SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Patareide ja akude arendamine ja tootmine on Euroopa jaoks puhtale energiale ülemineku kontekstis strateegilise tähtsusega . Sel on oluline osa ka Euroopa autotööstuses. ELis tekitab transport ligikaudu veerandi kasvuhoonegaaside heitest ja on peamine õhusaaste põhjustaja linnades. Elektrisõidukite laialdasem kasutuselevõtt vähendab kasvuhoonegaaside heidet ja maanteetranspordi kahjulikku heidet. ELis peaks sõiduautode, kaubikute, busside ja vähemal määral ka veoautode elektrifitseerimine aastatel 2020–2030 märkimisväärselt suurenema. Seda mõjutavad peamiselt ELi õigusaktid, millega kehtestatakse sõidukivalmistajatele CO 2 heite normid, kuid ka ELi õigusaktid, millega kehtestatakse liikmesriikide miinimumeesmärgid keskkonnasõbralike sõidukite riigihangeteks . Sellele järgneb teatavate eluasemeteenuste, nagu energia salvestamine või kütmine, elektrifitseerimine, aitab heitkoguseid veelgi vähendada. Maailma majandusfoorumi hinnangute kohaselt on vaja suurendada ülemaailmset akude tootmist 19 korda, et kiirendada üleminekut vähese CO 2 heitega majandusele. Algatuse eesmärk on ajakohastada patareisid ja akusid käsitlevat ELi õigusraamistikku. See on lahutamatu osa ELi rohelisest kokkuleppest – ELi uuest majanduskasvu strateegiast, mille eesmärk on muuta EL tänapäevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus: i) 2050. aastaks ei ole kasvuhoonegaaside netoheide; ii) majanduskasv on lahutatud ressursikasutusest ja iii) ühtegi inimest ega piirkonda ei jäeta kõrvale. Algatus põhineb Euroopa Komisjoni vastu võetud kohustustel ja aruannetel, sealhulgas akusid käsitleval strateegilisel tegevuskaval , uuel ringmajanduse tegevuskaval , Euroopa uuel tööstusstrateegial ning tulevasel säästva ja aruka liikuvuse strateegial , mille eesmärk on vähendada transpordiga seotud kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 90 %. Lisaks komisjoni tööle on nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament kutsunud üles võtma meetmeid, et toetada üleminekut elektromobiilsusele, CO 2 -neutraalsele energiasalvestusele ning patareide ja akude kestlikule väärtusahelale. Euroopa Investeerimispank teatas samuti oma kavatsusest suurendada patareide ja akudega seotud projektide rahastamist 2020. aastal rohkem kui 1 miljardi euroni . Käesolevas algatuses käsitletakse kolme akudega seotud omavahel tihedalt põimunud probleemide rühma . Esimene rühm on seotud sellega, et puuduvad raamtingimused, mis motiveeriksid investeerima säästvate patareide ja akude tootmisvõimsusse. Need probleemid on seotud ühtse turu ebatõhusa toimimise ja piisavalt võrdsete tingimuste puudumisega , kuna siseturul kehtivad erinevad õigusraamistikud. Selle põhjuseks on muu hulgas patarei- ja akudirektiivi ebaühtlane rakendamine ning usaldusväärse ja võrreldava teabe puudumine kogu ELis. Teine rühm probleeme on seotud sellega, et ringlussevõtuturud ei toimi optimaalselt ja materjaliringlus ei ole piisavalt suletud , mis piirab ELi võimalusi vähendada toorainete tarneriski. Kehtivas õigusraamistikus on palju puudusi. Nende puuduste hulka kuuluvad selgete ja piisavalt ühtlustatud eeskirjade puudumine ning patarei- ja akudirektiivi sätted, milles ei võeta arvesse tehnoloogia ja turu hiljutisi arengusuundi. Puudused vähendavad ringlussevõtu kasumlikkust ning pidurdavad investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ja täiendavasse suutlikkusse võtta ringlusse tuleviku patareisid ja akusid. Kolmas probleemide rühm on seotud sotsiaalsete ja keskkonnariskidega , mida ELi keskkonnaõigus praegu veel ei hõlma. Need probleemid on muu hulgas järgmised: i) läbipaistvuse puudumine toorainete hankimisel; ii) ohtlikud ained ning iii) patareide ja akude olelusringi keskkonnamõju kompenseerimise kasutamata potentsiaal. Nende vajakajäämiste põhjuseks on turu- ja teabetõrked. Mõlemad nimetatud tõrked on seotud ühtse turu toimimisega. Neid süvendab veel kolmaski põhjus, nimelt patareide ja akude väärtusahelate keerukus. Ettepanekul on kolm eesmärki : 1) siseturu toimimise (sealhulgas tooted, protsessid, patarei- ja akujäätmed ja ringlussevõetud materjalid) tugevdamine, tagades ühiste eeskirjade abil võrdsed tingimused; 2) ringmajanduse edendamine ning 3) keskkonna- ja sotsiaalse mõju vähendamine patareide ja akude olelusringi kõigis etappides. Need kolm eesmärki on omavahel tihedalt seotud. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Kehtiv õigusraamistik hõlmab patarei- ja akudirektiivi kaudu ainult patareide ja akude olelusringi lõppu. ELis puuduvad praegu õigusnormid, mis hõlmaksid patareide ja akude tootmis- ja kasutusetappide teisi aspekte, nagu elektrokeemiline jõudlus ja vastupidavus, kasvuhoonegaaside heide või vastutustundlik tooraine hankimine. Vastavalt põhimõttele „üks sisse, üks välja“ peaks kavandatav määrus asendama praeguse patarei- ja akudirektiivi . Ettepanek on täielikult kooskõlas ELi kehtivate keskkonna- ja jäätmealaste õigusaktidega. See täiendab neid õigusakte, sealhulgas kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/53/EÜ , jäätmeid käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ , elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmeid (elektroonikaromusid) käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiivi 2012/19/EL , direktiivi 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) . Käesolevas ettepanekus esitatakse järk-järgult kehtestatavad nõuded, mille eesmärk on vähendada CO 2 jalajälge patareide ja akude kogu olelusringi jooksul. Selles kontekstis edendavad jõupingutused vähendada tootmisprotsessi CO 2 jalajälge kaudselt taastuvenergia tootmist. • Kooskõla muude ELi tegevuspõhimõtetega Algatus vastab ELi rahvusvahelistele kaubanduspoliitilistele kohustustele, eriti kuna see välistab ELis toodetud ja imporditud toodete vahelise diskrimineerimise. Algatus toetab täielikult innovatsioonipõhimõtet ja sellega seotud võimaldavaid meetmeid ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamiseks programmi „Horisont 2020“ raames. Ettepanekuga soovitakse tagada ka lihtsad seire- ja aruandluskohustused, vähendades seeläbi liikmesriikide halduskoormust kooskõlas ELi parema õigusloome põhimõtte ning aruandluse ja seire toimivuskontrolliga . 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikkel 114 , mida tuleb kasutada ühtse turu loomiseks või selle toimimise tagamiseks võetavate meetmete puhul. Õiguslikku alust on senisega võrreldes muudetud, kuna patarei- ja akudirektiiv 2006/66/EÜ põhines EÜ asutamislepingu artiklil 175 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 191) ja selle toodetega seotud sätted EÜ asutamislepingu artiklil 95 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 114). Ettepanekus käsitletakse mitut ühtse turuga seotud põhiprobleemi . Need on näiteks: i) ebavõrdsed tingimused turule lastud patareide ja akude puhul, kuna kohaldatavad eeskirjad jätavad tõlgendamisruumi, ii) ringlussevõtuturgude toimimist takistavad tegurid, iii) patarei- ja akudirektiivi ebaühtlane rakendamine, iv) pakiline vajadus ulatuslike investeeringute järele, et reageerida turu muutumisele, v) vajadus mastaabisäästu järele ning vi) vajadus stabiilse ja täielikult ühtlustatud õigusraamistiku järele. Samas on patareide ja akude tootmise, kasutamise ja nende olelusringi lõpu haldamisega seotud ka hulk keskkonnaprobleeme . Keskkonnaprobleemid, mida ELi keskkonnaõigustik otseselt ei hõlma ja mis nõuavad seega regulatiivset sekkumist, on kõik seostatavad ühtse turu toimimisega . Üks selline probleem on patareides ja akudes sisalduvate ohtlike ainete kahjulik mõju keskkonnale , kui neid ei kõrvaldata nõuetekohaselt. Seda probleemi saab lahendada kantavate patareide ja akude nõuetekohase kogumise ja ringlussevõtuga. Üks põhjus, miks kantavate patareide ja akude kogumise osakaal on väike, on kogumissüsteemide loomisega seotud kulud ning see, et põhimõtet „saastaja maksab“ ei rakendata ühtsel turul piisavalt ega ühetaoliselt. Optimaalsest madalamad kogumistasemed tekitavad probleeme ka ettevõtete kasumlikkuse seisukohast. Seda seetõttu, et ringlussevõtu tehnoloogiad on kapitalimahukad ja nõuavad seega märkimisväärset mastaabisäästu , mõnel juhul suuremat, kui ELi riigisisesed turud suudavad saavutada. Teine probleem on suutmatus vähendada patareide ja akude kogu keskkonnamõju patareide ja akude väärtusahela ringluse suurendamisega. Ka siin on probleemi peapõhjuseks turutõrge. Stiimulid (ja teave) ei ole väärtusahela eri osaliste vahel ühtlustatud. Ja taaskasutatavate elektrisõidukiakude turul puudub õiguskindlus kasutatud akude jäätmestaatuse kohta, samuti ei ole piisavalt teavet akude käitumise prognoosimiseks. Ettepaneku eesmärk on seega tagada ühiste eeskirjade rakendamine ühtsel turul tegutsevatele ettevõtjatele ja vältida konkurentsimoonutusi. Meetmed aitavad veelgi ühtlustada: i) liidu turule lastavate patareide ja akude suhtes kohaldatavaid tootenõudeid ning ii) ettevõtjate osutatavate jäätmekäitlusteenuste taset. Ettepanekuga kehtestatakse ka nõuded, mille eesmärk on tagada hästitoimiv teiseste toorainete turg , vältides ja vähendades samal ajal patareide ja akude tootmisest ja kasutamisest (aga ka nende töötlemisest – sealhulgas ringlussevõtust – patareide ja akude olelusringi lõpus) tingitud keskkonnamõjusid . Sellega edendatakse Euroopa patarei- ja akutööstuses ringmajandust ja välditakse killustatust , mida põhjustavad võimalikud erinevused riiklikes lähenemisviisides. Patareide ja akude tootmine ja kasutamine, nende aluseks olev väärtusahel ning patarei- ja akujäätmetee käitlemine on valdkondadevahelised küsimused , mis mõjutavad paljusid poliitikavaldkondi. Seetõttu aitab ettepanek peale siseturu eesmärkide saavutamise kaasa ka keskkonna, transpordi, kliimameetmete, energeetika ja rahvusvahelise kaubandusega seotud eesmärkide saavutamisele. Kavandatud meetmete mõju analüüs näitab, et enamikul juhtudel on siseturu eesmärgid valdavad ning keskkonnakasu täiendab neid. Seepärast on kohane kasutada ainsa õigusliku alusena ELi toimimise lepingu artiklit 114. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Patareide ja akude kogu olelusringi hõlmavate ühiste ELi tasandi nõuete kehtestamisel on selge lisaväärtus. Oluline on tagada, et valmistajad, importijad ja ettevõtjad laiemalt järgiksid ühtlustatud nõudeid, mida tuleb täita i) patareide ja akude liidu turule laskmisel ning ii) kogu ühtsel turul tarbijatele teabe andmisel. Ka ringlussevõtjatel peab olema võimalik tegutseda ühtsete nõuete alusel, mida kohaldatakse kogu ELis kõigi ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate suhtes ühtemoodi. Kui ELi tasandil ei võeta meetmeid ühtlustatud eeskirjade kehtestamiseks, põhjustaks riiklikul tasandil sekkumine erinevusi ettevõtjatele kohaldatavates nõuetes. Patareide ja akude kestliku väärtusahela arendamine on kapitalimahukas ja nõuab mastaabisäästu, mida ei saa saavutada riikide majanduste piires. Selle saavutamiseks on vaja kõiki liikmesriike hõlmavat ühtlustatud ja hästi toimivat ühtset turgu, kus kõigi patareide ja akude väärtusahelasse kuuluvate ettevõtjate suhtes kohaldatakse samu eeskirju. Lisaks on ühiseid eeskirju vaja ringmajandusele üleminekuks , mis aitab edendada uuenduslikke ja jätkusuutlikke Euroopa ärimudeleid, tooteid ja materjale. Neid eesmärke ei saa seada liikmesriigid, kes tegutsevad eraldi: vajalike meetmete ulatust arvestades on parem seada neid liidu tasandil. Seetõttu on ELi ühtsed meetmed õigustatud ja vajalikud . • Proportsionaalsus Kavandatud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik õiguskindluse tagamiseks, et stimuleerida suuri investeeringuid ringmajandusse, tagades samal ajal inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme. Üldiselt on kavandatud poliitikavariant järkjärguline muutus võrreldes olemasoleva reguleeriva ja institutsioonilise raamistikuga (st praeguse patarei- ja akudirektiiviga). Seoses väärtusahela varasemate etappidega , mille kohta praegu ELi õigusakte ei ole, on muudatusi kavandatud peamiselt ELi turule lastavate patareide ja akude kohta esitatava teabe ja põhinõuete tasandil. Mõne väljapakutud poliitikavariandi puhul leiti mõjuhinnangus, et etapiviisiline lähenemisviis järgiks proportsionaalsuse põhimõtet kõige paremini. Seetõttu hõlmab ettepanek mitmes valdkonnas eesmärkide ja nõuete järkjärgulist suurendamist . See puudutab näiteks tööstuslike akude jõudlus- ja vastupidavusnõudeid. Sellealased sätted hõlmavad esimese sammuna teavitamiskohustusi; sobivate miinimumväärtuste kehtestamist ei nõuta enne, kui on saadud rohkem teavet. • Vahendi valik Patarei- ja akudirektiivi hindamine ja mõjuhindamisele eelnev analüüs näitasid, et ühtlustamist on parem saavutada määruse , mitte direktiiviga, nagu varasema piiratuma lähenemisviisi puhul. Liikmesriigiti erinevad meetmed jäätmete kogumise ja taaskasutamise valdkonnas on tekitanud ettevõtjate ja tootjate jaoks ebajärjekindla õigusraamistiku . Seniseid takistusi, mida on põhjustanud liikmesriikide õigusraamistike erinevus, saab kõrvaldada üksnes üksikasjalikumate ühtlustatud eeskirjadega, mis käsitlevad kogumis- ja taaskasutusprotsesside korraldust ning sellega seotud kohustusi. Need üksikasjalikud ja ühtlustatud eeskirjad peaksid sisaldama nõudeid, mida kohaldatakse otse ettevõtetele. Määrusega kehtestatakse otsesed nõuded kõigile ettevõtjatele , pakkudes seega vajalikku õiguskindlust ja võimalust luua kogu ELi hõlmav täielikult integreeritud turg. Määrusega tagatakse ka kohustuste üheaegne ja ühesugune rakendamine kõigis 27 liikmesriigis . Lisaks antakse selle õigusaktiga komisjonile mitu volitust rakendusmeetmete väljatöötamiseks . Need rakendusmeetmed võimaldavad komisjonil vajaduse korral määrust edasi arendada, võimaldades ühiste eeskirjade õigeaegsemat kehtestamist. Määrusega vähendatakse ka ülevõtmisprotsessi ajakava ebamäärasust , mis tavaliselt kaasneb direktiiviga valdkonnas, kus turu prognoositud suurenemise ja turudünaamika üldisema muutumise tõttu on aeg ja õiguskindlus kriitilise tähtsusega. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll 2019. aasta aprillis avaldas komisjon patarei- ja akudirektiivi hindamise kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega ning võttes arvesse patarei- ja akudirektiivi artikli 23 nõudeid. Hindamise peamised järeldused on kokkuvõtlikult esitatud mõjuhinnangu 6. lisas ja neid on kasutatud analüüsis (eelkõige probleemi määratlust käsitlevas osas). Käesolev poliitikaettepanek sisaldab meetmeid, mis käsitlevad patarei- ja akudirektiivi hindamise käigus kindlaks tehtud valdkondi, kus ühtlustatuse puudumine või mitte piisavalt üksikasjalikud sätted viivad ühtsel turul killustatud tulemusteni. Need moonutavad võrdseid tingimusi, kuna need ei taga selgust ega kulutõhusust (nt tootjavastutusorganisatsioonid). Ettepanek sisaldab ka mitut meedet, millega tagatakse, et regulatiivne keskkond on ajakohane ja täidab oma esmärki, võtmaks arvesse tehnoloogilisi uuendusi , nagu elektrisõidukite, elektrijalgrataste ja elektritõukerataste akud või tööstuslike akude taaskasutamise võimalus. • Konsulteerimine sidusrühmadega Kooskõlas parema õigusloome suunistega toimus mitu konsultatsiooni. Nende konsultatsioonide lühikirjeldus on esitatud allpool loetelupunktides. Osana patareide ja akude säästvusnõudeid käsitleva seadusandliku algatuse ettevalmistamisest korraldas siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat 2019. aasta juunist novembrini esimese konsultatsioonivooru. See koosnes avalikust konsultatsioonist, mille käigus saadi 180 vastust, ja kolmest avalikust sidusrühmade kohtumisest, kus käsitleti kahe teostatavusuuringu tulemusi. Pärast poliitilist otsust asendada patarei- ja akudirektiiv ühe õigusaktiga ning lisada sellesse akude säästvusnõuded, mille kallal siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat oli töötanud alates 2018. aasta keskpaigast, toimus 2020. aasta veebruarist maini konsultatsioonide teine voor. Teine voor hõlmas järgmist: sihipärased intervjuud patareide ja akude väärtusahela, tarbijate ja keskkonnaühenduste esindajatega; ettevõtete (valmistajad, jäätmekäitlejad ja ringlussevõtjad) uuring; teadusuuringute ja innovatsiooniprojektide (mida rahastatakse programmide „Horisont 2020“ ja LIFE raames) esindajate uuring; valdkondlikud kohtumised sidusrühmadega; kohtumine liikmesriikide eksperdirühmaga. Määruse ettepaneku esialgne mõjuhinnang avaldati 28. mail 2020 ja tagasiside andmise tähtaeg lõppes 9. juulil 2020. Kokku saadi 103 vastust, mis suures osas toetasid sidusrühmade poolt protsessi alguses (näiteks sidusrühmadega peetud sihipäraste konsultatsioonide käigus) esitatud seisukohti. Üldiselt näitasid konsultatsioonid, et üldsus on üldiselt tunnistanud vajadust regulatiivse algatuse järele, mis hõlmaks integreeritud viisil kogu patareide ja akude väärtusahelat. Avalikes konsultatsioonides osalenud sidusrühmad tunnistasid üldiselt, et tehnoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed muutused õigustavad patareisid ja akusid käsitleva uue õigusraamistiku loomist. Sidusrühmad nõustusid ka sellega, et olemasolevaid eeskirju tuleks paremini ühtlustada ning vaja on kogu patareide ja akude olelusringi hõlmavat ELi raamistikku. Nad ütlesid, et see raamistik peaks hõlmama ühiseid ja rangemaid kestlikkusnõudeid patareide ja akude, nende komponentide, patarei- ja akujäätmete ja ringlussevõetud materjalide kohta, et kehtestada selged ja ühised eeskirjad ELi ühtse turu toimimise tagamiseks. Tööstusharu esindajate väljendatud peamised vajadused olid järgmised: i) stabiilne õigusraamistik, mis tagab investeerimiskindluse; ii) võrdsed tingimused, mis võimaldavad patareisid ja akusid säästvalt toota, ning iii) ringlussevõtuturgude tõhus toimimine, et suurendada kvaliteetsete teiseste toorainete kättesaadavust. Peamised mured, mida kodanikuühiskonna esindajad väljendasid, olid seotud vajadusega hankida tooraineid säästvalt ning kohaldada patareide ja akude väärtusahelas ringmajanduse põhimõtteid. Sidusrühmadega peetud konsultatsioonide üksikasjalikud järeldused on esitatud mõjuhinnangu 2. ja 9. lisas . • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Erinevate poliitikavariantide analüüsi toetamiseks sõlmis komisjon välisekspertidega mitu toetuslepingut , et saada muu hulgas: uuring, milles hinnatakse praeguse ELi patareide ja akude raamistiku puuduste kõrvaldamise meetmete teostatavust; konkreetseid teemasid (taaskasutamine, piirangud, tagatisraha- ja tagasimaksesüsteemid jm) käsitlev uuring; ettevalmistav uuring elektrokeemiliste sisemise salvestusega akude ökodisaini ja energiamärgistuse kohta; säästvaid patareisid ja akusid käsitlev täiendav teostatavusuuring; elektrokeemiliste sisemise salvestusega akude ökodisaini ja energiamärgistuse mõjuhinnang. Eksperdid tegid uuringu eri etappides komisjoniga tihedat koostööd. Nende toetavate uuringute kõrval koguti täiendavaid eksperditeadmisi kirjandusuuringute ja sidusrühmadega konsulteerimise käigus. • Mõjuhinnang Ettepanek toetub mõjuhinnangule . Pärast õiguskontrollikomitee 24. juuni 2020. aasta negatiivses arvamuses esitatud märkuste käsitlemist sai mõjuhinnang 18. septembril 2020 reservatsioonidega positiivse arvamuse. Oma lõplikus arvamuses palus komitee täiendavaid üksikasju peamiselt lähteolukorra ja poliitikavalikute ülesehituse kohta. Mõju hindamine hõlmas 13 meedet , et lahendada probleemid , mis on seotud järgmisega: i) selliste raamtingimuste puudumine, mis stimuleeriksid investeerimist säästvate patareide ja akude tootmisvõimsusse, ii) ringlussevõtuturgude ebaoptimaalne toimimine ning iii) sotsiaalsed ja keskkonnariskid, mida ELi keskkonnaõigustik praegu veel ei hõlma. Need 13 meedet põhinevad järgmisel: i) patarei- ja akudirektiivi hindamise analüüs, ii) käesoleva algatusega seotud avalikud konsultatsioonid, iii) mitmesugused tugiuuringud ning iv) poliitilised kohustused, nende hulgas roheline kokkulepe. Need kajastavad asjaolu, et meetmeid on vaja keeruka väärtusahela eri osades . 13 laiaulatuslikust poliitikameetmest igaühe raames kaaluti mitut alameedet. Need alameetmed on paljudel juhtudel üksteise alternatiivid (nt 3. meetme puhul võivad kantavate patareide kogumismäära sihtväärtused olla kas 65 % või 75 %, kuid mitte mõlemad). Muudel juhtudel on alameetmed kavandatud nii, et need võivad olla kumulatiivsed ja/või üksteist täiendavad (nt 13. meetme puhul tööstuslike patareide ja akude „pass“ lisaks teabe esitamise kohustustele). Kõiki neid alameetmeid analüüsitakse proportsionaalselt mõjuhinnangu 9. lisas , võttes arvesse nende mõju võrreldes praeguse olukorra jätkumise stsenaariumiga. Analüüsi hõlbustamiseks on alameetmed rühmitatud nelja peamisesse poliitikavarianti , mida võrreldakse praeguse olukorra jätkumise stsenaariumiga. Need neli varianti on esitatud allpool. 1. variandi puhul ( praeguse olukorra jätkumine ) jääb patarei- ja akudirektiiv, mis hõlmab peamiselt patareide ja akude olelusringi lõppu, kehtima muutmata kujul . Väärtusahela varasemate etappide jaoks ei ole praegu ELi õigusakte kehtestatud ja seega jääb see muutumatuks. Täpsemad üksikasjad selle variandi kohta on esitatud punktis 5 lähteolukorra kohta ja 9. lisas . 2. variant ( keskmisel tasemel eesmärgid ) tugineb patarei- ja akudirektiivile, kuid tugevdab ja tõstab järk-järgult eesmärke. Seoses väärtusahela varasemate etappidega , mille kohta praegu ELi õigusakte ei ole, seisneb väljapakutud muudatus teabe esitamise nõuete ja põhinõuete kui patareide ja akude ELi turule laskmise eelduste kasutuselevõtus. 3. variant ( kõrged eesmärgid ) on veidi murrangulisem , kuid siiski tehniliselt teostatavates piirides. Selle raames seatakse näiteks piirväärtused ja miinimumväärtused, mis tuleb saavutada kindlaksmääratud tähtaja jooksul. 4. variant ( väga kõrged eesmärgid ) hõlmab meetmeid, mis lähevad praegusest reguleerivast raamistikust ja praegustest äritavadest palju kaugemale. Tabelis 1 on esitatud ülevaade poliitikavariantides sisalduvatest erinevatest alameetmetest, kusjuures mõjuhinnangul põhinev eelistatud variant on esitatud rohelises kirjas. Komisjoni eelistatud variant on 2. ja 3. variandi kombinatsioon . Valitud kombinatsioon pakub tulemuslikkuse (eesmärkide saavutamine) ja tõhususe (kulutasuvus) seisukohalt tasakaalustatud lähenemisviisi. Eelistatud variant hõlbustab ELi reageerimist kiiresti muutuvatele turutingimustele ja toetab jõuliselt üleminekut väiksema CO 2 heitega majandusele ilma liigsete kulude või häirete riskita. Tabel 1. Eelistatud poliitikavariant Meetmed 2. variant – keskmisel tasemel eesmärgid 3. variant – kõrged eesmärgid 4. variant – väga kõrged eesmärgid 1. Liigitamine ja määratlemine Uus kategooria elektrisõidukite akude jaoks Kaalupiirang 5 kg, et eristada kantavaid patareisid ja akusid tööstuslikest Kantavate patareide ja akude kogumise määrade uus arvutusmeetod, mis põhineb kogumiseks kättesaadavatel patareidel ja akudel / 2. Tööstuslike patareide ja akude taaskasutamine Esimese kasutusea lõpus käsitatakse kasutatud patareisid ja akusid jäätmetena (v.a korduskasutamise seisukohalt). Kasutusotstarbe muutmist käsitatakse jäätmetöötlustoiminguna. Muudetud kasutusotstarbega (taaskasutatavad) patareid ja akud loetakse uuteks toodeteks, mis peavad turule laskmisel vastama tootenõuetele. Esimese kasutusea lõpus ei käsitata kasutatud patareisid ja akusid jäätmetena. Muudetud kasutusotstarbega (taaskasutatavad) patareid ja akud loetakse uuteks toodeteks, mis peavad turule laskmisel vastama tootenõuetele. Kohustuslik taaskasutamiseks sobivus. 3. Kantavate patareide ja akude kogumise määr 65 % kogumise eesmärk 2025. aastal 70 % kogumise eesmärk 2030. aastal 75 % kogumise eesmärk 2025. aastal 4. Mootorsõidukiakude ja tööstuslike patareide ja akude kogumise määr Uus aruandlussüsteem mootorsõidukiakude, elektrisõidukiakude ja tööstuslike patareide ja akude jaoks Kergtranspordivahendite akude kogumise eesmärk. Konkreetne tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõiduki- ja mootorsõidukiakude kogumise eesmärk 5. Ringlussevõtu määrad ja materjalide taaskasutamine Liitiumioonakud ja Co, Ni, Li, Cu Liitiumioonakude ringlussevõtu määr: 65 % 2025. aastaks Materjalide taaskasutamise määr Co, Ni, Li, Cu puhul: vastavalt 90 %, 90 %, 35 % ja 90 % 2025. aastal Pliiakud ja plii Pliiakude ringlussevõtu määr: 75 % 2025. aastaks Materjali taaskasutamine plii puhul: 90 % 2025. aastal Liitiumioonakud ja Co, Ni, Li, Cu Liitiumioonakude ringlussevõtu määr: 70 % 2030. aastaks Materjalide taaskasutamise määr Co, Ni, Li, Cu puhul: vastavalt 95 %, 95 %, 70 % ja 95 % 2030. aastal Pliiakud ja plii Pliiakude ringlussevõtu määr: 80 % 2030. aastaks Materjali taaskasutamine plii puhul: 95 % 2030. aastaks / 6. Tööstuslike ja elektrisõidukiakude CO 2 jalajälg Kohustuslik CO 2 jalajälje deklaratsioon Akude CO 2 jalajälje tulemusklassid ja maksimaalsed CO 2 heite piirväärtused turule laskmise tingimusena / 7. Tööstuslike ja elektrisõidukiakude jõudlus ja vastupidavus Jõudlust ja vastupidavust käsitleva teabe esitamise nõuded Töötuslike akude jõudluse ja vastupidavuse miinimumnõuded turule laskmise tingimusena / 8. Kantavad patareid Kantavate patareide jõudluse ja vastupidavuse tehnilised parameetrid Üldkasutatavate kantavate patareide järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine Kõigi patareide järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine 9. Ringlussevõetud materjali sisaldus tööstuslikes patareides ja akudes ning elektrisõiduki- ja mootorsõidukiakudes Ringlussevõetud materjali sisalduse kohustuslik deklareerimine 2025. aastal Ringlussevõetud materjali kohustuslik sisaldus 2030. ja 2035. aastal / 10. Laiendatud tootjavastutus Tööstuslike patareide ja akudega seotud laiendatud tootjavastutuse kohustuste selged spetsifikatsioonid Tootjavastutusorganisatsioonide miinimumstandardid / / 11. Kantavate patareide ja akude disaininõuded Suuremad kohustused seoses eemaldatavusega Uus asendatavuse kohustus Koostalitlusvõime nõue 12. Teabe esitamine Põhiteabe esitamine (märgistena, tehnilise dokumentatsioonina või veebis) Täpsema teabe andmine lõppkasutajatele ja ettevõtjatele (selektiivse juurdepääsuga) Akude elektroonilise teabevahetussüsteemi ja passisüsteemi loomine (üksnes tööstuslike ja elektrisõidukiakude puhul) / 13. Tööstuslikes ja elektrisõidukiakudes sisalduvate toorainete tarneahelaga seotud hoolsuskohustus Tarneahelaga seotud vabatahtlik hoolsuskohustus Tarneahelaga seotud nõutav hoolsuskohustus / Legend: roheline = eelistatud valik; heleroheline = eelistatud valik kuni läbivaatamisklausli kehtestamiseni. Klassifitseerimist ja määratlemist käsitleva 1. meetme eesmärk on täpsustada kehtivaid sätteid patareide ja akude kategooriate kohta ning ajakohastada neid vastavalt viimastele tehnoloogilistele arengusuundadele (2. variant). Kehtiva patarei- ja akudirektiivi mõne sätte halduslikud muudatused parandaksid mitme muu sätte tõhusust, tekitamata seejuures märkimisväärseid majanduslikke kulusid või halduskoormust. Sidusrühmad on öelnud, et nad on selle meetmega täielikult nõus. Võimalust kehtestada kogumise määrade jaoks uus metoodika, mis põhineb „kogumiseks kättesaadavusel“ (3. variant), on kavas hinnata uuesti läbivaatamisklausli alusel. Taaskasutatavaid tööstuslikke patareisid ja akusid ning elektrisõidukiakusid käsitleva 2. meetme puhul oleks 2. ja 3. variandi hinnanguline majanduslik ja keskkonnaalane kasu samaväärne (eeldades, et turu hõlvamise tase on võrdne). Tuleb siiski arvestada kompromissidega ühelt poolt taaskasutamiseks sobivate patareide ja akude arendamise edendamise ning teiselt poolt ringlussevõtu vahel. 3. variandi – mille puhul kasutatud patareisid ja akusid ei peetaks nende esimese kasutusea lõpus tingimata jäätmeteks (ja neid käsitataks jäätmetena alles siis, kui patarei või aku valdaja otsustab patarei või aku kasutuselt kõrvaldada) – halduskulud on palju väiksemad kui 2. variandi puhul. 3. varianti peeti mõjuhinnangus eelistatud variandiks põhjusel, et see soodustaks kõige paremini taakasutatavate patareide ja akude turu arengut, ning sidusrühmad toetasid seda. 2. variant, mille kohaselt patareid ja akud muutuvad jäätmeteks, tooks kaasa lisakulud seoses ohtlike jäätmete käitlemiseks vajalike lubadega, mis oli sidusrühmade jaoks eriti murettekitav küsimus. See variant võib niisiis piirata patareide ja akude taaskasutamise turu arengut, kuna kulud on suuremad. Komisjon jõudis järeldusele, et kõige sobivamaks lahenduseks on 2. ja 3. variandi kombinatsioon, mille puhul kehtestatakse konkreetsed jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid, sealhulgas seisukorra kontroll, millele patareid ja akud peavad vastama, et need sobiksid kasutusotstarbe muutmiseks või taastamiseks. Selle lähenemisviisi, mida toetavad laiendatud tootjavastutuse nõuded, eesmärk on soodustada patareide ja akude kasutusotstarbe muutmist või nende taastamist, tagades samas, et patarei- ja akujäätmed läbivad nõuetekohase töötluse kooskõlas jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega. Kantavate patareide ja akude kogumise määra eesmärki käsitleva 3. meetme puhul eelistatakse 2. varianti ehk kogumiseesmärki 65 % aastaks 2025 ja 3. varianti ehk kogumiseesmärki 70 % aastaks 2030. Nende variantide maksumus on hinnanguliselt vastavalt 1,09 ja 1,43 eurot elaniku kohta aastas, mida rahastataks laiendatud tootjavastutuse mehhanismi kaudu. Kogumiseesmärkide oluliseks suurendamiseks võrreldes lähtetasemega on kaks põhjust. Esiteks suureneb keskkonnakasu mittelineaarselt , kui liitiumioonakusid kogutakse rohkem. Teiseks, tõendid näitavad, et võimalik on saavutada mastaabisäästu ja tõhususe kasvu . Üldreeglina nõustuvad sidusrühmad suuremate kogumiseesmärkidega , kui need on realistlikud ja sidusrühmadel on eesmärkide saavutamiseks piisavalt aega. Seetõttu ei sobi 4. variant ehk kogumiseesmärk 75 % aastaks 2025. 4. meetme puhul on eelistatud variandiks 2. variant ehk uus aruandlussüsteem mootorsõidukiakude ja tööstuslike patareide ja akude jaoks. Selle meetmega ei kaasne eeldatavasti märkimisväärseid majanduslikke kulusid ega halduskoormust, kuid sellega kaasneksid suuremad kogumismäärad. 3. variant ehk kergtranspordivahendites kasutatavate akude kogumise erieesmärk tooks eeldatavasti kaasa kogumismäära märkimisväärse suurenemise. Kuna aga kõigepealt on vaja välja töötada „kogumiseks kättesaadavusel“ põhinev metoodika, tehakse ettepanek hinnata seda varianti uuesti läbivaatamisklausli alusel. Eelistatud variant 5. meetme puhul, mis käsitleb ringlussevõtu määrasid ja materjalide taaskasutamist, on 2. variant , millega suurendatakse pliiakudega seotud eesmärke, ja 3. variant , millega kehtestatakse liitiumioonakude, koobalti, nikli, liitiumi ja vasega seotud uued eesmärgid. 2. variandi puhul seatakse 2025. aastaks eesmärgid, mis põhinevad praegusel tehnilisel teostatavusel, ning 3. variandi puhul seatakse 2030. aastaks eesmärgid, mis põhinevad tuleviku tehnilisel teostatavusel. Paljude muutujate suure ebakindluse tõttu on nende variantide majandusliku ja keskkonnamõju kvantifitseerimine osutunud keeruliseks. Modelleerimisel põhinevad hinnangud näitavad, et isegi kõige konservatiivsemate eelduste korral oleks sellel positiivne mõju . Elektrisõidukiakude CO 2 jalajälge käsitleva 6. meetme puhul on eelistatud variandiks 2. variant ehk kohustuslik deklareerimine, mida aja jooksul täiendatakse 3. variandiga, kehtestades akude ELi turule laskmise tingimusena CO 2 jalajälje tulemusklassid ja maksimaalsed piirväärtused. Võtta kohe kasutusele 3. variant , oleks 2. variandist tulemuslikum, kuid vajaliku teabe ja metoodilise raamistiku täiendamiseks on vaja rohkem aega. 2. variant võimaldab siiski 3. variandiga ette nähtud meetmete järkjärgulist rakendamist. Selliste meetmete eesmärk on toetada liidu eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja võidelda kliimamuutuste vastu, nagu on sätestatud uues ringmajanduse tegevuskavas, et saavutada puhtam ja konkurentsivõimelisem Euroopa . Delegeeritud õigusakti kohta, millega kehtestatakse CO 2 piirväärtused, koostatakse eraldi mõjuhinnang. 7. meetme puhul, mis käsitleb tööstuslike akude ning elektrisõidukiakude jõudlust ja vastupidavust, on eelistatud 2. variant , millega kehtestatakse lähitulevikus teabe esitamise nõuded. See aitaks ühtlustada patareide ja akude jõudlus- ja vastupidavusnäitajate arvutamist ja kättesaadavust ning võimaldaks seega tarbijatel ja ettevõtjatel teha teadlikke otsuseid. Kui vajalik teave on kättesaadav ja standardimistöö on lõpule viidud, on hilisemas etapis võimalik kehtestada jõudluse miinimumnõuded (3. variant). Komisjon jõudis järeldusele, et see variant on tulemuslikum pikemas perspektiivis, et aidata turul minna üle parema jõudlusega patareidele ja akudele ning kutsuda nii esile keskkonnamõju vähendamine. Kantavaid patareisid käsitleva 8. meetme puhul eelistatakse 2. varianti , millega määratakse kindlaks elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrid, et minimeerida ressursside ja energia ebatõhusat kasutamist. Neid parameetreid võetakse arvesse ka 12. meetmega hõlmatud märgistusnõuetes, et anda teavet tarbijate patareide ja akude jõudluse kohta. 3. ja 4. vriandiga seoses on leitud, et praegu ei ole piisavalt tõendeid, mis näitaksid patareide kasutamise osalise või täieliku järkjärgulise lõpetamise tulemuslikkust ja teostatavust. Patareide tootjad ja ringlussevõtjad on nende kahe ambitsioonikama valiku vastu. 9. meetme puhul eelistatakse nii 2. varianti , millega kehtestatakse lühikeses perspektiivis ringlussevõetud materjali sisalduse kohustuslik deklareerimine, kui ka 3. varianti , millega kehtestatakse kohustuslikud ringlussevõetud liitiumi, koobalti, nikli ja plii sisalduse eesmärgid 2030. ja 2035. aastal. Need kaks varianti täiendavad teineteist ja aitavad luua prognoositavat õigusraamistikku, mis julgustaks turuosalisi investeerima ringlussevõtu tehnoloogiatesse, mida muidu ei arendataks, sest need ei suuda kulupõhiselt konkureerida esmase tooraine tootmisega. Laiendatud tootjavastutust ja tootjavastutusorganisatsioone käsitleva 10. meetme puhul ei pakutud välja kõrgete eesmärkidega varianti, kuna see hõlmab peamiselt patarei- ja akudirektiivi kehtivate sätete täpsustamist. Kavandatud meede tagaks võrdsed tingimused laiendatud tootjavastutuse süsteemidele elektrisõidukiakude ning tööstuslike patareide ja akude puhul, mis on praegu liigitatud tööstuslikeks patareideks ja akudeks, ning kantavate patareide ja akude tootjavastutusorganisatsioonidele. Selle meetme majanduslikud kulud on eeldatavasti tühised ning neid kompenseerib suures osas kogumismäärade suurenemisest tulenev keskkonnakasu . 11. meetme puhul, mis käsitleb kantavate patareide ja akude disaininõudeid, on eelistatud variant rangem patareide ja akude eemaldatavuse kohustus (2. variant) ja uus patareide ja akude asendatavuse kohustus (3. variant). Nende võimaluste majanduslikud kulud on tühised, samas toovad need kasu keskkonnale ja säästavad ressursse . Selleks hõlbustatakse patareide ja akude ning neid sisaldavate seadmete korduskasutamist, remontimist ja ringlussevõttu. 12. meetme puhul, mis käsitleb usaldusväärse teabe esitamist, eelistatakse 2. ja 3. variandi kombinatsiooni. 2. varianti , mille puhul võetakse kasutusele trükitud ja veebipõhine märgistussüsteem, mis pakub põhiteavet ja kohandatumat teavet, eelistatakse seetõttu, et see aitaks anda tarbijatele ja lõppkasutajatele paremat teavet ning stimuleeriks turul üleminekut keskkonnahoidlikumatele patareidele ja akudele . Mitu üleilmset organisatsiooni on nõustunud 3. variandi põhimõttega, milleks on elektrooniline teabevahetussüsteem ja akupass, nagu on välja pakkunud ülemaailmne akuliit. Elektroonilise teabevahetussüsteemi loomisega kaasnevad ühekordsed halduskulud, kuid pikas perspektiivis toob see kaasa halduskorra lihtsustamise ja väiksemad rakenduskulud. Lisaks peaks akupass võimaldama taaskasutusega tegelevatel ettevõtjatel teha teadlikke äriotsuseid ning võimaldada ringlussevõtjatel oma tegevust paremini kavandada ja ringlussevõtu määrasid suurendada. Toorainega seotud hoolsuskohustust käsitleva 13. meetme puhul on eelistatud variandiks 3. variant ehk kohustuslik lähenemisviis. Sidusrühmad on enam-vähem üksmeelel , et see variant võimaldaks tõhusamalt tegeleda sotsiaalsete ja keskkonnariskidega, mis on seotud teatavate toorainete kaevandamise, töötlemise ja kauplemisega patareide ja akude tootmise eesmärgil. Seda varianti tuleks kaaluda, võttes arvesse käimasolevat tööd äriühingute kestlikku üldjuhtimist käsitleva sektoriülese seadusandliku ettepanekuga, mille komisjon kavatseb 2021. aastal esitada. Mõjuhinnangu 3. lisas on esitatud kokkuvõtlik ülevaade kulude ja tulude ning eelkõige nende kvantifitseerimise kohta. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Kavandatud meetmete mõju halduskoormusele on tühine. Käesolevas poliitikaettepanekus kasutatakse halduskulude vähendamiseks maksimaalselt ära digiteerimise potentsiaali. Näiteks tehakse 12. meetme raames ettepanek luua akude jaoks elektrooniline teabevahetussüsteem , mis sisaldab teavet iga turule lastud kantava ja tööstusliku patarei ja aku mudeli kohta. 12. meetme kohaselt koostataks ka akupass iga üksiku turule lastava tööstusliku ja elektrisõidukiaku jaoks. Nii teabevahetus- kui ka passisüsteemi arendamine toob kaasa märkimisväärseid kulusid nii komisjonile kui ka ettevõtjatele. Samas annab see liikmesriikide ametiasutustele ja komisjonile võimsa vahendi kavandatud määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks ning turu-uuringute vahendi kohustuste läbivaatamiseks ja täiustamiseks tulevikus. • Põhiõigused Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset. 4. MÕJU EELARVELE Ettepanekuga nähakse ette töötajate ja raha kasutamine andmete ja teenuste ostmiseks. Osa personalivajadusest täidetakse eeldatavasti komisjoni, Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) ja Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) olemasolevate eraldiste raames. Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamisega peadirektoraadis. Neile töötajatele lisandub täiendav hulk töötajaid, kes määratakse haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, võttes arvesse eelarvepiiranguid. Ettepanek sisaldab mitut artiklit, milles kirjeldatakse edasisi töösuundi määruse täiendamiseks rakendusaktide või delegeeritud õigusaktidega, mis tuleb vastu võtta 3–8 aasta jooksul. Need hõlmavad järgmist: säästvusnõuetele vastavuse kontrollimine; vastavuskontrollisüsteem ja jäätmekäitlus; teavitamine ja märgistamine. Kavandatud meetmete üksikasjalik loetelu on järgmine: CENi/CENELECi standardimistöö jälgimine; ühtsete kirjelduste väljatöötamine järgmistes valdkondades: i) kantavate patareide jõudlus ja vastupidavus, ii) tööstuslike akude jõudlus ja vastupidavus ning iii) paiksete akupõhiste energiasalvestussüsteemide ohutuse tagamine; ühtlustatud arvutuseeskirjade väljatöötamine järgmistes valdkondades: i) CO 2 jalajälje deklaratsioon (sealhulgas tootekategooria keskkonnajalajälje määramise eeskirjade läbivaatamine elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude puhul) ning ii) elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude CO 2 jalajälje tulemusklasside arvutamine; ühtlustatud arvutuseeskirjade väljatöötamist järgmistes valdkondades: i) ringlussevõetud materjali sisaldus elektrisõidukiakudes ja tööstuslikes akudes, ii) ringlussevõtu määrad, iii) taaskasutusse võetud materjalid ja iv) jäätmete liigitamine; suuniste koostamine kantavate patareide ja akude eemaldatavuse ja asendatavuse kohta; elektroonilise teabevahetussüsteemi loomine elektrisõidukiakude ja tööstuslike akudega seotud teabe esitamiseks; keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide väljatöötamine patareide ja akude jaoks; komisjoni otsuses 2000/532/EÜ esitatud jäätmenimistu muutmine; patareides ja akudes kasutatavate ainete riskihindamise tegemine ja nendega seotud riskide juhtimine; aruandluskohustuste muutmine. Teadusuuringute Ühiskeskusel on oluline roll komisjoni toetamisel vajaliku tehnilise tööga. Ligikaudu 6,2 miljoni euroga rahastatakse vajalikke uuringuid ja halduskokkulepet Teadusuuringute Ühiskeskusega, et toetada komisjoni mitmes allpool loetletud töösuunas. Ühtsete kirjelduste väljatöötamine järgmistes valdkondades: i) üldkasutatavate kantavate patareide ja akude jõudlus ja vastupidavus; ii) tööstuslike ja elektrisõidukakude jõudlus ja vastupidavus ning iii) paiksete akupõhiste energiasalvestussüsteemide ohutus. Ühtlustatud eeskirjade koostamine järgmistes valdkondades: i) kantavate patareide ja akude liigiti kogumine; ii) CO 2 jalajälje deklareerimine; iii) CO 2 jalajälje, ringlussevõetud materjali sisalduse ja ringlussevõtu määrade arvutamine ning iv) elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude CO 2 jalajälje tulemusklasside arvutamine. Keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide analüüsimine (sealhulgas konsulteerimine riigihangete sidusrühmadega ja kavandatud riigihanke-eeskirjade õiguslik kontroll). Kantavate patareide ja akude eemaldatavust ja asendatavust käsitlevate suuniste koostamise toetamine. Patareisid ja akusid käsitlevate Euroopa jäätmeloendi kannete sihipäraste muudatuste väljatöötamise toetamine. Üldkasutatavate kantavate patareide järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise toetamine. Märgistusnõuete toetamine. Keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide väljatöötamine. ECHA toetab komisjoni patareide ja akudega seotud ainete ja nende regulatiivsete piirangute haldamisel osana oma praegustest REACHiga seotud tegevusest. Selleks on ECHAs vaja kokku kahte uut täistööajale taandatud ajutist teenistujat (AD 5–7) (keskmine kulu on 144 000 eurot aastas seitsme aasta jooksul ja pärast seda). Lisaks on teadmusbaasi suurendamiseks ning teadliku prioriteetide seadmise ja töökava koostamise hõlbustamiseks vaja ühte täistööajale taandatud lepingulist töötajat (CA FG III, keskmine kulu 69 000 eurot aastas kolme aasta jooksul). See töökava peaks põhinema uuringul, mille eesmärk on suurendada ECHA praeguseid teadmisi selle kohta, kuidas patarei- ja akutööstus haldab oma ohtlikke kemikaale, et teha kindlaks ained, mille puhul on tulevikus vaja regulatiivset riskijuhtimist. Uuringu maksumus on hinnanguliselt 400 000 eurot (kolme aasta jooksul), et tellida osa vajalikest teadusuuringutest allhankena. Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi hinnangul läheb kavandatava akuteavet sisaldava elektroonilise teabevahetussüsteemi väljatöötamine maksma ligikaudu 10 miljonit eurot. 2021. aastal käivitatavas teostatavusuuringus hinnatakse muu hulgas seda, milline on parim arhitektuur kavandatud elektroonilise teabevahetussüsteemi jaoks ja milliseid teenuseid see peaks pakkuma. Euroopa Komisjon vastutab määruse üle peetavate läbirääkimiste, määruse üldise rakendamise ning kõigi määrusega ette nähtud rakendusaktide / delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise eest. See eeldab järgmist: i) Teadusuuringute Ühiskeskuses ja ECHAs tehtud töö ning ii) tavapärane otsustusprotsess, sealhulgas konsulteerimine sidusrühmadega ja komiteemenetlus. Praegused finantssimulatsioonid põhinevad kahel täistööajale taandatud AD ametikohal üksnes juhtimisülesannete täitmiseks, st i) määruse üle läbirääkimiste pidamiseks ja selle üldiseks rakendamiseks ning ii) mitmesuguseks ettevalmistustööks ja teiseste õigusaktide koostamiseks vastavalt patareisid ja akusid käsitlevas määruses kavandatud tähtaegadele. Tehnilisi ülesandeid võivad täita üks täistööajale taandatud riigi lähetatud ekspert (võttes arvesse eeldatavat ajakava) ja lepingulised töötajad. Kahest AD ametikohast üks on keskkonna peadirektoraadis ümber paigutatud. Komisjoni personalikulud on kokku 3 075 000 eurot, mis põhineb komisjoni personalikulude viimasel ajakohastamisel, mis on esitatud eelarve peadirektoraadi veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/en/pre/legalbasis/Pages/pre-040-020_preparation.aspx . Tuleb märkida, et finantsselgituses esitatud teave on kooskõlas 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga. Aastatel 2021–2029 on vaja lisavahendeid, et saaks i) töötada välja patareide ja akude jõudluse ja vastupidavuse standardid ja ühtsed kirjeldused; ii) töötada välja ühtlustatud arvutuseeskirjad kantavate patareide ja akude liigiti kogumiseks, CO 2 jalajälje deklareerimiseks, CO 2 jalajälje tulemusklasside arvutamiseks ning ringlussevõetud materjali sisalduse ja ringlussevõtu määrade arvutamiseks; iii) koostada juhised kantavate patareide ja akude eemaldatavuse ja asendatavuse kohta; iv) teha otsused elektroonilise teabevahetusega esitatavate andmete vormingu kohta ja töötada välja nende vastuvõtmise süsteemid ning v) töötada välja keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid. Sellega seotud uuringuteks ja halduskokkulepeteks vajalikud vahendid eraldatakse programmist LIFE kogusummas ligikaudu 4,7 miljonit eurot ning kaupade ja teenuste siseturu toimimise ja arendamise eelarverealt summas 10,7 miljonit eurot. Ettepaneku eelarve on esitatud jooksevhindades, välja arvatud ECHA eelarveosa puhul, kus palgad on indekseeritud 2 % kasvuga aastas. ECHA saadava toetuse suurendamiseks on vajab lisavahendeid . Käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses esitatakse mõju eelarvele ning inim- ja haldusressurssidele. 5. MUUD KÜSIMUSED • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Patareide ja akude klassifikatsiooni kavandatava muutmise eesmärk on ajakohastada kehtivaid eeskirju, et need hõlmaksid kõiki patareisid ja akusid, sealhulgas võimalikke uusi patarei- ja akutüüpe. Järelevalve kord peab tagama, et uusi meetmeid rakendatakse ja nende rakendamine tagatakse kavakohaselt. Kantavate patareide ja akude kogumise määra uue eesmärgi kehtestamine nõuab kogumismäära seiret liikmesriikides. Seda hakati tegema praeguse 45 % eesmärgi saavutamiseks ja selle raames kogus Eurostat igal aastal liikmesriikidelt teavet. Uue eesmärgi kehtestamine ei tooks seega kaasa täiendavaid aruandluskohustusi. Mootorsõiduki- ja tööstuslike akude aruandlussüsteemi loomine eeldab sellise teabe kogumist, mis on riiklikul tasandil juba koostatud. Mootorsõidukiakude ja elektrisõidukiakude puhul võiks aruandlussüsteemi rajada romusõidukite direktiiviga loodud süsteemi peale. Liitiumakude ringlussevõtu määra eesmärk on 65 % alates 2025. aastast. Eurostat on alates 2014. aastast kogunud igal aastal andmeid plii-, kaadmium- ja muude patareide ja akude ringlussevõtu määrade kohta. Seega oleks liitiumi ringlussevõtu määra lisamine kehtestatud andmekogumismenetlusse vaid väike täiendus. Kohustus teatada turule lastavate akude CO 2 jalajäljest , mis on seotud kogu olelusringiga (välja arvatud kasutusetapp), eeldab sellise IT-vahendi väljatöötamist, mis võimaldab valmistajatel teabe otse sisestada. Komisjon kavatseb pakkuda veebipõhist vahendit ja tasuta juurdepääsu teiseste andmekogumite teekidele, et lihtsustada CO 2 jalajälje arvutamist vastuvõetud eeskirjade alusel. Esitatud andmeid võiks kasutada selleks, et kehtestada kasvuhoonegaaside heite võrdlusalused, et hinnata, kas akude CO 2 jalajälje ja keskkonnatoime parandamiseks oleks kasulik võtta kasutusele kasvuhoonegaaside heitemahukuse klassid, ning et hinnata vajadust täiendavate stiimulite ja/või turule laskmise tingimustel põhinevate meetmete järele. Samamoodi tehnilisse dokumentatsiooni lisada teave jõudluse ja vastupidavuse kohta. Olenevalt patarei või aku tüübist tuleks see teave teha kättesaadavaks ka internetis patareide ja akude andmebaasis ja/või akupassis. Tootjate kohustuse puhul esitada teavet ringlussevõetud materjali sisalduse kohta järgitaks ühtlustatud metoodikat . Eemaldatavusega seotud kehtivaid kohustusi tuleks karmistada ning uued sätted on esitatud seoses asendatavusega . CO 2 jalajälje ja ringlussevõetud materjali sisalduse deklaratsioone ning tooraine vastutustundlikuks hankimiseks kehtestatavaid hoolsuskohustuse põhimõtteid käsitlevad sätted eeldaksid kolmandate isikute poolset kontrollimist , põhimõtteliselt teavitatud asutuste kaudu. Liikmesriikide turuasutused vastutaksid kõigi määruses sätestatud kohustuste täitmiseks esitatud teabe õigsuse kontrollimise eest. • Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul) Kuna õigusakt on määrus, mis on liikmesriikides vahetult kohaldatav, ei ole selgitavat dokumenti vaja. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Määruse I peatükk sisaldab üldsätteid. Artiklis 1 sätestatakse, et määrusega kehtestatakse säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded, et võimaldada patareide ja akude turuleviimist ja kasutuselevõttu, ning patarei- ja akujäätmete kogumise, töötlemise ja ringlussevõtu nõuded. Määrust kohaldatakse igat tüüpi patareide ja akude suhtes ja selles loetletakse neli patareide ja akude kategooriat, nimelt kantavad patareid ja akud, mootorsõidukiakud, elektrisõidukiakud ja tööstuslikud patareid ja akud. Artiklis 2 on esitatud mõisted. Artiklis 3 sätestatakse määruse nõuetele vastavate patareide ja akude vaba liikumise põhimõte ühtsel turul. Artiklis 4 esitatakse kokkuvõtlikult, milliste sätetega kehtestatakse ja täpsustatakse säästvus-, ohutus- ja märgistusnõudeid, ning viidatakse vastavalt II ja III peatükile. Peale selle ei tohi patareid ja akud kujutada endast riski inimeste tervisele, turvalisusele, varale ega keskkonnale. Artiklis 5 käsitletakse nõuet, mille kohaselt peavad liikmesriigid määrama ühe või mitu pädevat asutust, kes tegelevad patareide ja akude olelusringi lõpuga. Määruse II peatükis on sätestatud säästvus- ja ohutusnõuded. Artiklis 6 ja I lisas on sätestatud piirangud ohtlike ainete, eelkõige elavhõbeda ja kaadmiumi kasutamisele patareides ja akudes. Artiklis 7 ja II lisas on sätestatud eeskirjad elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude CO 2 jalajälje kohta. Nõuded kehtestatakse selliselt, et kõigepealt nõutakse teavet CO 2 jalajälje deklaratsiooni vormis. Seejärel klassifitseeritakse akud CO 2 jalajälje tulemusklassidesse. Tuginedes spetsiaalse mõjuhinnangu tulemustele, peavad akud lõpuks vastama maksimaalsetele olelusringi CO 2 jalajälje piirväärtustele. Nimetatud kolme nõude kohaldamise ajakava on järgmine: CO 2 jalajälje deklaratsioon alates 1. juulist 2024 , tulemusklassid alates 1. jaanuarist 2026 ja olelusringi maksimaalne CO 2 jalajälje piirväärtus alates 1. juulist 2027. Artikli 8 kohaselt peab alates 1. jaanuarist 2027 aktiivsetes materjalides koobaltit, pliid, liitiumi või niklit sisaldavate tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude tehniline dokumentatsioon sisaldama teavet eespool nimetatud materjalide sisalduse taaskasutusse võetud osa kohta igas patarei- või akumudelis ja partiis tootmisettevõtte kohta . Alates 1. jaanuarist 2030 peab nende patareide või akude aktiivsetes materjalides sisalduvast koobaltist, pliist, liitiumist või niklist olema vähemalt järgmine osa jäätmetest taaskasutusse võetud koobalt, plii, liitium või nikkel: koobaltist 12 %, pliist 85 %, liitiumist 4 % ja niklist 4 %. Alates 1. jaanuarist 2035 suureneb taaskasutusse võetud koobalti, liitiumi või nikli minimaalne osakaal vastavalt 20 %-ni koobaltist, 10 %-ni liitiumist ja 12 %-ni niklist. Plii puhul jääb minimaalseks osakaaluks 85 %. Kui see on põhjendatud ja asjakohane jäätmetest taaskasutusse võetud koobalti, plii, liitiumi või nikli kättesaadavuse või puuduse tõttu, on komisjonil õigus võtta eesmärkide muutmiseks vastu delegeeritud õigusakt . Artiklis 9 ja III lisas on sätestatud, et alates 1. jaanuarist 2026 võib üldkasutatavaid kantavaid patareisid ja akusid turule viia ainult siis, kui need vastavad elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetritele . Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada nende parameetrite miinimumväärtused ja neid muuta, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut. Komisjon hindab 31. detsembriks 2030 selliste meetmete teostatavust, millega kõrvaldataks järk-järgult kasutuselt üldkasutatavad kantavad patareid, ning esitab selleks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja kaalub kohaste meetmete võtmist, sealhulgas seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist . Artiklis 10 ja IV lisas on sätestatud tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite kohta teabe esitamise nõue. Alates 1. jaanuarist 2026 peavad tööstuslikud akud vastama miinimumväärtustele, mida komisjonil on õigus kehtestada delegeeritud õigusaktiga . Artikli 11 kohaselt peavad valmistajad projekteerima seadmed, millesse on paigaldatud kantavad patareid või akud, selliselt, et lõppkasutaja või sõltumatud ettevõtjad saavad jäätmeteks muutunud patareid või akud kergesti eemaldada ja asendada. Artiklis 12 ja V lisas nõutakse, et paiksed akupõhised energiasalvestussüsteemid oleksid tavapärase töö ja kasutamise ajal ohutud, sealhulgas nõutakse tõendeid selle kohta, et neid on edukalt katsetatud V lisas sätestatud ohutusparameetrite suhtes, kasutades selleks tipptasemel katsemeetodeid . Komisjonile antakse õigus muuta delegeeritud õigusaktiga V lisas sätestatud ohutusnõudeid, mida tuleb arvesse võtta patareide ja akude ohutuse katsetamisel. Määruse III peatükis on sätestatud märgistus- ja teabe esitamise nõuded. Artikli 13 ja VI lisa kohaselt tuleb alates 1. jaanuarist 2027 patareid ja akud märgistada nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil, et anda vajalikku teavet patareide ja akude identifitseerimiseks ja nende põhiomaduste kohta. Erinevad märgised patareil või akul või selle pakendil annavad teavet ka kasutusea, laadimismahutavuse, liigiti kogumise nõude, ohtlike ainete sisalduse ja ohutusriskide kohta. Patareile või akule trükitud või graveeritud ruutkood peab olenevalt patarei või aku tüübist andma juurdepääsu olulisele teabele kõnealuse patarei või aku kohta. Komisjonile antakse volitused kehtestada rakendusaktiga teatavate märgistusnõuete ühtlustatud kirjeldused. Artiklis 14 nõutakse, et tööstuslikel akudel ja elektrisõidukiakudel peab olema akuhaldussüsteem, mis salvestab teavet ja andmeid, mis on vajalikud akude seisukorra ja eeldatava kasutusea kindlaksmääramiseks vastavalt VII lisas sätestatud parameetritele. Juurdepääs nende parameetrite andmetele akuhaldussüsteemis antakse juriidilisele või füüsilisele isikule, kes on patarei või aku seaduslikult ostnud, või mis tahes kolmandale isikule, kes tegutseb nende nimel, et hinnata aku jääkväärtust, hõlbustada aku korduskasutamist, selle kasutusotstarbe muutmist või aku taastamist ning teha aku kättesaadavaks sõltumatutele energiavahendajatele, kes käitavad elektrivõrkudes virtuaalseid elektrijaamu. IV peatükk sisaldab patareide ja akude vastavushindamise eeskirju ning koosneb peamiselt standardsätetest. Mainida tasub artikleid 17 ja 18. Artiklis 17 käsitletakse vastavushindamismenetlusi ja sätestatakse kaks hindamismenetlust olenevalt hinnatavast tootenõudest. VIII lisas kirjeldatakse üksikasjalikult kohaldatavaid menetlusi. Komisjon võib delegeeritud õigusakti alusel muuta vastavushindamismenetlusi, et lisada menetlusele kontrollietappe ja muuta hindamismoodulit, võttes aluseks patareide ja akude turu või patareide ja akude väärtusahela arengu. Artiklis 18 käsitletakse ELi vastavusdeklaratsiooni, milles kinnitatakse, et vastavus määruses sätestatud säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuetele on tõendatud. Määruse IX lisas on üksikasjalikult sätestatud ELi vastavusdeklaratsiooni näidis. V peatükk käsitleb vastavushindamisasutustest teavitamist ja koosneb peamiselt standardsätetest. Mõnda sätet on muudetud, et tugevdada teavitatud asutuste sõltumatust. Sellega seoses tasub mainida artikleid 23, 25, 27, 28 ja 33. Artiklis 23 on sätestatud nõuded teavitavatele asutustele. Teavitavad asutused on oma tegevuses objektiivsed ja erapooletud ning tagavad saadud teabe konfidentsiaalsuse. Vastavushindamise järjepidevuse tagamiseks peaks neil siiski olema võimalik vahetada teavitatud asutuste kohta teavet riiklike ametiasutuste, teiste liikmesriikide teavitavate asutuste ja komisjoniga. Artikkel 25 sisaldab teavitatud asutustega seotud nõudeid. Teavitatud asutusel ja tema palgatud töötajatel peaks olema võimalik säilitada sõltumatus akude väärtusahela ettevõtjatest ja teistest äriühingutest, eelkõige patareide ja akude valmistajatest, patareide ja akude valmistajate kaubanduspartneritest, patarei- ja akuvalmistajate tehastes osalust omavatest investoritest ja teistest teavitatud asutustest ning teavitatud asutuste äriühendustest ning emaettevõtjatest ja tütarettevõtjatest. Artikkel 27 käsitleb teavitatud asutuste tütarettevõtjaid ja alltöövõtjaid. Kuigi on aktsepteeritav, et teavitatud asutused tellivad osa oma vastavushindamisega seotud tegevustest allhanke korras või kasutavad tütarettevõtjat, tuleks veenduda, et teatavaid tegevusi ja otsustusprotsesse viiks ellu üksnes vastavushindamist tegev teavitatud üksikasutus. Artikkel 28 käsitleb teatamistaotlust. Artiklile 25 kohaselt peaks teavitatud asutusel olema võimalik dokumenteerida oma sõltumatust ja esitada see teavitavale asutusele. Artiklis 33 käsitletakse teavitatud asutuste töökohustusi. Negatiivse sertifitseerimisotsuse korral peaks ettevõtjal olema lubatud täiendada patareid või akut käsitlevaid dokumente enne, kui vastavushindamisasutus teeb sertifitseerimise kohta teise, lõpliku otsuse. VI peatükis sätestatakse ettevõtjate kohustused. Need sätted on standardsed, kuid mainida tasub artiklit 39. Artiklis 39 ja X lisas nõutakse, et ühtsele turule lastavate tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude kohta kehtestataks hoolsuskohustuse põhimõtted. Komisjonil on õigus vaadata läbi selle kohustusega seotud ainete ja riskikategooriate loetelu. VII peatükk sisaldab patareide ja akude olelusringi lõpu haldamisega seotud kohustusi. Asjakohane on viidata konkreetselt sätetele, mis käsitlevad registreerimist, laiendatud tootjavastutust , kogumist, töötlemist ja ringlussevõttu, sealhulgas ringlussevõtu määrasid, olelusringi lõppu käsitlevat teavet, patareide ja akude kasutusotstarbe muutmist ja aruandlust. Selles peatükis sisalduvad eeskirjad asendavad vastavad eeskirjad direktiivis 2006/66/EÜ, mis tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2023. Artiklis 46 nõutakse, et liikmesriigid looksid registri, mille eesmärk on jälgida, kas tootjad täidavad patareide ja akude oleluringi lõpu haldamisega seotud nõudeid. Registrit haldab liikmesriigi pädev asutus. Tootjad on kohustatud end registreerima ja registreerimine toimub taotluse alusel, mis sisaldab kogu artiklis loetletud teavet. Artikliga 47 kehtestatakse laiendatud tootjavastutus patareide ja akude eest, mida liikmesriigis esimest korda tarnitakse. See hõlmab nõuet, et patareide ja akude tootjad peavad tagama jäätmekäitluskohustuste täitmise. Oma kohustuste täitmiseks võivad tootjad organiseeruda kollektiivselt tootjavastutusorganisatsioonis. See vastutus hõlmab eelkõige kohustust rahastada ja korraldada patarei- ja akujäätmete liigiti kogumist ja töötlemist, anda aru pädevale asutusele, edendada patareide ja akude liigiti kogumist ning anda teavet, sealhulgas patareide ja akude olelusringi lõpuga seotud aspektide kohta. Artiklis 48 on sätestatud, et tootjad tagavad individuaalselt või tootjavastutusorganisatsiooni kaudu kõigi kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise olenemata nende liigist, tootemargist või päritolust. Selleks loovad nad lõppkasutaja jaoks tasuta kogumispunktide võrgustiku koostöös teiste asjaomaste ettevõtjatega, sealhulgas