Küsimus KOV pädevuse kohta mikromobiilsuse renditeenuselt tasu nõudmisel – õigusselguse taotlus

Saatja: "Oscar Rõõm" <[email protected]> Saaja: "Evelyn Liivamägi - RAM" <[email protected]>, "Erle Kõomets - RAM" <[email protected]> Teema: Küsimus KOV pädevuse kohta mikromobiilsuse renditeenuselt tasu nõudmisel – õigusselguse taotlus Kuupäev: 2026-04-28 14:40 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetud Evelyn Liivamägi ja Erle Kõomets, pöördume teie poole seoses Võru Linnavalitsuse 11. veebruari 2026 korraldusega nr 63, millega kehtestatakse Bolt Operations OÜ renditõukerataste teenusele tasu, ning soovime teie seisukohta küsimuses, kas kohalikul omavalitsusel on kehtiva õiguse kohaselt õigus selliseid tasusid kehtestada. Võru linn tugineb Linnavolikogu 14.04.2021 määrusele nr 7 „Hooajalise kaubanduse kord" ning korraldusega nr 63 loodud mõistele „hajutatud iseloomuga teenus" (teenus, mille osutamiseks kasutatakse vähemalt viit hooajalist müügikohta), nõudes Boltilt 150 eurot kuus – eelduslikult kokku ca 1 220 eurot aastas. Tasu tasumata jätmisel keeldub linn teenuse osutamise luba andmast, mis tähendab faktiliselt kogu teenuse sulgemist linnas. Bolti seisukoht Võru linnaga peetud kirjavahetusest (lisatud manusena) ning meie sisemise õigusanalüüsi põhjal on meie seisukoht, et kehtestatud tasunõue ei ole seadusega kooskõlas, peamiselt järgmistel põhjustel: * Renditõukerattad ei ole müügikohad - sõidukid pargitakse liiklusseaduses lubatud kohtadesse ning teenus aktiveeritakse täielikult mobiilirakenduse kaudu, mitte füüsilises asukohas. Hooajalise kaubanduse korra kohaldamisala ei hõlma sellist teenust. * LS § 190.14 annab KOV-ile ammendava loetelu lubatud nõuetest mikromobiilsuse valdkonnas (parkimis- ja kiiruspiirangud, tsoonid) - loakohustust ega tasusüsteemi selles ei ole. * Müügipilet on oma olemuselt avalik-õiguslik rahaline kohustus PS § 113 tähenduses, mille kehtestamiseks puudub seaduses piisavalt määratletud volitusnorm. * Hajutatud iseloomuga teenuse mõiste ja sellele vastav tasu kehtestati linnavalitsuse korraldusega (üksikaktiga), mitte volikogu määrusega (üldaktiga), mis on vastuolus normihierarhia nõuete ja PS § 113-ga. Kliimaministeeriumi hinnang Oleme selles küsimuses eelnevalt konsulteerinud Kliimaministeeriumiga ning ministeeriumi nõunik Hindrek Allvee esitas 8. aprillil 2026 põhjaliku kirjaliku hinnangu. Kliimaministeerium leiab muu hulgas järgmist: * LS § 190.14 on mikromobiilsuse valdkonna eriseadusena ülimuslik KOV-i üldiste hooajalise kaubanduse kordade suhtes. Seadusandja on kehtestanud ammendava nimekirja KOV-i lubatud nõuetest – parkimis- ja kiiruspiirangud, tsoonid –, jättes välja loakohustuse ja tasusüsteemi. * LS § 187 lõige 1 võimaldab tasulist parkimist kehtestada üksnes mootorsõidukitele; kergliikuritele, pisimopeedidele ja jalgratastele seaduslikku alust ei ole. * Müügipiletit tuleb pidada avalik-õigusliku rahalise kohustuse iseloomuga tasuks, mitte eraõiguslikuks renditasuks – KOV ei anna ettevõtjale kasutusse konkreetset maa-ala, vaid nõuab tasu teenuse osutamise õiguse eest kogu linnaruumis. * Hajutatud iseloomuga teenuse mõiste ja sellele vastav tasu kehtestati linnavalitsuse korraldusega, mitte volikogu määrusega, mis on vastuolus PS § 113 nõuetega. Kliimaministeerium soovitas tervikliku õigusliku seisukoha kujundamiseks pöörduda lisaks ka Rahandusministeeriumi poole, kuna küsimus puudutab avalik-õiguslike rahaliste kohustuste kehtestamise standardit ning KOV-i maksude ja koormuste põhiseaduslikku raamistikku. Oleme pöördunud ka õiguskantsleri ja Justiits- ja Digiministeeriumi poole, et saada vastust erinevate ministeeriumite vastutusel olevatele küsimustele. Konkreetsed küsimused, millele otsime teie seisukohta 1.Tasu õiguslik olemus ja volitusnorm: Kas müügipileti tasu (150 €/kuus) on avalik-õiguslik rahaline kohustus PS § 113 tähenduses ning kas KOKS § 22 lõike 1 punktis 36.7 sätestatud volitusnorm on piisavalt määratletud sellise tasu kehtestamiseks, arvestades Riigikohtu standardit (otsus nr 3-4-1-1-10)? 2.KOV pädevuse piirid laiemalt: Kas ja millistel tingimustel on KOV-il kehtiva õiguse kohaselt pädevus seada mikromobiilsuse renditeenuse osutamine sõltuvusse rahaliste kohustuste täitmisest, arvestades LS § 190.14 eriregulatsioon? 