Korralise üldkoosoleku otsus

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus (registrikood: 11948506) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus, asukoht Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Sepise tn 7 , 11 415 , Eesti Vabariik. OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Otsus on tehtud 27 .04.202 6 . a kell 1 0 : 0 0 kuni 1 1 : 0 0 ministeeriumide ühishoones , aadressil Tallinnas Suur-Ameerika 1, toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul. AKTSIONÄRID Eesti Vabariik (127 824 häält; aktsiate osakaal aktsiakapitalist 66,7%), mida seaduse alusel esindab osalust valitseva ministeeriumi ministrina majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (63 912 häält; aktsiate osakaal aktsiakapitalist 33,3%), mida seaduse alusel esindab juhatuse liige Ursel Velve . Tutvunud A k tsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus 20 2 5 . a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, samuti nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega , lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktist 7 , § 334 ja § 335 ning kooskõlas Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus põhikirjaga : AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS Kinnitada Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus 202 5 . aasta majandusaasta aruanne (Lisa 1) . Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2025 oli 2 278 530 eurot, millest 2025. aasta puhaskasum moodustas 381 639 eurot. Jaotada Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31. detsember 202 5 järgmiselt: k anda 1/20 puhaskasumist summas 19 082 eurot kohustuslikku reservkapitali ; Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus 2024. aasta puhaskasum moodustas 808 551 eurot. Kuivõrd üldkoosoleku 29.04.2025 otsus ei näinud ette 1/20 osa, so 40 428 euro, kandmist kohustuslikku reservkapitali, kanda nimetatud summa kohustuslikku reservkapitali 2025. aasta puhaskasumist ; maksta aktsionäridele dividendidena 398 789 eurot; jätta ü lejäänud kasum summas 1 82 0 231 eurot jaotamata . Otsus nr 2 jõustub peale Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2026. aastaks“ jõustumist. O tsuste poolt hääletasid mõlemad aktsionärid , o tsus ed on vastu võetud 100% poolthäältega. Eesti Vabariik Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Keldo Ursel Velve Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Majandusaasta algus: 01.01.2025 Majandusaasta lõpp: 31.12.2025 Registrikood: 11948506 Põhitegevusala: kahjukindlustus EMTAK koodid: 65121 Aadress: Sepise 7, 11415 Tallinn Elektronpost: [email protected] Interneti kodulehekülg: www.krediidikindlustus.ee Tegevjuht: Signe Rähesoo Audiitor: KPMG Baltics OÜ  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Sisukord TEGEVUSARUANNE 2025 ..................................................................................................... 3 ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE 2025 ................................................................................ 11 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 ................................................................ 18 KOONDKASUMIARUANNE ..................................................................................................................................... 18 FINANTSSEISUNDI ARUANNE .............................................................................................................................. 19 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE ............................................................................................................. 21 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ............................................................ 22 Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid .............................. 22 Lisa 2. Riskide juhtimine ......................................................................................................................................... 35 Lisa 3. Tulem kindlustustegevusest.................................................................................................................... 46 Lisa 4. Tulem investeeringutelt ............................................................................................................................ 46 Lisa 5. Muud tulud...................................................................................................................................................... 47 Lisa 6. Tegevuskulud................................................................................................................................................. 47 Lisa 7. Raha ja raha ekvivalendid ........................................................................................................................ 47 Lisa 8. Nõuded ............................................................................................................................................................. 48 Lisa 9. Finantsinvesteeringud ............................................................................................................................... 48 Lisa 10. Kasutamisõiguse varad ........................................................................................................................... 49 Lisa 11. Immateriaalne põhivara ......................................................................................................................... 50 Lisa 12. Riigi edasikindlustuse kahjureserv .................................................................................................... 51 Lisa 13. Kindlustus- ja edasikindlustuslepingud........................................................................................... 51 Lisa 14. Muud kohustised ....................................................................................................................................... 52 Lisa 15. Rendikohustised ........................................................................................................................................ 52 Lisa 16. Omakapital ................................................................................................................................................... 52 Lisa 17. Finantsvarade (FV) ja -kohustiste (FK) õiglane väärtus ........................................................... 53 Lisa 18. Liikumised kindlustus- ja edasikindlustuslepingutes ................................................................ 55 Lisa 19. Tingimuslikud kohustised ..................................................................................................................... 59 Lisa 20. Tehingud seotud osapooltega .............................................................................................................. 59 Lisa 21. Sündmused pärast bilansipäeva ......................................................................................................... 60 Juhatuse liikmete allkirjad 2025. a majandusaasta aruandele .................................................. 61 Kasumi jaotamise ettepanek ..................................................................................................... 62 Tegevusalade loetelu ................................................................................................................ 63 Audiitoriaruanne....................................................................................................................... 64 2  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 TEGEVUSARUANNE 2025 Tegutsemise eesmärk Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus (edaspidi Aktsiaselts) on 2009. aastal Eesti Vabariigi ning Sihtasutuse KredEx (praegune Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, edaspidi EIS) loodud kindlustusandja, mis osutab krediidikindlustuse teenuseid Eesti ettevõtjatele, võimaldades neil seeläbi maandada nii erinevates sihtriikides asuvate ostjate kommertsriske kui ka ostjate asukohamaade poliitilisi riske. Tegevusluba on Aktsiaseltsile väljastatud 2010. aasta mais. Aktsiaselts pakub turupõhiseid kindlustusteenuseid ning tegutseb ekspordi riikliku tagamise seaduse alusel riikliku eksporditagatise andjana. Aktsiaseltsi tegevuse laiemaks eesmärgiks on suurendada Eesti ettevõtjate ekspordivõimekust, tõsta nende teadlikkust krediidiriski juhtimisest ja seeläbi parandada finantsstabiilsust. Aktsiaseltsi klientideks on üksnes Eesti ettevõtjad, kuid ostjad, kellele kindlustusvõtjate poolt väljastatud krediite Aktsiaselts kindlustab, võivad asuda erinevates riikides kõikjal maailmas. Aktsiaseltsi omanikeks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2/3 aktsiatest) ja EIS (1/3 aktsiatest). Aktsiaseltsil puuduvad filiaalid, sh välisriikides paiknevad filiaalid. Aktsiaselts moodustab ühe osa EIS grupi (so EIS, Aktsiaselts ja AS SmartCap) pakutavast väärtuspakkumisest Eesti ettevõtluskeskkonna arendamisel. Aktsiaselts näeb, et koostöös EISiga on võimalik aidata Eesti ettevõtjatel kasvatada suuremahuliste ja pikaajaliste eksporditehingute mahtu, aga ka laiemalt kaasa aidata Eesti ekspordivõimekuse edendamisele. Pakutavad kindlustusteenused Aktsiaseltsi pakutav kindlustusteenus jaguneb vastavalt tähtajale ja tehingu iseloomule kaheks:  Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus;  Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus. Krediidikindlustuse lepingu kohaselt hüvitab kindlustusandja müüjale ostja poolt tasumata jäänud arvetest tekkinud kahju, kui see on tingitud ostja makseraskustest.  Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus on mõeldud selliste makseriskide kindlustamiseks, mis tulenevad eksporditehingutest, kus maksetähtajad on pikemad kui 2 aastat. Tavapäraselt on tegemist kapitalikaupade müügiga, kusjuures tehingud võivad jaotuda etappidesse, kaasatud võivad olla erinevad tehingu finantseerijad ja tarnitud kauba eest tasumine toimub maksegraafiku alusel. Aktsiaselts pakub pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustust vastavalt ekspordi riikliku tagamise seadusele, arvestades kindlustuslepingute sõlmimisel Euroopa Liidu ja OECD kehtestatud reegleid. 3  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025  Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus on mõeldud ettevõtjatele, kes tegelevad kaupade ja teenuste müügiga selliselt, et ostjale pakutav maksetähtaeg ei ületa 24 kuud (tavapäraselt 3 kuni 6 kuud). Teenus on suunatud nii eksportivatele ettevõtjatele kui ka ettevõtjatele, kelle ostjad asuvad koduturul. Olulisemad sündmused ja tegevused Tegevuskeskkonna üldine areng Majandusprognooside tegemine viimastel aastatel on olnud väljakutseterohke, sest muutujaid ja ootamatusi on olnud palju ning sageli on tulnud ootusi korrigeerida. Aktsiaselts ise majanduskeskkonna makroanalüüse ei tee, vaid jälgib Eesti Panga (EP), Rahandusministeeriumi (RaM) ja Eestis tegutsevate suuremate pankade majandusprognoose. EP detsembris 2025 avaldatud majandusprognoosi kohaselt on Eesti majandus taastumas. 2026. aastal toetavad EP ootuste kohaselt majanduse elavnemist eelkõige välisturgude kosumine ja riigipoolsed sammud. Tulumaksumuudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte ja riigi kulutuste kasv suunab Eesti majandusse täiendavat raha. Eesti majanduse väljavaadet parandavad ka alanenud intressimäärad, hea ligipääs pangalaenudele ja taltuv hinnatõus. 2026. aastal kasvab Eesti majandus EP prognoosi kohaselt 3,6% ja eelarvestiimuli taandudes aeglustub majanduskasv 2028. aastaks 2,5%-ni. Kuna Eesti väikese majanduse arenguvõimalused on seotud eelkõige ekspordiga, siis on ekspordi edendamiseks Vabariigi Valitsuse ja MKMi poolt koostatud paaril viimasel aastal mitmeid tegevuskavasid. Aktsiaselts jälgib tegevuskavades seatud eesmärke ja annab oma teenustega panuse nende realiseerumisse. Tulenevalt omanike ootustest ja Aktsiaseltsi strateegiast, on Aktsiaselts teenuste pakkumisel keskendunud peamiselt Eesti ekspordiettevõtetele. Pakutavaid teenuseid silmas pidades, avaldab majanduses toimuv Aktsiaseltsi tulemustele vahetut mõju – kindlustusvõtjate käibed vähenesid tuntavalt pandeemiajärgsetel aastatel, mil Venemaa agressioonisõja alguse tõttu tuli ümber kujundada tarneahelad ja samal ajal oli inflatsioon Eestis üks euroala kõrgemaid, mis mõjutas konkurentsivõimet. Energiahindade kasv, tootmissisendite hinnatõusud laiemalt ja paralleelselt nõudluse langus Eesti põhilistel eksportturgudel - see kõik on mõjutanud Eesti ettevõtjate nii siseriiklikke- kui eksportkäibeid negatiivselt ja seeläbi ka Aktsiaseltsi kogutud kindlustusmaksete suurust. Majanduses toimuv ei tõuganud ettevõtjaid krediidimüügiga kaasnevaid riske maandama, sest keerulises olukorras otsustati pigem kokku hoida kuludelt. 2024. aasta teisest poolest kuni 2025. a. lõpuni on Aktsiaselts täheldanud stabiliseerumise ilminguid ja Aktsiaseltsi krediidilimiitide portfell on kasvanud viimase 12 kuuga 4,6%, peatunud on kogutud kindlustusmaksete langus ning kasvanud on kliendibaas. Samas jäävad alles geopoliitilise ebakindluse ja loiu majanduskasvuga seotud riskid, seda ka välisturgudel. Vaatamata kõigele jätkab Aktsiaselts aktiivselt tööd nii olemasoleva kliendibaasi hoidmisel kui uute klientide leidmisel, et oma tulubaasi kasvatada. 4  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Maksehäirete esinemissagedus on viimasel paaril aastal olnud langustrendis, samas kui hüvitistaotluste arv kasvas 2025. aastal 2024. aastaga võrreldes enam kui 40%. Saneerimismenetlustest ja pankrotiprotsessidest põhjustatud kahjujuhtumid olid endiselt sagedased – trend, mida Aktsiaselts on kogenud paaril viimasel aastal eriti silmatorkavalt. Aktiivsed regressmenetlused on aeganõudvad ja pikaajalised ning perspektiivitute regressmenetluste osakaal just kahe möödunud aasta valguses on võrreldes varasema ajaga suurem. Krediidikindlustusandjate rahvusvaheline turg on väga kontsentreeritud ja peamiste osaliste vaates stabiilne. 2025. aasta lõpu seisuga domineerivad turul endiselt 3 suurt („Big 3“) globaalset teenusepakkujat: Allianz Trade (ca 32% turust), Atradius (ca 22% turust) ja Coface (ca 15% turust), omades kolme peale kokku peaaegu 70% globaalsest krediidikindlustuse turust (globaalsetesse turunumbritesse ei ole arvatud Hiina riiklikku krediidikindlustusandjat Sinosure). Ülejäänud 30% sisse mahuvad riiklikud ekspordikrediidi agentuurid nagu Aktsiaselts ja lugematul arvul omas nišis tegutsevad krediidikindlustusandjad, mis on spetsialiseerunud kas mõne spetsiifilise riski kindlustamisele, geograafilisele piirkonnale või toote liigile (näiteks e-kaubandus). Krediidikindlustust puudutav Eesti turu statistika on Aktsiaseltsile raskesti kättesaadav, sest rahvusvahelised krediidikindlustusandjad tegutsevad Eestis piiriüleselt, peamiselt kindlustusmaaklerite vahendusel. Tänaseks on kõik 3 suurt seltsi avanud esindused Leedus, Vilniuses, samas Eesti turgu teenindatakse peamiselt Põhjamaade esindustest. Coface`il ainsana on Eestis müügiesindaja. Ükski Eestis tegutsev kahjukindlustusselts krediidikindlustust ei paku. Vastavalt kindlustusandjatele kehtivatele aruandlusreeglitele läheb Eesti kahjukindlustuse turuandmetes krediidikindlustus rahalise kaotuse kindlustuse alla (garantii- + finantskahjude- + õigusabi- + krediidikindlustus). Tegemist on nišitoodetega. 2025. aastal oli selle liigi kindlustusmaksete mahuks 19,9 miljonit eurot (aastane kasv ca 14%), millest Aktsiaseltsi osa (krediidikindlustus) moodustas ca 8,6%. Statistikaameti andmetel kogus enim kindlustusmakseid selle liigi alt Swedbank P&C Insurance – 37% (omab finantskahjude kindlustuse litsentsi). Kindlustustegevus Aktsiaseltsi poolt kindlustatud Eesti ettevõtjate müügikäive suurenes 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga 8%, 615 miljonile eurole. Kindlustatud eksporditehingute käive moodustas sellest 460 miljonit eurot (75%) ja see kasvas eelmise aastaga võrreldes 5%. Kindlustatud riigisisene käive kasvas 15% (150 miljoni euroni). Kasvu põhjusteks olid nii stabiliseerunud majanduskeskkond kui ka aktiivse müügitööga saavutatud kliendibaasi kasv. Strateegia alusel on Aktsiaseltsi eesmärgiks eelkõige Eesti ekspordiettevõtete toetamine. Hinnanguliselt kindlustas Aktsiaselts 2025. aastal 2,5 – 3% Eesti ettevõtjate ekspordikäibest. Eesti päritolu kaupade ja teenuste ekspordist moodustab Aktsiaseltsi poolt kindlustatud käive hinnanguliselt 3 - 3,5%, strateegiliseks eesmärgiks on võetud kindlustada vähemalt 5%. Aktsiaseltsis kindlustatud käive peegeldab Eesti peamisi ekspordi sihtriike. Enim kindlustati Soomes, Leedus ja Rootsis asuvatele ostjatele väljastatud krediite. Neile järgnesid sihtriigid Norra, Läti, Holland, Itaalia ja Poola. Eksootilisematest riikidest kindlustasid Eesti ekspordiettevõtted Aktsiaseltsi teenuste abil näiteks Jordaanias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Araabia Ühendemiraatides, Saudi 5  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Araabias, Malaisias, Alžeerias ja Colombias asuvate ostjate makseriske. 