turustajate, elektri- ja elektroonikaseadmete romude ning romusõidukite käitluskohtade, ametiasutuste ja vabatahtlike kogumispunktidega. Lisaks on tootjad kohustatud kehtestama vajaliku praktilise korra patarei- ja akujäätmete kogumiseks ja transportimiseks nimetatud kogumispunktidest, et tagada kantavate patareide ja akude jäätmete järgnev töötlemine ja ringlussevõtt. Kantavate patareide ja akude jäätmete tootjad on kohustatud saavutama artiklis sätestatud kogumiseesmärgid. Kogumiskorra kehtestamiseks on vaja pädeva asutuse luba, kes peab kontrollima, kas tootjad täidavad kantavate patareide ja akude jäätmete kogumisega seotud kohustusi, sealhulgas tagama eesmärkide saavutamise. Artiklis 49 nõutakse, et mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude tootjad korraldaksid kas individuaalselt või tootjavastutusorganisatsiooni kaudu kõigi mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete kogumise. Kogumine on tasuta ja lõppkasutajal ei ole kohustust osta uut patareid või akut. Tootja võtab mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmed lõppkasutajatelt või ligipääsetavatest kogumispunktidest tagasi koostöös seda tüüpi patareide ja akude turustajate, elektri- ja elektroonikaseadmete romude ning romusõidukite töötlemis- ja ringlussevõtukohtadega, ametiasutuste ja nende nimel jäätmekäitlusega tegelevate kolmandate isikutega. Artiklis 55 on sätestatud kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise määrad, mille liikmesriigid peavad saavutama, jättes esialgu arvestamata kergtranspordivahendite akude jäätmed. Kogumismäärad suurenevad järk-järgult, et tagada 2025. aasta lõpuks 65 % kantavate patareide ja akude jäätmete kogumine ja 2030. aasta lõpuks 70 % selliste patareide ja akude kogumine. Artiklis 56 on sätestatud nõuded, millele peavad vastama töötluskohad, et kõik kogutud patarei- ja akujäätmed läbiksid nõuetekohase töötlemise ja ringlussevõtu. Kui töötlemiskäitised ja -protsessid on hõlmatud direktiiviga 2010/75/EL tööstusheidete kohta, kohaldatakse kõnealust direktiivi. Igal juhul tuleb töötlemisel kasutada parimat võimalikku tehnikat ja see peab vastama XII lisa A osas täpsemalt kirjeldatud nõuetele. Direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiat silmas pidades ei tohi patareisid ja akusid prügilasse ladestada ega põletada . Artiklis 57 käsitletakse ringlussevõtu määrasid ja materjalide taaskasutusse võtmise eesmärke ning sätestatakse, et kõik kogutud patarei- ja akujäätmed suunatakse ringlussevõttu. Ringlussevõtuprotsessides tuleb saavutada XII lisas sätestatud minimaalsed ringlussevõtu määrad, mis aja jooksul suurenevad. Need nõuded on kehtestatud pliiakude, nikkel-kaadmiumakude, liitiumipõhiste akude ja muude patareide ja akude kohta. Artikkel 59 sisaldab nõudeid, mis on seotud tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude kasutusotstarbe muutmise ja nende taastamisega. See sisaldab nõudeid sellise tegevuse hõlbustamiseks, sealhulgas nõudeid, et vastavate patareide ja akude tootjad tagaksid juurdepääsu aku haldussüsteemile, et ettevõtjad, kes nende kasutusotstarvet muudavad, saaksid kindlaks teha selle seisukorra. Samuti sätestatakse akude ja nende osade kasutusotstarbe muuutmise või nende taastamisega tegelevate isikute kohustused tagamaks, et akude ja nende osade uurimine, jõudluse katsetamine, pakendamine ja vedu toimuks kooskõlas asjakohaste kvaliteedikontrolli- ja ohutusjuhistega. Patareide ja akude kasutusotstarbe muutmise või nende taastamisega tegelevad isikud tagavad, et muudetud kasutusotstarbega või taastatud patarei või aku vastab turule laskmisel käesolevale määruse nõuetele ning muudele asjakohastele õigusaktidele ja tehnilistele nõuetele, mis on seotud selle konkreetse kasutusotstarbega. Kui aga tõendatakse, et muudetava kasutusotstarbega või taastatav patarei või aku on turule lastud enne, kui kehtestati teatavad nõuded, mis käsitlevad CO 2 jalajälge, ringlussevõetud materjali sisaldust, jõudlust ja vastupidavust ning tarneahelaga seotud hoolsuskohustust (mis on sätestatud määruse artiklites 7, 8, 10 ja 39), ei kohaldata kõnealustest sätetest tulenevaid kohustusi selle patarei või aku suhtes, mille kasutusotstarvet muudetakse või mis taastatakse. Selleks et dokumenteerida, et patarei või aku ei ole enam jääde, tõendab asjaomast toimingut tegev ettevõtja pädeva asutuse nõudmisel 1) seisukorra hindamist või katsetamist , 2) edasise kasutamise kindlust (arve või müügilepingu abil) ning 3) asjakohast kaitset kahjustuste eest veo, peale- ja mahalaadimise ajal. See teave tehakse lõppkasutajatele ja nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele võrdsetel tingimustel kättesaadavaks osana tehnilisest dokumentatsioonist, mis on muudetud kasutusotstarbega patarei või akuga kaasas turule laskmisel või kasutusele võtmisel. Artikkel 60 sisaldab patarei- ja akujäätmeid käsitleva teabe esitamise nõudeid. See hõlmab tootjate või nende tootjavastutusorganisatsioonide, lõppkasutajate ja turustajate kohustusi seoses nende panusega olelusringi lõpus toimuvasse töötlemisse. Artiklis on sätestatud ka kohustus anda patarei- ja akujäätmete kogumise ja ladustamise ohutuse seisukohast olulist teavet patarei- ja akujäätmete kogumise ja töötlemisega tegelevatele turustajatele ja ettevõtjatele ning anda neile teavet, et hõlbustada patarei- ja akujäätmete kõrvaldamist ja edasist töötlemist. Artiklis 61 käsitletakse jäätmekäitluses osalevate ettevõtjate aruandlust pädevale asutusele patareide ja akude jäätmekäitluse kohta. See hõlmab eelkõige nõudeid, mille kohaselt peavad tootjad või nende nimel tegutsed tootjavastutusorganisatsioonid esitama andmed turule lastud patareide ja akude koguse ning töötlemiseks ja ringlussevõtuks kogutud ja tarnitud patarei- ja akujäätmete koguse kohta ning ringlussevõtuga tegelevad ettevõtjad andmed ringlussevõetavate patareide ja akude ringlussevõtu määrade ja taaskasutusse võetud materjalide määrade ning töödeldud ja ringlussevõetud patareide ja akude koguse kohta. Artiklis 62 käsitletakse liikmesriikide aruandlust komisjonile. Liikmesriigid teatavad komisjonile iga kalendriaasta kohta patareide ja akude tüübi ning keemia kaupa liikmesriigi territooriumil esimest korda levitamiseks või kasutamiseks tarnitud patareide ja akude koguse, kogutud patarei- ja akujäätmete koguse ning andmed saavutatud ringlussevõtu tasemete kohta ja selle kohta, kas määruses sätestatud ringlussevõtu määrad ja materjalide taaskasutusse võtmise määrad on saavutatud. Komisjon kehtestab rakendusaktidega aruandluse vormi. VIII peatükk käsitleb elektroonilist teabevahetust. Artiklis 64 käsitletakse elektroonilist teabevahetussüsteemi, mille komisjon loob 1. jaanuariks 2026. Süsteem sisaldab XIII lisas sätestatud teavet ja andmeid tööstuslike ja elektrisõidukiakude kohta. Kõnealune teave ja andmed peavad võimaldama sortimist ja otsingut ning järgima kolmandatele isikutele kasutamiseks avatud standardeid. Asjaomastel ettevõtjatel peab olema võimalik sisestada süsteemi teavet masinloetaval kujul. Komisjon avaldab süsteemi kaudu teatava artiklis 62 nimetatud teabe ja kehtestab rakendusaktiga süsteemi arhitektuuri üksikasjad, teabe esitamise vormingu ning süsteemi teabele ja andmetele juurdepääsu, nende jagamise, haldamise, uurimise, avaldamise ja taaskasutamise eeskirjad. Artiklis 65 käsitletakse akupassi ja nõutakse, et 1. jaanuariks 2026 peavad tööstuslikel patareidel ja akudel ja elektrisõidukiakudel olema elektroonilised andmikud iga üksiku nende poolt turule lastud aku kohta. Andmikud peavad olema iga aku puhul kordumatud ja identifitseeritavad kordumatu tunnuse abil. Akupass peab olema seotud artikli 64 kohaselt loodud süsteemi andmeallikatesse salvestatud teabega iga akutüübi ja -mudeli põhiomaduste kohta ning see peab olema veebis kättesaadav. IX peatükis on esitatud turujärelevalve standardsätted. Artikliga 69 võimaldatakse turujärelevalveasutustel nõuda ettevõtjatelt parandusmeetmete võtmist, kui leitakse, et patarei või aku ei vasta nõuetele või ettevõtja rikub kohustust, mis tuleneb ühtset turgu või säästvust, ohutust, märgistust ja hoolsuskohustust käsitlevatest eeskirjadest. X peatükk käsitleb keskkonnahoidlikke riigihankeid, ohtlike ainete kohta uute piirangute kehtestamise ja kehtivate piirangute muutmise menetlust ning tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemide tunnustamist komisjoni poolt. Artiklis 70 käsitletakse keskkonnahoidlikke riigihankeid ning nõutakse, et avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võtaksid patareide ja akude või neid sisaldavate toodete hankimisel arvesse patareide ja akude keskkonnamõju nende olelusringi jooksul, et tagada sellise mõju minimeerimine. Selleks palutakse avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel lisada tehnilised kirjeldused ja pakkumuste hindamise kriteeriumid, mis põhinevad artiklitel 7–10, tagamaks, et toode valitakse selliste toodete hulgast, millel on olelusringi jooksul oluliselt väiksem keskkonnamõju. Komisjon võib delegeeritud õigusaktidega kehtestada keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslikud miinimumkriteeriumid. Artiklis 71 on esitatud ohtlike ainete suhtes kohaldatavate piirangute muutmise kord vastavalt artiklile 6 ja I lisale. Artiklis 72 käsitletakse tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteeme ja seda, kuidas komisjon neid tunnustab. Valitsus, tööstusliit või muu huvitatud organisatsioonide ühendus, kes on kehtestanud hoolsuskohustuse süsteemi, võib pöörduda komisjoni poole taotlusega tunnustada tema arendatavat ja kontrollitavat tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemi. Kui komisjon teeb kindlaks, et tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteem võimaldab asjaomasel ettevõtjal selle süsteemi tulemusliku rakendamise korral täita hoolsuskohustuse põhimõtete kehtestamise nõuet, võtab ta vastu rakendusakti, millega tunnustatakse süsteemi vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. XI peatükis sätestatakse delegeeritud volitused ja komiteemenetlus. XII peatükis sätestatakse määruse (EL) 2109/1020 muudatus. XIII peatükis on esitatud lõppsätted. 2020/0353 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ ja muudetakse määrust (EL) 2019/1020 (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust , võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust , toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa kasvustrateegia, mille eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Üleminek sõidukites fossiilkütuste kasutamiselt elektromobiilsusele on üks 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise eeltingimusi. Selleks et liidu tootepoliitika aitaks kaasa CO 2 heite ülemaailmsele vähendamisele, tuleb tagada, et liidus turustatavad ja müüdavad tooted hangitakse ja toodetakse säästval viisil. (2) Seega on patareid ja akud oluline energiaallikas ning üks peamisi kestliku arengu, keskkonnahoidliku liikuvuse, puhta energia ja kliimaneutraalsuse võimaldajaid. Eeldatakse, et nõudlus patareide ja akude järele kasvab lähiaastatel kiiresti, eelkõige seoses elektrisõidukitega, mis kasutavad akusid veojõu tekitamiseks, muutes selle turu kogu maailmas üha strateegilisemaks. Patarei- ja akutehnoloogia valdkonnas jätkub märkimisväärne teaduslik ja tehniline areng. Võttes arvesse patareide ja akude strateegilist tähtsust, ning et tagada õiguskindlus kõigile asjaomastele ettevõtjatele ning vältida diskrimineerimist, kaubandustõkkeid ja moonutusi patareide ja akude turul, on vaja kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad patareide ja akude säästvusparameetreid, jõudlust, ohutust, kogumist, ringlussevõttu ja taaskasutamist ning teavet patareide ja akude kohta. On vaja luua ühtlustatud õigusraamistik liidus turule lastavate patareide ja akude kogu olelusringiga tegelemiseks. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/66/EÜ on parandatud patareide ja akude keskkonnatoimet ning kehtestatud mõned ühised eeskirjad ja kohustused ettevõtjatele, eelkõige patareide ja akude raskmetallisisaldust ning patareide ja akude märgistamist käsitlevate ühtlustatud eeskirjade ning kõigi patarei- ja akujäätmete käitlemise eeskirjade ja eesmärkide kaudu, mis põhinevad laiendatud tootjavastutusel. (4) Komisjoni aruannetes direktiivi 2006/66/EÜ rakendamise, mõju ja hindamise kohta ei toonitatud mitte ainult selle direktiivi saavutusi, vaid ka piiratust, eelkõige seoses põhjalikult muutunud kontekstiga, mida iseloomustab akude strateegiline tähtsus ja nende laiem kasutamine. (5) Patareisid ja akusid käsitlevas komisjoni strateegilises tegevuskavas on sätestatud meetmed, millega toetatakse jõupingutusi patareide ja akude väärtusahela loomiseks Euroopas, hõlmates toorainete kaevandamist, säästvat hankimist ja töötlemist, kestlikke patareide ja akude materjale, elementide tootmist ning patareide ja akude korduskasutamist ja ringlussevõttu. (6) Euroopa rohelises kokkuleppes kinnitas komisjon oma kohustust rakendada patareisid ja akusid käsitlevat strateegilist tegevuskava ning märkis, et ta esitab õigusakti ettepaneku, et tagada kõigi patareide ja akude jaoks ohutu, ringluspõhine ja kestlik patareide ja akude väärtusahel, sealhulgas kasvava elektrisõidukite turu varustamiseks. (7) Nõukogu kutsus oma 4. oktoobri 2019. aasta järeldustes „Rohkem ringlust – üleminek kestlikule ühiskonnale“ muu hulgas üles võtma sidusaid poliitikameetmeid, millega toetatakse selliste tehnoloogiate väljatöötamist, mis parandavad akude säästlikkust ja ringlust, et toetada üleminekut elektromobiilsusele. Lisaks kutsus nõukogu üles direktiivi 2006/66/EÜ kiiresti läbi vaatama ja käsitlema selle raames kõiki asjaomaseid patareisid, akusid ja materjale ning kaaluma eelkõige konkreetseid nõudeid liitiumi ja koobalti kohta ning mehhanismi, mis võimaldab kõnealust direktiivi kohandada akutehnoloogiate tulevaste muudatustega. (8) 11. märtsil 2020 vastu võetud uues ringmajanduse tegevuskavas märgitakse, et patareisid ja akusid käsitleva uue õigusraamistiku ettepanekus kaalutakse eeskirju ringlussevõetud materjali sisalduse kohta ning meetmeid, millega parandada kõigi patareide ja akude kogumise ja ringlussevõtu määra, et tagada väärtuslike materjalide taaskasutamine ja anda tarbijatele suuniseid, ning käsitletakse mittelaetavate patareide võimalikku järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist, kui on olemas alternatiivid. Lisaks märgitakse, et arvesse võetakse säästvuse ja läbipaistvuse nõudeid, pidades silmas patareide ja akude tootmise CO 2 jalajälge, toorainete eetilist hankimist ja varustuskindlust, et hõlbustada patareide ja akude korduskasutamist, nende kasutusotstarbe muutmist ja ringlussevõttu. (9) Kõigi liidu turule lastavate patareide ja akude kogu olelusringiga tegelemiseks on vaja kehtestada ühtlustatud toote- ja turustamisnõuded, sealhulgas vastavushindamismenetlused, ning nõuded, millega täielikult käsitleda patareide ja akude olelusringi lõppu. Olelusringi lõppu käsitlevad nõuded on vajalikud selleks, et tegeleda patareide ja akude keskkonnamõjuga ning eelkõige toetada patareide ja akude ringlussevõtuturgude ning patareidest ja akudest saadavate teiseste toorainete turgude loomist materjaliringluse sulgemiseks. Selleks et saavutada kavandatud eesmärgid käsitleda patarei ja aku kogu olelusring ühes õigusaktis, vältides samal ajal kaubandustõkkeid ja konkurentsi moonutamist ning kaitstes siseturu terviklikkust, peaksid patareidele ja akudele esitatavaid nõudeid sätestavad õigusnormid olema ühetaoliselt kohaldatavad kõigi liidu ettevõtjate jaoks ega tohiks jätta ruumi erinevaks rakendamiseks liikmesriikide poolt. Seepärast tuleks direktiiv 2006/66/EÜ asendada määrusega. (10) Käesolevat määrust tuleks kohaldada igat tüüpi patareide ja akude suhtes, mis liidus turule lastakse või kasutusele võetakse kas eraldi või seadmetesse paigaldatuna või mis tarnitakse muul viisil koos elektri- ja elektroonikaseadmete ja sõidukitega. Käesolevat määrust tuleks kohaldada olenemata sellest, kas patarei või aku on kavandatud spetsiaalselt toote jaoks või on see üldkasutatav, ning olenemata sellest, kas see on tootesse paigaldatud või tarnitakse see koos tootega, milles kasutamiseks see on ette nähtud, või sellest eraldi. (11) Patarei- või akukogumina turule viidavate toodete suhtes, mis on patareid või akud või elementide rühmad, mis on üksteisega ühendatud ja/või ümbritsetud välisümbrisega selliselt, et moodustub kasutusvalmis terviküksus, mis ei ole ette nähtud lõppkasutaja poolt osadeks võtmiseks ega avamiseks, ning mis vastavad patareide ja akude määratlusele, tuleks kohaldada patareide ja akude suhtes kohaldatavaid nõudeid. Akumoodulitena turule viidavate toodete suhtes, mis vastavad akukogumi määratlusele, tuleks kohaldada akukogumite suhtes kohaldatavaid nõudeid. (12) Määruse laia kohaldamisala piires on asjakohane teha vahet eri liiki patareidel ja akudel vastavalt nende konstruktsioonile ja kasutusele, olenemata patarei- või akukeemiast. Direktiivi 2006/66/EÜ kohast klassifitseerimist kantavateks patareideks ja akudeks ning tööstuslikeks patareideks ja akudeks ja mootorsõidukiakudeks tuleks edasi arendada, et paremini kajastada patareide ja akude kasutamise uusi arengusuundi. Akud, mida kasutatakse elektrisõidukites veojõu tekitamiseks ja mis kuuluvad direktiivi 2006/66/EÜ kohaselt tööstuslike akude kategooriasse, moodustavad suure ja kasvava osa turust, kuna elektrisõidukite hulk kasvab kiiresti. Seepärast on kohane liigitada maismaasõidukites kasutatavad veoakud uude elektrisõidukiakude kategooriasse. Muudes transpordivahendites, sealhulgas raudtee-, vee- ja õhutranspordis kasutatavad veoakud kuuluvad käesoleva määruse alusel endiselt tööstuslike akude kategooriasse. Tööstuslike patareide ja akude kategooriasse kuulub palju mitmesuguseid akusid, mis on ette nähtud kasutamiseks tööstuses, sideinfrastruktuuris, põllumajanduses ning elektrienergia tootmises ja jaotamises. Lisaks sellele mittetäielikule näidete loetelule tuleks tööstuslike patareide või akudena käsitada kõiki akusid, mis ei ole kantavad patareid või akud, mootorsõidukiakud ega elektrisõidukiakud. Akusid, mida kasutatakse energia salvestamiseks era- või kodukeskkonnas, käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel tööstuslike akudena. Tagamaks, et kõik kergtranspordivahendites, näiteks elektrijalgratastes ja tõukeratastes kasutatavad akud klassifitseeritakse kantavateks akudeks, on vaja täpsustada kantavate patareide ja akude määratlust ja kehtestada selliste patareide ja akude kaalupiirang. (13) Patareid ja akud tuleks kavandada ja toota nii, et optimeerida nende jõudlust, vastupidavust ja ohutust ning minimeerida nende keskkonnajalajälge. On asjakohane kehtestada konkreetsed säästvusnõuded sisemise salvestusega tööstuslikele akudele ja elektrisõidukiakudele mahutavusega on üle 2 kWh, kuna sellised akud moodustavad turusegmendi, mis peaks lähiaastatel kõige rohkem suurenema. (14) Selleks et tagada käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine ning jälgida ja kontrollida, et tootjad ja tootjavastutusorganisatsioonid järgivad käesoleva määruse nõudeid, on vaja, et liikmesriigid määraksid ühe või mitu pädevat asutust. (15) Ohtlike ainete kasutamist patareides ja akudes tuleks piirata, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ning vähendada selliste ainete sisaldust jäätmetes. Seega on lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas sätestatud piirangutele asjakohane kehtestada piirangud elavhõbeda ja kaadmiumi sisaldusele teatavat tüüpi patareides ja akudes. Patareid ja akud, mida kasutatakse sõidukites, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ II lisa kohast erandit, tuleks kaadmiumi sisalduse keelu kohaldamisalast välja jätta. (16) Selleks et tagada, et patareides ja akudes kasutatavate ohtlike ainetega, mis kujutavad endast vastuvõetamatut riski inimeste tervisele või keskkonnale, saaks nõuetekohaselt tegeleda, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta patareides ja akudes sisalduvate ohtlike ainete piiranguid. (17) Patareides ja akudes sisalduvate ohtlike ainete kohta uute piirangute vastuvõtmise ja kehtivate piirnagute muutmise menetlust tuleks täielikult ühtlustada määrusega (EÜ) nr 1907/2006. Selleks et tagada käesoleva määruse asjakohaste tehniliste, teaduslike ja haldusaspektide puhul tõhus otsuste tegemine, koordineerimine ja haldamine, peaks määrusega (EÜ) nr 1907/2006 asutatud Euroopa Kemikaaliamet (edaspidi „amet“) täitma konkreetseid ülesandeid seoses patareide ja akude tootmisel ja kasutamisel ainetest tulenevate riskide hindamisega, samuti selliste riskide hindamisega, mis võivad ilmneda pärast nende olelusringi lõppu, ning sotsiaalmajanduslike elementide hindamise ja alternatiivide analüüsimisega kooskõlas ameti asjakohaste suunistega. Seega peaksid ameti riskihindamise ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komiteed hõlbustama ametile käesoleva määrusega antud teatavate ülesannete täitmist. (18) Akude eeldatav massiline kasutuselevõtt sellistes sektorites nagu liikuvus ja energia salvestamine peaks vähendama CO 2 heidet, kuid selle potentsiaali maksimeerimiseks on vaja, et nende kogu olelusringil oleks väike CO 2 jalajälg. Mobiilsete rakenduste jaoks ette nähtud suure erienergiaga akude tootekategooria keskkonnajalajälje määramise eeskirjade kohaselt on kliimamuutused akude puhul mineraalide ja metallide kasutamise järel tähtsuselt teine mõjukategooria. Liidu turule lastavate üle 2 kWh mahutavusega sisemise salvestusega tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude tehnilisele dokumentatsioonile tuleks seetõttu lisada CO 2 jalajälje deklaratsioon, vajaduse korral iga tootmispartii kohta eraldi. Patareisid ja akusid toodetakse partiidena kindlates kogustes teatava ajavahemiku jooksul. Kõigi liidu turule lastavate üle 2 kWh mahutavusega sisemise salvestusega tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude CO 2 jalajälje arvutamise tehniliste eeskirjade ühtlustamine on eeltingimus selleks, et kehtestada nõue, et akude tehniline dokumentatsioon peab sisaldama CO 2 jalajälje deklaratsiooni, ning seejärel määrata CO 2 jalajälje tulemusklassid, mis võimaldavad kindlaks teha akud, mille CO 2 jalajälg on kokkuvõttes väiksem. Ainuüksi akude CO 2 jalajälge käsitlev teave ja selged märgistusnõuded ei too eeldatavasti kaasa käitumismuutusi, mis on vajalikud selleks, et saavutada liidu eesmärk vähendada CO 2 heidet liikuvus- ja energiasalvestussektoris kooskõlas kliimamuutuste valdkonnas rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärkidega . Seetõttu kehtestatakse maksimaalsed CO 2 heite piirväärtused, pärast spetsiaalset mõjuhindamist nende väärtuste kindlaksmääramiseks. Ettepaneku tegemisel maksimaalse CO 2 jalajälje piirväärtuse kohta võtab komisjon muu hulgas arvesse turul olevate akude CO 2 jalajälje väärtuste suhtelist jaotust, liidu turule lastud akude CO 2 jalajälje vähendamisel tehtud edusammude ulatust ning kõnealuse meetme tegelikku ja võimalikku panust liidu kestliku liikuvuse ja kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisse 2050. aastaks. Selleks et muuta akude CO 2 jalajälg läbipaistvamaks ja suunata liidu turgu väiksema CO 2 heitega akude suunas, olenemata nende tootmiskohast, on põhjendatud CO 2 jalajälje nõuete järkjärguline ja kumulatiivne karmistamine. Nende nõuete tulemusena aitab akude olelusringi jooksul välditud CO 2 heide kaasa liidu eesmärgile saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. See võib soodustada ka muid liidu ja liikmesriikide tasandi poliitikameetmeid, nagu stiimulid või keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid, mis toetavad väiksema keskkonnamõjuga patareide ja akude tootmist. (19) Teatavad patareides ja akudes sisalduvad ained, nagu koobalt, plii, liitium või nikkel, saadakse piiratud allikatest, mis ei ole liidus kergesti kättesaadavad, ning komisjon peab mõnda neist kriitilise tähtsusega tooraineks. See on valdkond, kus Euroopa peab suurendama oma strateegilist sõltumatust ja vastupanuvõimet, et valmistuda võimalikeks tarnehäireteks tervishoiu- või muude kriiside tõttu. Ringmajanduse ja ressursitõhususe suurendamine nende toorainete suurema ringlussevõtu ja taaskasutamise abil aitab kaasa selle eesmärgi saavutamisele. (20) Taaskasutusse võetud materjalide ulatuslikum kasutamine toetaks ringmajanduse arengut ja võimaldaks materjalide ressursitõhusamat kasutamist, vähendades samal ajal liidu sõltuvust kolmandatest riikidest pärit materjalidest. Patareide ja akude kontekstis on see eriti oluline koobalti, plii, liitiumi ja nikli puhul. Seepärast on vaja edendada nimetatud materjalide ringlussevõttu jäätmetest, kehtestades nõude ringlussevõetud materjali sisalduse taseme kohta patareides ja akudes, mille aktiivsetes materjalides kasutatakse koobaltit, pliid, liitiumi ja niklit. Käesoleva määrusega kehtestatakse kohustuslikud ringlussevõetud koobalti, plii, liitiumi ja nikli sisaldusega seotud eesmärgid, mis tuleks saavutada 2030. aastaks. Koobalti, liitiumi ja nikli puhul nähakse 2035. aastaks ette kõrgemad eesmärgid. Kõik eesmärgid peaksid võtma arvesse selliste jäätmete kättesaadavust, millest neid materjale saab taaskasutusse võtta, asjaomaste taaskasutamis- ja tootmisprotsesside tehnilist teostatavust ning aega, mida ettevõtjad vajavad oma tarne- ja tootmisprotsesside kohandamiseks. Seepärast peaks ringlussevõetud materjali sisaldusega seotud nõue enne selliste kohustuslike eesmärkide kohaldatavaks muutumist piirduma ringlussevõetud materjaliga seotud teabe avalikustamisega. (21) Et võtta arvesse koobalti, plii, liitiumi ja nikli tarneriski ning hinnata nende kättesaadavust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta patareide ja akude aktiivsetes materjalides sisalduva ringlussevõetud koobalti, plii, liitiumi või nikli minimaalse osakaaluga seotud eesmärke. (22) Et tagada nende eeskirjade, mille järgi arvutatakse ja kontrollitakse patareide ja akude aktiivsetes materjalides sisalduva jäätmetest taaskasutusse võetud koobalti, plii, liitiumi või nikli kogust iga patarei- või akumudeli ja partii kohta igas tootmisettevõttes, ning tehnilises dokumentatsioonis esitatava teabega seotud nõuete ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. (23) Liidu turule lastavad patareid ja akud peaksid olema vastupidavad ja väga suure jõudlusega. Seepärast on vaja kehtestada üldkasutatavate kantavate patareide ja akude ning tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude jõudlus- ja vastupidavusparameetrid. Elektrisõidukiakude jaoks on UNECE mitteametlik elektrisõidukite ja keskkonna töörühm välja töötamas sõidukisisese aku vastupidavusnõudeid, seega hoidutakse käesoleva määrusega kehtestamast täiendavaid vastupidavusnõudeid. Energia salvestamiseks mõeldud akude puhul aga ei peeta olemasolevaid akude jõudluse ja vastupidavuse katsetamise mõõtmismeetodeid piisavalt täpseks ja esinduslikuks, et miinimumnõudeid saaks kehtestada. Koos kõnealuste akude jõudluse ja vastupidavusega seotud miinimumnõuete kehtestamisega tuleks kättesaadavaks teha ka piisavad harmoneeritud standardid või ühtsed kirjeldused. (24) Et vähendada patareide ja akude olelusringi keskkonnamõju, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta jõudluse ja vastupidavuse parameetreid ning kehtestada nende parameetrite miinimumväärtused üldkasutatavate kantavate patareide ja akude ning tööstuslike akude jaoks. (25) Teatavate üldkasutatavate patareide puhul võib ressursi- ja energiakasutus olla ebatõhus. Tuleks kehtestada objektiivsed nõuded selliste patareide jõudlusele ja vastupidavusele, et turule lastaks vähem madala jõudlusega üldkasutatavaid kantavaid patareisid, eriti kui olelusringi hindamine näitab, et nende asemel akude kasutamine tooks üldist keskkonnakasu. (26) Selleks et tagada seadmetesse paigaldatud kantavate patareide ja akude nõuetekohane liigiti kogumine, töötlemine ja kvaliteetne ringlussevõtt pärast nende jäätmeteks muutumist, on vaja sätteid, millega tagatakse nende eemaldatavus ja asendatavus sellistes seadmetes. Kasutatud patareid ja akud peaksid olema asendatavad ka selleks, et pikendada neid sisaldavate seadmete eeldatavat kasutusiga. Käesoleva määruse üldsätteid võib täiendada nõuetega, mis kehtestatakse teatavatele patarei- ja akutoitel töötavatele toodetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ rakendusmeetmete alusel. Kui muudes liidu õigusaktides on sätestatud täpsemad ohutusnõuded seoses patareide ja akude eemaldamisega toodetest (nt mänguasjadest), tuleks kohaldada neid erieeskirju. (27) Töökindlad patareid ja akud on paljude toodete, seadmete ja teenuste toimimise ja ohutuse seisukohalt väga olulised. Seepärast tuleks patareid ja akud projekteerida ja toota nii, et oleks tagatud nende ohutu toimimine ja kasutamine. See aspekt on eriti oluline paiksete akupõhiste energiasalvestussüsteemide puhul, mida muud liidu õigusaktid praegu ei hõlma. Seepärast tuleks kõnealuste energiasalvestussüsteemide jaoks sätestada parameetrid, mida tuleb ohutuskatsetes arvesse võtta. (28) Et anda lõppkasutajatele läbipaistvat, usaldusväärset ja selget teavet patareide ja akude ja nende põhiomaduste ning patarei- ja akujäätmete kohta, võimaldada lõppkasutajatel teha patareide ja akude ostmisel ja kasutuselt kõrvaldamisel teadlikke otsuseid ning võimaldada jäätmekäitlejatel patarei- ja akujäätmeid nõuetekohaselt töödelda, tuleks patareid ja akud märgistada. Patareid ja akud tuleks märgistada kogu vajaliku teabega nende põhiomaduste kohta, sealhulgas nende mahutavuse ja teatavate ohtlike ainete sisalduse kohta. Teabe hilisema kättesaadavuse tagamiseks tuleks see teave teha kättesaadavaks ka ruutkoodide abil. (29) Teave patareide ja akude jõudluse kohta on oluline, et tagada lõppkasutajate kui tarbijate