3.Laiem ettevõtluskeskkonna mõju: Analoogilisi katseid tasusid nõuda oleme kohanud ka teistes omavalitsustes (sh Rakvere). Soovime mõista, kas selline KOV-i tegevus on Rahandusministeeriumi hinnangul kooskõlas riigi ettevõtluskeskkonna ja maksupoliitika eesmärkidega ning kas ministeeriumi hinnangul on vajalik seadusandlik selgitamine. Oleme valmis ministeeriumi soovil esitama lisadokumente ning kohtuma asja arutamiseks. Pöördumisele on lisatud Võru linnaga peetud kirjavahetus, Võru Linnavalitsuse korraldus nr 63, Kliimaministeeriumi 8. aprilli 2026 kiri ja õiguskantsleri 24. aprilli 2026 vastuskiri (viide 14-5/260929/2603475). Parimat, Oscar -- Oscar RõõmGeneral Manager, Rides | Estonia <https://bolt.eu/> 4/14/26, 3:39 PM Bolt Mail - Fwd: Re: Re: Re: Bolt 29.10 koosoleku punktid Sirli Heinsoo <[email protected]> Fwd: Re: Re: Re: Bolt 29.10 koosoleku punktid Karl Apsolon <[email protected]> Tue, Apr 14, 2026 at 3:34 PM To: Sirli Heinsoo <[email protected]> ---------- Forwarded message --------- From: Võru Linnavalitsus <[email protected]> Date: Fri, Mar 20, 2026 at 8:30 AM Subject: Re: Re: Re: Re: Bolt 29.10 koosoleku punktid To: Karl Apsolon <[email protected]> Asja viide: 25-1342-VLV Tere Linn võtab tasu hooajalise kaubanduse eest ehk samaväärselt kõikide pakutavate teenuste eest, mida osutatakse linnaruumis hooajaliselt, mitte tõukerataste avaliku parkimise eest. Teil on soov pakkuda renditõukerataste teenust, tegemist on teenusega ning selle osutamine avalikus ruumis on korraldatud hooajalise kaubanduse määrusega. Just sellise teenuse – nagu renditõukerataste pakkumine – reguleerimiseks on korras eraldi sätestatud hajutatud iseloomuga teenused. See punkt lisati spetsiaalselt renditeenuste jaoks ning on ka juriidiliselt vastavalt kujundatud. Lisaks saime tulla vastu ja vähendasime tasu poole võrra võrreldes varasemate aastatega. Seega, kui soovite teenusega jätkata, palume esitada hooajalise kaubanduse korra kohane taotlus. Lugupidamisega Sirle-Angela Sepp Võru Linnavalitsus keskkonna- ja järelevalvespetsialist mob 5304 0280 e-post: [email protected] Saatja: "Karl Apsolon" <[email protected]> Kuupäev: 18.03.2026 17:22:44 Kellele: [email protected], [email protected], [email protected] Teema: Re: Re: Re: Bolt 29.10 koosoleku punktid --------------------------------------------------------- Tere, Vabandust, et ringiratast suhtlust aretan kuid sooviks mõista, kas viimati saadetud mõttekäigud mõjutavad kuidagi teie lõplikku otsust. Me adume, et vastavalt seadusandlusele võime teenuse avada ilma müügikohti taotlemata, kuid me ei plaani potentsiaalsesse operatiivsesse mudamaadlusesse laskuda sest teenus Võrus moodustab murdosa meie teenuse kasutatavusest. Seega meie jaoks on oluline teadmine (hooaja avamiseks), et meie ja ka KOV mõistavad seadust ühtemoodi. Kui võimalik, palun tagasisidet homse päeva jooksul saamaks teadmise vastuse osas arvukatele kliendipäringutele ja Võru teatajalt tulnud päringule 2026 hooaja osas. https://mail.google.com/mail/u/0/?ik=ef514951f9&view=pt&search=all&permmsgid=msg-f:1862449337939631099&simpl=msg-f:1862449337939631099 1/8 4/14/26, 3:39 PM Bolt Mail - Fwd: Re: Re: Re: Bolt 29.10 koosoleku punktid On Fri, Mar 13, 2026 at 7:27 PM Karl Apsolon <[email protected]> wrote: Tere, Oleme konsulteerinud Kliimaministeeriumiga (mainimata arutelu allikat) seoses seadusandlusega mis reguleerib mikromobiilsuse teenuse pakkumist. Ning seisukohad ühtivad meie arusaamisega - parkimine, sh. kergliikurite parkimine on reguleeritud liiklusseadusega ning puudub seaduslik alus tasu nõudmiseks. Puudub vajadus nn. müügikoha taotlemiseks ning masinaid saab tänavale asetada tulenevalt LS'st. Renditeenuse puhul ei ole tegemist vahetu kauplemisega, vaid tegemist on masinate parkimisega. Piltikult öeldes saab/võib kasutaja ka teenuse osta ka elutoas läbi telefoni (elektritõukeratta reserveerimine) ning vahetut kauplemist, teenuse pakkumist linna maal ei toimu. Nimetatud teenust pakutakse, müüakse läbi interneti, mitte linnatänaval. Loomulikult me ei soovi masinaid vastu KOVi tahtmist tänavatele tuua, kuid oluline on, et tahtmine põhineks seadusandlusel mitte meelevaldsel käskkirja tõlgendamisel. Samuti soovime igakülgselt koostööd teha, kuid meil on väga keeruline varjatud maksustamise lähenemisega nõustuda. Kliimaministeeirumi seisukohad: 1. KOV-i õigused majandustegevuse lubamisel LS ega ka muu seadus ei sisalda kerkergliikuri, pisimopeedi ja jalgratta rendile või üürile andmise valdkonnas (edaspidi mikromobiilsuse valdkonna majandustegevus) ei tegevusloa nõuet ega ka teatamiskohustuse nõuet. Liiklusseaduse § 190¹⁴ annab KOV üksusele õiguse kehtestada oma haldusterritooriumil mikromobiilsuse valkonna majandustegevusele liiklemise ning parkimise tingimusi – sealhulgas piirata parkimist teatud aladel, kehtestada kiiruspiiranguid ning määrata parkimiskohtade asukohti. 2. KOV-i õigused majandustegevuse keelamisel KOV üksus ei saa keelata ettevõtjal teenuse pakkumist, kui teenuse pakkumine on kooskõlas kehtiva õigusega, sealhulgas liiklusseadusega. Ettevõtlusvabadust saab piirata üksnes seaduse alusel ja proportsionaalselt. 2. Muud KOV meetmed KOV-il on õigus kasutada oma regulatiivset pädevust – näiteks kehtestada parkimispiiranguid, määrata lubatud ja keelatud tsoone ning nõuda ja korraldada nõuetele mittevastavate või nõudeid mittetäitvate sõidukite teisaldamist. Alused selleks tulevad LS §-dest 190.14, § 92 (eelkõige lg 2). 