvusvahelisi kuritegusid ning nende vastu võidelda (nt uimastikuriteod, inimkaubandus, tulirelvakaubandus, euro võltsimine ja rahapesu). Ametnike praktika Europoli Eesti kontaktasutuses on kasulik viis, kuidas edendada ja parandada riikide operatiivkoostööd (nt ühiste uurimisrühmade, ühiste analüüsimeeskondade, kontrollialuste saadetiste ja muude Europoli pakutavate võimaluste, näiteks 16 analüüsitöö failide ja turvalise teabevahetusvõrgu kasutamine) ning koostööd Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskusega, sh CBRN, demineerimise ja eritaktika valdkonnas. Eesti tolliasutustele on kasulik tihedam operatiivkoostöö teiste ELi tolliametitega, et koguda ja analüüsida paremini teavet, teha kindlaks organiseeritud kuritegevuse sihid ning koguda tõendeid kriminaalmenetluses. Sel eesmärgil võidakse korraldada õppekülastusi. Et valmisolekut, varajast hoiatamist ning ohule ja kriisidele reageerimist tõhustada, on vaja suurendada koostööd CBRN sündmustes osalevate ametiasutuste vahel, sh arendada rahvusvahelist koostööd RescEU, ELi CBRN tegevuskava ning CBRN ja terrorismiohtude hindamise raames. Sellele aitavad kaasa koolitused, suunised, määrused, väljaõpe, juhtumiuuringud, ühised uurimismeeskonnad, testid ning nii riiklikud kui ka välismaised seminarid ja konverentsid. Samuti on vaja tõhustada asutustevahelist koostööd päästeasutuste esmareageerijate vahel, et turvaintsidentidega seotud väljakutsetele ohutult reageerida. See on päästeasutuste põhiväljaõppest põhjalikum, kuid tähtis, sest on seotud ka politseiteenistusega. Samavõrd olulised on teiste liikmesriikide partnerite teadmised ja parimad tavad. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele, mille hulgas on keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht; - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse; - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. Tegevustoetus. Praegu ei nähta selle erieesmärgi raames tegevustoetuse kasutamist ette. Vajaduse korral võidakse seda siiski kaaluda. Finantsinstrumendid. Ei kohaldata. 17 2.2.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 4. Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO2 O.2.1 Piiriüleste operatsioonide arv, millest Arv 0 1 omakorda SO2 O.2.1.1. ühiste uurimisrühmade arv Arv 0 1 SO2 O.2.2 Ekspertide kohtumiste / õpikodade / Arv 37 92 õppekülastuste / ühisõppuste arv SO2 O.2.3 Ostetud seadmete arv Arv 32 80 Tabel 5. Tulemusnäitajad Eri- Tunnus- Näitaja Mõõtühik Lähte- Lähtetaseme Võrdlus- Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete allikas eesmärk kood tase mõõtühik aasta(d) (2029) mõõtühik SO2 R.2.8 Selliste haldusüksuste arv, Arv 0 Arv 2021 22 Arv Projektide aruanded kes on hiljuti välja töötanud / kohandanud olemasolevaid mehhanisme/menetlusi/ vahendeid/juhiseid koostööks teiste liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate 18  riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega SO2 R.2.10 Nende Schengeni Arv 0 Arv 2021 1 Arv Projektide aruanded hindamise raames antud soovituste arv, mida on arvesse võetud 2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 6. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO2 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 0 SO2 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0 SO2 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 324 900 SO2 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0 SO2 Koolitus 005 456 051,3 SO2 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse 006 862 500 suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed SO2 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 0 19 SO2 Seadmed 008 113 949,9 SO2 Transpordivahendid 009 0 SO2 Hooned, rajatised 010 0 SO2 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0 20 2.3. Erieesmärgi nimetus Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu 2.3.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Et tugevdada riigi ametiasutuste suutlikkust võidelda kuritegevuse vastu ja seda ennetada, on põhiline, et inimesed oleksid motiveeritud, kvalifitseeritud ja informeeritud. Seega on oluline korraldada koolitusi, jagada teadmisi ja suurendada teadlikkust. Samuti ei saa eirata vajadust ajakohase tehnoloogia, sh IT-tööriistade ja -seadmete järele. Erieesmärgi raames on kavas rakendada järgmisi meetmeid: a) õiguskaitse koolitused, õppused ja vastastikune õpe ning d) asjakohaste seadmete hankimine, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja piisavat reageerimist julgeolekuohtudele. Võimalikes tegevustes rakendatakse ka meetmeid b ja c. Vajaduse korral võib rakenduskava elluviimise hilisemas staadiumis kaaluda meetme e rakendamist. Rakenduskava koostamise ajal ei ole selle meetme tegevusi ette nähtud. ISFi määruse II lisas toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi. a) Suurendada koolituse, õppuste, vastastikuse õppe võimaluste ja spetsiaalsete vahetusprogrammide pakkumist ja parimate tavade jagamist liikmesriikide pädevates asutustes ja nende vahel, sealhulgas kohalikul tasandil ning koostöös