2027. a. riigieelarve eelnõu tegevuspõhisest liigendamisest

Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „Riigieelarve tegevuspõhise liigenduse muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Alates 2020. aastast on riigieelarve tegevuspõhine, mis tähendab, et riigi strateegilised eesmärgid on seotud rahaga. Riigieelarve seadus kinnitatakse programmide ja programmi tegevuste lõikes. Kui ministeerium peab vajalikuks muuta järgmise aasta riigieelarve eelnõus programmi tegevuste nimetust või arvu, esitab ministeerium vastava ettepaneku Rahandusministeeriumile 1. aprilliks (Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord” § 5 lõige 51). Liigenduse muudatused otsustab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepaneku alusel 30. aprilliks. Programmi tegevuste koosseis kinnitatakse lõplikult aastase riigieelarve vastuvõtmisel Riigikogus. Käesoleva aasta fookuses on terviklik tulemusvaldkondade, programmide ja programmi tegevuste nimetuste ühtlustamine ja keeleline korrigeerimine, et pakkuda terviklik, selge ja arusaadav lahendus üheaastase riigieelarve seaduse ülesehitusele. Eelnõu sisaldab viit liiki muudatusettepanekuid (lisa 2):  kolme tulemusvaldkonna nimetuse muutmine (Eesti keel, Haridus ja noored, Sotsiaalne ja tööalane heaolu);  programmide ümber korraldamine, sh ühe programmi lõpetamine (Siseministeerium);  programmi nimetuse muutmine (Justiits- ja Digiministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium);  programmi tegevuste ümber korraldamine (Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium);  programmi tegevuste nimetuste muutmine (Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium). 1. aprilliks esitasid kõik valitsemisalad ettepanekud programmi tegevuste nimetuste muutmiseks. Rahandusministeerium koondas muudatusettepanekud, hindas nende vastavust kehtivale regulatsioonile ning esitab muudatused Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Programmide arv väheneb ettepaneku kohaselt 2026. aasta riigieelarve liigendusega võrreldes ühe võrra, programmi tegevuste arv väheneb 11 võrra. Ministeeriumite esitatud programmi tegevusi korrastavad ettepanekud lähtuvad põhimõttest, et programmi tegevus on terviklik väärtus, mis koondab teenused alates poliitika kujundamisest kuni teenuste pakkumise ja järelevalve tegemiseni ning selle juhtimine on selge ja läbipaistev. Programmi tegevuse eelarve detailsema jaotuse esitab ministeerium programmidokumendi lisas, kus kajastatakse teenuste nimetused, eesmärgid, lühikirjeldused ja indikatiivsed maksumused. Muudatusettepanekute heakskiitmisel on 2027. aasta eelarve kulud jaotatud 42 programmi ja 161 programmi tegevuse vahel, mis tähendab tegevuspõhises liigenduses eelarveridade vähendamist 11 programmi tegevuse võrra (tabel 1). Tabel 1. Valitsemisala programmi ja programmi tegevuste arv võrdluses 2026. aasta riigieelarves ja 2027. aasta riigieelarves esitatud ettepaneku kohaselt Valitsemisala Programme Programme Programmide Programmi Programmi Programmi 2026 2027 muutus tegevuste tegevuste tegevuste arv arv muutus RE 2026 RE 2027 Riigikantselei 1 1 0 1 1 0 Haridus- ja Teadusministeerium 5* 5 0 21 21 0 Justiits- ja Digiministeerium 2 2 0 12 10 -2 Kaitseministeerium 1 1 0 9 7 -2 Kliimaministeerium 6 6 0 23 23 0 Kultuuriministeerium 3 3 0 19 19 0 Majandus- ja 5* 5 0 14 14 0 Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2 2 0 6 6 0 Regionaal- ja 4 4 0 18 17 -1 Põllumajandusministeerium Siseministeerium 8 7 -1 24 18 -6 Sotsiaalministeerium 7* 7 0 20 20 0 Välisministeerium 1 1 0 5 5 0 KOKKU 45* 44* -1 172 161 -11 * programmide arvestus on esitatud ministeeriumite põhiselt. Programme on kokku 42. Kaks programmi on ühisprogrammid, kuhu panustab vähemalt kaks ministeeriumi. 1.2 Seletuskirja ettevalmistaja Rahandusministeeriumi strateegiatalituse nõunikud Marju Saar, 58851438, [email protected], Elo Piksarv, 59825069, [email protected], Rando Kängsepp, 59825053, [email protected], Ave Schultz, 54750840, [email protected]. 2. Valitsemisalade esitatud muudatusettepanekud Alljärgnevalt on ministeeriumite kaupa toodud tulemusvaldkondade, programmide ja programmi tegevuste sisuliste muudatusettepanekute taust ja põhjendused. Rahandusministeerium nõustub esitatud ettepanekutega, välja arvatud Kultuuriministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumi puhul. Uus, 2027. aasta riigieelarve tegevuspõhine liigendus on toodud lisas 1. 1. Haridus- ja Teadusministeerium Ettepaneku sisu: 1) nimetada ümber tulemusvaldkond „Eesti keel ja eestlus“, tulemusvaldkonna uus nimetus on „Eesti keel“; 2) nimetada ümber tulemusvaldkond „Tark ja tegus rahvas“, tulemusvaldkonna uus nimetus on “Haridus ja noored”. Põhjendus: Tulemusvaldkondade nimetuste muutmine on osa terviklikust riigieelarve tegevuspõhise liigenduse korrastamisest. Tulemusvaldkondade, programmide ja programmi tegevuste nimetuste ühtlustamise ja keelelise korrigeerimise eesmärk on pakkuda terviklik, selge ja arusaadav sõnastus riigieelarve seaduse ridadele. 2. Justiits- ja Digiministeerium Ettepaneku sisu: 1) liita programmi tegevused „Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine“ ja „Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine“ üheks programmi tegevuseks nimetusega „Õigusriik ja toimiv ärikeskkond“; 2) liita programmi tegevused „Kesksete IT-teenuste osutamine“, „Personaalse riigi ja kasutajakesksete teenuste arendamine“ ja „Digiriigi arengu juhtimine ja koordineerimine“ üheks programmi tegevuseks nimetusega „Digiriigi juhtimine ja kesksed e-teenused“. Põhjendus: Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine on üks osa õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamisest. Uue programmi tegevusega „Õigusriik ja toimiv ärikeskkond“ ühtlustatakse strateegilisi tasandeid ja tekib senisest loogilisem programmi tegevuste jaotus Justiits- ja Digiministeeriumi asekantslerite vahel. Programmi tegevuste liitmine lihtsustab õiguspoliitika asekantsleri vastutusvaldkonnas tegevuste juhtimist ja planeerimist. Eelarve mahult oli senine „Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine“ programmi tegevus ebaproportsionaalselt väike võrreldes teiste programmi tegevustega. Uue programmi tegevuse „Digiriigi juhtimine ja kesksed e-teenused“ sisu ja ulatus viiakse vastavusse uuendatud “Eesti digiühiskonna arengukava 2035” alaeesmärgiga. Lisaks ühtlustatakse vastutuste jaotust, et programmi tegevused oleks piiritletud asekantsleri vastutusvaldkonnaga. „Kesksete IT- teenuste osutamine“ sisaldas Registrite ja Infosüsteemide Keskuse horisontaalseid teenuseid, mis asuvad digiriigi asekantsleri vastutusalas. Rahandusministeeriumi arvamus: Rahandusministeerium ei toeta Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekut liita programmi tegevused „Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine“ ning „Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine“. Tegevuspõhise eelarvestamise keskne üksus on teenus. Vastavalt metoodikale peab programmi tegevus koondama teenuseid, millel on sarnane eesmärk ja sihtrühm. Programmi tegevuste liitmisel hajuks tegevuste fookus ja kaoks selgus, millistele spetsiifilistele sihtrühmadele ressursse suunatakse.  Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine keskendub riigi fundamentaalsele toimimisele, põhiseaduslikkuse järelevalvele ja õigusloome standardite hoidmisele. Sihtrühmaks on kogu ühiskond ja riigi institutsioonid.  Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine on spetsiifiliselt suunatud majandusarengule, ettevõtlusõigusele ja turu efektiivsusele. Sihtrühmaks on ettevõtjad ja investorid. Programmi tegevusel peab olema selge ja mõõdetav, sh eelarve ja eelarveotsustega seostatav tulemusmõõdik. Tegevuste liitmisel on keeruline seada ühist asjakohast mõõdikut, mis ei oleks liiga üldine. See muudaks keeruliseks hindamise, kas eelarveraha on kasutatud tulemuslikult konkreetses valdkonnas.   Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamise mõõdikud on „VTK kohustusega seaduseelnõu koostamisele eelneb VTK“ ja „Olulise mõjuga eelnõude ja ilma VTK-ta koostatud eelnõude suhtes teostatakse järelhindamine“.  Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamise mõõdikud on „Ülemaailmne innovatsiooniindeks Global Innovation Index, Innovation Output näitaja koht edetabelis“ ja „Maailma konkurentsivõime edetabel (IMD World Competitiveness Ranking), äriseadusandluse tõhusus (business legislation efficiency)“. Lisaks eristavad Eesti 2035 ja valdkondlikud arengukavad selgelt tugevat õigusriiki ja innovaatilist majanduskeskkonda. Programmide ülesehitus peab peegeldama riigi strateegilisi prioriteete. Ministeeriumi vastutusvaldkonnas on need kaks suunda piisavalt eristuvad, et väärtustada neid eraldiseisvate programmi tegevustena. Rahandusministeeriumi ettepanek on jätkata eraldiseisvate programmi tegevustega ja nimetada programmi tegevused järgmiselt: „Õigusriik ja õigusloome kvaliteet“ ning „Konkurentsivõimeline ärikeskkond“. 3. Kaitseministeerium Ettepaneku sisu: 1) jagada programmi tegevus „Riigikaitselise inimvara juhtimine“ kaheks, liites programmi tegevuse all olevad teenused vastavalt sisule programmi tegevustesse „Väeloome“ ning „Kaitsetahe ja riigikaitse inimvara“; 2) liita programmi tegevus „Riigikaitseliste investeeringute korraldamine“ programmi tegevusega „Väeloome“. Põhjendus: Programmi tegevuste muudatusettepanekud lähtuvad põhimõttest, et programmi tegevus peab koondama ühe sisuliselt seotud tulemuse saavutamiseks vajalikud tegevused, vastutuse ja ressursid. Eesmärk on viia programmi struktuur paremasse vastavusse Kaitseministeeriumi juhtimisloogika ning riigikaitse arengukavas kokku lepitud võimearendusega. Programmi tegevuse „Riigikaitselise inimvara juhtimine“ all olevad teenused jagatakse vastavalt nende sisule programmi tegevuste „Väeloome“ ning „Kaitsetahe ja riigikaitse inimvara“ vahel. Need teenused, mis toetavad üksuste loomist, väljaõpet, tegevväelaste ja reservi ettevalmistamist ning seeläbi sõjalise võime saavutamist ja hoidmist, liidetakse programmi tegevusega „Väeloome“. Need teenused, mis panustavad kaitsetahte kujundamisse, järelkasvu tagamisse ja riigikaitselise inimvara laiemasse arendamisse, liidetakse programmi tegevusega „Kaitsetahe ja riigikaitse inimvara“. Muudatuse tulemusel muutub programmi struktuur sisuliselt selgemaks: tugifunktsioonid ei paikne enam eraldi tegevustena, vaid nende tulemused kajastuvad selles programmi tegevuses, mille eesmärki nad tegelikult teenivad. See parandab seost eesmärkide, vastutuse, mõõdikute ja ressursside vahel ning vähendab juhtimise killustatust. Teenuseid ei kaotata ning läbipaistvus säilib, kuna teenuste sisu ja rahastust on võimalik jätkuvalt eristada teenuste ja alamtegevuste tasandil. 4. Kliimaministeerium Ettepaneku sisu: 1) muuta programmi „Rohereformi ja kliimapoliitika programm“ nimetust, uus programmi nimetus on „Keskkonnahoidliku arengu ja kliimapoliitika programm“; 2) liita programmi tegevuse „Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamise“ vee kaitse osa programmi tegevusega „Merekeskkonna kaitse tagamine“. Uuteks programmi tegevuste nimetusteks on vastavalt „Veevarustus ja kanalisatsioon“ ning „Mere- ja veekeskkonna kaitse“. Põhjendus: Uus programmi nimetus „Keskkonnahoidliku arengu ja kliimapoliitika programm“ kirjeldab programmi laiemat eesmärki ja ulatust. Keskkonnahoidlik areng rõhutab pikaajalist, tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arengusuunda, mis hõlmab nii keskkonna aspekti, majanduse kohanemist kui ka ühiskondlikku heaolu. Uus nimetus rõhutab, et tegemist on tervikliku arenguraamistikuga. See loob selgema arusaama programmi sisust nii partneritele kui ka avalikkusele ning toetab strateegilist järjepidevust riigi keskkonna- ja kliimapoliitika kujundamisel. Mere- ja veekeskkonna kaitse moodustab tervikliku lähenemise, kuna vesi on üks süsteem, olgu see merevesi või pinnavesi või põhjavesi. Ühine eesmärk on veekogude hea seisundi saavutamine. Programmi tegevus „Veevarustus ja kanalisatsioon“ jääb eraldiseisvana alles, kuna tegemist on inimestele eluliselt olulise tähtsusega tegevusega, millele tuleb eraldi tähelepanu ja ressursse suunata. Seda arendatakse vee-ettevõtluse reformi ja taristu uuendamise kaudu, et tagada puhas joogivesi ning töökindel ja taskukohane teenus kogu Eestis. 