hea ja õigeaegne teavitamine ning eelkõige see, et neil on ühine alus eri patareide ja akude võrdlemiseks enne nende ostmist. Seepärast tuleks üldkasutatavatele kantavatele patareidele ja akudele ning mootorsõidukiakudele lisada märgis, mis sisaldab teavet nende minimaalse keskmise kestvuse kohta konkreetsetes rakendustes kasutamise korral. Lisaks on oluline anda lõppkasutajale juhised patarei- ja akujäätmete nõuetekohasel viisil kasutuselt kõrvaldamiseks. (30) Sisemise salvestusega tööstuslikud akud ja elektrisõidukite akud mahutavusega üle 2 kWh peaksid sisaldama akuhaldussüsteemi, mis salvestab andmeid, nii et lõppkasutaja või tema nimel tegutsev mis tahes kolmas isik saaks igal ajal kindlaks määrata akude seisukorra ja eeldatava kasutusea. Akude kasutusotstarbe muutmise või nende taastamise võimaldamiseks tuleks juriidilisele või füüsilisele isikule, kes on aku seaduslikult ostnud, või mis tahes kolmandale isikule, kes tegutseb nende nimel, anda juurdepääs aku haldussüsteemile, et hinnata aku jääkväärtust, hõlbustada aku korduskasutamist, selle kasutusotstarbe muutmist või aku taastamist ning teha aku kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 201/944 määratletud sõltumatutele energiavahendajatele, kes käitavad elektrivõrkudes virtuaalseid elektrijaamu. Seda nõuet tuleks kohaldada lisaks sõidukite tüübikinnitust käsitlevatele liidu õigusnormidele, sealhulgas tehnilised kirjeldused, mis võivad pärineda UNECE mitteametliku elektrisõidukite ja keskkonna töörühma tööst seoses andmetele juurdepääsuga elektrisõidukites. (31) Mitut käesoleva määruse kohast tootepõhist nõuet, sealhulgas jõudluse, vastupidavuse, kasutusotstarbe muutmise ja ohutuse kohta, tuleks mõõta usaldusväärsete, täpsete ja korratavate meetoditega, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid. Tagamaks, et siseturul ei ole kaubandustõkkeid, tuleks standardid liidu tasandil ühtlustada. Nimetatud meetodid ja standardid peaksid võimalikult palju arvesse võtma asjaomase toote tegelikus elus kasutamist, kajastama keskmist kliendikäitumist ning olema töökindlad, et vältida tahtlikku ja tahtmatut kõrvalehoidmist. Kui viide sellisele standardile on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012 ja avaldatud Euroopa Liidu Teatajas , eeldatakse vastavust nendele tootepõhistele nõuetele, mis on vastu võetud käesoleva määruse alusel, tingimusel et selliste meetodite kasutamisega saadud tulemus näitab, et kõnealuste oluliste nõuete jaoks kehtestatud miinimumväärtused on saavutatud. Kui tootepõhiste nõuete kohaldamise ajal ei ole standardeid avaldatud, peaks komisjon rakendusaktidega vastu võtma ühtsed kirjeldused ning vastavus neile kirjeldustele peaks andma alust eeldada vastavust. Kui hiljem leitakse, et ühtsetes kirjeldustes on puudusi, peaks komisjon kõnealuseid ühtseid kirjeldusi rakendusaktiga muutma või need kehtetuks tunnistama. (32) Et tagada turujärelevalve eesmärgil tõhus juurdepääs teabele, kohaneda uue tehnoloogiaga ja tagada vastupidavus üleilmsete kriiside, nagu COVID-19 pandeemia korral, peaks olema võimalik anda teavet kõigile patareisid ja akusid käsitlevatele liidu õigusaktidele vastavuse kohta veebipõhiselt ühtses ELi vastavusdeklaratsioonis. (33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008 on sätestatud eeskirjad vastavushindamisasutuste akrediteerimise kohta, toodete turujärelevalve raamistik ja kolmandatest riikidest pärit toodete kontrollimise raamistik ning CE-märgise kasutamise üldpõhimõtted. Kõnealust määrust tuleks kohaldada käesoleva määrusega hõlmatud patareide ja akude suhtes, tagamaks et kaupade vabast liikumisest liidus kasu saavad tooted vastaksid nõuetele, mis tagavad avalike huvide, nagu inimeste tervise, ohutuse ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse. (34) Võimaldamaks ettevõtjatel tõendada ja pädevatel asutustel kontrollida, et turul kättesaadavaks tehtud patareid ja akud vastavad käesoleva määruse nõuetele, on vaja ette näha vastavushindamismenetlused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 768/2008/EÜ on kehtestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis varieeruvad kõige leebemast kuni kõige rangemani olenevalt riskitasemest ja nõutavast ohutustasemest. Kõnealuse otsuse artiklis 4 on sätestatud, et kui vastavushindamine on ette nähtud, valitakse hindamiseks kasutatavad menetlused nende moodulite hulgast. (35) Valitud moodulid ei kajasta siiski patareide ja akude teatavaid eriaspekte ning seetõttu on vaja kohandada vastavushindamismenetluse jaoks valitud mooduleid. Selleks et võtta arvesse käesolevas määruses sätestatud säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuete uudsust ja keerukust ning tagada turule lastud patareide ja akude vastavus õigusnormidele, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta vastavushindamismenetlusi, lisades patareide ja akude turul või patareide ja akude väärtusahelas toimunud arengu põhjal kontrollietappe või muutes hindamismoodulit. (36) Patareil või akul olev CE-märgis näitab patarei või aku vastavust käesolevale määrusele. CE-märgist käsitlevad üldpõhimõtted ja selle seosed muude märgistega on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Neid põhimõtteid tuleks kohaldada patareide ja akude CE-märgise suhtes. Et tagada patareide ja akude säilitamine, kasutamine ja kasutuselt kõrvaldamine inimeste tervise ja keskkonna kaitse seisukohalt ohutul viisil, tuleks patareide ja akude puhul ette näha neile CE-märgise kinnitamist reguleerivad erieeskirjad. (37) Käesolevas määruses sätestatud vastavushindamismenetluste puhul on vajalik vastavushindamisasutuste sekkumine. Selleks et tagada määruse sätete ühetaoline rakendamine , peaksid liikmesriikide ametiasutused komisjoni nendest asutustest teavitama. (38) Patareide ja akude säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuete uudsuse ja keerukuse tõttu ning selleks, et tagada patareide ja akude vastavushindamise kvaliteedi ühtlane tase, on vaja kehtestada nõuded teavitatud asutuste hindamises, teavitamises ja järelevalves osalevatelele teavitavatele asutustele. Eelkõige tuleks tagada, et teavitav asutus oleks oma tegevuses objektiivne ja erapooletu. Lisaks peaks teavitavatelt asutustelt nõudma saadud teabe konfidentsiaalsuse tagamist, kuid neil peaks siiski olema võimalik vahetada teavitatud asutustega seotud teavet riiklike ametiasutuste, teiste liikmesriikide teavitavate asutuste ja komisjoniga, et tagada vastavushindamise järjepidevus. (39) On oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma ülesandeid samal tasemel ning õiglase konkurentsi tingimustes ja autonoomselt. Selleks tuleks määrata kindlaks nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad saada teavitatud, et osutada vastavushindamisteenuseid. Neid nõudeid tuleks jätkuvalt kohaldada teavitatud asutuse pädevuse säilitamise eeltingimusena. Autonoomia tagamiseks tuleks nõuda, et teavitatud asutus ja tema töötajad säilitaksid sõltumatuse patareide ja akude väärtusahela ettevõtjatest ja teistest ettevõtjatest, sealhulgas ettevõtjate ühendustest ning emaettevõtjatest ja tütarettevõtjatest. Teavitatud asutuselt tuleks nõuda, et ta dokumenteeriks oma sõltumatuse ja esitaks need dokumendid teavitavale asutusele. (40) Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada vastavust käesolevas määruses sätestatud vastavatele nõuetele. (41) Vastavushindamisasutused kasutavad tihti vastavushindamise mõne toimingu tegemiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Teatavaid toiminguid ja otsustusprotsesse, mis on seotud patareide ja akude vastavushindamisega ning muude teavitatud asutuse siseste toimingutega, peaks siiski tegema üksnes teavitatud asutus ise, et tagada oma sõltumatus ja autonoomsus. Selleks et tagada patareide ja akude liidu turule laskmiseks nõutav kaitse tase, on oluline, et käesoleva määrusega ette nähtud vastavushindamisse kaasatud alltöövõtjad ja tütarettevõtjad vastaksid seoses vastavushindamise ülesannete täitmisega samadele nõuetele kui teavitatud asutused. (42) Kuna ühe liikmesriigi teavitatud asutuste pakutavad teenused võivad olla seotud kogu liidus turul kättesaadavaks tehtavate patareide ja akudega, on asjakohane anda teistele liikmesriikidele ja komisjonile võimalus esitada teavitatud asutuse kohta vastuväiteid. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et nõuda teavitavalt asutuselt parandusmeetmete võtmist juhul, kui teavitatud asutus ei vasta või enam ei vasta käesoleva määruse nõuetele. (43) Vastavushindamismenetluse, sertifitseerimise ja lõppkokkuvõttes turulepääsu hõlbustamiseks ja kiirendamiseks ning patareide ja akude säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuete uudsuse ja keerukuse tõttu on ülioluline, et teavitatud asutustel oleks pidev juurdepääs kõigile vajalikele katseseadmetele ja katserajatistele ning et nad kohaldaksid menetlusi ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks on vajalik, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlusi järjepidevalt. (44) Enne lõpliku otsuse tegemist selle kohta, kas patareile või akule võib anda vastavussertifikaadi, peaks ettevõtjal, kes soovib patarei või aku turule lasta, olema lubatud patareid või akut käsitlevaid dokumente üks kord täiendada. (45) Komisjon peaks võimaldama asjakohast koordineerimist ja koostööd teavitatud asutuste vahel. (46) On asjakohane panna patareide ja akude turulelaskmise või kasutuselevõtuga seotud kohustused ettevõtjatele, kelleks on valmistaja, volitatud esindaja, importija, turustaja, ekspediitorteenuse osutaja või mis tahes muu juriidiline isik, kes võtab õigusliku vastutuse seoses patareide ja akude tootmise, nende kättesaadavaks tegemise, turuleviimise või kasutuselevõtmisega. (47) Ettevõtjad peaksid vastutama vastavalt oma osale tarneahelas selle eest, et patareid ja akud vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele, tagamaks avalike huvide, nagu inimeste tervise, ohutuse, vara ja keskkonna kaitse kõrge tase. (48) Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nad teevad turul kättesaadavaks üksnes käesoleva määrusega kooskõlas olevaid patareisid ja akusid. On vaja ette näha selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja osale tarne- ja turustusahelas. (49) Kõige sobivam vastavushindamismenetluse teostaja on valmistaja, kellel on üksikasjalikud teadmised toote projekteerimis- ja tootmisprotsessist. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult valmistaja kohustuseks. (50) Valmistaja peaks esitama piisavalt üksikasjalikku teavet patarei või aku kavandatud kasutuse kohta, et võimaldada selle korrektset ja ohutut turuleviimist, kasutuselevõttu, kasutamist ja olelusringi lõpu haldamist, sealhulgas võimalikku kasutusotstarbe muutmist. (51) Selleks et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja tarbijate vahel, peaksid ettevõtjad esitama oma kontaktandmetes peale postiaadressi ka veebisaidi aadressi. (52) Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule tulevad patareid ja akud, sealhulgas nii eraldi kui ka toodete sees imporditud patareid ja akud, oleksid vastavuses käesoleva määruse nõuetega ja eelkõige, et valmistajad oleksid nende patareide ja akude puhul kasutanud nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastavate ja kasutusele võetavate patareide ja akude vastavuse käesoleva määruse nõuetele ning et patareidel ja akudel olev CE-märgis ja valmistajate koostatud dokumentatsioon on riiklikele ametiasutustele kontrollimiseks kättesaadavad. (53) Patarei või aku turule laskmisel või kasutusele võtmisel peaks iga importija märkima patareile või akule importija nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ning postiaadressi. Erandid tuleks ette näha juhtudeks, kui patarei või aku suurus seda ei võimalda. See hõlmab juhtumeid, kui importija peaks avama pakendi, et lisada patareile või akule nimi ja aadress, või kui patarei või aku on liiga väike, et sellele kõnealune teave kinnitada. (54) Kuna turustaja teeb patarei või aku turul kättesaadavaks pärast seda, kui valmistaja või importija on selle turule lasknud või kasutusele võtnud, peaks turustaja tegutsema hoolikalt, tagamaks, et patarei või aku käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt selle vastavust käesoleva määruse nõuetele. (55) Iga importijat või turustajat, kes laseb patarei või aku turule või võtab selle kasutusele importija või turustaja enda nime või kaubamärgi all või muudab patareid või akut nii, et see võib mõjutada vastavust käesoleva määruse nõuetele või muuta juba turule lastud patarei või aku kasutusotstarvet, tuleks käsitada valmistajana ja talle peaks laienema valmistaja kohustused. (56) Kuna turustajad ja importijad on turuga lähedalt seotud, peaksid nad olema kaasatud riiklike ametiasutuste tehtavasse turujärelevalvesse ning nad peaksid olema valmis selles aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomase patarei või akuga seotud kogu vajaliku teabe. (57) Patarei või aku jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhus jälgimissüsteem hõlbustab turujärelevalveasutuste ülesannet teha kindlaks ettevõtjad, kes on turule lasknud, turul kättesaadavaks teinud või kasutusele võtnud nõuetele mittevastavaid patareisid või akusid. Seepärast tuleks ettevõtjatelt nõuda, et nad säilitaksid teavet patareide ja akudega tehtavate tehingute kohta teatava ajavahemiku jooksul. (58) Maavarade kaevandamine, töötlemine ja nendega kauplemine on oluline patareide ja akude tootmiseks vajalike toorainete hankimisel. Patareide ja akude valmistajad, olenemata nende positsioonist või mõjuvõimust tarnijate üle ja nende geograafilisest asukohast, ei ole kaitstud riski eest, et nad avaldavad mineraalide tarneahelas kahjulikku mõju. Mõne tooraine puhul on üle poole ülemaailmsest toodangust ette nähtud kasutamiseks patareides ja akudes. Näiteks kasutatakse üle 50 % ülemaailmsest koobaltinõudlusest ja üle 60 % maailma liitiumist patareide ja akude tootmiseks. Ligikaudu 8 % ülemaailmsest loodusliku grafiidi toodangust ja 6 % ülemaailmsest niklitoodangust kulub patareide ja akude tootmiseks. (59) Neid materjale tarnivad vaid vähesed riigid ning mõnel juhul võivad leebed valitsemisstandardid teravdada keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme. Nii koobalti kui ka nikli kaevandamine ja rafineerimine on seotud paljude sotsiaalsete ja keskkonnaküsimustega, sealhulgas võimalike keskkonnaohtude ja inimeste tervisega. Kuigi loodusliku grafiidiga seotud sotsiaalne ja keskkonnamõju on väiksem, on selle kaevandamisel suur osa käsitöönduslikel ja väikesemahulistel toimingutel, mis tehakse enamasti mitteametlikult ning võivad avaldada tõsist mõju tervisele ja keskkonnale, sealhulgas kaevanduste korralise sulgemata ja parandamata jätmise tõttu, mille tulemuseks on ökosüsteemide ja pinnase hävimine. Liitiumi kasutamise eeldatav suurenemine patareide ja akude tootmisel avaldab tõenäoliselt lisasurvet kaevandamis- ja rafineerimistoimingutele, mistõttu tuleks liitium lisada tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse kohaldamisalasse. Eeldatav patareide ja akude nõudluse ülisuur kasv liidus ei tohiks kaasa aidata kõnesolevate keskkonna- ja sotsiaalsete riskide suurenemisele. (60) Mõned asjaomased toorained, nagu koobalt, liitium ja looduslik grafiit, on ELis tunnistatud kriitilise tähtsusega tooraineteks ning nende säästev hankimine on vajalik selleks, et ELi patareide ja akude ökosüsteem toimiks nõuetekohaselt. (61) Patareide ja akude tarneahelas osalejad on juba teinud vabatahtlikke jõupingutusi, et soodustada säästvate hanketavade järgimist, sealhulgas vastutustundliku kaevandamise tagamise algatus IRMA (Initiative for Responsible Mining Assurance), mineraalide vastutustundliku hankimise algatus RMI (Responsible Minerals Initiative) ja koobaltitööstuse vastutustundliku hindamise raamistik CIRAF (Cobalt Industry Responsible Assessment Framework). Vabatahtlikud jõupingutused hoolsuskohustuse süsteemide loomiseks ei pruugi siiski tagada, et kõik ettevõtjad, kes lasevad liidu turule patareisid ja akusid, järgivad samu miinimumnõudeid. (62) Liidus kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/821 teatavate mineraalide ja metallidega seotud hoolsuskohustuse üldnõuded . Kõnealuses määruses ei käsitleta aga patareide ja akude tootmiseks kasutatavaid mineraale ja materjale. (63) Võttes arvesse patareide ja akude nõudluse eeldatavat hüppelist kasvu ELis, peaks patarei või aku ELi turule laskev ettevõtja kehtestama tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse põhimõtted. Seepärast tuleks sätestada nõuded, et käsitleda patareide ja akude tootmiseks kasutatavate teatavate toorainete kaevandamise, töötlemise ja kauplemisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnariske. (64) Riskipõhise hoolsuskohustuse põhimõtete kehtestamisel tuleks aluseks võtta rahvusvaheliselt tunnustatud hoolsuskohustuse põhimõtted, mis sisalduvad ÜRO algatuse Global Compact kümnes põhimõttes, toodete sotsiaalse olelusringi hindamise suunised, ILO kolmepoolne deklaratsioon hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta ning OECD hoolsuskohustuse suunised vastutustundliku ettevõtluse kohta, mis kajastavad valitsuste ja sidusrühmade ühist arusaama, ning need peaksid olema kohandatud iga ettevõtja konkreetsele kontekstile ja olukorrale. Seoses patareide ja akude tootmiseks kasutatavate maavarade kaevandamise, töötlemise ja nendega kauplemisega, kajastavad konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised (edaspidi „OECD hoolsuskohustuse suunised“) valitsuste ja sidusrühmade pikaajalisi jõupingutusi heade tavade kehtestamiseks selles valdkonnas. (65) Vastavalt OECD hoolsuskohustuse suunistele on hoolsuskohustuse täitmine pidev, ennetav ja reageeriv protsess, mis võimaldab ettevõtjatel tagada, et nad austavad inimõigusi ega soodusta konflikte . Riskipõhine hoolsuskohustus tähendab meetmeid, mida ettevõtjad peaksid võtma tegelike või võimalike riskide väljaselgitamiseks ja maandamiseks, et vältida või leevendada kahjulikku mõju, mis on seotud nende tegevuse või hankeotsustega. Ettevõtja saab hinnata oma tegevusest ja suhetest tulenevat riski ning võtta riskimaandamismeetmeid kooskõlas siseriiklikus ja rahvusvahelises õiguses sätestatud asjakohaste normidega, rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustega vastutustundliku äritegevuse kohta, valitsuse toetatavate vahenditega, erasektori vabatahtlike algatustega ning ettevõtja sisepoliitika ja -süsteemidega. See lähenemisviis aitab ka kohandada hoolsuskohustuse ulatust vastavalt ettevõtja tegevuse ulatusele või suhetele tarneahelas. (66) Tuleks vastu võtta kohustuslikud tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse põhimõtted või neid muuta ning need peaksid käsitlema vähemalt kõige levinumaid sotsiaalse ja keskkonnariski kategooriaid. Need peaksid hõlmama ühelt poolt praegust ja prognoositavat mõju ühiskondlikule elule, eelkõige inimõigustele, inimeste tervisele ja ohutusele, samuti töötervishoiule ja tööohutusele ning töötajate õigustele, ning teiselt poolt keskkonnale, eelkõige veekasutusele, mullakaitsele, õhusaastele ja elurikkusele, sealhulgas kogukonnaelule. (67) Sotsiaalse riski kategooriate puhul tuleks hoolsuskohustuse põhimõtetes käsitleda patareide ja akude tarneahela riske seoses inimõiguste kaitsega, sealhulgas inimeste tervise, laste kaitse ja soolise võrdõiguslikkusega, kooskõlas rahvusvahelise inimõigustealase õigusega . Hoolsuskohustuse põhimõtted peaksid hõlmama teavet selle kohta, kuidas ettevõtja on aidanud kaasa inimõiguste rikkumiste ärahoidmisele, ning millised vahendid on ettevõtja äristruktuuris kasutusel korruptsiooni ja altkäemaksu vastu võitlemiseks. Hoolsuskohustuse põhimõtted peaksid tagama ka ILO kolmepoolse deklaratsiooni I lisas loetletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonide eeskirjade nõuetekohase rakendamise. (68) Keskkonnariski kategooriate puhul tuleks hoolsuskohustuse põhimõtetes käsitleda patareide ja akude tarneahela riske seoses looduskeskkonna ja elurikkuse kaitsega kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga, mis hõlmab ka kohalike kogukondade huvidega arvestamist ning nende kogukondade kaitset ja arengut. (69) Tarneahelaga seotud hoolsuskohustused, mis puudutavad patareide ja akude tootmises kasutatavate toorainetega seotud sotsiaalsete ja keskkonnariskide väljaselgitamist ja maandamist, peaksid aitama rakendada ÜRO keskkonnaprogrammi resolutsiooni 19 maavarade majandamise kohta, milles tunnistatakse kaevandussektori olulist panust kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisse. (70) Muid ELi õigusakte, millega kehtestatakse tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse nõuded, tuleks kohaldada niivõrd, kuivõrd käesolevas määruses puuduvad sama eesmärgi, laadi ja mõjuga erisätted, mida saaks kohandada tulevasi seadusandlikke muudatusi arvesse võttes. (71) Selleks et võtta arvesse patareide ja akude väärtusahela arengut, sealhulgas muutusi asjakohaste keskkonna- ja sotsiaalsete riskide ulatuses ja laadis, samuti tehnika ja teaduse arengut patareide ja akude ning akukeemia valdkonnas, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta toorainete ja riskikategooriate loetelu ning tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse nõudeid. (72) Jäätmekäitluse ühtlustatud eeskirjad on vajalikud tagamaks, et tootjate ja teiste ettevõtjate suhtes kohaldatakse patareide ja akudega seotud laiendatud tootjavastutuse rakendamisel kõigis liikmesriikides samu eeskirju. Materjalide taaskasutamise kõrge taseme saavutamiseks on vaja maksimeerida patareijäätmete liigiti kogumist ja tagada, et kõik kogutud patareid võetakse ringlusse selliste protsesside kaudu, millega saavutatakse ühised minimaalsed ringlussevõtu määrad. Direktiivi 2006/66/EÜ hindamisel leiti ühe puudusena, et selle sätted ei ole piisavalt üksikasjalikud, mis põhjustab ebaühtlast rakendamist ja märkimisväärseid takistusi ringlussevõtuturgude toimimisele ning ringlussevõtu tasemete mitteoptimaalsust. Seetõttu tuleks üksikasjalikumate ja ühtlustatud eeskirjadega vältida patarei- ja akujäätmete kogumise, töötlemise ja ringlussevõtu turu moonutusi, tagada nõuete ühtlane rakendamine kogu liidus, ettevõtjate osutatavate jäätmekäitlusteenuste kvaliteedi edasine ühtlustamine ja teiseste toorainete turgude toetamine. (73) Käesolev määrus tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud jäätmekäitluseeskirjadele ja üldpõhimõtetele, mida tuleks kohandada, et võtta arvesse patareide ja akudega seotud eritingimusi. Selleks et patarei- ja akujäätmete kogumist saaks korraldada kõige tõhusamal viisil, on oluline, et seda tehtaks tihedas seoses kohaga, kus patareisid ja akusid liikmesriigis müüakse, ja lõppkasutaja lähedal. Samuti võib patarei- ja akujäätmeid koguda koos nii elektri- ja elektroonikaseadmete romude kui ka romuõidukitega, tehes seda riiklike kogumissüsteemide kaudu, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL ja direktiivi 2000/53/EÜ alusel. Kuigi käesoleva määrusega kehtestatakse patareisid ja akusid käsitlevad erieeskirjad, on vaja sidusat ja täiendavat lähenemisviisi, mis tugineb olemasolevatele jäätmekäitlusstruktuuridele ja ühtlustab neid veelgi. Sellest tulenevalt ja selleks, et jäätmekäitlusega seotud laiendatud tootjavastutust tõhusalt ellu rakendada, tuleks sätestada kohustused selle liikmesriigi suhtes, kus patareid ja akud esimest korda turul kättesaadavaks tehakse. (74) Selleks et jälgida, kas tootjad täidavad oma kohustust tagada liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tehtud patareide ja akude jäätmekäitlus, peab iga liikmesriigi pädev asutus looma registri ja seda haldama. Tootjad peaksid olema kohustatud registreeruma, et esitada vajalik teave, mis võimaldaks pädevatel asutustel jälgida, et tootjad täidaksid oma kohustusi. Registreerimisnõudeid tuleks kogu liidus lihtsustada. Selleks et tagada kogu liidus ühtlustatud vormi abil ühetaolised tingimused registreeringu taotlemisele ja esitatavale teabele, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. (75) Pidades silmas põhimõtet, et saastaja maksab, on asjakohane panna akude oleluringi lõpu haldamise kohustused tootjatele, kelleks on iga valmistaja, importija või turustaja, kes olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingud, tarnib oma kutsetegevuse käigus patarei või aku esimest korda liikmesriigi territooriumil turustamiseks või kasutamiseks, sealhulgas juhul, kui see on paigaldatud seadmetesse või sõidukitesse. (76) Tootjatel peaks olema laiendatud tootjavastutus oma patareide ja akude käitlemise eest nende olelusringi lõpus. Sellest tulenevalt peaksid nad rahastama kulusid, mis on seotud kõigi kogutud patareide ja akude kogumise, töötlemise ja ringlussevõtuga, patarei- ja akujäätmeid käsitleva aruandlusega ning lõppkasutajatele ja jäätmekäitlejatele patareisid ja akusid käsitleva teabe esitamisega ning patarei- ja akujäätmete asjakohase korduskasutamise ja käitlemisega. Laiendatud tootjavastutusega seotud kohustusi tuleks kohaldada kõikide tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes. Tootjatel peaks olema võimalik täita neid kohustusi ühiselt tootjavastutusorganisatsioonide kaudu, kes võtavad nende nimel vastutuse. Tootjatel või tootjavastutusorganisatsioonidel peaks olema luba ja nad peaksid dokumenteerima, et neil on rahalised vahendid laiendatud tootjavastutusega kaasnevate kulude katmiseks. Kui see on vajalik siseturu moonutuste vältimiseks ja selleks, et tagada ühetaolised tingimused tootjate poolt tootjavastutusorganisatsioonidele tehtavate maksete kohandamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. (77) Käesoleva määrusega tuleks reguleerida laiendatud tootjavastutust patareide ja akude puhul ammendavalt ning seega ei tuleks patareide ja akude suhtes kohaldada direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud laiendatud tootjavastutuse süsteeme käsitlevaid eeskirju. (78) Selleks et tagada patareide ja akude tarneahelates kvaliteetne ringlussevõtt, edendada kvaliteetsete teiseste toorainete kasutuselevõttu ja kaitsta keskkonda, peaks reegliks olema patarei- ja akujäätmete kogumise ja ringlussevõu kõrge tase. Patarei- ja akujäätmete kogumine on ülioluline samm patareides ja akudes sisalduvate väärtuslike materjalide ahela sulgemiseks ringlussevõtu kaudu ning patareide ja akude väärtusahela hoidmiseks liidus, hõlbustades seega juurdepääsu taaskasutusse võetud materjalidele, mida saab edaspidi kasutada uute toodete valmistamisel. (79) Kõikide patareide ja akude tootjad peaksid vastutama patarei- ja akujäätmete liigiti kogumise rahastamise ja korraldamise eest. Selleks peaksid nad looma kogumisvõrgustiku, mis hõlmab kogu liikmesriikide territooriumi, on lõppkasutajale lähedal ja ei keskendu üksnes sellistele piirkondadele ning patareidele ja akudele, mille puhul kogumine on kasumlik. Kogumisvõrgustik peaks hõlmama kõiki turustajaid, tegevusluba omavaid elektri- ja elektroonikaseadmete romude ning romusõidukite töötluskohti, jäätmejaamu ja muid osalejaid, kes tegutsevad omal algatusel, näiteks ametiasutusi ja koole. Kogumisvõrgustiku ja teavituskampaaniate tõhususe kontrollimiseks ja parandamiseks tuleks teha vähemalt NUTS 2 tasandil korrapäraseid segaolmejäätmete ning kogutud elektri- ja elektroonikaseadmete romude koostise uuringuid, et määrata kindlaks neis sisalduvate kantavate patareide ja akude jäätmete kogus. (80) Patareisid ja akusid võib koguda koos elektri- ja elektroonikaseadmete romudega direktiivi 2012/19/EL alusel loodud riiklike kogumissüsteemide kaudu ning koos romusõidukitega kooskõlas direktiiviga 2000/53/EÜ. Sellisel juhul tuleks patareid ja akud kohustusliku minimaalse töötlemisnõudena kogutud seadmeromudest ja romusõidukitest eemaldada. Pärast patareide ja akude eemaldamist tuleks nende suhtes kohaldada käesoleva määruse nõudeid, eelkõige tuleks neid võtta arvesse kõnealuse patarei- või akutüübi kogumiseesmärgi saavutamisel ning nende suhtes tuleks kohaldada käesolevas määruses sätestatud töötlemis- ja ringlussevõtunõudeid. (81) Võttes arvesse keskkonnamõju ja materjalide kadu, mis tuleneb sellest, et patarei- ja akujäätmeid ei koguta liigiti ega seega töödelda keskkonnahoidlikult, tuleks direktiiviga 2006/66/EÜ juba kehtestatud kantavate patareide ja akude kogumise sihtarvu jätkuvalt kohaldada ning seda tuleks järk-järgult suurendada. Käesoleva määruse kohaselt kuuluvad kantavate patareide ja akude hulka ka kergtranspordivahendite akud. Kuna seda tüüpi akude müügi praegune kasv raskendab turule lastud ja olelusringi lõpus kogutud koguste arvutamist, tuleks need kantavad akud jätta kantavate patareide ja akude praegusest kogumise määrast välja. See väljajätmine tuleb üle vaadata koos kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise eesmärgiga, mis võib hõlmata ka muudatusi kantavate patareide ja akude kogumise määra arvutamise metoodikas. Komisjon koostab nende ülevaatuste toetamiseks aruande. (82) Kantavate patareide ja akude kogumise määra tuleks jätkuvalt arvutada eelnevate aastate keskmise aastase müügimahu alusel, et eesmärgid oleksid proportsionaalsed patareide ja akude tarbimise tasemega liikmesriigis. Selleks et kajastada kõige paremini muutusi kantavate patareide ja akude kategooria koosseisus, patareide ja akude kasutusajas ning nende tarbimise harjumustes, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kantavate patareide ja akude kogumise määra arvutamise ja kontrollimise metoodika muutmiseks. (83) Kõiki mootorsõidukiakusid, tööstuslikke patareisid ja akusid ning elektrisõidukiakusid tuleks koguda ning sel eesmärgil tuleks selliste akude tootjatelt nõuda, et nad võtaksid lõppkasutajatelt tasuta vastu ja tagasi kõik mootorsõidukiakud, tööstuslikud patareid ja akud ning elektrisõidukiakud. Kõigile mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete kogumises osalejatele tuleks kehtestada üksikasjalikud aruandluskohustused. (84) Arvestades direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiat, milles seatakse esikohale jäätmetekke vältimine, korduskasutamiseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt, ning kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikega 4 ja direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5 lõike 3 punktiga f, ei tohiks kogutud patareisid ja akusid põletada ega prügilasse ladestada. (85) Kõik loa saanud käitluskohad, mis tegelevad patareide ja akude töötlemise ja ringlussevõtuga, peaksid vastama miinimumnõuetele, et vältida negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele ning võimaldada patareides ja akudes sisalduvate materjalide ulatuslikku taaskasutamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/75/EL reguleeritakse mitmeid tööstustegevusi, mis on seotud patarei- ja akujäätmete töötlemise ja ringlussevõtuga ning millega tagatakse konkreetsed loanõuded ja parimat võimalikku tehnikat arvestavad kontrollid. Kui direktiiv 2010/75/EÜ ei hõlma patareide ja akude töötlemise ja ringlussevõtuga seotud tööstustegevust, peaksid ettevõtjad igal juhul olema kohustatud kohaldama kõnealuse direktiivi artikli 3 punktis 10 määratletud parimat võimalikku tehnikat ja käesolevas määruses sätestatud erinõudeid. Komisjon peaks vajaduse korral kohandama patareide ja akude töötlemist ja ringlussevõttu käsitlevaid nõudeid, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut ning uusi jäätmekäitlustehnoloogiaid. Seepärast peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte nimetatud nõuete muutmiseks. (86) Tuleks kehtestada ringlussevõtuprotsesside tõhususe ja materjalide taaskasutusse võtmise eesmärgid, et tagada kvaliteetsete taaskasutusse võetud materjalide tootmine patarei- ja akutööstuse jaoks, tagades samal ajal selged ja ühised eeskirjad ringlussevõtjatele ning vältides konkurentsimoonutusi või muid takistusi patarei- ja akujäätmetest saadud teiseste toorainete siseturu sujuvale toimimisele. Plii-, nikkel-kaadmium- ja liitiumakudele tuleks kehtestada taaskasutusse võetud materjalide üldkogust mõõtvad ringlussevõtu määrad ning samuti tuleks kehtestada eesmärgid taaskasutusse võetud koobalti-, plii-, liitiumi- ja niklimaterjalide jaoks, et saavutada materjalide taaskasutamise kõrge tase kogu liidus. Jätkuvalt tuleks kohaldada komisjoni määruses (EL) nr 493/2012 sätestatud eeskirju ringlussevõtu määrade arvutamise ja aruandluse kohta. Selleks et tagada ühetaolised tingimused ringlussevõtu määrade ning materjalide taaskasutamise arvutamiseks ja kontrollimiseks patareide ja akude ringlussevõtu protsessides, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused selliste eeskirjade kehtestamiseks. Komisjon peaks vaatama läbi ka komisjoni määruse (EL) nr 493/2012, et võtta nõuetekohaselt arvesse tehnoloogia arengut ja tööstuse taaskasutamisprotsessides toimunud muutusi, laiendada nende kohaldamisala olemasolevatele ja uutele eesmärkidele ning pakkuda vahendeid vahetoodete kirjeldamiseks. Töötlemis- ja ringlussevõtukohti tuleks julgustada võtma kasutusele sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1221/2009 . (87) Töötlemine ja ringlussevõtt väljaspool asjaomast liikmesriiki või väljaspool liitu peaks olema võimalik ainult juhul, kui patarei- ja akujäätmete vedu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1013/2006 ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 1418/2007 ning kui töötlemine ja ringlussevõtt vastavad nõuetele, mida kohaldatakse seda liiki jäätmete suhtes vastavalt nende klassifikatsioonile komisjoni otsuses 2000/532/EÜ , nagu seda on muudetud. Kõnealune muudetud otsus tuleks läbi vaadata, et võtta arvesse kõiki patarei- ja akukeemiaid. Kui töötlemine või ringlussevõtt toimub väljaspool liitu, peaks selleks, et seda saaks arvesse võtta ringlussevõtu määrade ja eesmärkide saavutamisel, olema ettevõtjal, kelle nimel töötlemine või ringlussevõtt toimub, kohustus esitada selle kohta aruanne asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele ja tõendada, et töötlemine toimub tingimustel, mis on samaväärsed käesoleva määruse kohaste tingimustega. Et sätestada nõuded, mille põhjal käsitatakse sellist töötlemit samaväärsena, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad, mis sisaldavad samaväärsete tingimuste hindamise kriteeriume. (88) Tööstuslikke patareisid ja akusid ning elektrisõidukiakusid, mis ei sobi enam algseks otstarbeks, milleks need toodeti, võib kasutada muul otstarbel paiksete energiasalvestusakudena. Tekkimas on kasutatud tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude taaskasutusturg ning seega tuleks jäätmehierarhia praktilise kohaldamise huvides määratleda erieeskirjad, et võimaldada vastutustundlikku kasutatud patareide ja akude kasutusotstarbe muutmist, võttes samal ajal arvesse ettevaatuspõhimõtet ja tagades lõppkasutajatele kasutamise ohutuse. Iga kasutatud patarei ja aku puhul tuleks hinnata selle seisukorda ja olemasolevat mahutavust, et teha kindlaks, kas see sobib kasutamiseks algsest erineval otstarbel. Selleks et tagada ühetaolised tingimused akude seisukorra hindamist käsitlevate sätete rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. (89) Tootjad ja turustajad peaksid aktiivselt osalema lõppkasutajate teavitamises sellest, et patareisid ja akusid tuleks koguda eraldi, et kogumissüsteemid on kättesaadavad ja et lõppkasutajatel on oluline roll patarei- ja akujäätmete keskkonna seisukohast optimaalse käitlemise tagamisel. Teabe avaldamisel kõikidele lõppkasutajatele ning patareisid ja akusid käsitlevas aruandluses tuleks kasutada nüüdisaegset infotehnoloogiat. Teave tuleks esitada kas klassikaliste vahendite, näiteks väli-, plakati- ja sotsiaalmeediakampaaniate kaudu või uuenduslikumate vahendite abil, näiteks patareile või akule kantud ruutkoodiga elektrooniline juurdepääs veebisaitidele. (90) Selleks et oleks võimalik kontrollida patareide ja akude kogumise ja töötlemisega seotud kohustuste täitmist ja tõhusust, on vaja, et asjaomased ettevõtjad annaksid aru pädevatele asutustele. Patareide ja akude tootjad ja muud jäätmekäitlejad, kes koguvad patareisid ja akusid, peaksid vajaduse korral esitama iga kalendriaasta kohta andmed müüdud patareide ja akude ning kogutud patarei- ja akujäätmete kohta. Töötlemise ja ringlussevõtuga seotud aruandluskohustus peaks lasuma vastavalt jäätmekäitlejatel ja ringlussevõtjatel. (91) Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile iga kalendriaasta kohta teabe nende territooriumil tarnitud patareide ja akude koguse ning kogutud patarei- ja akujäätmete koguse kohta nende tüüpide ja keemia kaupa. Kantavate patareide ja akude puhul tuleks andmed kergtranspordivahenditest pärit akujäätmete kohta esitada eraldi, kuna on vaja koguda andmeid kogumise eesmärgi kohandamiseks, võttes arvesse selliste akude turuosa ning nende eriotstarvet ja omadusi. See teave tuleks esitada elektrooniliselt ja sellele tuleks lisada kvaliteedikontrolli aruanne. Selleks et tagada ühetaolised tingimused kõnealuste andmete ja teabe esitamiseks komisjonile ning kontrollimeetodite jaoks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. (92) Liikmesriigid peaksid iga kalendriaasta kohta esitama komisjonile aruande ringlussevõtu määrade ja taaskasutusse võetud materjalide määrade kohta, võttes arvesse ringlussevõtu protsessi kõiki etappe ja väljundfraktsioone. (93) Selleks et suurendada läbipaistvust tarne- ja väärtusahelates kõigi sidusrühmade jaoks, on vaja ette näha elektrooniline süsteem, mis maksimeerib teabevahetust, võimaldab akude tuvastamist ja jälgimist, annab teavet nende tootmisprotsesside CO 2 -mahukuse ja kasutatud materjalide päritolu kohta, nende koostise kohta, sealhulgas toorainete ja ohtlike kemikaalide kohta, remondi-, kasutusotstarbe muutmise ja demonteerimistoimingute ja -võimaluste kohta ning töötlemis-, ringlussevõtu- ja taaskasutamisprotsesside kohta, mida võidakse aku olelusringi lõpus kasutada. Kõnealune elektrooniline süsteem tuleks luua etapiviisiliselt, nii et prototüüpsüsteem tehakse asjaomastele ettevõtjatele ja liikmesriikide ametiasutustele kättesaadavaks vähemalt üks aasta enne selliste rakendusmeetmete lõplikku vormistamist, millega määratakse kindlaks süsteemi lõplikud omadused ja andmetele juurdepääsu põhimõtted, et võimaldada nende osalust ja nõuete õigeaegset järgimist. Andmetele juurdepääsu poliitika peaks võtma arvesse asjakohaseid põhimõtteid, mis on sätestatud ELi õigusaktides, sealhulgas komisjoni ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa andmehalduse kohta (andmehalduse akt). Et tagada akusid käsitleva teabe vahetamise elektroonilise süsteemi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. (94) Kasutusele tuleks võtta akupass, mis võimaldab ettevõtjatel tõhusamalt koguda ja taaskasutada teavet ja andmeid kõigi üksikute turule lastud akude kohta ning teha oma planeerimistegevuses teadlikumaid valikuid. Et tagada akupassi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. (95) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1020 on sätestatud turujärelevalve ja liidu turule tulevate toodetekontrolli eeskirjad. Et tagada kaupade vabast liikumisest kasu saavate toodete vastavus nõuetele, mis tagavad avalike huvide, nagu inimeste tervise, ohutuse, vara ja keskkonna kaitse kõrge taseme, tuleks kõnealust määrust kohaldada käesoleva määrusega hõlmatud patareide ja akude suhtes. Seepärast tuleks määrust (EL) 2019/1020 vastavalt muuta. (96) Patareid ja akud tuleks turule lasta üksnes juhul, kui need nõuetekohase säilitamise ja ettenähtud otstarbel kasutamise korral või põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt ei kujuta endast riski inimeste tervisele, ohutusele, varale ega keskkonnale, st kui selline kasutus võib tuleneda inimeste seaduskuulekast ja kergesti prognoositavast käitumisest. (97) Tuleks ette näha kord, mille kohaselt huvitatud isikuid teavitatakse meetmetest, mida kavatsetakse võtta seoses patareide ja akudega, mis kujutavad endast riski inimeste tervisele, ohutusele, varale või keskkonnale. See peaks võimaldama ka liikmesriikide turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste patareide ja akude suhtes varakult meetmeid võtta. Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu õigusakte, millega tehakse kindlaks, kas liikmesriikide võetud meetmed seoses nõuetele mittevastavate patareide ja akudega on põhjendatud või mitte. (98) Turujärelevalveasutustel peaks olema õigus nõuda ettevõtjatelt parandusmeetmete võtmist, kui leitakse, et patarei või aku ei vasta käesoleva määruse nõuetele või ettevõtja rikub eeskirju, mis käsitlevad patarei või aku turule laskmist või turul kättesaadavaks tegemist, säästvust, ohutust ja märgistamist või tarneahelaga seotud hoolsuskohustust. (99) Riigihanked on oluline sektor, millega vähendada inimtegevuse mõju keskkonnale ja stimuleerida turu üleminekut säästvamatele toodetele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL määratletud avaliku sektori hankijad ning direktiivis 2014/25/EL määratletud võrgustiku sektori hankijad peaksid võtma patareide ja akude või patareisid ja akusid sisaldavate toodete hankimisel arvesse keskkonnamõju, et edendada ja stimuleerida puhta ja energiatõhusa liikuvuse ja energia salvestamise turgu ning aidata seeläbi kaasa liidu keskkonna-, kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisele. (100) Valitsuste, tööstusliitude ja huvitatud organisatsioonide ühenduste välja töötatud hoolsuskohustuse süsteemide samaväärsuse kindlakstegemiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Et tagada toorainete loetelu ning nendega seotud sotsiaalsete ja keskkonnariskide ajakohastamine ning kooskõla konfliktimineraalide määruse ja OECD hoolsuskohustuse suunistega ettevõtjate kohustuste osas, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. (101) Et tagada tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemide komisjoni poolse tunnustamise rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. (102) Käesoleva määruse alusel delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel on eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid korraldataks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige, selleks et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. (103) Komisjonile käesoleva määrusega antud rakendamisvolitusi, mis ei ole seotud selle kindlakstegemisega, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastavate patareide ja akude suhtes võetud meetmed on põhjendatud või mitte, tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 . (104) Olukordades, kus komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või enam ei täida teavitamise aluseks olevaid nõudeid, tuleks rakendusakti, milles nõutakse teavitavalt asutuselt vajalike parandusmeetmete võtmist, sealhulgas vajaduse korral teavituse tühistamist, vastuvõtmiseks kasutada nõuandemenetlust. (105) Komisjon peaks võtma viivitamata vastu kohaldatavad rakendusaktid, millega määratakse kindlaks, kas nõuetele vastava ohtliku patarei või aku suhtes võetud riiklik meede on põhjendatud või mitte, kui see on vajalik nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise, ohutuse, vara või keskkonna kaitsega. (106) Liikmesriigid peaksid kehtestama käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja tagama nende rakendamise. Kehtestatud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. (107) Pidades silmas vajadust tagada keskkonnakaitse kõrge tase ja võtta arvesse teaduslikel faktidel põhinevaid uusi arengusuundi, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb käesoleva määruse rakendamist ning selle mõju keskkonnale ja siseturu toimimisele. Komisjon peaks oma aruandes hindama säästvuse, ohutuse, märgistamise ja teabega seotud kriteeriume käsitlevaid sätteid, patarei- ja akujäätmete käitlemise meetmeid ning tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse nõudeid. Vajaduse korral tuleks aruandele lisada ettepanek käesoleva määruse asjakohaste sätete muutmiseks. (108) Ettevõtjatele on vaja anda piisavalt aega käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmiseks ja liikmesriikidele käesoleva määruse kohaldamise jaoks vajaliku haldustaristu loomiseks. Seepärast tuleks käesoleva määruse kohaldamise algus ka edasi lükata kuupäevani, milleks kõnealuseid ettevalmistusi on võimalik mõistlikult lõpule viia. (109) Et liikmesriigid saaksid kohandada direktiivi 2006/66/EÜ alusel loodud tootjate registrit ja võtta vajalikke haldusmeetmeid seoses lubade andmise menetluste korraldamisega pädevate asutuste poolt ja säilitades samal ajal järjepidevuse ettevõtjate jaoks, tuleks direktiiv 2006/66/EÜ tunnistada kehtetuks alates 1. juulist 2023. Kõnealuse direktiivi kohased kohustused, mis on seotud kantavate patareide ja akude kogumise määra ja ringlussevõtu protsesside ringlussevõtu määrade seire ja aruandlusega, kehtivad kuni 31. detsembrini 2023 ning komisjonile andmete edastamisega seotud kohustused kehtivad kuni 31. detsembrini 2025, et tagada järjepidevus seni, kuni komisjon võtab käesoleva määruse alusel vastu uued arvutuseeskirjad ja aruandlusvormid. (110) Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on tagada siseturu toimimine ja kindlustada samal ajal, et turule lastud patareid ja akud vastavad nõuetele, mis tagavad inimeste tervise, ohutuse, vara ja keskkonna kaitse kõrge taseme, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on seda ühtlustamisvajaduse tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I peatükk Üldsätted Artikkel 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala 1. Käesoleva määrusega kehtestatakse säästvus-, ohutus-, märgistus- ja teabe esitamise nõuded, mille alusel võib patareisid ja akusid turule lasta ja kasutusele võtta, ning patarei- ja akujäätmete kogumise, töötlemise ja ringlussevõtu nõuded. 2. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi patareide ja akude, nimelt kantavate patareide ja akude, mootorsõidukiakude, elektrisõidukiakude ja tööstuslike patareide ja akude suhtes, olenemata nende kujust, mahust, kaalust, disainist, materjali koostisest, kasutusest või otstarbest. Seda kohaldatakse ka muudesse toodetesse paigaldatud või neile lisatud patareide ja akude suhtes. 3. Käesolevat määrust ei kohaldata patareide ja akude suhtes, mis sisalduvad: (a) seadmetes, mis on seotud liikmesriikide esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsega, relvades, sõjamoonas ja sõjatarvikutes, välja arvatud tooted, mis ei ole ette nähtud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks; ning (b) kosmosesse saatmiseks ette nähtud seadmetes. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: (1) „patarei või aku“ – keemilise energia muundamisest vahetult saadava elektrienergia allikas, mis koosneb ühest või mitmest laetavast või mittelaetavast elemendist või nende rühmast; (2) „element“ – patarei või aku funktsionaalne põhiüksus, mis koosneb elektroodidest, elektrolüüdist, mahutist, klemmidest ja vajaduse korral separaatoritest ning sisaldab aktiivseid materjale, mille reaktsioon tekitab elektrienergiat; (3) „aktiivne materjal“ – materjal, mis reageerib keemiliselt, et tekitada elemendi tühjenemisel elektrienergiat; (4) „patarei“ – keemiline vooluallikas, mis ei ole projekteeritud uuesti laadimiseks; (5) „aku“ – keemiline vooluallikas, mis on projekteeritud uuesti laadimiseks; (6) „sisemise salvestusega aku“ – aku, millele ei ole paigaldatud väliseid seadmeid energia salvestamiseks; (7) „kantav patarei või aku“ – patarei või aku, mis: on suletud; kaalub alla 5 kg; ei ole ette nähtud tööstuslikuks otstarbeks ning ei ole elektrisõidukiaku ega mootorsõidukiaku; (8) „üldkasutatavad kantavad patareid ja akud“ – kantavad patareid ja akud, millel on järgmised levinud formaadid: 4,5 volti (3R12), D, C, AA, AAA, AAAA, A23, 9 volti (PP3); (9) „kergtranspordivahendid“ – ratassõidukid, millel on elektrimootor võimsusega alla 750 W ja millel reisijad sõiduki liikumise ajal istuvad ning mille jõuallikas saab olla ainult elektrimootor või mootor ja inimjõud koos; (10) „mootorsõidukiaku“ – aku, mida kasutatakse ainult mootorsõidukite käivitus-, valgustus- või süütevõimsuse jaoks; (11) „tööstuslik patarei või aku“ – spetsiaalselt tööstuslikuks kasutamiseks ette nähtud patarei või aku või mis tahes muu patarei või aku, välja arvatud kantavad patareid ja akud, elektrisõidukiakud ja mootorsõidukiakud; (12) „elektrisõidukiaku“ – aku, mis on spetsiaalselt ette nähtud veojõu tekitamiseks maanteetranspordis kasutatavates hübriid- ja elektrisõidukites; (13) „paikne akupõhine energiasalvestussüsteem“ – sisemise salvestusega tööstuslik aku, mis on spetsiaalselt ette nähtud elektrienergia salvestamiseks ja ülekandmiseks võrku, sõltumata sellest, kus seda akut kasutatakse ja kes on kasutaja; (14) „turule laskmine“ – patarei või aku esmakordselt liidu turul kättesaadavaks tegemine; (15) „turul kättesaadavaks tegemine“ – patarei või aku tasu eest või tasuta tarnimine turule kaubandustegevuse käigus turustamiseks või kasutamiseks; (16) „kasutuselevõtt“ – patarei või aku esmakordne ettenähtud otstarbel kasutamine liidus; (17) „patarei- või akumudel“ – patarei või aku, mida toodetakse seeriakaupa; (18) „CO 2 jalajälg“ – kasvuhoonegaaside heite ja sidumise summa tootesüsteemis, väljendatuna süsinikdioksiidi (CO 2 ) ekvivalendina ja tuginedes toote keskkonnajalajälje uuringule, milles ainus mõjukategooria on kliimamuutused; (19) „ettevõtja“ – valmistaja, volitatud esindaja, importija, turustaja või ekspediitorteenuse osutaja, kelle suhtes kehtivad kohustused seoses patareide ja/või akude tootmise, turul kättesaadavaks tegemise, turule laskmise või kasutuselevõtmisega vastavalt käesolevale määrusele; (20) „sõltumatu ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole volitatud edasimüüja või remontija või taastaja ning kes on valmistajast ja tootjast sõltumatu ning otseselt või kaudselt seotud patareide ja/või akude remondi, hoolduse või kasutusotstarbe muutmisega, sealhulgas jäätmekäitlejad, remonditöökojad, remondiseadmete, tööriistade või varuosade valmistajad või turustajad, samuti tehnilise teabe kirjastajad, kontrolli- ja katsetamisteenuseid pakkuvad ettevõtjad, alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite seadmete paigaldajatele, valmistajatele ja remonditöökodadele koolitust pakkuvad ettevõtjad; (21) „ruutkood“ – maatrikskood, mis on seotud patarei ja/või aku mudelit käsitleva teabega; (22) „akuhaldussüsteem“ – elektrooniline seade, mis kontrollib või juhib aku elektrilisi ja soojuslikke funktsioone, haldab ja salvestab andmeid akude seisukorra ja eeldatava kasutusea määramise parameetrite kohta, mis on esitatud VII lisas, ning suhtleb sõiduki või seadmega, millesse aku on paigaldatud; (23) „seade“ – direktiivis 2012/19/EL määratletud elektri- või elektroonikaseade, mis täielikult või osaliselt saab või võib saada toite patareilt või akult; (24) „laetustase“ – aku saadaolev mahutavus, mida väljendatakse protsendina nimimahutavusest; (25) „seisukord“ – näitaja, mis kirjeldab aku üldseisundit ja kindlaksmääratud jõudluse saavutamise suutlikkust võrreldes selle esialgse seisundiga; (26) „kasutusotstarbe muutmine“ – mis tahes toiming, mille tulemusena patareid või akut või selle osi kasutatakse muul eesmärgil või otstarbel kui see, milleks patarei või aku algselt projekteeriti; (27) „valmistaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab patarei või aku või laseb patarei või aku projekteerida või valmistada ja kes turustab seda patareid või akut oma nime või kaubamärgi all; (28) „tehniline kirjeldus“ – dokument, milles nähakse ette tootele, protsessile või teenusele esitatavad tehnilised nõuded; (29) „harmoneeritud standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud Euroopa standard; (30) „CE-märgis“ – märgis, millega valmistaja kinnitab, et patarei või aku vastab märgise tootele kinnitamist käsitlevate ELi ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele; (31) „akrediteerimine“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud akrediteerimine; (32) „riiklik akrediteerimisasutus“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud riiklik akrediteerimisasutus; (33) „vastavushindamine“ – protsess, mille käigus hinnatakse, kas patarei või aku puhul on käesoleva määruse säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded on täidetud; (34) „vastavushindamisasutus“ – asutus, kes teeb vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib; (35) „teavitatud asutus“ – käesoleva määruse artikli 22 kohaselt teavitatud vastavushindamisasutus; (36) „tarneahelaga seotud hoolsuskohustus“ – tööstusliku aku või elektrisõidukiaku turule laskva ettevõtja kohustused, mis on seotud juhtimissüsteemi, riskijuhtimise, teavitatud asutuste tehtavate kolmandate isikute kontrollide ja teabe avalikustamisega, et teha kindlaks aku tootmiseks vajalike toorainete hankimise, töötlemise ja nendega kauplemisega seotud tegelikud ja võimalikud riskid ning nendega tegeleda; (37) „tootja“ – valmistaja, importija või turustaja, kes olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingud, tarnib oma kutsetegevuse käigus patarei või aku esimest korda turustamiseks või kasutamiseks liikmesriigi territooriumil, sealhulgas juhul, kui see on paigaldatud seadmetesse või sõidukitesse; (38) „tootjavastutusorganisatsioon“ – juriidiline isik, kes korraldab rahaliselt või tegevuslikult laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmist mitme tootja nimel; (39) „patarei- või akujäätmed“ – patareid või akud, mis on jäätmed direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 1 tähenduses; (40) „korduskasutamine“ – patarei või aku täielik või osaline otsene korduskasutamine algsel eesmärgil, milleks patarei või aku kavandati; (41) „ohtlik aine“ – mis tahes aine, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa mõne järgmise ohuklassi või -kategooria kriteeriumidele: (a) ohuklassid 2.1–2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 1. ja 2. kategooria, 2.14 1. ja 2. kategooria, 2.15 A–F tüüp; (b) ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10; (c) ohuklass 4.1; (d) ohuklass 5.1; (42) „töötlemine“ – patarei- ja akujäätmetega tehtav mis tahes toiming pärast nende üleandmist sortimise või ringlussevõtuks ettevalmistamisega tegelevale ettevõttele; (43) „vabatahtlik kogumispunkt“ – mittetulunduslik, kaubanduslik või muu ettevõte või avalik-õiguslik asutus, kes omal algatusel osaleb kantavate patareide ja akude jäätmete liigiti kogumises, kogudes kokku enda või teiste lõppkasutajate tekitatud kantavate patareide ja akude jäätmed, enne kui jäätmekäitlejad need edasiseks töötlemiseks vastu võtavad; (44) „jäätmekäitleja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb kutsealaselt patarei- ja/või akujäätmete liigiti kogumise, sortimise või töötlemisega; (45) „loa saanud käitluskoht“ – mis tahes käitluskoht, millele on direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt antud luba patarei- ja/või akujäätmete töötlemiseks või ringlussevõtuks; (46) „ringlussevõtja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes teeb loa saanud käitluskohas ringlussevõtutoiminguid; (47) „kasutusiga“ – ajavahemik, mis algab patarei või aku turule laskmisega ja lõpeb patarei või aku jäätmeteks muutumisega; (48) „ringlussevõtu tase“ – konkreetse liikmesriigi puhul asjaomasel kalendriaastal protsendimäär, mis saadakse kõnealuse kalendriaasta jooksul käesoleva määruse artikli 56 kohaselt töödeldavate ja ringlussevõetavate patarei- ja akujäätmete massi jagamisel käesoleva määruse artiklite 48 ja 49 kohaselt kogutud patarei- ja akujäätmete massiga; (49) „ringlussevõtuprotsess“ – patarei- ja/või akujäätmete ringlussevõtutoiming, mida võib teha ühes või mitmes loa saanud käitluskohas, välja arvatud sortimine või ringlussevõtuks ettevalmistamine; (50) „ringlussevõtu määr“ – suhtarv, mis saadakse ringlussevõtuprotsessi väljundfraktsioonide massi jagamisel patarei- ja akujäätmetest koosneva sisendfraktsiooni massiga ning väljendatakse protsendina; (51) „liidu ühtlustamisõigusakt“ – liidu õigusakt, millega ühtlustatakse toodete turustamise tingimusi; (52) „riiklik ametiasutus“ – tüübikinnitusasutus või mis tahes muu ametiasutus, mis on liikmesriigis kaasatud patareide ja akudega seotud turujärelevelavesse, nagu see on sätestatud VI peatükis, või piirikontrolli ning vastutab nende tegevuste eest; (53) „volitatud esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud valmistajalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlate ülesannetega, mis tulenevad valmistajale käesoleva määruse nõuete alusel pandud kohustustest; (54) „importija“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist toodud patarei või aku; (55) „turustaja“ – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud valmistaja või importija, kes teeb patarei või aku turul kättesaadavaks; (56) „risk“ – kahju tekkimise tõenäosuse ja selle kahju tõsiduse astme kombinatsioon, mis piirdub inimeste tervise või ohutuse, vara või keskkonnaga. Kohaldatakse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 3 sätestatud mõisteid „jäätmed“, „jäätmevaldaja“, „jäätmekäitlus“, „kogumine“, „liigiti kogumine“, „vältimine“, „korduskasutamiseks ettevalmistamine“, „taaskasutamine“ ja „ringlussevõtt“. Kohaldatakse määruse (EL) 2019/1020 artiklis 3 sätestatud mõisteid „lõppkasutaja“, „turujärelevalve“, „turujärelevalveasutus“, „ekspediitorteenuse osutaja“, „parandusmeetmed“, „tagasivõtmine“ ja „turult kõrvaldamine“. Kohaldatakse määruse (EL) 2019/944 artiklis 2 sätestatud mõisteid „sõltumatu energiavahendaja“ ja „turuosaline“ . Artikkel 3 Vaba liikumine 1. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva määruse nõuetele vastavate patareide ja akude turul kättesaadavaks tegemist või kasutuselevõttu käesoleva määrusega hõlmatud patareide ja akude säästvus-, ohutus-, märgistus- ja teabe esitamise nõuete või patarei- ja akujäätmete käitlemisega seotud põhjustel. 2. Liikmesriigid ei takista käesolevale määrusele mittevastavate patareide ja akude näitamist messidel, näitustel, tootetutvustustel või muudel niisugustel üritustel, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt öeldud, et asjaomane patarei või aku ei vasta käesoleva määruse nõuetele ja et seda ei müüda enne, kui see on viidud nõuetega vastavusse. Artikkel 4 Patareide ja akude säästvus-, ohutus-, märgistus- ja teabe esitamisega seotud nõuded 1. Patareisid või akusid võib turule lasta või kasutusele võtta ainult juhul, kui need vastavad (a) II peatükis sätestatud säästvus- ja ohutusnõuetele; (b) III peatükis sätestatud märgistus- ja teabe esitamise nõuetele. 2. II ja III peatükiga hõlmamata aspektides ei tohi patareid ja akud kujutada endast riski inimeste tervisele, ohutusele, varale ega keskkonnale. Artikkel 5 Pädev asutus 1. Liikmesriigid määravad ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad VII peatükist tulenevate kohustuste täitmise ning tootjate ja tootjavastutusorganisatsioonide kõnealuse peatüki nõuetele vastavuse järelevalve ja kontrollimise eest. 2. Liikmesriigid kehtestavad pädeva asutuse või pädevate asutuste töökorralduse ja tegevuse üksikasjad, sealhulgas haldus- ja menetluseeskirjad, et tagada (a) tootjate registreerimine vastavalt artiklile 46; (b) tootjatele ja tootjavastutusorganisatsioonidele loa andmine vastavalt artiklile 47 ning loa andmine ja järelevalve seoses artiklis 48 sätestatud nõuetega; (c) järelevalve laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmise üle kooskõlas artikliga 47; (d) patareisid ja akusid käsitlevate andmete kogumine vastavalt artiklile 61; (e) teabe kättesaadavaks tegemine vastavalt artiklile 62. 