2025. aasta lõpu seisuga oli Aktsiaselts kindlustanud 2,3 miljoni euro ulatuses Ukraina ostjatega seotud krediite, kusjuures Ukraina ostjatega seotud krediidilimiitide maht suurenes 2025. aastal hüppeliselt. Ukraina ostjad tegutsesid kaubanduse, keemiatoodete, paberitööstuse, puidutööstuse ja tekstiilitööstuse sektorites ning paiknesid sõjategevusest vähemmõjutatud regioonides. Sihtriikide tipus olid krediidilimiitide põhjal suurimateks tõusjateks Itaalia, Saksamaa ja Leedu, langejaks Prantsusmaa. Määratud krediidilimiitide portfelli muutused on mõningases ajalises nihkes kindlustatud käibe muutustega. Üldine ostjatele määratud krediidilimiitide portfell kasvas aasta baasil 5% (296 miljonilt eurolt 309 miljoni euroni). Seejuures kasvasid nii Eestis asuvatele ostjatele määratud krediidilimiitide portfell (kasv 4%) kui ka välisriikide ostjatele määratud krediidilimiitide portfell (kasv 5%). Kokku oli Aktsiaseltsi teenuste abil 2025. aasta lõpuks kindlustatud enam kui 2 800 ostja makseriskid. Majandusaasta lõpu seisuga oli ostjatele määratud krediidilimiite arvuliselt kokku 3 345. Väljastatud krediidilimiitidest oli 78% (2024. aastal 77%) seotud välisriikide ostjate kindlustamisega 62 välisriigis (2023. aastal samuti 62 riigis). Ekspordi riikliku tagamise seaduse alusel oli kindlustatud 6% määratud krediidilimiitidest (2024. aastal samuti 6%). Ülejäänud krediidilimiitide jääkriski maandamiseks kasutab Aktsiaselts turupõhist edasikindlustust. 2025. aastal hüvitas Aktsiaselts kahjusid kokku 0,7 miljoni euro väärtuses (2024. aastal 1,0 miljonit eurot). Sellest summast oli 99% (2024. aastal 56%) seotud välismaiste ostjate tasumata arvetest tekkinud kahjudega. Suurimad väljamakstud kindlustushüvitised (kumbki ligi 0,2 miljonit eurot) maksti välja Ühendkuningriigi ja Leedu ostjate maksejõuetuse tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks. 6  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Investeerimistegevus Aruandeaasta lõpuks kujunes investeerimisportfelli aastaseks netotootluseks 2,3%. Aktsiaseltsi investeerimisportfelli maht oli 31.12.2025 seisuga 18,9 miljonit eurot, millest 15,1 miljonit eurot moodustasid investeeringud võlakirjadesse, 2,1 miljonit eurot aktsiafondidesse, 1,7 eurot miljonit võlakirjafondidesse. Investeerimistegevusse olid kaasatud omavahendid. Edasikindlustusandja (riigi) deposiidi vahendeid paigutati hoiustesse. Nende vahendite deponeerimisest teenitud tulu ei arvestata Aktsiaseltsi investeerimistulude hulka, vaid suunatakse edasikindlustusandja deposiidi vahendite koosseisu. Aktsiaselts lähtus investeerimisel tavapäraselt konservatiivsuse põhimõttest ning paigutas vahendeid vaid tugeva krediidireitinguga ja madala riskisusega võlakirjadesse ning ESG märgisega börsil kaubeldavatesse aktsiafondidesse ja võlakirjafondidesse. Aktsiaselts lähtub investeeringute juhtimisel mõistlikkuse põhimõttest nagu seda näeb ette kindlustustegevuse seadus. Investeerimistegevusega seotud riskide maandamiseks on Aktsiaseltsi nõukogu kehtestanud mitmesuguseid piiranguid varade jaotusele ja varaklassidele investeerimisportfellis. Näiteks on sätestatud piirmäärad instrumentide sektoripõhisele jaotusele, riikide valitsuste võlakirjade lubatavale osakaalule investeerimisportfellis, ühe investeeringu suurimale lubatavale väärtusele ning võlakirjade tähtaegadele. Intressiriski maandamiseks peab Aktsiaselts järgima konservatiivset hoiakut ning paigutama raha vaid madala riskiga instrumentidesse, mille intressimäärade käitumine on ettearvatav. Aktsiariski maandamiseks on seatud piirang, et aktsiate varaklassiga seotud positsioonidesse on lubatud paigutada kuni 20% omavahenditest moodustatud investeerimisportfelli kaasatud vahenditest. Valuutariski maandamiseks on kehtestatud nõue, et Aktsiaselts võib vahendeid paigutada üldjuhul vaid eurodes väljastatud instrumentidesse. Aktsiaselts aktsepteerib kaudset valuutariski aktsiafondide koosseisus. 2025. aasta lõpu seisuga olid kõik Aktsiaseltsi finantsvarad eurodes. Finantstulemus 2025. aastal ulatus tulu kindlustustegevusest 1,7 miljoni euroni, kasvades aruandeaastal 5,6%. Kindlustustegevuse tulem peale edasikindlustust oli 2025. aastal 0,5 miljonit eurot, 2024. aastal oli see 0,35 miljonit eurot. Omavahendite investeerimistegevusest teenitud tulem jäi 0,5 miljoni euro tasemele, 2024. aastal oli see 0,9 miljonit eurot. Aruandeaastal esines 15 kahjudega seotud väljamakset kokku brutosummas 0,7 miljonit eurot, 2024. aastal oli neid 16 kogusummas 1,0 miljonit eurot. Laekumisi regressidest oli aruandeaastal summas 0,1, miljonit eurot, 2024. aastal oli see näitaja 0,2 miljonit eurot. Edasikindlustust ja regressnõudeid arvesse võttes moodustasid kahjudega seotud otsesed ja kaudsed kulud kokku 0,4 miljonit eurot, 2024.a. oli see näitaja 0,3 miljonit eurot. Kokkuvõttes lõpetas Aktsiaselts majandusaasta 0,4 miljoni euro suuruse kasumiga, 2024. aastal oli see 0,8 miljonit eurot. Aktsiaseltsi omakapitali tootluseks (ROE) 2025. aastal kujunes 1,8% (3,8% 2024. aastal). Madalama tootluse peamisteks põhjusteks olid madalamad tulud investeeringutest väärtpaberiturul ja tulumaks dividendide väljamaksest. 7  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Omakapital oli aasta lõpu seisuga 21,6 miljonit eurot ning bilansimaht 39,4 miljonit eurot. Bilansimahust moodustasid enamuse finantsvarad (tähtajalised hoiused ning investeerimisportfell) kogumahus 38,3 miljonit eurot, sellest 15,9 miljonit eurot olid riikliku tagatisdeposiidi varad, mis olid paigutatud deposiitidesse ja pangakontole. Finantsvarasid hoidis Aktsiaselts 51% ulatuses lühiajalistel tähtajalistel hoiustel ja pangakontodel ning ülejäänu on investeeritud võlakirjadesse ja aktsia- ja võlakirjafondidesse, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi. tuhandetes eurodes 2025 2024 Tulu kindlustustegevusest 1 694 1 604 Kulud kindlustustegevusest, esinenud kahjunõuded -540 -449 Kulud kindlustustegevusest, tegevuskulud -402 -632 Netokulud edasikindlustusest -238 -169 Tulem kindlustusest 502 350 Neto kahjusuhe -30.1% -21.8% Neto kulusuhe -30.7% -50.1% Kombineeritud suhe -60.8% -71.9% 31.12.2025 31.12.2024 Finantsvarad 38 253 37 993 Bilansimaht 39 368 39 176 Omakapital 21 588 21 572 Neto kahjusuhe = (kahjudega seotud kulud - edasikindlustuse osa kahjudega seotud kuludes) / (tulu kindlustustegevusest - edasikindlustuslepingute kulud) Neto kulusuhe = (kindlustuslepingute sõlmimiskulud + muud kindlustustegevuse kulud) / (tulu kindlustustegevusest miinus edasikindlustuslepingute kulud) Kombineeritud suhe = neto kahjusuhe + neto kulusuhe Juhtimine Aktsiaseltsi juhtorganid on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ning juhatus. Aktsiaseltsis on moodustatud auditikomitee. Info nimetatud organite koosseisu, tegevuse ja juhatuse liikmete vastutusalade kohta on toodud käesoleva aruande osaks olevas ühingujuhtimise aruandes. Aktsiaseltsi juhtimissüsteem on üles ehitatud nelja võtmefunktsiooni - riskijuhtimise, siseauditi, aktuaari ja vastavuskontrolli funktsiooni kaudu. Selline korraldus vastab kindlustusandja tegevuse aluseid määratlevate õigusaktide nõuetele. Personal Majandusaasta jooksul töötajate arv Aktsiaseltsis jäi samaks. Kahel ametikohal leidis aset töötaja vahetumine. 8  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Aktsiaseltsi organisatsiooniline struktuur tagab riskijuhtimise toimimise kolme kaitseliini põhimõttel, mis on eelduseks selge kontrollikeskkonna eksisteerimisele. Kindlustusvõtjate ostjatele krediidilimiitide määramine on eraldatud tegevuste raporteerimisest, jälgimisest ja õiglase hinnangu andmisest. 2025. aasta lõpu seisuga töötas Aktsiaseltsis kokku 10 täistööajaga töötajat ja 1 osalise tööajaga (0,5 koormust) töötaja. Tööjõukulud 2025. aastal moodustasid kokku 0,8 miljonit eurot. Audiitori poolt osutatud teenused Aruandeaastal ei ole Aktsiaseltsi audiitor lisaks kohustuslikule auditile muid teenuseid osutanud. Vastutustundlik ettevõtlus 2020. aastal liitus Aktsiaselts Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga, mis alates 2025. aastast tegutseb Kestliku Ettevõtluse Liidu KELL nime all. 2019. aastal allkirjastas Aktsiaselts riigi osalusega ühingute kokkuleppe vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamiseks. Aktsiaselts arvestab oma tegevuses mõju sotsiaalsele ja looduskeskkonnale ning rakendab vastutustundliku ettevõtluse põhimõttest lähtuvat juhtimiskultuuri. Aktsiaselts jälgib, et tema kliendistrateegia oleks asjakohane ning hoolib töötajatest ja töökeskkonnast. Aktsiaselts pöörab tähelepanu korruptsiooniohu vältimisele ning on selleks kehtestanud selgepiirilised reeglid, mis hõlmavad nii otsustusprotsesside läbipaistvuse tagamist kui ka keeldu vastu võtta lubamatuid soodustusi. Aktsiaseltsi tegevusele kohalduvad ka OECD soovituslikud regulatsioonid sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega arvestamiseks ning korruptsiooniohu vältimiseks rahvusvahelistes äritehingutes. Aktsiaselts lähtub eksporditehingute kindlustamisel keskkonnakaitselistest eesmärkidest. Muu hulgas arvestab Aktsiaselts sellega, et Eestis väljatöötamisel oleva kliimakindla majanduse seaduse üheks eesmärgiks on avaliku sektori poolt fossiilkütuste kasutamisest loobumine 2040. aastal, va valdkondades, kus puuduvad tehnoloogilised alternatiivid. Aktsiaselts loobub selleks ajaks krediidikindlustuse pakkumisest fossiilkütuste kasutamisel põhinevate projektide või nendega seotud tehingute tagamiseks. Suunad aastaks 2026 Lähtuvalt omaniku ootusest jätkab Aktsiaselts 2026. aastal oma teenuste tutvustamist Eesti eksportööridele, julgustades neid astuma tehingutesse uute ostjatega ja/või sisenema uutele eksportturgudele. Tasakaalustatult pakub Aktsiaselts krediidikindlustuse lahendusi ettevõtjatele, kelle käive on riigisisene. Koostöös välise teenusepakkujaga on kavandatud mitmed initsiatiivid, et olla regulaarselt nähtav avalikus ruumis ja tuua erinevate meediakanalite vahendusel sihtgruppideni infot Aktsiaseltsi olulistest tegvustest, tutvustada Aktsiaseltsi teenuseid ja tulemusi. Eesmärk on kinnistada olemasolevat partnervõrgustikku ja seda võimalusel laiendada, et koostöös jõuda sihtgrupiks olevate ettevõtjateni. Samuti on oluline realiseerida sünergiaid EIS-grupis. Aktsiaselts soovib olla usaldusväärne ja kvaliteetset teenust pakkuv ning oma valdkonnas kompetentne partner. Teenuste tutvustamise ja teadlikkuse kasvatamise abil soovib Aktsiaselts saavutada muuhulgas 9  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 kliendibaasi ja ärimahtude kasvu. Muude detailsemate eesmärkide kõrval on eraldiseisvalt fookuses pikaajaliste tehingute krediidikindlustuse võimaluste aktiivne tutvustamine. Aktsiaselts on oma eesmärkide seadmisel olnud mõõdukalt optimistlik. Muutused majanduskeskkonnas avaldavad Aktsiaseltsi tulemustele vahetut mõju ning Aktsiaselts püüab reageerida paindlikult. Aktsiaseltsi missiooniks on pakkuda Eesti ettevõtjatele krediidikindlustuse teenustega tuge ka ebastabiilses majanduskonjunktuuris ja anda sellega hoogu majanduslanguse tsüklist väljumisele. 2026. aastal ei ole Aktsiaseltsi teenuste portfellis ette näha suuri muudatusi. 10  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE 2025 Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus (edaspidi Aktsiaselts) põhikirja punktist 5.2.3 on Aktsiaseltsil kohustus rakendada juhtimises hea ühingujuhtimise tava ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandes. Aktsiaselts järgib hea ühingujuhtimise tava põhimõtteid. Vähesed erandid on tingitud organisatsiooni väiksusest. Allpool on kirjeldatud erandeid ja nende põhjuseid. Üldkoosolek Põhikirja punkti 3.2.2 kohaselt toimub aktsionäride korraline üldkoosolek üks kord aastas nelja kuu jooksul Aktsiaseltsi majandusaasta lõppemisest arvates. Põhikirja punkti 3.2.3 kohaselt toimub erakorraline koosolek äriseadustikus ja teistes õigusaktides ettenähtud korras ja juhtudel. Aktsiaseltsi aktsionärid 2025. aastal olid Eesti Vabariik ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Üldkoosolekutel esindas riiki osalust valitseva ministeeriumi minister ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust juhatuse liige. Eesti Vabariigile kuuluva enamusosaluse valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2025. aasta aprillis toimus aktsionäride korraline üldkoosolek, millel osalesid mõlemad aktsionärid. Korralisel üldkoosolekul osalesid ka Aktsiaseltsi nõukogu esimees ning juhatuse liikmed. Korralisel üldkoosolekul kinnitati Aktsiaseltsi 2024. a majandusaasta aruanne. Eraldi päevakorra punktina arutas üldkoosolek kasumi jaotamist. Aktsiaseltsi jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2024 oli 2 261 916 eurot, millest 2024. aasta puhaskasum moodustas 808 551 eurot. Üldkoosolek otsustas maksta aktsionäridele dividendidena 365 025 eurot ning jätta ülejäänud jaotamata kasumi summas 1 896 891 eurot jaotamata. Lisaks korralisele üldkoosolekule pidasid aktsionärid kolmel korral koosolekuid seoses vajadusega nimetada ja tagasi kutsuda nõukogu liikmeid, määrata kindlaks nõukogu koosseisu suurus ning valida nõukogu esimees. Samuti tegi üldkoosolek 2025. aasta lõpus otsuse ühe nõukogu liikme volituste pikendamise kohta teiseks ametiajaks. Aktsionäridele oli tagatud võrdne õigus osaleda üldkoosolekutel, võtta sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepanekuid. Aktsiaseltsi põhikirja kohaselt ei ole aktsiatele antud selliseid õigusi, mis tooks kaasa aktsionäride ebavõrdse kohtlemise hääletamisel. Üldkoosolekute läbiviimisel lähtus Aktsiaselts hea ühingujuhtimise tavas kirjeldatud põhimõtetest. Hea ühingujuhtimise tavast kalduti kõrvale üldkoosoleku kokkukutsumise kohta teabe avaldamist puudutavate sätete osas. Nimelt näeb hea ühingujuhtimise tava muu hulgas ette üldkoosoleku kokkukutsumise teate, üldkoosoleku päevakorraga seotud olulise teabe ja aktsionäride poolt üldkoosoleku päevakorras olevate teemade kohta tehtud ettepanekute avaldamise Aktsiaseltsi 11  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 veebilehel. Arvestades asjaolu, et Aktsiaseltsil on aktsionäre vaid kaks ning teabe edastamine Aktsiaseltsi ja aktsionäride vahel toimib tõrgeteta, ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisega seotud teabe avaldamine veebilehel vajalik ega otstarbekas. Hea ühingujuhtimise tava seesugune nõue on kehtestatud silmas pidades laia aktsionäride ringiga äriühinguid ning on Aktsiaseltsi puhul ebaproportsionaalne. Nõukogu Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.3.2 kohaselt on nõukogul kolm kuni viis liiget. Nõukogu liikmete arvu määrab üldkoosolek lähtudes Aktsiaseltsi suurusest, majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustikus sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Üldkoosoleku 30.05.2025 otsusega määrati nõukogu liikmete arvuks kolm (varem oli see neli). 2025. aastal kuulusid nõukogu koosseisu Ivo Kuldmäe (Baltijas Apdrošināšanas Nams AAS nõukogu liige, Aktsiaseltsi nõukogu esimees kuni 31.05.2025), Aare Järvan (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige kuni 22.08.2025; Aktsiaseltsi nõukogus kuni 06.11.2025, sh perioodil 01.06.2025 kuni 06.11.2025 Aktsiaseltsi nõukogu esimees), Ursel Velve (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige, Aktsiaseltsi nõukogu liige ja esimees alates 07.11.2025), Martti Kalvik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni valdkonna strateegilise planeerimise juht) ning Hele-Liis Viirsalu (AS-i LHV Kindlustus vastutav aktuaar). Alates 2020. aasta detsembrist Aktsiaseltsi nõukogu juhtinud Ivo Kuldmäe lahkus 2025. aastal nõukogu liikme ja ühtlasi nõukogu esimehe ametikohalt omal soovil seoses kavatsusega pühenduda muudele väljakutsetele. Aare Järvan esindas nõukogus vähemusaktsionäri, kuid kuna tema volitused vähemusaktsionäri juhatuse liikmena aruandeaasta kestel lõppesid, nimetas üldkoosolek novembris tema asemele Aktsiaseltsi nõukogu liikmeks Ursel Velve. Nõukogul on õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused. Nõukogu pädevus on määratletud Aktsiaseltsi põhikirjas. Nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust ja korraldab Aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu kinnitab Aktsiaseltsi strateegia ja aastaeelarve ning olulised tegevuspõhimõtted, sh riskijuhtimise strateegia. Nõukogu töökord on kehtestatud aktsionäride poolt. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. Nõukogu koosolekud toimuvad Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.3.5 kohaselt vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Põhikirja punkti 3.3.7 kohaselt võib nõukogu otsuseid vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis kõik nõukogu liikmed. Nimetatud moel otsuste vastuvõtmise korda reguleerib täpsemalt nõukogu töökord. 2025. aastal on nõukogu koosolekud toimunud kuuel korral. Kuuel korral on toimunud kirjalikud hääletused otsuste eelnõude üle ning ühel korral on nõukogu vastavalt ÄS § 323 lg 6 etteteatamiseta ja hääletusprotokollita vormistanud kõigi liikmete nõusolekul vastuvõetud otsuse. 12  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse on kindlaks määranud üldkoosolek lähtudes riigivaraseadusest ja Aktsiaseltsi põhikirjas nõukogu liikme tasustamise kohta sätestatust. Põhikirja punkti 3.3.12 kohaselt määratakse nõukogu liikmetele võrdne tasu. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogu liikmele hüvitist ei maksta. Nõukogu liikmete tasustamist reguleerib üldkoosoleku poolt kehtestatud nõukogu töökord. Selle kohaselt makstakse nõukogu liikmele tasu üldkoosoleku otsusega kindlaks määratud tasu määra alusel. Üldkoosoleku 31.07.2017 otsusega on määratud nõukogu liikmele makstava tasu suuruseks 400 eurot kuus ning nõukogu esimehele makstava tasu suuruseks 600 eurot kuus. Andmed nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse kohta on kättesaadavad Aktsiaseltsi veebilehel. Kokku maksti 2025. aastal nõukogu liikmetele tasusid koos sotsiaalmaksuga summas 25 004 eurot. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta Aktsiaseltsile tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses Aktsiaseltsi ja aktsionäride huvidest. Nõukogu liikmed järgivad ÄS § 324 sätestatud konkurentsikeeldu ning KindlTS § 109 sätestatud tegutsemispiiranguid. Nõukogu liikmed deklareerivad isiklikud majanduslikud huvid enne ametisse astumist ning regulaarselt sagedusega kord aastas. Nõukogu liikmete sobivust, sh huvide konfliktide ja ametiülesannetele pühendatava aja aspektist, hindab ametisse nimetamisel üldkoosolek ning täiendavalt Finantsinspektsioon. Hilisemad korduvad hindamised teostab nõukogu regulaarselt vähemalt sagedusega kord aastas. 2025. aastal nõukogu liikmete tegevusega seoses huvide konflikte ei tuvastatud. Aktsiaselts on teadvustanud huvide konflikti ohtu seoses asjaoluga, et Aktsiaseltsi nõukogusse kuuluv Hele-Liis Viirsalu on AS-i LHV Kindlustus aktuaar. Sisuline huvide konflikt on olnud välditud, sest AS LHV Kindlustus ei osuta krediidikindlustuse teenuseid. Hele-Liis Viirsalu on Aktsiaseltsi nõukogu liikmena teadlik huvide konflikti vältimise vajadusest oma tegevuses ja enesetaandamise kohustusest võimaliku huvide konflikti korral. Nõukogu koosseisu avaldab Aktsiaselts oma veebilehel. Nõukogu organid Aktsiaselts on avaliku huvi üksus, kellel on vastavalt AudS § 99 kohustuslik moodustada auditikomitee. Auditikomitee moodustamise näeb ette ka põhikirja punkt 3.6.1 Auditikomitee on nõukogule nõuandev organ audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Auditikomitee lähtub oma tegevuses, sh otsuste vastuvõtmisel, AudS § 98 ja rahandusministri määrusest Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi asutatud sihtasutuse auditikomitee moodustamise ja tasustamise ning töökorra põhimõtted. Nõukogu töökorras on eelnimetatud rahandusministri määruse järgimisel rakendatavaid põhimõtteid mõnevõrra täpsustatud. 13  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Auditikomitee liikmeteks olid 2025. aastal Regina Raukas (Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-i juhatuse esimees ning Tallinna strateegiakeskuse osaluspoliitika ekspert, Aktsiaseltsi auditikomitee esimees), Erik Štarkov (Eesti Energia AS-i riskijuhtimise ja siseauditi üksuse juht kuni septembrini 2025, Aktsiaseltsi auditikomitees kuni 08.10.2025) ning Helena Siemann (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarveosakonna eelarve valdkonna juht, auditikomitees alates 01.12.2025). Nõukogu liikmetest keegi auditikomiteesse ei kuulunud. Aktsiaselts maksab auditikomitee liikmetele tasu auditikomitee töös osalemise eest. Üldkoosolek on 21.12.2017 otsustanud, et auditikomitee liikme, kes ei ole Aktsiaseltsi nõukogu liige, tasu suurus on 400 eurot kuus ja auditikomitee esimehe tasu 600 eurot kuus, tasu makstakse kalendrikuu eest, mil auditikomitee liige osales auditikomitee koosolekul. Andmed auditikomitee koosseisu ja ülesannete kohta avaldab Aktsiaselts oma veebilehel. Juhatus Aktsiaseltsi juhatus esindab Aktsiaseltsi ja juhib selle igapäevast majandustegevust iseseisvalt, kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult otstarbekalt lähtudes eesmärgist tagada Aktsiaseltsi jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Juhatus tagab kehtivate õigusaktide täitmise Aktsiaseltsi poolt ning riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise (sh analüüsib ja arvestab Aktsiaseltsi tegevust mõjutavaid riske, tagab vajalike sise- regulatsioonide kehtestamise, jälgib aruandlusahelate toimimist ning teeb vajadusel korrektuure). Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Põhikirja punkti 3.4.2 kohaselt võib juhatusse kuuluda 2 kuni 5 liiget ning põhikirja punkti 3.4.3 kohaselt määrab juhatuse esimehe nõukogu. Aktsiaseltsi juhatusse kuulusid 2025. aastal Signe Rähesoo (juhatuse esimees) ja Katrin Savi. Juhatuse liikmete ülesanded ja vastutus on kirjeldatud juhatuse liikmete ja Aktsiaseltsi vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingutes. Juhatuse esimehe Signe Rähesoo vastutusalasse kuulusid aruandeaastal üldjuhtimine, riskijuhtimine, sisekontroll, finantsjuhtimine, hinnakujundus, investeeringud, talitluspidevus, teenuste arendus, aktuaarifunktsiooni korraldamine (edasiantud) ja siseauditi funktsiooni korraldamine (sisekorras sätestatud piirides, edasiantud tegevus), samuti kahjukäsitlus ning IT juhtimine. Juhatuse liikme Katrin Savi vastutusalaks olid aruandeaastal kindlustuse turustamine, kliendi- ja partnersuhted ning teenuste arendus. KindlTS § 103¹ lg 1 kohaselt tuleb Aktsiaseltsis määrata isik, kelle ülesandeks on kindlustuse turustamisega tegelevate töötajate nõuetekohasuse tagamine, sealhulgas kindlustuse turustamisega tegelevate töötajate teadmiste ja oskuste hindamist ning neile kindlustusalase koolituse võimaldamist reguleeriva sise-eeskirja rakendamine, samuti eelnevalt nimetatud ülesannete täitmisega seotud toimingute dokumenteerimine. KindlTS § 103¹ lg 1 nimetatud isiku ülesanded on Katrin Savi vastutusala osaks. 14  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.4.9 kohaselt võib juhatuse liikmele tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning Aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu. Lahkumishüvist võib juhatuse liikmele maksta vaid juhul, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi nõukogu algatusel enne juhatuse liikme volituste lõppemist. Lahkumishüvitist ei või maksta rohkem kui juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kolme kuu tasu ulatuses. Aktsiaseltsi juhatuse liikmete tasumäärad on kindlaks määratud nõukogu poolt ning nendes on juhatuse liikmetega kokku lepitud Aktsiaseltsi ja juhatuse liikmete vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingutes. Juhatuse liikmete tasu koosneb fikseeritud tasust, mille suuruse on määranud nõukogu ja tulemustasust ehk aastaboonusest, mille maksmise võib nõukogu otsustada lähtudes tasustamist puudutavast sise-eeskirjast juhatuse liikme heade töötulemuste korral. Nõukogu hindab juhatuse liikmete töötulemusi kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete eesmärkide saavutamisel. Nõukogu võib juhatuse liikmele väljamakstavat tulemustasu vähendada, väljamaksmise peatada või väljamakstud tulemustasu osaliselt või täielikult tagasi nõuda kolme aasta jooksul juhatuse liikmele tulemustasu maksmise otsuse tegemisest arvates, kui Aktsiaselts majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud, juhatuse liige ei täida enam tulemustasu maksmise kriteeriume või kui tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks. Aktsiaseltsis kehtestatud tasustamise korra kohaselt kuulub juhatuse liikmele määratud tulemustasust 30% edasilükkamisele ja see makstakse välja pärast kolme aasta möödumist tulemustasu maksmise otsuse tegemisest tingimusel, et kolmeaastase edasilükkamise perioodi jooksul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis tingivad tulemustasu edasilükatud osa välja maksmata jätmise. 2025. aastal maksti juhatuse liikme tasusid koos sotsiaalmaksuga kokku summas 213 394 eurot (2024. aastal 190 945 eurot), sh põhi- ja tulemustasud. Makstud tasude kogusumma suurenemine oli põhjustatud asjaolust, et nõukogu otsusega tõsteti alates aruandeaasta aprillist juhatuse liikmete põhitasu määrasid, samuti maksti mõlemale juhatuse liikmele tulemustasusid 2,5 kordse kuise põhitasu määra ulatuses. Juhatuse liikmetele määratud tulemustasust 70% maksti välja koheselt pärast tulemustasu määramise otsuse tegemist. Tulemustasust 30% kuulus edasilükkamisele ja see makstakse välja kolme aasta möödumisel tulemustasu arvestamise aluseks oleva majandusaasta aruande kinnitamiseks seadusega ettenähtud tähtajast tingimusel, et edasilükkamise perioodi jooksul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis tingivad tulemustasu edasilükatud osa välja maksmata jätmise. Lahkumishüvitisi juhatuse liikmetele 2025. aastal ei makstud, juhatusest liikmeid ei lahkunud. 2025. aastal tehinguid Aktsiaseltsi ja juhatuse liikmega seotud äriühingu vahel ei tehtud. Juhatuse liikmed ei tegutsenud 2025. aastal ettevõtluses Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ega täitnud muid tööülesandeid Aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval. Juhatuse liikmed deklareerivad isiklikud majanduslikud huvid enne ametisse astumist ning regulaarselt sagedusega kord aastas. Juhatuse liikmed peavad kinni ÄS § 312 sätestatud konkurentsikeelust ning KindlTS § 109 sätestatud 15  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 tegevuspiirangutest. Juhatuse liikmete sobivust, mh huvide konfliktide ja ametiülesannetele pühendatava aja aspektidest lähtuvalt, hindab nõukogu ning täiendavalt Finantsinspektsioon. 2025. aastal juhatuse liikmete tegevusega seoses huvide konflikte ei tuvastatud. Teabe avaldamine Aktsiaselts kohtleb aktsionäre teabe avaldamisel võrdselt. Nagu ülal mainitud, ei kasutata aktsionäridele teabe edastamiseks Aktsiaseltsi veebilehte, kuna Aktsiaseltsil on vaid kaks aktsionäri, keda teavitatakse olulistest asjaoludest otse. Lähtuvalt RVS § 97 lg 8 hoiab Aktsiaselts oma veebilehel avalikuna nõutavat teavet, otsuseid, ülevaateid ja aruandeid vähemalt viis aastat pärast nende avalikustamist. Aktsiaselts avaldab oma veebilehel majandusaasta aruande (sealhulgas ühingujuhtimise aruanne eraldi peatükina); vahearuanded (kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne, ülevaade kvartali majandustegevusest); ÄS § 333 kohased nõukogu aruanded, milles nõukogu näitab, kuidas nõukogu on Aktsiaseltsi tegevust aruandeaastal korraldanud, juhtinud ning järelevalvet teostanud; põhikirja; üldkoosoleku otsused (sh nõukogu koosseisu ning nõukogu liikme tasu puudutuavad otsused); juhatuse koosseisu; andmed audiitorettevõtja kohta; Aktsiaseltsi üldised eesmärgid ning teated Aktsiaseltsi tegevust puudutavate oluliste asjaolude ja sündmuste kohta. Andmed juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasude kohta avaldab Aktsiaselts ühingujuhtimise aruande ning nõukogu aruande koosseisus. Lähtuvalt RahaPTS nõuetest on Aktsiaselts esitanud äriregistrile andmed tegelike kasusaajate kohta. Aktsiaselts on finantsjärelevalve subjekt ning avaldab regulaarselt õigusaktidega ettenähtud korras ning ulatuses teavet Finantsinspektsioonile, samuti avalikustab oma veebilehel solventsuse ja finantsseisundi aruanded, milles muu hulgas kirjeldab Aktsiaseltsi juhtimissüsteemi korraldust, toimimist ning vastavust KindlTS nõuetele. Finantsaruandlus ja auditeerimine Aktsiaselts koostab finantsaruanded vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ning kehtivatele Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidele. Majandusaasta aruande koostamise eest vastutab juhatus. Audiitori valikul hinnatakse audiitori sobivust muuhulgas huvide konflikti vältimise aspektist. Audiitoril võimaldatakse viia auditeerimine läbi vastavalt õigusaktidele (sh rahvusvahelised auditeerimise standardid). Audiitor tutvustab auditeerimise järeldusi nõukogule ning talle tagatakse võimalus teha seda sõltumatult juhatuse võimalikest mõjutustest. Kuivõrd Aktsiaselts on avaliku huvi üksus, on audiitorettevõtjal ka kohustus anda auditikomiteele ülevaade osutatud teenustest ja olulisematest tähelepanekutest ning esitada ettepanekuid riskijuhtimise ja kontrollisüsteemide kohta, samuti esitada auditikomiteele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 11 nimetatud täiendav aruanne. 16  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 2024. a majandusaasta aruande kinnitamine toimus tavapäraselt. Juhatus esitas koostatud majandusaasta aruande kontrollimiseks audiitorettevõtjale KPMG Baltics OÜ. Audiitorettevõtja esindaja osales Aktsiaseltsi auditikomitee koosolekul ning andis ülevaate 2024. aasta majandustulemuste auditi käigust ja peamistest tähelepanekutest. Auditeeritud majandusaasta aruande vaatas läbi nõukogu ning koostas selle üldkoosolekule esitamiseks nõukogu aruande. Nõukogu näitas oma aruandes, et kiidab juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande heaks. Majandusaasta aruande kinnitas üldkoosolek. Üldkoosolekule esitati koos majandusaasta aruandega ka audiitori poolt teostatud kontrolli tulemused, mis käsitlesid nõukogu ja juhatuse liikmete ärihuvisid ning tehinguid seotud osapooltega. 17  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 KOONDKASUMIARUANNE Eurodes Lisa 2025 2024 Tulud kindlustustegevusest 3 1 694 001 1 604 127 Kulud kindlustustegevusest 3 -942 029 -1 080 822 Netokulud edasikindlustusest 3 -237 550 -168 693 Neto finantstulem 3 -12 207 -4 176 Tulem kindlustustegevusest 502 215 350 436 Tulud investeeringutelt 4 590 861 1 008 942 Muud investeeringute kulud 4 -61 565 -70 775 Tulem investeeringutelt 529 296 938 167 Muud tulud 5 196 871 114 629 Muud tegevuskulud 6 -742 240 -592 528 Muu finantskulu -1 547 -2 153 KASUM ENNE 484 595 808 551 TULUMAKSUSTAMIST Tulumaks -102 956 0 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 381 639 808 551 ARUANDEAASTA KOONDKASUM 381 639 808 551 18  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 FINANTSSEISUNDI ARUANNE Eurodes Lisa 31.12.2025 31.12.2024 VARAD Raha ja raha ekvivalendid 7, 17 2 676 809 8 293 008 Muud nõuded 8 9 808 7 604 Finantsinvesteeringud 9, 17 35 576 546 29 700 195 Varad edasikindlustuslepingutest 13, 18 679 379 765 028 Viitlaekumised ja ettemakstud perioodide kulud 8 382 527 364 943 Kasutamisõiguse varad 10 38 792 38 973 Immateriaalsed põhivarad 11 3 782 5 756 VARAD KOKKU 39 367 643 39 175 507 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Riigi edasikindlustuse kahjureserv 12, 20 15 932 155 15 425 957 Kohustised kindlustuslepingutest 13, 18 1 502 373 1 728 385 Kohustised edasikindlustuslepingutest 13 87 735 146 380 Muud kohustised 14 217 981 262 996 Rendikohustised 15 38 951 39 955 Kohustised kokku 17 779 195 17 603 673 Aktsiakapital 16 19 173 600 19 173 600 Kohustuslik reservkapital 16 136 318 136 318 Jaotamata kasum 2 278 530 2 261 916 Omakapital kokku 21 588 448 21 571 834 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 39 367 643 39 175 507 19  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 RAHAVOOGUDE ARUANNE Eurodes Lisa 2025 2024 Rahavood äritegevusest Laekunud kindlustusmaksed 1 695 731 1 664 696 Makstud kindlustusteenuse kulud -1 270 751 -1 260 221 Tasutud edasikindlustusmaksed -250 073 -203 977 Laekunud edasikindlustusmaksetest 61 830 112 135 Väljamakstud kahjud ja kahjukäsitluskulu -706 919 -1 010 697 Laekunud regressid 106 152 177 363 Makstud investeerimistegevuse kulud -70 718 -68 394 Laekunud muust tegevusest 145 113 138 756 Kokku rahavood äritegevusest -289 635 -450 339 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud intressid 929 124 1 033 073 Laekunud dividendid 4 57 189 36 579 Investeeringud võlakirjadesse ja fondidesse -1 998 658 -1 187 308 Võlakirjade ja fondiosakute müük 1 000 000 500 000 Investeeritud tähtajalistesse hoiustesse -16 696 238 -11 850 000 Laekunud tähtajalisest hoiustest 11 850 000 11 850 000 Kokku rahavood investeerimistegevusest -4 858 583 382 344 Rahavood finantseerimistegevusest Väljamakstud dividendid -365 025 0 Makstud ettevõtte tulumaks -102 956 0 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -467 981 0 RAHAVOOD KOKKU -5 616 199 -67 996 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 8 293 008 8 361 004 Muutus raha ja raha ekvivalentide jääkides -5 616 199 -67 996 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 7 2 676 809 8 293 008 20  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE Jaotamata Aktsiakapital Reservkapital Kokku kasum Seisuga 31.12.2023 19 173 600 136 318 1 453 365 20 763 283 Aruandeaasta koondkasum 0 0 808 551 808 551 Seisuga 31.12.2024 19 173 600 136 318 2 261 916 21 571 834 Aruandeaasta koondkasum 0 0 381 639 381 639 Dividendid 0 0 -365 025 -365 025 Seisuga 31.12.2025 19 173 600 136 318 2 278 530 21 588 448 Lisateave omakapitali kohta on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas 16. Lehekülgedel 22-60 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 21  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid AS KredEx Krediidikindlustus (edaspidi Aktsiaselts), aadress Sepise 7, Tallinn, 2025.a. konsolideerimata aastaaruande on Aktsiaseltsi juhatus heaks kiitnud. Äriseadustiku kohaselt kinnitatakse juhatuse koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud majandusaasta aruanne, mis sisaldab ka raamatupidamise aastaaruannet, aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäridel on õigus juhatuse koostatud ja esitatud majandusaasta aruanne jätta kinnitamata ning nõuda uue aruande koostamist. 