Vaidlustaja täiendavad seisukohad

TÄIENDAVAD SEISUKOHAD HANKIJA VASTUSELE Kavepro Kinnisvarateenused OÜ 29.04.2026 Riigihange viitenumber 306414 Vaidlustaja jääb vaidlustuses esitatud seisukohtade ja taotluste juurde ning esitab hankija 23.04.2026 vastusele järgmised vastuväited. 1. Hankija on vaidlustusmenetluses oluliselt laiendanud kõrvaldamise põhjendusi Vaidlustatavast 06.04.2026 korraldusest nähtub, et hankija tugines otsuse tegemisel sisuliselt üksnes üldisele viitele riigihangete registrile ning Tori ja Kehtna valla esindajate kinnitustele. Hankija vastuses vaidlustusele on aga esitatud rida uusi asjaolusid ja uusi väidetavaid lepingurikkumisi, mida vaidlustatavas otsuses ei olnud välja toodud. Selline tagantjärele põhjenduste lisamine ei saa parandada algse haldusakti puudulikku põhjendamist. Kõrvaldamise otsuse õiguspärasust tuleb hinnata nende põhjenduste ja tõendite alusel, mis sisaldusid otsuses selle tegemise ajal. Pakkujal peab olema võimalik otsusest aru saada, milliste konkreetsete asjaolude tõttu teda kõrvaldatakse. Käesoleval juhul seda võimalust ei olnud. Seetõttu ei saa hankija vaidlustusmenetluses esitatud hilisemaid ja laiendatud põhjendusi käsitada vaidlustatava otsuse õiguspärasust kandvate põhjendustena. 2. Hankija tunnistab sisuliselt, et vaidlustajat ei kuulatud ära Hankija väidab vastuse punktis 18, et „ebaproportsionaalne oleks kulutada maksumaksja rahalisi vahendeid sellele, et välja selgitada sellist rikkumiste pagasit omava pakkuja seisukoht“. See seisukoht kinnitab otseselt vaidlustaja väidet, et hankija ei pidanud vajalikuks vaidlustajat enne kõrvaldamist ära kuulata. Selline lähenemine on õigusvastane. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine eeldab individuaalset ja sisulist hinnangut ettevõtja usaldusväärsusele. Seda hinnangut ei saa teha üksnes teiste hankijate väidete või riigihangete registri kannete põhjal, ilma et ettevõtjale antaks võimalus esitada selgitusi, vastuväiteid ja tõendeid. Ärakuulamine ei ole pelk formaalsus. Vaidlustaja oleks saanud selgitada muu hulgas seda, kas väidetavad rikkumised olid vaidlustatud, millised olid tegelikud asjaolud, kas rikkumine oli ettevõtjale omistatav, kas esines vabandatavaid asjaolusid ning milliseid meetmeid on ettevõtja rakendanud edasiste probleemide vältimiseks. 3. Hankija käsitleb vaieldavaid asjaolusid ekslikult tõendatud faktidena Hankija vastuses esitatud väited tuginevad suures osas teiste hankijate hinnangutele. Asjaolu, et mõni hankija on lepingu üles öelnud, hinda alandanud või leppetrahvi nõudnud, ei tähenda automaatselt, et RHS § 95 lg 4 p 8 koosseis on täidetud. Hankija pidi eraldi tuvastama: • millist konkreetset lepingu olulist tingimust rikuti; • kas rikkumine oli oluline või pidev; • kas rikkumine oli vaidlustajale omistatav; • kas õiguskaitsevahendi kasutamine oli õiguspärane; • kas esines vabandatavaid asjaolusid; • kas kõrvaldamine oli proportsionaalne. Hankija ei ole seda teinud. Ta on lähtunud eeldusest, et varasemate hankijate etteheited on tõesed ja lõplikult tuvastatud. Selline eeldus ei ole piisav ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamiseks. 4. Hankija sõnastus on ebaproportsionaalne ja eelarvamuslik Hankija kasutab vastuses vaidlustaja kohta väljendeid nagu „rikkumiste pagas“, „äärmiselt ebausaldusväärne näitaja“, „tavapärane muster“ ja „tööle sundimine“. Selline sõnakasutus näitab, et hankija ei ole hinnanud asja erapooletult, vaid on kujundanud vaidlustaja suhtes negatiivse eelhoiaku. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel peab hankija tegutsema erapooletult ja tõenduspõhiselt. Hankija ei või asendada õiguslikku analüüsi üldistavate hinnangute ja emotsionaalsete väidetega. 