5. Kultuuriministeerium Ettepaneku sisu: 1) muuta programmi „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm“ nimetust, uus programmi nimetus on „Lõimumisprogramm“; 2) liita programmi tegevused „Saavutusspordi toetamine ja arendamine“, „Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine“ ja „Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine“ üheks programmi tegevuseks nimetusega „Spordipoliitika“. Põhjendus: Programmi nimetuse muutmine on osa terviklikust riigieelarve tegevuspõhise liigenduse korrastamisest. Tulemusvaldkondade, programmide ja programmi tegevuste nimetuste ühtlustamise ja keelelise korrigeerimise eesmärk on pakkuda terviklik, selge ja arusaadav sõnastus riigieelarve seaduse ridadele. Spordiprogrammi uuendatud struktuur koondab liikumisharrastuse, saavutusspordi ja ausa spordi ühte terviklikku tegevusse, mis peegeldab spordivaldkonna tegelikku toimimist. Praktikas ei toimi need kolm valdkonda kunagi iseseisvalt – need on tihedalt läbipõimunud, kasutavad sama taristut, toetuvad samadele inimestele ja mõjutavad üksteise arengut. Seega on nende eristamine olnud pigem kunstlik, mitte strateegiline valik. Treenerite tööjõukulu toetus aitab kujundada nii harrastussportlaseid kui tulevasi tippsportlasi ning toetab eetilise ja turvalise liikumiskeskkonna loomist. Riigi sporditaristu teenindab samaaegselt nii tippsporti kui harrastussporti. Spordiorganisatsioonid tegutsevad samuti korraga mõlemas valdkonnas. Dopinguvastane tegevus, väärkohtlemise ennetamine ja sporditurvalisuse tagamine on vajalikud kõigil tasanditel, nii harrastuses kui tippspordis. Ühe tegevusega struktuur võimaldab ausa spordi põhimõtteid rakendada sidusalt kõigis spordi arengusuundades. Ühe tegevuse haldamine annab koondvaate spordivaldkonna toimimisele ja toetab tõhusamat ressursside kavandamist valitsusalas. Programmi põhimõõdikud – harrastajate arv, noorte osalus, treenerikutsete arv, liikumisharrastuse regulaarsus ja rahvusvaheliste tulemuste tase – on valdkondade ülesed ja ei piirdu ühe kitsa tegevusharuga. Ühise tegevuse struktuur võimaldab mõõdikuid rakendada sidusalt ja vältida kunstlikku jaotamist. Spordipoliitika eesmärk on tõsta elanike liikumisaktiivsust ja tugevdada spordisüsteemi tervikuna. Selle saavutamine eeldab valdkondade ülest koostööd ning ühtset juhtimist, mitte killustatud tegevusi. Ühtne tegevuse tase kajastab spordivaldkonna terviklikku toimimist, toetab tõhusamat ressursside kasutust ja on kooskõlas spordipoliitika eesmärkidega. Rahandusministeeriumi arvamus: Rahandusministeerium ei toeta Kultuuriministeeriumi ettepanekut liita programmi tegevused „Saavutusspordi toetamine ja arendamine“, „Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine“ ja „Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine“ üheks programmi tegevuseks. Eelarve läbipaistvuse ja jälgitavuse vähenemine: tegevuspõhise riigieelarve eesmärk on pakkuda selget ülevaadet, kuhu maksumaksja raha suunatakse ja milliseid konkreetseid tulemusi selle eest oodatakse. Tegevuste liitmine üldnimetuse „Spordipoliitika“ alla muudab riigieelarve tasandil valdkonna rahastuse hägusaks. See raskendab nii Vabariigi Valitsusel kui ka Riigikogul hinnata, milline on riigi panus strateegiliselt erinevatesse suundadesse nagu liikumisharrastus versus saavutussport. Erinevad sihtrühmad ja mõjumudeli erisused: kuigi Kultuuriministeerium rõhutab, et valdkonnad on läbipõimunud, on nende tegevuste mõjumudeli loogika, oodatavad tulemused ja sihtrühmad kardinaalselt erinevad. Liikumisharrastuse fookus on rahvatervisel ja ennetusel, saavutusspordil aga tippsooritustel ja rahvusvahelisel konkurentsivõimel. Ausa spordi ja turvalisuse valdkond on seevastu regulatiivne ja kontrolliv funktsioon. Nende liitmine raskendab jälgitavust, kas vahendid liiguvad proportsionaalselt vastavalt seatud prioriteetidele või toimub ressursside varjatud ümberjagamine ühe valdkonna arvelt teise. Selleks, et säilitada riigieelarve informatiivsus ja tagada selge ülevaade spordivaldkonna eri tahkude rahastamisest, on vajalik jätkata eraldiseisvate programmi tegevustega. Rahandusministeeriumi ettepanek on jätkata eraldiseisvate programmi tegevustega ja nimetada programmi tegevused järgmiselt: „Saavutussport“, „Aus sport ja sporditurvalisus“ ning „Liikumisharrastus“. 6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ettepaneku sisu: 1) nimetada ümber tulemusvaldkond „Heaolu”, tulemusvaldkonna uus nimetus on „Sotsiaalne ja tööalane heaolu“. Põhjendus: Tulemusvaldkonna nimetuse muutmine on osa terviklikust riigieelarve tegevuspõhise liigenduse korrastamisest. Tulemusvaldkondade, programmide ja programmi tegevuste nimetuste ühtlustamise ja keelelise korrigeerimise eesmärk on pakkuda terviklik, selge ja arusaadav sõnastus riigieelarve seaduse ridadele. Tulemusvaldkonna praegune nimetus „Heaolu“ on palju laiem mõiste kui sotsiaalvaldkonnas või tööturul loodav heaolu. Heaolu sisaldab definitsiooni ja erinevate rahvusvaheliste mõõdikute järgi peaaegu kogu riigi põhifunktsioone ja seetõttu on eelarve pilt eksitav. Tulemusvaldkonna nimetus „Sotsiaalne ja tööalane heaolu“ on kitsam ja konkreetsem. 7. Rahandusministeerium Ettepaneku sisu: 1) nimetada ümber programm „Rahatarga riigi programm“, uus programmi nimetus on „Riigi rahanduse ja finantspoliitika programm“. Põhjendus: Programmi nimetuse muutmine on osa terviklikust riigieelarve tegevuspõhise liigenduse korrastamisest. Tulemusvaldkondade, programmide ja programmi tegevuste nimetuste ühtlustamise ja keelelise korrigeerimise eesmärk on pakkuda terviklik, selge ja arusaadav sõnastus riigieelarve seaduse ridadele. 8. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Ettepaneku sisu: 1) liita programmi tegevus „Ringbiomajanduse arendamine“ programmi tegevusega „Põllumajanduskeskkond“. Põhjendus: Programmi tegevused liidetakse, kuna ringbiomajanduse eesmärgid toetavad põllumajanduskeskkonna eesmärkide saavutamist ehk liitmine toetab eesmärkide selgust ja terviklikkust. Ringbiomajanduse eesmärk on bioressursside ja jääkide targem ja tõhusam kasutus, suurendades lisandväärtust ja vähendades keskkonnakoormust. See sobitub põllumajanduskeskkonna eesmärkidega, kuna on üks viis kuidas vähendada põllumajanduse koormust keskkonnale. Ringbiomajanduse programmi tegevus on võrreldes teiste programmi tegevustega ressursside poolest väike. Suure osa programmi tegevusest moodustab RRF vahenditest antav toetus, mis lõpeb 2026. aastal. Seejärel vähenevad programmi tegevuse raames tehtavad tegevused veelgi. Ka juhtimisstruktuuri mõttes on programmi tegevuste liitmine asjakohane, kuna tegevusi juhitakse ühest üksusest. 9. Siseministeerium Ettepaneku sisu: 1) Programm „Turvaline elukeskkond“ kujuneb kahe programmi „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise programm“ ning „Kiire ja asjatundliku abi programm“ valdkondade osalisel liitmisel: 1.1) liita programmi tegevused „Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine“ ja „Turvalise keskkonna kujundamine“ üheks programmi tegevuseks nimetusega „Ennetus siseturvalisuses“; 1.2) liita programmi tegevused „Avaliku korra tagamine“ ja „Süüteomenetlus“ üheks programmi tegevuseks nimetusega „Korrakaitse ja süüteomenetlus. 2) Programm „Kriisikindel ühiskond“ kujuneb kolme programmi „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise programm“, „Kiire ja asjatundliku abi programm“ ning „Kindla sisejulgeoleku programm“ valdkondade pinnalt: 2.1) liita programmiga programmi tegevus „Elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus“. 