1. Koostamise alused Aktsiaseltsi raamatupidamise aruanded on koostatud vastavalt Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) poolt väljatöötatud Rahvusvahelistele Finantsaruandluse Standarditele (IFRS EL) ja nende tõlgendustele, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt ja jõustunud 2025. aasta kohta. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõtete alusel, mis tähendab, et ettevõte kasutab järjepidevalt samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi. Arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi muudetakse üksnes siis, kui seda nõuavad uued või muudetud rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS) ja nende tõlgendused või kui uus raamatupidamispõhimõte ja/või esitusviis annab objektiivsema ülevaate ettevõtte finantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud jätkusuutlikkuse printsiibil. Jätkusuutlikkuse põhimõtteid võtab Aktsiaselts arvesse kõikides tegevustes, protsessides ja otsustes. Raamatupidamisaruannete koostamisel lähtub Aktsiaselts soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud teatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi ning regressinõuete puhul, mille kajastamine on kassapõhine vastavalt regressinõuete laekumisele. Juhtkonna hinnangud ja otsustused Finantsaruannete koostamine vastavalt Rahvusvahelistele Finantsaruandluse Standarditele (IFRS EL) eeldab juhtkonnapoolsete hinnangute andmist ja otsuste ning eelduste kujundamist, mis mõjutavad aruandekuupäeva seisuga esitatavate tulude, kulude, varade ja kohustiste jääke ning tingimuslike varade ja kohustiste esitamist. Hinnangud ja nendega seotud eeldused baseeruvad eelmiste perioodide kogemustel ja erinevatel muudel faktoritel, mida peetakse olemasolevatel asjaoludel põhjendatuks. Saadud tulemuste põhjal tehakse varade ja kohustiste bilansilise väärtuse üle otsuseid, mis ei ole muude allikate põhjal ilmsed. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, võib hilisem tegelik tulemus tehtud eeldustest erineda. Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse üle järjepidevalt. Raamatupidamislike hinnangute muudatusi kajastatakse muudatuse tegemise aastal, kui need puudutavad ainult antud 22  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 aruandeaastat, või muudatuse tegemise aastal ja järgmistel aastatel, kui need puudutavad antud ja järgmisi aruandeaastaid. Raamatupidamispõhimõtete rakendamisel tehtud otsused, millel võib olla mõju raamatupidamises kajastatud summadele, on järgmised:  kindlustus- ja edasikindlustuslepingute klassifitseerimine: kas lepinguga kaasneb oluline kindlustusrisk;  kindlustus- ja edasikindlustuslepingute gruppidesse jaotamise tase: lepingute portfellide kindlaksmääramine, mis on esmasel kajastamisel koormavad ja lepingute portfellide kindlaksmääramine, millel ei ole märkimisväärset võimalust hiljem koormavaks muutuda;  kindlustus- ja edasikindlustuslepingute mõõtmine: otsustamine, millist meetodit kasutada;  kindlustus- ja edasikindlustuslepingute mõõtmine: sisendite määramine kahjude kujunemise arvutuses, kasutatud diskontomäärad;  finantsvarade klassifikatsioon: ärimudel, mille raames vara hoitakse ja lepingujärgsed rahavood;  finantsvarade väärtuse languse mõõtmine: sisendite määramine, sealhulgas kaetavate rahavoogude hindamisel kasutatud peamised eeldused;  finantsvarade õiglase väärtuse hindamine – tasemete 1-3 määramine 2. Arvestus- ja esitusvaluuta Raamatupidamisaruanded on esitatud eurodes, kui ei ole märgitud teisiti. Aktsiaseltsi arvestusvaluuta on euro. 3. Välisvaluutas fikseeritud tehingud Välisvaluutatehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutavahetuskursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised on seisuga 31.12.2025 ümber hinnatud eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga sulgemiskursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on koondkasumiaruandes kajastatud perioodituluna või -kuluna. 4. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes panga arvelduskontodel olevaid summasid, üleöödeposiitide saldosid ning fikseeritud tähtajaga hoiuseid, mille algne tähtaeg ei ületa 3 kuud ning, mida on võimalik ennetähtaegselt katkestada ilma märkimisväärse lisakuluta. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid otsesel meetodil. 5. Finantskohustised Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid ning muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustisi. Võlad hankijatele on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud kohustused tasuda hankijatele ostetud kaupade või teenuste eest. Võlad, mille tasumine on ette nähtud kuni ühe aasta või tavapärase äritsükli 23  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 jooksul, loetakse lühiajalisteks kohustusteks. Finantskohustised võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses. Finantskohustised kajastatakse edaspidi finantsseisundiaruandes korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuseks on üldjuhul nende nominaalväärtus, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis eemaldatakse aruandest siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. 6. Rendiarvestus Lepingu sõlmimisel hindab Aktsiaselts, kas leping on rendileping või kas leping sisaldab endas renti. Leping on rendileping (või sisaldab endas renti), kui leping annab õiguse kontrollida ja kasutada kindlaksmääratud vara teatud aja jooksul tasu eest. Hindamaks, kas leping annab õiguse kontrollida ning kasutada vara, kasutab Aktsiaselts IFRS 16 rendi definitsiooni. Aktsiaselts kui rentnik Rendikomponenti sisaldava lepingu sõlmimisel või muutmisel jaotab Aktsiaselts lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile selle eraldiseisva hinna alusel. Aktsiaselts kajastab kasutusõiguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuupäeval. Kasutusõiguse vara mõõdetakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast. Rendikohustuse algsummat korrigeeritakse tehtud ettemaksete võrra, tehtud otseste kulutuste võrra ning taastamiskulude võrra (mis tulenevad vara demonteerimisest ning taastamisest). Saadud summast on maha arvatud saadud rendisoodustused. Kasutusõiguse vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil rendi alguskuupäevast kuni rendiperioodi lõpuni, välja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandiõigus Aktsiaseltsile rendiperioodi lõpus üle või kui kasutusõiguse vara jääkväärtus viitab sellele, et Aktsiaselts plaanib kasutada vara väljaostuoptsiooni. Sellisel juhul amortiseeritakse kasutusõiguse vara alusvara kogu kasuliku eluea jooksul, mis määratakse samadel alustel nagu vastavate Aktsiaseltsi poolt omatavate materiaalsete põhivarade puhul. Lisaks vähendatakse kasutusõiguse vara väärtuse langusest tulenevate kahjumite korral. Samuti korrigeeritakse kasutusõiguse vara rendikohustuse teatud ümberhindamistel. Rendikohustust mõõdetakse algselt rendimaksete nüüdisväärtuses, mida ei ole veel makstud rendisuhte alguskuupäevaks, kasutades rendi sisemist intressimäära või, kui seda määra ei ole võimalik kindlaks teha, siis alternatiivset laenuintressimäära. Üldjuhul kasutab Aktsiaselts diskontomäärana alternatiivset laenuintressimäära. Aktsiaselts leiab alternatiivse laenuintressimäära, kasutades selleks erinevaid finantseerimisallikaid. Saadud sisendeid korrigeeritakse, võttes arvesse renditingimusi ja renditava vara tüüpi, et jõuda renditavale varale sobiva alternatiivse laenuintressimäärani. Rendikohustuses sisalduvate rendimaksete hulka kuuluvad järgmised osad:  fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed); 24  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025  trahvid rendilepingu katkestamisel (kui katkestamine on piisavalt kindel);  väljaostuhind (kui vara ost on piisavalt kindel);  garanteeritud jääkväärtus (makstava summa eeldatav väärtus);  indeksist või määrast sõltuvad rendimaksed. Rendikohustust mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. See arvutatakse ümber siis, kui tulevastes rendimaksetes on muutusi, mis tulenevad indeksist või määrast, kui muutub hinnang garanteeritud jääkväärtuse summa osas või kui Aktsiaselts muudab oma hinnangut selle osas, kas soovitakse kasutada vara väljaostu, rendi pikendamise või lõpetamise võimalusi. Samuti mõõdetakse rendikohustust ümber kui muutuvad fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed). Kui rendikohustust hinnatakse ümber ülal loetletud põhjustel, tehakse kasutusõiguse vara bilansilises maksumuses vastav korrigeerimine. Rendikohustuse muudatuse mõju kajastatakse kasumiaruandes, kui kasutusõiguse vara bilansiline maksumus on vähendatud nullini. Aruandeaasta lõpu seisuga oli Aktsiaseltsil üks rendileping, mis klassifitseerus rendilepinguks vastavalt IFRS 16-le. Selleks on aadressil Sepise tn 7 Tallinn asuvate kontoriruumide rendileping. Selle kasutusõiguse vara jääkväärtus oli 39,0 tuh eurot. 7. Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivarana võetakse arvele arenguväljaminekud, ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, sh spetsiaalselt Aktsiaseltsi tarbeks loodud tarkvara, kaubamärgid, kui nad on olulise soetusmaksumusega ja nad osalevad tulude teenimisel pikema ajaperioodi jooksul. Immateriaalsed varad amortiseeritakse lineaarselt kuni viie aasta jooksul. Amortisatsioonikulu kajastatakse koondkasumiaruandes administratiivkulude all. 8. Ettevõtte tulumaks Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele ei maksustata Eestis registreeritud ettevõtete jaotamata kasumit. Tulumaksuga maksustatakse kasumi jaotamist, sealhulgas dividendide maksmist. Alates 1. jaanuarist 2025 on dividendide tulumaksumäär 22% (22/78 makstavatest netodividendidest). 2024. aastal oli kehtiv tulumaksumäär 20% (20/80 makstavatest netodividendidest). Regulaarsetele kasumijaotistele varem kehtinud soodusmäär 14% kaotati ning nüüdseks rakendub kõigile dividendidele ühtne maksustamine. Dividendide maksmisega seotud tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamise perioodil. Dividendide maksmisega seotud maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse suurus on avalikustatud lisas 19. 25  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 9. Riigi edasikindlustuse kahjureserv Riiklikust eksporditagatistest tulenevate võimalike nõuete otsese mõju maandamiseks on ekspordi riikliku tagamise seaduses ette nähtud edasikindlustusandja deposiidi loomine Aktsiaseltsi juures, kuhu eraldatakse Eesti Vabariigi kui edasikindlustusandja poolt vahendid. Deposiiti kantakse riigi poolt edasikindlustatud riskidele vastav kindlustusmaksete osa, millest on maha arvatud komisjonitasud, samuti deposiidi vahendite investeerimisest saadav tulu ja deposiidi arvelt täidetud kohustiste tagasinõudest võlgnikelt saadud vahendid. Riigi edasikindlustuse tingimustele vastavatest kindlustuslepingutest tulenevad riigi hüvitiskohustised kaetakse esmajärjekorras deposiidi vahenditest. 10. Reservkapital 10.1 Kohustuslik reservkapital Aktsiaselts moodustab kohustusliku reservkapitali lähtudes äriseadustiku nõuetest ja põhikirjas sätestatust. Reservkapital on äriseadustikuga ette nähtud kohustuslik reserv, mida võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda pole võimalik katta aktsiaseltsi vabast omakapitalist, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduses ettenähtud korras. Reservkapitali suurus on 10% aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 Aktsiaseltsi puhaskasumist. Täiendav informatsioon reservkapitali kohta avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisas 16. 11. Aruandekuupäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid finantsseisundi aruandekuupäeva ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid mis on seotud aruandeaastal või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. 12. Eraldised Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldisena enne aruandepäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevaid kohustisi, millel on kas seadusest või lepingust tulenev alus või mis tulenevad Aktsiaseltsi senisest tegevuspraktikast, mis nõuavad varast loobumist, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandepäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete 26  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Eraldiste kulu kajastatakse aruandeaasta kuludes. 13. Hüvitised töötajatele Lühiajalised hüvitised töötajatele, sealhulgas töölepingujärgne töötasu, puhkusetasu ning nendelt õigusaktide alusel arvestatud sotsiaalmaks ning töötuskindlustusmakse kajastatakse tekkepõhiselt tegevuskuludes. Täiendavaid hüvitisi (sh täiendav pension ja aktsiaoptsioonid) ei ole töötajatele kehtestatud. 14. Kindlustus- ja edasikindlustuslepingud Kõik kindlustus- ja edasikindlustuslepingud vastavad IFRS 17 kindlustuslepingute mõistele. Kindlustusleping on leping, milles üks osapool võtab vastu olulise kindlustusriski teiselt poolelt. Kindlustusrisk, nagu standard määratleb, on risk, välja arvatud finantsrisk, mis on kindlustusvõtjalt üle kantud lepingu väljastajale. IFRS 17 määratleb kindlustuslepinguna ka investeerimislepingu, millel on otsene kasumiosaluse funktsioon. Otsese kasumiosaluse funktsiooniga investeerimisleping on leping, mille puhul kindlustusvõtja saab täiendava makse, mille väärtus või tähtaeg on lepingu väljastaja otsustada. 31.12.2025 seisuga ei olnud Aktsiaseltsil otsese kasumiosaluse funktsiooniga kindlustuslepinguid. Aktsiaseltsil ei ole lepinguid, mis omavad õiguslikku vormi kindlustuslepingutena, kuid ei kanna olulist kindlustusriski (nimetatud "investeerimislepinguteks"). Standard määratleb, et pärast lepingute klassifitseerimist standardi alla, hindab üksus, kas nendes lepingutes on mingeid sisemisi tuletisinstrumente, eristuvaid investeerimiskomponente või eristuvat vara või mittekindlustustegevust. Investeerimiskomponent (NDIC) on eristuv, kui see pole tugevalt seotud kindlustuslepinguga ning kui kindlustusvõtja saab samadel tingimustel ja tingimustega samaväärse lepingu osta samas jurisdiktsioonis. Eristamata investeerimiskomponent on defineeritud kui summa, mida edasikindlustusleping nõuab, et edasikindlustusandja peab kindlustusvõtjale igal juhul tagasi maksma, olenemata sellest, kas kindlustatud sündmus toimub. Investeerimiskomponent arvutatakse edasikindlustusmaksete protsentuaalse kasumiosana, millest on maha arvatud edasikindlustuse vahendustasu ja halduskulud. Hetkel on investeerimiskomponent rakendatav ainult valitud edasikindlustuslepingutes ning see määratakse edasikindlustuslepingu tingimustes ja parameetrites. Lühiajaliste tehingute krediidikindlustuse portfell hõlmab kindlustuslepinguid, milles on määratud igale ostjale maksimaalne krediidilimiit ja kus kindlustusvõtja võib ühe krediidilimiidi piires teha ühe või mitu müügitehingut. Nende poliiside maksimaalne kehtivusperiood on 12 kuud. Edasikindlustamiseks kasutas Aktsiaselts aruandeaastal quota share põhimõttel edasikindlustust. Edasikindlustusleping oli sõlmitud kahe edasikindlustusandjaga: Swiss Re ja Atradius Crédito y Caución. Suuremate riskide katmiseks kasutas Aktsiaselts lisaks excess of loss on retention kindlustuskaitset. Edasikindlustuslepingutes sisaldus kasumi jagamise tingimus. Suhteliselt madalat kahjusust silmas pidades on edasikindlustuslahendus piisavalt konservatiivne. Täiendav excess of loss on retention kindlustuskaitse pakub kaitset üksikutest väga suure mahuga 27  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 krediidilimiitidest tulenevate võimalike suurte kahjude vastu. Aktsiaselts ei loovuta põhjendamatult suurt osa kogutud kindlustusmaksetest edasikindlustusandjale ning samas omab täiendavat edasikindlustuskaitset suuremahuliste kahjude vastu. Komponentide eraldamine kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest Aktsiaselts hindab oma teenuseid selleks, et määrata, kas mõned komponendid on eristuvad ja neid tuleb eraldada ning kajastada vastavalt teistele raamatupidamisstandarditele. Kui need mittekindlustusega seotud komponendid ei ole eristuvad, arvestatakse neid koos kindlustuskomponendiga IFRS 17 alusel. Aktsiaselts hindas IFRS 17 reguleerimisalasse kuuluvaid lepinguid ja jõudis järeldusele, et eraldatavaid komponente ei ole. Kindlustus -ja edasikindlustuslepingute andmete kogumine ja arvele võtmine Kindlustus- ja edasikindlustuslepingud kogutakse mõõtmise eesmärgil gruppidesse. Kindlustuslepingute grupid määratakse kindlustuslepingute portfellide identifitseerimise teel. Portfellid koosnevad sarnaste riskidega kindlustuslepingutest, mida hallatakse koos, ja jagatakse aastakohortideks (st. väljastamise aja järgi) ja iga aastakohort on jaotatud kolmeks grupiks vastavalt nende kasumlikkusele:  lepingud, mis on sõlmimisel koormavad;  lepingud, millel sõlmimisel pole märkimisväärset võimalust hiljem koormavaks muutuda;  ülejäänud lepingud igas aastakohordis. Kindlustuslepingu kajastamisel lisatakse see olemasolevasse kindlustuslepingute gruppi või kui kindlustusleping ei kvalifitseeru olemasolevasse gruppi, moodustab see kindlustusleping uue grupi, kuhu tulevikus lisatakse teised kindlustuslepingud. Kindlustuslepingute gruppe moodustatakse esialgsel kajastamisel ja nende koosseisu ei muudeta pärast seda, kui kõik kindlustuslepingud on gruppi lisatud. Edasikindlustuslepingute gruppe moodustatakse nii, et igas grupis on üks edasikindlustusleping. Mõned edasikindlustuslepingud hõlmavad aluslepinguid, mis kuuluvad erinevatesse gruppidesse. Aktsiaselts on jõudnud järelduseni, et edasikindlustuslepingute liigitamine gruppidesse ühekaupa peegeldab Aktsiaseltsi õigusi ja kohustusi, arvestades, et erinevad kindlustuskatted aeguvad koos ega ole eraldi müüdavad. Seetõttu ei eraldata edasikindlustuslepingut mitmeks kindlustuskomponendiks, mis on seotud erinevate alusgruppidega. Selleks, et teha kindlaks, kas edasikindlustuslepingute grupp on koormav, kaalub Aktsiaselts fakte ja muid asjaolusid:  hinnakujunduse informatsioon;  sarnaste edasikindlustuslepingute tulemused, mida on kajastatud;  keskkonnategurid, nt turukogemuse või regulatsioonide muutus. Kindlustus- ja edasikindlustuslepingute andmete kogumine ja kajastamine Aktsiaseltsi väljastatud kindlustuslepingud kajastatakse portfellides, mis koosnevad lepingutest, millega kaasnevad sarnased riskid ja neid hallatakse koos. Kuna Aktsiaselts osutab ühte liiki teenust (krediidikindlustus), siis on lubatud grupeerida kindlustuslepingud ühte gruppi - otsene 28  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 kindlustustegevus. Antud gruppi kuuluvad nii lühi- kui pikaajalised kindlustuspoliisid ning portfellideks jagamine toimub poliiside väljastamise aasta ning kindlustuskatte perioodi algusaasta alusel. Aktsiaseltsi väljastatud kindlustuslepingud kajastatakse kõige varem:  katteperioodi algusest (st perioodi, mille jooksul Aktsiaselts teenuseid osutab);  perioodil, mil saabub sissemakse tähtaeg kindlustusvõtjalt või lepingujärgse maksetähtaja puudumisel kindlustusvõtjalt saadud laekumise ajal;  kui faktid ja asjaolud näitavad, et leping on koormav. Kindlustuslepingu kajastamisel lisatakse see olemasolevasse kindlustuslepingute portfelli või kui kindlustusleping ei kvalifitseeru olemasolevasse portfelli, moodustab see uue portfelli, kuhu lisatakse tulevased kindlustuslepingud. Kindlustuslepingute portfellid moodustatakse esmasel arvele võtmisel ja nende koosseisu ei muudeta. Edasikindlustuslepingute grupid kajastatakse järgmisel kuupäeval:  Aktsiaseltsi poolt algatatud proportsionaalse katvusega edasikindlustuslepingud: mis tahes aluslepingu esmase esialgse kajastamise kuupäeval. See kehtib Aktsiaseltsi kvootosalusega edasikindlustuslepingute kohta;  muud algatatud edasikindlustuslepingud: edasikindlustuslepingute grupi katteperioodi alguse kuupäeval. Aktsiaseltsil ei ole koormavaid ega potentsiaalselt koormavaid kindlustus- või edasikindlustuslepinguid. Lepingupiirid Rahavood kuuluvad kindlustuslepingu piiridesse juhul, kui need tekivad olulistest õigustest ja kohustustest, mis eksisteerivad aruandeaasta jooksul ning millega Aktsiaselts võib kindlustusvõtjat sundida tasuma kindlustusmakseid või kui lepinguperioodil esineb oluline kohustus osutada teenuseid (sh kohustus anda kindlustuskaitse). Oluline teenuse osutamise kohustus lõppeb juhul, kui:  Aktsiaseltsil on praktiline võime hinnata konkreetse kindlustusvõtja riske uuesti ning saab määrata hinna või hüvitiste taset, mis täielikult peegeldab neid uuesti hinnatud riske; või  Aktsiaseltsil on praktiline võime hinnata portfelli, milles kindlustusleping sisaldub, riske ja saab määrata hinna või hüvitiste taset, mis täielikult peegeldab selle portfelli riske ning kindlustusmaksete hinnakujunduses kuni ümberhindamise kuupäevani ei võeta arvesse riske, mis on seotud ümberhindamise kuupäevale järgnevate perioodidega. Rahavood on edasikindlustuslepingu piires juhul, kui need tulenevad olulistest õigustest ja kohustustest, mis eksisteerivad aruandeaasta jooksul, millesse Aktsiaselts on sunnitud maksma tasu edasikindlustajale või Aktsiaseltsil on oluline õigus saada teenuseid edasikindlustajalt. Oluline õigus teenuseid saada edasikindlustajalt lõppeb juhul, kui edasikindlustajal on: 29  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025  praktiline võime hinnata edasikindlustusandjale üleantud riske uuesti ning saab määrata hinda või hüvitiste taset, mis täielikult peegeldab neid uuesti hinnatud riske; või  oluline õigus edasikindlustuskaitset lõpetada. Lepingu piiri hinnatakse iga aruandeaasta lõpus, et arvestada muutuste mõju Aktsiaseltsile olulistele õigustele ja kohustustele ning seetõttu võivad need aja jooksul muutuda. Mõõtmise meetod Kindlustus- ja edasikindlustuslepingute tuleviku väljamaksete kohustise mõõtmiseks kasutab Aktsiaselts PAA ehk kindlustusmaksete meetodit. Kõikide lepingute kindlustuskaitse periood on üks aasta või lühem, seega on täidetud kindlustusmaksete meetodi kõlblikkuse kriteeriumid. Iga kindlustuslepingute grupi esialgse kajastamise käigus mõõdetakse tuleviku väljamaksete kohustise jääkväärtust esialgse kajastamise ajal saadud kindlustusmakse alusel ning seda korrigeeritakse mis tahes summaga, mis tuleneb varasemalt grupi suhtes kajastatud varade või kohustuste kajastamise lõpetamisest. Aktsiaselts on valinud kindlustuslepingute sõlmimisega seotud rahavoogude kuludes kajastamise nende tekkimisel, seega ei sisaldu need tuleviku väljamaksete kohustise mõõtmises. Pärast esmast kajastamist suurendatakse tuleviku väljamaksete kohustise jääkväärtust saadud kindlustusmakse võrra ning vähendatakse kindlustusteenuste osutamise eest kajastatud tuluga kindlustuslepingutest. Iga kindlustuslepingute grupi esialgse kajastamise käigus eeldab Aktsiaselts, et teenuste iga osa osutamise ja sellega seotud kindlustusmakse maksetähtpäeva vaheline aeg ei ole pikem kui aasta. Sellest tulenevalt on Aktsiaselts valinud mitte kohandada tuleviku väljamaksete kohustist, et arvesse võtta raha ajaväärtust ja finantsriski mõju. Kui kindlustusperioodi jooksul igal ajahetkel viitavad faktid ja asjaolud, et kindlustuslepingute grupp on koormav, siis kajastab Aktsiaselts kahjumit koondkasumiaruandes ja suurendab tuleviku väljamaksete kohustist ulatuses, milles tuleviku väljamaksete kohustisega seotud täitmise rahavoogude praegused hinnangud ületavad selle jääkväärtust. Kindlustuslepingute täitmise rahavood diskonteeritakse (kehtivate määrade alusel), kui diskonteeritakse ka rahuldamata nõuete eraldist. Aktsiaselts kajastab kindlustuslepingute grupi rahuldamata nõuete eraldisi samas ulatuses nagu kindlustuslepingu täitmisega seotud rahavood, mis tulenevad tekkinud kahjudest. Tulevased rahavood on diskonteeritud (kehtivate määrade alusel), välja arvatud juhul, kui need makstakse eeldatavasti ühe aasta või lühema perioodi jooksul alates nõude tekkimise kuupäevast. Aktsiaselts rakendab edasikindlustuslepingute grupi mõõtmiseks samu arvestusmeetodeid, mida vajaduse korral kohandatakse, et kajastada kindlustuslepingutest erinevaid tunnuseid. Kui edasikindlustuslepingute grupi mõõtmisel kindlustusmaksete meetodi alusel tekib kahjumi hüvitamise komponent, siis Aktsiaselts kohandab järelejäänud kindlustusperioodi katvuse jaoks vara jääkväärtust vastavalt. Aktsiaselts kajastab diskontomäärade ja finantsriskide muutust kasumiaruandes. 30  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Kindlustuslepingute täitmise rahavoogude mõõtmise ja hindamise meetod Kindlustuslepingu reguleerimisalasse kuuluvate täitmise rahavoogude hindamisel arvestab Aktsiaselts erapooletult kõigi võimalike tulemuste vahemikku, täpsustades rahavoogude summa, iga stsenaariumi ajastust ja tõenäosust, mis kajastab mõõtmise kuupäeval kehtivaid tingimusi, kasutades tõenäosusega kaalutud keskmist ootust, mis esindab kõigi võimalike stsenaariumide keskmist. Võimalike stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutab Aktsiaselts kogu talle kättesaadavat mõistlikku ja toetavat informatsiooni, sealhulgas informatsiooni minevikusündmuste, praeguste tingimuste ja tulevikuprognooside kohta, kui sellega ei kaasne ebamõistlikke kulusid või pingutusi. Tulevaste rahavoogude hindamisel võtab Aktsiaselts arvesse järgmised elemendid kindlustuslepingu piirides:  kindlustusmaksed ja nendest kindlustusmaksetest tulenevad täiendavad rahavood;  raporteeritud, kuid veel tasumata nõuded, tekkinud, kuid veel teatamata nõuded, oodatavad tulevased kahjunõuded ning võimalikud rahavood olemasolevate kindlustuslepingutega kaetud tulevastest nõuete sissenõudmistest;  kindlustuslepingute täitmisele otseselt omistatavad tegevuskulud;  lepingu alusel spetsiifiliselt kindlustusvõtjale omistatavad muud kulud. Rahavoogude hindamisel on kaasatud otse jälgitavad turumuutujad ja turuvälised muutujad, nagu keskmised kahjude kulud. Diskontomäär Diskontomäär on määr, mida kasutatakse raha ajaväärtuse kajastamiseks tulevastes rahavoogudes. Seda saab konstrueerida, kasutades ühte kahest metoodikast: ülalt-alla või alt-üles. Ülalt-alla meetodil on diskontomäär tuletatud varade portfelli sisemisest tootlusest (IRR). Alt-üles lähenemisviisi puhul põhineb diskontomäära arvutamine riskivabal määral, mis põhineb EIOPA RFR kõveral koos volatiilsuse korrigeerimisega. Lõpliku diskontomäära saamiseks lisatakse riskivabale intressimäärale likviidsusrisk. Likviidsusrisk kajastab hüvitist, mida investor nõuaks lunastamisvõimalusi kaaluva kindlustuslepingu ja võrdlusvara likviidsuse erinevuste korral. Aktsiaselts otsustas kasutada alt-üles lähenemist kõigi IFRS 17 alusel mõõdetud portfellide puhul. 31  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Tulevaste rahavoogude diskonteerimine-tulukõverad: EIOPA EUR Allahindlustegur EIOPA EUR RFR Allahindlustegur Aasta RFR Spot + VA – praegune Spot + VA – 31.12.2024 31.12.2025 31.12.2025 31.12.2024 1 2.22% 0.98910 2.47% 0.98789 2 2.30% 0.96642 2.32% 0.96614 3 2.42% 0.94190 2.32% 0.94421 4 2.53% 0.91639 2.35% 0.92192 5 2.62% 0.89017 2.37% 0.89988 6 2.71% 0.86347 2.40% 0.87771 7 2.79% 0.83616 2.43% 0.85562 8 2.86% 0.80914 2.45% 0.83387 9 2.93% 0.78214 2.47% 0.81249 Riski korrigeerimine (RA) Riski korrigeerimine (RA) on korrigeerimine, mille Aktsiaselts teeb tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse hindamisel, et kajastada hüvitist, mida ta vajaks mittefinantsriskidest tulenevate rahavoogude väärtuse ja ajastuse ebakindluse riski kandmiseks. Tuleviku väljamaksete kohustise riskikorrigeerimine on vajalik vaid koormavate kindlustuslepingute grupi puhul (Aktsiaseltsil puuduvad koormavad kindlustuslepingud) ja sellepärast ei kajastu RA tuleviku väljamaksete kohustises. Rahuldamata nõuete eraldise arvutamisel määratakse mittefinantsriski korrigeerimine usaldatavustaseme tehnikat kasutades. Mittefinantsriski korrigeerimise muudatused alates algsaldodest kuni lõppsaldodeni jaotatakse kindlustusteenuse komponendiks ja kindlustuse finantseerimise komponendiks. RA arvutamisel kasutatakse Solventsus II riskimarginaali meetodit rakendades järgmisi muudatusi: riskide ulatuse piiramine rahuldamata nõuete eraldisest tulenevate riskidega, riskihorisondi pikendamine ühelt aastalt lõpliku perioodini, 70% usaldustaseme rakendamine. Kajastamise lõpetamine ja lepingu muutmine Aktsiaselts lõpetab lepingu kajastamise, kui see on lõppenud, see tähendab, kui lepingus nimetatud kohustused aeguvad või need on täidetud või tühistatud. Aktsiaselts lõpetab lepingu kajastamise ka juhul, kui selle tingimusi muudetakse viisil, mis oleks oluliselt muutnud lepingu kajastamist, arvestusega, et uued tingimused oleksid alati olemas olnud. Sellisel juhul kajastatakse muudetud tingimustel põhinev uus leping. Kui lepingu muutmine ei too kaasa kajastamise lõpetamist, käsitleb Aktsiaselts muudatusest tingitud rahavoogude muutusi kui muutusi täitmise rahavoogude hinnangutes. Esitusviis Kindlustuslepingute portfellid, mis on varad ja kohustised, ning edasikindlustuslepingute portfellid, mis on varad ja kohustised, esitatakse finantsseisundi aruandes eraldi. Kõik kajastatud rahavoogude 32  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 varad või kohustised, mis tekivad enne lepingute grupi kajastamist, arvatakse vastavate lepinguportfellide bilansilisse jääkväärtusesse. Aktsiaselts jaotab koondkasumiaruandes kajastatud summad kindlustustegevuse tulemiks enne edasikindlustust, mis hõlmab tulu kindlustuslepingutest ja kindlustustegevuse kulusid. Edasikindlustuslepingute tulud ja kulud esitatakse eraldi kindlustuslepingute tuludest ja kuludest. Edasikindlustuslepingutest tulenevad tulud ja kulud esitatakse kindlustustegevuse tulemis netosummana edasikindlustuse netokulude näol. Kõik muudatused mittefinantsriskiga seotud riski korrigeerimises sisalduvad kindlustustegevuse tulemis. Tulu kindlustuslepingutest ja kindlustustegevuse kulud kajastatakse järgmiselt. Tulu kindlustuslepingutest Kindlustusmaksete meetodi alusel mõõdetavate lepingute puhul on tulu kindlustuslepingutest igal perioodil oodatavate kindlustusmaksete summa teenuste osutamise eest selles perioodis. Aktsiaselts allokeerib oodatavaid kindlusmakseid igale perioodile aja möödumise printsiibi alusel. Kulud kindlustustegevusest Kindlustuslepingutest tulenevad kindlustustegevuse kulud kajastatakse koondkasumiaruandes üldjuhul nende tekkimisel. Need koosnevad järgmistest elementidest:  tekkinud kahjud ja muud kindlustustegevuse kulud, sh kindlustuslepingute sõlmimiskulud;  kahjumid koormavatest lepingutest ning nende kahjumite tagasipööramine, kui sellised tekivad;  rahuldamata nõuete eraldise korrigeerimised, mis ei tulene raha ajaväärtuse, finantsriski ja nende muutuste mõjust. Edasikindlustuslepingute netokulud Edasikindlustuslepingute netokulud hõlmavad makstud edasikindlustusmaksete jaotust, millest on maha arvatud edasikindlustajatelt sisse nõutud summad. Aktsiaselts kajastab makstud edasikindlustusmaksete jaotust koondkasumiaruandes, kui ta saab teenuseid edasikindlustuslepingutest. Iga perioodi eest makstud edasikindlustusmaksete jaotus on perioodi jooksul teenuste saamise eest oodatavate kindlustusmaksete summa. Otsese äritegevuse tulemust mõjutavad kaks peamist tegurit: muutused allahindluskõverates ja allahindluse vabastamine. Kuna ülekande valuutaks on alati Euro, siis vahetuskursside muutuseid arvesse ei võeta. Lisaks on edasikindlustuse puhul kaasatud muutused edasikindlustusandjate maksejõuetuse riskis. Kindlustuslepingute finantstulud ja -kulud hõlmavad kindlustus-ja edasikindlustuslepingute gruppide bilansilise jääkväärtuse muutusi, mis tulenevad raha ajaväärtuse mõjust, finantsriskist ja nende muutustest. 33  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 15. Finantsinstrumendid IFRS 9 kohaselt klassifitseeritakse finantsvarad ühte kolmest mõõtmiskategooriast: • varad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses; • varad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande; • varad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Omakapitaliinstrumendid kajastatakse alati õiglases väärtuses. Samas võib juhtkond teha tagasivõtmatu valiku kajastada õiglase väärtuse muutused läbi muu koondkasumiaruande, eeldusel, et instrumenti ei hoita kauplemiseesmärgil. Kui omakapitaliinstrumenti hoitakse kauplemiseesmärgil, tuleb selle õiglase väärtuse muutused kajastada kasumiaruandes. Vastavalt IFRS 9 on õiglase väärtuse hindamise põhimõtted järgmised: • Tase 1 – aktiivsetel turgudel noteeritud hinnad identsete varade või kohustiste jaoks; • Tase 2 – hindamismeetodid, mis tuginevad jälgitavatele sisenditele (turupõhised andmed, näiteks sarnaste varade või kohustiste noteeritud hindade jälgimine aktiivsetel või mitteaktiivsetel turgudel); • Tase 3 – turuandmed ei ole hinnangute andmiseks saadaval. Siin kajastatakse turul mitte- kaubeldavaid finantsvarasid, mille hindamisel ei ole kasutatud otseselt raha- ja kapitaliturult võetud sisendeid. Finantskohustuste puhul, mis on määratud kajastamiseks õiglases väärtuses läbi kasumiaruande, peab ettevõte enda krediidiriski muutusest tulenevad õiglase väärtuse muutused kajastama muus koondkasumiaruandes. IFRS 9 kehtestas uue mudeli väärtuse languse kahjumite kajastamiseks – oodatava krediidikahjumi mudeli. See on „kolmetasandiline“ lähenemine, mille aluseks on finantsvarade krediidikvaliteedi muutumine pärast esialgset arvelevõtmist. Praktikas tähendavad need reeglid seda, et ettevõtetel tuleb finantsvarade, mille osas ei ole väärtuse languse tunnuseid, arvele võtmisel kajastada koheselt kahjum, mis on võrdne 12-kuulise oodatava krediidikahjumiga (nõuded ostjatele puhul kogu nende eluea jooksul oodatava krediidikahjumiga). Kui on toimunud oluline krediidiriski suurenemine, tuleb väärtuse langust mõõta, kasutades kogu eluea jooksul oodatavat krediidikahjumit, mitte 12 kuu jooksul oodatavat krediidikahjumit. Mudel sisaldab lihtsustusi rendi- ja ostjatele nõuete osas. Ettevõttel on järgnevad finantsvarade tüübid, mis kuuluvad IFRS 9 krediidikahjumi mudeli alla: • nõuded kindlustustegevusest; • pangadeposiidid; • raha ja raha ekvivalendid. Aktsiaselts kajastab alati nõuetele ostjate vastu moodustatud allahindluse summas, mis võrdub nende kehtivusaja jooksul eeldatavalt tekkiva krediidikahjumiga. Nimetatud varade eeldatava 34  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldiste moodustamise maatriksit, mis põhineb Aktsiaseltsi ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel, mida korrigeeritakse konkreetsete deebitoridega seotud tegurite, üldiste majandustingimuste ning vajadusel raha ajaväärtusega. Eeldatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid. 16. Uued rahvusvahelise finantsaruandluse standardid ning Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tõlgenduste Komitee (IFRIC) tõlgendused Järgmised uued ja muudetud standardid kohalduvad pärast 1. jaanuari 2025 algavatele aruandeperioodidele ja lubatud on varasem rakendamine. Aktsiaselts ei ole ühtki neist uutest või muudetud standarditest ennetähtaegselt kasutusele võtnud ja tema hinnangul ei avalda need jõustudes Aktsiaseltsi raamatupidamise aruandele olulist mõju. - „Finantsinstrumentide liigitamise ja mõõtmise muudatused“ (IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused); - „Loodusressurssidest sõltuva elektrienergiaga seotud lepingud“ (IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused); - IFRS 18 „Teabe esitamine ja avalikustamine finantsaruannetes“; - IFRS 19 „Avaliku aruandekohustuseta tütarettevõtjad: avalikustatav teave“; - „IFRS raamatupidamisstandardite iga-aastased edasiarendused – 11. köide“. Ka ülejäänud uutel standarditel, standardite muudatustel ja tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju Aktsiaseltsi raamatupidamise aruandele. Lisa 2. Riskide juhtimine Riskijuhtimise eesmärk on Aktsiaseltsi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine ja selliste ootamatute sündmuste välistamine, mis võivad seada ohtu Aktsiaseltsi tegevuse ja vastavuse regulatiivsetele nõuetele. Riskijuhtimissüsteemi ülesandeks on juba esinevate või tulevikus tekkivate riskide tuvastamine, hindamine, pidev jälgimine, juhtimine ja raporteerimine. Riskijuhtimise strateegia lähtub Aktsiaseltsi tegutsemise aluseks olevast üldstrateegiast ja toetab Aktsiaseltsi põhitegevust läbi selgete riskitaluvuspiiride, riskide hajuvust soodustavate piirangute ja tegevusjuhiste kehtestamise. Riskijuhtimine on Aktsiaseltsis korraldatud kolme kaitseliinina: riskivõtjad ehk äri (esimene kaitseliin), riskijuhtimise funktsioon (teine kaitseliin) ning siseauditi funktsioon (kolmas kaitseliin) (joonis 1). 35  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Peamised riskid, mida Aktsiaseltsis juhitakse, on kindlustusrisk, tururisk, krediidirisk, tegevusriskid (sh operatsioonirisk, sh IKT riskid ja personalirisk), mainerisk ja likviidsusrisk. Riskijuhtimise tegevusi, riskitaluvuspiiride ja hajuvust soodustavate piirangute toimimist kontrollitakse Aktsiaseltsis regulaarse igakuise kindlustusriski aruandluse, kvartaalse riskipositsiooni aruandluse, vastavuskontrolli funktsiooni aruandluse ja siseaudititega ning sagedusega vähemalt kord aastas läbiviidava oma riskide ja maksevõime hindamisega (ORSA). Riskijuhtimise korraldamise eest Aktsiaseltsis vastutab juhatuse esimees ja riskijuhtimise strateegia on kehtestanud nõukogu. Kindlustusrisk Kindlustusrisk on põhiline risk, mida Aktsiaselts võtab igapäevase tegevuse raames. Kindlustusrisk koosneb kindlustusvõtjate välisriikides ja Eestis asuvatele ostjatele määratud krediidilimiitidest. Kindlustusriski realiseerumine toimub läbi kindlustusvõtjate poolt raporteeritavate kahjujuhtumite (tingituna ostja makseraskuste tõttu tekkinud suutmatusest tasuda kindlustusvõtja poolt ostjale esitatud arveid). Kindlustusriskide tuvastamine ja hindamine toimub vastavalt Aktsiaseltsis kehtestatud sise- eeskirjadele ja rakendatavatele tööprotsessidele. Kindlustusriskide aktsepteeritavatele riskitasemetele on seatud piirangud keskmise riskiskoori, reitingupõhise, riigipõhise ja sektoripõhise kuhjumise osas. Kindlustusriski juhtimise põhilisteks instrumentideks on ostjate piisav analüüs ja krediidilimiitide hajutamine. Kindlustusriski juhtimisel omab olulist rolli kindlustatavatele ostjatele reitingupõhiselt krediidilimiidi suuruse määramine. Iga krediidilimiit hinnatakse ja määratakse eraldi. Nõrga reitinguga ostjale krediidilimiiti ei määrata. 36  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Krediidilimiite määratakse ja nendega seonduvat riski hinnatakse Aktsiaseltsis üldjuhul kliendigrupi põhiselt. Kliendigrupi moodustamise põhiline kriteerium on võimalik makseraskuste levimine ühelt ettevõtjalt teisele, mis tähendab, et ühe ettevõtja makseraskused võivad kaasa tuua makseraskused teis(t)ele ettevõtja(te)le. Kindlustustegevuse jääkriski maandamiseks kasutab Aktsiaselts edasikindlustust. Edasikindlustus annab võimaluse olla kindlustatavate krediidilimiitide portfelliga osaks suuremast portfellist, suurendada seeläbi portfelli üldist hajutatust ning vähendada võimalikest kahjudest tulenevat negatiivset efekti Aktsiaseltsi majandustulemusele ja jätkusuutlikkusele. Edasikindlustuse valikul kehtivad erinevad nõuded turukõlbmatute (Ekspordi riikliku tagamise seaduse (ERTS) alusel kindlustatavate) ning turukõlbulike (muude) riskide kindlustamisele. ERTS-i kohaselt kindlustatavate tehingute korral on kindlustatavad riskid turukõlbmatud ning edasikindlustusandjaks on Eesti Vabariik ning edasikindlustamise tingimused on sätestatud ERTS-is või ERTS-i alusel Aktsiaseltsi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud edasikindlustuse lepingus. Turukõlbulike riskide kindlustamisel valitakse edasikindluse pakkuja edasikindlustuse teenusepakkujate seast tulenevalt sise-eeskirjades sätestatud nõuetele. Järgnevalt on esitatud kindlustusriski sensitiivsusanalüüs erinevate riskitegurite muutuste võimaliku mõju kohta Aktsiaseltsi majandustulemustele ning seeläbi omakapitalile (arvutus on näitlik): Mõju 2025. a. Mõju Riskitegur (tuh. eurot) Tulem 2025 a Võimalik muutus tulemile omakapitalile Tulu kindlustusmaksetest (neto) 1 170 vähenemine 5% -59 -0.3% Kogukahju (neto) -494 suurenemine 20% -99 -0.5% Tegevuskulud -1 144 suurenemine 5% -57 -0.3% Mõju 2024. a. Mõju Riskitegur (tuh. eurot) Tulem 2024 a Võimalik muutus tulemile omakapitalile Tulu kindlustusmaksetest (neto) 1 107 vähenemine 5% -55 -0.3% Kogukahju (neto) -620 suurenemine 20% -124 -0.6% Tegevuskulud -1 224 suurenemine 5% -61 -0.3% 37  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Alljärgnevalt on ära toodud riskiparameetrite võimalike muutuste mõju Aktsiaseltsi tulemile ja omakapitalile seisuga 31.12.2025: Mõju 2025. a Mõju Tegurid (tuh. eurot) Tulem 2025 a Võimalik muutus tulemile omakapitalile Esinenud kahjunõuded bruto enne edasikindlustuslepingute -540 muutus +/- 5% +/- 27 +/- 0.1% riski maandamist Esinenud kahjunõuded neto pärast edasikindlustuslepingute -395 muutus +/- 5% +/- 20 +/- 0.1% riski maandamist Kindlustuslepingute sõlmimiskulud ja muud -402 muutus +/- 5% +/- 20 +/- 0.1% kindlustustegevuse kulud 2025. aasta lõpul moodustas kodumaiste ostjate suhtes sõlmitud krediidikindlustus 23% (2024. aasta lõpul samuti 23%) kogu kindlustatud krediidiriskist. Riigi tagatistega kindlustatud krediidiriskide maht, mis hõlmab pikaajaliste tehingute krediidikindlustust ning lühiajaliste tehingute krediidikindlustust, mille puhul kindlustatud ostjad asuvad väljaspool „Komisjoni teatise liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes“ 1 lisas nimetatud riikides, moodustas 6% kindlustatud mahust. Krediidilimiitide portfelli jagunemine riikide lõikes seisuga 31.12.2025 oli alljärgnev: 1 Avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 10.12.2021 (2021/C 497/02) 38  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Krediidilimiitide portfelli jagunemine riikide lõikes seisuga 31.12.2024 oli alljärgnev: Krediidilimiitide portfelli jagunemine sektorite lõikes seisuga 31.12.2025 oli alljärgnev (tuh. €): 31.12.2025 Osakaal 31.12.2024 Osakaal Hulgi- ja jaekaubandus 114 191 36,9% 105 627 36,3% Ehitus 51 525 16,7% 53 851 18,5% Puidutöötlemine 36 077 11,7% 33 389 10,9% Metallitööstus 31 876 10,3% 29 488 9,9% Keemiatööstus 18 199 5,9% 15 924 5,2% Põllumajandus, toiduainetööstus 15 492 5,0% 8 909 2,9% Paberi ja pabertoodete tootmine 9 540 3,1% 10 390 3,4% Muu tegevus 5 618 1,8% 7 372 2,0% Finants- ja kinnisvarategevus 5 530 1,8% 5 749 2,0% Tekstiilitööstus 4 650 1,5% 3 778 1,3% Elektroonikatööstus 4 365 1,4% 3 703 1,2% Veondus ja laondus 4 066 1,3% 5 095 1,7% Ehitusmaterjalide tootmine 3 308 1,1% 3 288 1,6% Mäetööstus, jäätmekäitlus 3 084 1,0% 2 157 0,7% Trükindus ja salvestiste paljundus 615 0,2% 6 346 2,1% Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 510 0,2% 50 0,0% Turism 315 0,1% 584 0,2% IT 182 0,1% 74 0,0% Avalik haldus 150 0,0% 0 0,0% KOKKU 309 290 100% 295 770 100% 39  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Kahjusid on perioodil 2011-2025 välja makstud 238 korral kogusummas 12,5 miljonit eurot. Üle 100 000 euro suuruseid kahjusid on kogu tegutsemisaja jooksul välja makstud 32, neist kaks 2025. aastal. 31.12.2025 seisuga on kahjude katteks moodustatud eraldiste summa 1,4 miljonit eurot. Juhtkond hindab eraldiste moodustamise aluseks olevaid hinnanguid adekvaatseks ning vajadust möödumata riskide eraldise moodustamiseks ei näe. Samas, tulenevalt reserveerimisprotsessi olemuslikust ebakindlusest ajas ja muutuvatest teguritest, ei saa tagada, et eraldiste summad oleksid lõplikud. Likviidsusrisk Likviidsusriski juhtimise eesmärk on tagada Aktsiaseltsi jätkusuutlikkus kohustuste õigeaegsel teenindamisel ning välistades vabade vahendite paigutamise selliselt, et rahaliste vahendite vajaduse tekkimisel esineb viivitus positsioonide realiseerimise tõttu. Tulenevalt Aktsiaseltsi ajalooliselt väga tugevast kapitaliseeritusest ja likviidsuspositsioonist, ei ole vajalik eraldi hinnata menetlustähtaegade erinevusi sissetulevate ja väljaminevate rahavoogude vahel, kuna kogu võimalik Aktsiaseltsi tegevusega seotud likviidsuse vajadus on võimalik ära katta vahenditega kontol. Aktsiaseltsi tegevuskulud on väga täpselt etteprognoositavad ja jaotuvad aasta lõikes ühtlaselt. Kindlustushüvitise maksmise kohustust on enamikel juhtudel võimalik ette prognoosida klientide maksehäirete raporteerimise tagajärjel. Ootamatult saabub kindlustushüvitise maksmise kohustus kindlustatud ostja ootamatu pankrotistumise korral (millisel juhul ei pruugi kliendil olla tekkinud kohustust maksehäirest raporteerida). Viimati nimetatud juhtumite osakaal on üle ajaloo olnud pigem väike ning valmisolek nendeks on tagatud likviidsusreservi kehtestamisega. Likviidseteks vahenditeks loetakse Aktsiaseltsis raha pangakontol ja raha ekvivalente (so lühiajalised üldjuhul kuni 3 kuud kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk), lühiajalisi hoiuseid või hoiuseid, mille tähtaeg saabub 3 kuu jooksul pärast bilansipäeva või mida on võimalik katkestada ning juhatusel on bilansipäeva seisuga kindel teadmine, et seda kavatsetakse teha. Likviidsete vahendite hulka võib arvata ka edasikindlustusandja deposiidi (olemasolul) kuni edasikindlustusandja vastutuseni rahuldamata nõuete eraldise ja tuleviku väljamaksete kohustise osas. 40  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Finantsvarade ja kohustiste ajaline jaotus: 31.12.2025 Diskonteerimata lepingulised rahavood Bilansiline 0-6 2-5 üle 5 tuh eurot 6-12 kuud 1-2 aastat Kokku maksumus kuud aastat aasta Finantsvarad sh: 38 253 13 986 10 647 2 283 4 122 7 215 38 253 võlakirjad 15 118 499 999 2 283 4 122 7 215 15 118 fondiosakud 3 763 3 763 0 0 0 0 3 763 tähtajalised hoiused 16 696 7 048 9 648 0 0 0 16 696 raha 2 677 2 677 0 0 0 0 2 677 Finantskohustised 31 31 0 0 0 0 31 Rendikohustised 39 10 10 19 0 0 39 31.12.2024 Diskonteerimata lepingulised rahavood Bilansiline 0-6 6-12 2-5 üle 5 tuh eurot maksumus 1-2 aastat Kokku kuud kuud aastat aasta kokku Finantsvarad sh: 37 993 13 984 10 850 1 463 6 304 5 392 37 993 võlakirjad 14 156 997 0 1 463 6 304 5 392 14 156 fondiosakud 3 694 3 694 0 0 0 0 3 694 tähtajalised hoiused 11 850 1 000 10 850 0 11 850 raha 8 293 8 293 0 0 0 0 8 293 Finantskohustised 38 38 0 0 0 0 38 Rendikohustised 39 7 7 25 0 0 39 Tabel on koostatud eeldusel, et deposiidid ja võlakirjad realiseeritakse tähtaja saabumisel, fondiosakuid on võimalik realiseerida 2-3 tööpäeva jooksul. Tegelike rahavoogude ajastus võib olla erinev tulenevalt ennetähtaegsetest maksetest, lepingu muudatustest või muudest asjaoludest tingitult. Finantskohustised summas 30 929 eurot on kõik alla ühe aastased kohustised sisaldades võlgnevusi tarnijatele (lisa 14). Lisaks on Aktsiaseltsil kohustisi kindlustuslepingutest kokku 1,5 miljoni euro ulatuses, mille osas on ülevaade antud lisades 13. Kohustisena on kajastatud ka riigi edasikindlustuse deposiit, mille arvelt makstakse tulevikus välja riigi edasikindlustusega kindlustuslepingutest tulenevaid võimalikke kahjusid. Deposiidi summa seisuga 31.12.2025 oli 15,9 miljonit eurot (lisa 12). Deposiidi näol on tegemist pikaajalise ressursiga, mida Aktsiaselts kasutab ekspordi riikliku tagamise seaduse (ERTS) alusel. Riigi edasikindlustuse deposiiti on kirjeldatud lisa 1 punktis 9. 41  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Krediidirisk Krediidiriskina käsitletakse Aktsiaseltsis riski, et Aktsiaseltsi finantsseisundi aruandes kajastatavad rahalised nõuded vastaspoolte vastu ei ole sissenõutavad või kaotavad oma likviidsuse. Krediidiriski juhtimise mõte on, et Aktsiaseltsi finantsseisundi aruandes kajastatud rahalised nõuded on turvalised ja vastaspooled on suutelised rahalisi nõudeid kokkulepitud tingimustel täitma. Krediidirisk esineb Aktsiaseltsis eelkõige läbi edasikindlustuse lepingute ja likviidseid vahendeid haldavate pankade. Muud krediidiriskid on nende mahtusid arvestades väheolulised ja nende juhtimist eraldi ei käsitleta. Riski juhtimiseks kasutatav põhiline meede on hoolikas partnerite valik, määrates selged nõuded tunnustatud ja aktsepteeritavatele vastaspooltele. Samuti peab olema tagatud piisav hajutatus partnerite vahel nii, et ühe partneri võimalik ootamatu makseraskus ei seaks ohtu Aktsiaseltsi jätkusuutlikku tegutsemist. Partneriteks tohib valida pankasid, kes tegutsevad Eestis väljastatud tegevusloa alusel või Euroopa Liidus väljastatud tegevusloa alusel tegutsevate pankade Eesti tegevusloa alusel tegutsevaid filiaale. Edasikindlustuspartneriteks tohib valida edasikindlustuse teenusepakkujaid, kellele on tegevusluba väljastatud riigis, kus edasikindlustusandjate tegutsemise aluste osas kehtivad samaväärsed nõuded Euroopa Liidus edasikindlustusandjale kehtestatud nõuetega. Tegevusharude lõikes on risk seotud eelkõige Eesti finantssektoriga. Aktsiaseltsi rahalisi vahendeid ja riikliku tagatisdeposiidi vahendeid kokku summas 19,4 miljonit eurot (seisuga 31.12.2025) hoitakse Eestis registreeritud pankades ja pangafiliaalides kas deposiidina või arvelduskontol. Moody’se pikaajalise krediidireitingu järgi jagunevad finantsvarad (raha, hoiused, võlakirjad, fondiosakud) soetusmaksumuses seisuga 31.12.2025 alljärgnevalt (tuh. eurodes): tuh eurot 31.12.2025 osakaal 31.12.2024 osakaal Aaa 565 1% 0 0% Aa2 436 1% 0 0% Aa3 7 786 20% 5 381 14% A1 3 165 8% 0 0% A2 2 766 7% 3 890 10% A3 8 514 22% 7 908 21% Baa1 2 931 8% 1 919 5% Baa2 6 020 16% 7 605 20% Baa3 1 995 5% 1 995 5% Reitinguta 4 198 11% 9 517 25% KOKKU 38 376 100% 38 214 100% Finantsvaradest 40,9% oli investeeritud võlakirjadesse, mille kajastamine toimus õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi. Kõik õiglases väärtuses kajastatavatest finantsinvesteeringutest 42  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 kuulusid seisuga 31.12.2025 esimesse tasemesse ehk finantsvarad, mille õiglane väärtus määratakse kasutades aktiivsetel turgudel noteeritud hindu. 31.12.2025 seisuga oli 4,1% finantsvaradest investeeritud aktsiafondidesse ning 4,5% võlakirjafondidesse. Finantsvaradest 15,9 miljonit eurot olid riikliku tagatisdeposiidi varad, mis olid paigutatud kuni aastapikkustesse deposiitidesse ja pangakontole. Aktsiaseltsi edasikindlustusandjatest on Swiss Re`l Moody’s reiting Aa3 ja Atradius Credito y Caucion`l reiting A1. Tururisk Tururiskina defineerib Aktsiaselts vara väärtuse muutust tulenevalt valuuta-, väärtpaberi- ja muudel turgudel toimunud tehingutest ja sündmustest. Tururisk esineb Aktsiaseltsis eelkõige investeerimistegevuse, vähesel määral ka kindlustustegevuse kaudu. Investeerimistegevuse all peetakse silmas Aktsiaseltsi käsutuses olevate rahaliste vahendite investeerimist finantsinstrumentidesse ja väärtpaberitesse eesmärgiga teenida suuremat tulu kui teenitaks raha pangakontol hoidmise eest. Tururiskina investeerimistegevuses eristatakse intressiriski, valuutariski, aktsiariski ja kaubeldavate toorainete riski. Kindlustustegevuse jaoks võib tururiskina esineda valuutarisk. Tururiski juhtimise aluseks on erinevatele investeerimisinstrumentidele osakaalu piirangu seadmine, võlakirja emitentidele sektoripõhisele kuhjumisele piirangu seadmine ja aktsepteeritavale võlakirjale reitingupiiri seadmine. Tururiski maandamiseks on igale tururiski alamkategooriale seatud nõudmised ja piirangud, mida tuleb tehingute tegemisel järgida. Investeerimistegevusse on kaasatud vaid Aktsiaseltsi omavahendid. Edasikindlustusandjate deposiite võib investeerimistegevusse kaasata ainult teatud tingimustel. Selliseid rahalisi vahendeid hoiab Aktsiaselts põhitegevusest eraldatud pangakontodel (lubatud on ainult kuni 12-kuulised tähtajalised hoiused). Intressirisk esineb Aktsiaseltsis vaid investeerimistegevuses. Aktsiaselts peab järgima konservatiivset hoiakut ning paigutama raha vaid madala riskiga instrumentidesse, mille intressimäärade käitumine on ettearvatav. Investeerimistegevuses on lubatud omavahenditele vastavat vara paigutada ainult kindla tähtajaga eurodes emiteeritud reguleeritud turul kaubeldavatesse võlakirjadesse, millele on sise-eeskirjades sätestatud tingimuste kohaselt omistatud investeerimisjärgu krediidireiting. Aktsia- või võlakirjafondidest on lubatud investeerida vaid ESG märgisega börsil kaubeldavatesse aktsia- või võlakirjafondidesse ja/või ESG märgisega aktiivselt juhitud aktsia- või võlakirjafondidesse, mis on kaubeldavad EL-s asuval reguleeritud väärtpaberiturul. Aruandeaasta lõpu seisuga moodustas Aktsiaseltsi finantsvaradest 50,6% arvelduskontol hoitavad vahendid ning tähtajalised hoiused. Nendel intressirisk puudub. Võlakirjadesse oli aruandeaasta lõpu seisuga paigutatud 39,5%, aktsiafondidesse 5,5% ja võlakirjafondidesse 4,4% vahenditest. 