3. Tasu nõudmine avaliku maa kasutuse eest Parkimise korraldamine on kindlasti KOV ülesanne, sh ka tasulise parkimise korraldamine. Samas tasulise parkimise saab LS kohaselt kehtestada ainult mootorsõidukitele. LS § 187 lg 1 kohaselt võib KOV oma avalikul parkimisalal kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõidukijuht maksma parkimistasu mootorsõiduki ja selle haagise eest. Kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste parkimist reguleerib täiendavalt LS § 190.14, kuid ei LS ega ka muu seadus ei näe ette nende sõidukite puhul tasulise parkimise kehtestamise võimalust. On Wed, Mar 11, 2026 at 9:27 AM Võru Linnavalitsus <[email protected]> wrote: Asja viide: 25-1342-VLV Tere Jääme seisukohale, et tõukerattarenditeenus on hooajalise kaubanduse hajutatud iseloomuga teenus ning seega maksustatav, https://mail.google.com/mail/u/0/?ik=ef514951f9&view=pt&search=all&permmsgid=msg-f:1862449337939631099&simpl=msg-f:1862449337939631099 2/8 4/14/26, 3:39 PM Bolt Mail - Fwd: Re: Re: Re: Bolt 29.10 koosoleku punktid müügipilet 150 eur kuu. Korralduse punkt 5 kohaldub nendele, kes ei kasuta müügikohta tulu teenimise eesmärgil – st olukorras, kus tõukerattad oleksid linnainimestele kasutamiseks tasuta. Lugupidamisega Sirle-Angela Sepp Võru Linnavalitsus keskkonna- ja järelevalvespetsialist mob 5304 0280 e-post: [email protected] Saatja: "Karl Apsolon" <[email protected]> Kuupäev: 10.03.2026 17:55:33 Kellele: [email protected] cc: "Stella Normak" <[email protected]> Teema: Re: Re: Bolt 29.10 koosoleku punktid --------------------------------------------------------- Tere, Sooviksime hooajaga algust teha uuel nädalal ning sooviks uurida, kas jääte seisukohale küsida teenuse pakkumise eest tasu? Tasu soovi korral kaalume käesoleval aastal teenust mitte avada Võru linnas. On Thu, Feb 26, 2026 at 11:11 AM Karl Apsolon <[email protected]> wrote: Tere, Tänud info eest. Oleme jätkuvalt seda meelt, et tõukeratta renditeenuse iseloom on erinev sellepärast, et masinad on hajutatud üle linna laiemalt kui konkreetselt määratud müügikohtades. Samuti on võimalik vastavalt liiklusseadusest tulenevalt nõuetele võimalik operaatorite poolt asetada masinad hajutatult linna nõnda, et jääks piisavalt ruumi ka teistele liiklejatele. Tsiteerides teie poolt välja toodut / määruses kirjeldatut: Hooajaline müügikoht — avalikult kasutatavale maa-alale paigaldatav müügikoht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või teenust või koht, mis on maa-alal kaubandustegevusega tegelemiseks sobivalt välja ehitatud või varustatud. 100 kuni 150 masinat on enamasti ülelinna hajutatult ning konkreetse müügikoha lähenemine ei ole siinkohal relevantne. Renditõukeratta puhul ei ole tegemist statsionaarse teenusega, vaid masinad pargivad linnatänavatel erinevates kohtades ajutiselt. Korraldus nr 229 punkt 5. kirjeldab: Linnavalitsusel on õigus põhjendatud juhul vabastada loa saaja müügipileti tasust, kui hooajalist müügikohta ei kasutata tulu saamise eesmärgil või tegevusest sünnib kasu linnaruumile, linnaelanikele vms juhul. Aastal 2025 kasutas teenust Võru linnas 4500 unikaalset kasutajat, sealhulgas suvekuudel moodustasid turistid 15% kasutajatest. Võrumaakonna arengustrateegia ning linna arengukava kontekstis toetab Bolti liikuvusteenus järgmisi punkte: https://mail.google.com/mail/u/0/?ik=ef514951f9&view=pt&search=all&permmsgid=msg-f:1862449337939631099&simpl=msg-f:1862449337939631099 3/8 4/14/26, 3:39 PM Bolt Mail - Fwd: Re: Re: Re: Bolt 29.10 koosoleku punktid Keskkonnasäästlik ja säästev linnaliikuvus - tõuksid vähendavad sõltuvust autotest ja toetavad rohelist liikumist. Elukeskkonna kvaliteet ja head liikumisvõimalused - pakub mugavat ja paindliku võimalust liikumiseks ning täiendab ühistransporti (Võru bussijaam on üks populaarsemaid sõitude algus / sihtkoht). Turismi ja linnaruumi atraktiivsuse tõstmine - 2025 aasta suvekuudel tegid turistid 15% sõitudest. Sh. aasta varem tervelt 25%, langus tuleneb liitlaste ümberpaigutamisest. Vaatamata sellele on turistide osakaal võrreldav näiteks Pärnu linnaga. Loodame, et mõistate meie seisukohti ja kirjeldusi ning olete valmis rakendama korralduse nr 229 punkti 5. Samuti väärib välja toomist, et teistes omavalitsustes on analoogsed hooajaliste müügikohtade määrused / korraldused, kuid pole soovitud säärast lähenemist rakendada, sest meie liikuvusteenuse olemus on fundamentaalselt erinev ning tegemist ei ole klassikaliste müügikohtadega. On Fri, Feb 13, 2026 at 10:33 AM Võru Linnavalitsus <[email protected]> wrote: Asja viide: 25-1342-VLV Tere Määrus reguleerib Võru linnas avalikult kasutataval maa-alal kaubanduse korraldamise nõudeid ja korda. Kauba või teenuse müük avalikult kasutataval maa-alal linnavalitsuse poolt lubatud kohas kaubanduse korraldaja omandis või valduses oleva müügikoha kaudu. Hooajaline müügikoht — avalikult kasutatavale maa-alale paigaldatav