Üldkoosoleku otsus

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2025 aruandeaasta lõpp: 31.12.2025 ärinimi: AS Eesti Varude Keskus registrikood: 11124171 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, postiaadress: Veerenni tn 38b postisihtnumber: 10138 telefon: +372 6600900 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: https://www.varudekeskus.ee AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 13 Bilanss 13 Kasumiaruanne 14 Rahavoogude aruanne 15 Omakapitali muutuste aruanne 16 Raamatupidamise aastaaruande lisad 17 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 17 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 23 Lisa 3 Varud 24 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 24 Lisa 5 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 24 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 25 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 26 Lisa 8 Tingimuslikud kohustised ja varad 26 Lisa 9 Sihtfinantseerimine 26 Lisa 10 Aktsiakapital 27 Lisa 11 Müügitulu 28 Lisa 12 Muud äritulud 28 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 28 Lisa 14 Tööjõukulud 29 Lisa 15 Seotud osapooled 29 Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva 30 Aruande allkirjad 31 Vandeaudiitori aruanne 32 2 Tegevusaruanne 1. Ettevõte AS Eesti Varude Keskus on kasvanud 2005. aastal loodud kütuseagentuurist strateegiliseks riigi tegevusvarude haldajaks, saavutades 90 päeva kütusevaru taseme juba 2009. aastaks ning suurendades Eestis hoiustatava kütuse osakaalu 88 protsendini. 2020. aasta pandeemiast tingitud vajadus konsolideerida riiklikud varud viis 1. juulil 2021 organisatsiooni uuenemiseni, mille pädevusse kuulub nüüd lisaks kütusele ka isikukaitsevahendite ja toiduvarude haldamine; alates 2022. aastast on portfelli lisandunud inim- ja veterinaarravimid, strateegiline maagaasivaru ning meditsiiniseadmed, samuti omandas keskus 2023. aastal Pakrineeme LNG-kai ja alustas 2024. aastal nii sadamateenuste pakkumist kui ka kriisipoodide rajamist toidujulgeoleku tagamiseks Lisaks EVK põhitegevusele varude ja toimepidevuslahenduste haldamisel olid 2025. aasta fookuses põhitegevust ja valdkondlikku varustuskindlust toetavate investeeringute ettevalmistamine ning EVK kujundamine varustuskindluse kompetentsikeskuseks. Möödunud aastal algas Pakrineeme sadama haalamiskaid maismaaga ühendava püsiva käigutee ja muuli projekteerimine ning viidi läbi ehitushange sadamaalale laohoone rajamiseks. Aasta jooksul jätkusid EVK ja AS Tallinna Lennujaam koostöös arendatava lennukikütuse terminali ehitustööd ning terminali haldamiseks loodi ühisettevõte AS Airport Fuel Terminal. EVK hankis 2025. aastal kõik kriisipoodidele vajaminevad 110 elektrigeneraatorit ning aasta lõpu seisuga oli kriisipoodide lepinguid sõlmitud 83. EVK-st varustuskindluse kompetentsikeskuse kujundamise ülesanne tuleneb omaniku ootustest, et panustada ühiskonna kriisivalmidusse ja kriiside lahendamisesse. Olemasolevaid kogemusi varude haldamisel ning varustuskindluse ja toimepidevuse tõstmiseks lahenduste leidmisel rakendas EVK ka 2025. aastal. EVK nõustas, koolitas ja aitas välja töötada varustuskindluse ja toimepidevuse praktilisi lahendusi. EVK osales ettevõtete, asutuste, kohalike omavalitsuste ja riigi institutsioonide kriisivalmiduse kaardistamisel ning dokumentide koostamisel. Ettevõtte töötajad panustasid märkimisväärselt Euroopa Liidu tasandi aruteludesse ja Eesti positsioonide ette valmistamisse ühtse varustuskindluse ja strateegilise varumise raamistikuga, sealhulgas Internal Market Emergency and Resilience Act ning Euroopa Liidu varude loomise strateegiaga. See mõjutas ka ettevõtte rolli kujunemist, eelkõige seoses teabevahetuse mehhanismide arendamisega ning võimalike uute ülesannete ja funktsioonide lisandumisega. Samuti arendati regionaalset koostööd naaberriikidega, nagu Läti, Soome, Rootsi ja Poola. Tagamaks Eesti elanikele kriisides hakkama saamiseks vajaliku info kättesaadavus, kuvab EVK oma kodulehel toimepidevate tanklate asukohti Eestis. EVK töö on korraldatud lähtuvalt kvaliteedijuhtimise süsteemist ja jätkusuutlikkuse põhimõttetest. Juhtimissüsteem kuulub pidevale uuendamisele ja täiendamisele vastavalt ettevõtte arengule, Vabariigi Valitsuse ning muude relevantsete asutuste antud korraldustele ja ülesannetele ning EVK ja tema koostööpartnerite vahel kokkulepitule. Eelnimetatut toetavad juhtimissüsteemi käsiraamat, asutusesisesed juhendid ja korrad. Rahuloluküsitlused näitavad, et meie partnerid hindavad EVKd kui professionaalset, kiirelt tegutsevat ja asjatundlikku organisatsiooni, kus töötavad abivalmid, ühiskonna ja partnerite vajadusega arvestavad, avatud ning hea suhtlemisoskusega inimesed. 1.1. Omaniku ootused Eesti Varude Keskuse omaniku ootused kehtestati 2024. aasta lõpus. Omaniku ootuste kohaselt on EVK riigile oluline strateegiline äriühing, mis vastutab hädaolukordade lahendamiseks või nende ohu tõrjumiseks vajalike tegevusvarude (edaspidi riigi tegevusvaru) ja taristu olemasolu ning kasutusele võtmise eest, tagades seejuures riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku. AS Eesti Varude Keskus klassifikatsioon riigivaraseaduse alusel on valdavalt avalike eesmärkidega äriühing. Omanik on seadnud EVK-le seitse peamist eesmärki:  täita riigi poolt kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele;  olla varustuskindluse kompetentsikeskuseks, panustada ühiskonna kriisivalmidusse ja kriiside lahendamisesse;  tagada äriühingule pandud riigikaitseülesande täitmine ja investeerida äriühingu teenuste toimepidevusse;  investeerida äriühingu küberturvalisusesse ja teenuste digitaliseerimisse;  majandada efektiivselt, konservatiivselt ja kasumlikult seadustes sätestatud piirangute raames;  olla Eesti äriühingutele heaks eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest järgides vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid ja integreerides need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse;  hinnata äriühingu (võimalikke ebaeetilisi) ärisuhteid Venemaa ja Valgevenega ning loobuda sellistest ärisuhetest. Riigi poolt seatavate eesmärkide täitmise eest vastutab äriühingu nõukogu ja juhatus. Erinevate eesmärkide tasakaalustamise ja omaniku huvide harmoonilise ning pikaajalise kaitsmise eest vastutab äriühingu nõukogu. 1.2. Finantseesmärgid Eesti Vabariigi kui omaniku ootus on, et vabal turul tegutsevad riigi äriühingud töötavad kasumlikult. EVK kasumlikkuse hindamisel tuleb aga arvestada hädaolukorra seaduses, vedelkütusevaru seaduses ja maagaasiseaduses sätestatud tegevusvaru moodustamise, haldamise ja rahastamise korraldust. Arvestades, et EVK saab koguda varumakset vaid mahus, mis katab kütusevarude ja strateegilise gaasivaru (sh maagaasi terminali haalamiskai ja taristu) haldamiskulud ning üle laekunud varumakset ei saa arvestada jaotamata kasumi hulka, ei pea omanik äriühingule optimaalseks oodatavat omakapitali hinda seada. EVK teeb muid investeeringuid riigi varustuskindluse tagamise eesmärgil lähtudes ainuaktsionäri sellekohastest otsustest. Selliste investeeringute puhul eeldab omanik äriühingult investeeringute kaudu võimaluste loomist omatulu teenimiseks. Majandustegevust, sh rahaliste vahendite investeerimist, teostab EVK keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud, kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. EVK peab tagama riigi tegevusvaru väärtuse säilimise, turvalise hoiustamise ning eesmärgipärasuse igal ajahetkel. Riigi tegevusvaru hoiustamisepartnerite valikul tuleb arvestada ka teenuste toimepidevuse, ristsõltuvuste ja ka riigi julgeoleku ohust tulenevate riskidega. Ettevõte täidab vedelkütusevaru seaduse nõuet, mille kohaselt varu müügil ja taas soetamisel on hinnarisk maandatud. Riskimaandusinstrumentide kasutamise esmaseks eesmärgiks on maandada hinnakõikumisi ja kaitsta ettevõtet ootamatute turumuutuste eest. 1.3. Ettevõtte strateegia Eesti Varude Keskuse nõukogu kiitis 12. märtsil 2025 heaks ettevõtte strateegia aastateks 2025 – 2028. Strateegiale annavad raamid nii EVK tegevusi reguleerivad õigusaktid kui omaniku poolsed ootused. Ettevõtte missioon sõnastab ettevõtte rolli Eesti ühiskonnas: Korraldame nutikalt koos partneritega riigi varustuskindlust. Ettevõtte visioon sõnastab soovitud tulevikupildi, mida strateegiliste tegevustega soovime saavutada: Oleme ühiskonna varustuskindluse viimane kaitseliin ja toimepidevuse eestvedaja. Missioonil ja visioonil põhinevad organisatsiooni strateegilised suunad ja eesmärgid. EVK roll on tagada varustuskindlus ning aidata kindlustada toimepidevus, et Eesti ühiskond oleks kriisides vastupidav. See nõuab meeskonnalt pühendumust Eesti riigi kestmisele ja heaperemehelikku vara hoidmist, nutikat ja läbimõeldud tegutsemist ning julgust ja initsiatiivikust kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel. Strateegia kohaselt on EVK peaeesmärk, et varud ja varustuskindlus tagavad Eesti elanike hakkamasaamise kriisiolukorras. EVK lähiaastate väljakutsed: • Arendada organisatsiooni, mis oleks Eesti äriühingutele eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest. Väärtustada vastutustundliku ühingujuhtimise, kestlikkuse ja ESG põhimõtteid. • Liikuda varude haldamiselt varustuskindluse tagamise suunas. Tõstatada olulisi varustuskindluse kitsaskohti ja juhtima lahenduste väljatöötamist, pakkudes kompetentsi ning panustades ühiskonna kriisivalmidusse ja kriiside lahendamisse. Arendada EVK organisatsiooniks, mis lisaks varude haldamisele, on partnerite poolt hinnatud ja lahendusi pakkuv toimepidevuse ja varustuskindluse kompetentsikeskus. • Arendada välja analüüsivõimekus, et luua olukorrapilt kommertsvarudest ja monitoorida varustuskindluse riske. • Kujundada EVK-st Euroopa Liidu siseturu hädaolukorra ja valmisoleku määruse rakendumisel keskne teabevahetusasutus, aidates kaasa kaupade, teenuste ja tööjõu liikumisele erinevates kriisiolukordades. • Olla toimepidevuse eestvedaja. Luua ja rakendada varuvaldkondade erisustega arvestavat toimepidevuse ja kaitsemeetmete kontseptsiooni ning nõustada ja toetada selles oma partnereid. Viia läbi õppusi ja teabepäevi, mis vahendavad parimaid praktikaid ja muudavad iga varuvaldkonna tervikahela kriisikindlamaks. • Tagada EVK riigikaitse ülesannete täitmine ja investeerida ettevõtte toimepidevusse, varude kaitsemeetmetesse ning EVK kriisivalmidusse ja inimeste kriisikoolitustesse. • Kujundada EVK-st aastaks 2028 mittesõjalise rahvusvahelise abi küsimist ja vastuvõtmist koordineeriv asutus, kellel on pädevus ja kompetents nõustada kriisi lahendavaid asutusi abi taotlemisel ja logistika korraldamisel. • Panustada küberturvalisusesse ja saavutada EVK vastavus Eesti infoturbe standardile. • Leida