dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

3. isiku vastus

Rahandusministeerium · 30. aprill 2026
Seotud ettevõtted
JOOGIEKSPERT OÜ (adressaat)
Viit
12.2-10/26-89/119-4
Registreeritud
30. aprill 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
JOOGIEKSPERT OÜ
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/26-89
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Joogiekspert vastus vaidlustusele 29-04-2026 final.asice118 KB

Sisu (failidest)

29.04.2026 VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihange: „Müügiautomaatide teenus“ viitenumber: 306276 Kolmas isik: JOOGIEKSPERT OÜ registrikood: 12031715 Esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TEGOS e-post: [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus registrikood: 70009764 e-post: [email protected] [email protected] Vaidlustaja: Sanitex OÜ registrikood: 11931003 e-post: [email protected] TAOTLUSED 1. Jätta Sanitex OÜ vaidlustus läbi vaatamata. 2. Alternatiivselt, jätta Sanitex OÜ vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta JOOGIEKSPERT OÜ menetluskulud Sanitex OÜ kanda. ASJAOLUD 1. 06.03.2026 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (hankija) kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusena läbi viidava riigihanke „Müügiautomaatide teenus“ (vr 306276) hanketeate. 2. 13.04.2026 edastas hankija pakkujatele otsuse tunnistada riigihankes edukaks JOOGIEKSPERT OÜ (kolmas isik) pakkumuse. 3. 23.04.2026 esitas Sanitex OÜ (vaidlustaja) hankija otsusele riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) kaudu vaidlustuse. Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 4. 24.04.2026 teatega edastas VAKO vaidlustuse kolmandale isikule ja võimaldas tal vastata vaidlustusele kolme tööpäeva jooksul, s.o hiljemalt 29.04.2026. PÕHJENDUSED 5. Vaidlustus puudutab hindamise kriteeriumit „Juurdehindlusprotsent“: „Juhul, kui pakkuja esitab juurdehindlusprotsendi negatiivse väärtusena (pakub allahindlust baashinnast), siis kannab pakkuja riigihangete registri hindamiskriteeriumite vormile väärtuse 0 (register ei võimalda negatiivset väärtust sisestada) ning lisab märkuste lahtrisse tegeliku väärtuse (lahtri C22 väärtus). Viimasel juhul teeb hankija täpsed hindamise arvutused eraldi (mitte riigihangete registri kaudu).“ „Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim.“ „Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".“ 6. Vaidlustaja väidab, et hankija pole hinnanud pakkumusi selle valemi alusel. Kolmas isik ei nõustu. Vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus (ptk A). Alternatiivselt, vaidlustus tuleb jätta rahuldamata, kuna hankija otsus on õiguspärane (ptk B). A. Vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus 7. Vaidlustamisõiguse eelduseks on RHS § 185 lg 1 järgi, et hankijapoolne RHSi rikkumine rikub vaidlustaja õigusi või kahjustab tema huve.1 Hankija tegevust ei saa vaidlustada üksnes väitel, et see rikub õigusnorme.2 Isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Ühe äriühingu lubatavaks õiguseks või huviks vaidlustuse esitamisel ei saa olla teise äriühingu tõrjumine hankemenetluselt, kui ta ise sellest mingit konkreetset kasu ei saa.3 8. Vaidlustuse esitamise õigusest ei piisa niisiis üksnes sellest, et hankija on rakendanud valemit ebaõigesti (millega kolmas isik ei nõustu). Vaidlustuse esitamise kaudu peab vaidlustajal olema võimalik jõuda lepingusse. Sellist võimalust vaidlustajal pole. 9. Vaidlust ei saa olla, et: 1) kõige madalam juurdehindlusprotsent annab kõige rohkem punkte („Vähim on parim“); 2) kolmas isik on esitanud kõige madalama juurdehindlusprotsendi, s.o kõige suurema allahindluse; 3) kõige madalam juurdehindlusprotsent saab maksimaalse arvu punkte („Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte“). 