müügikoht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või teenust või koht, mis on maa-alal kaubandustegevusega tegelemiseks sobivalt välja ehitatud või varustatud. Hooajalise kaubanduse loa alusel oleme teile eelmise aasta näitel määranud kindlad kohad (11 tk), mida käsitletakse müügikohtadena, kus pakutakse teenust. Antud juhul on teenuseks tõukeratta renditeenus. Paraku teie ettepanekut kaotada tasu, ei ole valitsuse otsuse tõttu võimalik, aga oleme tasu vähendanud poole võrra. Kuna müügipiletite hinnad olid varasemalt kehtestatud linnavalitsuse korraldusega, mitte määrusega, hakkavad uued hinnad kehtima koheselt, alates 15. veebruarist. Lisan uuendatud müügipiletite õigusakti: Lugupidamisega Sirle-Angela Sepp Võru Linnavalitsus keskkonna- ja järelevalvespetsialist mob 5304 0280 e-post: [email protected] Saatja: "Karl Apsolon" <[email protected]> Kuupäev: 10.02.2026 10:22:15 Kellele: "Sirle-Angela Sepp" <[email protected]> cc: "Stella Normak" <[email protected]> Teema: Re: Bolt 29.10 koosoleku punktid --------------------------------------------------------- Tere, On küsitav, kas määrus "Hooajalise kaubanduse kord" on kohaldatav tõukeratta renditeenuse pakkumise korral. Lugedes määruse sisu, kumab selgelt välja see, et määrus on suunatud statsionaarse müügitegevusega tegelevate ettevõtete suunas. Tõukeratta renditeenus on oma loomult väga hajutatud ning ei sisalda linnavara erikasutust, sest teenuse kasutajad pargivad https://mail.google.com/mail/u/0/?ik=ef514951f9&view=pt&search=all&permmsgid=msg-f:1862449337939631099&simpl=msg-f:1862449337939631099 4/8 27/04/2026, 14:05 Bolt Mail - Fwd: Tõukeratta renditeenus ja tasu (KOV) Oscar Rõõm <[email protected]> Fwd: Tõukeratta renditeenus ja tasu (KOV) Sirli Heinsoo <[email protected]> Mon, Apr 27, 2026 at 2:04 PM To: Oscar Rõõm <[email protected]> ---------- Forwarded message --------- From: Hindrek Allvee <[email protected]> Date: Wed, Apr 8, 2026 at 12:38 PM Subject: Re: Tõukeratta renditeenus ja tasu (KOV) To: Karl Apsolon <[email protected]> Cc: Sirli Heinsoo <[email protected]>, Margus Tähepõld <[email protected]>, Mait Klein <[email protected]> Tere! KOV õiguse osas tervikliku vastuse saamiseks soovitame pöörduda lisaks Justiits- ja Digiministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja ka õiguskantsleri poole. Õiguskantsleri pädevuses on järelevalve KOV-i õigustloovate aktide (volikogu määrus) üle. Justiits- ja Digiministeeriumi pädevuses on Vabariigi Valitsuse seaduse § 75.3 lg 1 alusel haldusjärelevalve KOV-i haldusaktide (linnavalitsuse korraldus) üle. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on KOV-i toimimist ja korraldust puudutavate seaduste õigusloome, sh kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS). Saame omalt poolt anda hinnangu eelkõige LS vaatepunktist vaadatuna, st et kuidas kirjeldatud olukord seondub ja suhestub LS-s sätestatud majandustegevuse nõuetega. Toon alljärgnevalt välja ka tähelepanekud, probleemkohad ja küsimused, mis mulle Võru Linnavolikogu 14.04.2021 määruse nr 7 „Hooajalise kaubanduse kord" (edaspidi ka kord) ja selle alusel kehtestatud Võru Linnavalitsuse korralduse puhul silma jäid. Rõhutan, et lõpliku seisukoha kujundamiseks Võru kehtestatud korra ja korralduse õiguspärasuse osas tuleks küsida arvamust ka eelnimetatud asutustelt. 1. LS majandustegevuse nõuded ja tasu võtmise õigus Nagu varasemas meilis ka kirjutasin, siis kergliikuri, pisimopeedi ja jalgratta rendile või üürile andmise valdkonna majandustegevuse puhul on tegu vaba majandustegevusega, st et MSÜS tähenduses ei ole sellele kehtestatud tegevusluba ega ka teatamiskohustust. Siiski ei tähenda vaba majandustegevus, et sellele majandustegevusele nõudeid üldse ei ole. Neid majandustegevuse nõudeid reguleerib LS 12.2 peatükk. Võrdlusena võib tuua taksovaldkonna, mida reguleerib ühistranspordiseadus (ÜTS), kus on kehtestatud otseselt seadusest tulenevad nõuded, sh ka loakohustus ja loa eest makstav lõiv ehk avalik-õiguslik rahaline kohustus (ehk avalik-õiguslik tasu) ja teatud juhtudeks volitusnormid KOV-le täiendavate nõuete kehtestamiseks. Kergliikuri, pisimopeedi ja jalgratta rendile või üürile andmise valdkonnas on seadusandja valinud teise tee – loakohustust ega avalik-õiguslikku tasusüsteemi kehtestatud ei ole. LS §-st 190.13 tulenevad otseselt seadusega ettevõtjale kehtestatud nõuded. LS § 190.14 annab KOV-i üksusele õiguse kehtestada oma haldusterritooriumil täiendavaid nõudeid kergliikuri, pisimopeedi ja jalgratta rendile või üürile andmise majandustegevusele liiklemise ja parkimise osas. Nimetatud säte võimaldab KOV-il kehtestada neli kategooriat nõudeid: 1) rendile antava sõiduki tehnilised nõuded, sh geograafilised, ajalised, sõidukiiruse ja parkimise piirangud; 2) piirkonnad, kus ettevõtja peab piirama sõiduki parkimise võimalusi; 3) piirkonnad, päevad ja