29.04.2026 Vastus vaidlustusele riigihankes „Teekattemärgistustööde teostamine 2026–2028“ viitenumbriga 306709 Hankija: Tallinna Transpordiamet Registrikood 75028252 e-post:
[email protected] Hankija esindaja d : õigusosakonna juhataja Arno Tuisk e-post :
[email protected] õigusosakonna jurist Urmas Tammiksaar e-post:
[email protected] Vaidlustaja: AS Signaal TM Registrikood 12394501 Vaidlustaja esindaja d : vandeadvokaat Mart Parind vandeadvokaat Veikko Puolakainen Advokaadibüroo NOVE e-post:
[email protected] I Vaidlustuse sisu Vaidlustaja esitas 24.04.2026 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija 15.04.2026 käskkirja nr 1-9/26/14 (edaspidi käskkiri) peale, mille esimese punktiga kõrvaldas hankija riigihanke menetlusest vaidlustaja riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 punkti 8 alusel seoses vaidlustaja poolt varasemalt hankijaga sõlmitud hankelepingu olulise tingimuse olulise rikkumisega. Vaidlustaja palub tunnistada käskkirja punkt 1 kehtetuks. Samuti palub vaidlustaja mõista hankijalt välja vaidlustaja menetluskulud. II Hankija seisukoht ja selle põhjendused Hankija ei nõustu vaidlustaja argumentidega ega vaidlustusega tervikuna ning vaidleb sellele vastu. Vaidlustus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta vaidlustaja kanda. Hankija peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Puudub vaidlus selles, et vaidlustaja on varasemalt rikkunud oluliselt riigihanke „ Elektroonsete liikluskorraldusvahendite vahelise fiiberoptilise kaabelduse rajamine 2025“ (viitenumber 293827) tulemusena hankijaga sõlmitud hankelepingu olulist tingimust, jättes hankelepingu kestel täielikult esitamata riigihanke alusdokumentides nõutud tööde teostamise dokumentatsiooni, läbivalt täitmata hankelepingu esemeks olnud fiiberoptilise kaabelduse nõuetekohase ja tähtaegse rajamise ja käiku andmise Tallinna linnas 32 objekti l ning olles hankelepinguga võetud kohustusi (töid) täitnud rahalises mahus vaid 38,77% ulatuses. Puudub vaidlus ka selles, et vaidlustaja kirjeldatud rikkumise tõttu taganes hankija nimetatud hankelepingust. Pole vaidlust selleski , et hankelepingu varasem at rikkumist ei kajastanud vaidlustaja käesolevas riigihankes pakkumust esitades hankepassis , väites hankepassis, et varasem kogemus tema suhtes nimetatud õiguskaitsevahendi kasutamisel puudub. Vaidlustaja väited menetlustoimingute vale järjestuse kohta Vaidlustaja etteheide, et hankija rakendas pakkumuste kontrollimise menetlustoiminguid vales järjekorras ning viis eduka pakkuja kõrvaldamise aluste kontrolli täielikult läbi enne pakkumuse edukaks tunnistamist, on väär ja eksitav. Alusetu on vaidlustaja väide, et hankijal puudub RHS § 104 lg 8 ls 2 alusel ajalises mõõtmes asjakohane hinnang vaidlustaja kvalifikatsioonile ja kõrvaldamise alustele, sest sellekohane otsus rajanes andmetel, mis pärinesid ajast enne pakkumuse edukaks tunnistamist. Vaidlustaja järeldused põhinevad kunstlikul näivusel, mille ta loob ise , samastades käskkirju nr 1-9/26/13 (s.o pakkumuste vastavus- ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsus) ning 1-9/26/14 (s.o kõrvaldamise ja kvalifitseerimise otsus) nende aluseks olnud hankekomisjoni protokollidega. Pakkumuste vastavuse kontrolli viis hankekomisjon läbi 9.04.2026 ning hindas vastavustingimustele vastavaid pakkumusi samal kuupäeval, vormistades tulemused riigihangete registris allkirjastatud protokollina. Alles pärast seda kontrollis hankekomisjon