kolmandate riikidega ja muude asjaomaste osalejatega. Eri valdkondades on pidev vajadus süstemaatilise koolituse järele. Õiguskaitseametnike koolitus on olnud oluline ISF Police’i programmis 2014–2020 ning see on prioriteetne ka perioodil 2021– 2027. Samuti on Eesti saanud palju kasu CEPOLi koolitustest, kuna asutused on osalenud CEPOLi veebiseminaridel, e-koolitustes, töötubades, vahetusprogrammides ja elanikele mõeldud tegevustes. Siiski on vaja ka erikoolitusi, mida CEPOL ei paku. Erikoolitusi kavatsetakse rahastada ISFi toel. ISFi rakenduskava koolitustegevuste kavandamisel konsulteeriti CEPOLi riikliku üksusega, et vältida kattumist. Erikoolitusi on kavas rahastada ISFi rakenduskavast, kuna CEPOL korraldab üldiselt alg- või kesktaseme koolitusi ja keskendub vähem konkreetsematele teemadele, mis on mõeldud kitsamate valdkondade tippspetsialistidele. Lisaks on CEPOLi koolituste ja õppekülastuste osalejate arv piiratud ning ei ole alati piisav, eriti spetsialiseerunud üksuste puhul. Tõhus küberkuritegevuse vastane võitlus nõuab sihipäraseid meetmeid ja on üks ISFi rakenduskava prioriteete. Andmevargus ja -lekked, lunarahanõuded ning veebipõhised maksepettused on muutunud Eestis tavaliseks probleemiks. Kodanikud, ettevõtted ja riigiasutused peavad olema teadlikud IKT ohtudest ning valmis ja võimelised end kaitsma. Küberkuritegevuse uurimiseks on 21 vaja digitõendite kasutamise eriteadmisi ja -oskusi. Asjaomastes õiguskaitseasutustes peab olema piisavalt inimesi, kes on koolitatud ja valmistatud ette selleks, et koguda ja analüüsida vajalikku teavet ning tagada tegevuste kestlikkus. Selleks on kavas rahastada nii meetme a kui ka meetme d tegevusi: koolitusi ja õppekülastusi ning vajaliku tehnoloogia ja seadmete soetamist. Aastate jooksul on teadlikkus korruptsioonivastasest tegevusest kasvanud. Eestis registreeriti 2017. aastal 291, 2018. aastal 376 ja 2019. aastal 72 korruptsioonikuritegu. Raskete korruptsioonijuhtumite avastamine on endiselt prioriteet. Kuna korruptsioon on Eestis üha enam peidetud, on vaja spetsialiseeruda ning süstemaatiliselt koguda ja analüüsida teavet, mis võib aidata selliseid kuritegusid paremini avastada ja isikuid nende eest vastutusele võtta. Korruptsiooni ja teiste varjatud kuritegude uurimiseks on vaja koolitusi, parimate tavade vahetamist välispartneritega, elektroonilise teabe ulatuslikku kogumist ja tõendite analüüsi. Rõhk on ka teadlikkuse suurendamisel ja valdkonnauuringutel, et teha paremaid poliitilisi otsuseid. CBRN-i intsidentide tõenäosus on tõusnud, mistõttu vajab valmisolek CBRN-i intsidentideks suuremat tähelepanu, sealhulgas vastava oskusteabe ja oskuste tõhustamist selles valdkonnas. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse, tehes koostööd CEPOLiga ja vastavalt vajadusele Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, sealhulgas haridus ja koolitus ennetuspoliitika alal, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele; - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse; - töötajate kulude rahastamine, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada küberkuritegevust, eelkõige internetis toimuvat laste seksuaalset kuritarvitamist, ning kuritegusid, mille puhul internet on peamine tõendite kogumise platvorm. b) Kasutada ära liikmesriikide ja muude asjaomaste osalejate, sealhulgas kodanikuühiskonna ressursside ja teadmiste ühendamisel ning parimate tavade jagamisel tekkivat koosmõju, näiteks ühiste pädevuskeskuste loomise, ühiste riskihindamiste väljatöötamise või ühisoperatsioonide korraldamiseks loodavate ühiste tugikeskuste kaudu. Mitte kogu äärmuslus ei too kaasa vägivalda, kuid ühiskonnale, eriti vanematele, õpetajatele, noorsootöötajatele ja ametnikele, on oluline olla eeskujuks ja sekkuda, et tagada mõlema poole turvalisus. Tähtis on ametnikke ja spetsialiste koolitada, et nad tunneksid ära radikaliseerumise esimesed märgid ning suudaksid hinnata riske ja nende põhjal delikaatselt tegutseda, austades samal ajal üksikisikute põhiõigusi. Siseministeeriumi ja Sisekaitseakadeemia juhtimisel on koolitatud üle 2000 esmataseme praktiku. Tulevikus kavandatakse koolitustele läheneda süstemaatilisemalt. On vaja jätkata spetsialistide asjatundlikkuse arendamist, toetades ka 22 rahvusvahelisi võrgustikke, nagu radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik ja Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik, ning tutvuda partnerriikide tavadega. Et kasutada Sisekaitseakadeemia kui CEPOLi Eesti riikliku üksuse potentsiaali täielikult ära, võiks selle kujundada siseturvalisuse tippkeskuseks, näiteks radikaliseerumise ja terrorismivastase võitluse, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastase võitluse ning tehisintellekti kasutamise valdkonnas. Keskus toetaks valdkonna planeerimist ja strateegilist arengut teadusuuringute, analüüsi ja koolituse kaudu. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse, tehes koostööd CEPOLiga ja vastavalt vajadusele Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, sealhulgas haridus ja koolitus ennetuspoliitika alal, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele; - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on radikaliseerumist ennetada ja selle vastu võidelda. c) Edendada ja arendada meetmeid, kaitsemeetmeid, mehhanisme ja parimaid tavasid, et varakult kindlaks teha, kaitsta ja toetada tunnistajaid, õigusrikkumisest teatajaid ja kuriteoohvreid ning luua selleks partnerlussuhteid ametiasutuste ja muude asjaomaste osalejate vahel. Eesti suurim katsumus inimkaubanduse vastases võitluses on see, et ennetustegevust ei rahastata piisavalt. Ennetamine, teadlikkuse suurendamine ja koolitus toimuvad väikeses mastaabis ja aeglaselt. Inimkaubanduse vastu võitlevatele ametnikele on vaja ühiskoolitusi, et suurendada pädevust ja parandada ELi acquis’ rakendamist. Vaja on suurendada Eestisse sisenevate kolmandate riikide kodanike ja koolinoorte teadlikkust. Samuti on asjakohane koolitada õiguskaitseasutusi. Tööinspektsiooni ja Sotsiaalkindlustusameti andmetel on suurenenud välismaalastega seotud töövaidluste arv ning nende välismaalaste arv, kes otsivad abi inimkaubanduse vastase võitluse abitelefonilt. Koolide jaoks on töötatud välja koolitusvahendid, mida toetati ISFi programmi 2014–2020 projekti raames, kuid koolitust tuleb laiendada, et hõlmata ka koolidesse suunduvaid koolitajaid, kes muudaksid noorte suhtumist ja käitumist tulevikus, et hoida ära inimkaubandust. Samuti suurendatakse riiklikul ja kohalikul tasandil inimkaubanduse vastase võitlusega tegelevate ametnike, vabatahtlike ja teiste teatajate pädevust ja oskusi, et tõsta võimalike ohvrite tuvastamise taset Eestis tervikuna. On vaja teha teavituskampaaniaid ning tihedat koostööd kommunikatsiooniettevõtete ja haridusasutustega, et hoida ära laste seksuaalset kuritarvitamist. Valdkondadevaheliseks ennetamiseks on kavas kasutada eksperditeadmisi ja tegevusi. Eesmärk on uurida, kuidas pooli ennetustegevustega uuel ja uuenduslikul viisil hõlmata. Samuti on vaja suurendada teadlikkust 23 täiskasvanute seas, kes puutuvad kokku noorte väärkohtlemise ohvritega ja annavad neile asjakohast abi (nt politseinikud, lastekaitseametnikud, õpetajad, arstid ja vanemad). Pakume laste abitelefonide töötajatele erikoolitusi, kuidas anda nõu internetis toime pandud laste seksuaalse kuritarvitamise juhtumite kohta. Koolitustel võetakse arvesse nõukogu järeldusi laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemise kohta (12862/19). Kui ohvrite tuvastamise suutlikkus kasvab, paraneb tegevuse varajases etapis ka laste kaitse ja kurjategijate kinnipidamine. Kolmas tegevussuund on uurida ja hinnata programme ja teenuseid, mis takistavad laste seksuaalset kuritarvitamist Eestis. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele, mille hulgas on veebipõhiste kanalite kaudu toimuv ebaseaduslik kauplemine; - asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse, tehes koostööd CEPOLiga ja vastavalt vajadusele Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, sealhulgas haridus ja koolitus ennetuspoliitika alal, pöörates erilist tähelepanu põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele; - toetus spetsialiseerunud riigisiseste üksuste valdkondlikele ja valdkonnaülestele võrgustikele ning riiklikele kontaktpunktidele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja levitamist ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. ISF määruse IV lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - projektid, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada küberkuritegevust, eelkõige internetis toimuvat laste seksuaalset kuritarvitamist, ning kuritegusid, mille puhul internet on peamine tõendite kogumise platvorm. d) Omandada vajalikke seadmeid ning rajada või ajakohastada spetsiaalseid õppevahendeid ja muud olulist julgeolekuga seotud taristut, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja avalikkuse teadlikkust ning reageerida adekvaatselt julgeolekuohtudele. CBRN ning ohtlike materjalide intsidentideks valmisolekule tuleb pöörata rohkem tähelepanu, võttes arvesse ohtude muutumist Euroopas. Hinnangute kohaselt on Eestis ikka üle poole miljoni teise maailmasõja aegse lõhkekeha. Nendele ligipääs on Eesti siseturvalisuse seisukohalt suur probleem ning kujutab endast võimalike terroriaktide ja üksikkurjategijate poolest ohtu. Ebaseaduslik e-kaubandus, sh ohtlike ainete import, suurendab ka CBRN intsidentide tõenäosust. Asjakohane oskusteave ja oskused, tehniline suutlikkus, (isikukaitse)vahendite kättesaadavus ja erisõidukid (sh lõhkeainete kõrvaldamise valdkonnas) on samuti olulised. See on tihedalt seotud kodanike ja taristu kaitsega, kriisiohjega ja strateegilise kommunikatsiooniga. ISFi programmi 2014–2020 raames tehti hulk sarnaseid tegevusi (nt pommirobotite ja pommiülikondade ostmine), millel oli kõnealuses valdkonnas väga hea mõju. ISFi programmis 2014–2020 toetati kiirgusohu, inimese põhjustatud kriisis näiteks radioaktiivse pommi eest varajase hoiatamise süsteemi ajakohastamist. Süsteemi plaanitakse veelgi uuendada ja lisada uusi funktsioone, näiteks radioaktiivsete väärisgaaside analüüs. 