eelarve vähenemise tingimustes nutikaid lahendusi, liikudes varude hoidmiselt varustuskindluse tagamise suunas ja panustades oma teadmiste ja kompetentsiga kriitiliste valdkondade toimepidevusse ning kriiside ennetamisse. • Vedelkütusevaru haldamisel olla valmis reageerima turumuutustele, olla usaldusväärne partner rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, teha siseriiklikult koostööd turuosalistega ja pakkuda kompetentsi valdkonna toimepidevuse ja kaitstuse tõstmisel. Rajada lennukikütuse varu hoiustamiseks vajalik taristu ja hallata seda koostöös ASga Tallinna  Lennujaam. Kindlustada kütuse kättesaadavus kriisisituatsioonis olulistele tankijatele ning jagada avalikkusele teavet toimepidevate tanklate asukohtadest. Analüüsida vedelkütuse kriisiaegse logistika toimimist ning saada ülevaade nõudlusest ja pakkumise võimalustest. • Maagaasi varustuskindluseks koostöös gaasivõrgu süsteemioperaatoriga olla igal ajal valmis võtma Pakrineeme sadam kasutusse ja investeerida Pakrineeme kinnistu kaitsemeetmetesse. Luua olukorrapilt kommertsvarudest ja biogaasi siseriiklikest tootmisvõimekustest. • Tervishoiuvarus luua selgus riigikaitselises kriisis vajaliku tervishoiuvaru osas. Ravimite varustuskindluse tagamiseks toetada kompetentsiga kriitiliste ravimite kodumaise tootmisvõimekuse arendamist, aidata kaasa üldapteekide toimepidevusele kriisiolukorras, teha siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd olukorrapildi loomiseks ja parimate lahenduste leidmiseks. • Toidu- ja esmatarbekaupade osas panustada enam varustuskindluse tagamisse ning toidu kodumaise tootmisvõimekuse tõstmisesse ja tarneahela kriisikindlusesse. Toidu varustuskindluse tagamiseks luua kriisipoodide võrgustik, tagada nende valmisolek ja toimimine kriisiolukorras; luua olukorrapilt toidu kommertsvarudest ja aidata kaasa toidu varustuskindluse tagamisele läbi veterinaarravimite varu haldamise ja tooraine varu suurendamise. • Investeerida ettevõtte tegevusalade raames ärivõimalustesse, mis toetavad varude ja varade tõhusamat haldamist ning majandamist. Tõhusama haldamise eesmärgil kasutada võimalust ladustamise võimekuse rajamiseks ettevõtte omanduses olevatele kinnistutele või koostööpartnerite juurde. Eesmärk on samuti välja töötada ja realiseerida uued ärivõimalused Pakrineeme sadamas, kui need ei kahjusta EVK põhitegevusi. 1.4. Peamised finantssuhtarvud Peamised finantssuhtarvud 2025 2024 Omakapitali määr % (omakapital / varad kokku x 100) 99% 98% Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja (käibevara / lühiajalised kohustised) 70,60 53,40 Likviidsuskordaja (likviidsed varad / lühiajalised kohustised) 3,47 2,79 Varade maht, EUR 390 218 636 391 963 181 Omakapital, EUR 385 167 317 385 229 138 EVK tegevus jaguneb järgmiselt tegevusaladele: (1) vedelkütuse varu, (2) strateegiline maagaasivaru, (3) riigi tegevusvaru ja toimepidevus ning (4) muud. Vedelkütuse varu ja strateegiline maagaasivaru tegevus on tulemilt neutraalne, sest nendel tegevusaladel tekkivad kulud on kaetud varumaksete ja varumaksete reserviga. Riigi tegevusvaru ja toimepidevuse valdkonnas tekkivad kulud on kaetud sihtfinantseerimisega, kasum tekib põhivarade ja väljaostetud varude sihtfinantseerimisest. Tegevusalal „Muud“ kajastuvad ebaregulaarsed majandustehingud, mis ei kuulu eelmainitud valdkondadesse. 2. 2025. aasta sündmuste mõju EVK tegevusele 2025. aastat iseloomustas jätkuvalt keeruline julgeolekukeskkond, kus omavahel segunesid geopoliitilised pinged, tarneahelate haavatavus ning sektoripõhised kriisid. Neist oli osaliselt mõjutatud ka EVK tegevused. Jätkuv sõda Ukrainas ning sellega seotud hübriidohud suurendasid vajadust kriitilise taristu kaitseks ja varustuskindluse tugevdamiseks. Läänemere piirkonnas püsisid riskid energia- ja sidetaristule, sealhulgas Läänemere merekaablitele ja ühendustele, mis suurendasid vajadust tagada EVK ja lepingupartnerite valmisolek tegevuste jätkamiseks katkestuste korral. Seetõttu alustati EVK lepingupartnerite toimepidevuse- ja varude kaitstuse meetmete väljatöötamisega. 2025. aastal jätkus sigade Aafrika katku levik, mis mõjutas põllumajandus- ja toidusektorit ning tõi esile toidujulgeoleku olulisuse. Toidujulgeolek sai kõrgendatud tähelepanu samuti tänu Riigikontrolli poolt läbi viidud auditile riigi tegevusvarude osas. Tervishoiu varustuskindluse valdkonnas tingisid pikaajalised tarneraskused 2025. aastal ühe silmaravimi varu kasutusele võtmise. Euroopa Liidu tasandil jätkus arutelu ühtse varustuskindluse ja strateegilise varumise raamistikuga, sealhulgas Internal Market Emergency and Resilience Act ning Euroopa Liidu varude loomise strateegiaga. See mõjutas ka EVK rolli kujunemist, eelkõige seoses teabevahetuse mehhanismide arendamisega ning võimalike uute ülesannete ja funktsioonide lisandumisega. Globaalselt pingelised ajad mõjutasid nii kütuse kui valuutaturgude volatiilsust. Aastat iseloomustasid geopoliitilised kriisid, nafta pakkumise poolel jätkuv mure maailma peamiste tootjariikide poliitiliste valikute ja nõudluse poolel kütuse importijate majanduskasvu üle. Brenti toornafta hind püsis 60–75 dollarit barrelis vahemikus ning nõrgenes aasta lõpus tugeva ülepakkumise tõttu. 3. Tegevus 3.1. Vedelkütusevaru EVK vedelkütusevaru vastab seaduses nõutud 90 päeva tavatarbimise mahule. Varu on soetatud, roteeritud ja hallatud optimaalsete kuludega. Vedelkütusevaru roteerimine on osa EVK rutiinsetest tegevustest, millega tagatakse kauba kvaliteedinõuete täitmine. Eestis hoiustatakse 88% varudest. EVK vedelkütusevaru on kindlustatud ja ettevõte korraldab vedelkütusevaru säilimise kindlustamiseks regulaarselt inspektsioone. Erinevalt muust Euroopast ja hoolimata majanduskeskkonna negatiivsest muutusest püsis Eestis kütuste tarbimine äärmiselt ühtlasel tasemel. Eesti tarnekindlus on tänu kütusefirmade vastutustundlikule äritegevusele hästi tagatud. Lisaks EVK varudele on Eesti kütusmüüjatel tavapäraselt ladustatud keskmiselt ühe kuu tavatarbimise mahus nii bensiini kui diislikütuse kommertsvarud. Koostöö tihendamiseks kütuseettevõtetega loodi EVK juurde ettevõtjate ja puudutatud riigi institutsioonide esindajatest koosnev Partnerkogu. Partnerkogu koosolekutel käsitletud teemad olid seotud kütusevaru kasutusele võtmise harjutamisega, elutähtsate teenuste osutajate nõuetega ja sektori toimepidevuse tõstmisega. Alates 2025. aasta keskpaigast kuvab EVK oma kodulehel Kliimaministeeriumi soovil ja kokkuleppel kütuseettevõtjatega toimepidevate tanklate asukohti Eestis. Aasta jooksul jätkusid EVK ja AS Tallinna Lennujaam koostöös arendatava lennukikütuse terminali ehitustööd. Projekt loob võimaluse suurendada mitmekordselt lennujaamas paikneva varu mahtu. Lennukikütuse terminali haldamiseks loodi EVK ja AS Tallinna Lennujaam poolt ühisettevõte AS Airport Fuel Terminal. 3.2. Maagaasivaru ja Pakrineeme sadam Euroopa Liidu liikmesriikidele, mille territooriumil ei ole gaasihoidlaid, sätestati 2022. aastal kohustus hoiustada vähemalt 15 protsenti oma aastasest gaasitarbimisest teistes liikmesriikides asuvates terminalides. EVK sai 2022. aasta kevadel Vabariigi Valitsuselt ülesande moodustada Eestile kuni 1TWh ulatuses strateegiline maagaasivaru ning täitis selle eesmärgi järgneva aasta jooksul. Gaasi hoiustakse Lätis asuvas maa-aluses gaasihoidlas. Arvestades Eesti aastast maagaasi tarbimist (2025. aastal ca 3,35 TWh) moodustab riigi strateegiline varu sellest ligikaudu kolmandiku. Lisaks maagaasivaru haldamisele on EVK omandis gaasi varustuskindluse tagamise eesmärgil Pakrineeme sadam. Koostöös gaasi süsteemihalduri AS Elering gaasi vastuvõtmise taristuga on tagatud sadamas võimekus gaasi tarnehäirete korral võtta vastu veeldatud maagaasi taasgaasistamise ujuvterminale. Alates 2024. aasta algusest osutab Pakrineeme Sadam sadamateenuseid ja on avatud ka turuosalistele kommertskasutuseks. 2025. aasta 1. juulist hakkasid kehtima võrguoperaatori AS Elering gaasi ülekandevõrguga lihtsustatud liitumise tingimused, mis võimaldavad Pakrineeme sadamas lühiajaliselt vastu võtta ka ühekordse gaasilasti sisestamiseks ujuvterminale. Uuendus lisab turuosalistele täiendava võimaluse LNG maaletoomiseks Balti riikidesse ja Soome. EVK alustas 2025. aastal haalamiskaid maismaaga ühendava püsiva käigutee ja muuli rajamiseks projekteerimisega. Samuti alustati projekteerimist sadamaalale laohoone rajamiseks ning viidi läbi ehitushange. 3.3. Tervishoiuvarud Osana tervishoiuvarudest on EVK hallata ulatusliku nakkuspuhangu jaoks perearstidele, haiglatele, kiirabile ning sotsiaalhoolekande asutustele mõeldud isikukaitsevahendite ühe kuu kriisiaegse tiputarbimisele vastav varu. Isikukaitsevahendite varu on moodustatud nii väljaostetud kui delegeeritud varuna. Elanikkonnale hoitava tervishoiuvaru koosseisu kuuluvad apteekides müüdavad inimravimid eesmärgiga suurendada varustuskindlust ning maandada võimalikke pikaajalisi tarnetõrgetega seotud riske. 2025. aastal uuendas Ravimiamet inimravimite nomenklatuuri ja koguseid, mis on aluseks varu moodustamisel. Uute sihtväärtuste saavutamiseks kuulutas EVK 2025. aasta lõpus välja ravimivarude hanke. Seoses pikaajaliste tarneraskustega võeti ravimivarust 2025. aastal kasutusele ühe silmaravimi varu. 2024. aastast hoiustab EVK samuti inimestel kodus kasutamiseks mõeldud meditsiiniseadmete varu. Nii inimravimite kui valdavas osas meditsiiniseadmete puhul põhineb varu ettevõtjatega sõlmitud delegeeritud varu lepingutel, millega ettevõtted võtavad kohustuse luua täiendav laovaru, seda hoiustada ja pidevalt uuendada. EVK korraldab tervishoiuvarude olemasolu ja säilimise kindlustamiseks regulaarselt inspektsioone. Lisaks delegeerituna moodustatud varule on EVK alustanud Eesti ravimitootjatega konsultatsioone kriitiliste ravimite kohapealse tootmisvõime tagamiseks. 2025. aastal alustatud kriispoodide loomisega paralleelselt toimub ettevalmistus ka kriisides kasutavate apteekide autonoomse elektrivarustuse tagamiseks. 3.4. Toidu varustuskindlus Toidu varustuskindluse tagamisse panustavad erinevad kihid. EVK hallata on riigi valmistoiduvaru, mis põhineb delegeeritud varu lepingutel, kus EVK lepingupartneriteks on ettevõtted, kellel on kohustus kokkulepitud hulka toitu ja jooke igal ajahetkel oma ladudes hoida ja seda pidevalt värskena hoida. Seoses lepingute lõppemisega viis EVK 2025. aastal läbi toiduvaru hanked järgmiseks perioodiks. Toiduvarude olemasolu ja säilimise kindlustamiseks viib EVK läbi regulaarselt inspektsioone. Toidu varustuskindluse tagamisse panustab valmistoiduvaru kõrval veterinaarravimite varu, mida EVK haldab alates 2024. aastast. Moodustatud varusse kuuluvad põllumajandusloomade- ja lindude taudide ohjamiseks ning ennetamiseks mõeldud olulisemad vaktsiinid, antibiootikumid ja põletikuvastaseid ravimeid. Kaubanduse toimepidevuse tagamiseks loob EVK kriisipoodide võrgustikku. 