edukaks tunnistatud pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste esinemist ning kvalifikatsiooni, allkirjastades vastavad hankekomisjoni protokollid 14.04.2026 ning ühe hankekomisjoni liikme poolt 15.04.2026 kell 11:39. Menetlustoimingute korrektne ajaline järjekord on tuvastatav ka riigihangete registri logiandmetest ning nimetatud protokollid olid aluseks hankija käskkirjadele nr 1 ‑ 9/26/13 ja nr 1 ‑ 9/26/14. Ka käskkirjade allkirjastamise ajad kinnitavad otsuste nõuetekohast järjestust: pakkumuse edukaks tunnistamise käskkiri allkirjastati 15.04.2026 kell 17:04 ning kõrvaldamise käskkiri 15.04.2026 kell 17:11 . RHS § 104 lg 8 ls 2 reguleerib kõrvaldamise aluste kontrolli sisulist kohaldamist , mis peab järgnema pakkumuse edukaks tunnistamisele , ning ajaliselt otsuse tegemise hetke, mitte hankija sisemiste ettevalmistavate toimingute kulgu. Teisisõnu ei keela see säte hankija hankekomisjonil kontrollida kõrvaldamise aluste esinemist ja kvalifikatsiooni sisuliselt pärast pakkumuse edukaks tunnistamist ( ning pöördmenetluses sellele eelnenud pakkumuste vastavuse sisulist kontrolli) ja selle kohta ka vormilise otsuse (käskkirja) koostamist, kuid enne selle allkirjastamist allkirjaõigusliku hankija juhi poolt. V aidlustaja kahtlused pakkumuste kontrollimise menetlustoimingute väidetavalt ebakorrektse järjestuse kohta on pelgalt oletuslikud ega tugine ühelegi tõendile. Vaidlustajal puudub teave hankija sisemise töökorralduse, tööprotsesside ning nende ajalise kestuse kohta. Vaidlustaja väidab muu hulgas , et kahe käskkirja allkirjastamise vaheline lühike ajavahemik ei võimaldanud hankijal kujundada kõikide kõrvaldamise aluste suhtes informeeritud seisukohta ning järeldab sellest, et menetlustoimingud olid tehtud vales järjekorras. Selline loogika tähendaks sisuliselt, et hankijal puuduks õigus või võimalus enne pakkumuse edukaks tunnistamise käskkirja allkirjastamist analüüsida kõrvaldamise aluste kaalukust. Ühtlasi tähendaks see, et hankijal on keelatud sisemist tööjaotust korraldades ette valmistada argumentatsiooni ehk kaalutlusotsust ajavahemikul, mis järgnes hankekomisjoni poolt vastavuse kontrollimise ja pakkumuse edukaks tunnistamise protokolli allkirjastamisele 9. aprillil, kuid eelnes selle kohta koostatud ja hankija sisemises dokumendihalduses kooskõlastusringi läbinud käskkirja nr 1 ‑ 9/26/13 allkirjastamisele hankija juhi poolt 15.04.2026 kell 17:04. Selline järeldus oleks aga põhjendamatu ja ebamõistlik. RHS § 104 lg 8 ega seda käsitlev kohtupraktika ei näe ette ega eelda, et hankijal puuduks õigus oma sise misest töökorraldusest lähtuvalt teha ettevalmistavaid toiminguid , analüüsida teavet ning viia menetlustoimingud faktiliselt läbi nende loomulikus järjestuses pärast pöördmenetluses vastavuse kontrollimise ja edukaks tunnistamise protokolli allkirjastamist , kuid enne selle kohta tehtud hankija otsuse (käskkirja) allkirjastamist . RHS § 104 lg 8 reguleerib otsuste tegemise loogilist järgnevust, mitte ei keela hankekomisjonil haldusmenetluse ökonoomia ja tõhususe põhimõttest lähtuvalt riiklikest registritest andmeid pärast vastavaks ja edukaks tunnistamise protokolli allkirjastamist kohe koguda ja analüüsida. See, et menetlustoiminguid tehti kiiresti, näitab haldussuutlikkust, mitte seadus e rikkumist. Hankija viis pakkumuste avamise järel menetlustoimingud läbi korrektselt ja õiguspäraselt ning vaidlustaja vastupidised väited on alusetud . Ebaõige on ka