3) Nimetada ümber programm „Kindla sisejulgeoleku programm“, uus programmi nimetus on „Sisejulgeoleku programm“. 4) Programm „Rahvastikuhaldus“ kujuneb sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna alt programmi „Nutikas rahavastikuarvestus“ toomisel siseturvalisuse tulemusvaldkonna alla. 3.1) liita programmid „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldus“ ning „Nutikas rahvastikuarvestus“ üheks programmiks nimetusega “Rahvastikuhalduse programm“; 3.2) liita programmi tegevused „Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine“ ja „Migratsioonijärelevalve“ üheks programmi tegevuseks „Kodakondsus ja rändehaldus“; 3.3) liita programmi tegevused „Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine“, „Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine“ ja „Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine“ üheks programmi tegevuseks „Rahvastiku toimingud ja identiteedihaldus“. 5) Nimetada ümber programm „Targa ja innovaatilise siseturvalisuse programm“, uus programmi nimetus on „Siseturvalisuse toetamise programm“: 4.1) liita programmi tegevused „Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias“ ning „Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus“ üheks programmi tegevuseks „Sisekaitse haridus ja teadus“; 4.2) liita programmiga programmi tegevus „Siseturvalisuse vabatahtlikud“. Põhjendus: Tulemusvaldkondade „Siseturvalisus“ ja „Sidus Eesti“ Siseministeeriumi juhtimisel olevate programmide struktuuri muudatused alates perioodist 2027–2030 on tingitud valitsemisala vajadusest korrastada programmide juhtimiskorraldust, et ministeeriumi struktuur toetaks senisest enam programmide juhtimist. See loob Siseministeeriumi valitsemisala asutustele selgema partnerluse konkreetsest programmist kui kõik valdkonnas omavahel tihedalt seotud teemad on koondatud valdkonna eest vastutava asekantsleri juhtimise alla. Programmide struktuur on seega selgem ja läbipaistvam. Programmide struktuuris planeeritud muudatusi tutvustati 17. märtsil 2026. a siseturvalisuse arengukava (STAK) ja 19. märtsil 2026. a sidusa ühiskonna arengukava (SIDEST) juhtkomisjonide kohtumistel. Mõlemad juhtkomisjonid kiitsid programmide muudatused heaks. Turvalise elukeskkonna programm kujuneb kahe varasema programmi „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise programm“ ning „Kiire ja asjatundliku abi programm“ osalisel liitmisel. Programmi koonduvad kokku siseturvalisuse valdkonna politseilised tegevused süütegude ennetusest ja kogukonna süütegude menetlusest, turvalise keskkonna kujundamisest, avaliku korra tagamisest ja süütegudele reageerimisest. Varasemast neljast programmi tegevusest moodustub kaks programmi tegevust „Ennetus siseturvalisuses“ ja „Korrakaitse ja süüteomenetlus“. Kuna riskikäitumise ja süütegude ennetamine, avaliku korra tagamine ja reageerimine kannavad kõik terviklikku turvalisuse tagamise eesmärki, siis nende valdkondade elluviimise kavandamine toimub koostoimes ja tegevuste tulemuslikkus mõjutab üksteist. Siseturvalisuse vabatahtlike valdkond – programmi tegevus „Siseturvalisuse vabatahtlikud“ – liigub horisontaalse teemana „Siseturvalisuse toetamise programmi“ koosseisu. Kriisikindla ühiskonna programm kujuneb kolme varasema programmi – „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise programm“, „Kiire ja asjatundliku abi programm“ ning „Kindla sisejulgeoleku programm“ – valdkondade pinnalt. Moodustub viis programmi tegevust „Elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus“, „Hädaabi 112 ja riigiinfo 1247“, „Ohutus ja päästetööd“, „Lennu- ja merepääste“ ning „Demineerimine“. Programm kajastab Eesti ühiskonnas ohtude ennetamise ja reageerimisega seotud valmisoleku, pääste ja elanikkonnakaitse tegevusi. Sisejulgeoleku programmi aluseks on „Kindla sisejulgeoleku programm“, kuid uues struktuuris on programm sisejulgeoleku keskne. Programmi kaudu tagatakse põhiseadusliku korra, sisejulgeoleku ning Eesti Vabariigi piiri kaitse, tõkestatakse rasked peitkuriteod. Seetõttu liigub programmi tegevus „Elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus“ ehk kõik elanikkonnakaitse ja kriisideks valmisolekuga seotud teemad „Kriisikindla ühiskonna programmi“ koosseisu. Rahvastikuhalduse programm kujuneb kahe tulemusvaldkonna programmide liitmisel – siseturvalisuse tulemusvaldkonna programm „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldus“ ja sidusa Eesti tulemusvaldkonna programm „Nutikas rahvastikuarvestus“. Viimases on rahvastikuarvestus käsitletud eraldiseisva teemana ning ei ole oma olemuselt otseselt seotud ühiskondliku sidususe poliitikatega. Tegemist on riigi tuumikfunktsiooniga, mis puudutab rahvastikuandmete- ja toimingute ning elukohaandmete haldamist, registrite toimimist ja identiteedisüsteemi. Identiteedi ja staatuse määratlemine ning rahvastiku toimingud on valdkonnad, mis on praktikas omavahel tugevalt põimunud. Rahvastikuhalduse programmi alla koonduvad kaks omavahel tugevalt seotud tegevussuunda ehk kaks programmi tegevust: „Kodakondsus ja rändehaldus“ ning „Rahvastiku toimingud ja identiteedihaldus“. Siseturvalisuse toetamise programm käsitleb Siseministeeriumi valitsemisalas horisontaalseid teemasid, luues eeldused teiste siseturvalisuse tulemusvaldkonna programmide elluviimiseks. Programmi teenuste elluviimise tulemusena ei looda iseseisvat, otse avalikkusele suunatuna väärtust. Programmis on kolm programmi tegevust. Liidetakse programmi tegevused „Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias“ ning „Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus“ üheks programmi tegevuseks „Sisekaitse haridus ja teadus“. Sisekaitseakadeemia teenused on suunatud püsihariduse pakkumise käigus ka teaduse suunale, omades seega omavahel palju kokkupuutepunkte ning nende käsitlemine ühe programmi tegevusena moodustab tervikliku valdkonna. Sisekaitseline haridus ja teadus on koostoimes sisendiks valdkonna poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks. Nad on teineteist vastastikku võimestavad valdkonnad, moodustades siseturvalisuse valdkonna vaates ühtse loogilise terviku, kus teadmussiire integreeritakse õppesüsteemi, mis omakorda tõstab hariduse kvaliteeti. Samuti on Sisekaitseakadeemia õppejõududel kohustus tegeleda lisaks õpetamisele ka teadustööga, ühelt poolt panustades uue teadmuse loomisesse ja teisalt viies kaasaegseid arenguid õppeprotsessi ning sealt kaudu ka „põllule“. Programmiga liidetakse programmi tegevus „Siseturvalisuse vabatahtlikud“, mis liikus tervikuna varasemast programmist „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“. Siseturvalisuse vabatahtlikud (Politsei- ja Piirivalveameti, Häirekeskuse ja Päästeameti vabatahtlikud) horisontaalse valdkonnana panustavad läbivalt kõikidesse tulemusvaldkonna programmidesse, mitte ei toeta vaid ennetustegevusi kogukondades. Vabatahtlikud on siseturvalisuses avalikkusele pakutavate teenuste osutamisel märkimisväärne ja oluline ressurss ning Eesti turvalisuse ja kriisivalmiduse oluline tugisammas. Vabatahtlike olemasolu loob lisavõimekuse olukordades, kus siseturvalisuse ressursid on tugeva surve all, neid käsitletakse strateegilise võimekusena. 