Vaidlustaja täiendav seisukoht

VASTUVÄITED HANKIJA SEISUKOHTADELE Riigihange: „Pirita randa sanitaarkonteinerite rentimine ja nende hooldus maist septembrini aastatel 2026–2027“ (viitenumber 306574), osa 2 Vaidlustajad: Kavepro Kinnisvarateenused OÜ Haldo haldus OÜ 1. Vastuväide väitele, et tegemist on sisulise puudusega Käesoleva vaidluse keskne küsimus ei ole see, kas hankedokumentides sätestatud nõuded olid pakkujale kohustuslikud, vaid: kas ühispakkujate volikirja ühe allkirja puudumine kujutas endast kõrvaldatavat vormilist puudust või kõrvaldamatut sisulist puudust. Vaidlustaja seisukoht on, et tegemist oli kõrvaldatava vormilise puudusega. Hankija väidab, et volikirja ühe allkirja puudumine kujutab endast sisulist puudust, kuna esindusõigus ei olnud tekkinud. Sellega ei saa nõustuda. • RHS § 110 lg 4 kohaselt vastutavad ühispakkujad hankelepingu täitmise eest solidaarselt seaduse alusel; • seega ei tulene ühispakkujate vastutus ega õiguslik staatus volikirjast, vaid seadusest. Volikiri: • ei loo ühispakkujate vastutust; • ei muuda pakkumuse sisu; • on üksnes esindusõiguse tõendamise dokument hankemenetluses. Seetõttu ei saa volikirja allkirja puudumist käsitada sisulise puudusena, mis muudaks pakkumuse õiguslikult kehtetuks. Hankija viitab riigihanke alusdokumentide punktile 1.2 ning leiab, et pakkuja oli kohustatud täitma kõiki tingimusi ning kuna volikiri ei olnud mõlema ühispakkuja poolt allkirjastatud, on tegemist sisulise puudusega. Vaidlustaja ei vaidle vastu, et hankedokumentides sätestatud nõuded on pakkujale kohustuslikud. Küll aga ei tähenda nõude rikkumine automaatselt, et tegemist on kõrvaldamatu sisulise puudusega, mis tingib pakkumuse tagasilükkamise. Riigihangete seaduse kohaselt tuleb eristada: • pakkumuse sisulisi puudusi (mis mõjutavad pakkumuse sisu või konkurentsi), ja • vormilisi puudusi, mida on võimalik täpsustada või parandada ilma pakkumust muutmata. 2. Vastuväide väitele, et tahteavaldus puudus Hankija väidab, et allkirjastamata volikiri ei tõenda ühispakkuja tahte olemasolu. See väide ei ole põhjendatud. Käesolevas asjas: • ühispakkujad esitasid pakkumuse ühispakkumusena; • volikiri oli pakkumuse koosseisus esitatud; • pakkumus sisaldas mõlema ettevõtja andmeid ja osalust. Seega oli ühine tahe: • objektiivselt tuvastatav; • väljendatud pakkumuse esitamisega. Allkiri on üksnes tahte vormistamise viis, mitte tahte olemasolu alus. Tegemist oli seega vormilise puudusega, mitte tahte puudumisega. 3. Vastuväide väitele, et puudust ei saanud kõrvaldada Hankija väidab, et puudust ei olnud võimalik parandada, kuna tegemist oleks olnud esindusõiguse loomisega pärast tähtaega. See seisukoht on ekslik. • Vaidlustajad esitasid hankija nõudel nõuetekohaselt allkirjastatud volikirja; • see ei muutnud pakkumuse sisu, vaid täpsustas ja kinnitas olemasolevat esindussuhet. Oluline on, et:  • pakkumust ei muudetud; • ei lisatud uusi pakkujaid; • ei muudetud hinda ega tehnilist lahendust. Seega ei olnud tegemist pakkumuse sisulise täiendamisega, vaid olemasoleva olukorra tõendamisega ehk siis olukorra tõendamisega, mis eksisteeris juba enne pakkumuse esitamist. 4. Hankija vastuoluline käitumine Hankija palus vaidlustajatelt selgitusi ning volikirja täpsustamist. Selline tegevus tähendab, et hankija: • pidas puudust kõrvaldatavaks; • andis vaidlustajale võimaluse puudus kõrvaldada. Vaidlustajad kõrvaldasid puuduse tähtajaks. Sellest hoolimata jättis hankija parandatud dokumendi arvestamata. Kui puudus oleks olnud mittekõrvaldatav, ei oleks hankija: • küsinud selgitusi; • andnud tähtaega selle parandamiseks. Seega on hankija käitumine: • vastuoluline; • vastuolus hea halduse põhimõttega; • vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. 5. Vastuväide väitele, et tehniline tõrge ei ole asjakohane Hankija leiab, et tehniline takistus ei vabasta pakkujat vastutusest. Vaidlustajad ei väida, et tehniline tõrge vabastaks vastutusest. Küll aga on oluline, et: • puudus kõrvaldati hankija poolt antud tähtaja jooksul; • hankija sai nõuetekohase dokumendi enne otsuse tegemist. Seega ei oma otsustavat tähtsust see, miks allkiri esialgu puudus, vaid: et puudus kõrvaldati tähtaegselt ning hankijal oli olemas nõuetekohane dokument. 