vaidlustaja tõlgendus, mille järgi toob RHS § 104 lõikes 8 sätestatud menetlusreegli rikkumine automaatselt kaasa hankemenetluses tehtud otsuse kehtetuks tunnistamise. Kõrvaldamisotsuse õiguspärasus sõltub kõrvaldamise aluste esinemisest ja nendele tugineva otsuse sisulisest põhjendatusest. Menetluse vormilistel aspektidel pöördmenetluses (nt millise ajavahega otsused allkirjastati või kas otsused koostati ühes dokumendid) ei ole iseseisvat tähendust olukorras, kus need ei mõjuta menetluse tulemust ega riku vaidlustaja õigusi. Vaidlustaja väited RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise aluse puudumise kohta Vaidlustaja väide, et R HS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeltingimused ei ole täidetud , on ebaõige. Vastupidi – kõik nimetatud sätte kohaldamiseks vajalikud tingimused esinevad käesoleval juhul kumulatiivselt ning hankija on nende olemasolu vaidlustatud käskkirjas põhjalikult hinnanud ja põhjendanud. Esiteks ei ole vaidlust vaidlustaja viidatud nn topeltolulisuse nõude täidetuse üle. Varasemalt sõlmitud hankelepingu esemeks olnud fiiberoptilise kaabelduse rajamine ja käiku andmine 32 objektil oli hankija jaoks lepingu sõlmimise keskne ja määrav eesmärk , kuna see oli ka tervikuna lepingu esemeks . Tegemist oli lepingu olulise tingimusega ning selle täitmata jätmine kujutas endast lepingu olulist rikkumist RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses. Rikkumise olulisust kinnitab asjaolu, et lepingu täitmise tähtpäevaks ei olnud vaidlustaja esitanud nõutud dokumentatsiooni ega andnud üle kokkulepitud nõuetele vastavat tulemust mitte ühelgi objektil, mistõttu oli tegemist lepingu eesmärgi sisulise ja täieliku nurjumisega. Vaidlustaja ei ole sellele ka kordagi vastu vaielnud. Seda ka lepingu rikkumise järgselt Tallinna Transpordiametis vaidlustaja esindajatega, sealhulgas juhatuse liikm e, Riho Hollasega , osaniku, Karol Kovaneni , ja projektijuhi, Bogdan Tkatšukiga , peetud kohtumisel. Asjaolu, et rikutud hankelepingu rahalisest mahust täitis vaidlustaja vaid 38,77% vaid kinnitab rikkumise olulisust ja ulatuslikkust. N iivõrd madal lepingu täitmise määr ( rahalises arvestuses 38,77%) ei tähenda üksikut viivitust ega ühe projektijuhi või meeskonna eksimust (millele vaidlustaja vihjab), vaid viitab ettevõt ja struktuursele suutmatus ele täita enam kui poolt hankelepingust. See näitab vaidlustaja suutmatust lepinguliste kohustuste võtmisega kaasnenud äririski juhtida ja maandada , mis põhjendab usaldusväärsuse kahtlust hangetes , kus on määrava tähtsusega ressursside planeerimi ne , tähtaegadest kinnipidami ne ning dokumenteerimiskohustuse täpne täitmine . Teiseks on täidetud ka RHS § 95 lg 4 p 8 teine eeltingimus – rikkumisele järgnes seaduses nimetatud õiguskaitsevahendi kohaldamine. Tallinna Transpordiamet taganes lepingust VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel. Seega ei ole tegemist pelgalt formaalse või marginaalse puudusega, vaid olukorraga, kus varasema hankelepingu täitmine ebaõnnestus sisuliselt ja süsteemselt tervikuna vaidlustaja poolt lepingu rikkumise tõttu , tingides hankija jaoks lepingu ennetähtaegse lõpetamise. Vaidlustaja etteheited hankijale kõrvaldamise väidetava õigusvastasuse ning RHS § 95 lõikes 8 sätestatud aluse puudumise kohta põhinevad sisuliselt ainuüksi väitel, et vaidlustaja rikkumisega seonduva varasema hankelepingu ese erineb käesoleva riigihanke esemest. Sellest järeldab vaidlustaja, et