10. Sotsiaalministeerium Ettepaneku sisu: 1) nimetada ümber tulemusvaldkond „Heaolu“, tulemusvaldkonna uus nimetus on „Sotsiaalne ja tööalane heaolu“; 2) nimetada ümber programm „Tervist toetava keskkonna programm“, uus programmi nimetus on „Keskkonnatervishoiu programm“; 3) nimetada ümber programm „Tervist toetavate valikute programm“, uus programmi nimetus on „Tervisekäitumise programm“; 4) nimetada ümber programm „Inimkeskse tervishoiu programm“, uus programmi nimetus on „Tervishoiu programm“. Põhjendus: Tulemusvaldkonna ja programmide nimetuste muutmine on osa terviklikust riigieelarve tegevuspõhise liigenduse korrastamisest. Tulemusvaldkondade, programmide ja programmi tegevuste nimetuste ühtlustamise ja keelelise korrigeerimise eesmärk on pakkuda terviklik, selge ja arusaadav sõnastus riigieelarve seaduse ridadele. Tulemusvaldkonna nimetus „Heaolu“ on palju laiem mõiste kui sotsiaalvaldkonnas või tööturul loodav heaolu. Heaolu sisaldab definitsiooni ja erinevate rahvusvaheliste mõõdikute järgi peaaegu kogu riigi põhifunktsioone ja seetõttu on eelarve pilt eksitav. Tulemusvaldkonna nimetus „Sotsiaalne ja tööalane heaolu“ on kitsam ja konkreetsem. Lisa 1 Tabel 2 . 2026. a riigieelarve eelnõu tegevuspõhine liigendus võrdluses 2027. a riigieelarve tegevuspõhise liigenduse ettepanekuga 2026 2026.a riigieelarve liigendus 2027.a riigieelarve liigenduse ettepanek eelarve Eelarve RIIGIKANTSELEI RIIGIKANTSELEI kokku KULUD -27 216 KULUD Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine -23 768 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programm Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programm Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -23 768 Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine Eelarve HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA kokku KULUD -1 223 576 KULUD Tulemusvaldkond: Eesti keel ja eestlus -10 106 Tulemusvaldkond: Eesti keel Keeleprogramm Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -949 Eesti keele maine Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -4 748 Keeletaristu ja keeletehnoloogia Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus -4 409 Keeleõpe ja keeleoskuse hindamine Tulemusvaldkond: Tark ja tegus rahvas -923 767 Tulemusvaldkond: Haridus ja noored Haridus- ja noorteprogramm Haridus- ja noorteprogramm Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -33 490 Haridusvõrk ja taristu Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele -353 494 Üld- ja kutseharidus Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele -322 540 Kõrgharidus Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine -18 721 Täiskasvanuharidus Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -46 579 Hariduse rahvusvahelistumine ja õpiränne Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine -24 539 Õppekava, õppevara, õppekorraldus ja välishindamine Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -55 846 Kaasav haridus Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine -11 199 Haridus- ja noortevaldkonna töötajate areng, järelkasv ja toetused Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA -4 160 Oskuste- ja kutsesüsteem  Õppe seostamine tööturu vajadustega -42 865 Õppe seostamine tööturu vajadustega Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) -2 390 Noorte ettevõtlikkus ja omaalgatused Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) -918 Noorte kodanikuosalus Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) -3 174 Noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse kvaliteet ja kättesaadavus Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) -3 850 Noorte tööhõivevalmidus ja riskioludes noorte tugiteenused Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine -9 745 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine Arhiivindusprogramm Arhiivindusprogramm Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine -9 745 Arhiivindus Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus -258 378 Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Teadussüsteemi programm Teadussüsteemi programm Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -199 279 Teadussüsteemi baasvõimekus Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine -16 183 Teadustaristu Teadmussiirde programm Teadmussiirde programm Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -42 916 Sektoritevaheline teadmussiire Eelarve JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA kokku KULUD -360 018 KULUD Tulemusvaldkond: Õigusriik -210 749 Tulemusvaldkond: Õigusriik Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm Õigusriigi programm Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine -5 061 Õigusriik ja õigusloome kvaliteet Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine -11 613 Konkurentsivõimeline ärikeskkond Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus -36 609 Kriminaalpoliitika ja kuritegude ennetus Karistuste täideviimise korraldamine -77 863 Karistuste täideviimine Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine -66 193 Õigusemõistmine -13 409 Liideti digiühiskonna programmi tegevusega „Digiriigi juhtimine ja Kesksete IT-teenuste osutamine kesksed e-teenused“. Tulemusvaldkond: Digiühiskond -127 474 Tulemusvaldkond: Digiühiskond Digiühiskonna programm Digiühiskonna programm Personaalse riigi ja kasutajakesksete teenuste arendamine -5 871 Digiriigi juhtimine ja kesksed e-teenused Andmepõhise ühiskonna arendamine -12 901 Andmepõhisus ja tehisaru Digiriigi teenuste ja platvormide tagamine -55 959 Riigi keskne digitaristu  -18 090 Liideti programmi tegevusega „Digiriigi juhtimine ja kesksed e- Digiriigi arengu juhtimine ja koordineerimine teenused“. Riikliku küberturvalisuse tagamine -21 034 Küberturvalisus Sidevaldkonna õigusruumi tagamine -13 620 Sideturg ja ühendused Eelarve KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA kokku KULUD -1 564 125 