2025. aastal hangiti kõik 110 kriisipoodidele vajaminevad generaatorid ja sõlmiti lepingud 83 kriisipoega. Pikaajalise toidu varustuskindluse tagamiseks jätkab EVK koostöös partneritega toidutootmise ja tarneahelate toimepidevuslahenduste kavandamise ning rakendamisega. 3.5. Toimepidevuse ja logistika korraldamine Kuna varude kättesaadavus oleneb ettevõtjate teenuste kättesaadavusest ja tarneahelate kindlusest, on EVK ülesandeks koostöös oluliste tootjate, laopidajate, teenuste osutajate, aga ka logistikaettevõtete ja teiste partneritega seirata ja tugevdada valdkondlikku toimepidevust. EVK on oma varuliikide hoiustamislepingutes sätestanud partneritele toimepidevusnõuded, mille kohaselt peab varude kättesaamine olema tagatud olenemata põhiteenuste katkestustest. Lähtudes EVK poolt välja töötatud kontseptsioonist on varude logistika korraldatud ja on olemas logistikateenuse osutaja. Varude kättesaadavuse tagamiseks on EVK-l erineva võimsusega elektrigeneraatoreid. 4. Tegevusega kaasnevad olulised keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud EVK lähtub oma tegevustes ja otsustes säästva arengu põhimõtetest ja prioriteetidest. Peame oluliseks ettevõtte kompetentside kasvatamist ja töötajate arendamist. Väärtustame ja tunnustame kõiki töötajaid vastavalt tööpanusele õiglaselt, olenemata tema soost või tõekspidamistest. Edendame oma töötajate tervist ning kaitseme oma töötajate õigusi. EVK annab igapäevaselt oma panuse kestlikusse arengusse ning säästvasse eluviisi, sh toetab säästvaid riigihankeid kooskõlas Eesti Vabariigi tegevuspoliitikate ja prioriteetidega. Arvestades EVK põhitegevust ning ettevõttele omaniku poolt seatud strateegilisi eesmärke, EVK eelarvet ning kulusid, panustab EVK järgnevatesse kestliku arengu eesmärkidesse: kaotada nälg, hea tervis ja heaolu, kvaliteetne haridus, sooline võrdõiguslikkus, puhas vesi ja sanitaartingimused, taskukohane ja puhas energia, inimväärne töö ja majanduskasv, ebavõrdsuse vähendamine, vastutustundlik tarbimine ja tootmine, ookeani ja mereökosüsteemid ning rahu, õiguskaitse ja tugevad institutsioonid. 5. Aruandekuupäeva järgsed sündmused 2025. aasta lõpus eeldati, et 2026. aastal kujuneb naftaturg tarbijate jaoks soodsamaks ning hinnasurve väheneb. Bilansipäeva järgselt 2026. aasta alguses eskaleerusid aga geopoliitilised pinged Pärsia lahe piirkonnas ning Hormuzi väina sulgemine eemaldas turult märkimisväärse osa meritsi veetavatest nafta- ja gaasivoogudest. See tõi kaasa toornafta hinna tõusu üle 100 USA dollari barreli kohta ning maagaasi hinna kahekordistumise Euroopas, samal ajal kui rafineeritud kütuste hinnad kallinesid hüppeliselt. Nimetatud sündmused mõjutasid EVK tegevust tänu käimasolevatele kütusevaru rotatsioonidele. Lisaks on tehtud Rahvusvahelise Energiaagentuuri eestvõttel otsused vedelkütusevarude vabastamiseks, sh. Eestis. Aruandekuupäeva järgselt ei ole toimunud suuremahulisi soetusi ega tegevusi, millel oleks juhatuse hinnangul korrigeeriv mõju 2025. aasta bilansile või kasumiaruandele. Hea ühingujuhtimise tava aruanne 2025 AS Eesti Varude Keskus on võtnud endale kohustuse rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Ettevõtte ühingujuhtimise aruanne on avaldatud veebilehel www.varudekeskus.ee lõigus „Majandusaasta aruanne“. Ühingujuhtimise heade tavade järgimisel lähtume riigivara seadusest (edaspidi RVS), Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) juhistest ning ettevõtte ülesannete eripärast tulenevalt vedelkütusevaru seaduses, maagaasiseaduses ja hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS) sätestatud põhimõtetest. Riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise tagamiseks on ettevõttes moodustatud auditikomitee ja kasutatakse siseaudiitori teenuseid. Tulenevalt ettevõtte töökorraldusest ei ole siseaudiitori ametikoha loomist peetud otstarbekaks. Ettevõtte järelevalve teostamisega seotud küsimuste lahendamiseks moodustatud auditikomitee ülesandeks on nõukogu nõustamine riskijuhtimise, sisekontrolli ning finantsaruandluse küsimustes. Riskijuhtimise ja sisekontrolli tagamiseks on juhatus koostanud nõutavad sise-eeskirjad, võtnud vastu vajalikud korrad ja loonud asjakohase aruandlussüsteemi. Ettevõtte juhtimise korralduses esineb võrdluses HÜT soovituslike juhistega mõningaid erisusi. Mittejärgitavad HÜT juhised puudutavad ettevõtte üldkoosoleku läbiviimise korda ja vedelkütusevaru seadusest tulenevaid erisusi nõukogu liikmete määramisel. AS Eesti Varude Keskus on välja arendanud, dokumenteerinud ja juurutanud oma juhtimissüsteemi vastavalt standardi ISO 9001:2015 nõuetele. 1. Juhtimine Ettevõte on täielikult riigile kuuluv äriühing, mida üldkoosolekul esindab ainuaktsionäri esindajana majandus- ja tööstusminister. Seega on HÜT aruandes sätestatud emitentide õiguste teostamine olulises osas tagatud ning investorite ja aktsionäride võrdse kohtlemise reeglid, mida tuleks rakendada laiema omanike ringiga ühingu töö korraldamisel, EVK juhtimisel ei kohaldu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisel olevate äriühingute juhtimise korraldamisel lähtutakse riigi enamusosalusega ettevõtetele kehtestatud üldkoosolekute töökorrast. Töökorras esitatud nõuded on täienduseks riigivara seaduses sätestatud riigi äriühingu juhtimise põhimõtetele. Töökorras on muuhulgas sätestatud:   üldkoosoleku pädevus;  üldkoosolekute juhtimise, läbiviimise, koosolekul osalemise kord;  nõuded üldkoosoleku kutse, päevakorra, protokollimise ja eelnõude osas;  üldkoosoleku otsuste langetamise, nende vormistamise ja avaldamise kord. Üldkoosoleku pädevus hõlmab põhikirja muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist, nõukogu liikmete valimist ja tagasikutsumist, audiitorite valimist, erikontrolli määramist, majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamist, ettevõtte ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamist. 2. Nõukogu Ettevõtte tegevust ja juhtimist korraldab ning järelevalvet juhatuse tegevuse üle teostab nõukogu. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ja aktsionäri parimates huvides ning osaleb ühingu tegevust puudutavate oluliste otsuste tegemisel. Ainuaktsionäri 20.10.2025 otsusega muudeti EVK põhikirja. Muudetud põhikirja kohaselt koosneb nõukogu kuni kuuest liikmest. Vähemalt üks nõukogu liige valitakse kütuse müüjaid ühendava organisatsiooni esitatud kandidaatide hulgast, kes esindavad vedelkütusevaru seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud varumakse maksjaid, arvestades vedelkütusevaru seaduse § 14 lõike 1 punktis 2 sätestatud erisust. Nõukogu liikmed valitakse kuni kolmeks aastaks. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi üldkoosolekul ainuaktsionäri esindav majandus- ja tööstusminister. Nõukogu esimehe valib üldkoosolek riigipoolsete nõukogu liikmete seast. Põhikirja muutmise järgselt tegi ainuaktsionär 22.11.2025 otsuse pikendada Erkki Tori volitusi nõukogu liikmena kolme aasta võrra ja kutsuda Rein Vaks nõukogust tagasi. 2025. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte nõukogu koosseis järgmine:  Maria Alajõe – MKM-i strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler  Krista-Maria Alas - MTÜ Eesti Transpordikütuste Ühing tegevjuht  Jaan Lepp – ettevõtja, logistikaekspert  Raul Puusepp – AS Tallinna Kaubamaja Grupp juhatuse esimees  Erkki Tori – Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Üldkoosoleku otsusega on nõukogu esimehe tasu 1000 eurot kuus ja nõukogu liikme tasu 500 eurot kuus. Nõukogu liikme tasule võib lisanduda täiendav tasu nõukogu organi tegevuses osalemise eest. Sellisteks organiteks võivad olla auditikomitee või hangete hindamiskomisjon. Nõukogu liikmetele maksti 2025. aastal tasudena kokku 45 750 eurot. Vastavalt põhikirjale moodustab nõukogu ettevõtte auditikomitee. 2025. aasta lõpu seisuga töötas auditikomitee koosseisus:  Andres Uusma – MKM-i eelarveosakonna juhataja, auditikomitee esimees  Rein Vaks – Kliimaministeeriumi energeetika osakonna juhataja  Jaan Lepp – EVK nõukogu liige 3. Juhatus Ettevõtte juhatus oli 2025. aasta lõpu seisuga kolmeliikmeline, juhatuse esimees Ando Leppiman ja juhatuse liikmed Priit Enok ning Priit Ploompuu. Vastavalt ettevõtte põhikirjale ei või juhatuse liikmeks olla samal ajal riigi tegevusvaru koosseisu kuuluvate kaubagruppide müügi või samade kaubagruppide hoiuteenuse tegevusalal tegutseva mistahes juriidilise isiku osanik või juhtimisorgani liige ega ka isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Korruptsioonivastase seaduse mõistes on EVK juhatuse liikme staatus võrdsustatud ametiisiku staatusega, kel on kohustus pidada kinni tegevus- ja toimingupiirangutest. Juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid iseseisvalt ilma omaniku ja nõukogu sekkumiseta. Juhtimisotsuste tegemisel lähtub juhatus äriühingu parimatest huvidest jättes kõrvale isiklikud ja/või ühegi kontrolliva osapoole huvid. Juhatus kohustub tagama ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt ettevõtte ülesannetele, üldkoosoleku ning nõukogu seatud eesmärkidele ja strateegiale. Toiminguteks, mis väljuvad ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamest, vajab juhatus nõukogu kooskõlastust. Juhatus tagab nõukogu liikmete pideva informeerituse ettevõtte majanduslikust olukorrast ning majandustegevusega seotud olulisematest asjaoludest. Juhatuse liikmetele maksti 2025. aastal tasudena kokku 340 001 eurot. 4. Teabe avaldamine ja aruandlus Ettevõte avaldab oma veebilehel pidevalt informatsiooni ühingu juhtimise, tööpõhimõtete, riigi vedelkütusevaru, maagaasivaru ja tegevusvaru korralduse, asjakohaste regulatsioonide ning avalike hangete kohta. Veebilehel on avaldatud ühingu põhikiri, aastaaruanded, kvartaliaruanded ja varumakseid puudutav info. Aruandluse korraldamisel lähtub ettevõte riigivaraseaduses, vedelkütusevaru seaduses, maagaasiseaduses, hädaolukorra seaduses, avaliku teabe seaduses, Euroopa Nõukogu toornafta ja/või naftatoodete miinimumvaru direktiivis ja EVK põhikirjas sätestatust. Ettevõtte tegevuse eripärast tulenevalt peab juhatus üksikasjalikku ja pidevalt ajakohastatavat arvestust kogu soetatud ja hoiustatud varu koosseisu kohta ning edastab vajalikud aruanded MKM-le ja vedelkütusevaru osas ka Statistikaametile. Statistikaamet esitab aruande põhjal Euroopa Komisjonile kokkuvõtlikud andmed vedelkütusevaru koosseisu ja varu koguste kohta. Iga-aastaselt esitab ettevõte Euroopa Komisjonile aruande, milles märgitakse meetmed, mille abil tagatakse vedelkütusevaruvaru kättesaadavus ja kontroll. Hädaolukorra seaduse kohaselt on ettevõttel kohustus esitada kaks korda aastas MKM-le andmed oma valduses oleva varu koosseisu, koguse, aegumise tähtpäevade, asukohtade ja varu omanike kohta. 