Ainuaktsionäri otsus

AINUAKTSIONÄRI OTSUS Tallinn 29.04.2026 nr 1-3/26/16 AS ALARA Registrikood: 10462309 Aadress: Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Leetse tee 21, 76806 Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – energeetika- ja keskkonnaminister Häälte arv: 29 295 AS ALARA 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine Tutvunud AS ALARA 2025. majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega, kahjumi jaotamise ettepanekuga, aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lg 1 punktis 7 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust: 1. Kinnitada 2025. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus. 2. Kinnitada AS ALARA 2025. aasta kasum summas 235 433 eurot ja eelmiste perioodide jaotamatata kasum seisuga 31.12.2025 summas 395 788 eurot ning jaotada see järgmiselt: (i) kanda 11 772 eurot eraldisena kohustuslikku reservkapitali; (ii) kanda 223 661 eurot jaotamata kasumisse. Eelmiste perioodide jaotamata kasum kokku peale jaotamist on 619 449 eurot. 3. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta 2025. aastal on hea. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. AS ALARA 2025. aasta majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus. 2. 2025. aasta kasumi jaotamise ettepanek. 3. Audiitori aruanne korruptsiooniohtu ennetavate meetmete kohta. 4. Nõukogu aruanne 2025. aasta majandusaasta aruande kohta. Saata: AS ALARA, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Tarmo Lindemann, Kalle Viks, Birgit Parmas  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2025 aruandeaasta lõpp: 31.12.2025 ärinimi: AS ALARA registrikood: 10462309 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, postiaadress: Leetse tee 21 postisihtnumber: 76806 telefon: +372 5240467 e-posti aadress: [email protected] AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 16 Bilanss 16 Kasumiaruanne 17 Raamatupidamise aastaaruande lisad 18 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 18 Lisa 2 Raha 20 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 20 Lisa 4 Materiaalsed põhivarad 21 Lisa 5 Võlad ja ettemaksed 22 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 22 Lisa 7 Sihtfinantseerimine 22 Lisa 8 Aktsiakapital 24 Lisa 9 Müügitulu 24 Lisa 10 Muud äritulud 24 Lisa 11 Kasutusrent 24 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 25 Lisa 13 Tööjõukulud 25 Lisa 14 Muud ärikulud 26 Lisa 15 Seotud osapooled 26 Aruande allkirjad 27 Vandeaudiitori aruanne 28 2 Tegevusaruanne Vastavalt AS ALARA (AS) põhikirjale on tema põhitegevuseks Paldiski endise tuumaobjekti haldamine ning Paldiski endise tuumaobjekti ümberkujundamine vastavalt Eesti Vabariigi vajadustele; Paldiski endise tuumaobjekti mittevajalike ja/või ohtlike rajatiste konserveerimise ja ohutu demonteerimise plaanide väljatöötamine ja rakendamine; Eesti Vabariigi ettevõtetes, tervishoiu- ja teadusasutustes tekkivate radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmine nende käitlemiseks ja hoiustamiseks; Eesti Vabariigi või Eesti Vabariigi poolt määratud isikute tellimusel ohtlike ja tavajäätmete ning radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste projektide väljatöötamine ja rakendamine; Eesti Vabariigi või Eesti Vabariigi poolt määratud isikute tellimusel teenuste osutamine radioaktiivsuse ja radioaktiivse saastatuse mõõtmise ning radioaktiivse saastatuse desaktiveerimise valdkondades; Muudele isikutele kui Eesti Vabariigile või Eesti Vabariigi poolt määratud isikutele teenuse osutamine, milles see ei takista ega piira punktides eelnimetatud ülesannete täitmist; Ohtlike jäätmete vastuvõtt ja jäätmete käitluse korraldamine; Jäätmete ja neist toodetud materjalide müük. AS lähtub oma tegevuses keskkonnaministri 23.01.2020. a. kinnitatud kiirgusohutuse riiklikus arengukavast 2018‒2027, selle rakendusplaanist 2022‒2025 ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas toodud tegevussuundadest, Riigi jäätmekavast 2023-2028, AS- i ainuaktsionäri ootustest, Kliimaministeeriumiga sõlmitud riigile vajalike teenuste osutamise ja sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingutest ning kiirgustegevuslubade ja keskkonnakaitselubade ja keskkonnalubade tingimustest. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas omab AS kiirgustegevuslube, mille alusel on tal Eestis ainuõigus kiirgustegevuseks Paldiski endisel tuumaobjektil ning omas kiirgustegevusluba Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlas (kuni selle likvideerimise lõpetamiseni ja maa-ala vabastamiseni 2025 aasta lõpus). Samuti omab AS lube radioaktiivse aine riigisiseseks veoks ning ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiseks kasutatava kiiritusseadme ja kiirgusallikate kasutamiseks. AS-i tegevust radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas finantseeritakse peamiselt riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse kaudu, milleks AS osutab Paldiski endise tuumaobjekti (2025 aasta lõpuni ka Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamise), omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks valmisoleku ja radioaktiivsete vaheladustamise ja lõppladustuspaiga rajamise ettevalmistamise teenust. Sellele lisaks kasutab AS Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimiseks ja Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamise mõjude hindamiseks ning saastunud metallijäätmete sulatamiseks SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendeid ning ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamiseks nii SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kui ka Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (edaspidi Agentuur) vahendeid. Ohtlike jäätmete käitlemise valdkonnas omab AS 2025 aastast alates Eesti ainsat ohtlike jäätmete ladestuspaika Vaivara OJKKd ja selle kasutamiseks vajalikku keskkonnakompleksluba. AS tegevuseks ohtlike jäätmete käitlemiseks eraldati koos objekti AS omandisse andmisega riigi poolt ka toetuslepingu alusel ühekordset tegevustoetust ning ka investeeringutoetust täitunud ladustusala sulgemiseks ja uute ladestusalade rajamiseks kuid edaspidi peab AS tegevus Vaivara OJKK käitamisel olema isemajandav. AS on riigi osalusega äriühing, mis peaministri 19.04.2023. a. korralduse nr 25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ ja Vabariigi Valitsuse 06.07.2023. a. korralduse nr 185 „Riigivara valitsejate määramine ja riigivara üleandmine“ kohaselt kuulub alates aprillist 2023 Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. Olulisemateks töödeks aruandeaastal radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas olid: Paldiski ja Tammiku objektide haldamise korraldus; omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks vajaliku valmisoleku tagamine; radioaktiivsete jäätmete käitlemine (konditsioneerimine, ümberpakendamine, iseloomustamine, ladustamine, vastuvõtmine ja pakendamine). Paldiski ja Tammikuga seotud projektide täitmine, milleks on Tammiku hoidla likvideerimine; Saastunud metallijäätmete sulatamine; Kalibreerimiskeskuse arendamine ja käivitamine; Lõppladestuspaiga asukoha iseloomustamiseks uuringute teostamine. 1. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga täpsustatud geoloogilised uuringud Paldiski objektil. Hanke rahastamiseks koostati ja esitati KIKle vastav projekt. Hankes esitas ainsa pakkumise Steiger OÜ, ühispakkuja on OÜ IPT Projektijuhtimine, alltöötvõtjad Tartu Ülikool ja Eesti Geoloogiateenistus. Steiger OÜ-ga sõlmiti leping ning töödega alustati juuni lõpus. Tööde lõpparuanne esitati detsembris. 2. Saastunud metallijäätmete sulatamine Metallijäätmete sulatamiseks transporditi need Saksamaale Siempelkampi tehasesse. Veebruaris soetati transpordiks sobilikud 12 poolkõrget standardset merekonteinerit. Konteinerite maksumus kokku oli ASle ALARA 117 647 eurot. Veebruarist aprillini ümber pakendati jäätmed vanadest konteineritest uutesse. Mais-juunis toimunud veostega (kokku 12 autot) transporditi jäätmed sulatustehasesse. Jäätmete ümbersulatusega kaasnevad kulud on rahastatud KIK projektist. Ümbersulatamine ning alles jäänud radioaktiivsete jäätmete transport ALARAsse toimub 2026 aasta jooksul. 3. Kiirgusmõõteriistade kalibreerimislabori loomine 2024. aasta lõpus saadeti KeA-le kalibreerimislabori kiirgusallikate kasutamise kiirgustegevusloa (KTL) taotlus. KeA väljastas AS-le KTL-i 19.06.2025. Kalibreerimislabori juhataja oli IAEA poolt korraldatud praktikal Serbia kalibreerimislaboris, kus tutvus kalibreerimislabori igapäevaste tegevuste ning kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise meetoditega. Koostöös IAEA eksperdiga viidi Paldiski kalibreerimiskeskuses läbi proovikalibreerimised seadmetele, mille kalibreerimismetoodikad plaanitakse esmajärjekorras välja töötada ning mille kalibreerimise teenust plaanitakse esmajärjekorras pakkuda. Alates septembrist tegeleti mõõteseadmete kalibreerimisjuhendite koostamise ja täiendamisega, mille kalibreerimise teenust plaanitakse hakata 2026. aastal pakkuma. Koostöös Läti kalibreerimislaboriga viidi läbi võrdluskatse mõõtmised. Kalibreerimislabori akrediteerimiseks vajalikud dokumendid on ette valmistatud. Akrediteerimisvisiit toimub aprillis 2026. 4. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla maa-ala vabastamine Jaanuaris koostati ja esitati KeA-le vabastamise mõõtemetoodika kommenteerimiseks. Märtsis saadi KeA-lt vajalik tagasiside ning seejärel viidi läbi praktilised tööd maa-alal: doosikiiruste kaardistamine, in-situ gammaspektromeetrilised mõõtmised, laboriproovide võtmine ja analüüs jne. Vabastamistaotlus esitati KeA-le juulis. Septembri lõpus ja oktoobris teostas KeA Tammiku maa-alal kontrollmõõtmisi ning tegi Tammiku maa-ala vabastamise otsuse novembris. Vabastamisotsuse järgselt teostati AS poolt maa-alalt taristu eemaldamistööd. Tammiku KTL on kehtetuks tunnistatud ja seega Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimine lõpetatud ning objekt enam 2026 eelarves ei kajastu. 5. Paldiski haldus Tegelesime tarbevee probleemidega; Renoveerisime väravahoone nõupidamiseruumi ja santehnikat ning paigaldasime nii väravahoonesse kui ka peahoone kontoripindadele soojuspumbad; Soetasime murutraktori objekti hooldamiseks; Peahoone suure saali sildkraanade kokkupõrkevastase süsteemi remont ja pidurite hooldus Kraanavabriku poolt; Administratiivhoone korralise tuleohutusülevaatuse läbiviimine, mille käigus tuvastati mõningaid puuduseid või täiendamist vajavaid kohti hoone tuleohutuse parandamiseks. Puudused tuleb kõrvaldada 2026. a I kvartali jooksul; Peavärava kõrvale paigaldati lipumastid AS-i logolipuga ning väravale objektisilt kontaktidega. 6. Tammiku betooni vabastamine Vaadati üle seni tehtud mõõtmistulemused ning laboratoorsete analüüside tulemused, eesmärgiga kaardistada tulevikus tehtavad vabastamiseks vajalikud tegevused. Koostati detailne vabastamise metoodika, mis kirjeldab kuidas jõutakse materjali vabastamiseni. 7.RAJALA planeering II poolaastal kaardistati radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaigaga seotud võimalikud tulevased uuringud. Lääne-Harju vallaga sõlmiti uus kahepoolne leping lõppladustuspaiga eriplaneeringu hanke II etapi läbiviimiseks. Seni kehtiv kolmepoolne leping (vald, KliM, ALARA) lõpetati ning uus leping hõlmab ainult valda ja ALARA-t. ALARA saab lähitulevikus lõppladustuspaiga rajamiseks vajaliku katastriüksuse omanikuks ja aitab valda hanke läbiviimisel. Tegevuste läbiviimise eelduseks on KliM sihtotstarbeline rahastus. Selline leping peaks lihtsustama edaspidist asjaajamist. 8.Müügitulu Radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seonduv müügitulu kokku oli 2025 aastal 56 836 eurot, s.h. radioaktiivsete jäätmete ladustamise müügitulu oli 27165 eurot, omanikuta radioaktiivsete jäätmete käitlemise tulu oli 12915 eurot(saadud sihtfinantseerimine ), sorteeritud vanametalli müügist saadud tulu oli 4316 eurot ja muu müügitulu (rad.mõõtmised, ekskursioonid, hinnangute koostamised) kokku oli 12 439 eurot. Olulisemateks töödeks aruandeaastal ohtlike jäätmete käitlemise valdkonnas olid: Vaivara OJKK haldamise korraldus; ladestatavate ohtlike jäätmete vastuvõtmine ladustamine ja ladestamine; heitvee puhastamine. Vaivara OJKK seotud projektide täitmine, milleks on täidetud jäätmekärgede sulgemine; uute jäätmekärgede projekteerimine ja ehitamine. 1.Ladestuskärgede sulgemine Ladestuskärgede sulgemiseks eraldati riigieelarvest sihtotstarbeliselt 320 000€ ning lisaks kanti üle ka prügila sulgemiseks eelneva käitaja poolt kogutud sulgemisreserv (+70 878), mida kasutatakse viimase ladestusala kärje vahekatmiseks ja kogu prügila lõplikuks katmiseks. Tööde teostamiseks korraldati riigihange ning leping sõlmiti Infragreen OÜ-ga juunikuus ja tööde teostamise tähtaeg oli 2025 aasta lõpp. Lisaks sõlmiti Omaniku järelevalve teostamiseks käsundusleping Infragate OÜ-ga. Tööd lõpetati ja võeti vastu oktoobris. Kokku läks töö (sulgemistööd, omaniku järelevalve ja hanke korralduskulu) maksma 323 729+km s.o. 399 791 eurot. 2.Uute ladestuskärgede rajamine Riigieelarvest eraldati prügila laiendamiseks 4 miljonit eurot (KM-ga). Uute ladestuskärgede rajamise eesmärk on tagada keskuse ladestusvõimekus pärast olemasolevate ladestusüksuste täitumist ja sulgemist. Riigihange avaldati maikuus ning hanke tulemusena sõlmiti Atemo OÜ ga töövõtuleping septembris kahe ladestuskärje rajamiseks maksumusega 2,35 miljonit €+km (2,914 miljonit). Ladestusala ehitustööd on planeeritud kuni detsembri lõpuni 2026. 3. Vaivara OJKK ja nõrgveesüsteemi haldus/hooldus 3.1 Vaivara OJKK haldus/hooldus Investeeringuna soetati teleskooplaadur kuna objektil vastav tööks vajalik tehnika puudus. Töötajate transpordiks Vaivara OJKKsse võeti täiendavalt üks sõiduauto kasutusrendile. Remonditi ja hooldati jäätmete vastuvõtmiseks vajalikud jäätmete laadimistöödel kasutatavad vastukaalu- ehk kahveltõstukid. Seoses olmevee kanalisatsiooni teenuslepingu lõpetamisega tellisime paikse kanalisatsioonimahuti projekteerimise ja paigalduse. Elektrikulu vähendamiseks oleme tellinud ka Vaivara adminhoone veetorustiku tööd, et oleks võimalik kasutuses mitte olev osa adminhoonest küttesüsteemist välja lülitada. 3.2 Vaivara nõrgveesüsteemi haldus ja hooldus Aprillis toimusid pöördosmoosi ja evaporaatori (aurusti) seadmete korralised hooldustööd. Samuti remonditi betoonisõlm. Augustis teostati aurustil tõrgete tõttu täiendav kohapealne hooldus. Septembri lõpu seisuga tekkisid aurustil taas tõrked. Teostati aurusti kompressori õlivahetus, kuid sellele järgnenud tööperioodil ilmnes lisaks freoonileke. Selle tõttu tuli planeerida ja teostada täiendav remonditöö. Augustis viidi läbi ka pöördosmoosseadme põhjalik tehniline ülevaatus tootjapoolse esindaja osalusel. Hoolduse käigus leiti, et välja on vaja vahetada PO esimese astme membraanid, mis vahetati välja novembris. PO elektroonika oli peale membraanide vahetamist samuti rikki läinud. Rike kõrvaldati jaanuaris. 2026 on planeeritud tellida eksperthinnang, et uurida võimalusi nõrgveepuhastuse alternatiivide osas sh. evaporaatori eemaldamiseks nõrgveepuhasti süsteemist ja asendamiseks teise tehnoloogiaga. 4.Kvaliteedisüsteemi loomine Vaivara OJKKs. AS taotleb Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS). AS kasutab EMAS juurutamisel konsultandi teenust, kes aitab vajalikud protseduurid ja dokumentatsioonid sobivaks saada. Tänaseks on juhtimissüsteemi dokumendid nõutud mahus koostatud ja käib nende viimistlemine. Jaanuaris toimub Vaivara OJKKs EMAS juhtimissüsteemi auditeerimine. Kogu EMAS projekti rahastatakse KIK rahastusest ning projekti lõpptähtaeg on märtsi lõpp 2026. 5. Keskonnakompleksloa muutmine Uute ladestuskärgede rajamisega seoses on vajalik muuta Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse kehtivat keskkonnakompleksluba (KKL) lisades sellele uus ladestusala. Samuti tuleb lisada KKLi teatud materjalide ladestamiseks vajalikud eelkäitlustehnoloogiad. Loa muutmise töö telliti Lemma OÜlt. Loa muutmise taotlus esitati oktoobris KeA-le, millele tuli novembris tagasiside puuduste kõrvaldamiseks. Detsembri alguses esitati parandustaotlus ning KeA poolt võeti loa muutmine menetlusse. 6.Jäätmete vastuvõtmine, ladustamine ja ladestamine Kokku võeti 2025. aastal vastu 1930 t ohtlikke jäätmeid (millest ladestati 619t) summas 395 996 eurot. Juulis toimus kohtumine Kliimaministeeriumiga, kus ministeeriumi esindajad nõustusid, et AS ALARAle toetuslepinguga investeeringuks eraldatud summa kasutamine, lisaks uute ladestuskärgede rajamisele ka ladestamiseks vajalike eelkäitlustehnoloogiate rajamiseks ning olemasoleva heitveepuhastustehnoloogia parendamiseks on lepingukohane tegevus. Oktoobris sõlmiti soome ettevõttega VTT leping vajaliku pliiakude ümberkäitluse tulemusena tekkinud ohliku jäätme- metalliräbu eelkäitlustehnoloogia rajamise hanke tehnilise kirjelduse ettevalmistamiseks. Detsembris lõpus võtsime tehtud töö vastu ning 2026 1 pa on planeeritud koostöös RTKga tehnoloogia projekteerimiseks ja rajamiseks vajalike hangete ettevalmistamine ja väljakuulutamine. AS ALARA 2025 majandusaasta kasum on 235 433 eurot. Plaanid 2026. aastaks. 2026. aastal on AS-l ALARA plaanis teostada järgmised olulisemad tööd: Ohtlike jäätmete käitlemisega soetud tegevused 1. Investeeringutoetuse kasutamine 1.1 Uute kärgede projekteerimis- ja ehitustööd. 1.2 Metalliräbu eelkäitlemise tehnoloogia projekteerimine ja ehitamine. 1.3 Heitveepuhastussüsteemi parendamine. 1.4 Lendtuha eelkäitlemise tehnoloogia projekteerimine ja ehitamine. Lendtuha eelkäitlemise investeerimise eeldus on selgus lendtuha jäätmete väljaveo lubatavuse osas. 2. Ladestatavate jäätmete vastuvõtmise ja ladestamise korraldamine.  Ohtlikke jäätmeid on planeeritud vastu võtta vähemalt kokku 2300 tonni, summas 520 000 eurot. II pa planeerime kahe lisatöökoha loomist ja tööliste värbamist, kuna valmib metalliräbu eelkäitlus ja uued ladestuskärjed e. on võimalik alustada nii ladestuskõlblike jäätmete ladestamist kui ka eelkäitlust vajavate jäätmete eelkäitlust ja ladestamist. Hetkel on planeeritud 2000t jäätmete ladestamine. Eelkäitluse valmimise ajaks peavad olema välja töötatud ka tööeeskirjad käitluse läbi viimiseks. 3. EMAS taotlemine. Jaanuaris kohapealne audit Vaivara OJKKs. EMAS taotluse esitamine Keskkonnaagentuurile ja sertifikaadi saamine aprillis 2026. 4. Keskonnakompleksloa muutmine 2025 detsembris võeti Keskkonnaameti poolt loa muutmise taotlus menetlusse. Muudetud loa saamine planeeritud aprillis 2026. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud tegevused 1. Kalibreerimislabori mõõtmisteenus osutamine Mõõtmisteenuste akrediteerimine ja hinnapoliitika lõplik välja töötamine. Akrediteeritud teenuse osutamine algab vahetult pärast akrediteeringu saamist mais-juunis. Kiirgustegevusloas nõutud täiendavate turvalahenduste paigaldamine. Täiendavalt on planeeritud II pa koostada labori uus turvaplaan ning ka pinnasaaste mõõteseadme kalibreerimise metoodika. Samuti tegutseme selle nimel, et Kalibreerimislabor saaks liituda SSDL rahvusvahelise võrgustikuga, mis annab ligipääsu parimatele praktikatele ja koolitustele aga näitab labori usaldusväärsust ja kvaliteeti ning seeläbi ka võib tõsta teadlikkust pakutavast teenusest ja tuua uusi kliente. 2. Radioaktiivsete jäätmete vabastamine Tammikult Paldiski objektile toodud hoidla betoonist seinte ja katteplokkide vabastamiseks on välja töötatud mõõtemetoodika ja see ka keskkonnaametiga kooskõlastatud. Metoodika alusel võetakse vajalikud betooniproovid ja korraldatakse nende analüüsimine laboris. Tulemuste põhjal koostatakse vabastamise taotlus esitatakse see keskkonnaametile. Keskkonnaameti vabastamise otsuse järgselt on planeeritud materjal purustada ja utiliseerida tavajäätmehoidlas. Tegevuse kulude katmiseks planeeritud esitada vastav KIK projekt. 3. Metallkonteinerite hankimine betoneerimistööde jätkamiseks Töö sisuks on betoneerimiskõlbulike jäätmete pakendamine metallkonteineritesse, mis saab olema sobiv jäätmepakend ning vorm lõppladustamiseks. Plaan on hankida 5-10 konteinerit aastas. 4. Radioaktiivselt saastunud metalli ümbersulatamine Metallijäätmete ümbersulatamine Siempelkampis hiljemalt 31.05.2026 ja tagastatavate jäätmete ja tühjade saastunud konteinerite transport Eestisse hiljemalt 27.11.2026. 2027 toimuvad tagastatud kontsentreeritud radioaktiivsete metallijäätmete käitlemise ja pakendamise tegevused ning tagastatud konteinerite puhastamine, mõõtmine ja  vabastamine kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest ning ka mittevajalike konteinerite võõrandamine. 5. RAJALA tegevused Sisendi andmine KOVile lõppladustuspaiga asukoha eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise hanke korraldamiseks. KIK meetme avanemisel projekti esitamine KOV korraldatud hanke tulemusena sõlmitava hankelepingu kulude katmiseks huvitatud isikuna. Eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamine, avalik arutelu ja kinnitamine toimub 2027. Hanke korraldamine hüdroloogilise alanduslehtri modelleerimiseks. Tehniliste tingimuste koostamine ning vastavalt kas hanke või ostumenetluse läbiviimine pärast KIK rahastuse saamist projektile orienteeruvalt aprill-mai. 6. Paldiski objekti haldus Paldiski peahoone veevarustuse lahenduse muutmine, mis võimaldaks peahoone jäätmete käitlemise ja vaheladustuse sektsiooni ala elektrikütte väljalülitamist ja vähendada elektrikulu. Valveteenuse hanke tehniliste tingimuste väljatöötamine ja uue hanke korraldamine (kehtiv hankeleping lõpeb 2026 aasta lõpus). Jäätmete iseloomustamise, ümberpakendamise ja vabastamise tegevused ning objektide haldusega seonduv muu rutiinne korraldus (tuleohutusülevaatused, eeskirjad, hooldused, seadmed jne). ALARA töötajate transpordiks uue bussi liisingusse võtmine ja olemasoleva võõrandamine. 7. Kasutatud kiirgusallikate Ra-226 võõrandamine Seoses tehnoloogiliste arengutega ja IAEA initsiatiiviga kasutatud Ra-226 taaskasutamiseks isotoobi Ac-225 generaatoritena, mida kasutatakse meditsiinis, on toimunud läbirääkimised erinevate ettevõtetega ALARAle üle antud Ra-226 allikate võõrandmiseks. Projekt võimaldab vähendada ladestatavate jäätmete kogust ning vabanetakse kiirgusallikatest, mille lõppladustamine on nende omaduste tõttu probleemne, sest lagunemisel eraldavad nad gaase. AS on tänaseks teinud huvilistele allikate põhjaliku iseloomustamise ja käivad läbirääkimised allikate väljaveo detailide täpsustamisega, et AS saaks asuda taotlema väljaveoks vajalikku kiirgustegevusluba. Tõenäoline allikate eksport on võimalik hinnanguliselt 2026 IIpa. 8. Paldiski KTL taotlemine AS-i jäätmete käitlemise kiirgustegevusluba (KTL) aegub 26.05.2026. Uus taotlus esitati KeA- le jaanuaris. 2026 planeeritud tegevustega seotud tööde teostamiseks on AS-le ALARA 2026. a. riigieelarvest eraldatud sihtotstarbelist toetust kokku 465 011 eurot, millest siis radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamiseks 430 560 eurot ning ohtlike jäätmete käitlemisega seonduvateks tegevusteks 34 451 eurot. Projekti „Saastunud metallijäätmete sulatamine“ täitmiseks on eraldatud KIK vahendeid kokku 2,4 miljonit eurot. Projekti täitmine ja vahendite kasutamine toimub perioodil 2024-2026. 2026. aastal kasutakse projekti täitmiseks kokku 1 575 669 eurot KIK projektitoetuse vahendeid 2026 aastal on planeeritud ka KIK toetuste sihtotstarbeline eraldamine ASle ALARA kokku summas 409 989 eurot lõppladestuspaiga asukoha iseloomustamiseks vajalike uuringute teostamiseks, KOV eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamiseks, radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks, omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks ning radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks. Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne Tulenevalt Riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja AS-i põhikirja punktist 4.1. peab AS-i juhatus rakendama AS-i juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning kirjeldama selle järgimist. AS järgib hea ühingujuhtimise tava põhimõtteid mõningate eranditega, mis tulenevad asjaolust, et AS-l on üks aktsionär (eranditeks on näiteks nõukogu nimetamine ja teabe avaldamine, mis on täpsemalt kirjeldatud aruande punktides 2 ja 4). 1. Üldkoosolek 2025. aasta majandusaastal oli AS-i ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, kelle esindajaks on kliimaminister. Minister tegi majandusaastal järgmised otsused: - kinnitas 2024. aasta majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse; - kinnitas 2024. aasta majandusaasta kahjumi summas 109 734 eurot. 2. Nõukogu Riigivaraseaduse § 81 lõikest 11 ja AS-i põhikirja punktist 6.2. tulenevalt valitakse nõukogu liige vastavalt nimetamiskomitee ettepanekule üldkoosoleku otsusega kuni viieks aastaks. Riigivaraseaduse § 81 lõike 1 punktist 31 ja AS-i põhikirja punktist 6.3. tulenevalt valib üldkoosolek nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. 2025. aasta majandusaastal oli nõukogu koosseis järgmine: Tarmo Lindemann, Kalle Viks ja Reelika Runnel (kuni 09.03)/Birgit Parmas (alates 10.03). Nõukogu pädevus on määratud AS-i põhikirjas. Lisaks reguleerib nõukogu liikme õiguseid, kohustusi ja ülesandeid nõukogu töökord. Nõukogu planeerib AS-i tegevust, korraldab AS-i juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2025. aastal toimus viis nõukogu koosolekut. Ainuaktsionär on määranud nõukogu liikmetele tasu. Aktsiaseltsi nõukogu liikmetele on määratud võrdne tasu, nõukogu esimehele on määratud suurem tasu. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta AS-s tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ja lähtuvad oma tegevuses AS-i ja selle omaniku huvidest. Nõukogu liikmed järgivad konkurentsikeeldu ja ei osale ettevõtluses AS-ga samal tegevusalal. 3. Juhatus Juhatus on AS-i juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i. Aktsiaseltsi juhatus on üheliikmeline. 2025. aastal oli AS-i juhatuse liikmeks Ilmar Puskar. kes kuulub ainult käesoleva äriühingu juhatusse. Juhatuse liige peab AS-i juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Juhatuse liikme ülesandeks on juhtida ja esindada AS-i äris vajaliku hoolsusega ja parima äritava kohaselt, juhindudes õigusaktidest, AS-i põhikirjast, AS-i üldkoosoleku ja nõukogu otsustest ning muudest järgimiseks kohustuslikest dokumentidest. Juhatuse liikme ametiülesanneteks on AS-i majandustegevuse juhtimine ja planeerimine, asjaajamise korraldamine, töötajate töölevõtmine ja töölt vabastamine, raamatupidamise korraldamine jms. toimingute tegemine, millised on kas otseselt või kaudselt vajalikud AS-i majandustegevuse korraldamiseks. Juhatuse liige peab oma tegevuses silmas pidama Eesti Vabariigi kui AS-i omaniku huvide kaitset ja hea maine püsimist. Juhatuse liige peab oma tegevuses lähtuma ja nõudma AS-i töötajatelt korrektsust, mõistlikkust ning säästlikkust. Juhatuse liikme õigused ja kohustused aktsiaseltsi juhtimisel on sätestatud temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingus. Juhatuse liikme tasu ja lahkumishüvitised on reguleeritud temaga sõlmitud lepingus, mis on eelnevalt AS-i nõukogus läbiarutatud ja kinnitatud. Juhatuse liikme tagasikutsumisel mõjuval põhjusel juhatuse liikmele lepingu lõppemisel lepingus ettenähtud hüvitist ei maksta. Mõjuvaks põhjuseks loetakse eelkõige juhatuse liikme lepinguliste kohustuste korduvat, s.o vähemalt kahel korral rikkumist. Juhatuse liige pole AS-ga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, samuti AS-ga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige. Juhatuse liige ja AS-i töötajad ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööga vastu raha ega teisi hüvesid ning ei tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi AS-i nimel. 