24 Valdkond, kuhu Eesti kavatseb lähitulevikus rohkem panustada, on mehitamata õhusõidukite laiem ja süstemaatilisem kasutamine kuritegevusvastases võitluses. See parandaks märkimisväärselt suutlikkust avastada ja reageerida turvalisusintsidentidele ning aitaks kaitsta inimesi ja avalikku ruumi. Samuti aitab see politseil tugevdada koostööd ELi õiguskaitseasutustega võitluses raske ja organiseeritud kuritegevusega. Turvalisusega seotud taristu füüsiline kaitse ja/või vastupidavuse tagamine on kriisi ajal ülioluline. Tuleb tagada PPA, Päästeameti ja teiste kriisiolukordades olulisi teenuseid osutavate institutsioonide tegevuse järjepidevus. Samuti on tähtis suurendada kohtuekspertiisi suutlikkust. ISF määruse III lisaga seotud meetmete esialgne loetelu: - meetmed, mis parandavad vastupanuvõimet tekkivatele ohtudele, mille hulgas on keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht; - seadmete ja sidesüsteemide rahastamine. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. Tegevustoetus. Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata saavutada ISFi rakenduskava eesmärke. Tegevustoetus võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist suutlikkust. On vaja suurendada keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo töötajate arvu, et parandada teabe kogumise ja analüüsimise suutlikkust. Personalikulud kaetakse tegevustoetusest. Lõplik kasusaaja on PPA, kes vastutab seaduse järgi riigi turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude uurimise ja ennetamise eest. Finantsinstrumendid. Ei kohaldata. 25 2.3.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 7. Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO3 O.3.1 Koolitustegevuses osalejate arv Arv 1337 3216 SO3 O.3.2 Vahetusprogrammide/õpikodade/ Arv 28 71 õppekülastuste arv SO3 O.3.3 Ostetud seadmete arv Arv 37 75 SO3 O.3.6 Projektide arv kuritegevuse ennetamiseks Arv 2 3 SO3 O.3.7 Projektide arv kuriteoohvrite abistamiseks Arv 0 1 Tabel 8. Tulemusnäitajad Eri- Tunnus- Näitaja Mõõtühi Lähte- Lähtetaseme Võrdlus- Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete allikas eesmärk kood k tase mõõtühik aasta(d) (2029) mõõtühik SO3 R.3.12 Nende osalejate arv, kes peavad Arv 0 Osakaal 2021 2023 Arv Koolitustel osalejate koolitust oma töö jaoks tagasisidelehed, projektide kasulikuks aruanded SO3 R.3.13 Nende osalejate arv, kes Arv 0 Osakaal 2021 941 Arv Koolitustel osalejate teatavad kolm kuud pärast tagasisidelehed, projektide koolituse läbimist, et nad aruanded kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust 26 2.3.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 9. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO3 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 1 117 500 SO3 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0 SO3 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 0 SO3 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0 SO3 Koolitus 005 2 667 369,9 SO3 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse 006 562 500 suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed SO3 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 750 000 SO3 Seadmed 008 8 066 566,5 SO3 Transpordivahendid 009 0 SO3 Hooned, rajatised 010 0 SO3 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0 27 2.4. Tehniline abi 2.4.1. Kirjeldus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõige 5 ja artikkel 95 ISFi rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt vahendeid. Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:  programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;  suutlikkuse suurendamiseks;  hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;  teavitus- ja teavitamistegevusteks. Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud. Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, ISFi ja BMVI vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja kohtumistel osalemiseks jne. Suutlikkuse suurendamine Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise BMVI rahastuse kasutamise vallas, sh suurendades teadlikkust põhiõiguste kaitsest ja võrdse kohtlemise tagamisest. Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi, vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist, kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi, haldus-, finants- ja kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid. 28  Hindamine ja uuringud, andmete kogumine Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks. Teave ja teavitamine Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamistegevusteks (vt punkt 7). Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada. 2.4.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37 Tabel 10. Esialgne jaotus Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) Teave ja teavitamine 001 17 613,71 Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 497 136,21 Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 123 292,86 Suutlikkuse suurendamine 004 123 292,96 29  3. Rahastamiskava Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g Tabel 12. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Erieesmärk Meetme liik Liidu toetuse Liidu osalus (a) Liikmesriigi osalus Liikmesriigi osaluse esialgne Kokku Kaasrahastamis- arvutamise alus (b)=(c)+(d) jaotus määr (f)=(a)/(e) e=(a)+(b) (kogusumma või avalik sektor) avalik c) era- sektor d) Erieesmärk 1 Tavategevused kogusumma 4 527 605,25 0 6 036 807 75 1 509 201,75 1 509 201,75 Erimeetme projektid 162 764,95 18 084,99 18 084,99 0 180 849,94 90 Lisa IV tegevused kogusumma 5 501 636,25 - 1 833 878,75 1 833 878,75 0 7 335 515,00 75 Tegevustoetus kogusumma 4 242 267,75 0 5 656 357 75 1 414 089,25 1 414 089,25 Erieesmärk 1 14 434 274,19 0 kokku 4 775 254,74 4 775 254,74 19 209 528,93 442 500,00 Erieesmärk 2 Tavategevused kogusumma 1 327 500,00 442 500,00 0 1 770 000,00 75 30  Erimeetme projektid - 429 901,20 47 766,80 47 766,80 0 477 668,00 90 Lisa IV tegevused kogusumma 0 0 0 0 0 75 Erieesmärk 2 1 757 401,20 490 266,80 490 266,80 0 2 247 668,00 kokku Erieesmärk 3 Tavategevused kogusumma 9 922 867,50 3 307 622,50 3 307 622,50 0 13 230 490,0 75 0 Erimeetme projektid - 436 068,90 48 452,10 48 452,10 0 484 521,00 90 Lisa IV tegevused kogusumma 1 687 500,00 562 500,00 562 500,00 0 2 250 000,00 75 Tegevustoetus kogusumma 1 117 500,00 372 500,00 372 500,00 0 1 490 000,00 75 Erieesmärk 3 13 163 936,40 4 291 074,60 4 291 074,60 0 17 455 011,0 kokku 0 Ühissätete kogusumma 1 761 336,74 1 761 336,74 100 määruse artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi Ühissätete - - - - - - - - määruse artikli 37 kohane tehniline abi 31 Kogusumma 0.00 31 116 948,53 9 556 596,14 9 556 596,14 40 673 544,67 32 3.3. Ümberpaigutamised ISFist teistesse fondidesse ja teistest fondidest ISFi ümberpaigutamist ei plaanita. Tabel 13. Eelarve jagatud täitmise korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised1 Saaja AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuuluvus- EMKVF Kokku fond/vahend fond Ümberpaigutatav fond/vahend AMIF - - - - - - - ISF - - - - - - - BMVI - - - - - - - Kokku - - - - - - - - 4. Eeltingimused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i Tabel 14. Horisontaalsed eeltingimused Eeltingimus Eel- Kriteeriumid Kriteeriu- Viide asjakohastele Põhjendus tingimuse mide dokumentidele täitmine täitmine 1 Kõikide programmitöö perioodil tehtavate ümberpaigutamiste kumulatiivsed summad. 33  Kehtestatud on 1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad Tõhusad JAH 1. JAH Riigihangete register järelevalvemehhanismid, riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja järelevalve- (https://riigihanked.riik.ee) mis hõlmavad kõiki 2. JAH teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“ mehhanismid riigihankelepinguid ja Riigihangete seadus (https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium. riigihangete turu 3. JAH nende hankeid fondidest, (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 Riigihangete seaduse kohaselt vastutab Rahandusministeerium jaoks kooskõlas ELi 4. JAH 13032019145?leiaKehtiv) järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vastavalt direktiivi hankeõigusega. Selleks on 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL vaja järgmist: 5. JAH artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad kesksest Konkurentsiseadus riigihangete registrist hangitud andmetel. 1. meetmed, mis (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 tagavad tõhusate ja 02062021018?leiaKehtiv) 2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja usaldusväärsete lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu andmete kogumise sõlmimise teatena komisjoni 23 septembri 2019. aasta riigihankemenetluste Rahandusministeeriumi info rakendusmääruse (EL) 2019/1780 alusel. kohta, mis ületavad (https://www.fin.ee/riigihanked- riigiabi-osalused- 2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada ELi lävendeid, täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete kooskõlas direktiivi kinnisvara/riigihanked registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta 2014/24/EL artiklitest avaldatakse registris lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid 83 ja 84 ning teostatakse keskses hankeregistris. direktiivi 2014/25/EL artiklitest 99 ja 100 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on tuleneva aruandlus- Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on kohustusega; sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene. 2. meetmed andmete tagamiseks vähemalt 4. Riigihangete statistika ja ülevaade on avaldatud järgmiste aspektide Rahandusministeeriumi veebilehel (https://fin.ee/riigihanked- jaoks: riigiabi-osalused/riigihanked). a. konkurentsi kvaliteet 5. Riigihangete seaduses on säte, et kui järelevalve käigus ja intensiivsus: teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis võitnud pakkujate ei ole riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või nimed, esialgne asjaoludel on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab pakkujate arv ja Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle lepinguline teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses maksumus; ka uurimisasutus ja pädev asutus konkurentsiseaduse (vt § 54) järgimise üle järelevalve teostamisel, keda tuleb teavitada 34 b. teave lõpliku hinna rikkumistest. Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et kohta pärast valituks ettevõtjate võimaliku konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse osutumist ja VKEde korral tuleb teavitada Konkurentsiametit. kui otsepakkujate osalemise kohta, kui sellist teavet pakuvad riiklikud süsteemid; 3. meetmed pädevate riigiasutuste jaoks andmeseire ja -analüüsi tagamiseks kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2; 4. analüüsitulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemise kord kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 3 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 3; 5. meetmed tagamaks, et kogu teave, mis viitab võimalikule pakkumis- mahhinatsioonile, edastatakse pädevatele riigiasutustele kooskõlas direktiivi 35  2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2. Euroopa Liidu Et tagada Euroopa Liidu Perioodi 2021–2027 Euroopa JAH 1. JAH 1. Eestis on siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega põhiõiguste harta põhiõiguste harta Liidu ühtekuuluvus- ja loodud mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I (väärikus, § 1-5) tõhus kohaldamine järgimine, on olemas 2. JAH siseturvalisuspoliitika fondide EV põhiseadus (PS) § 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6- ja rakendamine tõhusad mehhanismid, mis rakendamise seadus ÜSS 2021- 19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, Isikuandmete hõlmavad järgmist: 2027 (jõustunud 21.03.2022) kaitse seaduse ja Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise 1. kord, mis tagab (https://www.riigiteataja.ee/akt/13 seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS § 12 ja 28, võrdse fondidest toetatavate 0062023056?leiaKehtiv) kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse seadusega. Jaotis IV programmide vastavuse (solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29, Töölepinguseadus. Jaotis V ja nende rakendamise (kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34, 44, 46, harta asjakohaste sätete Haldusmenetluse seadus. kohaselt; ÜRO ühine põhidokument, mis on 2. kord anda osa osalisriikide aruannetest – ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus koordineerib ja seirab seirekomisjonile aru Eesti keskselt oma valdkonnas toetustega strateegia „Eesti 2035“ juhtumitest, mis on (https://tbinternet.ohchr.org/_layo aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta väärtused) ja sihtide seotud fondide uts/15/treatybodyexternal/Downlo saavutamisele kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on läbivates toetatavate tegevuste ad.aspx?symbolno=HRI%2fCOR projektivalikukriteeriumides. mittevastavusega E%2fEST%2f2015&Lang=en) Korraldusasutus ja võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tagavad hartaga. koolitused EL põhiõiguste harta nõuetega arvestamiseks. Eesti 2035 (https://valitsus.ee/strateegia-eesti- 2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist 2035-arengukavad-ja- ning kelle ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud planeering/strateegia/materjalid/m visioon ja vajaduse korral probleemid seirekomisjonile (nt soolise aterjalid) võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning õiguskantsler). Seirekomisjoni päevakorda lisatakse punkt harta täitmist jälgiva partneri ettepanekul. Soolise võrdõiguslikkuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12 . 6042013009?leiaKehtiv) Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta ISFist toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et hoolimata 36  Võrdse kohtlemise seadus kõigist kehtivatest menetlusnõuetest võib esineda harta (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 mittejärgimist. 06072012022?leiaKehtiv) Õiguskantsler (https://www.oiguskantsler.ee/et) Lasteombudsman (https://www.oiguskantsler.ee/et/l aste-ja-noorte-%C3%B5igused) Seirekomisjoni kooseis ja liikmed https://siseministeerium.ee/seireko misjon Puuetega inimeste Et tagada puuetega 1. Heaolu arengukava 2023-2030 JAH 1. JAH 1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri õiguste inimeste õiguste (https://www.sm.ee/et/heaolu- strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika konventsiooni konventsiooni 2. JAH arengukava-2023-2030) strateegia on seatud „Heaolu arengukavas 2023–2030“. Sihtrühma (PIK) kohaldamine rakendamine, on olemas 3. JAH Strateegia „Eesti 2035“ ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid ja rakendamine riiklik raamistik, mis näitajaid on kirjeldatud sama arengukava programmides. Samuti kooskõlas nõukogu hõlmab järgmist: (https://valitsus.ee/strateegia- katab PIK nõudeid strateegia „Eesti 2035“. otsusega 1. mõõdetavate eesti-2035-arengukavad-ja- 2010/48/EÜ tulemustega