hankija hindas ja kaalus kõrvaldamisotsuses vaidlustaja usaldusväärsust võrreldamatute lepingute alusel. Vaidlustaja etteheited hankijale on alusetud ning väited ebaõiged, olles vastuolus nii kohtupraktika kui ka vaidlustaja enda poolt viidatavas õiguskirjanduses avaldatud seisukohtadega. RHS § 95 lg 4 p 8 ei sätesta , et pakkujat saaks kõrvaldada hankemenetlusest üksnes siis, kui rikutud on identset ega analoogset lepingut. Enamgi veel ei sea see säte eelduseks, et hangete CPV koodid on samad. Nimetatud kõrvaldamise aluse sisuks on mitte sarnased lepingud, vaid lepingute rikkumised, mis omavad tähendust ja mõju ka sõlmitava lepingu täitmisel . Seda kõike, sealhulgas seniste rikkumiste mõju vaidlustaja usaldusväärsusele ning kõrvaldamise proportsionaalsust, on hankija oma kõrvaldamise otsuses kaalunud ja põhistanud. Leppides vaidlustaja väitega , et kõrvaldamise otsuses analüüsitud rikkumine ei puudutanud käesoleva riigihanke esemega sisuliselt identset lepingut, saaks jõuda totra järelduseni, et mistahes seniste hankelepingute oluliste tingimuste oluline rikkumine oleks pakkujale (käesoleval juhul vaidlustajale) hankemenetluslikult vabandatav ega tohiks mõjutada tema usaldusväärsust hankija silmis seni, kuni senised rikkumised ei puudutanud samasugust eset ega olnud sama CPV koodiga. See võtaks hankijatelt igasuguse võimaluse kaaluda käesolevaga sarnastes olukordades pakkujate usaldusväärsust ning kohustaks hankijat valima tehingu teiseks pooleks pakkujat, kes ei ole usaldusväärne ega pruugi seetõttu täita võimalikku tulevast hankelepingut nõuetekohaselt. Sellist kohustust hankijal aga ei ole. Vaidlustaja tõlgendus on selle tõttu vastuolus RHS § 95 lg 4 p 8 eesmärgiga ning muuda b nimetatud kõrvaldamise aluse sisutuks. Hinnang pakkuja usaldusväärsusele ei piirdu üksnes konkreetse tehnoloogilise oskusteabega, vaid hõlmab ka pakkuja suutlikkust korraldada töid nõuetekohaselt, pidada kinni tähtaegadest, tagada kvaliteet, dokumenteerida tööde teostamine ning võimaldada nende üleandmist ja kontrolli ehk teisisõnu täita kohustusi, mida pakkuja endale lepingu sõlmimisega võtab. Need on elementaarsed keskse tähtsusega kohustused igas töövõtulepingus, sealhulgas mõlemas kõnealuses hankes. Vastupidi vaidlustaja väidetele ei tuginenud hankija kõrvaldamisotsuses üldistustele ega meelevaldsetele paralleelidele, vaid konkreetsetele ja objektiivsetele asjaoludele: varasema lepingu täitmise ajal puudus vaidlustajal suutlikkus täita elementaarseid üleandmis- ja dokumenteerimiskohustusi ulatuslikult ja läbivalt 32 objektil. Selline rikkumine ei ole spetsiifiline üksnes fiiberoptilise kaabelduse tehnoloogiale, vaid peegeldab puudujääke tööde juhtimises, sisemises kontrollis ja kvaliteedi tagamises. Asjaolu, et käesoleva hanke esemeks on teekattemärgistustööd, ei muuda eelneva rikkumise tähendust ega käesolevat hanget senise, vaidlustaja rikutud hankelepinguga võrreldamatuks. Ka käesolevas hankes on tööde korrektne dokumenteerimine, tähtaegadest kinnipidamine, tööde koordineerimine liikluskeskkonnas ning tööohutuse ja kvaliteedi tagamine lepingu keskseteks ja määravateks nõueteks. Nii käesolev hange kui ka varasemalt vaidlustaja poolt hankija suhtes oluliselt rikutud hankeleping puudutab hankija vaatest kriitilise tähtsusega teenuse toimepidevuse tagamist – liikluse korraldamise vahendite olemasolu ja toimimi st . Vaidlustaja viide, et hangete eest vastutasid erinevad projektijuhid, ei ole määrav . Mõlemas hankes