4. Teabe avaldamine AS-i veebilehel www.alara.ee avalikustatakse: - majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruanne, bilansi ja rahavoogude aruanne võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaade kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; - majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruanne, bilansi ja rahavoogude aruanne võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaade kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; - nõukogu ja juhatuse koosseis, selles tehtud muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu suurus 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates; - üldkoosoleku otsused 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates; - auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruanne ning nõukogu ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud ning näidatakse igale nõukogu liikmele ja juhatajale majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse juhatajale makstud täiendav tasu (preemia). Aruanne ja ülevaade avalikustatakse veebilehel samal ajal nende esitamisega registrile. Veebilehel ei avaldata üldkoosoleku toimumise kohta ega muid üldkoosolekuga seotud andmeid, sest AS-l on vaid üks aktsionär. 5. Finantsaruandlus ja auditeerimine AS lähtub finantsaruannete koostamisel raamatupidamise seadusest, avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist ning Eesti finantsaruandluse standardist. Juhatuse koostatud 2025. majandusaasta aruannet kontrollib sõltumatu audiitorettevõte, kelleks on üldkoosoleku otsuse kohaselt Sirius Audit OÜ. 6. Korruptsiooni ennetamine AS teadvustab, et korruptsioon seab ohtu demokraatia ja inimõigused, õõnestab head valitsemist, sotsiaalset õiglust, halvendab riikide konkurentsivõimet ja majanduslikku arengut, seab ohtu demokraatlikud institutsioonid ning ühiskonna moraalsed alustalad. AS täidab korruptsioonivastase seaduse § 3 lõiget 3, mille kohaselt peab AS tagama AS-i nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse ja kohustustest kinnipidamise kontrolli. Korruptsiooniohu ennetamiseks rakendatakse AS-s järgmisi meetmeid: 1. AS-i juhatusel on väljatöötatud sisemine regulatsioon töötajate korruptsiooniohu ennetamiseks; 2. rakendatud on praktika, mille kohaselt välisaudiitor teostab kord aastas majandusaasta aruande koostamise raames AS-i nõukogu liikmete ja juhataja osas ärihuvide kontrolli, lähtudes Korruptsioonivastasest seadusest ja AS-i poolt kehtestatud sisemisest korruptsiooniohu ennetamise regulatsioonist; 3. AS-i juhatus esitab osaluse valitsemist teostavale ministrile koos välisaudiitori poolt kinnitatud majandusaasta aruandega ülevaate välisaudiitori poolt teostatud kontrolli tulemustest tehingutest seotud osapooltega; 4. AS-i juhkond osaleb avaliku sektori eetika tugevdamise ja korruptsiooni vältimisele suunatud koolitustel. Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse aruanne Tulenevalt Riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja AS-i põhikirja punktist 4.1. peab AS-i juhatus rakendama AS-i juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldama nende järgimist. Käesolevas aruandes antakse ülevaade AS-i tegevuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid. AS-i eesmärgiks on olla teistele Eesti äriühingutele heaks eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest järgides vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid ja integreerides need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse. AS on 03.04.2019. a. ühinenud riigi osalusega ühingute kokkuleppega vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimiseks eesmärgiga muuta oma eeskujuga Eesti ettevõtluskeskkond vastutustundlikumaks ja jätkusuutlikumaks. Tegemist on vabatahtliku kokkuleppega, millega liitudes kinnitab AS oma püüdlust järgmistes punktides: - mõtestama ja hindama oma tegevusega kaasnevat mõju ühiskonnale; - sõnastama oma organisatsiooni eesmärkides selged vastutustundlikkuse põhimõtted ning tagama, et neid rakendatakse järjekindlalt; - looma oma tegevuse kaudu lisaväärtust töötajatele, partneritele, kogukonnale ja kogu ühiskonnale; - olema oma tegevuses läbipaistvad ja eetilised, andes oma panuse ettevõtluskeskkonna arengusse; - jälgima, et organisatsioonis järgitaks kõigi osapoolte õiglase kohtlemise põhimõtteid; - jagama oma teadmisi ja kogemusi, et olla eeskujuks ja tõsta teadlikkust vastutustundliku ettevõtluse tähtsusest ühiskonnas; - vältima ja minimeerima oma tegevuses võimalikku kahju elukeskkonnale. AS-i 10 eesmärgiks on arendada keskkonnahoidlikku, vastutustundlikku ja jätkusuutlikku lähenemist igas tegevuses, alates kõige lihtsamast igapäevategevusest objektide haldamisel kuni mahukate projektideni. 1. Keskkonnamõju AS teadvustab endale, et keskkonnahoidlik tegevus on aluseks jätkusuutlikule keskkonnale ja tõhusalt toimivale ühiskonnale. Kõrvuti eesmärgiga saavutada suurim võimalik efektiivsus, paneb AS igapäevaselt kõigis oma tegevustes rõhku keskkonnakaitsele ja püüab viia oma äritegevuse mõju keskkonnale miinimumini. AS on seadnud oma tegevuste prioriteetideks inimese ja keskkonna. Seetõttu järgib AS nii oma töötajate väärtushinnangute kujundamisel, kui ka oma igapäevategevuses vastutustundliku ja jätkusuutliku keskkonnahoiu põhimõtteid. AS-s on juurutamisel Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis ja keskkonnaauditeerimissüsteem (edaspidi EMAS). Juhtimissüsteemi aluseks on kvaliteedijuhtpõhimõtted, klientide ja huvipoolte ning õigusaktidest tulenevad nõuded (vastavuskohustused). Juhtimissüsteemi eesmärk on läbi AS-i tegevuse tagada ohutu elukeskkond nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele, kindlustada õigusaktides sätestatud nõuete ja keskkonnalubadega klientide ja huvipoolte poolt seatud vastavuskohustuste täitmine. Lisaks lähtub AS oma tegevuses riiklikust jäätmekavas, kiirgusohutuse riiklikust arengukavas, selle rakendusplaanis ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas toodud tegevussuundadest, AS-i ainuaktsionäri ootustest ja Kliimaministeeriumiga sõlmitud lepingute tingimustest. AS-i juhtimissüsteem koosneb 4-st etapist: planeerimine – eesmärkide ja ülesannete püstitamine. Protsesside väljaselgitamine, mis on vajalikud klientide ja huvipoolte nõuetele ja AS-i kvaliteedi- ja keskkonnajuhtpõhimõtetele vastavate tulemuste saavutamiseks; teostamine – planeeritud protsesside elluviimine; kontrollimine – protsesside vastavuse kontroll juhtpõhimõtetele, eesmärkidele ja ülesannetele; parendamine – protsesside toimivuse pidevaks parendamiseks ja/või ohtude ennetamiseks läbiviidavad tegevused. Kvaliteedi- ja keskkonnaalased juhtpõhimõtted moodustavad raamistiku juhtimissüsteemi eesmärkide ja ülesannete planeerimiseks ja selle toimuvuse tagamiseks. Juhtpõhimõtted on kooskõlas AS-i visiooni ja missiooniga, toetab AS-i strateegilisi eesmärke ning põhineb kiirgusohutuse põhiprintsiipidel. AS-i visioon on olla usaldusväärne ja uuendusmeelne partner ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisel ning kiirgusohutuse tagamisel, kaitstes inimest ja loodust. AS-i missioon on tagada radioaktiivsete ja ohtlike jäätmete ohutu, vastutustundlik ja tõenduspõhine käitlemine kogu nende elutsükli vältel, toetudes kompetentsele personalile, pidevale innovatsioonile ja rahvusvahelistele ohutusstandarditele. Tegutseme kindlalt ja vastutustundlikult valdkonnas, mille mõju on põlvkondade ülene. Ettevõttes hinnatud põhiväärtused on: Ohutus. Meie tegevuse alus on ohutus – iga otsus ja tegevus on suunatud inimeste ja keskkonna kaitsele. Ohutus ei ole läbiräägitav- tegutseme teadlikult, ausalt ja eetiliselt. Käitleme ohtlikke ja radioaktiivseid jäätmeid teadmisega, et meie otsused mõjutavad praegust ja tulevast elukeskkonda. Läbipaistvus. Suhtleme avatult ja ausalt nii avalikkuse, partnerite kui ka kolleegidega. Selgitame oma tegevusi, seisukohti ja otsuseid arusaadavalt ja konstruktiivselt. Teeme tihedat koostööd nii riiklike, kohalike kui ka rahvusvaheliste osapooltega ning väärtustame dialoogi kõigi huvirühmadega. Teaduspõhisus ja uuendusmeelsus. Toetume oma otsustes teadusele ning otsime pidevalt paremaid, ohutumaid ja tõhusamaid lahendusi. Toetame töötajate pidevat arengut – pakume võimalusi õppimiseks, enesetäiendamiseks ja karjääriks. Usume, et tugev organisatsioon sünnib teadmistest ja kasvust. AS-i kvaliteedi- ja keskkonnaalased juhtpõhimõtted: käitleme ohtlikke jäätmeid inimeste tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ohutul, kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid arvestaval viisil; käitleme ohtlikke jäätmeid nii, et nende oodatav mõju ei tekitaks järeltulevatele põlvedele kohustust tegeleda minevikus tekkinud jäätmetega; järgime alati oma tegevustes siseriiklikke õigusakte ja rahvusvahelisi nõudeid; selleks, et meie teenused vastaksid klientide ja huvipoolte ootustele, täiustame pidevalt töökorraldust ning kindlustame töötajatele vajalikud teadmised, oskused ja töövahendid; kvaliteedi ja keskkonnakaitse tagamiseks kasutame parimat võimalikku tehnikat ja säästlikku ressursikasutust; tagame ettevõttes kompetentside järjepidevuse; töötame järjepidevalt keskkonna saastamise vältimise ja vähendamise nimel. Juhtpõhimõtted on dokumenteeritud ja nende jätkuvat sobivust hinnatakse vähemalt üks kord aastas juhtimissüsteemi juhtkonna ülevaatusel. Juhtkond tagab töötajate ja AS-i alltöövõtjate teadlikkuse juht- ja tegutsemispõhimõtetest arusaamise regulaarsete töökoosolekute ja vestluste kaudu. AS-s on välja selgitatud olulised keskkonnaaspektid, millede pidev jälgimine võimaldab näha AS-i tegevusega seotud riske ja võimalusi. Riskide puhul on juhtimissüsteemi mõte toimida just ennetava vahendina. Võimalused võivad viia AS-is uute tavade kasutuselevõtmiseni, uute toodete turuletoomiseni, uute turgude avamiseni, uute klientidega ja huvipooltega tegelemiseni, partnerlussuhete loomiseni, uue ja parima võimaliku tehnoloogia kasutamiseni ja teiste soovitavate ja elujõuliste võimalusteni AS-i, klientide ja huvipoolte vajaduste rahuldamiseks. Olulisi aspekte juhitakse ja kontrollitakse läbi AS-i eesmärkide ja/või läbi tööjuhiste kehtestamise. AS-i veebilehel www.alara.ee on avalikustatud AS-i kontaktid, kvaliteedi- ja keskkonnajuhtpõhimõtted, keskkonnaseire tulemused, olulised keskkonnaaspektid ning informatsioon Paldiski ja Tammiku objektidel toimuvate olulisemate kiirgustööde kohta. 