kellaajad, mil ettevõtja peab piirama sõiduki kiirust; 4) nõuded parkimiskohtade kasutamisele. Leian, et see loetelu on ammendav normistik. Seadusandja on LS § 190.14-ga teadlikult valinud nende sõidukite rendile või üürile andmise reguleerimise viisiks just need nõuded, mitte aga tegevusloa, teatamiskohustuse ega ka mingit kaasnevat avalik-õiguslikku tasusüsteemi. Mis puudutab sõidukite parkimist, siis nagu ka eelmises kirjas välja tõin, siis parkimise korraldamine KOV maal on kindlasti KOV ülesanne, sh ka tasulise parkimise korraldamine. Samas tasulise parkimise saab LS kohaselt kehtestada ainult mootorsõidukitele (vt LS § 187 lg 1). Parkimistasu võtmise õigus on sätestatud selgelt ka kohalike maksude seaduse (KMS) § 5 punktis 10 ja KMS § 14.1 seob parkimistasu võtmise LS-s sätestatud aluste ja korraga. Kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste osas tasulist parkimist kehtestada kehtiva õiguse järgi ei saa. https://mail.google.com/mail/u/0/?ik=b39c07b394&view=pt&search=all&permmsgid=msg-f:1863621398913833035&simpl=msg-f:1863621398913833035 1/4 27/04/2026, 14:05 Bolt Mail - Fwd: Tõukeratta renditeenus ja tasu (KOV) Kui KOV üksus tahab kehtestada mingi avalik-õiguslikku rahalise kohustuse (nt parkimistasu), siis peab selleks tulenema seadusest asjakohase detailsusega alus. Avalik-õigusliku rahalise kohustuse kehtestamise nö standardi osas saab näitena tuua kunagise kaasuse Narva linna võetud tasust piiripunkti ootejärjekordade ja eelregistreerimisega seonduvalt. Riigikohus leidis antud kaasuses (nr 3-4-1-1-10; https://www.riigikohus.ee/et/ lahendid?asjaNr=3-4-1-1-10) järgmist: „58. Avalik-õigusliku rahalise kohustuse seadusega sätestamise nõue tähendab seda, et avalik-õigusliku rahalise kohustuse elemendid peavad olema kindlaks määratud seaduses. Avalik-õiguslike rahaliste kohustuste kehtestamise delegeerimine täidesaatvale võimule võib olla lubatav tingimusel, et see tuleneb rahalise kohustuse iseloomust ning seadusandja määrab kindlaks diskretsiooni ulatuse, mis võib seisneda tasu alam- ja ülemmäära seadusega sätestamises, tasu suuruse arvestamise aluste kehtestamises vms (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. detsembri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-22-03, p 19). Volitusnorm avalik-õigusliku rahalise kohustuse kehtestamiseks peab tagama tasu suuruse kindlaksmääramise objektiivsetel alustel, võimaldama kohustatud subjektil piisava täpsusega näha ette kohustuse ulatust ja selle täitmise üksikasju ning tagama isikute võrdse kohtlemise (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. juuli 2008. a otsus asjas nr 3-4-1-6-08, p 41). Tulenevalt PS §-st 113 võib kohalik omavalitsus kehtestada avalik-õigusliku kohustuse üksnes siis, kui selleks on olemas piisavalt määratletud seadusandja volitus.“. Nimetatud lahendis tunnistas Riigikohus Narva Linnavalitsuse kehtestatud tasud põhiseadusvastaseks. 2. Müügiluba ja selle tasu (müügipileti hind) olemus Võru kaasuse osas taandub minu hinnangul küsimus suures plaanis olemuslikule küsimusele, et mis liiki tasuga on müügipileti hinna puhul tegu, st et kas tegu on avalik-õigusliku rahalise kohustusega või tegu on pigem eraõigusliku tasuga, st nt munitsipaalmaa ehk omavalitsuse maa rentimisega. Kui müügipilet on sisuliselt loa eest võetav tasu, st avalik võim annab kauplejale õiguse tegutseda avalikus ruumis ja nõuab selle eest raha, siis on tegemist avalik-õigusliku rahalise kohustusega. Sellisel juhul laieneb PS § 113 kaitse ja see tähendab, et tasu alus, ülemmäär ja põhitingimused peaksid tulenema seadusest. Kohaliku omavalitsuse tasude puhul tuleb lisaks arvestada PS §-ga 157, mis lubab kohalikel omavalitsustel kehtestada ja koguda makse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kui vaadata KOKS § 22 lõike 1 punkti 36.7 volitust, mille alusel Võru linnavolikogu määrus kehtestatud on, siis annab see volikogule aluse kehtestada avalikul maa-alal kaubanduse korraldamise nõuded ja korra, kuid ei sisalda otsesõnu volitust tasu kehtestamiseks ega sätesta tasu ülemmäära. Kui tasu on avalik-õiguslik, tekibki küsimus, kas see volitus on piisavalt määratletud. Kui müügipiletit käsitleda eraõiguslik tasuna, st renditasuna, kus omavalitsus annab oma vara (munitsipaalmaa) kasutusse ja küsib selle eest tasu, siis on tegemist sisuliselt eraõigusliku suhtega – vara kasutamise eest makstava rendiga. Sellisel juhul PS § 113 ei kohaldu, sest tegemist ei ole maksu ega lõivuga, vaid omavalitsuse varaga seotud tsiviilõigusliku tehinguga. Samas eeldab eraõiguslik renditasu konkreetse maa-ala kasutusse andmist lepingu alusel, mida Võru linna mudel ei tee – lisaks puudub näiteks selle nn hajutatud teenuse puhul ka piiritletud maa-ala, mille kasutamise eest saaks mõistlikult renti nõuda. Minu hinnangul viitavad asjaolud pigem avalik-õiguslikule rahalisele kohustusele. Korra § 2 punkt 8 