planeering/strateegia/materjalid) Statistikat puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti eesmärgid, sotsiaaluuringu, Eesti tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna andmekogumise ja eelarve uuringu kaudu ning asjakohaste tervise-, vananemis- ja -seire mehhanismid; 2. Ligipääsetavuse rakkerühm pensioniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab 2. meetmed, et tagada (https://www.riigikantselei.ee/ligi regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral teeb ligipääsetavus- paasetavus) konkreetseid uuringuid. poliitika, õigusaktide 2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja ja standardite TTJA aluspõhimõte PIK artikli 9 tähenduses. Tervikliku nõuetekohane (https://www.ttja.ee/ariklient/ehiti ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks lõi Vabariigi Valitsus arvessevõtmine sed-ehitamine/ligipaasetavus) 2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma. Võrdõiguslikkuse programmide kompetentsikeskus annab korraldus- ja rakendusasutustele ning toetuse taotlejatele/saajatele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste 37  väljatöötamisel ja Puudega inimeste erivajadustest kohta nõu ning kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018. rakendamisel; tulenevad nõuded ehitisele aastal jõustusid määrused „Puudega inimeste erivajadustest 3. meetmed, mille (https://www.riigiteataja.ee/akt/13 tulenevad nõuded ehitisele“ ja „Eluruumile esitatavad nõuded“. kohaselt antakse 1052018055) Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle seirekomisjonile aru riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. juhtumitest, mille Nõuded eluruumile TTJA teostab järelevalvet füüsilise keskkonna ligipääsetavuse üle puhul ei vasta (https://www.riigiteataja.ee/akt/10 ning on kavandatud ka teostama järelevalvet EL Ligipääsetavuse fondidest toetatav 3072015034?leiaKehtiv) direktiivi (EL) 2019/882 üle. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tegevus ÜRO kontrollib, et Eesti seadusi ÜRO PIK valguses täidetaks kõigil puuetega inimeste 3. tasanditel EL meetmete rakendamisel. õiguste Puuetega inimeste nõukoda 3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste konventsioonile, ning (https://www.oiguskantsler.ee/et/p õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire kõnealust uuetega-inimeste- ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde puuetega konventsiooni n%C3%B5ukoda) inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit käsitletavatest Õiguskantsler puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve kaebustest, mis on (https://www.oiguskantsler.ee/) teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli 33 lõike 3 esitatud artikli 69 alusel. lõikes 7 ette nähtud korra kohaselt. Õiguskantsleri seadus ISFi projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, (https://www.riigiteataja.ee/akt/% mis koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse C3%95KS) korral laiendab Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjoni kohtumistele on kaasatud Eesti Puuetega Inimeste Koda, õiguskantsler ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Seirekomisjoni tööprotseduuride kohaselt, mis kinnitati seirekomisjoni 25.10.2022 koosolekul, annab õiguskantsleri esindaja vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. Seirekomisjoni liige (nt EPIK, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik) võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku seirekomisjoni kokkukutsumiseks või esitada täiendava päevakorra punkti ettepaneku kui peaks ilmnema 38  juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. 39  5. Programmi haldavad asutused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84 Tabel 15. Programmi haldavad asutused Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja E-post ametikoht Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler [email protected] Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi [email protected] osakonna juhataja Asutus, kellele Rahandusministeerium Marge Kaljas, riigikassa [email protected] laekuvad komisjoni osakonna nõunik maksed 6. Partnerlus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h ISFi rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti sisejulgeolekupoliitika praeguste ja tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased sidusrühmad. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja sidusrühmade kaasamine). ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegia „Eesti 2035“ ja STAKi koostamisega. Ülevaate strateegiate koostamisest leiab veebilehtedelt https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse- arengukava-2020-2030. Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati STAK 2020–2030 koostamisel. Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati, et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiit ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste Liidu arvamus. See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida topeltrahastamist. 