2. Sotsiaalne mõju AS tunnetab oma rolli ja vastutust ühiskonnas ja teadvustab endale, et läbi oma tegevuste mõjutab AS ka ümbritsevat ühiskonda. AS personalipoliitika eesmärk on väärtustada, arendada ja hoida oma töötajaid ühtsete põhimõtete järgi, mis hõlmab personalijuhtimist ja planeerimist, läbimõeldud värbamis- ja valikuprotsessi ning sellele järgnevat eesmärgipärast ja motiveerivat arengut ja seda toetava töökeskkonna loomist. AS lähtub põhimõttest, et edu aluseks on eetilised, täpsed, kohusetundlikud, lojaalsed, koostöövalmid ja teadmishimulised töötajad. AS kinnitab, et austab ÜRO poolt kehtestatud „Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni“ ja panustab selles sätestatud eesmärkide tagamisse läbi inimõiguste ja põhivabaduste järgimise ning elluviimise kõigis oma tegevustes. AS püüab igati tagada häid töötingimusi ja normaalset töökeskkonda kõigile oma töötajatele. AS-i kõikidele töökohtadele on koostatud riskianalüüs, mis hõlmab füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, füsioloogilisi ja psühhosotsiaalseid ohutegureid. Analüüsis on määratud iga töökoha riskitase ja meetmed riskitaseme vähendamiseks. Lisaks sellele on ametisse määratud töökeskkonna volinik, kes aitab välja tuua ja juhtkonnale edastada võimalikke probleeme töökeskkonnas. Kõigil töötajatel on õigus saada oma töö tegemiseks vajalikke tingimusi, koolitusi ja töövahendeid. AS-i kestlikku arengut aitab tagada mitmekesine ning laialdaste teadmiste ja kogemustega töötajaskond. AS-i üheks pikaajalise kestliku arengu eesmärgiks on AS-i kompetentsi järjepidevuse tagamine, milleks püüame AS-i töötajate vanuselise jaotuse hoida võimalikult mitmekesise, näiteks suurendades alla 35. aastaste töötajate osakaalu ja motiveerides pensioniikka jõudnud töötajaid töötamist jätkama. Värbamisel ja edutamisel lähtume töötaja teadmistest ja oskustest välistades diskrimineerimise soo, vanuse, rahvuse jms. põhjal. 3. Majanduslik mõju AS ostab teenuseid, mis on olulised põhitegevuste teostamiseks ning tugiteenuste toimimiseks lähtudes riigihangete seadusest ja sise-eeskirjast “AS ALARA hangete läbiviimise kord”. Teenusepakkujaid/tarnijaid valitakse vastavalt teenuse iseloomule. Eelistatud on koostöö ettevõtetega, kellega on olemas eelnev positiivne kogemus, kompetents tellitava teenuse nõutaval tasemel osutamiseks, hinna ja kvaliteedi suhte tasakaalukus ja ettevõtte soodne asukoht AS-i jaoks. Võrdse hinnaklassi korral eelistatakse ostmisel keskkonnasõbralikke tooteid. AS-i tegevusvaldkonnaga seotud peamised kliendid ja huvipooled on: kliendid: ministeeriumid ja ametid; teadus- ja meditsiiniasutused; asutused ja ettevõtted, kelle valduses on või võib olla radioaktiivseid materjale; kiirgusmõõteseadmeid omavad asutused ja ettevõtted; ohtlike jäätmete käitlejad. huvipooled: asjakohased riiklikud järelevalveasutused ja regulatiivorganid; rahvusvahelised või Euroopa Liidu organisatsioonid; AS-i tegevuskohtade kohalikud omavalitsused; kodanikuühendused ja valitsusvälised organisatsioonid; kohalik elanikkond; AS-i töötajad. Klientide ja huvipoolte rahulolu hindamine toimub läbi küsitluste, AS-i poolt osutatavate teenuste aruannete heakskiitmise, keskkonnalubade tingimuste täitmise, järelvalveasutuste ja regulatiivorganite kõikide nõuete õigeaegse täitmise ning leitud puuduste tähtaegse kõrvaldamise jne. AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 4 896 900 884 723 2 Nõuded ja ettemaksed 462 976 12 715 3 Kokku käibevarad 5 359 876 897 438 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 2 433 609 480 269 4 Kokku põhivarad 2 433 609 480 269 Kokku varad 7 793 485 1 377 707 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 135 167 83 820 5 Sihtfinantseerimine 4 034 451 0 Kokku lühiajalised kohustised 4 169 618 83 820 Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 14 837 0 5 Eraldised 13 110 0 Kokku pikaajalised kohustised 27 947 0 Kokku kohustised 4 197 565 83 820 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 2 929 500 862 900 8 Kohustuslik reservkapital 35 199 35 199 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 395 788 505 522 Aruandeaasta kasum (kahjum) 235 433 -109 734 Kokku omakapital 3 595 920 1 293 887 Kokku kohustised ja omakapital 7 793 485 1 377 707 16 AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2025 2024 Lisa nr Müügitulu 433 360 16 290 9 Muud äritulud 2 746 392 670 084 10 Kaubad, toore, materjal ja teenused -2 200 -7 728 Mitmesugused tegevuskulud -1 962 230 -283 665 12 Tööjõukulud -517 826 -418 409 13 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -140 311 -40 413 4 Muud ärikulud -380 371 -57 859 14 Kokku ärikasum (-kahjum) 176 814 -121 700 Muud finantstulud ja -kulud 58 619 11 966 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 235 433 -109 734 Aruandeaasta kasum (kahjum) 235 433 -109 734 Sealhulgas: Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse -13 164 -16 865 langus Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise 248 598 -92 869 netomeetodi korral 17 AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS ALARA 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standartiga. Eesti finantsaruandluse standarti põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Mitmed finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutele, sh näiteks põhivara kasuliku tööea hindamine ja nõuete allahindluse summade hindamine. Juhtkonna hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, kuid need ei pruugi osutuda täpseiks. Raamatupidamishinnangute muutuste mõju kajastatakse muutuse toimumise perioodi kasumiaruandes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse raha arvelduskontodel ja tähtajalisi hoiuseid pankades. Tähtajaliste deposiitidena kajastatakse üleöödeposiite ning kuni 1-aastase tähtajaga deposiite, mida on lühiajalise etteteatamisega võimalik katkestada. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse bilansipäeval ümber eurodesse ametlikult kehtivate Euroopa keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid-kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest,mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema jääkmaksumuses. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse 18 AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonmäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Maad ei amortiseerita. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10 000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised ja rajatised 18 kuni 33 aastat Masinad ja seadmed, s.h. 7 kuni 12 aastat transpordivahendid Muu inventar 3 aastat Rendid Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Finantskohustised Lühi- ja pikaajalised võlakohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldisena on arvestatud ohtlike jäätmete sulgemisreserv. Sellise reservi arvestuse kohustus tuleneb seadusest ja arvestatakse 10 eurot iga tonni kohta. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.Saadud sihtfinantseerimine kajastatakse muude äritulude kirjel. Kasutusel on sihtfinantseerimise brutomeetod. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis jooksvalt ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks om 22/78( kuni 31.12.2024 20/80) väljamakstavalt netosummalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajasta tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena 19 AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisades. Seotud osapooled AS ALARA aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks omanikku (Eesti Vabariik, omaniku õiguste teostaja Kliimaministeerium) ning tegev- ja kõrgemat juhtkonda ja nendega seotud firmasid. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Arvelduskontod 196 900 884 723 Deposiidid 4 700 000 0 Kokku raha 4 896 900 884 723 Deposiidid on tähtajaga kuni 3 kuud. Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2025 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 122 622 122 622 Maksude ettemaksed ja 15 791 15 791 6 tagasinõuded Muud nõuded 315 715 315 715 7 Ettemaksed 8 848 8 848 Kokku nõuded ja 462 976 462 976 ettemaksed 31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 156 156 Maksude ettemaksed ja 4 338 4 338 6 tagasinõuded Ettemaksed 8 221 8 221 Tulevaste perioodide 4 001 4 001 kulud Muud makstud 4 220 4 220 ettemaksed Kokku nõuded ja 12 715 12 715 ettemaksed 20 AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordivahendid Muud põhivarad ettemaksed masinad ja seadmed 31.12.2023 Soetusmaksumus 31 432 823 758 61 500 260 786 322 286 34 733 1 212 209 Akumuleeritud kulum 0 -437 026 -49 141 -227 165 -276 306 0 -713 332 Jääkmaksumus 31 432 386 732 12 359 33 621 45 980 34 733 498 877 Ostud ja parendused 0 0 0 16 840 16 840 4 965 21 805 Amortisatsioonikulu 0 -16 826 -4 274 -19 313 -23 587 0 -40 413 Ümberliigitamised 0 0 0 1 000 1 000 -1 000 0 Ümberliigitamised 0 0 0 1 000 1 000 -1 000 0 ettemaksetest 31.12.2024 Soetusmaksumus 31 432 823 758 61 500 278 626 340 126 38 698 1 234 014 Akumuleeritud kulum 0 -453 852 -53 415 -246 478 -299 893 0 -753 745 Jääkmaksumus 31 432 369 906 8 085 32 148 40 233 38 698 480 269 Ostud ja parendused 26 601 26 601 450 27 051 Amortisatsioonikulu 0 -108 628 -4 274 -18 964 -23 238 -8 445 0 -140 311 Muud muutused 390 2 040 897 0 0 0 25 313 0 2 066 600 31.12.2025 Soetusmaksumus 31 822 2 864 655 61 500 305 227 366 727 25 313 39 148 3 327 665 Akumuleeritud kulum 0 -562 480 -57 689 -265 442 -323 131 -8 445 0 -894 056 Jääkmaksumus 31 822 2 302 175 3 811 39 785 43 596 16 868 39 148 2 433 609 Muud muutused summas 2 066 600 eurot on mitterahaline sissemakse aktsiakapitali. 