defineerib müügipileti kui korralduse, millega on määratud müügikoha kasutamise hind – tegemist on avaliku võimu poolse ühepoolse haldusakti alusel kehtestatud tasuga, mitte kahepoolse tsiviilõigusliku kokkuleppega. Müügikoht ise on defineeritud väga laialt, st sisuliselt käib selle alla kogu avalikult kasutatav maa-ala ning kohaldamisala laiendatakse ka nö hajutatud teenusele. Selle tulemus on see, et ettevõtja ei saa linnas teenust pakkuda ilma loata ja müügipiletita – tasu maksmine on teenuse pakkumise eeltingimus. Seejuures ei anna linn ettevõtjale kasutusse konkreetset maa- ala rendilepingu alusel, vaid nõuab tasu teenuse osutamise õiguse eest kogu linnaruumis ehk sisuliselt on olukord, kus terve linna territooriumil teenuse osutamiseks on vaja luba. Ehk KOV ei osuta käesoleval juhul ettevõtjale konkreetset teenust, vaid ta lubab (või keelab) ettevõtjal tegutseda kogu linna avalikus ruumis. Täpselt samamoodi on reguleeritud näiteks ka taksondus, kus seadusega on kehtestatud tegutsemiseks loakohustus (loa annab KOV üksus) ja riigilõivu nõue. Seega, kui soovida kehtestada kergliikuri, pisimopeedi ja jalgratta rendile või üürile andmisele loakohustust ning tasukohustust, siis peaks ka need olema kehtestatud seadusega või vähemalt peaks seadusest tulenema peamised tingimused ja piisavalt määratletud volitusnorm KOV üksusele. Paralleeli saab tuua ka ühe teise varasema kaasusega, kus õiguskantsler (õiguskantsleri 09.03.2021 seisukoht nr 6- 4/201883/2101557) käsitles Tallinna kalmistutele sissesõidu eest tasu kehtestamist. Õiguskantsler leidis selles, et linna omandis olevale kalmistule teenuste osutamiseks mootorsõidukiga sisenemise eest tasu nõudmine on avalik- õiguslik rahaline kohustus, mitte teenustasu. Õiguskantsler rõhutas, et sissesõiduloa eest võetav tasu on lubatud vaid sel juhul, kui seadus annab KOV-ile sõnaselgelt õiguse sellist tasu kehtestada – sellist alust seaduses ei olnud. Õiguskantsler leidis, et kalmistule sissesõidu eest tasu kehtestamine on vastuolus PS § 157 lõikega 2, sest puudub seadus, mis annaks KOV-ile õiguse sellist tasu kehtestada. Kalmistu haldaja väitis, et tegemist on teenustasuga (KOKS § 30 lg 3 ja 4 alusel), kuid õiguskantsler lükkas selle tagasi – linna omandis olevale kalmistule sissesõidu lubamine on avalik-õiguslik otsustus, mitte eraõiguslik teenuse pakkumine. Seega näib mulle, et ka Võru kaasuse puhul on sarnane olukord, st et ka Võru linn nõuab isikult tasu avalikus ruumis tegutsemise eest, ilma et seadus selleks sõnaselge aluse annaks. Ka Võru linna puhul ei osuta KOV ettevõtjale konkreetset teenust, vaid lubab (või keelab) ettevõtjal tegutseda kogu avalikus ruumis. Sisuliselt on tegu avalik- https://mail.google.com/mail/u/0/?ik=b39c07b394&view=pt&search=all&permmsgid=msg-f:1863621398913833035&simpl=msg-f:1863621398913833035 2/4 27/04/2026, 14:05 Bolt Mail - Fwd: Tõukeratta renditeenus ja tasu (KOV) õigusliku rahalise kohustuse iseloomuga tasuga. Kui nö kalmistukaasuse puhul keelas linn teatud alale või territooriumile sisenemise, kui tasu oli maksmata, siis käesoleval juhul keelab Võru linn kogu linna avaliku ruumi (st teede ja tänavate ja linnaväljakute) kasutamise, kui tasu ei ole makstud. 3. Hooajalise kaubanduse korra kohaldamise küsitavused Korra kohaldamine sõidukite üürimis- ja rentimisteenusele tekitab mitmeid küsimusi. Alljärgnevalt toon välja peamised probleemkohad, mis puudutavad hooajalise kaubanduse, müügikoha, kandekaubanduse ja hajutatud teenuse määratlusi. Määruse kohaselt loetakse hooajaliseks kaubanduseks kauba või teenuse müüki avalikult kasutataval maa-alal linnavalitsuse poolt lubatud kohas kaubanduse korraldaja omandis või valduses oleva müügikoha kaudu. Sellest järeldub, et kaubanduseks loetakse kauba või teenuse müüki. Ning määrus kohaldub just hooajalisele kauba või teenuse müügile. Määrust lugedes tekitavad küsimusi aga nii hooajalise kaubanduse määratlus, müügikoha määratlus, kandekaubanduse määratlus kui ka Võru linnavolikogu määruse alusel kehtestatud Võru linnavalitsuse korralduses toodud hajutatud iseloomuga teenuse määratlus ja kehtestamise tasand. Hooajaline kaubandus ja müügikoht Selgusetuks jääb, millisel õiguslikul alusel saab kergliikurite, jalgrataste ja pisimopeedide rendi- või üüriteenust käsitada (hooajalise) kaubandusena antud määruse tähenduses. Esiteks on küsitav kas müügikoha nõue üldse kohaldub. Korra § 2 p 3 defineerib hooajalise müügikoha kui avalikult kasutatavale maa-alale „paigaldatava“ müügikoha, kus kaupleja „vahetult pakub ja müüb kaupa või teenust“. Kergliikuri parkimiskoht ei ole minu hinnangul selles tähenduses müügikoht – sõidukit ei paigaldata nö müügikohana, vaid pargitakse LS-ga lubatud kohta. Kui sõiduk liigub ja pargitakse järgmise kasutaja poolt mõne aja pärast teise kohta, siis sellised reaalajaliselt muutuvad parkimiskohad ei saa olla tervikuna käsitatavad