40  STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite esindajatest. Et BMVI, ISFi ja AMIFi rakendamist jälgida, on loodud ühine seirekomisjon. See koosneb samadest osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on hõlmatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused. 7. Teabevahetus ja nähtavus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu avalikkuse teadlikkus ELi toetusest. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik. Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava eesmärgid, tegevused ja tulemused. Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloome põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse, keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel. Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse ka sotsiaalmeediat. RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku. Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik. Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi. Näitajad 1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspolitika fondidest. Netisaated on osa Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest. 2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale. 3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest 41  kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või viipetõlge. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook ja Youtube) kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine sotsiaalmeediakontodel. 42 Lisa: Temaatiline rahastu Erieesmärk Liik EL toetus Tegevuse kirjeldus 2.Piiriülene koostöö Erimeede 429 901,2 Erimeetme EMPACT eesmärk on töötada välja terviklikud ja pikaajalised tegevused ja meetmed, mis on sätestatud tegevuskavades ning ühe või mitme horisontaalse strateegilise eesmärgi rakendamine EMPACTi mitmeaastases strateegilises kavas, mis on kavandatud EMPACTi tsükli 2022-2025 jaoks (viide: nõukogu 23. juuni 2021. aasta dokument 10109/21. ISF/2022/SA/2.2/012 EMPACT 54 000 eurot - Hispaania viib ellu projekti “CCH - EUROOPA ühine uurimisrühm Costa del Sol’is”, mis on peamiselt seotud EMPACT narkokuritgudega, kuid ka EMPACTi kõrge riskiga kriminaalvõrgustikega, mis hõlmab strateegilisi eesmärke nr 1, 2, 3, 4 ja 8. Projekti partneriteks on Hispaania, Bulgaaria, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Holland, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Rumeenia, Rootsi, Sloveenia, Taani, Islandi, Norra, Serbia, Suurbritannia, USA, Frontex ja Europol. Pilootprojekti eesmärk on luua Euroopa uurimisrühm Hispaania piirkonnas Costa del Sol, et töötada välja ja rakendada ühine uurimis- ja tegevusstrateegia peamiste kuritegelike ühenduste vastu, mis mõjutavad ELi liikmesriike kõnealusest piirkonnast. Uurimisühma tegevus on suunatud eelkõige raskete kuritegude ja nendega seotud organiseeritud kuritegelike võrgustike tuvastamisele, uurimisele ja hävitamisele. Tegevused toimuvad vastavalt ELi liikmesriikide ja Europoli poolt ühiselt välja töötatud töökorrale. ISF/2022/SA/2.2/001 EMPACT 375 901,2 eurot - Eesti viib ellu projekti "Aktsiisikuritegude vastu võitlemine Balti regioonis", mis on seotud EMPACTi aktsiisipettustega ning hõlmab strateegilisi eesmärke nr 2, 3, 4 ja 6. Projektis osalevad Eesti, Leedu ja Läti. Projekti juhib Eesti Maksu- ja Tolliamet. Projekti eesmärk on vähendada aktsiisikuritegevust ja aktsiisimaksude erinevust Balti regioonis ja ELis tervikuna, suurendades osalevate ametiasutuste tõhusust ja suutlikkust võitluses varimajandusega (ebaseaduslik tubakas, kütus, alkohol). 3.Kuritegevuse Erimeede 436 068,9 ISF/2022/SA/3.3.1/002 THB 436 068,9 eurot – Euroopa Parlamendi ja nõukogi direktiivi 2011/36/EL, milles ennetamine ja sellega käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja võitlemine Inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegia 2021-2025 rakendamise raames on käesoleva erimeetme eesmärk pakkuda abi ja tugiteenuseid inimkaubanduse ohvritele, kellel on ELi liikmesriigi kodakondsus või kel on pikaajaline elamisluba ühes sisejulgeolekufondis osalevas ELi liikmesriigis. 43  Eesti viib läbi riiklikku projekti “Koostöövõime arendamine inimkaubanduse ohvrite tuvastamiseks ja abistamiseks Eestis”. Projekti eesmärk on parandada spetsialistide ja vabatahtlike pädevust haavatavate isikute ja võimalike inimkaubanduse ohvrite tuvastamisel. 1. Teabevaehtuse Erimeede 162 764,95 ISF/2026/SA/1.1.2 toetab SIENA rakendamist liikmesriikides. tõhustamine ja aims to support Members Stares to roll-out SIENA. hõlbustamine Tehniline abi 61 724,1 44 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/26-0508 - "Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027 versiooni 4.0“ kinnitamine Ajakriitilisuse tõttu palume kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Rahandusministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.05.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1ff50053-dc07-4cc4-bf94-d8c83f73e292 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1ff50053-dc07-4cc4-bf94-d8c83f73e292?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main