3. Liikmesriigid teatavad hiljemalt [ kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäevas ] komisjonile lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutuste nimed ja aadressid. Liikmesriigid teatavad komisjonile põhjendamatu viivituseta pädevate asutuste nimede või aadresside mis tahes muudatustest. II peatükk Säästvus- ja ohutusnõuded Artikkel 6 Ohtlike ainete kasutamise piirangud 1. Lisaks määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas sätestatud piirangutele ei tohi patareid ja akud sisaldada ohtlikke aineid, mille suhtes on kehtestatud piirang I lisas, välja arvatud juhul, kui need vastavad kõnealuse piirangu tingimustele. 2. Kui esineb vastuvõetamatu risk inimeste tervisele või keskkonnale, mis tuleneb patareide või akude tootmisel kasutatavast ainest või patareides või akudes nende turule laskmise ajal või järgmistes olelusringi etappides, sealhulgas jäätmeetapis, sisalduvast ainest, ja selle riskiga tuleb tegeleda liidu tasandil, võtab komisjon kooskõlas artiklis 73 osutatud menetlusega vastu delegeeritud õigusakti, et muuta I lisas esitatud piiranguid vastavalt artiklis 71 sätestatud menetlusele. 3. Lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse piirangu sotsiaal-majanduslikku mõju, sealhulgas ohtlike ainete alternatiivide kättesaadavust. 4. Lõike 2 kohaselt vastu võetud piiranguid ei kohaldata aine kasutamisele (patareide või akudega seotud) teaduslikus uurimis- ja arendustegevuses, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 23. 5. Kui lõike 2 kohaselt vastu võetud piirangut ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 22 määratletud toote- ja tehnoloogiaalase teadus- ja arendustegevuse suhtes, täpsustatakse see erand ja erandi alla kuuluva aine maksimumkogus I lisas. Artikkel 7 Elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude CO 2 jalajälg 1. Sisemise salvestusega elektrisõidukiakude ja tööstuslike akudega, mille mahutavus on üle 2 kWh, peab olema kaasas tehniline dokumentatsioon, mis sisaldab tootmisettevõtte iga akumudeli ja iga partii kohta CO 2 jalajälje deklaratsiooni, mis on koostatud teises lõigus osutatud delegeeritud õigusakti kohaselt ja sisaldab vähemalt järgmist teavet: (a) haldusteave tootja kohta; (b) teave aku kohta, mille kohta deklaratsioon kehtib; (c) teave aku valmistanud tehase geograafilise asukoha kohta; (d) aku kogu CO 2 jalajälg, arvutatuna CO 2 -ekvivalentkilogrammides; (e) aku CO 2 jalajälg olelusringi etappide kaupa, nagu on kirjeldatud II lisa punktis 4; (f) sõltumatu kolmanda isiku kontrolliaruanne; (g) veebilink juurdepääsuks CO 2 jalajälje deklaratsioonis esitatud tulemusi kinnitava uuringu avalikule versioonile. Esimeses lõigus sätestatud CO 2 jalajälje deklaratsiooni nõuet kohaldatakse alates 1. juulist 2024 elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude suhtes. Komisjon võtab hiljemalt 1. juuliks 2023 vastu: (a) delegeeritud õigusakti kooskõlas artikliga 73, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades metoodika punktis d osutatud aku kogu CO 2 jalajälje arvutamiseks kooskõlas II lisas sätestatud oluliste elementidega; (b) rakendusakti, millega kehtestatakse esimeses lõigus osutatud CO 2 jalajälje deklaratsiooni vorm. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta esimeses lõigus sätestatud teabe esitamise nõudeid. 2. Sisemise salvestusega elektrisõidukiakudel ja tööstuslikel akudel mahutavusega üle 2 kWh peab olema nähtav, selgesti loetav ja kustutamatu märgis, millel on näidatud CO 2 jalajälje tulemusklass, millele konkreetne aku vastab. Lisaks lõikes 1 sätestatud teabele tuleb tehnilises dokumentatsioonis näidata, et deklareeritud CO 2 jalajälg ja sellega seotud liigitus CO 2 jalajälje tulemusklassi on arvutatud vastavalt metoodikale, mis on sätestatud komisjoni poolt neljanda lõigu kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis. Esimeses lõigus sätestatud CO 2 jalajälje tulemusklassi nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026 elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude suhtes. Komisjon võtab hiljemalt 31. detsembriks 2024 vastu (a) delegeeritud õigusakti kooskõlas artikliga 73, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades esimeses lõigus osutatud CO 2 jalajälje tulemusklassid. Kõnealuse delegeeritud õigusakti ettevalmistamisel võtab komisjon arvesse II lisas esitatud asjakohaseid olulisi elemente; (b) rakendusakti, millega kehtestatakse esimeses lõigus osutatud märgistuse vormingud ja teises lõigus osutatud CO 2 jalajälje tulemusklassi deklaratsiooni vorm. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Sisemise salvestusega elektrisõidukiakude ja tööstuslike akudega, mille mahutavus on üle 2 kWh, peab olema kaasas tehniline dokumentatsioon tootmisettevõtte iga akumudeli ja iga partii kohta, mis tõendab, et aku olelusringi CO 2 jalajälje deklareeritud väärtus on väiksem kui komisjoni poolt kolmanda lõigu kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga kehtestatud maksimaalne piirväärtus. Esimeses lõigus sätestatud olelusringi maksimaalse CO 2 jalajälje piirväärtuse nõuet kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2027 elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude suhtes. Komisjon võtab hiljemalt 1. juuliks 2026 kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks esimeses lõigus osutatud olelusringi maksimaalse CO 2 jalajälje piirväärtuse. Kõnealuste delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel võtab komisjon arvesse II lisas sätestatud asjakohaseid olulisi elemente. Olelusringi maksimaalse CO 2 jalajälje piirväärtuse kehtestamine toob vajaduse korral kaasa lõikes 2 osutatud akude CO 2 jalajälje tulemusklasside ümberklassifitseerimise. Artikkel 8 Ringlussevõetud materjali sisaldus tööstuslikes patareides ja akudes, elektrisõidukiakudes ja mootorsõidukiakudes 1. Alates 1. jaanuarist 2027 peab sisemise salvestusega tööstuslike patareide ja akude, elektrisõidukiakude ja mootorsõidukiakudega, mille mahutavus on üle 2 kWh ja mis sisaldavad aktiivsetes materjalides koobaltit, pliid, liitiumi või niklit, olema kaasas tehniline dokumentatsioon, mis sisaldab teavet tootmisettevõtte iga akumudeli igas partiis aktiivsetes materjalides sisalduva jäätmetest taaskasutusse võetud koobalti, plii, liitiumi või nikli koguse kohta. Komisjon võtab 31. detsembriks 2025 vastu rakendusakti, milles sätestatakse esimeses lõigus osutatud patareide ja akude aktiivsetes materjalides sisalduva jäätmetest taaskasutusse võetud koobalti, plii, liitiumi või nikli koguse arvutamise ja kontrollimise metoodika ning tehnilise dokumentatsiooni vorm. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Alates 1. jaanuarist 2030 peab sisemise salvestusega tööstuslike patareide ja akude, elektrisõidukikude ja mootorsõidukiakudega, mille mahutavus on üle 2 kWh ja mis sisaldavad aktiivsetes materjalides koobaltit, pliid, liitiumi või niklit, olema kaasas tehniline dokumentatsioon, mis tõendab, et kõnealustes patareides ja akudes on tootmisettevõtte iga akumudeli ja iga partii puhul aktiivsetes materjalides sisalduva jäätmetest taaskasutusse võetud koobalti, plii, liitiumi või nikli osakaal vähemalt järgmine: (a) koobaltist 12 %; (b) pliist 85 %; (c) liitiumist 4 %; (d) niklist 4 %. 3. Alates 1. jaanuarist 2035 peab sisemise salvestusega tööstuslike patareide ja akude, elektrisõidukiakude ja mootorsõidukiakudega, mille mahutavus on üle 2 kWh ja mis sisaldavad aktiivsetes materjalides koobaltit, pliid, liitiumi või niklit, olema kaasas tehniline dokumentatsioon, mis tõendab, et kõnealustes patareides ja akudes on tootmisettevõtte iga akumudeli ja iga partii puhul aktiivsetes materjalides sisalduva jäätmetest taaskasutusse võetud koobalti, plii, liitiumi või nikli osakaal vähemalt järgmine: (a) koobaltist 20 %; (b) pliist 85 %; (c) liitiumist 10 %; (d) niklist 12 %. 4. Kui see on põhjendatud ja asjakohane jäätmetest taaskasutusse võetud koobalti, plii, liitiumi või nikli kättesaadavuse või puuduse tõttu, on komisjonil õigus võtta 31. detsembriks 2027 vastavalt artiklile 73 vastu delegeeritud õigusakt, millega muudetakse lõigetes 2 ja 3 sätestatud eesmärke. Artikkel 9 Üldkasutatavate kantavate patareide ja akude jõudluse ja vastupidavuse parameetrid 1. Alates 1. jaanuarist 2027 peavad üldkasutatavad kantavad patareid ja akud vastama III lisas esitatud elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite väärtustele, mis on sätestatud komisjoni poolt lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis. 2. Komisjon võtab 31. detsembriks 2025 kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades III lisas sätestatud elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite miinimumväärtused, mille üldkasutatavad kantavad patareid ja akud peavad saavutama. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte III lisas sätestatud elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite muutmiseks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut. Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakti ettevalmistamisel kaalub komisjon vajadust vähendada üldkasutatavate kantavate patareide ja akude olelusringi keskkonnamõju ning võtab arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja märgistussüsteeme. Samuti tagab komisjon, et kõnealuse delegeeritud õigusaktiga kehtestatud sätted ei avalda märkimisväärset negatiivset mõju kõnealuste patareide ja akude või neid sisaldavate seadmete funktsionaalsusele, taskukohasusele ja kuludele lõppkasutajate jaoks ning tööstuse konkurentsivõimele. Asjaomaste patareide ja akude ning seadmete valmistajatele ei tekitata ülemäärast halduskoormust. 3. Komisjon hindab 31. detsembriks 2030 olelusringi hindamise metoodika alusel selliste meetmete teostatavust, millega kõrvaldataks järk-järgult kasutuselt üldkasutatavad kantavad patareid, et minimeerida nende keskkonnamõju. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ning kaalub asjakohaste meetmete võtmist, sealhulgas seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist. Artikkel 10 Nõuded tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude jõudlusele ja vastupidavusele 1. Alates [ 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist ] peab sisemise salvestusega tööstuslike akude ja elektrisõidukiakudega, mille mahutavus on üle 2 kWh, olema kaasas tehniline dokumentatsioon, mis sisaldab IV lisa A osas esitatud elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetreid. Esimeses lõigus osutatud tehniline dokumentatsioon peab sisaldama ka selgitusi tehniliste kirjelduste, standardite ja tingimuste kohta, mida kasutatakse elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite väärtuste mõõtmiseks, arvutamiseks või hindamiseks. Selgitus peab sisaldama vähemalt IV lisa B osas esitatud elemente. 2. Alates 1. jaanuarist 2026 peavad sisemise salvestusega tööstuslikud akud mahutavusega üle 2 kWh vastama IV lisa A osas esitatud elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite miinimumväärtustele, mis on sätestatud komisjoni poolt lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis. 3. Komisjon võtab 31. detsembriks 2024 kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades IV lisa A osas sätestatud elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite miinimumväärtused, mille sisemise salvestusega tööstuslikud akud mahutavusega üle 2 kWh peavad saavutama. Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakti ettevalmistamisel arvestab komisjon vajadust vähendada sisemise salvestusega tööstuslike akude, mille mahutavus on üle üle 2 kWh, olelusringi keskkonnamõju ning tagab, et selles sätestatud nõuded ei avalda märkimisväärset negatiivset mõju kõnealuste akude või neid akusid sisaldavate seadmete funktsionaalsusele, taskukohasusele ja tööstuse konkurentsivõimele. Asjaomaste akude ning seadmete valmistajatele ei tekitata ülemäärast halduskoormust. Artikkel 11 Kantavate patareide ja akude eemaldatavus ja asendatavus 1. Seadmetesse paigaldatud kantavad patareid ja akud peavad olema lõppkasutaja või sõltumatu ettevõtja poolt kergesti eemaldatavad ja asendatavad seadme kasutusaja jooksul, juhul kui patareide või akude kasutusiga on seadme kasutusajast lühem, või hiljemalt seadme kasutusaja lõpus. Patarei või aku on kergesti asendatav, kui selle saab pärast seadmest eemaldamist asendada samalaadse patarei või akuga, ilma et see mõjutaks seadme toimimist või toimivust. 2. Lõikes 1 sätestatud kohustusi ei kohaldata, kui (a) on vaja pidevat energiavarustust ning ohutuse, toimivuse, meditsiinilistel või andmete terviklikkusega seotud põhjustel on vajalik seadme ja kantava patarei või aku katkematu ühendus; või (b) patarei või aku töötab ainult siis, kui see on integreeritud seadme struktuuri. 3. Komisjon võtab vastu suunised, et hõlbustada lõikes 2 sätestatud erandite ühtlustatud kohaldamist. Artikkel 12 Paiksete akupõhiste energiasalvestussüsteemide ohutus 1. Paiksete akupõhiste energiasalvestussüsteemidega peab kaasas olema tehniline dokumentatsioon, mis tõendab, et need on tavapärase töö ja kasutamise ajal ohutud, sealhulgas tõendid selle kohta, et neid on edukalt katsetatud V lisas sätestatud ohutusparameetrite suhtes, kusjuures selleks tuleks kasutada tipptasemel katsemeetodeid. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte V lisas sätestatud ohutusparameetrite muutmiseks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut. III peatükk Märgistus- ja teabe esitamise nõuded Artikkel 13 Patareide ja akude märgistamine 1. Alates 1. jaanuarist 2027 märgistatakse patareid ja akud VI lisa A osas sätestatud teavet sisaldava märgisega. 2. Alates 1. jaanuarist 2027 märgistatakse kantavad patareid ja akud ning mootorsõidukiakud märgisega, mis sisaldab teavet nende mahutavuse kohta, ning kantavad patareid ja akud märgistatakse märgisega, mis sisaldab teavet selle kohta, milline on nende minimaalne keskmine kestvus konkreetsetes rakendustes kasutamise korral. 3. Alates 1. juulist 2023 märgistatakse patareid ja akud liigiti kogumise sümboliga vastavalt VI lisa B osas sätestatud nõuetele. Sümbol katab vähemalt 3 % patarei või aku suurima külje pinnast ning selle maksimumsuurus on 5 × 5 cm. Silindriliste elementide puhul katab sümbol vähemalt 1,5 % patarei või aku pindalast ning selle maksimumsuurus on 5 × 5 cm. Kui patarei või aku väiksuse tõttu oleks sümbol väiksem kui 0,5 × 0,5 cm, ei pea patareid või akut märgistama ning selle asemel trükitakse vähemalt 1 × 1 cm suurune sümbol pakendile. 4. Alates 1. juulist 2023 märgistatakse patareid ja akud, mis sisaldavad kaadmiumi üle 0,002 % või pliid üle 0,004 %, asjaomase metalli keemilise sümboliga: Cd või Pb. Raskmetallisisaldust näitav sümbol trükitakse VI lisa B osas kujutatud sümboli alla ja see katab pinna, mille suurus on vähemalt üks neljandik kõnealuse sümboli suurusest. 5. Patareid ja akud märgistatakse vastavalt VI lisa C osale ruutkoodiga, mis võimaldab juurdepääsu järgmisele teabele: (a) alates 1. jaanuarist 2027 kõikide patareide ja akude kohta lõikes 1 osutatud teave; (b) alates 1. jaanuarist 2027 kõikide kantavate patareide ja akude ning mootorsõidukiakude kohta lõikes 2 osutatud teave; (c) alates 1. jaanuarist 2023 kõikide patareide ja akude kohta lõikes 3 osutatud sümbol; (d) alates 1. jaanuarist 2023 patareide ja akude kohta, mis sisaldavad kaadmiumi üle 0,002 % või pliid üle 0,004 %, lõikes 4 osutatud sümbol; (e) alates [ 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist ] tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude kohta artikli 39 lõikes 6 osutatud aruanne; (f) alates 1. juulist 2024 sisemise salvestusega elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude kohta, mille mahutavus on üle 2 kWh, artikli 7 lõikes 1 osutatud CO 2 jalajälje deklaratsioon; (g) alates 1. juulist 2026 sisemise salvestusega elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude kohta, mille mahutavus on üle 2 kWh, artikli 7 lõikes 2 osutatud CO 2 jalajälje tulemusklass; (h) alates 1. jaanuarist 2027 sisemise salvestusega tööstuslike patareide ja akude, mootorsõidukiakude ja elektrisõidukiakude kohta, mille mahutavus on üle 2 kWh, aku aktiivsetes materjalides sisalduva jäätmetest taaskasutusse võetud koobalti, plii, liitiumi või nikli kogus vastavalt artiklile 8; (i) alates 1. jaanuarist 2023 kõigi patareide ja akude puhul artiklis 18 osutatud deklaratsioon; (j) alates 1. juulist 2023 kõigi patareide ja akude puhul artikli 60 lõike 1 punktides a–f osutatud teave. 6. Lõigetes 1–5 osutatud märgised ja ruutkood trükitakse või graveeritakse patareile või akule nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult. Kui patarei või aku tüübi või väiksuse tõttu ei ole see võimalik või otstarbekas, kinnitatakse märgised pakendile ja patarei või akuga kaasas olevatesse dokumentidesse. 7. Komisjon võtab 31. detsembriks 2025 vastu rakendusaktid, et kehtestada lõigetes 1 ja 2 osutatud märgistusnõuete ühtlustatud kirjeldused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 14 Teave akude seisukorra ja oodatava kasutusea kohta 1. Sisemise salvestusega tööstuslikel akudel ja elektrisõidukiakudel mahutavusega üle 2 kWh peab olema akuhaldussüsteem, mis sisaldab andmeid VII lisas esitatud parameetrite kohta, mille alusel saab kindlaks teha akude seisukorra ja oodatava kasutusea. 2. Aku seaduslikult ostnud juriidilisele või füüsilisele isikule või tema nimel tegutsevale kolmandale isikule antakse igal ajal mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs lõikes 1 osutatud akuhaldussüsteemi andmetele, et (a) hinnata aku jääkväärtust ja edasiseks kasutamiseks kõlblikkust; (b) hõlbustada aku korduskasutamist, aku kasutusotstarbe muutmist või aku taastamist; (c) teha aku energia salvestamise kaudu kättesaadavaks sõltumatutele energiavahendajatele või turuosalistele. 3. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse lisaks sõidukite tüübikinnitust käsitlevates liidu õigusaktides sätestatule. IV peatükk Akude vastavus Artikkel 15 Patareide ja akude vastavuse eeldus 1. Käesoleva määruse artiklite 9, 10, 12, 13 ja artikli 59 lõike 5 punkti a nõuete täitmisel ja täitmise kontrollimisel kasutatakse usaldusväärset, täpset ja korratavat mõõtmis- ja arvutusmeetodit, mille puhul arvestatakse üldtunnustatud tipptasemel meetodeid ja mille mõõtmisviga peetakse väikeseks, sealhulgas meetodeid, mis on kehtestatud standardites, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas . 2. Patareid ja akud, mida katsetatakse vastavalt harmoneeritud standarditele või nende osadele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas , eeldatakse olevat vastavuses artiklites 9, 10, 13 ja artikli 59 lõike 5 punktis a osutatud nõuetega niivõrd, kuivõrd need nõuded on selliste harmoneeritud standarditega hõlmatud. 3. Patareid ja akud, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas , eeldatakse olevat vastavuses artiklis 12 sätestatud nõuetega niivõrd, kuivõrd need nõuded on selliste harmoneeritud standarditega hõlmatud. Artikkel 16 Ühtsed kirjeldused 1. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse artiklites 9, 10, 12, 13 ja artikli 59 lõike 5 punktis a sätestatud nõuete või artikli 15 lõikes 2 osutatud katsete jaoks ühtsed kirjeldused, kui (a) kõnealused nõuded või katsed ei ole hõlmatud harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas , või (b) komisjon täheldab põhjendamatuid viivitusi taotletud harmoneeritud standardite vastuvõtmisel või leiab, et asjakohased harmoneeritud standardid ei ole piisavad, või (c) komisjon on kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 11 lõikes 5 osutatud menetlusega otsustanud säilitada piirangutega või kõrvaldada viited nendele harmoneeritud standarditele või nende osadele, mis kõnealuseid nõudeid või katseid hõlmavad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Patareid ja akud, mida katsetatakse vastavalt ühtsetele kirjeldustele või nende osadele, eeldatakse olevat vastavuses artiklites 9, 10, 13 ja artikli 59 lõike 5 punktis a sätestatud nõuetega niivõrd, kuivõrd need nõuded on hõlmatud kõnealuste ühtsete kirjelduste või nende osadega, ning asjakohasel juhul niivõrd, kuivõrd saavutatakse nende nõuete jaoks kehtestatud miinimumväärtused. 3. Patareid ja akud, mis on vastavuses ühtsete kirjelduste või nende osadega, eeldatakse olevat vastavuses artiklis 12 sätestatud nõuetega niivõrd, kuivõrd nimetatud ühtsed kirjeldused või nende osad kõnealuseid nõudeid hõlmavad. Artikkel 17 Vastavushindamismenetlused 1. Enne patarei või aku turule laskmist või kasutuselevõttu tagab valmistaja või tema volitatud esindaja, et hinnatakse selle vastavust käesoleva määruse II ja III peatüki nõuetele. 2. Patareide ja akude vastavust artiklites 6, 9, 10, 11, 12, 13 ja 14 sätestatud nõuetele hinnatakse VIII lisa A osas esitatud menetluse kohaselt. 3. Patareide ja akude vastavust artiklites 7, 8 ja 39 sätestatud nõuetele hinnatakse VIII lisa B osas esitatud menetluse kohaselt. 4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte VIII lisa muutmiseks, lisades vastavushindamismoodulitesse täiendavaid kontrollietappe või asendades need moodulid otsuses nr 768/2008/EÜ sätestatud muude moodulitega, vajaduse korral pärast nende kohandamist patareidele ja akudele esitatavate erinõuetega. 5. Patareide ja akude vastavushindamismenetlusi käsitlevad dokumendid ja kirjad koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus lõigetes 1 ja 2 osutatud menetlusi korraldav teavitatud asutus asub, või selle asutuse poolt aktsepteeritud keeles. Artikkel 18 ELi vastavusdeklaratsioon 1. ELi vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et II ja III peatükis sätestatud nõuded on täidetud. 2. ELi vastavusdeklaratsioon peab vastama IX lisas esitatud näidisele, sisaldama VIII lisas esitatud asjakohastes moodulites kindlaks määratud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus patarei või aku turule lastakse või kasutusele võetakse. 3. Kui patarei- või akumudeli suhtes kohaldatakse rohkem kui üht liidu õigusakti, millega nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, koostatakse kõigi selliste liidu õigusaktide kohta ühine ELi vastavusdeklaratsioon. Deklaratsioonis loetletakse asjaomased liidu õigusaktid ja nende avaldamisviiteid. Artikkel 19 CE-smärgise üldpõhimõtted CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid. Artikkel 20 CE-märgise kinnitamise nõuded 1. CE-märgis kinnitatakse patareile või akule nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil. Kui see ei ole patarei või aku laadist tingituna võimalik või otstarbekas, siis kinnitatakse märgis pakendile ja patarei või akuga kaasas olevatesse dokumentidesse. 2. CE-märgis kinnitatakse patareile või akule enne selle turule laskmist. 3. CE-märgisele järgneb vastavushindamise teinud teavitatud asutuse identifitseerimisnumber. Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi valmistaja või valmistaja volitatud esindaja. 4. CE-vastavusmärgisele ja lõikes 3 osutatud identifitseerimisnumbrile järgneb vajaduse korral märgis, mis osutab patarei või aku kasutamise, säilitamise, töötlemise või veoga seotud erilisele ohule, kasutusviisile või muule ohule. 5. Liikmesriigid tuginevad olemasolevatele mehhanismidele, et tagada CE-märgise kasutamist käsitleva korra nõuetekohane kohaldamine, ja võtavad märgise väärkasutamise korral asjakohaseid meetmeid. V peatükk Vastavushindamisasutustest teavitamine Artikkel 21 Teavitamine Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike vastavushindamisasutustest, kes on volitatud täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva määruse alusel. Artikkel 22 Teavitavad asutused 1. Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste tegevuse üle järelevalve teostamiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artiklis 25 sätestatud nõuete täitmise eest. 2. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus. 3. Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või järelevalve asutusele, mis ei ole riigiasutus, peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 23 sätestatud nõudeid. Lisaks peab kõnealune asutus olema korraldanud oma tegevusest tulenevate kulude katmise. 4. Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest. Artikkel 23 Nõuded teavitavatele asutustele 1. Teavitav asutus luuakse, selle töö korraldatakse ja seda juhitakse nii, et kindlustada asutuse tegevuse objektiivsus ja erapooletus ning vältida huvide konflikti artikli 28 kohaselt teavitamist taotlevate teavitatud asutuste ja vastavushindamisasutustega. 2. Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsuseid teevad sellised pädevad isikud, kes ei ole osalenud artikli 28 kohaselt teavitamist taotlevate vastavushindamisasutuste hindamises. 3. Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival alusel. 4. Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse. Siiski vahetab ta teavet teavitatud asutuste kohta komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitavate asutuste ning muude asjaomaste riiklike ametiasutustega. 5. Teavitaval asutusel peab olema oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisav arv pädevaid töötajaid. Artikkel 24 Teavitavate asutuste teabekohustus Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest ning neis tehtud muudatustest. Komisjon avalikustab kõnealuse teabe. Artikkel 25 Nõuded teavitatud asutustele 1. Teavitamiseks peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2 kuni 11 sätestatud nõuetele. 2. Vastavushindamisasutus peab olema asutatud liikmesriigi õiguse kohaselt ning olema juriidiline isik. 3. Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu kõigist ärisidemetest ja patarei- või akumudelist, mida ta hindab, eelkõige patarei- ja akuvalmistajatest, patarei- ja akuvalmistajate kaubanduspartneritest, patarei- ja akuvalmistajate tehastes osalust omavatest investoritest ja teistest teavitatud asutustest ning teavitatud asutuste äriühendustest, emaettevõtjatest või tütarettevõtjatest. 4. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatavate patareide või akude kavandaja, valmistaja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja ega hooldaja ega esindada mõnda nimetatud isikut. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike patareide ja akude kasutamist ega patareide ja akude kasutamist isiklikul otstarbel. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud nimetatud patareide ja akude projekteerimise, tootmise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud tegevustega tegeleb. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsusega vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul. Vastavushindamisasutus tagab, et tema ema- või sõsarttevõtjate, tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust. 5. Vastavushindamisasutus ja selle töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning ei allu ühelegi surveavaldusele ega ahvatlusele, eelkõige rahalisele, mis võib nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade poolt, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest. 6. Vastavushindamisasutus on võimeline täitma kõiki VIII lisas nimetatud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel. Vastavushindamisasutuse käsutuses peavad olema alati ja kõikide vastavushindamismenetluste ning kõikide patarei- ja akumudelitele jaoks, millega seoses temast on teavitatud, vajalikud (a) asutuse oma töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamistoimingute täitmiseks; (b) menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ja nende menetluste kordamise võimaluse; (c) asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, et eristada toiminguid, mida ta teeb teavitatud asutusena, ja muud tegevust; (d) menetlused vastavushindamistoimingute tegemiseks, mis võtavad asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, asjaomase patarei- või akutehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Vastavushindamisasutusel on igal ajal juurdepääs kõikidele katseseadmetele või -rajatistele, mis on vajalikud iga vastavushindamismenetluse jaoks, ja igale patarei- või akumudelile, millega seoses temast on teavitatud. 7. Vastavushindamisülesannete teostamise eest vastutavatel töötajatel peavad olema: (a) põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud; (b) piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning piisav pädevus nimetatud hindamistoiminguteks; (c) asjakohased teadmised ja arusaam II ja III peatükis sätestatud nõuetest, artiklis 15 osutatud kohaldatavatest harmoneeritud standarditest ja artiklis 16 osutatud ühtsetest kirjeldustest ning liidu ühtlustamisõigusaktide ja riigisiseste õigusaktide asjakohastest sätetest; (d) oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad vastavushindamistoimingute tegemist. 8. Tuleb tagada vastavushindamisasutuse, selle juhtkonna ja vastavushindamistoimingute tegemise eest vastutavate töötajate erapooletus. Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamistoimingute tegemise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei sõltu tehtud vastavushindamiste arvust ega nimetatud hindamiste tulemustest. 9. Vastavushindamisasutus võtab endale vastutuskindlustuse, juhul kui vastutus ei kuulu liikmesriigi õiguse alusel riigile, kus ta tegutseb, või kui see liikmesriik ise ei ole vastavushindamise eest otseselt vastutav. 10. Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust kogu teabe osas, mis on saadud VIII lisa kohaselt tehtud vastavushindamistoimingute käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse. 11. Vastavushindamisasutus osaleb asjakohases standardimistöös ja vastavalt artiklile 37 loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagab, et tema vastavushindamistoimingute eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning rakendab nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena. Artikkel 26 Teavitatud asutuste vastavuse eeldus Kui vastavushindamisasutus tõendab, et ta vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas , eeldatakse tema vastavust artiklis 25 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses. Artikkel 27 Teavitatud asutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad 1. Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjat või tütarettevõtjat, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 25 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele. 2. Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata nende asukohast. 3. Alltöövõtjat või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul. Sisemenetluste, üldiste tegevuspõhimõtete, tegevusjuhendite või muude sise-eeskirjade kehtestamist ja järelevalvet, töötajate määramist konkreetsetele ülesannetele ja sertifitseerimisotsuse tegemist ei tohi delegeerida alltöövõtjale või tütarettevõtjale. 4. Teavitatud asutus hoiab teavitavale asutusele kättesaadavana dokumente, mis käsitlevad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende poolt VIII lisa kohaselt tehtud tööd. Artikkel 28 Teavitamistaotlus 1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamistaotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub. 2. Teavitamistaotlusega koos esitatakse dokument, kus kirjeldatakse vastavushindamistoiminguid, VIII lisas sätestatud vastavushindamismooduleid ja patarei- või akumudelit, millega tegelemiseks vastavushindamisasutus väidab end pädeva olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus, mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 25 sätestatud nõuetele. 3. Kui vastavushindamisasutus ei saa lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele kõik dokumentaalsed tõendid, mis on vajalikud artiklis 25 sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks, tunnustamiseks ja korrapäraseks järelevalveks, sealhulgas asjakohased dokumendid, mis tõendavad, et vastavushindamisasutus on kõnealuse artikli lõike 3 tähenduses sõltumatu. Artikkel 29 Teavitamismenetlus 1. Teavitav asutus võib teavitada ainult artiklis 25 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest. 2. Teavitav asutus saadab komisjonile ja teistele liikmesriikidele iga lõikes 1 osutatud vastavushindamisasutuse kohta teatise, kasutades elektroonilist teavitamisvahendit, mille on välja töötanud ja mida haldab komisjon. 3. Teatis sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja patareidest või akudest ning asjakohast pädevuse kinnitust. 4. Kui teavitus ei põhine artikli 28 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, siis esitab teavitav ametiasutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud kord, millega tagatakse asutuse korrapärane järelevalve ning jätkuv vastavus artiklis 25 sätestatud nõuetele. 5. Asjaomane vastavushindamisasutus võib teavitatud asutuse toiminguid teha üksnes juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul alates teavitamisest, kui teatis sisaldab artikli 28 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistust, või kahe kuu jooksul alates teavitamisest, kui teatis sisaldab artikli 28 lõikes 3 osutatud dokumentaalseid tõendeid. 6. Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist hilisematest asjakohastest muudatustest lõikes 2 osutatud teatises. Artikkel 30 Identifitseerimisnumbrid ja teavitatud asutuste nimekirjad 1. Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri. Komisjon määrab üheainsa identifitseerimisnumbri, isegi kui asutusest teavitatakse liidu mitme erineva õigusakti alusel. 2. Komisjon teeb üldsusele kättesaadavaks teavitatud asutuste nimekirja, mis sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja vastavushindamistoiminguid, mille tegemiseks neist on teavitatud. Komisjon tagab loetelu ajakohastamise. Artikkel 31 Teavituse muutmine 1. Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artikli 25 nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele. 2. Kui teavitust piiratakse või kui see peatatakse või tühistatakse või kui teatatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav asutus vajalikud sammud selle tagamiseks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teatatud asutus või et need oleksid nõudmise korral kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele ametiasutustele. Artikkel 32 Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine 1. Komisjon uurib igat juhtumit, mil tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid. 2. Teavitav asutus esitab komisjonile viimase nõudmise korral kogu teabe teavituse aluse või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimise kohta. 3. Komisjon tagab, et uurimise käigus omandatud tundlikku teavet käsitletakse konfidentsiaalsena. 4. Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav asutus võtaks parandusmeetmed, sealhulgas tühistaks vajaduse korral teavituse. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Artikkel 33 Teavitatud asutuste töökohustused 1. Teavitatud asutus teostab vastavushindamist kooskõlas VIII lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega. 2. Teavitatud asutus tegutseb proportsionaalselt, vältides ettevõtjate tarbetut koormamist ning võttes nõuetekohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, ettevõtja struktuuri, hinnatava patarei või aku keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Seejuures järgib teavitatud asutus siiski sellist rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada patarei või aku vastavus käesoleva määruse nõuetele. 3. Kui teavitatud asutus leiab, et valmistaja ei ole järginud II ja III peatükis sätestatud nõudeid, artiklis 15 osutatud harmoneeritud standardeid, artiklis 16 osutatud ühtseid kirjeldusi või muid tehnilisi kirjeldusi, nõuab ta, et kõnealune valmistaja võtaks teist ja lõplikku sertifitseerimisotsust silmas pidades asjakohaseid parandusmeetmeid, välja arvatud juhul, kui puudusi ei ole võimalik kõrvaldada, millisel juhul ei saa sertifikaati välja anda. 4. Kui pärast vastavussertifikaadi väljaandmist või kinnitusotsuse tegemist avastab teavitatud asutus nõuetele vastavuse järelevalve käigus, et patarei või aku ei ole enam vastavuses, siis nõuab ta valmistajalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab vastavussertifikaadi või kinnitusotsuse või tunnistab sertifikaadi või kinnitusotsuse kehtetuks. 5. Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis teavitatud asutus vastavalt vajadusele kas piirab vastavussertifikaati või kinnitusotsust, peatab need või tunnistab need kehtetuks. Artikkel 34 Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine Liikmesriigid tagavad, et on olemas menetlus teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks. Artikkel 35 Teavitatud asutuste teabekohustus 1. Teavitatud asutus annab teavitavale asutusele järgmist teavet: (a) kõik vastavussertifikaadi väljaandmisest või kinnitusotsuse tegemisest keeldumise, vastavussertifikaadi või kinnitusotsuse piiramise, peatamise või kehtetuks tunnistamise juhtumid; (b) teavituse sihtvaldkonda ja tingimusi mõjutavad asjaolud; (c) kõik turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta; (d) nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida teavitatud asutus on teavituse sihtvaldkonnas teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt. 2. Teavitatud asutus esitab teistele sarnaste vastavushindamistoimingute ja samade akude ja patareidega tegelevatele teavitatud asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete vastavushindamistulemuste kohta. Artikkel 36 Kogemuste vahetamine Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel. Artikkel 37 Teavitatud asutuste tegevuse koordineerimine Komisjon tagab, et teavitatud asutuste vahel korraldatakse asjakohane ning hästi toimiv koordineerimine ja koostöö ning selleks luuakse teavitatud asutuste valdkondlik rühm või rühmad. Teavitatud asutus osaleb nimetatud rühma või rühmade töös otse või määratud esindajate vahendusel. VI peatükk Ettevõtjate muud kui VII peatükis sätestatud kohustused Artikkel 38 Valmistajate kohustused 1. Patarei või aku turule laskmisel või kasutusele võtmisel, sealhulgas valmistaja enda tarbeks, tagavad valmistajad, et patarei või aku: (a) on projekteeritud ja toodetud kooskõlas artiklites 6–12 ja artiklis 14 sätestatud nõuetega ning (b) on märgistatud vastavalt artiklis 13 sätestatud nõuetele. 2. Enne patarei või aku turule laskmist või kasutuselevõttu koostavad valmistajad VIII lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni patarei või aku kohta ja teostavad või lasevad teostada artikli 17 lõigetes 2 ja 3 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. 3. Kui artikli 17 lõigetes 2 ja 3 osutatud asjakohase vastavushindamismenetlusega on tõendatud patarei või aku vastavus kohaldatavatele nõuetele, koostavad valmistajad kooskõlas artikliga 18 ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad kooskõlas artiklitega 19 ja 20 tootele CE-märgise. 4. Valmistajad tagavad, et iga patarei või aku kohta, mille nad turule lasevad või kasutusele võtavad, koostatakse tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadavas keeles ELi vastavusdeklaratsioon kooskõlas artikliga 18. Juhul kui ühele kasutajale tarnitakse korraga mitu patared või akut, võib asjaomase partii või saadetisega olla kaasas üksainus ELi vastavusdeklaratsiooni koopia. 5. Valmistajad hoiavad VIII lisas osutatud tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni turujärelevalveasutustele ja riiklikele ametiasutustele kättesaadavana 10 aasta jooksul pärast patarei või aku turule laskmist või kasutuselevõttu. 6. Valmistajad tagavad, et seeriatootmises olevate patareide ja akude puhul on kehtestatud menetlused käesoleva määruse nõuetele vastavuse säilimiseks. Muudatused tootmisprotsessis või patarei või aku disainis või omadustes ning muudatused artiklis 15 osutatud harmoneeritud standardites, artiklis 16 osutatud ühtsetes kirjeldustes või muudes tehnilistes kirjeldustes, mille alusel patarei või aku vastavust deklareeritakse või mille alusel selle vastavust kontrollitakse, toovad kaasa vastavushindamise uuesti läbivaatamise kooskõlas artikli 17 lõigetes 2 ja 3 osutatud asjakohase vastavushindamismenetlusega. 7. Valmistajad tagavad, et patarei või aku on märgistatud vastavalt artikli 13 lõigete 1–8 nõuetele. 8. Valmistajad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ning ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi ja veebiaadressi patarei või aku pakendile. Postiaadress osutab ühele kohale, kus valmistajaga saab ühendust võtta. Nimetatud teave esitatakse lõppkasutajatele ja turujärelevalveasutustele kergesti arusaadavas keeles ning see on selge, arusaadav ja loetav. 9. Valmistajad tagavad, et iga nende poolt turule lastud või kasutusele võetud patarei või akuga on kaasas juhised ja ohutusteave vastavalt artiklitele 6–12 ja artiklile 14. 10. Valmistajad võimaldavad juurdepääsu artikli 14 lõikes 1 ning artikli 59 lõigetes 1 ja 2 osutatud akuhaldussüsteemis olevatele andmetele parameetrite kohta vastavalt kõnealustes artiklites sätestatud nõuetele. 11. Valmistajad, kes arvavad või kel on põhjust uskuda, et patarei või aku, mille nad on turule lasknud või kasutusele võtnud, ei vasta II ja III peatükis sätestatud nõuetele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et vastavalt asjaoludele viia kõnealune patarei või aku vastavusse, kõrvaldada see turult või võtta tagasi. Kui patarei või aku kujutab endast riski, teavitavad valmistajad sellest viivitamata selle liikmesriigi ametiasutust, mille turul nad patarei või aku kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta. 12. Valmistajad esitavad riikliku ametiasutuse põhjendatud nõudmisel talle kogu teabe ja tehnilise dokumentatsiooni, mis tõendab patarei või aku vastavust II ja III peatükis sätestatud nõuetele, tehes seda keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Kõnealune teave ja tehniline dokumentatsioon esitatakse kas paberkandjal või elektrooniliselt. Valmistajad teevad riikliku ametiasutusega viimase nõudmisel koostööd seoses kõigi meetmetega, mille eesmärk on kõrvaldada nende poolt turule lastud või kasutusele võetud patarei või aku põhjustatud riskid. Artikkel 39 Sisemise salvestusega tööstuslikke akusid ja elektrisõidukiakusid mahutavusega üle 2 kWh turule laskvate ettevõtjate kohustus kehtestada tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse põhimõtted 1. Alates [ 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist ] peab ettevõtja, kes laseb turule sisemise salvestusega tööstuslikke akusid ja elektrisõidukiakusid mahutavusega üle 2 kWh, täitma tarneahelaga seotud hoolsuskohustust, mis on sätestatud käesoleva artikli lõigetes 2–5, ning säilitama dokumendid, mis tõendavad selle kohustuse täitmist, sealhulgas teavitatud asutuste tehtud kolmanda isiku poolse kontrolli tulemused. 2. Lõikes 1 osutatud ettevõtja peab (a) võtma vastu ettevõtte tegevuspõhimõtted, mis käsitlevad X lisa punktis 1 osutatud toorainete tarneahelat, ning teavitama neist selgelt tarnijaid ja üldsust; (b) lisama oma tarneahela põhimõtetesse standardid, mis on kooskõlas OECD hoolsuskohustuse suuniste II lisas esitatud tarneahela näidispõhimõtetes esitatud standarditega; (c) ehitama oma sisemised juhtimissüsteemid üles nii, et need toetaksid tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmist, tehes kõrgemale juhtkonnale ülesandeks valvata tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmise üle ning säilitada kõnealuseid süsteeme käsitlevaid andmeid vähemalt viis aastat; (d) looma tarneahela kontrolli ja läbipaistvuse süsteemi, mis hõlmab järelevalveahelat või tarneahela jälgitavuse süsteemi või tarneahelas eespool tegutsejate kindlakstegemist, ning seda süsteemi rakendama. Seda süsteemi toetavad dokumendid, mis sisaldavad järgmist teavet: i) tooraine kirjeldus, sealhulgas selle kaubanimi ja tüüp; ii) selle tarnija nimi ja aadress, kes tarnis akudes leiduvat toorainet ettevõtjale, kes kõnealust toorainet sisaldavad akud turule laseb; iii) tooraine päritoluriik ja turutehingud alates tooraine kaevandamisest kuni ettevõtja vahetu tarnijani; iv) turule lastavas akus sisalduva tooraine kogused, väljendatuna protsentides või massina. Käesolevas punktis d sätestatud nõudeid võib täita tööstusharu juhitavates süsteemides osalemise kaudu. (e) lisama oma tarneahela põhimõtted tarnijatega sõlmitavatesse lepingutesse ja kokkulepetesse, sealhulgas nende riskijuhtimismeetmetesse; (f) töötama välja kaebuste esitamise korra, mis toimiks riskiteadlikkusega seotud varajase hoiatamise vahendina, või looma sellise korra koostöös teiste ettevõtjate või organisatsioonidega või hõlbustama väliseksperdi või -organi, näiteks ombudsmani poole pöördumist. 3. Lõikes 1 osutatud ettevõtja peab (a) tegema kindlaks X lisa punktis 2 loetletud riskikategooriatega seotud kahjulikud mõjud oma tarneahelas ja hindama neid lõike 2 kohaselt esitatud teabe põhjal, võttes aluseks oma tarneahela põhimõtete standardid; (b) rakendama kindlakstehtud riskidele reageerimise strateegiat, mis on välja töötatud nii, et ära hoida või leevendada kahjulikku mõju järgmiselt: i) teavitades tarneahela riskihindamise tulemustest ettevõtja selleks määratud kõrgemat juhtkonda; ii) võttes riskijuhtimismeetmeid kooskõlas OECD hoolsuskohustuste suuniste II lisaga, võttes arvesse nende mõjutamisvõimet, ning astudes vajaduse korral samme nende tarnijate survestamiseks, kes suudavad kindlakstehtud riski kõige tulemuslikumalt ära hoida või maandada; iii) rakendades riskijuhtimiskava, tagades riskimaandamise meetmete tulemuslikkuse järelevalve ja jälgimise, andes tagasisidet selleks määratud kõrgemale juhtkonnale ning kaaludes suhete peatamist või lõpetamist tarnijaga pärast riskimaandamise meetmete ebaõnnestumist, lähtudes seejuures asjakohastest lepingutingimustest kooskõlas lõike 2 teise lõiguga; iv) hinnates maandamist vajava riski puhul või pärast asjaolude muutumist täiendavalt fakte ja riski. Kui lõikes 1 osutatud ettevõtja kasutab riskimaandamismeetmeid kauplemist jätkates või selle ajutiselt peatades, peab ta konsulteerima tarnijate ja asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse asutustega, rahvusvaheliste või kodanikuühiskonna organisatsioonide ja mõjutatud kolmandate isikutega, ning leppima kokku mõõdetava riski maandamise strateegias riskijuhtimiskava raames. Lõikes 1 osutatud ettevõtja teeb kindlaks oma tarneahelas X lisa punktis 2 loetletud riskikategooriates avalduva kahjuliku mõju tõenäosuse ja hindab seda, tuginedes olemasolevatele aruannetele, mille teavitatud asutus on koostanud kolmanda isiku poolse kontrolli käigus kõnealusesse tarneahelasse kuuluvate tarnijate kohta, ning hinnates vajaduse korral nende hoolsuskohustuse täitmise tavasid. Need kontrolliaruanded peavad olema kooskõlas lõike 4 esimese lõiguga. Kui tarnijaid käsitlevaid kolmanda isiku kontrolliaruandeid ei ole, teeb lõikes 1 nimetatud ettevõtja riskid oma tarneahelas kindlaks ja hindab neid oma riskijuhtimissüsteemi raames. Sellistel juhtudel lasevad lõikes 1 osutatud ettevõtjad teha oma tarneahelatega seotud hoolsuskohustuse kolmanda isiku poolse kontrolli teavitatud asutuse kaudu kooskõlas lõike 4 esimese lõiguga. Lõikes 1 nimetatud ettevõtja esitab kolmandas lõigus osutatud riskihindamise tulemused selleks määratud kõrgemale juhtkonnale ning rakendab kahjuliku mõju ennetamiseks või leevendamiseks kavandatud reageerimisstrateegiat. 4. Lõikes 1 osutatud ettevõtja laseb oma tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse põhimõtteid kontrollida teavitatud asutusel (edaspidi „kolmanda isiku poolne kontroll“). Teavitatud asutuse tehtav kolmanda isiku poolne kontroll (a) hõlmab kõiki tegevusi, protsesse ja süsteeme, mida ettevõtjad kasutavad tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse nõuete täitmiseks kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 5; (b) on ette nähtud selleks, et teha kindlaks, kas akusid turule laskvate ettevõtjate tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmise tavad vastavad lõigetele 2, 3 ja 5; (c) annab akusid turule laskvatele ettevõtjatele soovitusi selle kohta, kuidas parandada oma tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmise tavasid; (d) järgib OECD hoolsuskohustuse suunistes esitatud selliseid auditeerimispõhimõtteid nagu sõltumatus, pädevus ja aruandekohustus. 5. Lõikes 1 osutatud ettevõtja teeb liikmesriikide turujärelevalveasutustele taotluse korral kättesaadavaks lõike 4 kohaselt tehtud kolmanda isiku poolse kontrolli aruanded või tõendid, mis kinnitavad vastavust sellisele tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemile, mida komisjon on artikli 72 kohaselt tunnustanud. 6. Lõikes 1 osutatud ettevõtja avalikustab temale tarneahelas vahetult järgnevatele ostjatele kogu teabe, mis on saadud ja mida säilitatakse vastavalt tema tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse põhimõtetele, võttes nõuetekohaselt arvesse ärisaladust ja muid konkurentsiga seotud kaalutlusi. Lõikes 1 osutatud ettevõtja esitab igal aastal võimalikult laiale üldsusele kättesaadava, muu hulgas ka internetis kättesaadava, aruande oma tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse põhimõtete kohta. Selles aruandes kirjeldatakse meetmeid, mida ettevõtja on võtnud lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmiseks, sealhulgas X lisa punktis 2 loetletud riskikategooriates leitud märkimisvärset kahjulikku mõju ning kuidas sellega on tegeletud, samuti sisaldab see punkti 4 kohaselt tehtud kolmanda isiku poolsete kontrollide kokkuvõtvat aruannet, sealhulgas teavitatud asutuse nime, võttes nõuetekohaselt arvesse ärisaladust ja muid konkurentsiga seotud kaalutlusi. Kui lõikes 1 osutatud ettevõtja saab põhjendatult järeldada, et akus sisalduvad X lisa punktis 1 loetletud toorained on saadud üksnes ringlussevõetud allikatest, avalikustab ta oma järeldused mõistliku üksikasjalikkusega, võttes nõuetekohaselt arvesse ärisaladust ja muid konkurentsiga seotud kaalutlusi. 7. Komisjon töötab välja suunised käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 kehtestatud hoolsuskohustuse nõuete kohaldamiseks seoses X lisa punktis 2 osutatud sotsiaalsete ja keskkonnariskidega ning eelkõige kooskõlas X lisa punktis 3 osutatud rahvusvaheliste dokumentidega. 8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte, et: (a) muuta X lisas esitatud toorainete ja riskikategooriate loetelusid, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut akude tootmise ja keemia alal ning määruse (EL) 2017/821 muudatusi; (b) muuta lõikes 1 osutatud ettevõtjale lõigetega 2–4 ette nähtud kohustusi, arvestades määruse (EL) 2017/821 muudatusi ja OECD hoolsuskohustuse suuniste I lisas esitatud hoolsuskohustuse soovituste muudatusi. Artikkel 40 Volitatud esindajate kohustused 1. Kui patarei või aku valmistaja asukoht ei ole liikmesriigis, võib patarei või aku lasta liidu turule üksnes siis, kui valmistaja nimetab volitatud ainuesindaja. 2. Nimetamisega antakse volitatud esindajale volitused ning need on kehtivad üksnes siis, kui volitatud esindaja on need kirjalikult heaks kiitnud ja need kehtivad vähemalt kõigi sama patarei- või akumudeli patareide või akude puhul. 3. Artikli 38 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka. 4. Volitatud esindaja täidab valmistajalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitatud esindaja esitab volituse koopia nõudmise korral pädevale asutusele. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist: (a) kontrollida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni koostamist ning, kui see on kohaldatav, asjakohase vastavushindamismenetluse teostamist valmistaja poolt; (b) säilitada ELi vastavusdeklaratsiooni ja ajakohastatud tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast patarei või aku turule laskmist; (c) esitada riikliku ametiasutuse põhjendatud nõudmise korral talle patarei või aku vastavust tõendav teave ja dokumentatsioon; (d) teha riiklike ametiasutustega viimaste nõudmisel koostööd seoses kõigi meetmetega, mille eesmärk on kõrvaldada volitatud esindaja volitustega hõlmatud patareide ja akude põhjustatud riskid; (e) täita V peatükist tulenevaid valmistaja kohustusi; (f) lõpetada volitus, kui valmistaja tegutseb vastupidiselt tema kohustustele, mis tulenevad käesolevast määrusest. Artikkel 41 Importijate kohustused 1. Importijad lasevad turule või võtavad kasutusele üksnes patarei või aku, mis vastab II ja III peatüki nõuetele. 2. Enne patarei või aku turule laskmist või kasutuselevõttu kontrollivad importijad, et valmistaja on teostanud artiklis 17 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad kontrollivad, et valmistaja on koostanud VIII lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et patarei või aku kannab artiklis 19 osutatud CE-märgist ja artikli 13 lõikes 5 osutatud ruutkoodi, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et valmistaja on täitnud artikli 38 lõigetes 7, 8 ja 9 sätestatud kohustused. Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et patarei või aku ei vasta II ja III peatükis sätestatud nõuetele, ei lase ta seda turule ega võta seda kasutusele enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija valmistajat ja turujärelevalveasutusi, kui patarei või aku kujutab endast riski. 3. Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas patareile või akule või, kui see ei ole võimalik, selle pakendile või patarei või akuga kaasas olevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate ning turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav. 4. Importijad tagavad, et valmistaja on täitnud artikli 38 lõigetest 7, 9 ja 10 tulenevad kohustused. 5. Importijad tagavad, et sel ajal, kui patarei või aku on nende vastutuse all, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused II ja III peatükis sätestatud nõuetele vastavust. 6. Kui seda peetakse patareist või akust tulenevat riski silmas pidades asjakohaseks, teevad importijad tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turustatavate patareide ja akude pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, mittevastavate patareide ja akude ning patareide või akude tagasivõtmiste kohta, ning teavitavad turustajaid kõnealusest järelevalvest. 7. Importijad, kes arvavad või kel on põhjust uskuda, et patarei või aku, mille nad on turule lasknud või kasutusele võtnud, ei vasta II ja III peatükis sätestatud nõuetele, võtavad viivitamata parandusmeetmed, et vastavalt asjaoludele viia kõnealune patarei või aku vastavusse, kõrvaldada see turult või võtta tagasi. Kui patarei või aku kujutab endast riski, teavitavad importijad sellest viivitamata selle liikmesriigi ametiasutust, mille turul nad patarei või aku kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta. 8. Importijad hoiavad VIII lisas osutatud tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni turujärelevalveasutustele ja riiklikele ametiasutustele kättesaadavana 10 aasta jooksul pärast patarei või aku turule laskmist või kasutuselevõttu. 9. Importijad esitavad riikliku ametiasutuse põhjendatud nõudmisel talle kogu teabe ja tehnilise dokumentatsiooni, mis tõendab patarei või aku vastavust II ja III peatükis sätestatud nõuetele, tehes seda keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Kõnealune teave ja tehniline dokumentatsioon esitatakse kas paberkandjal või elektrooniliselt. Importijad teevad riikliku ametiasutusega viimase nõudmisel koostööd seoses kõigi meetmetega, mille eesmärk on kõrvaldada nende poolt turule lastud või kasutusele võetud patareide või akude põhjustatud riskid. Artikkel 42 Turustajate kohustused 1. Patareid või akut turul kättesaadavaks tehes peavad turustajad hoolikalt järgima käesoleva määruse nõudeid. 2. Enne patarei või aku turul kättesaadavaks tegemist kontrollib turustaja, et (a) valmistaja, valmistaja volitatud esindaja, importija või teised turustajad on registreeritud liikmesriigi territooriumil vastavalt artiklile 46; (b) patarei või aku kannab CE-märgist, (c) patarei või akuga on kaasas nõutavad dokumendid keeles, mis on tarbijatele ja teistele lõppkasutajatele kergesti arusaadav liikmesriigis, kus patarei või aku turul kättesaadavaks tehakse, ning juhised ja ohutusteave ning (d) valmistaja ja importija on täitnud vastavalt artikli 38 lõigetes 7, 9 ja 10 ning artikli 41 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuded. 3. Kui turustaja arvab või tal on põhjust uskuda, et patarei või aku ei vasta II ja III peatükis sätestatud nõuetele, ei tee turustaja patareid turul kättesaadavaks enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks teavitab turustaja valmistajat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui patarei või aku kujutab endast riski. 4. Turustajad tagavad, et sel ajal, kui patarei või aku on nende vastutuse all, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused II ja III peatükis sätestatud nõuetele vastavust. 5. Turustajad, kes arvavad või kel on põhjust uskuda, et patarei või aku, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta II ja III peatükis sätestatud nõuetele, võtavad viivitamata parandusmeetmed, et vastavalt asjaoludele viia kõnealune patarei või aku vastavusse, kõrvaldada see turult või võtta tagasi. Kui patarei või aku kujutab endast riski, teavitavad turustajad sellest viivitamata nende liikmesriikide ametiasutusi, mille turul nad patarei või aku kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta. 6. Turustajad esitavad riikliku ametiasutuse põhjendatud nõudmisel talle kogu teabe ja tehnilise dokumentatsiooni, mis tõendab patarei või aku vastavust II ja III peatükis sätestatud nõuetele, tehes seda keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Kõnealune teave ja tehniline dokumentatsioon esitatakse kas paberkandjal või elektrooniliselt. Turustajad teevad riikliku ametiasutusega viimase nõudmisel koostööd seoses kõigi meetmetega, mille eesmärk on kõrvaldada nende poolt turul kättesaadavaks tehtud patareide või akude põhjustatud riskid. Artikkel 43 Ekspediitorteenuse osutajate kohustused Ekspediitorteenuse osutajad tagavad, et nende poolt käideldavate patareide ja akude ladustamis-, pakendamis-, adresseerimis- või saatmistingimused ei ohusta patareide ja akude vastavust II ja III peatükis sätestatud nõuetele. Artikkel 44 Valmistajate kohustuste kohaldamine importijate ja turustajate suhtes Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse importijat või turustajat valmistajana ning importija või turustaja suhtes kohaldatakse artiklist 40 tulenevaid valmistaja kohustusi, juhul kui: (a) patarei või aku lastakse turule või võetakse kasutusele importija või turustaja enda nime või kaubamärgi all; (b) kõnealune importija või turustaja muudab juba turule lastud või kasutusele võetud patareid või akut selliselt, et see võib mõjutada vastavust käesoleva määruse nõuetele; (c) kõnealune importija või turustaja muudab juba turule lastud või kasutusele võetud aku otstarvet. Artikkel 45 Ettevõtjate kindlakstegemine Turujärelevalveasutuse või riikliku ametiasutuse taotlusel ning 10 aasta vältel pärast patarei või aku turule laskmist annavad ettevõtjad teavet alljärgneva kohta: (a) iga neile patarei või aku tarninud ettevõtja isik; (b) iga ettevõtja isik, kellele nad on patarei või aku tarninud, samuti kogus ja täpsed mudelid. VII peatükk Patareide ja akude olelusringi lõpu haldamine Artikkel 46 Tootjate register 1. Liikmesriigid loovad tootjate registri, mille eesmärk on jälgida tootjate vastavust käesoleva peatüki nõuetele. Registrit haldab pädev asutus. 