müügikohtadena. Lisaks, kui vaadata seda osa määratlusest, mis ütleb „vahetult pakub ja müüb kaupa või teenust", siis teenuse pakkumine antud juhul toimub ju siiski infoühiskonna teenuse vahendusel (ehk nö veebis), mitte vahetult seal parkimiskohas, st et pakkumuse saamiseks peab ikkagi avama rakenduse, kus on kirjas asjakohased tingimused ehk teenuse pakkumus ja pakkumuse aktsepteerimine toimub siiski nö veebis. Ehk müük toimub telefoni vahendusel, kui klient broneerib või aktiveerib sõiduki mobiilirakenduse kaudu ja tasub teenuse eest digitaalselt. Sõiduki füüsiline paiknemine avalikul maal on liiklemise ja parkimise, mitte kaubanduse küsimus. Kui see oleks teisiti, siis võiks sama öelda ka nt taksoteenuse kohta, st et siis peaks ka taksonduse puhul olema tegu teenusega, mis läheb KOV üksuse kehtestatud kaubanduse määratluse alla. Ka taksoteenus nö aktiveeritakse valdavalt mobiilirakenduse kaudu ja teenust osutatakse avalikul maal. Hajutatud iseloomuga teenus Sellele lisaks on volikogu määrusest madalamal tasemel linnavalitsuse korraldusega määratlenud hajutatud iseloomuga teenuse: „Hajutatud iseloomuga teenuseks loetakse, kui sama teenuse pakkumiseks kasutatakse vähemalt viit hooajalist müügikohta.“. Kui igasugune avalikus ruumis hajutatult osutatav teenus on käsitatav kaubandusena, tähendaks see, et KOVi müügipileti nõue laieneb ka taksoteenusele, sest taksoettevõtjad pakuvad samuti teenust hajutatult KOV-i haldusterritooriumil ja võtavad sõitjaid peale avalikult maalt. Sama loogika kohaselt peaks müügipileti omandama siis ka kulleriteenuse pakkuja, kes veab saadetisi KOV-i maal ja võib paki peale võtta sh avalikult alalt, nt kiirtoidupunktist. Arusaamatuks jääb, kus selline tõlgendus piiri tõmbab – kas nt ettevõtja, kes istub KOV-i parklas oma autos ja teeb töökõnesid, pakub samuti hajutatult teenust avalikul maal. Või linnatänavate korrashoiuga tegelev ettevõtja või prügivedaja? Kas isik, kes müüb Facebooki kaudu oma kaupa ja kohtub ostjaga näiteks KOV-i parklas, tegeleb hooajalise kaubandusega (või kandekaubandusega?), kuigi müügikokkulepe sõlmiti elektrooniliste vahendite kaudu? Sellised näited osutavad, et hooajalise kaubanduse ja hajutatud teenuse mõisted on tegelikult puudulikud, asjakohaselt piiritlemata ning nende kohaldamine mikromobiilsuse teenusele ei ole õiguslikult põhjendatud. Kandekaubandus ja müügikoht Küsimusi tekitab ka määruses toodud kandekaubanduse määratlus. Korra § 2 p 3 kohaselt loetakse ka kandekaubandus müügikohaks – „Müügikohaks loetakse ka kandekaubandust;“. Küsitav on esmalt see, et kuidas saab tegevust defineerida kohana – st kandekaubandus kui selline nimetatakse kohaks – sisuliselt laiendatakse selliselt müügikoha mõistet kogu avalikult kasutatavale maa-alale. Teiseks on probleem kandekaubanduse enda määratlusega. Korra § 2 p 4 kohaselt on see „müük käest, kandelaualt või -kastist, käsikorvist vms“ – sisuliselt piiritlemata avatud loend. Kui kaubandus on Võru kehtestatud korra tähenduses nii kauba kui teenuse müük, siis kas võiks tõlgendada, et ka taksosõit võib olla olemuslikult „müük käest". Samuti saab siia tuua näiteid muudest majandustegevuse valdkondadest. Normihierarhia probleem Eraldi küsimus on hajutatud teenuse määratluse ja tasu kehtestamise tasand. Hajutatud iseloomuga teenuse mõiste kehtestati Võru Linnavalitsuse 11.02.2026 korraldusega, mitte volikogu määrusega. Sellised sisulised tingimused, mis määratlevad uue maksuobjekti (hajutatud teenus, vähemalt viis müügikohta) ja kehtestavad rahalise kohustuse (150 https://mail.google.com/mail/u/0/?ik=b39c07b394&view=pt&search=all&permmsgid=msg-f:1863621398913833035&simpl=msg-f:1863621398913833035 3/4 27/04/2026, 14:05 Bolt Mail - Fwd: Tõukeratta renditeenus ja tasu (KOV) eurot kuus), ei tohiks olla kehtestatud korraldusega ehk üksikaktiga, vaid peaksid sisalduma vähemalt volikogu määruses ehk üldaktis. Praegune olukord, kus linnavalitsus saab ühepoolselt korraldusega muuta nii maksuobjekti kui tasu suurust, ei ole kooskõlas PS § 113 nõuetega. Korra muutmise ajastus ja eesmärk Müügipileti mõiste (§ 2 p 8) lisati korda alles 23.04.2024 muudatusega (RT IV, 23.04.2024, 3). Võru linn on ise kinnitanud, et hajutatud iseloomuga teenuste säte lisati „spetsiaalselt renditeenuste jaoks“. See viitab sellele, et regulatsiooni on teadlikult laiendatud valdkonnale, mida korra algne reguleerimisala ei hõlmanud. Samas jõustus LS § 190.14 09.07.2024 – st seadusandja kehtestas vaid mõni kuu hiljem mikromobiilsuse valdkonna eriregulatsiooni, mis ei näe ette tasu kehtestamise võimalust. Hajutatud iseloomuga teenuse mõiste ise kehtestati veelgi hiljem, 11.02.2026 korraldusega, st juba ajal, mil LS § 190.14 oli jõus. Hooajalisuse probleem Korra § 2 p 5 defineerib hooaja kui kauplemiseks määratud aja kestvusega üldjuhul kuni kuus kuud kalendriaastas. Kui renditeenust pakutakse aastaringselt või hooajaga, mis kestab 7–10 kuud, ei pruugi teenus langeda hooajalise kaubanduse korra kohaldamisalasse. Korrast ei tule välja seda, kuidas seda hooajalisust hinnatakse, sh ei tule välja see, kui tihti selle hooaja jooksul peab kaupleja kaubandusega tegelema, kas iga nädal, kas korra kuus või mingi muu intervalliga. 