5. Finantsaruandlus ja raamatupidamise auditeerimine Ettevõttel on kohustus esitada nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest, seega hiljemalt iga aasta 30. aprilliks, auditeeritud ja nõukogu poolt kinnitatud majandusaasta aruanne. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eest vastutab juhatus, aruande kontrollimise eest audiitor ja nõukogu. Vajadusel osaleb audiitor majandusaasta aruande nõukogule esitlemisel. AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 17 513 679 18 795 690 Nõuded ja ettemaksed 1 739 650 2 084 381 2 Varud 337 383 151 338 722 897 3 Kokku käibevarad 356 636 480 359 602 968 Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 2 144 0 5 Materiaalsed põhivarad 33 580 012 32 360 213 6 Kokku põhivarad 33 582 156 32 360 213 Kokku varad 390 218 636 391 963 181 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 2 488 635 4 531 390 7 Sihtfinantseerimine 2 562 684 2 202 653 9 Kokku lühiajalised kohustised 5 051 319 6 734 043 Kokku kohustised 5 051 319 6 734 043 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 323 862 100 323 862 100 10 Ülekurss 24 642 953 24 642 953 Kohustuslik reservkapital 5 889 548 4 400 012 Muud reservid 19 869 027 19 923 627 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 10 965 510 10 965 510 Aruandeaasta kasum (kahjum) -61 821 1 434 936 Kokku omakapital 385 167 317 385 229 138 Kokku kohustised ja omakapital 390 218 636 391 963 181 13 AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2025 2024 Lisa nr Müügitulu 7 467 185 8 770 692 11 Muud äritulud 4 710 959 6 181 480 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused -1 321 368 -793 337 Mitmesugused tegevuskulud -9 175 071 -11 460 521 13 Tööjõukulud -1 303 745 -1 256 257 14 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -782 444 -710 114 6 Muud ärikulud -30 506 -24 374 Kokku ärikasum (-kahjum) -434 990 707 569 Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt -9 106 0 Intressitulud 382 275 743 972 Intressikulud 0 -70 Muud finantstulud ja -kulud 0 -16 535 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -61 821 1 434 936 Aruandeaasta kasum (kahjum) -61 821 1 434 936 Sealhulgas: Tulu varade sihtfinantseerimisest -1 967 423 -3 330 187 Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse 97 071 28 639 langus Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise -1 932 173 -1 866 612 netomeetodi korral 14 AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2025 2024 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -434 990 707 569 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 782 444 710 114 6 Muud korrigeerimised -4 689 968 -5 986 359 9 Kokku korrigeerimised -3 907 524 -5 276 245 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 331 242 3 756 073 2 Varude muutus 1 339 746 -8 779 238 3 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -2 042 756 759 310 7 Laekumised sihtfinantseerimisest 5 050 000 3 441 000 9 Kokku rahavood äritegevusest 335 718 -5 391 531 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -2 002 242 -1 120 346 6 soetamisel Tasutud sidusettevõtjate soetamisel -11 250 0 Laekunud intressid 395 763 703 263 Kokku rahavood investeerimistegevusest -1 617 729 -417 083 Rahavood finantseerimistegevusest Makstud intressid 0 -70 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest 0 -6 497 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 -6 567 Kokku rahavood -1 282 011 -5 815 181 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 18 795 690 24 620 909 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 282 011 -5 815 181 Valuutakursside muutuste mõju 0 -10 038 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 17 513 679 18 795 690 15 AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Muud reservid Jaotamata nimiväärtuses reservkapital kasum (kahjum) 31.12.2023 323 862 100 24 642 953 1 961 648 20 056 305 13 112 242 383 635 248 Arvestuspõhimõtete 0 0 0 -132 678 291 632 158 954 muutuste mõju Korrigeeritud saldo 323 862 100 24 642 953 1 961 648 19 923 627 13 403 874 383 794 202 31.12.2023 Aruandeaasta kasum 0 0 0 0 1 434 936 1 434 936 (kahjum) Muutused reservides 0 0 2 438 364 0 -2 438 364 0 31.12.2024 323 862 100 24 642 953 4 400 012 19 923 627 12 400 446 385 229 138 Aruandeaasta kasum 0 0 0 0 -61 821 -61 821 (kahjum) Muutused reservides 0 0 1 489 536 -54 600 -1 434 936 0 31.12.2025 323 862 100 24 642 953 5 889 548 19 869 027 10 903 689 385 167 317 Täpsem informatsioon aktsiakapitali kohta on toodud lisas 10. Muude reservidena kajastatakse vedelkütuse rotatsioonide reserv. Vedelkütusevarude rotatsioonide reserv on loodud tulevaste perioodide varude rotatsioonide võimaliku kahjumi katmiseks. Reserv tekkis 2011. a. vedelkütusevarude rotatsiooni tulemusel vana varu müügimaksumuse ja kaalutud keskmise soetusmaksumuse vahest, reservi suurus on 31.12.2025 seisuga 19 869 027 eurot. 16 AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Eesti Varude Keskus (edaspidi ettevõte) 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad rahandusministri määrusega kinnitatud Raamatupidamise Toimkonna juhendid. AS Eesti Varude Keskus kui riigi tütarettevõtja, lähtub ettevõtte aastaaruande koostamisel ka avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuetest. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse meetodist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja rahalähenditena kajastatakse lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, sh. panga arvelduskontodel olev raha, üleöö deposiidid ja kuni kolmekuulised tähtajalised katkestatavad deposiidid. Rahavoogude aruandes on äritegevuse rahavood kajastatud kaudmeetodil ja investeerimis- ning finantseerimistegevusest tulenevad rahavood kajastatud otsemeetodil. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute esmasel kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ümber eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes. Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad 02.10.2025 asutasid EVK ja AS Tallinna Lennujaam ühise äriühingu AS Airport Fuel Terminal, mis hakkab haldama lennujaama territooriumile rajatavat 4000 m³ lennukikütuse terminali. Asutatud äriühingu aktsiakapital on 25 000 EUR, millest AS-ile Tallinna Lennujaam kuulub 55% ja AS-ile Eesti Varude Keskus 45%. Sidusettevõteteks loetakse kõiki ettevõtteid, mille üle investorettevõte omab olulist, kuid mitte valitsevat mõju. Emaettevõtete aruannetes kajastatakse sidusettevõtet kapitaliosaluse meetodil. Nõuded ja ettemaksed Kõiki nõudeid (näit. nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded),välja arvatud tuletisinstrumendid, kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajalistena kajastatakse nõudeid, mis arveldatakse 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast. Kõiki muid nõudeid kajastatakse pikaajaliste nõuetena. Nõuete laekumise tõenäosuse hindamisel analüüsitakse võlgniku maksevõimet. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgselt selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete laekumise tõenäosust. Kui nõue on algselt hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks ning kantud tegevuskuludesse, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on täiesti ebarealistlik, tunnistatakse nõue lootusetuks ning kantakse bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. Nõue loetakse lootusetuks, kui ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks (näit. võlgnikule on väljakuulutatud pankrot ning pankrotipesas olevatest varadest ei piisa nõude tasumiseks). 17 AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne Juhul, kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate või lootusetute nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse perioodi kasumiaruandes ning mitte korrigeerides tagasiulatuvalt eelmisi perioode. Ebatõenäolise või lootusetu nõude laekumine näidatakse kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimub. Pikaajalised intressi mitteteenivad nõuded kajastatakse nõude nüüdisväärtuses, kasutades avaliku sektori finantsarvestuse ja-aruandluse juhendiga kindlaks määratud diskontomäära 4% aastas. Varud Ettevõte kajastab varudena oma põhikirjalise tegevuse käigus soetatud vedelkütusevaru, strateegilist gaasivaru, meditsiinivaldkonnavaru jmt. Varu on hädaolukorra lahendamiseks või selle ohu tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalikud tooted, mis on ettevõtte omandis. Delegeeritud varu on varu, mis ei ole ettevõtte omandis, kuid mille omandamine või kasutamine on ettevõttele eelnevalt sõlmitud lepingutega tagatud. Delegeeritud varud ei ole ettevõtte bilansis kajastatud. Ettevõtte kõik varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist tuleneva erinõudena kajastatakse varude soetamisega kaasnev mittetagastatav käibemaks ja lõiv kuludes. Kütusevarude soetamisega kaasnev kütuseaktsiis kapitaliseeritakse varude maksumusse. Vedelkütuse varu: Vastavalt vedelkütusevaru seadusele võib ettevõte moodustada varu järgmistest energiatoodetest: bensiin, reaktiivkütus ja diislikütus. VKVS § 1 lõike 2 kohaselt on vedelkütusevaru riigi käsutuses või kontrolli all olev kindlaksmääratud energiatoodete kogus, mis moodustatakse riigi varustuskindluse kõrge taseme, riigi julgeoleku ning rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustuste täitmise ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks, kasutades rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Liidu liikmesriikide solidaarsusel põhinevaid usaldusväärseid ja läbipaistvaid mehhanisme. Vastavalt VKVS-ile saab varude kasutusele võtmine toimuda vaid Vabariigi Valitsuse korraldusel kütuste varustusraskuste ilmnemise korral. Varustamisraskus on Euroopa Liidu või Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmesriikidesse tehtavate energiatoodete tarnete märkimisväärne ja järsk vähenemine. Varu roteerimisel võib varu müüa turuhinnaga ning tingimusel, et varu müügil ja taassoetamisel on energiatoote hinnarisk maandatud. Ettevõte võib vedelkütuse varusid müüa varude vähendamise eesmärgil, kui olemasolev varu kogus ületab kohustuslikku varu kogust rohkem kui viis protsenti. Samas võib VKVS § 17 lõike 2 kohaselt varu müüa ainult turuhinnaga, kuid mitte madalama hinnaga kui vastava kütuseliigi kaalutud keskmine soetushind. Soetushinnast madalama hinnaga müük on lubatud valdkonna eest vastutava ministri loal. Vedelkütuse varu vähendamisel tuleb arvestada, et ka tulevikus oleks varu hoidmise kohustus täidetud 90 päeva keskmise päevase puhasimpordi alusel tingimusel, et riigisiseselt toodetud energiatoodete eksport puudub. Toodud definitsioonist tulenevalt ei