on pakkuja kui lepingupartneri üldise juhtimise ja lepinguliste kohustuste täitmise eest vastutavaks isikuks sama juhatuse liige. See kinnitab, et lepingute täitmist juhitakse ettevõttes samade juhtimisprotsesside kaudu ning varasem rikkumine ei ole taandatav üksnes konkreetse projektimeeskonna ja proje k tijuhi eksimuseks. Vastupidist ei ole väitnud ka vaidlustaja is e. Sellise käsitlusega hajutab vaidlustaja sisuliselt oma vastutust äriühingu juhtimistasandilt üksikute töötajate ja projektitiimide tasandile, püüdes taandada varasema hankelepingu olulise tingimuse olulist rikkumist üksnes konkreetsete täitjate või projektijuhtide tegevusele. See ei ole aga vastuvõetav. Hankemenetluses ja hankelepingute täitmisel vastutab kohustuste nõuetekohase täitmise eest pakkuja kui lepingupartner tervikuna, mitte üksnes tema töötajad või projektipõhised meeskonnad. Just pakkuja juhtkonna ülesanne on tagada selliste juhtimis ‑ ja kontrollimehhanismide toimimine, mis välistaksid lepinguliste kohustuste ulatusliku ja läbiva rikkumise. Vastupidisel juhul muutuks RHS § 95 lg 4 p 8 sisuliselt tühjaks normiks, kuna iga pakkuja saaks tõsiste rikkumiste korral vabanduda viidetega üksikutele projektijuhtidele või täitjatele, ilma et see mõjutaks tema kui äriühingu usaldusväärsuse hindamist. Vaidlustuses esitatud väited vaid kinnitavad hankija kõrvaldamisotsuse põhjendatust ja korrektsust. Vaidlustaja ei vaidle vastu varasema hankelepingu olulise tingimuse olulise rikkumise faktile, millega seoses rakendas hankija vaidlustaja suhtes ka õiguskaitsevahendit. Samuti ei esita vaidlustaja analüüsi ega järeldusi selle kohta, millised olid tema enda tegevusest või tegevusetusest tulenevad põhjused, miks senine leping jäi ulatuslikult ja läbivalt nõuetekohaselt ja tähtaegselt täitmata. Selle asemel püüab vaidlustaja õigustada senist rikkumist väidetega, et rikutud hankeleping ei puudutanud tema põhitegevusala. Selline käsitlus jätab aga tähelepanuta asjaolu, et lepingu rikkumise olemus – lepingu faktiline täitmata jätmine, tähtaegadest mittekinnipidamine ning elementaarsete üleandmis- ja dokumenteerimiskohustuste täitmata jätmine – ei ole aktsepteeritav ühegi lepingu puhul, sõltumata lepingu esemest või selle seotusest pakkuja põhitegevusalaga. Lepingu sõlmimisega võtab pool endale teadlikult ja vabatahtlikult kohustused, mida tuleb täita ( pacta sunt servanda ). Vaidlustaja etteheide heastamise võimaldamata jätmise kohta Vaidlustaja arvamus , et hankija rikkus menetlusreegleid , sest ei andnud vaidlustajale võimalust esitada heastamistõendeid pärast pakkumuse esitamist , on vastuolus RHS § 97 sisu ja eesmärgiga ning kohtupraktikaga. RHS § 97 ei sätesta hankijale automaatset kohustust alati enne kõrvaldamise otsuse tegemist algatada eraldi heastamismenetlus või küsida pakkujalt heastamistõendeid, vaid annab pakkujale õiguse esitada vastavad tõendid, kui ta soovib tugineda oma usaldusväärsuse taastamisele. Vaidlustaja argumentatsioon eirab heastamise regulatsiooni eesmärki. Selle eesmärk ei ole võimaldada pakkujal vältida kõrvaldamist olukorras, kus ta on ise rikkunud ausa ja läbipaistva hankemenetluse põhimõtteid, jättes avaldamata hankepassis kõrvaldamise aluse olemasolu. Vaidlustaja on oletanud , et kõrvaldamisotsuses tehtud viide sellele, et hankepassis esitatud valekinnitus vaidlustaja (pakkuja) suhtes õiguskaitsevahendite rakendamise kogemuse puudumise kohta on tehtud „ remar gi korras“. Hankija kinnitab, et vaidlustaja selline järeldus on üleliia oletuslik ning viide hankepassis esitatud valekinnitusele ei ole pelk „remark“. RHS § 104 lg 2 p 1 kohustab pakkuja t esitama hankepassis kinnituse, et tema suhtes ei esine ühelegi RHS § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud kõrvaldamise alust . Niisiis pidi vaidlustaja vastama hankepassis esitatud küsimusele „Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?