43  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Riskitegur Turuväärtus Võimalik muutus Mõju Mõju 31.12.2025 (tuh tulemile omakapitalile eurot) (tuh eurot) (%) Võlakirjad 15 118 Intressimäära muutus 1% +/-646 +/-3,0 Riskitegur Turuväärtus Võimalik muutus Mõju Mõju 31.12.2024 (tuh tulemile omakapitalile eurot) (tuh eurot) (%) Võlakirjad 14 156 Intressimäära muutus 1% +/-591 +/-2,7 Valuutarisk on risk, et finantsinstrumendi õiglane väärtus või tulevased rahavood kõiguvad vahetuskursside muutuste tõttu. Aktsiaselts pakub teenust Eesti turul ja Eesti ettevõtjatele, seetõttu on arveldusvaluutaks euro. Lühiajalist krediidikindlustust ei ole lubatud pakkuda muus valuutas kui euro. Kõik kindlustusmaksed arvutatakse vaid eurodes ja arveldatakse eurodes. Kindlustushüvitised, sh kindlustusvõtjate poolt ostjatele eurost erinevas valuutas väljastatud arvetega seotud kindlustushüvitised, arvestatakse eurodes. Sellest tulenevalt olid ka kõik finantsvarad 31.12.2025 seisuga eurodes. Aktsiaseltsi investeerimistegevuse raames on lubatud vahendeid paigutada üldjuhul ainult eurodes väljastatud instrumentidesse. Aktsiaselts aktsepteerib aktsiafondide koosseisus kaudset valuutariski (fondide kauplemisvaluuta on euro, kuid eurotsooni väliste instrumentide valuutariski maandamine ei ole nõutav). Operatsioonirisk Operatsioonirisk on risk, et Aktsiaselts kannab kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse või süsteemide ebaadekvaatsusest või mittetoimimisest oodatud viisil või välistest sündmustest. Kahju võib olla nii varaline kui ka mittevaraline (nt maineriski realiseerumine). Operatsioonirisk hõlmab IKT-riski, mis on mõistlikult tuvastatav asjaolu võrgu- ja infosüsteemide kasutamisel, mis realiseerumise korral võib seada ohtu võrgu- ja infosüsteemide, tehnoloogiast sõltuva vahendi või protsessi, operatsioonide ja protsesside või teenuse osutamise turvalisuse, avaldades negatiivset mõju digitaalsele või füüsilisele keskkonnale. Aktsiaseltsi tegevuse ulatust ja spetsiifilist valdkonda arvestades, on operatsiooniriski juhtimisel fookuses eelkõige inimliku vea tõttu rahalise kao tekkimise riski vähendamine ja vajalike infotehnoloogiliste süsteemide toimimise tagamine ja varundamine. Operatsiooniriski juhitakse läbi korrektsete ärikontrolli sise-eeskirjade kehtestamise, mille eesmärgiks on luua toimiv sisekontrollisüsteem. IKT-riski juhtimiseks ja IKT-riskide varaseks avastamiseks kehtestab Aktsiaselts infoturvet, IKT- varade kasutamist ning IKT teenusepakkujate kasutamise nõudeid reguleerivad sise-eeskirjad, samuti nõuded IT talitluspidevusele. Infoturvet reguleerivas sise-eeskirjas sätestab Aktsiaselts muu hulgas IKT-intsidentide liigitamise põhimõtted ning tegevuspõhimõtted selle kohta, kuidas toimub tõsistest IKT-intsidentidest teavitamine Finantsinspektsioonile ning asjakohasel juhul muule organile või isikule. 44  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Operatsiooniriski realiseerumise juhtum esineb, kui avastatakse töötaja poolt tahtlikult või tahtmatult (töötaja lohakuse või hooletuse tõttu) tehtud viga või töötaja poolt toime pandud pettus või kui võrgu ja infosüsteemide rikke või küberrünnaku tõttu on kaduma läinud kriitilised andmed, samuti kui võrgu- ja infosüsteemid on muutunud kättesaamatuks või kui esineb muu ette planeerimata sündmus, mis seab ohtu Aktsiaseltsi igapäevase tegevuse või võimekuse täita õigusaktidega sätestatud nõuded. Töötaja tehtud veast tingitud operatsiooniriski tuvastamiseks korraldab Aktsiaseltsi juhtivanalüütik pistelisi kontrolle. IKT-riskide varaseks avastamiseks kasutatavad meetmed on kirjeldatud infovarade kasutamise ning infoturbe põhimõtteid reguleerivas sise-eeskirjas. Aktsiaseltsi väiksusest tulenevalt tuvastab Aktsiaselts operatsiooniriskina ka võtmeisikute riski. Mainerisk Aktsiaseltsi oluliseks tegevuse aluseks on usaldus, millele tuginedes kliendid ja koostööpartnerid julgevad kasutada Aktsiaseltsi teenuseid. Usalduse tekkimise aluseks on Aktsiaseltsi tegevuse vastavus klientide ja koostööpartnerite ootustele. Selle tulemuseks on Aktsiaseltsi üldine hea maine klientide ja koostööpartnerite seas. Maineriski juhtimisel on suurim roll erinevate tegevuste ja mõjutajate välistamisel või nende riskitaluvuse piirist välja arvamisel. Maineriski tuvastamine toimub selliste tegevuste ning sündmuste kindlaks tegemise teel, mis võivad kaasa tuua maineriski realiseerumise. Maineriski puudutavatele intsidentidele tuleb juhatuse esimehel reageerida viivitamatult ning koostada tegevuskava iga intsidendi kohta. Kapitalijuhtimine Kapitalijuhtimise eesmärgiks on juhtida kapitali nii, et oleks tagatud Aktsiaseltsi jätkusuutlikkus ning kindlustades seeläbi kindlustusvõtjate, kreeditoride ja aktsionäride huvide kaitse. Vastavalt kindlustustegevuse seadusele on kindlustusandja kohustatud igal hetkel omama vähemalt solventsuskapitalinõude ulatuses nõuetekohaseid omavahendeid ja miinimumkapitalinõude ulatuses nõuetekohaseid põhiomavahendeid. Vastavalt seadusele peavad krediidikindlustusega tegeleva kindlustusseltsi omavahendid olema minimaalselt 4 miljonit eurot. Aktsiaseltsi omakapital 31.12.2025 seisuga moodustas 21,6 miljonit eurot. Aktsiaseltsi solventsuspositsioon vastavalt Solventsus II reeglitele on tugev ning vastab regulatiivsetele nõuetele. Lisaks on vastavalt ekspordi riikliku tagamise seaduse § 14 avatud Aktsiaseltsi juures Eesti Vabariigi poolt edasikindlustaja deposiit riigi edasikindlustuse tingimustele vastavate kindlustuslepingute alusel eksporditagatistest tulenevate edasikindlustusandja kohustuste täitmiseks. Deposiidi saldo seisuga 31.12.2025 oli 15,9 miljonit eurot (vt lisa 12). 45  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Lisa 3. Tulem kindlustustegevusest Lisa 2025 2024 Tulu kindlustustegevusest 1 694 001 1 604 127 Kulud kindlustustegevusest -942 029 -1 080 822 Tekkinud kahjunõuded ja muud kulud 18 -767 906 -781 607 Muudatused tekkinud nõuetega seotud 18 kohustustes 227 715 332 346 Kindlustuslepingute sõlmimiskulud -45 957 -39 115 Muud kindlustustegevuse kulud -355 881 -592 446 Netokulud edasikindlustusest -237 550 -168 693 Edasikindlustuslepingute kulud 18 -383 105 -343 702 Edasikindlustuslepingute tagasimaksed ja muu 18 tulu 145 555 175 009 Neto finantstulem -12 207 -4 176 Kindlustuslepingute finantstulud/-kulud 18 -18 962 -7 071 Edasikindlustuslepingute finantstulud/-kulud 18 6 755 2 895 Tulem kindlustustegevusest 502 215 350 436 Lisa 4. Tulem investeeringutelt 2025 2024 Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi: Intressitulu võlakirjadelt 401 891 379 801 Dividenditulu fondiosakutelt 57 189 36 579 Kasum/kahjum võlakirjade ja fondiosakute väärtuse muutusest 60 520 452 505 Kasum/kahjum võlakirjade müügist 5 170 Kokku 519 605 869 055 Muud finantsvarad: Intressitulu tähtajalistelt hoiustelt 51 493 93 305 Intressitulu arvelduskontolt ja üleöödeposiidilt 19 763 46 582 Kokku 71 256 139 887 Investeerimistegevuse juhtimise kulud -61 565 -70 775 Tulem investeeringutest kokku 529 296 938 167 46  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Lisa 5. Muud tulud 2025 2024 Tulud krediidiraportitest 118 738 114 629 Eelmiste perioodide korrigeerimine 76 341 0 Muud ühekordsed tulud 1 792 0 Muud tulud kokku 196 871 114 629 Eelmiste perioodide korrigeerimine summas 76,3 tuhat eurot sisaldab varasemate aastate kindlustusmakseid summas 17,6 tuhat eurot, edasikindlustuslepingute kulude reservi vähendamist summas 42 tuhat eurot ja muude kohustuste korrigeerimist summas 16,7 tuhat eurot. Lisa 6. Tegevuskulud 2025 2024 Tööjõukulud 810 552 818 233 Vahendustasud 36 234 33 138 Turunduskulud 9 724 5 977 Infoteenused 53 995 54 702 Amortisatsioonikulu 17 672 15 729 Muud tegevuskulud 283 946 296 311 KOKKU 1 212 123 1 224 090 sh kindlustustegevuse kulud ja kahjukäsitluskulud 469 883 631 562 sh muud tegevuskulud 742 240 592 528 KOKKU 1 212 123 1 224 090 Lisa 7. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalendid koosnevad arvelduskontol olevatest vahenditest pangas. 31.12.2025 ja 31.12.2024 seisuga olid kõik rahalised vahendid arvelduskontol eurodes. 31.12.2025 31.12.2024 Raha arvelduskontol ja üleöödeposiit (Lisa 17) 2 676 809 8 293 008 KOKKU 2 676 809 8 293 008 47  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Lisa 8. Nõuded Muud nõuded 31.12.2025 31.12.2024 Krediidiraportite tasud 9 808 7 176 Muud nõuded 0 428 KOKKU 9 808 7 604 Aasta jooksul ei kantud kuludesse ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid, samuti mitte ka 2024. aastal. Üle 90 päeva vanuseid nõudeid aasta lõpu seisuga ei olnud. Viitlaekumised ja ettemakstud tulud 31.12.2025 31.12.2024 Intresside viitlaekumine 309 047 308 439 Ettemakstud tulevaste perioodide kulu 73 480 56 504 KOKKU 382 527 364 943 Intresside viitlaekumine sisaldab intresse võlakirjadelt ja deposiitidelt. Lisa 9. Finantsinvesteeringud Seisuga 31.12.2025 koosnesid Aktsiaseltsi finantsinvesteeringud hoiustest krediidiasutustes ning võlakirjadest ja fondiosakutest, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi. Investeerimisportfellis olevate võlakirjade õiglase väärtuse määramisel kasutatakse Bloomberg infosüsteemist saadud aktiivse turu hinnanoteeringuid või väärtpaberiportfelli haldaja poolt antud hinnanoteeringuid. IFRS 13 sätestatud õiglase väärtuse määramise hierarhia kolme taseme hulgast kuulusid Aktsiaseltsi õiglases väärtuses kajastatavad võlakirjad ja fondiosakud seisuga 31.12.2025 esimesse tasemesse ehk finantsvarad, mille õiglane väärtus määratakse kasutades aktiivsetel turgudel noteeritud hindu, ning tähtajalised deposiidid teise tasemesse (vt lisa 17). Finantsinvesteeringud õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande 31.12.2025 31.12.2024 Aktsiafondid 2 093 454 2 023 303 Võlakirjafondid 1 669 159 1 671 006 Võlakirjad 15 117 695 14 155 886 Tähtajalised hoiused 16 696 238 11 850 000 KOKKU (Lisa 17) 35 576 546 29 700 195 48  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Võlakirjade jaotus krediidireitingute lõikes 31.12.2025 Osakaal 31.12.2024 Osakaal A1 3 154 980 21% 0 0% A2 2 243 363 15% 2 723 110 19% A3 1 861 556 12% 1 461 165 10% A3u 538 100 4% 0 0% Aa3 428 172 3% 0 0% Aaau 538 050 4% 0 0% Baa1 või BBB+ 4 008 899 27% 4 449 540 31% Baa2 969 055 6% 946 350 7% Baa3 1 375 520 9% 1 348 170 10% Reitinguta 0 0% 3 227 550 23% KOKKU 15 117 695 100% 14 155 885 100% Kui puudub Moody`s reiting võlakirja tasandil, siis on kajastatud võlakirja reiting emitendi tasandil. Võlakirjade jaotus tähtaja järgi 31.12.2025 Osakaal 31.12.2024 Osakaal Kuni 1 aasta 1 497 625 10% 996 855 7% 1-5 aastat 6 405 184 42% 7 766 695 55% Üle 5 aasta 7 214 886 48% 5 392 335 38% KOKKU 15 117 695 100% 14 155 885 100% Lisa 10. Kasutamisõiguse varad Rendipind Saldo seisuga 31.12.2024 (kontor) Soetusmaksumus 68 776 Akumuleeritud kulum -29 803 Jääkmaksumus 38 973 Toimunud muutused aruandeaastal Uue rendilepingu maksumus 42 318 Katkestatud rendilepingu jääk -26 800 Arvestatud kulum -15 699 Saldo seisuga 31.12.2025 Soetusmaksumus 42 318 Akumuleeritud kulum -3 526 Jääkmaksumus 38 792 49  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Kasutusõiguse varadena on kajastatud bürooruumide üürimaksed rendiperioodi lõpuni aadressil Sepise tn 7, Tallinn. Diskontomäärana kasutati 5%. Aruandeaastal lõpetati ennetähtaegselt üürileandja sellekohase teatise alusel vana üürileping ja sõlmiti uus leping uue rendipinna osas. Kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekuid Aktsiaseltsil 31.12.2025 seisuga ei olnud (2024. aastal kapitaliseeritud väljaminekud samuti puudusid). Lisa 11. Immateriaalne põhivara Saldo seisuga 31.12.2024 Tarkvara Soetusmaksumus 36 699 Akumuleeritud kulum -30 943 Jääkmaksumus 5 756 Toimunud muutused aruandeaastal Arvestatud kulum -1 974 Saldo seisuga 31.12.2025 Soetusmaksumus 36 699 Akumuleeritud kulum -32 917 Jääkmaksumus 3 782 50  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Lisa 12. Riigi edasikindlustuse kahjureserv 2025 2024 Saldo seisuga 01.01 15 425 957 15 011 364 Laekunud regressid 31 500 35 000 Kogutud kindlustuspreemiad riikliku tagatisega lepingutest 53 186 51 865 Komisjonitasu riiklikult edasikindlustajalt -7 977 -7 780 Välja makstud kahjud 0 -173 036 Tulud investeeringutelt 429 489 508 544 Saldo seisuga 31.12 (Lisa 2 ja 20) 15 932 155 15 425 957 Varad riigi edasikindlustusest Varad edasikindlustusest (LRC) 1 876 614 Varad edasikindlustusest (LIC) 294 512 239 772 Kokku varad riigi edasikindlustusest (Lisa 20) 296 389 240 386 Neto kohustis edasikindlustuse deposiidist 15 635 766 15 185 571 Riiklikest eksporditagatistest tulenevate võimalike nõuete otsese mõju maandamiseks on ekspordi riikliku tagamise seaduses ette nähtud edasikindlustusandja deposiidi loomine kindlustusandja juures, kuhu eraldatakse riigi poolt vahendid. Deposiiti kantakse riigi poolt edasikindlustatud riskidele vastav edasikindlustusmakse, millest on maha arvatud komisjonitasu, samuti deposiidi vahendite investeerimisest saadav tulu ja deposiidi arvelt täidetud kohustiste tagasinõudest võlgnikelt saadud vahendid (vt lisa 20). Lisa 13. Kindlustus- ja edasikindlustuslepingud 31.12.2025 31.12.2024 Varad (nõuded) edasikindlustuslepingutest 679 379 765 028 Kohustised kindlustuslepingutest kindlustusvõtjatele 1 502 373 1 728 385 Kohustised edasikindlustuslepingutest 87 735 146 380 Vara edasikindlustuslepingutest sisaldab nõudeid edasikindlustajale tuleviku väljamaksete eest summas 623 690 eurot ja tasumata arveid summas 55 689 eurot (lisa 18B). Kohustised kindlustuslepingutest sisaldab rahuldamata nõuete eraldist summas 1 359 090 eurot (lisa 18A) ja kohustist tuleviku väljamakseteks summas 143 283 eurot, millest on maha arvatud tasumata arved. Kohustised edasikindlustuslepingutest sisaldab tasumata arveid edasikindlustajale summas 87 735 eurot (lisa 18B). 51  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Lisa 14. Muud kohustised 31.12.2025 31.12.2024 Võlad tarnijatele 30 929 37 937 Võlad töövõtjatele 123 468 142 458 Maksuvõlad 31 324 27 437 sh Käibemaksu kohustis 1 466 1 287 Tulumaksu kohustis 10 965 9 110 Sotsiaalmaksu kohustis 16 762 15 464 Töötuskindlustusmakse 847 790 Kogumispensionimakse 1 284 786 Muud kohustised 32 260 55 164 KOKKU 217 981 262 996 Lisa 15. Rendikohustised Saldo seisuga 31.12.2024 39 955 Rendikohustustelt arvestatud intress 1 548 Rendimaksed -17 360 Rendikohustuse suurenemine 14 808 Saldo seisuga 31.12.2025 38 951 Lisa 16. Omakapital 31.12.2025 31.12.2024 Aktsiakapital 19 173 600 19 173 600 Aktsiate arv 191 736 191 736 Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 100.00 100.00 Kohustuslik reservkapital 136 318 136 318 Vastavalt põhikirjale on Aktsiaseltsi aktsiakapitali minimaalseks suuruseks 4 793 374 eurot ja maksimaalseks suuruseks 19 173 600 eurot. Aktsiate nimiväärtuseks on 100 eurot. Vastavalt äriseadustikule annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja Aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Omakapitali reservid koosnevad kohustuslikust reservkapitalist, mis moodustatakse iga-aastasest puhaskasumi eraldisest. Vastavalt põhikirjale suunatakse reservkapitali igal aastal 1/20 Aktsiaseltsi puhaskasumist, kuni see moodustab 1/10 aktsiakapitalist. 52  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Lisa 17. Finantsvarade (FV) ja -kohustiste (FK) õiglane väärtus Bilansiline väärtus Õiglane väärtus FV-d õiglases FK-d Laenud ja väärtuses korrigeeritud Tase tuhandetes eurodes Kokku Tase 1 Tase 2 Kokku nõuded muutusega läbi soetus- 3 kasumiaruande maksumuses 31.12.2025 Finantsvarad Tähtajalised deposiidid 16 696 0 0 16 696 0 16 696 0 16 696 Võlakirjad 0 15 118 0 15 118 15 118 0 0 15 118 Aktsia- ja 3 763 0 3 763 3 763 0 0 3 763 võlakirjafondid Raha ja raha 2 677 0 0 2 677 2 677 0 0 2 677 ekvivalendid Finantsvarad kokku 19 373 18 881 0 38 254 21 558 16 696 0 38 254 (lisad 7, 9) Finantskohustised Muud finantskohustised 0 0 31 31 0 0 0 0 Finantskohustised 0 0 31 31 0 0 0 0 kokku (lisa 14) 31.12.2024 Finantsvarad Tähtajalised deposiidid 11 850 0 0 11 850 0 11 850 0 11 850 Võlakirjad 0 14 156 0 14 156 14 156 0 0 14 156 Aktsia- ja 0 3 694 0 3 694 3 694 0 0 3 694 võlakirjafondid Raha ja raha 8 293 0 0 8 293 8 293 0 0 8 293 ekvivalendid Finantsvarad kokku 20 143 17 850 0 37 993 26 143 11 850 0 37 993 (lisad 7, 9) Finantskohustised Muud finantskohustised 0 0 38 38 0 0 0 0 Finantskohustised 0 0 38 38 0 0 0 0 kokku (lisa 14) 53  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Kindlustuslepingutest ja edasikindlustuslepingutest tulenevaid kohustisi on Aktsiaseltsil 1 590 108 euro ulatuses (1 874 765 eurot 31.12.2024 seisuga). Kohustisena on kajastatud ka riigi edasikindlustuse deposiit, mille kohta on ülevaade toodud lisas 12. Aktsiaseltsi juhatuse hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ja kohustiste väärtused oluliselt nende õiglasest väärtusest seisuga 31.12.2025. Nõuded klientidele ja muud nõuded ning kohustised edasikindlustuslepingutest ja muud kohustised kindlustustegevusest on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud ja kuuluvad tasumisele lühiajaliselt, mistõttu ei erine nende õiglane väärtus juhtkonna hinnangul bilansilisest väärtusest oluliselt. Need nõuded ja kohustised ei kanna intressi. 