hoita vedelkütusevarusid tavapärase äritegevuse eesmärgil. Eeltoodust lähtuvalt ning kuna ettevõtte üheks ülesandeks on Eesti Vabariigi vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine ning selle uuendamise korraldamise vastavalt hädaolukorra seadusele ja vedelkütusevaru seadusele, siis ei hinda ettevõte aruandekuupäeva seisuga vedelkütusevarusid madalamana neto realiseerimisväärtus või soetusmaksumus lähtuvalt aruandekuupäeva seisuga vedelkütuse turuhindadest. Varusid mõõdetakse ja kajastatakse kuludes lähtuvalt kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodist. Meditsiinivaldkonna varud: Meditsiinivaldkonna varude üle peetakse arvestust FIFO meetodil partiide põhiselt, kuna varudel on erinevad aegumistähtajad. Seetõttu võetakse kasutusse või müüakse varud nende aegumistähtaegade järjekorras. Meditsiinivaldkonna varude arvelevõtmise järel mõõdetakse neid bilansis madalamana kas soetusmaksuses või neto realiseerimisväärtuses. Vastavalt hädaolukorra seadusele müüakse varu uuendamisel või vähendamisel turuhinnaga, välja arvatud siis, kui varu vähenemine on tingitud selle kasutusele võtmisest. Strateegiline gaasivaru: Ettevõtte üheks ülesandeks on Eesti Vabariigi strateegilise gaasivaru moodustamine ja haldamine ning selle uuendamise korraldamine vastavalt hädaolukorra seadusele. Sellest lähtuvalt sarnaselt vedelkütusevarule ei hoita strateegilist gaasivaru tavapärase äritegevuse eesmärgil 18 AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne ning ei hinnata bilansipäeval madalamana soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses vastavalt turuhinnale. Strateegilise maagaasivaru haldamist ja kasutusele võtmist reguleerib maagaasiseadus. Vastavalt hädaolukorra seadusele müüakse varu uuendamisel või vähendamisel turuhinnaga, välja arvatud siis kui varu vähenemine on tingitud selle kasutusele võtmisest. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Materiaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 10 000 eurot. Maa võetakse soetusmaksumuses arvele maksumusest olenemata. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Erinõudena ei kapitaliseerita põhivara maksumusse varade soetamisega seotud makse ja lõive. Samuti ei kapitaliseerita vara tellimisega seotud kulusid (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve), kui seda tehakse oma töötajate poolt ning nende suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Liitumistasu kajastatakse osana infrastruktuuritrassiga liitunud põhivara objekti soetusmaksumusest, kui liitumistasu ületab põhivara arvelevõtmise piirmäära, ning kuluna, kui see jääb alla põhivara soetusmaksumuse piirmäära. Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, s.t edasiulatuvalt. Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade väärtuse teste ei tehta ja varade väärtuse langust kaetavale väärtusele ei kajastata avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või utiliseerimisel. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, kasumiaruandes real ”muud äritulud” või ”muud ärikulud”. Kasutusrendile võetud varadele rendiobjektil tehtud rendilepinguga hõlmamata parendused, remondi ja hoolduse kulutused kajastatakse põhivara soetusena kui kulutused vastavad materiaalse põhivara mõistele. Kuna rendileandja ei ole avaliku sektori üksus, amortiseerib rentnik vastava põhivara kuludesse rendiperioodi või vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb neist on lühem. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised - kasutusrendile võetud 5 aastat kontori remont Ehitised - rajatised 10-50 aastat Muud masinad ja seadmed 5-20 aastat Rendid Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse rendilepingut kasutusrendiks. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. 19 AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne Finantskohustised Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses. Tuletisinstrumente kajastatakse nende õiglases väärtuses ning õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumiaruandes. Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasumiaruande real ”intessikulud”. Finantskohustise kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Bilansis kajastatakse eraldis juhul, kui ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või tegevusest tingitud kohustis, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille kohustise summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, kuid mille realiseerumise tõenäosus on juhtkonna hinnangul väiksem kui mitterealiseerumise tõenäosus, on avalikustatud tingimuslike kohustistena raamatupidamise aastaaruande lisades. Sihtfinantseerimine Ettevõte on saanud sihtfinantseerimise riigi tegevusvarude moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise kulude tegemiseks. Saadud toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Antud toetusena kajastatakse antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetuste kajastamisel lähtutakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis toodud põhimõtetest. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: • sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; • tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kohustuslik reservkapital Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule ja ettevõtte põhikirjale teeb ettevõte iga aasta puhaskasumist vähemalt 5%-lise eraldise kohustuslikku reservkapitali kuni reservkapital moodustab vähemalt 10% aktsiakapitalist. Kohustuslikku reservkapitali ei tohi dividendidena välja maksta, kuid seda võib kasutada kahjumi katmiseks, kui kahjumeid ei ole võimalik katta vabast omakapitalist. Samuti võib kohustuslikku reservkapitali kasutada aktsiakapitali suurendamiseks. Tulud Ettevõtte tuluks on vedelkütuse- ja gaasivarude haldamiskulude katteks varumaksjate poolt tasutavad varumaksed. Vedelkütuse varumakse maksjateks on kütuseaktsiisi maksjad, aktsiisimaksja puudumise korral isikud, kes kütuse tarbimisse lubavad ning isikud, kes varustavad Eestis tangitavat õhusõidukit reaktiivkütusega. Gaasi varumakse maksjaks on võrguettevõtjad. Varumaksed tasutakse varu haldaja arvelduskontole hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks (vedelkütuse varumaksed) või 20. kuupäevaks (gaasi varumaksed). Vedelkütuse varumakse suurus vastab varumakse maksja poolt eelneval kalendrikuul tarbimisse lubatud kütuse kogusele ja kehtivatele kütuse varumakse määradele. Gaasi varumakse suurus vastab tarbijatele müüdud gaasi kogusele ja kehtivatele gaasi varumaksete määradele. Varumaksete üle- või puudujäägi korral suhtes varu haldamiseks tehtud kuludega kajastatakse bilansis varumakse nõue või kohustus. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. 20 AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised kauba omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale, kui tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta, kui tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline ja kui tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Kulud Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruandeperioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Kasumiaruande rida „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ sisaldab aegumise tõttu mahakantud isikukaitsevahendite kulu ning vedelkütusevaru müügil tekkivat müüdud kauba kulu. Maksustamine Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele ei maksustata Eestis registreeritud ettevõtete jaotamata kasumit. Tulumaksuga maksustatakse kasumi jaotamist, sealhulgas dividendide maksmist. 2025. aastal oli kehtiv tulumaksumäär 22% (22/78 makstavatest netodividendidest). Dividendide maksmisega seotud tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamise perioodil. Dividendide maksmisega seotud maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse suurus on avalikustatud lisas 8. Seotud osapooled Ettevõte aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: - tegev- ja kõrgemat juhtkonda ning nende lähedasi pereliikmeid; - sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist raamatupidamise aastaaruandes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Sündmused pärast aruandekuupäeva Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva, 31. detsembri 2025 ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Sündmused pärast aruandekuupäeva, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades. Tuletisinstrumendid ja riskimaandamine Tuletisinstrumente kajastatakse nende esmasel arvelevõtmisel soetusmaksumuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval. Pärast esmast kajastamist hinnatakse neid igal aruandekuupäeval ümber nende hetke õiglasele väärtusele. Väärtuse muutusest tekkinud kasumite või kahjumite kajastamise meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud riskimaandamisinstrumendina (sh valuuta- ja kütuse ning gaasihinna SWAP tehingud) ja kui on, siis maandatava objekti olemusest. Kui ettevõte kasutab riskimaandamisarvestuse erireegleid, dokumenteerib ettevõte tehingu sõlmimisel riski juhtimise eesmärgi ja strateegia, riskimaandamise suhte liigi, maandatava riski kirjelduse, riskimaandamise objekti ning maandava instrumendi. Samuti dokumenteeritakse riskimaandamise efektiivsuse nõuete täitmine ning võimalikud ebaefektiivsuse allikad. Riskimaandamisinstrumentide kogu õiglast väärtust liigitatakse kas pikaajalise vara või kohustisena, kui maandatava objekti järelejäänud eluiga on rohkem kui 12 kuud ja lühiajalise vara või kohustisena, kui maandatava objekti järelejäänud eluiga on vähem kui 12 kuud. Rahavoo riskimaandamine 21 AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne Alates 2012. aastast kasutab ettevõte rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on fikseerida soetatavate varude (kütus ja gaas) hinnad ning maandada hinna muutumise riski. Rahavoo riskimaandamisena määratletud ja selleks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivne osa kajastatakse omakapitalis. Ebaefektiivse osaga seotud kasumit või kahjumit kajastatakse hindamise hetkel kasumiaruandes. Riskimaandamisinstrumentide lepingud on sõlmitud mahus, mis vastavad roteeritavate vedelkütusevarude või soetatavate gaasivarude kogustele. Realiseerunud hinna katmisest tekkinud summad loetakse vastavalt ostusumma (varud) või müügisumma (tulud) koosseisu, olenemata, kas need olid hinna kõikumise maandamiseks sõlmitud lepingud või mitu lepingut sealjuures oli. Kui riskimaandamisinstrument ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumitele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul realiseerumisel. Kui prognoositava tehingu toimumisi enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või kahjum kasumiaruandes finantstulude või -kuludena. Tuletisinstrumente, mida ei ole määratletud riskimaandamisinstrumendina, kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande. Selliste tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes finantstulude või -kuludena. Riskimaandamise efektiivsuse hindamine Juhatus hindab avatud positsiooniga riskimaandamisinstrumendi efektiivsust võrreldes omavahel maandava instrumendi ja alusvara õiglase väärtuse muutusi. Kui riskimaandamisinstrument on sõlmitud mahus, mis vastab müüdava või soetatava objekti kogusele ning kui hinnastamisperiood kui ka hinnastamisel kasutatav alusvara on vastavuses, on prognoositav riskimaandamine efektiivne. Riskimaandamise efektiivsust hinnatakse järgmistel hetkedel: • riskimaandamistehingu tegemise hetkel • aruandekuupäeval • riskimaandamistehingu realiseerumise päeval 22 AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2025 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 959 949 959 949 Ostjatelt laekumata 959 949 959 949 arved Maksude ettemaksed ja 91 545 91 545 4 tagasinõuded Muud nõuded 28 128 28 128 Intressinõuded 28 074 28 074 Viitlaekumised 54 54 Ettemaksed 147 372 147 372 Tulevaste perioodide 127 136 127 136 kulud Muud makstud 20 236 20 236 ettemaksed Tagatisdeposiidid 70 524 70 524 Varumaksete viitlaekumised 442 132 442 132 Kokku nõuded ja 1 739 650 1 739 650 ettemaksed 31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 976 134 976 134 Ostjatelt laekumata 976 134 976 134 arved Maksude ettemaksed ja 125 526 125 526 4 tagasinõuded Muud nõuded 41 596 41 596 Intressinõuded 41 562 41 562 Viitlaekumised 34 34 Ettemaksed 100 514 100 514 Tulevaste perioodide 100 514 100 514 kulud Tagatisdeposiidid 70 524 70 524 Varumaksete viitlaekumised 770 087 770 087 Kokku nõuded ja 2 084 381 2 084 381 ettemaksed Tagatisdeposiidid moodustati 2022. aastal ning muutusi nendes ei ole toimunud. 23 AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Varud (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Vedelkütusevarud 179 935 230 180 020 209 Meditsiinivaldkonna varud 647 655 1 900 722 Maagaasivaru 156 784 850 156 784 847 Toimepidevuse varu 15 416 17 119 Kokku varud 337 383 151 338 722 897 Meditsiinivaldkonna varudest enamuse moodustab isikukaitsevahendite varu, millele 2024 aastal lisandus meditsiinitarvikute varu. Isikukaitsevahendite varu moodustamist alustati 2021. aastal kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis varud üle mitterahalise sissemakse teel omakapitali. Nende isikukaitsevahendite kõlblikus tähtaeg on 2025 a lõpuks saabunud ning aegunud isikukaitsevahendid suunati utiliseerimisele. Ettevõte on lähtudes Terviseameti sisendist täiendanud ja uuendanud varus olevaid isikukaitsevaendeid, sealjuures uuendati osaliselt isikukaitsevahendite varu delegeeritud varuna. Ettevõte sai 2022. aasta kevadel Vabariigi Valitsuselt ülesande moodustada Eestile kuni 1TWh ulatuses strateegiline maagaasivaru. Varu moodustati aastatel 2022-2023. Aastatel 2024 ja 2025 ei ole maagaasivaru koguses muutuseid olnud. Delegeeritud varud on varud, mis on moodustatud hoiustamislepingutega ning mis seetõttu ei kajastu ettevõtte bilansis. Ettevõte hoiab delegeeritud varudena toiduvaru, ravimivaru ning osaliselt isikukaitsevahendite ja meditsiinitarvikute varu. Valmistoiduvaru ning ravimivaru põhinevad delegeeritud varu lepingutel, mille osas on ettevõttel eelisostuõigus. Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 91 545 0 125 526 0 Üksikisiku tulumaks 0 22 005 0 20 760 Erisoodustuse tulumaks 0 4 706 0 5 248 Sotsiaalmaks 0 41 309 0 43 529 Kohustuslik kogumispension 0 2 590 0 1 562 Töötuskindlustusmaksed 0 1 835 0 1 967 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 91 545 72 445 125 526 73 066 Lisa 5 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes) Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon: 2025 Sidusettevõtja Osaluse määr (%) Sidusettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala registrikood 31.12.2024 31.12.2025 17340639 AS Airport Fuel Terminal Eesti veondus ja laondus 0 45 24 AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon Kasum(kahjum) Sidusettevõtja nimetus Omandamine kapitaliosaluse 31.12.2025 meetodil 17340639 11 250 -9 106 2 144 Kokku sidusettevõtjate aktsiad 11 250 -9 106 2 144 ja osad, eelmise perioodi lõpus Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Muud masinad Lõpetamata ja seadmed projektid 31.12.2023 Soetusmaksumus 1 501 225 30 619 117 351 223 0 32 471 565 Akumuleeritud kulum -518 657 -2 927 0 -521 584 Jääkmaksumus 1 501 225 30 100 460 348 296 0 31 949 981 Ostud ja parendused 0 38 455 1 081 891 0 1 120 346 Uute ehitiste ost, uusehitus, 38 455 38 455 parendused Muud ostud ja parendused 1 081 891 0 1 081 891 Amortisatsioonikulu 0 -643 751 -66 363 0 -710 114 31.12.2024 Soetusmaksumus 1 501 225 30 657 572 1 433 114 0 33 591 911 Akumuleeritud kulum 0 -1 162 408 -69 290 0 -1 231 698 Jääkmaksumus 1 501 225 29 495 164 1 363 824 0 32 360 213 Ostud ja parendused 1 841 688 160 555 2 002 243 Uute ehitiste ost, uusehitus, 0 160 555 160 555 parendused Muud ostud ja parendused 1 841 688 0 1 841 688 Amortisatsioonikulu 0 -646 166 -136 278 0 -782 444 31.12.2025 Soetusmaksumus 1 501 225 30 657 573 3 274 802 160 555 35 594 155 Akumuleeritud kulum 0 -1 808 575 -205 568 0 -2 014 143 Jääkmaksumus 1 501 225 28 848 998 3 069 234 160 555 33 580 012 25 AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2025 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 901 393 901 393 Võlad töövõtjatele 38 535 38 535 Maksuvõlad 72 445 72 445 4 Muud võlad 27 370 27 370 Muud viitvõlad 27 370 27 370 Varumaksete tulevaste perioodide tulud 1 448 892 1 448 892 Kokku võlad ja ettemaksed 2 488 635 2 488 635 31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 3 261 275 3 261 275 Võlad töövõtjatele 36 195 36 195 Maksuvõlad 73 066 73 066 4 Muud võlad 1 650 1 650 Muud viitvõlad 1 650 1 650 Varumaksete tulevaste perioodide tulud 1 159 204 1 159 204 Kokku võlad ja ettemaksed 4 531 390 4 531 390 Lisa 8 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid 8 504 877 10 164 300 Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 2 398 812 2 236 146 Kokku tingimuslikud kohustised 10 903 689 12 400 446 Aastatel 2021-2025 dividende ei makstud. Dividendide väljamaksmisel 2026 aastal rakenduks tulumaksumäär 22/78. Jaotamata kasum seisuga 31.12.2025 on 10 903 689 (2024: 12 400 446) eurot. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis võiks kaasneda kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 2 398 812 (2024: 2 236 146) eurot. Dividendidena saab välja maksta 8 504 877 (2024: 10 164 300) eurot. Maksimaalse võimaliku tulumaksukohustise välja arvutamisel on lähtutud eeldusest, et jaotamata netodividendid ja nende maksmisega kaasnev tulumaks kokku ei või ületada jaotuskõlblikku kasumit seisuga 31.12.2025. Lisa 9 Sihtfinantseerimine (eurodes) 26 AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne 31.12.2023 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2024 Lisa kasumiaruandes nr Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium - Sihtfinantseerimine 4 748 038 2 461 000 27 5 006 358 2 202 653 12 tegevusvarude moodustamiseks ja haldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 0 980 000 0 980 000 0 12 - Sihtfinantseerimine tegevuskulude katmiseks Kokku sihtfinantseerimine 4 748 038 3 441 000 27 5 986 358 2 202 653 tegevuskuludeks Kokku 4 748 038 3 441 000 27 5 986 358 2 202 653 sihtfinantseerimine 31.12.2024 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2025 Lisa kasumiaruandes nr Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium - Sihtfinantseerimine 2 202 653 4 050 000 0 3 689 969 2 562 684 12 tegevusvarude moodustamiseks ja haldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 0 1 000 000 0 1 000 000 0 12 - Sihtfinantseerimine tegevuskulude katmiseks Kokku sihtfinantseerimine 2 202 653 5 050 000 0 4 689 969 2 562 684 tegevuskuludeks Kokku 2 202 653 5 050 000 0 4 689 969 2 562 684 sihtfinantseerimine Lisa 10 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Aktsiakapital 323 862 100 323 862 100 Aktsiate arv (tk) 3 238 621 3 238 621 Aktsiate nimiväärtus 100 100 Seisuga 31.12.2025 on ettevõtte aktsiakapital 323 862 100 (2024: 323 862 100) eurot. AS Eesti Varude Keskus omanik on Eesti Vabariik ja aktsiate valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 27 AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Müügitulu (eurodes) 2025 2024 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 7 467 185 8 175 729 Soome 0 558 473 Rootsi 0 36 490 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 7 467 185 8 770 692 Kokku müügitulu 7 467 185 8 770 692 Müügitulu tegevusalade lõikes Vedelkütuse varumaksed 5 251 014 5 404 959 Kütuse müük 0 718 364 Muude kaupade ja teenuste müük 13 436 2 081 Gaasi varumaksed 2 202 735 2 645 288 Kokku müügitulu 7 467 185 8 770 692 Lisa 12 Muud äritulud (eurodes) 2025 2024 Lisa nr Tulu sihtfinantseerimisest 4 689 968 5 986 358 9 Kasum valuutakursi muutustest 13 991 192 260 Muud 7 000 2 862 Kokku muud äritulud 4 710 959 6 181 480 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2025 2024 Üür ja rent 47 057 43 309 Uurimis- ja arengukulud 0 38 400 Lähetuskulud 26 242 22 844 Koolituskulud 5 094 7 526 Kütusevarude ladustamise, haldamise kulud 5 171 265 6 606 544 Gaasivarude ladustamise, haldamise kulud 1 358 100 2 136 392 Tegevusvarude ladustamise, haldamise kulud 1 574 053 1 556 029 Kindlustuskulud 306 755 336 088 IT-kulud 78 523 88 333 Muud 607 982 625 056 Kokku mitmesugused tegevuskulud 9 175 071 11 460 521 28 AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Tööjõukulud (eurodes) 2025 2024 Palgakulu 976 744 930 269 Sotsiaalmaksud 327 001 325 988 Kokku tööjõukulud 1 303 745 1 256 257 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 14 13 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 11 9 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 0 1 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 3 3 Lisa 15 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2025 2024 Arvestatud tasu 385 751 390 442 Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruandes avalikustada lisaks tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja olulistele soodustustele muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, tulenevalt 24.11.2014 jõustunud riigi raamatupidamise üldeeskirja muutustest (§491). Selliseid avalikustamisele kuuluvaid tehinguid 2025. ja 2024. aastal ei olnud. 