KULUD Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse -1 417 347 Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm Lahingumoona varude tagamine -465 055 Lahingumoona varud Kaitsetööstuse ja kaitsevaldkonna innovatsiooni edendamine -12 549 Kaitsetööstus ja -innovatsioon Väeloome korraldamine -495 656 Väeloome Kaitsevalmiduse ja liitlaste kohaloleku tagamine Eestis -65 086 Kaitsevalmidus Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -145 436 Rahvusvaheline kaitsekoostöö Luure ja eelhoiatuse korraldamine -84 305 Luure ja eelhoiatus Kaitsetahte edendamine -26 565 Kaitsetahe ja riigikaitse inimvara -65 936 Liideti programmi tegevustega „Väeloome“ ja „Kaitsetahe ja Riigikaitselise inimvara juhtimine riigikaitse inimvara“. Riigikaitseliste investeeringute korraldamine -56 759 Liideti programmi tegevusega „Väeloome“. Eelarve KLIIMAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA KLIIMAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA kokku KULUD -1 213 009 KULUD Tulemusvaldkond: Kliima, energeetika ja elurikkus -156 686 Tulemusvaldkond: Kliima, energeetika ja elurikkus Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm Elurikkuse kaitse tagamine -23 328 Elurikkuse ja mulla kaitse Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine -14 420 Metsandus ja jahindus Keskkonnakorralduse arengu suunamine -6 247 Keskkonnakorraldus Kiirgusohutuse tagamine -4 061 Kiirgusohutus Kesksete IT-teenuste osutamine -12 688 Kesksed IT-teenused Energeetika, maavarade ja välisõhu programm Energeetika, maavarade ja välisõhu programm Energiavarustuse tagamine -5 350 Energiajulgeolek ja kriisikindlus Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -44 534 Puhas energiavarustus  Maapõue uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents -5 971 Maavarad Õhukvaliteedi parendamine -9 269 Välisõhu kvaliteet Rohereformi ja kliimapoliitika programm Keskkonnahoidliku arengu ja kliimapoliitika programm Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -11 468 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -2 821 Ilma- ja kliimaandmed ning prognoosid Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine -16 529 Keskkonnateadlikkus ja keskkonnahoidlik areng Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus -1 034 708 Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus Elukeskkonna ja ringmajanduse programm Elukeskkonna ja ringmajanduse programm Kestliku ja kvaliteetse ehituse ning elukeskkonna arendamine -2 376 Ehitus ja elukeskkond Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine -124 860 Elamumajandus Ringmajanduse korraldamine -10 295 Ringmajandus Energia-ja ressursitõhustamine -511 Energia- ja ressursitõhusus Mere ja vee programm Mere ja vee programm -2 331 Merekeskkonna kaitse tagamine Mere- ja veekeskkonna kaitse Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -21 373 Veevarustus ja kanalisatsioon Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine -51 624 Merenduse konkurentsivõime Transpordi ja liikuvuse programm Transpordi ja liikuvuse programm Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -672 104 Raudteetransporditaristu Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -16 791 Õhutransporditaristu Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid -69 945 Teetransporditaristu Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine -62 497 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem Eelarve KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA kokku KULUD -364 084 KULUD Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond -17 222 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond Lõimumis-, sh kohanemisprogramm Lõimumisprogramm Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine -17 042 Lõimumis- ja kohanemispoliitika Rahvuskaaslaste toetamine -180 Rahvuskaaslaste toetus Tulemusvaldkond: Kultuur ja sport -344 298 Tulemusvaldkond: Kultuur ja sport Kultuuriprogramm Kultuuriprogramm Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -10 719 Kirjanduspoliitika  Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -45 601 Etenduskunstide poliitika Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -25 033 Audiovisuaalpoliitika Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -18 748 Muusikapoliitika Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -11 527 Kunstipoliitika Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine -3 250 Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -44 456 Meediapoliitika Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -23 763 Raamatukogupoliitika Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -12 002 Rahvakultuuripoliitika Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine -54 263 Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika Kultuurivaldkonna digiteerimine -1 427 Digitaalne kultuuripärand Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -2 443 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise arendus Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -2 124 Loomemajanduspoliitika Kultuuri valdkondadeülene arendamine -37 722 Kultuuri valdkondadeülene arendus Spordiprogramm Spordiprogramm Saavutusspordi toetamine ja arendamine -47 401 Saavutussport Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine -501 Aus sport ja sporditurvalisus Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -3 319 Liikumisharrastus MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI Eelarve MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA kokku VALITSEMISALA KULUD -1 341 257 KULUD Tulemusvaldkond: Heaolu -993 312 Tulemusvaldkond: Sotsiaalne ja tööalane heaolu Tööturuprogramm Tööturuprogramm Tööhõive toetamine ja areng -979 597 Tööhõive Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng -10 306 Tööelu Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine -2 908 Võrdsuspoliitika Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik -501 Võrdõigusvolinik Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus -323 877 Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Teadmussiirde programm Teadmussiirde programm Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine -130 956 Ettevõtete innovatsioon  Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine -1 102 Iduettevõtlus Ettevõtluskeskkonna programm Ettevõtluskeskkonna programm Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine -132 555 Ettevõtete eksport Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine -7 979 Teadmusmahukad investeeringud Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine -46 841 Ettevõtluskeskkond Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine -4 443 Taristu ja digiühiskonna järelevalve Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus -20 026 Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus Maa ja ruumiloome programm Maa ja ruumiloome programm Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine -3 672 Ruumiline planeerimine Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine -8 297 Maakasutus Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine -5 825 Ruumiandmed Maaparanduse poliitika rakendamine -2 232 Maaparandussüsteem Eelarve RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA kokku KULUD -450 702 KULUD Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine -442 064 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine Rahatarga riigi programm Riigi rahanduse ja finantspoliitika programm Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine -278 831 Eelarvepoliitika Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine -63 317 Maksu- ja tollipoliitika Finantskeskkonna arendamine -8 149 Finantskeskkond Halduspoliitika programm Halduspoliitika programm Riigi halduse korraldamine -27 702 Riigihaldus Riigi tugiteenuste pakkumine -50 583 Riigi tugiteenused Riikliku statistika tegemine -13 482 Riiklik statistika REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI Eelarve REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA kokku VALITSEMISALA KULUD -845 183 KULUD Tulemusvaldkond: Põllumajandus ja kalandus -480 416 Tulemusvaldkond: Põllumajandus ja kalandus Biomajanduse programm Biomajanduse programm Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine -62 262 Põllumajanduskeskkond Ringbiomajanduse arendamine -18 423  Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse edendamine -2 578 Eesti toidu kuvand ja eksport Kutselise kalapüügi korraldamine -11 294 Kutseline kalapüük Kalavarude haldamine ja kaitse -5 337 Kalavarude haldus ja kaitse Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine -260 658 Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime Kalandusturu korraldamine -17 313 Kalandusturu korraldus Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine -17 609 Põllumajandusmaa ja maaparandus Toiduohutuse programm Toiduohutuse programm Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine -2 958 Taimekaitse ja väetised Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine -13 316 Toiduohutus Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine -10 945 Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine -3 409 Põllumajandusloomade aretus ja loomageneetilised ressursid Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine -29 732 Mahepõllumajandus Taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine -2 952 Taimetervis Loomatervise ja -heaolu poliitika kujundamine ja rakendamine -21 630 Loomatervis ja -heaolu ning söödaohutus Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus -359 675 Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus Regionaalarengu programm Regionaalarengu programm Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -177 094 Regionaalpoliitika Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine -3 115 Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Ühistranspordi programm Ühistranspordi programm Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine -179 466 Ühistransport Eelarve SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA kokku KULUD -572 870 KULUD Tulemusvaldkond: Siseturvalisus -528 615 Tulemusvaldkond: Siseturvalisus Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise programm Turvalise elukeskkonna programm Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -8 237 Liideti programmi tegevusega “Ennetus siseturvalisuses”. -8 058 Liikus siseturvalisuse toetamise programmi, uus programmi tegevuse Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine nimetus „Siseturvalisuse vabatahtlikud“. Turvalise keskkonna kujundamine -20 447 Liideti programmi tegevusega „Ennetus siseturvalisuses“. Liideti programmi tegevused „Õnnetuste, süütegude ja varakahjude Ennetus siseturvalisuses ennetamine“ ja „Turvalise keskkonna kujundamine“. Liideti kiire ja asjatundliku abi programmi tegevused „Avaliku korra Korrakaitse ja süüteomenetlus tagamine“ ja „Süüteomenetlus“. Kiire ja asjatundliku abi programm Kriisikindla ühiskonna programm Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine -6 746 Hädaabi 112 ja riigiinfo 1247 -74 490 Liideti turvalise elukeskkonna programmi tegevusega „Korrakaitse ja Avaliku korra tagamine süüteomenetlus“. Demineerimine -5 861 Demineerimine Päästmine maismaal ja siseveekogudel -85 532 Lennu- ja merepääste Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas -12 560 Ohutus ja päästetööd -38 905 Liideti turvalise elukeskkonna programmi tegevusega „Korrakaitse ja Süüteomenetlus süüteomenetlus“. Liikus kindla sisejulgeoleku programmist – „Elanikkonnakaitse, Elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus kriisideks valmisolek ja nende lahendamine“. Kindla sisejulgeoleku programm Sisejulgeoleku programm Põhiseadusliku korra tagamine -54 975 Põhiseadusliku korra kaitse Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -41 493 Raske kuritegevuse tõkestamine -10 627 Liikus kriisikindla ühiskonna programmi, uus programmi tegevuse Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine nimetus „Elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus“. Piirihaldus -65 059 Piirihaldus Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldus Rahvastikuhalduse programm Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine -8 744 Kodakondsus ja rändehaldus Migratsioonijärelevalve -6 251 Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine -15 490 Rahvastiku toimingud ja identiteedihaldus Targa ja innovaatilise siseturvalisuse programm Siseturvalisuse toetamise programm Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -24 484 Sisekaitse haridus ja teadus Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus -3 004 Liikus ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise Siseturvalisuse vabatahtlikud programmist – „Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine“. IT teenuste osutamine -37 654 IT-teenused Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond -12 723 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond Kogukondliku Eesti programm Kogukondliku Eesti programm Kogukondliku arengu toetamine -4 636 Kodanikuühiskond  Usuvabaduse tagamine -1 003 Usuvabadus Liideti siseturvalisuse tulemusvaldkonna rahvastikuhalduse Nutika rahvastikuarvestuse programm programmiga. -1 226 Liideti rahvastikuhalduse programmi tegevusega „Rahvastiku Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine toimingud ja identiteedihaldus“. -1 082 Liideti rahvastikuhalduse programmi tegevusega „Rahvastiku Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine toimingud ja identiteedihaldus“. Erakondade rahastamise programm Erakondade rahastamise programm Erakondade rahastamine -4 775 Erakondade rahastamine Eelarve SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA kokku KULUD -7 829 793 KULUD Tulemusvaldkond: Heaolu -5 249 327 Tulemusvaldkond: Sotsiaalne ja tööalane heaolu Tööturuprogramm Tööturuprogramm Tööpoliitikat toetavate rakendusteenuste pakkumine -14 808 Tööpoliitika rakendusteenused Vanemaealiste programm Vanemaealiste programm Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine -179 Vanemaealiste heaolu ja aktiivsus Sotsiaalkindlustuse kujundamine ja pensionite maksmine -4 077 895 Sotsiaalkindlustus ja pensionid Sotsiaalhoolekande programm Sotsiaalhoolekande programm Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine -111 155 Hoolekanne ja toimetulek Puudega inimeste toetamine -113 920 Tugi puudega inimestele IT teenuste osutamine sotsiaalvaldkonnas -11 993 Sotsiaalvaldkonna IT-teenused Laste ja perede programm Laste ja perede programm Perehüvitiste maksmine ja vanemluse toetamine -883 453 Perehüvitised ja vanemlus Lastekaitse tagamine -6 752 Lastekaitse Laste heaolu toetavate teenuste korraldamine -19 553 Laste heaolu teenused Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine -9 619 Ohvriabiteenused ja hüvitised Tulemusvaldkond: Tervis -2 570 640 Tulemusvaldkond: Tervis Tervist toetava keskkonna programm Keskkonnatervishoiu programm Elukeskkonnast tulenevate riskide vähendamine -8 690 Tervislik elukeskkond Tervist toetavate valikute programm Tervisekäitumise programm Vaimse tervise edendamine -1 818 Vaimne tervis  Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje -6 530 Nakkushaiguste ennetus ja tõrje Tervise edendamine ja riskikäitumise vähendamine -17 516 Tervislik eluviis Inimkeskse tervishoiu programm Tervishoiu programm Tervishoiu tööjõu tagamine -7 212 Tervishoiu tööjõud Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamine -2 025 Tervishoiuteenuste kvaliteet Tervishoiu rahastamine ja ravikindlustuse tagamine -2 477 957 Tervishoiu rahastus ja ravikindlustus Ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse edendamine -8 729 Ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavus Esmatasandi tervishoiu ja spetsialiseeritud abi tagamine -28 235 Esmatasandi tervishoid ja spetsialiseeritud abi IT teenuste osutamine tervisevaldkonnas -11 928 Tervisevaldkonna IT-teenused Eelarve VÄLISMINISTEERIUMI VALITSEMISALA VÄLISMINISTEERIUMI VALITSEMISALA kokku KULUD -115 283 KULUD Tulemusvaldkond: Välispoliitika -112 642 Tulemusvaldkond: Välispoliitika Välispoliitika programm Välispoliitika programm Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine -28 556 Välis- ja julgeolekupoliitika Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades -22 947 Eesti globaalsed välispoliitilised huvid Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste -16 273 lahendamine Rahvusvaheline õigus ning konsulaar- ja sanktsioonipoliitika Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse -15 635 Välismajanduspoliitika ja äridiplomaatia Arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine -29 231 Arengukoostöö ja humanitaarabi Lisa 2 Tabel 3 . 2026. a riigieelarve eelnõu tegevuspõhine tulemusvaldkondade jaotus võrdluses 2027. a riigieelarve tegevuspõhise tulemusvaldkondade jaotuse ettepanekuga 2026. a riigieelarve tulemusvaldkondade jaotus 2027. a riigieelarve tulemusvaldkondade jaotuse ettepanek Riigivalitsemine Riigivalitsemine Eesti keel ja eestlus Eesti keel Tark ja tegus rahvas Haridus ja noored Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Õigusriik Õigusriik Digiühiskond Digiühiskond Julgeolek ja riigikaitse Julgeolek ja riigikaitse Kliima, energeetika ja elurikkus Kliima, energeetika ja elurikkus Sidus ühiskond Sidus ühiskond Kultuur ja sport Kultuur ja sport Heaolu Sotsiaalne ja tööalane heaolu Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Elukeskkond, liikuvus ja merendus Elukeskkond, liikuvus ja merendus Riigivalitsemine Riigivalitsemine Põllumajandus ja kalandus Põllumajandus ja kalandus Elukeskkond, liikuvus ja merendus Elukeskkond, liikuvus ja merendus Siseturvalisus Siseturvalisus Sidus ühiskond Sidus ühiskond Tervis Tervis Välispoliitika Välispoliitika  VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja aprill 2026 Päevakorrapunkt nr 2027. a riigieelarve eelnõu tegevuspõhine liigendamine 1. Kiita heaks Rahandusministeeriumi ettepanekud valitsemisalade tulemusvaldkondade, programmide ja programmi tegevuste muutmiseks vastavalt eelnõu seletuskirja lisa 1 tabelis 2 toodud jaotusele: 1.1 Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna ja programmi tegevuste nimetuste muutmiseks. 1.2 Justiits- ja Digiministeeriumi programmi, programmi tegevuste ja programmi tegevuste nimetuste muutmiseks. 1.3 Kaitseministeeriumi programmi tegevuste ja programmi tegevuste nimetuste muutmiseks. 1.4 Kliimaministeeriumi programmi, programmi tegevuste ja programmi tegevuste nimetuste muutmiseks. 1.5 Kultuuriministeeriumi programmi ja programmi tegevuste nimetuste muutmiseks. 1.6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tulemusvaldkonna ja programmi tegevuste nimetuste muutmiseks. 1.7 Rahandusministeeriumi programmi ja programmi tegevuste nimetuste muutmiseks. 1.8 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi programmi tegevuste ja programmi tegevuste nimetuste muutmiseks. 1.9 Siseministeeriumi programmide, programmi tegevuste ja programmi tegevuste nimetuste muutmiseks. 1.10 Sotsiaalministeeriumi tulemusvaldkonna, programmide ja programmi tegevuste nimetuste muutmiseks. 1.11 Välisministeeriumi programmi tegevuste nimetuste muutmiseks. 2. Lähtuda kinnitatud programmide ja programmi tegevuste liigendusest 2027. a riigieelarve eelnõu koostamisel. Kristen Michal Keit Kasemets Peaminister Riigisekretär  Riigikantselei Meie 29.04.2026 nr 1.1-27/1919-1 [email protected] Riigieelarve eelnõu tegevuspõhisest liigendamisest Austatud härra Kasemets Esitame Vabariigi Valitsuse istungile riigieelarve tegevuspõhise liigenduse muutmise ettepaneku Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisa(d): 1. Vabariigi Valitsuse protokollilised otsused 2. Seletuskiri tegevuspõhise riigieelarve 2026 liigendamise juurde Elo Piksarv 59825069 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2