“ ausalt ning jaatavalt . Seda vaidlustaja ei teinud, esitades hankepassis faktiliselt valeandmeid. Valeandmete esitamine eraldivõetuna ei õigustaks käesolevas asjas vaidlustaja kõrvaldamist, sest varasema hankelepingu rikkumine ja vaidlustaja suhtes õiguskaitsevahendi kohaldamine oli hankijale teada. Ometi valeandmete esitamine hankepassis vaidlustaja usaldusväärsuse hindamisel arvestatav asjaolu . Seda eriti olukorras, kus vaidlustaja suhtes õiguskaitsevahendi kohaldamisest oli pakkumuse esitamise hetkeks möödas alla nelja kuu. Ka VAKO värskemast praktikast järeldub, et olukorras, kus pakkuja ei ole hankepassis märkinud, et ta on midagi rikkunud, ega hankepassis kuidagi osutanud (vähemalt kinnitanud), et ta on heastamismeetmeid rakendanud, ei saa hankijale ette heita nende küsimata jätmist. Pakkumust esitades ei kinnitanud vaidlustaja heastamismeetmete kasutuselevõt tu , rääkimata nende kirjeldamisest. Vastupidi, h ankepassis kinnitas vaidlustaja, et usaldusväärsuse taastamiseks ei ole ta heastamismeetmeid vastu võtnud . Sellises olukorras ei saa hankijalt mõistlikult eeldada, et ta peaks ise „ algatama heastamismenetluse “ pakkuja suhtes, kes ei ole hankemenetluse ajal avaldanud ei rikkumise fakti , tahet seda heastada ega kasutusele võetud heastamismeetmeid, vaid hoopis k innitab selle tegemata jätmist. Eeltoodust järeldub, et vaidlustaja etteheited heastamistõendite küsimata jätmise kohta on olemuselt vaid menetlustehnilised ega evi veenva id sisulis i argumente vaidlustaja poolt usaldusväärsuse taastamiseks rakendatud heastamismeetmete kohta. K ui vaidlustaja oleks oma usaldu s väärsuse taastamiseks asutunud tõ siseltvõetavaid ja sisulisi samme , pidanuks see kajastuma hankepassis või vähemalt vaidlustuses. Vaidlustus keskendub vaid varasema rikkumise põhjendamisele ja õigustamisele ega kajasta vaidlustaja heastamispingutusi, milliseid järelikult ka ei ole , sest v astupidist ei ole vaidlustaja tõendanud. Seadusega nõutavate andmete esitamata jätmine hankepassis ning heastamismeetmete mainimata jätmine pakkumuse esitamisel olukorras, kus see oli võimalik ning nõutav , kinnitab, et vaidlustaja ei ole varasemast rikkumisest ega tema suhtes kohaldatud õiguskaitsevahendist teinud vajalikke järeldusi ega muudatusi . (allkirjastatud digitaalselt) Arno Tuisk, Urmas Tammiksaar Hankija esindaja d Lisa: v olikiri.
29.04.2026 VOLIKIRI Käesolev a volikirjaga volitab Tallinna Transpordiamet (registrikood 75028252) õigusosakonna juhatajat, Arno Tuisku (Arno Tuisk, isikukood 39610162215), ja õigusosakonna juristi, Urmas Tammiksaart ( Urmas Tammiksaar, isikukood 363010906531) , esindama ametit riigihankes „Teekattemärgistustööde teostamine 2026 – 2028“ (viitenumber 306709) esitatud vaidlustuse läbivaatamisel Rahandusministeeriumi Riigihangete vaidlustuskomisjonis ning vaidlustusega seonduvalt kõikides Eesti Vabariigi kohtutes. Volikiri on antud tähtajatult, ilma edasivolitamise ja kaebuse õigeksvõtmise õiguseta. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Gailan Ameti juhataja