10. Seega ei ole võimalik, et ükski teine pakkumus kui kolmanda isiku oma saab maksimaalse arvu punkte. Vaidlustajal pole võimalik osutuda edukaks ja vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata. 1 VAKO 61-18/192746, p 15; VAKO 137-18/197419, p 16. 2 TlnRnKo 3-11-2403, p 16 jj. 3 VAKO 4-18/192029, p 9. 2/5 B. Hankija otsus on õiguspärane 11. Vaidlustaja on toonud esile kolme pakkuja poolt pakutud juurdehindlusprotsendid: 4) kolmas isik: juurdehindlusprotsent -17,3%; 5) pakkuja 2: juurdehindlusprotsent -16%; 6) vaidlustaja: juurdehindlusprotsent -7%. 12. Seega esitas kolmas isik madalaima juurdehindlusprotsendi ehk suurima allahindluse. Vaidlustajaga võrreldes oli kolmanda isiku pakutud allahindlus enam kui kaks korda suurem. Vaidlustaja pakutud -7% tähendas hankijale ja lõpptarbijale majanduslikult selgelt ebasoodsamat pakkumust kui kolmanda isiku pakutud -17,3%. 13. Vaidlustaja seisukoha järgi annaks registris kuvatud valemi sõnasõnaline rakendamine negatiivsete väärtuste korral tulemuse, mille kohaselt saaks kõige rohkem punkte vaidlustaja pakkumus, s.o 123,57 punkti. Selline tulemus ületaks kriteeriumi maksimaalse 50-punktilise osakaalu ning pööraks kriteeriumi loogika vastupidiseks. Ilmselgelt ei oleks selline tulemus kooskõlas hanke alusdokumentide ega hindamiskriteeriumi eesmärgiga. 14. Registris kuvatud valemi juures on otsesõnu märgitud, et maksimaalse arvu punkte saab madalaima väärtusega pakkumus. Madalaima väärtuse esitas kolmas isik, kelle C22 väärtus oli -17,3%. Seega pidi hindamiskriteeriumi sõnastuse ja hanke eesmärgi järgi saama just kolmas isik selles osas kõige rohkem punkte. Vaidlustaja tõlgendus, mille kohaselt saaks kõige rohkem punkte tema pakkumus, on vastuolus „vähim on parim“ põhimõttega. 15. Hanke alusdokumente tuleb tõlgendada tervikuna. Tugineda ei saa üksnes grammatilisele analüüsile, vaid arvestada tuleb ka riigihanke eesmärgi ja hankija tahtega.4 Eelistada tuleb tõlgendust, mille kohaselt ei muutu tõlgendatav hanketingimus või mõni teine hanketingimus mõttetuks.5 16. Kontsessioonilepingu punkti 4.2 kohaselt kohustub teenusepakkuja müüma snäkiautomaadi ja mikromarketi kaupu hinnaga, mis ei ületa toote baasmaksumust, millele lisatakse teenusepakkuja pakkumuses märgitud juurdehindlusprotsent. Juurdehindlusprotsent väljendab seega pakkuja marginaali baasmaksumuse suhtes. Mida väiksem on juurdehindlusprotsent, seda soodsam on pakkuja hinnatingimus. Negatiivse juurdehindlusprotsendi korral ei lisata baashinnale marginaali, vaid pakutakse baashinnast allahindlust. 17. Sellest tulenevalt oli hankija eesmärk suunata pakkujaid konkureerima väikseima juurdehindlusprotsendi või negatiivse väärtuse korral suurima allahindluse pakkumises. Seda kinnitab ka hindamiskriteeriumi kirjeldus („Vähim on parim“). Mõistlik pakkuja pidi aru saama, et parema tulemuse annab madalam juurdehindlusprotsent, mitte nullile lähemal olev negatiivne väärtus. Mõistliku isiku arusaam on hanketingimuste tõlgendamisel keskne.6 4 TrtRnKo 3-17-1063, p 18; TrtRnKo 3-20-526, p 10; VAKO 176-21/237392, p 17; VAKO 16-22/244231, p 13. 5 TlnHKo 3-23-2608, p 10; VAKO 139-12/129437, p 13.2; VAKO 62-17/185341, p 15; VAKO 121-18/192627, p 14; VAKO 21- 23/257731, p 14. 