54  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Lisa 18. Liikumised kindlustus- ja edasikindlustuslepingutes A. Rahuldamata nõuete eraldise ja tuleviku väljamaksete kohustise analüüs Kohustis tuleviku Rahuldamata nõuete eraldis (LIC) väljamakseteks 2025 (LRC) Tulevaste Välja arvatud rahavoogude Riskikorrigeerimine KOKKU kahju komponent nüüdisväärtuses hinnang Algsaldo 145 022 1 329 514 136 941 1 611 477 Kohustis tuleviku väljamakseteks 142 786 1 329 514 136 941 1 609 241 Laekumata kindlustusarved 2 236 2 236 Tulu kindlustuslepingutest (lisa 3) -1 694 001 -1 694 001 Kindlustustegevuse kulud 45 957 906 027 -9 955 942 029 Tekkinud kahjunõuded ja muud 693 919 73 987 767 906 kulud (lisa 3) Muudatused tekkinud nõuetega -143 773 -83 942 -227 715 seotud kohustustes (lisa 3) Kindlustustegevuse kulud (lisa 3) 45 957 355 881 401 838 Kindlustustegevuse tulem -1 648 044 906 027 -9 955 -751 972 Kindlustuslepingute finantstulud või 17 155 1 807 18 962 -kulud (lisa 3) Kokku muutused -1 648 044 923 182 -8 148 -733 010 koondkasumiaruandes Rahavood 1 656 026 -1 022 399 633 627 Laekunud kindlustusmaksed 1 701 983 1 701 983 Makstud hüvitised ja muud kulud -666 518 -666 518 Kindlustustegevuse kulud -45 957 -355 881 -401 838 Lõppsaldo 148 288 1 230 297 128 793 1 507 378 Kohustis tuleviku väljamakseteks 150 768 1 230 297 128 793 1 509 858 Laekumata kindlustusarved -2 480 -2 480 55  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Kohustis tuleviku Rahuldamata nõuete eraldis (LIC) väljamakseteks 2024 (LRC) Tulevaste Välja arvatud rahavoogude Riskikorrigeerimine KOKKU kahju komponent nüüdisväärtuses hinnang Algsaldo 73 790 1 741 005 167 273 1 982 068 Kohustis tuleviku väljamakseteks 144 422 1 741 005 167 273 2 052 700 Laekumata kindlustusarved -70 632 -70 632 Tulu kindlustuslepingutest (lisa 3) -1 604 127 -1 604 127 Kindlustustegevuse kulud 39 115 1 072 711 -31 003 1 080 823 Tekkinud kahjunõuded ja muud 710 610 70 997 781 607 kulud Muudatused tekkinud nõuetega -230 346 -102 000 -332 346 seotud kohustustes (lisa 3) Kindlustustegevuse kulud (lisa 3) 39 115 592 447 631 562 Kindlustustegevuse tulem -1 565 011 1 072 711 -31 003 -523 303 Kindlustuslepingute finantstulud 6 400 671 7 071 või -kulud (lisa 3) Kokku muutused -1 565 011 1 079 111 -30 332 -516 232 koondkasumiaruandes Rahavood 1 563 376 -1 490 602 72 774 Laekunud kindlustusmaksed 1 602 491 1 602 491 Makstud hüvitised ja muud kulud -898 155 -898 155 Kindlustustegevuse kulud -39 115 -592 447 -631 562 Lõppsaldo 145 022 1 329 514 136 941 1 611 477 Kohustis tuleviku väljamakseteks 142 786 1 329 514 136 941 1 609 241 Laekumata kindlustusarved 2 236 2 236 56  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 B. Rahuldamata nõuete eraldise ja tuleviku väljamaksete kohustise edasikindlustuslepingute analüüs Nõuded tuleviku Rahuldamata nõuete eraldis väljamaksete (LIC) osas (LRC) 2025 Tulevaste Välja arvatud rahavoogude Riski- KOKKU kahju komponent nüüdisväärtuses korrigeerimine hinnang Algsaldo -12 220 -700 441 -52 367 -765 028 Nõuded tuleviku väljamaksete osas -30 195 -700 441 -52 367 -783 003 Tasumata arved edasikindlustajale 17 975 17 975 Kindlustusmaksete edasikindlustaja 383 105 383 105 osa (lisa 3) Kindlustustegevuse kulud (lisa 3) -145 608 53 -145 555 Tekkinud kahjude ja kulude -215 637 -23 837 -239 474 edasikindlustaja osa Muudatused tekkinud nõuetega 70 029 23 890 93 919 seotud varas Investeeringu komponendid 55 227 149 537 204 764 Netotulu/-kulu edasikindlustusest 383 105 -145 608 53 237 550 (lisa 3) Edasikindlustuslepingute -6 118 -637 -6 755 finantstulud/-kulud (lisa 3) Kasum edasikindlustustegevusest 383 105 -151 726 -584 230 795 Rahavood -441 187 164 941 0 -276 246 Tasutud edasikindlustuse preemiad -441 187 -441 187 Laekunud tagasimaksed 164 941 164 941 Lõppsaldo 54 685 -593 378 -52 951 -591 644 Nõuded tuleviku väljamaksete osas -33 050 -537 689 -52 951 -623 690 Tasumata arved edasikindlustajale 87 735 -55 689 32 046 57  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Nõuded tuleviku Rahuldamata nõuete eraldis väljamaksete (LIC) 2024 osas (LRC) Tulevaste Välja arvatud rahavoogude Riski- KOKKU kahju komponent nüüdisväärtuses korrigeerimine hinnang Algsaldo 152 619 -852 402 -69 605 -769 388 Nõuded tuleviku väljamaksete osas -35 783 -852 402 -69 605 -957 790 Tasumata arved edasikindlustajale 188 402 188 402 Kindlustusmaksete edasikindlustaja 343 702 343 702 osa (lisa 3) Kindlustustegevuse kulud -184 583 17 448 -167 135 Tekkinud kahjude ja kulude -216 596 -21 357 -237 953 edasikindlustaja osa Muudatused tekkinud nõuetega 98 148 38 805 136 953 seotud varas Investeeringu komponendid -7 874 -66 135 0 -74 009 Netotulu/-kulu edasikindlustusest 335 828 -184 583 17 448 168 693 (lisa 3) Edasikindlustuslepingute -2 685 -210 -2 895 finantstulud/-kulud (lisa 3) Kasum edasikindlustustegevusest 335 828 -187 268 17 238 165 798 Rahavood -330 240 339 229 8 989 Tasutud edasikindlustuse preemiad -330 240 -330 240 Laekunud tagasimaksed 339 229 339 229 Lõppsaldo -12 220 -700 441 -52 367 -765 028 Nõuded tuleviku väljamaksete osas -30 195 -700 441 -52 367 -783 003 Tasumata arved edasikindlustajale 17 975 17 975 58  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Lisa 19. Tingimuslikud kohustised Tulumaksukohustis 31.12.2025 31.12.2024 Vaba omakapital 2 278 530 2 261 916 Maksimaalne võimalik väljamakse dividendina 1 777 253 1 764 294 Tulumaksukohustis 501 277 497 622 Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis võib kaasneda kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 501 277 eurot (31.12.2024 497 622 eurot), seega netodividendidena oleks võimalik välja maksta kuni 1 777 253 eurot (31.12.2024 1 764 294 eurot). Lisa 20. Tehingud seotud osapooltega Seotud osapoolteks loetakse: 1. Aktsiaseltsi aktsionäre (vt ühingujuhtimise aruanne) 2. Juhatuse ja nõukogu liikmeid 3. Eespoolt loetletud isikute lähisugulasi ja nendega seotud ettevõtteid 4. Riigiettevõtteid Tehingud juhatuse ja nõukogu liikmetega Juhatuse liikmetele makstud tasud koos sotsiaalmaksuga on aruandeaastal 213,4 tuhat eurot. Nõukogu liikmete tasud koos sotsiaalmaksuga moodustasid 25,0 tuhat eurot. Juhatuse liikmete tasustamine lähtub Aktsiaseltsi huvidest pikaajalises perspektiivis. Juhatuse liikmete tasu koosneb fikseeritud tasust, mille määrab nõukogu ja tulemustasust, mida makstakse kokkulepitud majandustulemuste ja pikaajaliste eesmärkide saavutamise eest. Eesmärgid on nii kvalitatiivsed (klientide rahulolu, teenuste turule toomine, riskide hajutatus vms) kui ka konkreetsete majandusnäitajatega seotud (kasumlikkus, madal kahjusus, tegevuskulude tase vms). Tulemustasusid ei või siduda lühiajaliste eesmärkidega ja kõrgendatud riskide võtmisega. Tulemustasu arvestatakse bruto kuutasu kordsetes. Juhatuse liikme tagasi kutsumisel Aktsiaseltsi algatusel enne juhatuse liikme volituse lõppemist, võib juhatuse liikmele maksta kompensatsioon kuni kolme kuu põhitasu ulatuses. 59  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Muud tehingud seotud osapooltega. Aktsiaselts on aruandeaastal ostnud teenuseid seotud osapooltelt alljärgnevalt: Ostetud teenused 2025 2024 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (aktsionär) 67 168 65 848 Rahandusministeerium 0 -2 000 Riigiettevõtted 1 535 1 085 KOKKU 68 703 64 933 Nõuded ja kohustised aruandeaastal tehtud tehingutest seisuga 31.12.2025 olid alljärgnevad: 31.12.2025 31.12.2024 Nõuded Eesti Vabariik (aktsionär) 296 389 240 385 KOKKU 296 389 240 385 Kohustised 31.12.2025 31.12.2024 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (aktsionär) 5 661 5 339 Eesti Vabariik (aktsionär) 15 932 155 15 425 957 Riigiettevõtted 259 0 Juhatuse liikmed 62 123 47 293 KOKKU 16 000 198 15 478 589 Riigi edasikindlustuse deposiidi kohta on ülevaade lisa 1 punktis 9 ning lisas 12. Lisa 21. Sündmused pärast bilansipäeva Bilansipäevale järgneva aruandeaasta esimeses kvartalis on Aktsiaseltsile laekunud teated ostja Piiratud Vastutusega SCE E-Piim võlgnevuste kohta kolmele kindlustusvõtjale, kogusummas 4,42 mln eurot. Aruande koostamise kuupäeva seisuga ei ole nimetatud võlgnevustega seoses aset leidnud kindlustusjuhtumeid ega tekkinud Aktsiaseltsil kohustust välja maksta kindlustushüvitisi. On tõenäoline, et kindlustushüvitiste väljamaksmise kohustus tekib bilansipäevale järgneva aasta jooksul. Maksimaalne võimalik kindlustushüvitiste summa (bruto, edasikindlustusandja osata) on 3,2 mln eurot. 60  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Juhatuse liikmete allkirjad 2025. a majandusaasta aruandele Juhatus on koostanud Aktsiaseltsi 31. detsembril 2025 lõppenud majandusaasta tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande. Signe Rähesoo juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ 23.03.2026 Katrin Savi juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 23.03.2026 61  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Kasumi jaotamise ettepanek Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2025 oli 2 278 530 eurot, millest 2025. aasta puhaskasum moodustas 381 639 eurot. Juhatus teeb ettepaneku kanda 1/20 puhaskasumist summas 19 082 eurot kohustuslikku reservkapitali. Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus 2024. aasta puhaskasum moodustas 808 551 eurot. Kuivõrd üldkoosoleku 29.04.2025 otsus ei näinud ette 1/20 osa, so 40 428 euro, kandmist kohustuslikku reservkapitali, teeb juhatus ettepaneku kanda nimetatud summa kohustuslikku reservkapitali 2025. aasta puhaskasumist. Ülejäänud osa 2025. aasta puhaskasumist lisada jaotamata kasumisse. 62  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Tegevusalade loetelu AS KredEx Krediidikindlustus müügitulu jagunes vastavalt EMTAK klassifikaatoritele alljärgnevalt: Eurodes 2025 2024 Kahjukindlustus (EMTAK kood 65121) 1 694 001 1 604 127 KOKKU 1 694 001 1 604 127 63  Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2025 Audiitoriaruanne 64  Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus aktsionäridele Aruanne raamatupidamise aastaaruande auditi kohta Arvamus Oleme auditeerinud Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2025, koondkasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist informatsiooni arvestuspõhimõtete kohta ning muud selgitavat informatsiooni. Meie arvates kajastab eespool mainitud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Peamised auditi asjaolud Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitlesime raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja selle kohta arvamuse kujundamisel ning me ei esita nende asjaolude kohta eraldi arvamust. Rahuldamata nõuete eraldise mõõtmine Vaata raamatupidamise aastaaruande lisa 1 „Raamatupidamise aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid“ (Kindlustus- ja edasikindlustuslepingud), lisa 2 „Riskide juhtimine“ (Kindlustusrisk) ja lisa 18 „Liikumised kindlustus- ja edasikindlustuslepingutes“. Peamine auditi asjaolu Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti Ettevõtte finantsseisundi aruandes on 31.12.2025 seisuga Koostöös KPMG aktuaaridega hõlmasid meie auditiprotseduurid kajastatud kohustised kindlustuslepingutest summas selles valdkonnas muuhulgas järgmist: 1 502 373 eurot, millest 1 359 090 eurot moodustab rahuldamata nõuete eraldis. Rahuldamata nõuete eraldis — hindasime, kas tulevaste rahavoogude leidmiseks koosneb hinnangust tulevaste rahavoogude kasutatud meetod ja hinnangud on asjakohased ning nüüdisväärtusele summas 1 230 297 eurot ja vastavuses finantsaruandluse raamistikuga; riskikorrigeerimisest summas 128 793. — omandasime arusaama tulevaste rahavoogude Tulevaste rahavoogude hindamine hõlmab kõiki toimunud nüüdisväärtuse leidmiseks kasutatud diskontomäära osas kahjudega seotud rahavoogusid, mis koosnevad välja ja hindasime selle asjakohasust; maksmata kahjudest, kahjukäsitluskuludest ja tegevuskuludest. — omandasime arusaama kasutatud riskikorrigeerimise osas ja hindasime selle asjakohasust; Välja maksmata kahjude tulevaste rahavoogude hindamisel võetakse arvesse ajaloolist kogemust, kuid KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.  ajalooliselt on kahjude suurused ja sagedus — testisime rahuldamata nõuete eraldise arvutuse märkimisväärselt varieerunud. Samuti on ettevõtte matemaatilist korrektsust; kindlustuslepingute portfell mõjutatud paljudest ekspordi sihtkohtadest, mis eeldab oluliste eelduste tegemist, — testisime rahuldamata nõuete eraldise arvutuses muuhulgas majanduslike ja sotsiaalsete arengute kohta. kasutatud algandmete korrektsust; Tulevaste rahavoogude diskonteerimisel leitav — testisime rahuldamata nõuete eraldise arvutuses nüüdisväärtus eeldab oluliste hinnangute andmist kasutatud sisendite täpsust ja kõikehõlmavust; diskontomäära osas. Vastavalt IFRS 17 „Kindlustuslepingud“ nõuetele tuleb — hindasime kas raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud informatsioon on piisav ja asjakohane. tulevaste rahavoogude nüüdisväärtusele lisada ka riskikorrigeerimine, et kajastada mittefinantsriskidest tulenevat ebakindluse riski rahavoogude väärtuse ja ajastuse osas. Tulenevalt rahuldamata nõuete eraldise mõõtmiseks vajalike oluliste juhtkonna hinnangute andmisest ja nendega kaasnevast ebakindlusest ning komplektssete mudelite kasutamisest nõudis see valdkond meilt auditi ajal kõrgendatud tähelepanu. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet ja ühingujuhtimise aruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei esita selle kohta mitte mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga on meil kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seejuures, kas see lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või teadmistest, mille auditi käigus omandasime, või kas see näib olevat muul viisil oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme oma töö alusel järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, siis oleme kohustatud sellest asjaolust teavitama. Meil ei ole sellega seoses millestki teavitada ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas ettevõte suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb ettevõtte likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks: – teeme kindlaks raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust või sisekontrolli eiramist; – omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; – hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust; – teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et ettevõte ei jätka oma tegevust; – hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglasel viisil. Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta. Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, esitatud asjaolude seast määratleme need, mis olid käesoleva perioodi raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad ja on seega peamised auditi asjaolud. Kirjeldame neid asjaolusid vandeaudiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud mõne asjaolu kohta informatsiooni avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et mõne asjaolu kohta ei tohiks meie aruandes informatsiooni avaldada, sest võib põhjendatult eeldada, et avaldamise kahjulikud tagajärjed kaaluvad üles avalikes huvides avaldamisest tõusva kasu. Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta Muud audiitori aruande nõuded tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) nr 537/2014 Need, kelle ülesandeks on valitsemine, määrasid meid 11.09.2024 auditeerima Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus seisuga 31. detsember 2025 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruannet. Audiitorteenust oleme osutanud katkematult 16 aastat ja see hõlmab perioode, mis lõppesid 31. detsember 2010 kuni 31. detsember 2025. Me kinnitame, et: – meie auditiarvamus on kooskõlas ettevõtte auditikomiteele esitatud täiendava aruandega; – me ei ole osutanud ettevõttele keelatud auditiväliseid teenuseid, millele on viidatud määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1. Me olime auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatud. Tallinn, 23.03.2026 Eero Kaup Vandeaudiitori number 459 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 KPMG Baltics OÜ Ahtri 4 Tallinn 10151 Estonia Tel +372 626 8700 www.kpmg.ee KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.