21 AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2025 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Võlad tarnijatele 70 900 56 063 14 837 Võlad töövõtjatele 35 421 35 421 0 Maksuvõlad 32 777 32 777 0 6 Muud võlad 10 906 10 906 0 Kokku võlad ja ettemaksed 150 004 135 167 14 837 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Võlad tarnijatele 18 716 18 716 0 Võlad töövõtjatele 29 752 29 752 0 Maksuvõlad 26 981 26 981 0 6 Muud võlad 8 371 8 371 0 Kokku võlad ja ettemaksed 83 820 83 820 0 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 13 468 0 0 3 546 Üksikisiku tulumaks 0 11 675 0 8 092 Sotsiaalmaks 0 18 385 0 13 763 Kohustuslik kogumispension 0 1 450 0 818 Töötuskindlustusmaksed 0 1 128 0 762 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 139 0 0 Ettemaksukonto jääk 2 323 4 338 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 15 791 32 777 4 338 26 981 Lisa 7 Sihtfinantseerimine (eurodes) 22 AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2023 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses 31.12.2024 Lisa kasumiaruandes Kohustised makstud Kohustised nr Nõuded Nõuded Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kliimaministeerium 44 999 0 715 083 0 -670 084 0 0 0 KIK 0 168 0 168 0 0 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 44 999 168 715 083 168 -670 084 0 0 0 tegevuskuludeks Kokku 44 999 168 715 083 168 -670 084 0 0 0 sihtfinantseerimine Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2024 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses 31.12.2025 Lisa kasumiaruandes Kohustised makstud Kohustised nr Nõuded Nõuded Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kliimaministeerium 0 0 4 000 000 0 0 0 0 4 000 000 Kokku sihtfinantseerimine 0 0 4 000 000 0 0 0 0 4 000 000 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kliimaministeerium 0 0 1 264 600 0 1 230 149 0 0 34 451 KIK 0 0 1 110 177 0 1 438 808 0 315 715 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 0 2 374 777 0 2 668 957 0 315 715 34 451 tegevuskuludeks Kokku 0 0 6 374 777 0 2 668 957 0 315 715 4 034 451 5 sihtfinantseerimine 2025. aastal sihtfinantseeris AS ALARA tegevuskulusid Kliimaministeerium. Kliimaministeeriumilt saadi Paldiski objekti tegevuskuludeks 444 600 eurot ja Vaivara objekti tegevuskulude katteks 500 000 eurot. Vaivara tegevuskuludest on 31.12.2025 seisuga kulutamata 34 451 eurot, mis kandub üle 2026.aastasse. Lisaks sihtfinantseeris Kliimaministeerium Vaivara sulgemiskärgede ehitust 320 000 euroga. KIK poolt sihtfinantseeriti metallisulatusprojekti 1 017 098 euroga, radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla uuringuid 224 120 euroga ja AS ALARA Lõppladustuspaiga asukohapõhiste uuringute, jäätmete lõppladustamiseks vajalike ettevalmistuste, Tammiku maa-ala vabastamise ning kalibreerimiskeskuse käivitamisega seotud tegevusi 184 671 euroga. 31.12.2025 seisuga oli KIK- ilt laekumata 315 715 eurot. Kliimaministeerium sihtfinantseerib ka Vaivara uute ladestuskärgede ehitust 4 miljoni euroga. Nimetatud tööd teostatakse 2026.aastal. 2024. aastal sihtfinantseeris AS A.L.A.R.A. tegevuskulusid Kliimaministeerium. Kliimaministeeriumilt saadi tegevuskulude katteks 670 084 eurot. Laekumine 715 083 eurot sisaldas mitterahalist tehingut (tasaarveldus) summas 14 042 eurot. 23 AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Aktsiakapital 2 929 500 862 900 Aktsiate arv (tk) 29 295 8 629 Aktsiakapitali tehti 2025. aasta jaanuaris mitterahaline sissemakse summas 2 066 600 eurot, üle anti Vaivara ohtlike jäätmete hoidla varad. Lisa 9 Müügitulu (eurodes) 2025 2024 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 433 360 16 290 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 433 360 16 290 Kokku müügitulu 433 360 16 290 Müügitulu tegevusalade lõikes Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete kogumine 423 161 8 251 Sorteeritud materjalide taaskasutusele võtmine 4 316 5 033 Ehitise rent 1 534 1 534 Muu müük 4 349 1 472 Kokku müügitulu 433 360 16 290 Lisa 10 Muud äritulud (eurodes) 2025 2024 Lisa nr Tulu sihtfinantseerimisest 2 668 957 670 084 7 Saadud reservid 70 878 0 Muud 6 557 0 Kokku muud äritulud 2 746 392 670 084 Seoses Vaivara ohtlike jäätmete hoidla varade üleandmisega anti AS Alarale üle ka kogutud, kuid kasutamata sulgemisreserv. Lisa 11 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2025 2024 24 AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne Kasutusrendikulu 2 503 5 581 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2025 2024 Energia 77 231 49 337 Elektrienergia 71 365 42 059 Kütus 5 866 7 278 Mitmesugused bürookulud 24 146 17 887 Lähetuskulud 8 988 3 021 Koolituskulud 3 911 4 731 Riiklikud ja kohalikud maksud 34 439 1 363 Kulud eraldiste moodustamiseks 13 110 0 Sihtfinantseeritud projektide otsesed kulud 1 435 248 0 Tammiku jäätmehoidla likvideerimine 19 586 18 153 Seadmete hooldus ja remont 95 421 5 336 Keskkonnauuringud 47 132 16 812 Valveteenused 101 550 112 976 Muud 101 468 54 049 Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 962 230 283 665 Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes) 2025 2024 Palgakulu 313 461 229 760 Sotsiaalmaksud 130 543 105 074 Juhatuse tasu 60 000 68 787 Nõukogu tasu 14 400 14 291 Puhkusereservi muutus -646 -179 Muud 69 672 Kokku tööjõukulud 517 827 418 405 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 10 9 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 8 8 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 4 5 25 AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Muud ärikulud (eurodes) 2025 2024 Käibemaksukulu 379 124 57 698 Muud 1 247 161 Kokku muud ärikulud 380 371 57 859 Lisa 15 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2025 2024 Arvestatud tasu 74 400 83 078 26  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS ALARA aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud AS ALARA (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2025 ning kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2025 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu asjaolu Ettevõtte 31.12.2024 lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruannet auditeeris teine audiitorettevõtja, kes avaldas 14.03.2025 modifitseerimata arvamuse selle aruande kohta. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Koop Vandeaudiitori number 700 SIRIUS AUDIT OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 306 Jalgpalli tn 1, Tallinn, Harju maakond, 11312 02.04.2026  20 2 5 . MAJANDUSAASTA K ASUMI JAOTAMI SE ETTEPANEK Eelmiste perioodide jaotamata kasum 395 788 eurot Aruandeaasta ka sum 235 4 33 eurot Kokku 631 221 eurot Jaotamine: Eraldised reservkapitali 1/20 aruandeaasta kasumist 11 772 eurot Dividendid 0 eurot Jääk jaotamata kasumisse 223 661 eurot Kokku eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist 6 19 449 eurot AS ALARA juhatus teeb ettepaneku kinnitada 20 2 5 . aasta ka sum 235 433 eurot ning eraldada sellest 1/20 reservkapitali. J ätta vaba omakapital summas 6 19 449 eurot jaotamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ilmar Puskar Tegevj uht Vandeaudiitori aruanne faktiliste tähelepanekute kohta 1. Töövõtt ja selle läbiviimine Töövõtu alus on ainuaktsionäri otsus 05.01.2015 nr 15-0002. Töövõtu objektiks olid vastavalt Sirius Audit OÜ 23.11.2025 audiitorteenuse osutamise lepingus sätestatule korruptsiooniohtu ennetavad meetmed ja seotud osapooltega tehtud tehingud AS-is ALARA (edaspidi nimetatud ka AS). Töövõtu läbiviimisel lähtusime rahvusvahelisest seonduvate teenuste standardist (Eesti) 4400 „Töövõtud kokkuleppeliste protseduuride läbiviimiseks finantsinformatsiooni osas“ ja Audiitorkogu juhendmaterjalist vandeaudiitoritele „Suunised vandeaudiitorile raporteerimise osas Riigikontrollile ja/või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva äriühingu või sihtasutuse juhtorganile seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega“. Töövõtu käigus viisime läbi järgmised audiitorteenuse osutamise lepingus kokku lepitud protseduurid: 1) Tegime juhatuse liikmele Ilmar Puskarile järelepärimise korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse ja kohustustest kinnipidamise kontrolli kohta AS-is. 2) Küsisime juhatuse liikmelt Ilmar Puskarilt kas sisemist regulatsiooni, mis vastab korruptsioonivastase seaduse nõuetele ja maandab võimalikud korruptsiooniriskid AS Alara-s on 2025.a. muudetud ja kas AS Alara rakendab koostatud regulatsiooni. 3) Küsisime juhatuse liikmelt Ilmar Puskarilt seotud osapoolte nimekirja ja seotud osapooltega 2025. aastal tehtud tehingute nimekirja. 4) Kontrollisime seotud osapooltega tehtud tehinguid AS-i raamatupidamisregistrite ja algdokumentide baasil. Töövõtu käigus läbiviidud protseduurid ei kujutanud endast auditit ega ülevaatust ja seetõttu käesolevas aruandes ei väljendata auditile ega ülevaatusele omast kindlustunnet. Töövõtu läbiviimiseks oli võimalik kasutada erinevaid meetodeid ning sõltuvalt kasutatud meetodist, tehtud hinnangutest ning lähteandmete paikapidavusest võivad töövõtu tulemused olla erinevad. Töövõtu läbiviimisel kasutasime järgmist lähteinformatsiooni: 1) Korruptsiooniohtu ennetavate meetmete rakendamine ALARA AS-is – 30.03.2015 kinnitatud eeskiri. 2) Nimekiri seotud osapoolte ja nendega tehtud tehingute kohta. 3) AS-i raamatupidamisregistrid ja algdokumendid ning päringud Äriregistri andmebaasist. 4) AS-i juhatuse liikme Ilmar Puskar suulised ja kirjalikud selgitused. 2. Faktilised tähelepanekud Kokkulepitud protseduuride läbiviimise tulemusena esitame järgmised tähelepanekud: Punktis 1 kirjeldatud protseduuri tulemusel veendusime, et AS on rakendanud meetmed korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse ja kohustustest kinnipidamise kontrolli kohta. 2) Punktis 2 kirjeldatud protseduuride tulemusel veendusime, et korruptsioonivastase seaduse nõuetele vastav ja võimalikke korruptsiooniriske maandav sisemine regulatsioon on AS-is olemas ja see on rakendatud. 3) Punktides 3 ja 4 kirjeldatud protseduuride tulemused on esitatud tabelis. Seotud osapool Tehingu kirjeldus Summa Vandeaudiitori tehtud toimingud Järeldused Ilmar Puskar Juhatuse liikme tasu + auto kompensatsioon 64 709 € Arvestatud tasu võrdlemine kulukontoga Erinevusi ei tuvastanud Tarmo Lindemann Nõukogu esimehe tasu 9 600 € Arvestatud tasu võrdlemine kulukontoga Erinevusi ei tuvastanud Birgit Parmas Nõukogu liikme tasu 2 0 00 € Arvestatud tasu võrdlemine kulukontoga Erinevusi ei tuvastanud Reelika Runnel Nõukogu liikme tasu 4 00 € Arvestatud tasu võrdlemine kulukontoga Erinevusi ei tuvastanud Kalle Viks Nõukogu liikme tasu 2 400 € Arvestatud tasu võrdlemine kulukontoga Erinevusi ei tuvastanud Vandeaudiitori aruanne faktiliste tähelepanekute kohta on mõeldud kasutamiseks ainult AS ALARA juhatusele, nõukogule ning Kliimaministeeriumile. Seda ei tohi kasutada ühelgi teisel eesmärgil ega edastada teistele isikutele. Audiitori aruanne faktiliste tähelepanekute kohta puudutab ainult AS-i ALARA sisemist regulatsiooni ja 2025 . aastal seotud osapooltega tehtud tehinguid ning ei laiene AS-i finantsaruannetele tervikuna. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Koop Vandeaudiitori number 700 Sirius Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 306 AKTSIASELTSI ALARA NÕUKOGU ARUANNE AS- i 2025. majandusaasta aruande kohta esitamiseks üldkoosolekule AS ALARA nõukogu koosseisus Tarmo Lindemann ( esimees ), Kalle Viks ja Birgit Parmas esitab üldkoosolekule kinnitamiseks AS ALARA 2025. majandusaasta aruande ning kasumi jaotamise ettepaneku . 1. Ülevaade äriühingu tegevusest AS ALARA põhitegevus on Paldiski endise tuumaobjekti haldamine ja saastusest puhastamine , radioaktiivsete jäätmete käitlemise projektide väljatöötamine ja rakendamine ning Eestis tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja ladustamine . Lisaks haldab äriühing Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskust ning korraldab ohtlike jäätmete vastuvõttu ja käitlemist . AS- i tegevust radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas finantseeritakse peamiselt riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse kaudu . 2025. aastal oli toetuse maht 444 600 eurot . Selle eest osutas AS Paldiski endise tuumaobjekti haldamise , omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks valmisoleku tagamise ning radioaktiivsete jäätmete vaheladustamise ja lõppladustuspaiga rajamise ettevalmistamise teenust . Kuni 2025. aasta lõpuni hõlmas see ka Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamist . Lisaks kasutati 2025. aastal SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vahendeid Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimiseks , Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamise mõjude hindamiseks ning saastunud metallijäätmete sulatamiseks . Ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamiseks kasutati nii SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kui ka Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri vahendeid . Radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas teeniti 2025. aastal müügitulu 43 920 eurot , peamiselt teistes ettevõtetes ning tervishoiu - ja teadusasutustes tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemise , ladustamise ja transpordi teenustest . AS-il on radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas vajalikud kiirgustegevusload . Nende alusel on äriühingul Eestis ainuõigus kiirgustegevuseks Paldiski endisel tuumaobjektil . Samuti oli AS-il kuni Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimise lõpuleviimise ja maa-ala vabastamiseni 2025. aasta lõpus kiirgustegevusluba Tammiku hoidla käitamiseks . Lisaks omab AS lube radioaktiivse aine riigisiseseks veoks ning ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiseks kasutatava kiiritusseadme ja kiirgusallikate kasutamiseks . Ohtlike jäätmete käitlemise valdkonnas omab AS alates 2025. aastast Eesti ainsat ohtlike jäätmete ladestuspaika Vaivara OJKK-s ning selle käitamiseks vajalikku keskkonnakompleksluba . Objekti AS- i omandisse andmisel eraldati riigi poolt toetuslepingu alusel ühekordset tegevustoetust summas 500 000 eurot ning investeeringutoetust täitunud ladestusala sulgemiseks ja Vaivara OJKK laiendamiseks kokku 4 320 000 eurot . Vaivara OJKK käitamine peab edaspidi olema isemajandav . 2025. aastal võeti Vaivara OJKK-s vastu 1930 tonni ohtlikke jäätmeid , millest ladestati 619 tonni . Nendest tegevustest teeniti müügitulu kokku 395 996 eurot . AS ALARA kõik aktsiad kuuluvad riigile ning äriühing kuulub Kliimaministeeriumi valitsemisalasse . 2. 2025. aasta olulisemad tööd 1. Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine , sealhulgas kiirgusohutuse ja turvalisuse tagamine . 2. Radioaktiivselt saastatud rajatiste desaktiveerimis -, demontaaži - ja muude tööde tegemine Paldiski ja Tammiku objektidel . 3. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine . 4. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimine . 5. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamine ja selleks vajaliku valmisoleku tagamine . 6. Saastunud metallijäätmete sulatamine . 7. Ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse arendamine ja käivitamine . 8. Lõppladestuspaiga asukoha iseloomustamiseks uuringute tegemine . 9. Vaivara OJKK täitunud ladestuskärgede ja ladestusala sulgemistööde tegemine . 10. Hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine Vaivara OJKK uute ladestuskärgede rajamiseks ( tööde lõpptähtaeg detsember 2026). 11. Vaivara OJKK, sealhulgas nõrgvee puhastussüsteemi haldamine ja hooldus ning vajalike remonditööde korraldamine . 12. Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis - ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) loomine ja juurutamine Vaivara OJKK-s. 13. Vaivara OJKK keskkonnakompleksloa muutmine seoses ladestusala sulgemise , uue ladestusala loastamise ja eelkäitlustehnoloogiate loastamisega . 14. Ohtlike jäätmete vastuvõtmine , ladustamine ja ladestamine ; 2025. aastal võeti vastu kokku 1930 tonni ohtlikke jäätmeid , millest ladestati 619 tonni . 3. Investeeringud 2025. aasta investeeringuna soetati Vaivara OJKK- sse laadimis - ja heakorratöödeks väiketraktor summas 26 601 eurot . 4. Majandustulemused 2025. aasta eelarves planeeriti kasumiks 350 296 eurot . Majandusaasta lõppes 235 433 euro suuruse kasumiga . Erinevus tulenes sellest , et eelarves ei kajastunud saastunud metallijäätmete transpordiks vajalike konteinerite hankimise kulu summas 117 647 eurot . 5. Nõukogu tegevus aruandeaastal 2025. aasta majandusaastal kuulusid nõukogusse Tarmo Lindemann, Kalle Viks ja Reelika Runnel (kuni 9. märtsini 2025) / Birgit Parmas (alates 10. märtsist 2025). 2025. aastal toimus viis nõukogu koosolekut . Aruandeperioodil planeeris , korraldas ja teostas nõukogu järelevalvet muu hulgas järgmiselt : 1. võttis teadmiseks AS ALARA aruande 2024. aasta teisel poolaastal ja 2024. aastal tervikuna riigile vajalike teenuste osutamisest ning sihtotstarbelise toetuse kasutamisest vastavalt lepingule nr 1.8-7/23-103, mis on sõlmitud 23. veebruaril 2023; 2. kiitis heaks 2024. aasta teise poolaasta ja 2024. aasta majandustulemused ; 3. kinnitas 2024. aasta majandusaasta raamatupidamise aastaaruande auditi plaani ; 4. kinnitas 2025. aasta eelarve ( eelarve , investeeringute eelarve , rahavoogude eelarve ja tegevuskava ); 5. kiitis heaks 2024. majandusaasta aruande ; 6. võttis teadmiseks audiitorettevõtja kontrolliaruande AS- i saldoandmiku õigsuse kohta seisuga 31.12.2024; 7. võttis teadmiseks audiitorettevõtja aruande AS- i 2024. aasta korruptsiooniohtu ennetavate meetmete ja seotud osapooltega tehtud tehingute kontrollimisest ; 8. kinnitas 2024. aasta nõukogu aruande ; 9. kiitis heaks AS- i 2025. aasta eelarve muudatused ; 10. kinnitas AS- i eelarve prognoosi perioodiks 2025– 2029; 11. kinnitas AS- i 2025. aasta finantsplaani ; 12. kiitis heaks 2025. aasta esimese poolaasta majandustulemused ; 13. andis nõusoleku kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise läbiviimise kulude kandmise lepingu lõpetamiseks ning uue lepingu sõlmimiseks . Nõukogu liikmete tasud 2025. aastal olid järgmised : • Tarmo Lindemann – 9600 eurot • Birgit Parmas – 2 0 00 eurot • Kalle Viks – 2400 eurot • Reelika Runnel – 4 00 eurot Nõukogu liikmete tasud kokku moodustasid 2025. aastal 1 4 4 00 eurot . 