6 TlnRnKo 3-16-1756, p 10; VAKO 129-17/188794, p 22; TrtRnKo 3-13-2040, p 21; VAKO 129-17/188794, p 22; TlnHKo 3-23- 2608, p 10; VAKO 25-18/192753, p 15. 3/5 Vaidlustaja ei saa mõistlikult väita, et hankija eesmärk oli eelistada väiksemat allahindlust suuremale allahindlusele. 18. Väga oluline on mõista, et registrisse sisestatud valem on maksumuse kriteeriumide puhul automaatselt sisestatav. Seda pole hankija ise välja mõelnud. Vaidlustaja seisukoht lähtub ekslikust eeldusest, et hankija pidi ka negatiivsete väärtuste korral kohaldama registri standardset matemaatilist valemit täpselt samal kujul. RHAD näeb negatiivsete väärtuste jaoks ette eraldi korra. Pakkuja pidi registrisse märkima väärtuse 0 ja lisama märkuste lahtrisse tegeliku C22 väärtuse. Sellele järgneb selgesõnaline märkus: „Viimasel juhul teeb hankija täpsed hindamise arvutused eraldi.“ Seega oli pakkujatele ette teada, et negatiivsete väärtuste korral ei toimu punktiarvestus registrivalemi kaudu. 19. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab hindamiskomisjonile jääma vabadus oma tööd korraldada ja hankija peab saama pakkumuste hindamiseks ja järjestamiseks kohaldatavat hindamismeetodit kohandada konkreetse juhtumi asjaoludele.7 Hankija pole kohustatud tegema teatavaks täpset metoodikat, mida hankija pakkumuste hindamiseks kohaldab.8 Muuta ei tohi hindamiskriteeriume ega nende suhtelist kaalu.9 20. Hankija on käitunud kooskõlas viidatud Euroopa Kohtu otsusega. „Konkreetne juhtum“ on asjaolu, et kõik pakkujad esitasid negatiivse väärtusega juurdehindlusprotsendi. Hankija pidi valemi teisendama ja arvutama punktid registriväliselt, nii nagu oli kriteeriumi sõnastusest juba enne pakkumuste esitamist pakkujatele teada. Maksimaalse arvu punkte on saanud madalaim juurdehindlusprotsent ja ülejäänud proportsionaalselt vähem. 21. Hankija pole muutnud hindamise kriteeriumit ega osakaalu. Hindamisel võeti arvesse üksnes sama näitaja, mille pakkujad ise esitasid: juurdehindlusprotsent. Samuti ei saanud hankija kasutatud arvutus pakkujaid ebavõrdselt kohelda. Kõigi pakkujate pakkumused hinnati sama loogika järgi. Kolmas isik sai 50 punkti, kuna tema pakutud allahindlus oli suurim. Pakkuja 2 ja vaidlustaja said vähem punkte, kuna nende allahindlused olid väiksemad. Punktide jaotus vastab otseselt pakkumuste majanduslikule sisule. 22. Läbipaistvuse nõue ei tähenda, et RHADis tuleb ette kirjeldada iga võimalik matemaatiline teisendus kõigi arvuliste olukordade jaoks. Määrav on see, kas mõistlik pakkuja sai enne pakkumuse esitamist aru, millist majanduslikku näitajat hinnatakse ja milline pakkumus annab selle näitaja järgi parema tulemuse. Käesoleval juhul oli see arusaadav. Pakkujad teadsid, et hinnatakse juurdehindlusprotsenti, et negatiivne väärtus tähendab allahindlust, et madalaim väärtus on parim ning et negatiivsete väärtuste korral teeb hankija arvutuse registriväliselt. 23. Kokkuvõtlikult tuleb asuda seisukohale, et hankija on pakkumusi hinnanud õiguspäraselt ja kooskõlas riigihankes kehtestatud hindamismetoodikaga. 7 EKo C-6.15, p-d 29 ja 30. 8 EKo C-6/15, p 25. 9 EKo C-6/15, p 32. 4/5 MENETLUSLIKUD AVALDUSED 24. Esindusõigus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on kolmanda isiku lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 25. Tähtaegsus. VAKO on võimaldanud vastata vaidlustusele hiljemalt 29.04.2026. Vastus on tähtaegne. 26. Läbivaatamine. Kolmas isik on nõus kirjaliku menetlusega. 27. Esitamine. Vastus on esitatud VAKO-le ([email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi 5/5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel