Taivo Kivistik Teie: 24.04.2026 nr 12.2-10/88
Riigihangete vaidlustuskomisjon
[email protected] Meie: 29.04.2026 nr 7-1/26/1504-2
Vaidlustaja: Sanitex OÜ
Registrikood: 11931003
Graniidi tee 1, Rae küla, Rae vald, 75310 Harjumaa
Esindaja: Marijus Jankūnas
e-post:
[email protected]
Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Registrikood: 70009764
Järve 34a, 11314 Tallinn
volitatud esindaja: Liina Palmsaar
e-post:
[email protected];
[email protected]
Kolmas isik: JOOGIEKSPERT OÜ
Registrikood: 12031715
Iilase, Karala küla 93325, Saaremaa vald, Saare maakond
[email protected]
Esitame vastuse 23.04.2026 esitatud vaidlustusele riigihankes „Müügiautomaatide teenus“ (viitenumber
306276).
I Asjaolud ja senine menetlus
1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka hankija) avaldas 6.03.2026 kontsessioonilepingu
sõlmimise riigihanke „Müügiautomaatide teenus“ (306276). Pakkumuste esitamise tähtaeg oli
7.04.2026.
2. Riigihankes esitati kolm pakkumust, hankija tunnistas 13.04.2026 käskkirjaga 2-1/26/130 edukaks
JOOGIEKSPERT OÜ pakkumuse. 24.04.2026 edastas riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi ka
VAKO) hankijale vaidlustuse teate koos Sanitex OÜ vaidlustusega. Vaidlustuses leiab vaidlustaja, et
hankija on pakkumuste hindamisel rikkunud RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid ning hinnanud
pakkumusi vastuolus RHS § 117 lõikega 1 ning taotleb käskkirja kehtetuks tunnistamist osas, milles
JOOGIEKSPERT OÜ pakkumus edukaks tunnistati.
3. VAKO kohustas hankijat ja kolmandat isikut vaidlustusele vastama 29.04.2026, seega on käesolev
vastus esitatud tähtaegselt.
Järve 34a / 11314 Tallinn / 717 0400 /
[email protected] / www.kaitseinvesteeringud.ee
Registrikood 70009764
II Hankija selgitused ja õiguslikud põhjendused
4. Riigihangete register ei võimalda sisestada sama näitaja hindamiseks erinevaid valemeid. Seetõttu
nägi hankija ette, et negatiivse juurdehindlusprotsendi (see tähendab tegelikult sisuliselt
allahindlusprotsenti ehk mida suurem allahindlus seda parem, vastupidiselt juurdehindlusele, mille
puhul on võimalikult väike juurdehindlus parim) korral teeb hankija pakkumuste hindamise täpsed
arvutused eraldi.
5. Hankija sätestatud hindamiskriteeriumi kohaselt saab enim punkte pakkumus, mille
juurdehindlusprotsent on väikseim ehk vähim on parim. Kui kasutada riigihangete registris olevat
valemit negatiivse arvväärtusega on tulemuseks see, et edukaks osutub pakkuja, kes on pakkunud
suurimat juurdehindlusprotsenti (vt vaidlustaja arvutust). Käesoleval juhul saaks enim punkte
vaidlustaja pakkumus (juurdehindlusprotsent -7%) ja vähimat juurdehindlusprotsenti (-17,3%)
pakkunud pakkuja saaks vähim punkte. Ehk rakenduks põhimõte „suurim on parim“. Lisaks sellele
oleks tulnud pakkumustele omistada juurdehindlusprotsendi puhul maksimaalsest punktide
summast (50) suurem punktisumma. Vältimaks eelpool kirjeldatud olukorda, kasutas hankija
negatiivse juurdehindluse hindamiseks valemit pakkumus / suurim allahindlus × osakaal, mis on
kasutatav ka hindamismeetodi „suurim on parim“ korral. Kuna negatiivse numbri puhul on vähim
number see, mis arvuliselt on suurim, siis tegelikkuses hankija ei muutnud hindamisloogikat, vaid
kohaldas valemit, mis võimaldab negatiivset sisendit õiglaselt hinnata.
6. Vaidlustaja nõuab sisuliselt seda, et hankija oleks pidanud kasutama hankes avaldatud valemit, mis
ei anna adekvaatset tulemust (et võidaks majanduslikult soodsaim pakkumus) ehk vaidlustaja
käsitluse kohaselt oleks hankija pidanud rohkem punkte omistama pakkumusele, mis sisaldab
kokkuvõttes hankija jaoks kallimat toodet ja sellise pakkumuse edukaks tunnistama.
7. Mingit muud alternatiivset valemit ei ole võimalik adekvaatse tulemuse saamiseks negatiivse
juurdehindluse korral kasutada. Seega kui vaidlustaja eeldas, et kasutatakse sama valemit, mis
positiivse juurdehindluse korral, siis ta soovib, et edukaks osutuks pakkumus , mis tegelikkuses ei ole
majanduslikult soodsaim.
8. Hankija nägi ette tingimuse, mille kohaselt hinnatakse pakkumusi negatiivse väärtuse esitamise
korral eraldi, seega oli selline võimalus hankes ette nähtud ning kõigile pakkujatele teada. Ükski
pakkuja ei esitanud selle tingimuse kohta täpsustavaid küsimusi. Hankija hinnangul ei ole vaidlustaja
õigeaegselt kasutanud oma õigust küsida hankijalt selgitusi, nõuda riigihanke alusdokumentide
muutmist või õigeaegselt esitada vaidlustus riigihanke alusdokumentidega seonduvalt.
9. Hankija hinnangul ei ole edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamine põhjendatud, kuna
ainuüksi kõigile teada hindamisvalemi puudumine alusdokumentidest, ei muuda sisulist tulemust
ning samuti ei oleks proportsionaalne kohustada hankijat uut riigihanget läbi viima.
Kokkuvõte
Hankija jääb oma seisukoha juurde, et hankija tegevus pakkumuste hindamisel oli õiguspärane.
Pakkujatele oli teada, et negatiivse juurdehindluse korral teeb hankija arvutused eraldi ning
teistsugust valemit, mis annaks õiglase tulemuse, ei olnud võimalik antud olukorras kasutada.
III Hankija taotlused
jätta vaidlustus rahuldamata;
jätta vaidlustuse esitamisega seotud kulud (sh tasutud riigilõiv, vaidlustaja poolt
vaidlustusmenetluses kantud võimalikud lepingulise esindaja kulud) vaidlustaja enda kanda.
2
IV Menetluslik info ja teated
Hankija on nõus kirjaliku menetlusega.
Hankija palub edasised vastused ja teated edastada ka emailile
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Palmsaar
volitatud esindaja
õigusnõunik
Lisa
1. Lisa. Volikiri
3