2025. aasta juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete tasud moodustasid kokku vastavalt 340 001 (2024: 349 928) eurot ja 45 750 (2024: 46 125) eurot. Juhatuse liikmete ametilepingutes on ette nähtud lahkumishüvitis kolme kuu tasu ulatuses juhatuse liikme ennetähtaegsel tagasikutsumisel nõukogu algatusel. Seotud osapooli käsitlev asjaajamise korraldus on täpsemalt kirjeldatud tegevusaruande peatükis “Hea ühingujuhtimise tava aruanne” 29 AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva 2026. aastal toimuvad plaanilised kütusevaru rotatsioonid. Kütusevaru rotatsioonile on sõlmitud hinnariskimaandamise finantsinstrumendid. 2026. aasta alguses mõjutavad globaalset naftaturgu Lähis-Ida sõja mõjul tekkinud märkimisväärsed tarneraskused. 11. märtsil 2026 leppisid Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) liikmesriigid kokku leevendada tarnehäireid ja ennetada kütuse puudujäägi süvenemist ning teha riikide strateegilistest varudest ühiselt turule kättesaadavaks 400 miljonit barrelit naftat või naftatooteid. Vabariigi Valitsus otsustas 26. märtsil 2026 võtta kasutusele osa riigi strateegilisest vedelkütusevarust, et anda oma panus IEA ühisaktsiooni üleilmse kütuseturu stabiliseerimisse ning ennetada Lähis-Ida konfliktist tingitud võimalikke tarnehäireid. Rahvusvahelise solidaarsusmeetmena suunab Eesti turule kokku 253 tuhat barrelit vedelkütust ehk kuni 33 000 tonni vedelkütusevarusid (ca 35 900 tonni varusid naftaekvivalendi järgi), mis moodustab ligi 12% EVK bilansis olevast kütusevarust või vastab 11 päevale Eesti siseriiklikust kütuste tavatarbimise tasemest. Aruandekuupäeva järgsetel sündmustel ei ole juhatuse hinnangul korrigeerivat mõju 2025. aasta bilansile või kasumiaruandele. 30  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS Eesti Varude Keskus aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud AS Eesti Varude Keskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2025 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2025 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Alliksaar Vandeaudiitori number 446 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 17 Ahtri 4, Tallinn 14.04.2026  AS EESTI VARUDE KESKUS KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI, REGISTRIKOOD JA ASUKOHT AS Eesti Varude Keskus, registrikood 1124171, asukoht Veerenni 38b, Tallinn, Harju maakond, Eesti Vabariik. OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Otsus on tehtud 22.04.2025. a kell 14:00 kuni 15:00 ministeeriumide ühishoones, aadressil Tallinnas Suur-Ameerika 1, toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul. AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Aktsiate/häälte arv: 3 238 621 ehk 100% aktsiatega esindatud häältest. Tutvunud AS Eesti Varude Keskus 2025. a majandusaasta aruandega ja sõltumatu vandeaudiitori aruandega, samuti nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega, lähtudes äriseadustiku § 278, § 298 lõikes 1, § 305 lõikes 1, § 334 lõikes 1 ja § 335 lõikes 1 sätestatust ning kooskõlas AS Eesti Varude Keskus põhikirjaga: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada AS Eesti Varude Keskus 2025. aasta majandusaasta aruanne (lisa 1). 2. Kinnitada AS Eesti Varude Keskus põhikiri üldkoosoleku otsusele lisatud redaktsioonis (lisa 2). 3. Nimetada varude rotatsiooni reserv ümber vabatahtlikuks omakapitali reserviks summas 19 869 027 eurot. 4. AS Eesti Varude Keskus 2025. aasta puhaskahjum moodustas 61 821 eurot. Eelmiste perioodise jaotamata kasum seisuga 31.12.2025 oli 10 965 510 eurot. Jätta jaotamata kasumi jääk 10 903 689 eurot jaotamata.  5. Suunata eelmiste perioodide jaotamata kasum summas 10 903 689 eurot kohustuslikku reservkapitali. 6. Tunnistada kehtetuks ainuaktsionäri 20.10.2025. a otsusega nr 16 kinnitatud AS Eesti Varude Keskus põhikiri. Korralisel üldkoosolekul käsitleti omaniku ootuste täitmist 2025. aastal. Omaniku ootustes kinnitatud strateegilised ja finantseesmärgid on saavutatud ning kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustes kinnitatud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta väga hea. Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister  Aktsiaselts Eesti Varude Keskus PÕHIKIRI 1. Üldsätted 1.1 Aktsiaseltsi ärinimi on AS Eesti Varude Keskus, edaspidi – aktsiaselts. Aktsiaseltsi ärinime inglisekeelne tõlge on Estonian Stockpiling Agency. 1.2 Aktsiaseltsi asukoht on Tallinn. 1.3 Aktsiaselts on eraõiguslik juriidiline isik, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 1.4 Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. 1.5 Aktsiaselts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, hädaolukorra seadusest, vedelkütusevaru seadusest, maagaasiseadusest, äriseadustikust, riigivaraseadusest, rahvusvahelistest kokkulepetest, aktsiaseltsi põhikirjast, juhtorganite otsustest ja muudest õigusaktidest, mis reguleerivad riigi tegevusvaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist. 1.6 Aktsiaselts rakendab äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid, samuti kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruandes. 1.7 Aktsiaseltsi tegevusalad on: 1.7.1 Eesti Vabariigi tegevusvaru (edaspidi riigi tegevusvaru) moodustamise ja haldamise ning selle uuendamise korraldamine vastavalt hädaolukorra seadusele; 1.7.2 riigi tegevusvaru ostu ja müügi ning hoiustamise korraldamine; 1.7.3 riigi tegevusvaru valdkondades varustuskindluse ja ettevõtjate toimepidevuse analüüsimine ja parendamine ning vajadusel poliitikakujunduse parendamiseks ettepanekute tegemine; 1.7.4 riigi varustamisraskuste korral riigi tegevusvaru kasutusele võtmise korraldamine; 1.7.5 koostöö arendamine riigi tegevusvaru müüjate, maaletoojate, tootjate ja logistikat korraldavate ettevõtjatega; 1.7.6 koostöö arendamine valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonidega. 1.8 Aktsiaselts on kohustatud moodustama puhaskasumist reservkapitali, mille suurus peab olema vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. 1.9. Aktsiaselts moodustab tulevaste perioodide kahjumi katmiseks vabatahtliku omakapitali reservi. Vabatahtliku reservi aruande aasta kasumi suunamise ja vabatahtliku reservi kasutamise kahjumi katmiseks otsustab aktsiaseltsi üldkoosolek kasumi jaotamise otsusega. 2. Aktsiakapital ja aktsiad 2.1 Aktsiaseltsi miinimumkapital on 150 000 000 eurot ja maksimumkapital 400 000 000 eurot. 2.2 Aktsiaseltsil on nimelised aktsiad nimiväärtusega 100 eurot. Aktsiaseltsil on ühte liiki nimelised aktsiad. Iga aktsia annab aktsionärile aktsiaseltsi üldkoosolekul ühe hääle. Kõik  aktsiad on võrdsed ning need kuuluvad Eesti Vabariigile. Aktsiate valitsejaks ja aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja infotehnoloogiaminister. Aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. 2.3 Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmisega täiendavate rahaliste või mitterahaliste sissemaksetega või sissemakseteta (fondiemissioon) aktsiaseltsi omakapitali arvel. 2.4 Aktsia eest võib tasuda nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda aktsiaseltsi arvelduskontole. Mitterahaliste sissemaksete väärtust hindab aktsiaseltsi juhatus. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. Hindamise õigsust kontrollib audiitor. Seejärel antakse mitterahaline sissemakse aktsiaseltsile üle lepinguga, üleandmist-vastuvõtmist tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjadega. Aktsionär on kohustatud teatama kolmandate isikute õigusest mitterahalisele sissemaksele. 2.5 Aktsiakapitali võib suurendada ja vähendada üksnes seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel. Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või aktsiate tühistamisega. 2.6 Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsiaseltsi juhtimises ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. 3. Aktsionäri õigused, kohustused, vastutus 3.1 Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul. Ainuaktsionär võtab üldkoosoleku pädevuses olevates küsimustes vastu otsuseid. 3.2 Aktsionäril on õigus: 3.2.1 võtta osa üldkoosolekust; 3.2.2 saada üldkoosolekul juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta; 3.2.3 valida ja olla valitud aktsiaseltsi juht- ja kontrollorganitesse; 3.2.4 saada ülevaateid tegevusvaru kohta. 3.3 Aktsionär kohustub hoidma aktsiaseltsi ärisaladust. 3.4 Aktsionär vastutab aktsionärina aktsiaseltsile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. 4. Juhtimine 4.1 Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Korralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Korralise üldkoosoleku päevakorra määrab nõukogu. 4.2 Üldkoosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas, aktsionäridega kokkulepitud asukohas või elektrooniliste vahendite abil. 4.3 Juhatus kutsub kokku korralise üldkoosoleku hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. 4.4 Juhatus kutsub kokku erakorralise koosoleku, kui aktsiaseltsi netovara on vähem kui seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus või nõukogu, audiitor või aktsionärid,  kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuavad üldkoosoleku kokkukutsumist. Erakorralisest üldkoosolekust tuleb ette teatada vähemalt üks nädal. 4.5 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, välja arvatud juhul, kui seaduses on ettenähtud kõrgema häälteenamuse nõue. 4.6 Üldkoosoleku pädevuses on: 4.6.1 põhikirja muutmine; 4.6.2 aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine; 4.6.3 nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine; 4.6.4 nõukogu töökorra ja nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra kehtestamine; 4.6.5 audiitori valimine; 4.6.6 erikontrolli määramine; 4.6.7 omaniku ootuste, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal, kehtestamine; 4.6.8 majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; 4.6.9 juhatuse või nõukogu liikme vastu nõude esitamise, samuti nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, selle tingimuste määramine, samuti selles nõudes või tehingus aktsiaseltsi esindaja määramine; 4.6.10 muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. 4.7 Teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel. 4.8 Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet Juhatuse tegevuse üle. 4.9 Nõukogu koosneb kuni kuuest liikmest. Vähemalt üks nõukogu liige valitakse kütuse müüjaid ühendava organisatsiooni esitatud kandidaatide hulgast, kes esindavad vedelkütusevaru seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud varumakse maksjaid, arvestades vedelkütusevaru seaduse § 14 lõike 1 punktis 2 sätestatud erisust. Nõukogu liikmed valitakse kuni kolmeks aastaks. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi osalust valitsev minister ainuaktsionäri otsusega. 4.10 Nõukogu esimehe valib üldkoosolek, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimees valitakse riigipoolsete nõukogu liikmete seast. 4.11 Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Nõukogu liikmeks ei või olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse liige ega isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse või kohtulahendi alusel. 4.12 Nõukogu liikmed peavad neile pandud ülesandeid täitma erapooletult. 4.13 Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi aktsiaseltsi dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, aktsiaseltsi tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Ettevõtjaid esindavatel nõukogu liikmetel ei ole õigust saada juhatuselt ega aktsiaseltsi töötajatelt informatsiooni, mis sisaldab  vedelkütuse müüjaid ja/või teiste kaubagruppide varustamisega tegelevaid ettevõtjaid puudutavat maksu- ja ärisaladust sisaldavat teavet. 4.14 Nõukogu liikmed ei tohi kasutada aktsiaseltsi juhtorgani töös saadud infot oma isiklikes ärihuvides. Nõukogu liikmed peavad hoidma aktsiaseltsi ärisaladust. 4.15 Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning määrab selleks aktsiaseltsi esindaja ja tehingute tingimused. 4.16 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liiget ei või koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine nõukogu liige ega kolmas isik. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl. 4.17 Nõukogu koosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas, aktsionäridega kokkulepitud asukohas või elektrooniliste vahendite abil. 4.18 Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või aktsionär. 4.19 Lisaks punktis 4.8 sätestatule on nõukogu pädevuses lähtuvalt omaniku ootustest, mis mainitud punktis 4.6.7: 4.19.1 juhatuse poolt esitatud aktsiaseltsi strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve kinnitamine lähtudes üldkoosoleku poolt kehtestatud omaniku ootustest; 4.19.2 vedelkütusevaru seaduses ja maagaasiseaduses sätestatud varumakse määra heakskiitmine; 4.19.3 aktsiaseltsi tegevusvaruga seotud hinna-, valuuta- ja muude põhitegevusest tulenevate finantsriskide juhtimise põhimõtete ja üldiste piirangute kehtestamine; 4.19.4 järelevalve riigi tegevusvaru eesmärgipärase moodustamise üle; 4.19.5 aktsiaseltsi finantsseisundi, riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi hindamine; 4.19.6 varustamisraskuste lahendamiseks moodustatava nõuandva komisjoni töös osalemine; 4.19.7 toetuste maksmise korra kehtestamine. 4.20 Nõukogu liikme tasustamine: 4.20.1 nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab aktsionär ainuaktsionäri otsusega; 4.20.2 nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses; 4.20.3 nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses; 4.20.4 nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist; 4.20.5 juhul kui nõukogu esimees ei täida riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kohustust, võib ainuaktsionär riigivaraseaduse § 85 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud. 4.21 Juhatus esindab ja juhib aktsiaseltsi. Aktsiaseltsi võib kõigis tehingutes esindada iga juhatuse liige. Juhatus peab aktsiaseltsi juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. 4.22 Juhatus vastutab riigi tegevusvaru efektiivse moodustamise ja haldamise eest. Tegevusaru moodustamisel ja haldamisel peab juhatus lähtuma nõukogu poolt kinnitatud strateegias määratletud riigi tegevusvaru moodustamise eesmärkidest ja põhimõtetest. 4.23 Juhatuses on kuni viieks aastaks valitud üks kuni kolm liiget. Juhatus võtab juhatuse pädevuses olevates küsimustes vastu otsuseid. 4.24 Nõukogu määrab juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. 4.25 Juhatuse liikmeks ei või olla samal ajal riigi tegevusvaru koosseisu kuuluvate kaubagruppide müügi või samade kaubagruppide hoiuteenuse tegevusalal tegutseva mistahes juriidilise isiku osanik või juhtimisorgani liige ega ka isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. 4.26 Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt üks kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast ning teavitama nõukogu pidevalt muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 4.27 Juhatus peab esitama osalust valitsevale ministrile ja aktsiaseltsi nõukogule vähemalt kaks korda aastas ülevaate riigivaru koosseisu kohta. 4.28 Juhatus moodustab riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ja kasutamise viiside kavandmiseks nõuandvad valdkondlikud töörühmad, kuhu kaasatakse riigi ja ettevõtjate esindajad. 4.29 Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. 4.30 Tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamidest, tuleb kooskõlastada nõukoguga. 4.31 Juhatuse liikme tasustamine: 4.31.1 juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus; 4.31.2 juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu; 4.31.3 juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses; 4.31.4 juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem juhatuse liikme volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 4.32 Nõukogu moodustab auditi komitee, mille ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. 4.33 Nõukogu määrab oma otsusega auditi komitee koosseisu suuruse, auditi komitee liikmed ja liikmete hulgast esimehe. 4.34 Auditi komitee liige määratakse kolmeks aastaks. Nõukogu otsusel võib auditi komitee liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda. 4.35 Sisekontroll ja siseaudit: 4.35.1 aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise; 4.35.2 aktsiaselts on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui käesolevas punktis märgitud: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm miljonit eurot ja töötajate arv 75; 4.35.3 aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada aktsionäride üldkoosolekuga; 4.35.4 aktsionäri õiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 4.36 Aktsiaseltsi juhtimise erisused: 4.36.1 aktsiaseltsi juhtorgani liikmeks ei või olla riigivaraseaduse § 80 lõikes 4 sätestatud isikud. Riigivara seaduse § 80 lõikes 4 sätestatud piirangute kehtivusaeg on sätestatud sama seaduse § 80 lõikes 5; 4.36.2 põhikirjaga ei või piirata äriseadustiku § 317 lõikes 1 sätestatud nõukogu pädevust; 4.36.3 nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda aktsiaseltsi suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustiku §-s 316 sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine; 4.36.4 teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise otsustab üldkoosolek; 4.36.5 üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra; 4.36.6 nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 88 lõikes 3 kehtestatud nõudeid nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta, kui need on kehtestatud; 4.36.7 aktsiaseltsi kohustus on rakendada aktsiaseltsi juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid, samuti kirjeldada nende järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus; 4.36.8 aktsiaselts võib toetusi maksta ja annetusi teha üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele. 4.37 Toetuste maksmise otsustab nõukogu võttes arvesse alljärgnevat korda: 4.37.1 kalendriaasta jooksul võib aktsiaselts kokku maksta toetusi ja teha annetusi kuni 0,5 protsendi ulatuses kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist; 4.37.2 juhatus avaldab teabe makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta aktsiaseltsi veebilehel kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ja see on veebilehel avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates; 4.37.3 aktsiaseltsi veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja põhjendus, kuidas see toetus aitab aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele; 4.37.4 lepingud toetuste ja annetuste summade ülekandmiseks sõlmib juhatus. Lepingus peab olema ära näidatud toetusena makstavate või annetusena tehtavate summade kasutamise sihtotstarve, aruandluse kord ning sanktsioonid summade sihipäratu kasutamise puhul. 4.38 Nõuded elektroonilise koosoleku läbiviimiseks: 4.38.1 aktsiaseltsi üldkoosolek või nõukogu koosolek võib toimuda elektrooniliste vahendite abil; 4.38.2 aktsiaseltsi üldkoosolekul või nõukogu koosolekul osaleja võib teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti; 4.38.3 elektrooniliste vahendite abil peetavale koosolekule kohaldatakse aktsiaseltsi koosoleku otsuse tegemise kohta sätestatut. 5. Aruandlus, kasum ja kasumi jaotamine 5.1 Aktsiaseltsi majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 5.2 Aktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama aktsiaseltsi finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele. 5.3 Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks aktsiaseltsi eelarve koostamisel. 5.4 Aktsiaseltsi raamatupidamist korraldab juhatus. Juhatus peab tagama seadusega sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande (bilansi, kasumiaruande, aastaaruande lisad) koostamise ning esitama need üldkoosolekule kinnitamiseks koos audiitori järeldusotsusega. 5.5 Majandusaasta aruandes annab aktsiaselts ülevaate tema hinnangul oma tegevuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid. 5.6 Auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia tuleb esitada nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa. 5.7 Juhatus esitab üldkoosolekul kinnitatud majandusaasta aruande koos äriseadustikus nõutud lisadega äriregistrile 4 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest ning avalikustab selle aktsiaseltsi veebilehel. Ühes majandusaasta aruande avalikustamisega, avalikustab aktsiaselts arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos majandusaruande koopiaga esitatakse ülevaated selle kohta, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, eristades seejuures juhatuse liikme kuutasude ja juhatuse liikmele makstud täiendava tasu summad. 5.8 Aktsiaselts avalikustab oma veebilehel: 5.8.1 majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; 5.8.2 majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist. 5.9 Riigi tegevusvaru võib müüa ainult turuhinnaga, välja arvatud juhtudel, kui hädaolukorra seaduse § 183 kohaselt toimuva varu kasutusele võtmise otsusega ei ole ette nähtud teisiti. 5.10 Kahjumi vältimiseks kütuste müügi korral on vedelkütusevaru seaduses sätestatud, et aktsiaselts võib varu vähendamiseks varu müüa ainult turuhinnaga, kuid mitte madalama hinnaga kui vastava kütuseliigi kaalutud keskmine soetushind. Soetushinnast madalama hinnaga müük on lubatud osalust valitseva ministri loal. 5.11 Juhatusel on õigus teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada. 6. Ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine Aktsiaseltsi ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine otsustatakse vastavalt seadusele. Aktsiaseltsi Eesti Varude Keskuse põhikiri on kinnitatud ainuaktsionäri otsusega.