5. Avalik huvi ei vabasta hankijat menetlusreeglite järgimisest Vaidlustaja ei vaidle vastu sellele, et haljasalade niitmine on kohaliku omavalitsuse jaoks oluline teenus. Samas ei saa avaliku huvi olemasolu õigustada puudulikku menetlust ega põhjendamata kõrvaldamist. Avalik huvi ei anna hankijale õigust jätta pakkuja ära kuulamata, tugineda kontrollimata väidetele või täiendada otsust alles vaidlustusmenetluses. Vastupidi, mida intensiivsem on pakkuja õiguste riive, seda põhjalikum peab olema hankija analüüs ja põhjendus. 6. Proportsionaalsuse analüüs on näiline Hankija väidab, et on järginud proportsionaalsuse põhimõtet, kuid tegelikku kaalumist vastusest ei nähtu. Hankija ei ole analüüsinud: • kas kõik väidetavad juhtumid on sisuliselt võrreldavad käesoleva hankelepinguga;  • kas rikkumised on lõplikult tuvastatud või vaidlustatud; • kas kõik viidatud juhtumid jäävad RHS § 95 lg 5 ajalisse raamistikku; • milliseid parandus- või heastamismeetmeid vaidlustaja on rakendanud; • kas vähem koormav meede oleks olnud võimalik. Hankija piirdub järeldusega, et vaidlustaja ei ole usaldusväärne. See ei ole kaalutlusotsus, vaid etteantud tulemusega hinnang. 7. Vaidlustaja ei vaidlusta eraldiseisvalt Andiamo OÜ kohta tehtud otsust Vaidlustaja täpsustab, et vaidlustuse punktis 3.8 toodud Andiamo OÜ näide ei olnud esitatud iseseisva nõudena Andiamo OÜ kõrvaldamata jätmise otsuse tühistamiseks. Andiamo OÜ näide oli esitatud üksnes selleks, et illustreerida hankija menetluse ebajärjekindlust, läbipaistmatust ja võimalikku ebavõrdset kohtlemist. Vaidlustaja põhinõue puudutab Kavepro Kinnisvarateenused OÜ kõrvaldamise otsuse õigusvastasust. 9. Rikkumiste arv ei anna hankijale õigust meelevaldseks otsustamiseks Vaidlustaja rõhutab, et isegi juhul, kui ettevõtjal oleks varasemate hankelepingute täitmisel esinenud väga suur hulk rikkumisi – olgu neid kasvõi 200 –, ei anna see hankijale õigust teha kõrvaldamise otsust oma suva järgi. RHS § 95 lg 4 p 8 ei sätesta automaatset kõrvaldamise alust ega võimalda hankijal lähtuda abstraktsest „üldmuljest“ ettevõtja usaldusväärsuse kohta. Tegemist on kaalutlusotsusega, mille tegemisel peab hankija tuvastama iga juhtumi puhul konkreetsed ja kontrollitavad asjaolud ning andma neile õigusliku hinnangu. Hankija on kohustatud: • tuvastama konkreetsed rikkumised ja nende asjaolud; • hindama, kas tegemist oli lepingu olulise tingimuse rikkumisega; • analüüsima rikkumise olulisust või pidevust; • kontrollima rikkumise omistatavust ettevõtjale; • veenduma, et kohaldatud õiguskaitsevahend vastab seaduses sätestatule; • tegema proportsionaalsuse analüüsi konkreetse hankemenetluse kontekstis. Pelgalt rikkumiste arvule, üldisele „mustrile“ või teiste hankijate hinnangutele viitamine ei asenda nimetatud analüüsi ega vabasta hankijat põhjendamiskohustusest. Vastupidine lähenemine – mille kohaselt piisaks kõrvaldamiseks üksnes suurest rikkumiste arvust – annaks hankijale sisuliselt piiramatu ja kontrollimatu kaalutlusõiguse ning võimaldaks pakkujaid kõrvaldada subjektiivsete hinnangute alusel. See oleks vastuolus riigihangete õiguse aluspõhimõtetega, eelkõige läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõttega. Seetõttu ei saa hankija õigustada vaidlustaja kõrvaldamist viitega rikkumiste väidetavale arvule, vaid peab tõendama RHS § 95 lg 4 p 8 kõigi eelduste esinemist konkreetselt ja kontrollitavalt. Käesoleval juhul ei ole hankija seda teinud. Lisaks nähtub hankija enda vastusest, et ta ei pidanud vajalikuks asjaolusid põhjalikult välja selgitada ega vaidlustajat ära kuulata, põhjendades seda väitega, et selline tegevus kujutaks endast maksumaksja raha põhjendamatut kulutamist. Sisuliselt tähendab see, et hankija hinnangul ei ole hankemenetluse juriidiline korrektsus vajalik, kui selle tagamine nõuab täiendavat ajakulu või ressursse. Selline seisukoht on õigusriigis lubamatu. Haldusmenetluse õiguspärasus, sh asjaolude täielik ja erapooletu väljaselgitamine ning menetlusosalise ärakuulamine, ei ole vabatahtlikud tegevused, vaid kohustuslikud nõuded, millest ei saa loobuda viitega halduskoormusele või kuludele. Vastupidine käsitlus viiks olukorrani, kus hankija võiks jätta seadusest tulenevad menetlusgarantiid täitmata pelgalt mugavuse kaalutlustel. Selline praktika, kus hankija loobub teadlikult asjaolude väljaselgitamisest ja menetlusreeglite järgimisest kulude kokkuhoiu ettekäändel, õõnestab Kohila Vallavalitsuse usaldusväärsust ning on vastuolus õigusriigi aluspõhimõtetega. 10. Kehtna valla lepingu ülesütlemine on kohtuvaidluse esemeks Vaidlustaja juhib täiendavalt tähelepanu, et hankija on oma otsuses ja vaidlustusele esitatud vastuses tuginenud muu hulgas Kehtna Vallavalitsusega sõlmitud lepingu ülesütlemisele kui väidetavale olulisele lepingurikkumisele. Nimetatud lepingu ülesütlemise õiguspärasus ei ole aga lõplikult tuvastatud, vaid on hetkel kohtuvaidluse esemeks. Vaidlustaja on esitanud hagi Kehtna Vallavalitsuse vastu, milles taotletakse 01.07.2025 töövõtulepingu ülesütlemise tunnistamist õigusvastaseks. Menetlus toimub Pärnu Maakohus Pärnu kohtumajas (toimik nr 2-25-18027) ning asja menetlemine on pooleli. Seega ei ole tegemist tuvastatud ega lõplikult selge rikkumisega, vaid vaieldava õigussuhtega, mille osas puudub jõustunud kohtulahend. Sellises olukorras ei ole hankijal lubatav käsitada lepingu ülesütlemist kui faktiliselt ja õiguslikult kindlakstehtud rikkumist RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses. Hankija oli kohustatud arvestama asjaoluga, et vaidlustaja on nimetatud lepingu ülesütlemise vaidlustanud ning hindama, kas ja millises ulatuses saab sellist vaieldavat olukorda üldse usaldusväärsuse hindamisel arvesse võtta. Selline analüüs hankija otsusest ega vastusest ei nähtu. Vastupidine lähenemine – mille kohaselt loetakse vaieldav ja kohtus lahendamisel olev lepinguline vaidlus automaatselt ettevõtja kahjuks – rikub süütuse presumptsiooni analoogiat haldusmenetluses ning moonutab RHS § 95 lg 4 p 8 eesmärki, milleks ei ole karistada ettevõtjat vaidlusaluste ja lahendamata asjaolude eest, vaid välistada objektiivselt tuvastatud ja tõendatud ebausaldusväärsus. Lisaks märgib vaidlustaja, et Kehtna lepingu näide ei pruugi olla erandlik. On täiesti võimalik, et ka mitmed teised hankija poolt viidatud ülesöeldud lepingud on vaidlustatud või kohtumenetluse esemeks, kuid hankija ei ole seda kontrollinud ega välja selgitanud. Hankija enda seisukoht, mille kohaselt selliste asjaolude täiendav kontrollimine kujutaks endast maksumaksja raha raiskamist, tähendab sisuliselt, et hankija on teadlikult jätnud olulised asjaolud välja selgitamata. Seejuures on tegemist asjaoludega, millel on otsustav tähtsus RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel, kuna vaid lõplikult tuvastatud ja ettevõtjale omistatavad rikkumised saavad olla kõrvaldamise aluseks. Hankija ei saa õigustada puudulikku menetlust sellega, et ta ei ole pidanud vajalikuks kontrollida, kas tema poolt aluseks võetud rikkumised on tegelikult lõplikult tuvastatud või hoopis vaidluse all. Kui hankija loobub teadlikult oluliste asjaolude kontrollimisest ning tugineb kontrollimata või vaieldavatele väidetele, ei saa tema tehtud kaalutlusotsust pidada õiguspäraseks ega piisavalt põhjendatuks. 11. Kokkuvõte Hankija vastus ei kõrvalda vaidlustatava otsuse puudusi, vaid kinnitab neid. Hankija: • ei kuulanud vaidlustajat enne kõrvaldamist ära; • tugines kontrollimata ja vaidlustajale esitamata väidetele; • laiendas põhjendusi alles vaidlustusmenetluses; • ei tuvastanud nõuetekohaselt RHS § 95 lg 4 p 8 koosseisu; • ei teinud tegelikku proportsionaalsuse analüüsi; • käsitas vaieldavaid asjaolusid tõendatud faktidena. Eeltoodust tulenevalt jääb vaidlustaja oma taotluste juurde ning palub vaidlustuse rahuldada.