4. Kokkuvõte Eelnev viitab minu hinnangul sellele, et müügipileti puhul on pigem tegu avalik-õigusliku rahalise kohustusega, mis vajab asjakohaseid aluseid seaduses, mitte munitsipaalmaa rentimise regulatsiooniga. Avalik-õigusliku tasu puhul laieneb PS § 113 täiel määral ning volitusnorm seaduses peab olema piisavalt selge ja konkreetne – vastama eespool viidatud Riigikohtu lahendis kirjeldatud standardile. Praegu näib, et sellist tasu soovitakse võtta ilma kohase seadusliku aluseta. Leian, et LS § 190.14 on mikromobiilsuse valdkonna reguleerimisel eriseadusena ülimuslik KOV-i üldiste hooajalise kaubanduse kordade suhtes, sarnaselt taksoteenusega. Seadusandja on 2024. aastal kehtestanud spetsiifilise regulatsiooni kergliikurite renditeenuse valdkonna jaoks, määrates ammendavalt kindlaks KOV-i reguleerimispädevuse ulatuse. KOV-il on selle alusel antud eesmärgipärased ja piisavad meetmed – parkimispiirangud, kiiruspiirangud, tsoonid. Tervitades, Hindrek [Quoted text hidden] [Quoted text hidden] <Õigusakt_11.02.2026_63.pdf> [Quoted text hidden] https://mail.google.com/mail/u/0/?ik=b39c07b394&view=pt&search=all&permmsgid=msg-f:1863621398913833035&simpl=msg-f:1863621398913833035 4/4 Sirli Heinsoo Teie 14.04.2026 nr Bolt Operations OÜ [email protected] Meie 24.04.2026 nr 14-5/260929/2603475 Renditõukerattad Võru linnas Austatud Sirli Heinsoo Pöördusite õiguskantsleri poole Võru Linnavolikogu 14. aprilli 2021 määruse nr 7 “Hooajalise kaubanduse kord“ ning Võru Linnavalitsuse 11.02.2026 korralduse nr 63 (“Võru Linnavalitsuse 29. mai 2024 korralduse nr 229 "Müügipileti hinna kehtestamine" muutmine“) põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Kirjutasite, et Võru Linnavalitsus käsitleb renditõukerataste parkimiskohti hooajaliste müügikohtadena ning kuna sõidukeid pargitakse üle linna rohkem kui viies kohas, kohaldub „hajutatud teenuse“ regulatsioon. “Hajutatud teenuse“ regulatsioon on kehtestatud Võru Linnavalitsuse korraldusega, Võru Linnavolikogu määrus küsimust ei reguleeri. Võru Linnavalitsuse korraldus müügipileti hinna kehtestamiseks on haldusakt, mille õiguspärasuse kontrollimiseks pole õiguskantsleril pädevust. Valla või linna haldusaktide õiguspärasuse üle teostab järelevalvet vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 753 lõikele 1 Justiits- ja Digiministeerium. Ministeeriumil on järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel kaalutlusõigus. Seega on Teil võimalik pöörduda Võru Linnavalitsuse korralduse õiguspärasuse kontrollimiseks Justiits- ja Digiministeeriumi poole. Samuti võite kaaluda kohtusse kaebuse esitamise võimalust: kui olete tasu maksnud, on võimalik linnalt tasu tagasi taotleda, seejärel esitada keelduva haldusakti peale kaebus halduskohtule. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Lopman ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Kristi Lahesoo 693 8409 [email protected] . VÕRU LINNAVALITSUS KORRALDUS Võru 11.02.2026 nr 63 Võru Linnavalitsuse 29. mai 2024 korralduse nr 229 "Müügipileti hinna kehtestamine" muutmine Korraldus antakse "Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus" § 30 lõike 1 punkti 2, "Haldusmenetluse seadus" § 64 lõike 1 ja § 70 lõike 1 ja Võru Linnavolikogu 14. aprilli 2021 määruse nr 7 "Hooajalise kaubanduse kord" § 3 lõike 4 alusel ning vajadusest muuta müügipiletite hindu tulenevalt hooajaliste teenuste erinevast iseloomust. 1. Võru Linnavalitsuse 29. mai 2024 korralduses nr 229 "Müügipileti hinna kehtestamine" tehakse järgmised muudatused: 1.1. korraldust täiendatakse punktiga 1.4. järgmises sõnastuses: "1.4. müügiautomaadi kuupilet 50 eurot."; 1.2. punkti 2. muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "2. Hajutatud iseloomuga teenuse korral on müügipileti hind 150 eurot kuus. Hajutatud iseloomuga teenuseks loetakse, kui sama teenuse pakkumiseks kasutatakse vähemalt viit hooajalist müügikohta." 1.3. punkti 3. muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "3. Müügipileti hind kehtib kuni 15 m² suurusele müügikohale. Suurema ala korral määratakse tasu kokkuleppel. Tamula rannas veespordi- ja vabaajateenuste pakkujatele rakendub müügipileti hind ainult suvekuudel (juuni, juuli, august), teistel kuudel tasu müügipileti eest ei võeta." 2. Korraldus jõustub 2026. aasta 15. veebruaril. 3. Korralduse peale võib esitada Võru Linnavalitsusele vaide "Haldusmenetluse seaduses" sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule "Halduskohtumenetluse seadustikus" sätestatud tingimustel ja korras. Kalvi Kõva linnapea Ülle Müürsepp linnasekretär