6. Juhatus ja töötajad Äriühingu igapäevast majandustegevust juhtis 2025. aastal juhatuse liige Ilmar Puskar. 2025. aastal oli äriühingus 11 töötajat . Juhatuse liikme tasu moodustas 2025. aastal kokku 60 000 eurot . Nõukogu hinnangul oli juhatuse liikme töö tulemuslik . Juhatuse liige täitis oma tööülesandeid kohusetundlikult , professionaalselt ja eesmärgipäraselt . Tema juhtimisel oli ettevõtte igapäevane tegevus stabiilne ning seatud majandus - ja tegevuseesmärgid saavutati valdavas osas . Samuti panustas ta ettevõtte arengusse , tagas töökorralduse tõhusa toimimise ning esindas ettevõtet korrektselt ja usaldusväärselt . 7. Kasumi jaotamise ettepanek AS ALARA eelmiste perioodide jaotamata kasum seisuga 31.12.2025 on 395 788 eurot . Nõukogu toetab juhatuse ettepanekut kinnitada 2025. aasta kasum summas 235 433 eurot ning eraldada sellest 1/20 reservkapitali . Vaba omakapital summas 619 449 eurot jätta jaotamata . Võimaliku hädaolukorra likvideerimiseks on vajalik reserv , mida saab kasutada võimaliku kiirgushädaolukorra lahendamiseks Paldiski endisel tuumaobjektil seoses AS- i kiirgustegevusega . Eksperthinnangu alusel võib sellise hädaolukorra maksumus sõltuvalt olukorra spetsiifikast ulatuda kuni 1,8 miljoni euroni . Võimaliku saastuse leviku kiireks piiramiseks on reeglina vajalik rakendada viivitamata meetmeid , mis võivad eeldada koheseid kulutusi materjalide , seadmete ja muude vahendite soetamiseks . Ilma vähemalt 500 000 euro suuruse reservita ei pruugi AS olla võimeline hädaolukorda vajalikul määral likvideerima . 8. 2026. aasta olulisemad planeeritud tegevused 8.1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine 1. Paldiski endise tuumaobjekti haldamine ning selle ohutuse ja turvalisuse tagamine . 2. Paldiski objekti varasemate radioaktiivsete jäätmete käitlemise projektide käigus kogutud jäätmete täiendavad kiirgusuuringud , saastusest puhastamine , vabastamine ning teistelt asutustelt vastu võetud radioaktiivsete jäätmete käitlemine . Samuti Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla betoonjäätmete iseloomustamine ja vabastamine . 3. Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalike käitlustoimingute tegemine ning ümber sulatatud saastunud metallijäätmete iseloomustamine ja lõppladustamiseks ettevalmistamine jäätmete tagastamisel . 4. Keskkonna - ja kiirgusseire tegemine Paldiski objektil ning vajaduse korral seiretulemustest lähtuvate meetmekavade koostamine ja rakendamine . 5. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamine ja selleks vajaliku valmisoleku tagamine . 6. Ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimisteenuse osutamine ning teenuse akrediteerimine . 7. RAJALA tegevuste raames sisendi andmine kohaliku omavalitsuse üksusele lõppladustuspaiga asukoha eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamiseks , sealhulgas taimestiku ja klimaatiliste tingimuste uuringu korraldamiseks vajaliku hanke ettevalmistamine ning hüdroloogilise alanduslehtri modelleerimise hanke korraldamine . 8. Kasutusest välja langenud kiirgusallikate taaskasutamise projektis osalemine , et taaskasutada AS-is hoiustatavad raadium-226 sisaldavad kiirgusallikad meditsiinis vajalike radioaktiivsete isotoopide tootmiseks . Projekti tulemusena väheneks lõppladustamist vajavate radioaktiivsete jäätmete maht . 8.2. Ohtlike jäätmete käitlemine 1. Investeeringutoetuse kasutamine . 1.1 . Uute kärgede projekteerimis - ja ehitustööde tegemine . 1.2 . Ladestamiseks vajalike eelkäitlustehnoloogiate projekteerimine ja ehitamine 1.3 . Heitveepuhastussüsteemi parendamine . 2 . Ladestatavate jäätmete vastuvõtu ja ladestamise korraldamine . Planeeritud on vastu võtta vähemalt 2300 tonni ohtlikke jäätmeid , milleks vajalikud lepingud on sõlmitud . 3 . EMASi taotlemine . 21. jaanuaril 2026 esitati materjalid tõendamisasutusele auditi tegemiseks , 27. jaanuaril 2026 toimus kohapealne audit Vaivara OJKK-s ning EMAS- sertifikaadi väljastamine on kavandatud aprill 2026. 4 . Keskkonnakompleksloa muutmine seoses uute ladestusalade laiendusega ning vajadusega lisada loasse uued tehnoloogiad . 2025. aasta detsembris võeti taotlus menetlusse . 5 . Vaivara OJKK haldamine , eelkäitlusliinide valmimisel täiendavate töötajate värbamine ning rajatiste ja tehnika hooldus ja parendamine . Ülalnimetatud tööde tegemiseks on AS- ile ALARA eraldatud riigieelarvest sihtotstarbelist toetust kokku 465 011 eurot , millest radioaktiivsete jäätmete vahe - ja lõppladustamiseks 430 560 eurot ning Vaivara OJKK ohtlike jäätmete käitlemisega seotud tegevusteks 34 451 eurot . Projekti „ Saastunud metallijäätmete sulatamine ” täitmiseks kasutatakse 2026. aastal KIKi projektitoetuse vahendeid kokku 1 575 669 euro ulatuses . 2026. aastal on planeeritud KIKi toetuste sihtotstarbeline eraldamine AS- ile ALARA kokku 409 989 eurot lõppladestuspaiga asukoha iseloomustamiseks vajalike uuringute tegemiseks , kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamiseks , radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks , omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks ning radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks . Vaivara OJKK laiendamiseks ja parendamiseks eraldati sihtfinantseeringuna 2025. aastal 4 000 000 eurot ( koos käibemaksuga ) investeeringutoetust . Sellest 2 969 800 eurot on arvestatud ka 2026. aasta eelarves tuluna , kuna investeeringuks vajalik leping on sõlmitud ning rajatav põhivara võetakse kasutusse hiljemalt 2026. aasta lõpuks . AS- i müügi - ja finantstuludeks on 2026. aastal kokku planeeritud 648 000 eurot . 9. Omaniku ootuste täitmine 14. mail 2025 kinnitatud omaniku ootuste kohaselt on omanik seadnud AS- ile ALARA järgmised ülesanded : 1. radioaktiivsete jäätmete käitlemine inimestele ja keskkonnale ohutul viisil , arvestades kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ; 2. valmisoleku tagamine radioaktiivse saastuse hädaolukordadeks Paldiski ja Tammiku objektidel ning osalemine kiirgushädaolukordadeks valmisoleku võimekuse arendamisel Eestis tervikuna , sealhulgas omanikuta kiirgusallikate ohutustamisel ; 3. Eesti ettevõtetes ning tervishoiu - ja teadusasutustes tekkivate radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmine nende käitlemiseks ja hoiustamiseks ; 4. koostöös omanikuga radioaktiivsete jäätmete iseloomustamise ja vabastamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine ; 5. rahastuse olemasolul Paldiski endisel tuumaobjektil asuva kahe reaktorisektsiooni lammutamisega seotud keskkonnakaitseliste , tehniliste ja muude analüüside ning uuringute alustamine ; 6. rahastuse olemasolul radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga planeerimiseks ja ehitamiseks vajalike uuringute ja eeltegevuste tegemine , sealhulgas planeeringuprotsessis osalemine ja tegevuslubade taotlemine ; 7. ohtlike jäätmete vastuvõtu , ladustamise , ladestamiseks ettevalmistamise ja ladestamise korraldamine Vaivara OJKK-s inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ohutul viisil ; 8. ohtlike jäätmete pikaajalise vastuvõtu , ladustamise ja ladestamise võimekuse tagamine Eestis , sealhulgas uute ladestuskärgede projekteerimine ja ehitamine ; 9. Vaivara OJKK keskkonnaohutuse tagamine ; 10. tagamine , et ohtlike jäätmete prügilas ladestatakse ainult selliseid jäätmeliike , millele puudub alternatiivne käitlusvõimalus ; 11. kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamine eesmärgiga luua võimekus kõigi Eestis kasutatavate , toodetavate ja edasi müüdavate kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiseks . Nõukogu hinnangul vastasid AS ALARA tegevused 2025. aastal ning 2026. aastaks kavandatud tegevused omaniku ootustele ning omaniku ootused on täidetud . 10. Põhjendus riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta 1. AS ALARA põhiülesanne on minevikupärandina riigi vastutusse antud Paldiski endise tuumaobjekti haldamine ja ohutustamine . 2. AS ALARA võtab teistelt asutustelt ja ettevõtetelt vastu radioaktiivseid jäätmeid nende käitlemiseks ja vaheladustamiseks , täites seeläbi rahvusvahelisi ja Euroopa Liidu nõudeid radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja vaheladustamise valdkonnas . Sellest teenitav tulu on väike võrreldes kuludega , mis on vajalikud Paldiski objekti halduseks ning desaktiveerimis - ja demontaažitööde tegemiseks . 3. AS ALARA on Eestis ainus ettevõte , kellel on kiirgustegevusluba tööstuses ning tervishoiu - ja teadusasutustes tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks . Samuti omab äriühing ainsana piisavat oskusteavet omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks . 4. AS ALARA omab ja haldab Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskust , mis on ainus prügila Eestis , kus on võimalik ladestada selliseid ohtlikke jäätmeid , millele puudub alternatiivne käitlusvõimalus . 5. AS ALARA on keskvalitsusse kuuluv riigi osalusega äriühing riigieelarve seaduse tähenduses . ( allkirjastatud digitaalselt ) ( allkirjastatud digitaalselt ) Tarmo Lindemann Kalle Viks ( allkirjastatud digitaalselt ) Birgit Parmas