6. Vastuväide väitele RHS § 3 põhimõtete rikkumise kohta Hankija väidab, et puuduse lubamine rikuks võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet. Sellega ei saa nõustuda. Käesoleval juhul: • puuduse kõrvaldamine ei andnud vaidlustajale konkurentsieelist; • ei muudetud pakkumuse sisu; • ei mõjutatud teiste pakkujate positsiooni. Vastupidi – pakkumuse tagasilükkamine üksnes vormilise puuduse tõttu: • moonutab konkurentsi; • piirab põhjendamatult pakkujate osalemist; • ei teeni riigihanke eesmärki. 7. Vastuväide väitele, et pakkumus oli muudel põhjustel mittevastav Hankija väidab, et pakkumus tuli tagasi lükata ka muudel põhjustel (nt hinnaselgitused), mistõttu vaidlustus on perspektiivitu. See väide ei ole põhjendatud. • Vaidlustatud otsuse keskne alus oli volikirja puudus; • pärast selle tuvastamist hankija ei viinud läbi sisulist hindamist. Seega: • väide, et pakkumus oleks nagunii tagasi lükatud, on hüpoteetiline; • seda ei ole otsuses piisavalt põhjendatud. VAKO praktika kohaselt: Otsust hinnatakse selle tegemise hetkel esitatud põhjenduste alusel, mitte hilisemate oletuste põhjal. Hankija Korraldus ütleb: „samuti ei olnud võimalik tähtajaks esitatud selgituste järgi üheselt hinnata pakkumuse vastavust“ Hankija ei ütle, et pakkumus „ei vasta sisuliselt“ vaid: „ei olnud võimalik hinnata“, mis on nõrk põhjendus ning tegemist ei ole lõpliku sisulise hinnanguga. Hankija ise kirjutab: „Arvestades, et täitmata on oluline volikirja nõue, puudub vajadus küsida hinna täpsustusi.” Hankija ei viinud pakkumuse sisulist hindamist lõpuni, kuna pidas volikirja puudust määravaks. Seetõttu on väide, et pakkumus oleks tulnud tagasi lükata ka muudel alustel, hüpoteetiline ja tõendamata. 8. Vastuväide proportsionaalsuse rikkumise kohta Pakkumuse tagasilükkamine olukorras, kus: • puudus oli kõrvaldatud; • puudus ei mõjutanud pakkumuse sisu; • puudus ei mõjutanud konkurentsi; on ebaproportsionaalne meede. Hankija oleks pidanud: • arvestama parandatud volikirja; • jätkama pakkumuse sisulist hindamist. 9. Väide vaidlustuse perspektiivituse kohta on põhjendamatu Hankija väidab, et pakkumus oleks tulnud tagasi lükata ka muudel põhjustel (sh hinnaselgitused). See väide ei ole põhjendatud. Korraldusest nähtub, et: • pakkumuse tagasilükkamise keskne alus oli volikirja puudus; • hankija ei viinud pakkumuse sisulist hindamist lõpuni. Lisaks on hankija ise märkinud, et: volikirja puuduse tõttu puudus vajadus hinnaselgitusi edasi analüüsida. Seega: • hinnaküsimust ei ole sisuliselt lõplikult hinnatud; • väide pakkumuse paratamatust tagasilükkamisest on hüpoteetiline. Vaidlust ei saa lugeda perspektiivituks oletuslike ja tõendamata asjaolude põhjal. 10. Vastuväide lisakoristuse (10 vs 20 korda) küsimuses Tegemist ei ole pakkumuse sisulise vastuoluga Hankija viitab asjaolule, et: • teenuse osutamise kavas on märgitud lisakoristust 10 korda; • maksumuse vormis on arvestatud 20 korda. Sellega seoses märgib vaidlustaja, et tegemist ei ole pakkumuse sisulise vastuoluga, vaid erineva funktsiooniga andmete esitamisega: • tehnilises kirjelduses (p 1.3) on sätestatud: hankija tellib lisakoristusi kuni 10 korda lepingu jooksul; • maksumuse vormis on hankija ise ette näinud: ühikuhinna esitamise 20 korra kohta. Seega tuleneb erinevus hankedokumentidest endist, mitte vaidlustaja eksimusest. 11. Kokkuvõte Hankija seisukohad põhinevad ekslikul arusaamal, et: • volikiri loob ühispakkujate vastutuse; • allkirja puudumine tähendab tahte puudumist; • puudust ei olnud võimalik kõrvaldada. Tegelikult: • vastutus tuleneb seadusest; • tahe oli olemas ja tuvastatav; • puudus oli vormiline ning kõrvaldatud. Käesoleval juhul on hankija seadnud vorminõude kõrgemale riigihanke eesmärgist – leida majanduslikult soodsaim pakkumus –, mis ei ole kooskõlas RHS § 3 põhimõtetega.