2. Tootjad on kohustatud end registreerima. Selleks esitavad nad taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus nad teevad patarei või aku esimest korda turul kättesaadavaks. Kui tootja on määranud tootjavastutusorganisatsiooni vastavalt artikli 47 lõikele 2, täidab see organisatsioon käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi mutatis mutandis , kui ei ole sätestatud teisiti. Registreerimistaotluses esitab tootja pädevale asutusele järgmise teabe: (a) tootja nimi ja aadress, sealhulgas sihtnumber ja linn või asula, tänav ja majanumber, riik, telefoni- ja faksinumbrid, kui need on olemas, internetiaadress ja e-posti aadress; (b) tootja riigisisene tunnuskood, sealhulgas äriregistri number või samaväärne ametlik registreerimisnumber, sealhulgas Euroopa või riigisisese maksukohustuslasena registreerimise number; (c) artikli 47 lõike 2 kohase loa korral peab tootjavastutusorganisatsioon lisaks punktides a ja b nõutud teabele esitama i) esindatavate tootjate nimed ja kontaktandmed, sealhulgas sihtnumber ja linn või asula, tänav ja majanumber, riik, telefoni- ja faksinumber, internetiaadress ja e-posti aadress; ii) esindatava tootja volituse; iii) iga esindatava tootja nime ja kontaktandmed eraldi, kui volitatud esindaja esindab rohkem kui üht tootjat. (d) nende patareide või akude tüüp, mida tootja kavatseb esimest korda liikmesriigi territooriumil turul kättesaadavaks teha, nimelt kantavad patareid ja akud, tööstuslikud patareid ja akud, elektrisõidukiakud või mootorsõidukiakud; (e) tootemark, mille all tootja kavatseb patareisid või akusid liikmesriigis tarnida; (f) teave selle kohta, kuidas tootja täidab artiklis 47 sätestatud kohustusi ja vastavalt artiklites 48 ja 49 sätestatud nõudeid: i) kantavate patareide ja akude puhul tuleb käesoleva punkti f nõuete täitmiseks esitada: deklaratsioon, milles on näidatud tootja võetud meetmed artiklis 47 sätestatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks, artikli 48 lõikes 1 sätestatud liigiti kogumise kohustuste täitmiseks seoses tootja tarnitavate patareide ja akude kogusega ning süsteem, millega tagatakse pädevatele asutustele esitatud andmete usaldusväärsus; vajaduse korral selle tootjavastutusorganisatsiooni, kellele tootja on artikli 47 lõike 2 kohaselt usaldanud laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmise, nimi ja kontaktandmed, sealhulgas sihtnumber ja linn või asula, tänav ja majanumber, riik, telefoni- ja faksinumber, internetiaadress ja e-posti aadress ning riigisisene tunnuskood, sealhulgas tootjavastutusorganisatsiooni äriregistri number või samaväärne ametlik registreerimisnumber, sealhulgas tootjavastutusorganisatsiooni Euroopa või riigisisese maksukohustuslasena registreerimise number, ning esindatava tootja volitus; ii) mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude puhul tuleb käesoleva punkti f nõuete täitmiseks esitada: deklaratsioon, milles on esitatud teave meetmete kohta, mida tootja on võtnud artiklis 47 sätestatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks ja artikli 49 lõikes 1 sätestatud kogumiskohustuste täitmiseks seoses tootja tarnitavate patareide ja akude kogusega, ning süsteemi kohta, millega tagatakse pädevatele asutustele esitatud andmete usaldusväärsus; vajaduse korral selle tootjavastutusorganisatsiooni, kellele tootja on artikli 47 lõigete 2 ja 4 kohaselt usaldanud laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmise, riigisisene tunnuskood, sealhulgas tootjavastutusorganisatsiooni äriregistri number või samaväärne ametlik registreerimisnumber, sealhulgas tootjavastutusorganisatsiooni Euroopa või riigisisese maksukohustuslasena registreerimise number, ning esindatava tootja volitus; kui tootjavastutusorganisatsioon esindab rohkem kui üht tootjat, näitab ta eraldi, kuidas iga esindatav tootja täidab artiklis 47 sätestatud kohustusi. (g) tootja või artikli 47 lõike 2 kohaselt määratud tootjavastutusorganisatsiooni deklaratsioon, milles kinnitatakse, et esitatud teave on tõene. 3. Pädev asutus (a) võtab tootjate registreerimistaotlused, millele on osutatud lõikes 2, vastu elektroonilise andmetöötlussüsteemi kaudu, mille üksikasjalikud andmed tehakse kättesaadavaks pädevate asutuste veebisaidil; (b) annab loa registreerimiseks ja esitab registreerimisnumbri hiljemalt kuue nädala jooksul alates kogu lõikes 2 sätestatud teabe esitamisest; (c) võib kehtestada registreerimisnõuete ja -menetlusega seotud korra, lisamata lõikes 2 sätestatud nõuetele sisulisi nõudeid; (d) võivad nõuda tootjatelt lõikes 2 osutatud taotluste läbivaatamise eest kulupõhiseid ja proportsionaalseid tasusid. 4. Tootja või asjakohasel juhul artikli 47 lõike 2 kohaselt määratud tootjavastutusorganisatsioon nende tootjate nimel, keda ta esindab, teavitab pädevat asutust põhjendamatu viivituseta kõigist muudatustest registreeringus sisalduvas teabes ning akude ja patareide, millele on registreerinugus lõike 1 punkti d kohaselt osutatud, liikmesriigi territooriumil kättesaadavaks tegemise mis tahes alalisest lõpetamisest. Artikkel 47 Laiendatud tootjavastutus 1. Patareide ja akude tootjatel on laiendatud tootjavastutus patareide ja akude eest, mille nad teevad esimest korda liikmesriigi territooriumil turul kättesaadavaks, et tagada käesolevas peatükis sätestatud jäätmekäitluskohustuste täitmine. See vastutus hõlmab kohustust (a) korraldada patarei- ja akujäätmete liigiti kogumine kooskõlas artiklitega 48 ja 49 ning sellele järgnev transport, kasutusotstarbe muutmiseks ja taastamiseks ettevalmistamine, patarei- ja akujäätmete töötlemine ja ringlussevõtt, sealhulgas vajalikud ohutusmeetmed kooskõlas artikliga 56; (b) esitada aruanne liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tehtud patareide ja akudega seotud kohustuste kohta vastavalt artiklile 61; (c) edendama patareide ja akude liigiti kogumist kooskõlas artikli 48 lõikega 1, sealhulgas katma selliste uuringute kulud, mille eesmärk on teha kindlaks lõppkasutajate poolt sobimatul viisil ära visatud patareid ja akud; (d) anda teavet, sealhulgas patareide ja akude olelusringi lõppu käsitlevat teavet vastavalt artiklile 60; (e) rahastada punktides a–d osutatud tegevust. 2. Tootjad võivad anda lõike 6 kohase loa saanud tootjavastutusorganisatsioonile ülesande täita laiendatud tootjavastutuse kohustusi nende nimel. 3. Tootjad ja nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt lõikele 2, peavad (a) omama lõikes 1 osutatud laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks vajalikke organisatsioonilisi ja rahalisi vahendeid; (b) kehtestama asjakohase enesekontrollimehhanismi, mida toetavad korrapärased sõltumatud auditid, et korrapäraselt hinnata: i) nende finantsjuhtimist, sealhulgas vastavust lõike 1 punktis e ja käesoleva lõike punktis a sätestatud nõuetele; ii) käesoleva artikli lõike 1 punkti b ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 kohaselt kogutud ja esitatud andmete kvaliteeti. 4. Laiendatud tootjavastutuse kollektiivse teostamise korral tagavad tootjavastutusorganisatsioonid, et tootjate poolt neile tehtavad maksed (a) kohandatakse vähemalt patarei või aku tüübi ja keemia järgi ning võttes vajaduse korral arvesse patareide ja akude laetavust ja tootmisel kasutatava ringlussevõetud materjali osakaalu; (b) kohandatakse selleks, et võtta arvesse tootjavastutusorganisatsioonide tulusid patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmete korduskasutamisest ja teiseste toorainete müügist; (c) tagavad, et tootjaid koheldakse võrdselt olenemata nende päritolust ja suurusest, ning et väikeste patarei- ja akukoguste tootjatele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ei tekitata ebaproportsionaalselt suurt regulatiivset koormust. 5. Kui vastavalt artikli 48 lõikele 2, artikli 49 lõikele 3, artikli 53 lõikele 1, artikli 56 lõikele 1 ning artikli 61 lõigetele 1, 2 ja 3 teostab lõike 1 punktides a-d osutatud kohustuste täitmiseks vajalikke tegevusi kolmas isik, kes ei ole tootja või tootjavastutusorganisatsioon, ei tohi tootjate kantavad kulud ületada kulusid, mis on vajalikud kõnealuste tegevuste kulutõhusaks teostamiseks. Sellised kulud määratakse kindlaks läbipaistvalt tootjate ja asjaomaste kolmandate isikute vahel ning neid kohandatakse, et võtta arvesse patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmete korduskasutamisest ja teiseste toorainete müügist saadavat tulu. 6. Tootjavastutusorganisatsioonid taotlevad pädevalt asutuselt luba. L uba antakse üksnes juhul, kui tõendatakse, et tootjavastutusorganisatsiooni kehtestatud meetmed on piisavad käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmiseks seoses selliste patareide ja akude kogusega, mille tootjad, kelle nimel organisatsioon tegutseb, liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks teevad. Pädev asutus kontrollib korrapäraselt, kas lõigetes 1, 3, 4 ja 5 sätestatud loa andmise tingimused on jätkuvalt täidetud. Pädevad asutused määravad kindlaks loa andmise menetluse üksikasjad ja nõuetele vastavuse kontrollimise korra, sealhulgas tootjate poolt sel eesmärgil esitatava teabe. Tootjavastutusorganisatsioonid teatavad pädevale asutusele põhjendamatu viivituseta kõigist loataotluses sisalduva teabe muudatustest, loa tingimustega seotud muudatustest ja tegevuse alalisest lõpetamisest . Kui liikmesriigi territooriumil on mitmel tootjavastutusorganisatsioonil lubatud täita tootjate nimel laiendatud tootjavastutuse kohustusi, täidavad nad oma laiendatud tootjavastutuse kohustusi koordineeritult, et tagada lõike 1 punkti a kohaste tegevuste katvus kogu liikmesriigi territooriumil. Liikmesriigid teevad pädevale asutusele ülesandeks või määravad sõltumatu kolmanda isiku, kes teostab järelevalvet selle üle, et tootjavastutusorganisatsioonid täidaksid oma koordineerimiskohustust vastavalt eelmisele lausele. 7. Lõike 3 punkti a nõuete täitmise tõendamiseks esitavad tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt lõikele 2, tagatise, mis võib olla ringlussevõtu kindlustus või kinnine pangakonto või tootja osalemine tootjavastutusorganisatsioonis. 8. Tootjavastutusorganisatsioonid tagavad oma valduses olevate andmete konfidentsiaalsuse, kui tegemist on ärisaladusena käsitatava teabe või sellise teabega, mis on otseselt seostatav üksikutele tootjate või nende volitatud esindajatega . 9. Tootjavastutusorganisatsioonid avaldavad oma veebisaitidel iga aasta lõpuks järgmise teabe, kui äri- ja tööstussaladustest ei tulene teisiti: (a) tootjavastutusorganisatsiooni omandiline kuuluvus; (b) nende tootjate nimekiri, kes on andnud tootjavastutusorganisatsioonile ülesande täita laiendatud tootjavastutuse kohustusi nende nimel; (c) patarei- ja akujäätmete liigiti kogumise määr ning ringlussevõtu tase ja ringlussevõtu määrad, mis põhinevad nende liikmeks olevate tootjate poolt liikmesriigis esimest korda turul kättesaadavaks tehtud patareide ja akude kogusel; (d) liikmeks olevate tootjate maksed patarei või aku kohta või patareide või akude massi kohta, märkides ära ka lõike 4 punkti a kohaselt kohaldatavad tasude kohandamise kategooriad. 10. Pädevad asutused kontrollivad, kas tootjad, sealhulgas need, kes tarnivad patareisid või akusid kauglepingute abil, ja nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt lõikele 2, täidavad käesolevas artiklis sätestatud kohustusi. 11. Liikmesriigid kehtestavad mehhanismi, millega tagatakse korrapärane dialoog patareide ja akudega seotud laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmises osalevate asjaomaste sidusrühmade vahel, sealhulgas tootjad ja turustajad, era- või avaliku sektori jäätmekäitlejad, kohalikud omavalitsused, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja vajaduse korral sotsiaalmajanduses osalejad, korduskasutamise ja remondivõrgustikud ning korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevad ettevõtjad. 12. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakt, milles sätestatakse lõike 4 punkti a kohaldamise kriteeriumid, kui see on vajalik siseturu moonutuste vältimiseks. See rakendusakt ei või käsitleda maksete taseme täpset kindlaksmääramist. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 13. Direktiivi 2008/98/EÜ artikleid 8 ja 8a ei kohaldata patareide ja akude suhtes. Artikkel 48 Kantavate patareide ja akude jäätmete kogumine 1. Tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, tagavad kõigi kantavate patareide ja akude jäätmete, olenemata nende liigist, tootemargist või päritolust, kogumise selle liikmesriigi territooriumil, kus nad teevad patareid ja akud esimest korda turul kättesaadavaks. Selleks teevad nad järgmist: (a) loovad kantavate patareide ja akude jäätmete kogumispunktid; (b) pakuvad kantavate patareide ja akude jäätmete tasuta kogumist lõike 2 punktis a osutatud üksustele ning korraldavad kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise kõigilt üksustelt, kes seda pakkumist on kasutanud (edaspidi „ühendatud kogumispunktid“); (c) hoolitsevad kogumise ja transpordi praktilise korralduse eest, sealhulgas pakuvad ühendatud kogumispunktidele tasuta sobivaid kogumis- ja transpordianumaid, mis vastavad direktiivi 2008/98/EÜ nõuetele; (d) tagavad ühendatud kogumispunktides kogutud kantavate patareide ja akude jäätmete tasuta kogumise sagedusega, mis on proportsionaalne kaetud territooriumi ning kõnealuste kogumispunktide kaudu tavaliselt kogutavate kantavate patareide ja akude jäätmete mahu ja ohtlikkusega; (e) tagavad, et jäätmekäitleja töötleb ühendatud kogumispunktidest kogutud kantavate patareide ja akude jäätmeid ja võtab need ringlusse loa saanud käitluskohas kooskõlas artikliga 56. 2. Tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, tagavad, et ühendatud kogumispunktide võrgustik (a) koosneb kogumispunktidest, mida nad pakuvad koostöös: i) turustajatega vastavalt artiklile 50; ii) elektri- ja elektroonikaseadmete romude ning romusõidukite töötlemis- ja ringlussevõtukohtadega vastavalt artiklile 52; iii) ametiasutuste või nende nimel jäätmekäitlusega tegelevate kolmandate isikutega vastavalt artiklile 53; iv) vabatahtlike kogumispunktidega vastavalt artiklile 54; (b) hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi, võttes arvesse elanikkonna suurust, kantavate patareide ja akude jäätmete eeldatavat kogust, ligipääsetavust ja lõppkasutajate lähedust, ning ei piirdu piirkondadega, kus kantavate patareide ja akude jäätmete kogumine ja hilisem käitlemine on kasumlik. 3. Lõppkasutajatelt, kes viivad kantavate patareide ja akude jäätmed lõikes 2 osutatud kogumispunktidesse, ei võeta tasu ega kohustata neid ostma uut patareid või akut. 4. Tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, peavad saavutama vähemalt järgmised kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise eesmärgid, mis arvutatakse protsendina kantavatest patareidest ja akudest, mille vastav tootja või tootjavastutuse organisatsiooniga hõlmatud tootjad ühiselt on liikmesriigis turul esimest korda kättesaadavaks teinud, välja arvatud kergtranspordivahendite akud, ning säilitama neid eesmärke püsivalt: (a) 45 % 31. detsembriks 2023; (b) 65 % 31. detsembriks 2025; (c) 70 % 31. detsembriks 2030. Tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, arvutavad käesolevas lõikes osutatud kogumismäära vastavalt XI lisale. 5. Lõike 1 ja lõike 2 punkti a kohaselt loodud kogumispunktide suhtes ei kohaldata direktiivi 2008/98/EÜ kohaseid registreerimis- ega loanõudeid. 6. Tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, taotlevad luba pädevalt asutuselt, kes kontrollib kehtestatud korra nõuetelevastavust, et tagada käesoleva artikli nõuete täitmine. Kui luba taotleb tootjavastutusorganisatsioon, tuleb loataotluses selgelt ära märkida aktiivsed liikmed, keda organisatsioon esindab. 7. Tootjavastutusorganisatsioon tagab oma valduses olevate andmete konfidentsiaalsuse, kui tegemist on ärisaladusena käsitatava teabe või sellise teabega, mis on otseselt seostatav konkreetsete tootjatega . Pädev asutus võib loas kehtestada tingimused, mida selleks tuleb täita. 8. Lõike 6 kohase loa võib anda üksnes juhul, kui dokumentaalsete tõenditega tõendatakse, et käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 nõuded on täidetud ning et on kehtestatud kord, mis võimaldab saavutada vähemalt lõikes 4 osutatud kogumiseesmärgi ja seda püsivalt säilitada. Kui luba taotleb tootjavastutusorganisatsioon, saadakse see artikli 47 lõikes 6 osutatud loa osana. 9. Pädev asutus kehtestab lõike 6 kohase loa andmise menetluse üksikasjad, et tagada lõigetes 1–4 ja artiklis 56 sätestatud nõuete täitmine. See hõlmab nõuet, mille kohaselt tuleb koostada sõltumatute ekspertide aruanne käesoleva artikli kohase kogumiskorra eelkontrolliks, et tagada käesoleva artikli nõuete täitmine. Samuti sisaldab see vastavate etappide kinnitamise ja pädeva asutuse tehtava otsuse tähtaegu, mis ei tohi ületadakuut nädalat alates täieliku taotlustoimiku esitamisest. 10. Pädev asutus vaatab korrapäraselt ja vähemalt iga kolme aasta järel üle, kas lõike 6 kohase loa andmise tingimused on endiselt täidetud. Loa võib tühistada, kui lõikes 4 sätestatud kogumiseesmärki ei saavutata või kui tootja või tootjavastutusorganisatsioon rikub oluliselt talle lõigetest 1–3 tulenevaid kohustusi. 11. Tootja või tema nimel tegutsev tootjavastutusorganisatsioon, kui see on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, teatab pädevale asutusele viivitamata kõigist muudatustest lõikes 7 osutatud loataotluse tingimustes, kõigist lõike 8 kohaste loa tingimustega seotud muudatustest ja tegevuse alalisest lõpetamisest. 12. Liikmesriigid korraldavad iga viie aasta järel vähemalt NUTS 2 tasandil segaolmejäätmeid ning elektri- ja elektroonikaseadmete romusid hõlmava kogutud jäätmete koostise uuringu, et määrata neis kindlaks kantavate patareide ja akude jäätmete osakaal. Esimene uuring tehakse 31. detsembriks 2023. Saadud teabe põhjal võivad pädevad asutused lõigete 6 ja 10 kohasel loa andmisel või läbivaatamisel nõuda, et kantavate patareide või akude tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid võtaksid parandusmeetmeid, et suurendada oma ühendatud kogumispunktide võrgustikku, ja korraldaksid kooskõlas artikli 60 lõikega 1 teavituskampaaniaid proportsionaalselt uuringu tulemusena segaolmejäätmete ning elektri- ja elektroonikaseadmete romude voogudes kindlaks tehtud kantavate patareide ja akude jäätmete osakaaluga. Artikkel 49 Mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete kogumine 1. Mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, võtavad tasuta tagasi kõik nende poolt kõnealuse liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tehtud vastavat tüüpi mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmed, kohustamata lõppkasutajat ostma uut patareid või akut ning eeldamata, et patarei või aku osteti neilt. Selleks nõustuvad nad võtma vastu mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmed lõppkasutajatelt või kogumispunktidest, mida pakutakse koostöös (a) mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude turustajatega vastavalt artikli 50 lõikele 1; (b) elektri- ja elektroonikaseadmete romude ning romusõidukite töötlemis- ja ringlussevõtukohtadega, millele on osutatud artiklis 52, nende tegevusest tulenevate mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete osas; (c) ametiasutuste või nende nimel jäätmekäitlusega tegelevate kolmandate isikutega vastavalt artiklile 53. Kui tööstuslike patareide ja akude jäätmed on vaja eraisikutest mitteäriliste kasutajate asukohas eelnevalt demonteerida, hõlmab tootja kohustus need patareid ja akud tagasi võtta ka kohustust katta kulud, mis tulenevad patarei- ja akujäätmete demonteerimisest kõnealuste kasutajate asukohas ning nende sealt kokkukogumist. 2. Lõike 1 kohaselt kehtestatud tagasivõtmiskord hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi, võttes arvesse elanikkonna suurust ja tihedust, mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete eeldatavat mahtu, ligipääsetavust ja lõppkasutajate lähedust , ning see ei piirdu piirkondadega, kus mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete kogumine ja hilisem käitlemine on kõige kasumlikum. 3. Mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2 (a) varustavad lõikes 1 osutatud kogumispunktid sobiva kogumistaristuga mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete liigiti kogumiseks, mis vastab kohaldatavatele ohutusnõuetele, ning katavad nende kogumispunktide vajalikud tagasivõtmisega seotud kulud. Mahutid selliste patareide ja akude kogumiseks ja ajutiseks säilitamiseks kogumispunktis peavad vastama nende kogumispunktide kaudu tõenäoliselt kogutavate mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete mahule ja ohtlikkusele; (b) koguvad lõikes 1 osutatud kogumispunktidest mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmeid sagedusega, mis on proportsionaalne liigiti kogumise taristu ladustamismahuga ning nende kogumispunktide kaudu tavaliselt kogutavate patarei- ja akujäätmete mahu ja ohtlikkusega; (c) korraldavad lõppkasutajatelt ja lõikes 1 osutatud kogumispunktidest kogutud mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete viimise töötlemis- ja ringlussevõtukohtadesse vastavalt artiklile 56. 4. Lõike 3 punktides a, b ja c osutatud üksused võivad kogutud mootorsõidukiakude , tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmed anda üle loa saanud jäätmekäitlejatele töötlemiseks ja ringlussevõtuks kooskõlas artikliga 56. Sellistel juhtudel loetakse lõike 3 punkti c kohane tootjate kohustus täidetuks. Artikkel 50 Turustajate kohustused 1. Turustajad võtavad patarei- ja akujäätmeid lõppkasutajalt tagasi tasuta ja ilma kohustuseta osta uus patarei või aku, olenemata nende jäätmete keemilisest koostisest või päritolust. Kantavad patareid ja akud tuleb tagasi võtta nende jaemüügipunktis või selle vahetus läheduses. Mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmed tuleb tagasi võtta nende jaemüügipunktis või selle läheduses. See kohustus piirdub seda tüüpi patareide ja akude jäätmetega, millele vastavaid uusi patareisid või akusid turustaja pakub või on pakkunud, ning kantavate patareide ja akude puhul kogusega, mille mittekutselised lõppkasutajad tavaliselt ära viskavad. 2. Lõikes 1 sätestatud tagasivõtukohustus ei kehti patareisid ja akusid sisaldavate toodete jäätmete suhtes. Seda kohaldatakse lisaks seadmeromude ja romusõidukite liigiti kogumise kohustusele, mis on sätestatud direktiivides 2000/53/EÜ ja 2012/19/EL. 3. Turustajad annavad patarei- ja akujäätmed, mille nad on tagasi võtnud, üle tootjatele või tootjavastutusorganisatsioonidele, kes vastutavad kõnealuste patareide ja akude kogumise eest vastavalt artiklitele 48 ja 49, või jäätmekäitlejale töötlemiseks ja ringlussevõtuks kooskõlas artikliga 56. 4. Käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi kohaldatakse mutatis mutandis ettevõtjate suhtes, kes tarnivad patareisid ja akusid lõppkasutajatele kauglepingute alusel. Kõnealused ettevõtjad tagavad piisava arvu kogumispunkte, mis hõlmavad kogu liikmesriigi territooriumi, võttes arvesse elanikkonna suurust ja tihedust, mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete eeldatavat mahtu, ligipääsetavust ja lõppkasutajate lähedust, võimaldades lõppkasutajatel patareid ja akud tagastada. Artikkel 51 Lõppkasutajate kohustused 1. Lõppkasutajad viskavad patarei- ja akujäätmed ära teistest jäätmevoogudest, sealhulgas segaolmejäätmetest eraldi. 2. Lõppkasutajad viivad patarei- ja akujäätmed spetsiaalsetesse liigiti kogumise punktidesse, mis on loodud tootja või tootjavastutusorganisatsiooni poolt või temaga kokku lepitud erikorra kohaselt vastavalt artiklitele 48 ja 49. 3. Lõppkasutajad eemaldavad selliste seadmetesse paigaldatud kantavate patareide ja akude jäätmed, mida lõppkasutaja saab kergesti eemaldada ilma professionaalseid tööriistu kasutamata, ning viskavad need ära lõike 1 kohaselt. 4. Kui lõppkasutaja ei saa sõidukitesse või seadmetesse paigaldatud patareide või akude jäätmeid kergesti eemaldada, kõrvaldab ta need kasutuselt vastavalt direktiividele 2000/53/EÜ ja 2012/19/EL, kui need on kohaldatavad. Artikkel 52 Töötlemiskohtade kohustused Direktiivide 2000/53/EÜ ja 2012/19/EL reguleerimisalasse kuuluvate töötlemiskohtade käitajad annavad romusõidukite ning elektri- ja elektroonikaseadmete romude lammutamisel saadud patareid ja akud üle asjaomaste patareide ja akude tootjatele või nende nimel tegutsevatele tootjavastutusorganisatsioonidele, kui need on määratud vastavalt käesoleva määruse artikli 47 lõikele 2, või jäätmekäitlejatele nende töötlemiseks ja ringlussevõtuks kooskõlas käesoleva määruse artikli 56 nõuetega. Lammutuskodade käitajad peavad nende tehingute kohta arvestust. Artikkel 53 Jäätmekäitluse eest vastutavate ametiasutuste osalemine 1. Eraisikutest mitteäriliste kasutajate patarei- ja akujäätmeid võib viia jäätmekäitluse eest vastutavate ametiasutuste loodud liigiti kogumise punktidesse. 2. Jäätmekäitluse eest vastutavad ametiasutused annavad kogutud patarei- ja akujäätmed üle tootjatele või nende nimel tegutsevatele tootjavastutusorganisatsioonidele, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, või jäätmekäitlejatele kõnealuste patarei- ja akujäätmete töötlemiseks ja ringlussevõtuks vastavalt artikli 56 nõuetele, või töötlevad ja võtavad need ringlusse ise vastavalt artikli 56 nõuetele. Artikkel 54 Vabatahtlike kogumispunktide osalemine Kantavate patareide ja akude jäätmete vabatahtlikud kogumispunktid annavad kantavate patareide ja akude jäätmed üle kantavate patareide ja akude tootjatele või nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele, sealhulgas tootjavastutuse organisatsioonidele, või jäätmekäitlejatele nende töötlemiseks ja ringlussevõtuks vastavalt artikli 56 nõuetele. Artikkel 55 Kantavate patareide ja akude kogumise määrad 1. Liikmesriigid peavad saavutama järgmised kantavate patareide ja akude jäätmete, välja arvatud kergtranspordivahendite akude jäätmed, kogumise miinimumeesmärgid: (a) 45 % 31. detsembriks 2023; (b) 65 % 31. detsembriks 2025; (c) 70 % 31. detsembriks 2030. 2. Liikmesriigid arvutavad lõikes 1 sätestatud kogumismäärad XI lisas sätestatud metoodika kohaselt. 3. Komisjon vaatab 31. detsembriks 2030 läbi lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgi ning kaalub osana kõnealusest läbivaatamisest kogumiseesmärgi kehtestamist kergtranspordivahendite akudele, turuosa arengut arvesse võttes kas eraldi eesmärgina või lõike 1 punktis c ja artikli 48 lõikes 4 sätestatud eesmärgi läbivaatamise raames. Läbivaatamise käigus võidakse kaaluda ka arvutusmeetodi kasutuselevõtmist liigiti kogumise määra arvutamiseks, et võtta arvesse kogumiseks kättesaadavate patarei- ja akujäätmete kogust . Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule läbivaatamise tulemuste aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek. 4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte , et muuta XI lisas esitatud kantavate patareide ja akude kogumise määra arvutamise metoodikat. Artikkel 56 Töötlemine ja ringlussevõtt 1. Kogutud patarei- ja akujäätmeid ei ladestata prügilasse ega põletata. 2. Ilma et see piiraks direktiivi 2010/75/EL kohaldamist, tagavad loa saanud käitluskohad, et kõik patarei- ja akujäätmete töötlemise ja ringlussevõtu protsessid vastavad vähemalt XII lisa A osale ning direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 10 määratletud parimale võimalikule tehnikale. 3. Lisaks artikli 51 lõikes 3 sätestatule, kui patareisid ja akusid kogutakse koos seadmeromudega, millesse need on paigaldatud, eemaldatakse patareid ja akud kogutud seadmeromudest vastavalt direktiivis 2012/19/EL sätestatud nõuetele. 4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta XII lisa A osas esitatud patarei- ja akujäätmete töötlemis- ja ringlussevõtunõudeid, võttes arvesse tehnika ja teaduse arengut ning uusi tehnoloogiaid jäätmekäitluses. Artikkel 57 Ringlussevõtu määrad ja materjalide taaskasutusse võtmise eesmärgid 1. Kõik kogutud patarei- ja akujäätmed suunatakse ringlussevõtuprotsessi. 2. Ringlussevõtjad tagavad, et igas ringlussevõtuprotsessis saavutatakse minimaalsed ringlussevõtu määrad ja taaskasutusse võetud materjalide määrad, mis on esitatud vastavalt XII lisa B ja C osas. 3. XII lisa B ja C osas sätestatud ringlussevõtu määrad ja materjalide taaskasutamine arvutatakse vastavalt lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusaktis sätestatud eeskirjadele. 4. Komisjon võtab 31. detsembriks 2023 vastu rakendusakti, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad ringlussevõtu määrade ja materjalide taaskasutusse võtmise arvutamise ja kontrollimise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta XII lisa B ja C osas esitatud patarei- ja akujäätmetest taaskasutusse võetud materjalide miinimummäärasid, võttes arvesse tehnika ja teaduse arengut ning uusi tehnoloogiaid jäätmekäitluses. Artikkel 58 Patarei- ja akujäätmete saadetised 1. Töötlemine ja ringlussevõtt võib toimuda väljaspool asjaomast liikmesriiki või väljaspool liitu, tingimusel et patarei- ja akujäätmete vedu on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1013/2006 ja määrusega (EÜ) nr 1418/2007. 2. Lõike 1 kohaselt liidust eksporditud patarei- ja akujäätmeid võetakse artiklites 56 ja 57 sätestatud kohustuste, määrade ja eesmärkide täitmisel arvesse üksnes juhul, kui ringlussevõtja või muu jäätmevaldaja, kes patarei- või akujäätmeid töötlemiseks ja ringlussevõtuks ekspordib, suudab tõendada, et töötlemine toimus käesoleva määruse nõuetega samaväärsetel tingimustel. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusakt, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõike 2 sätteid täiendavad üksikasjalikud eeskirjad, sätestades samaväärsete tingimuste hindamise kriteeriumid. Artikkel 59 Tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude kasutusotstarbe muutmise ja nende taastamisega seotud nõuded 1. Sõltumatutele ettevõtjatele antakse võrdsetel tingimustel juurdepääs selliste sisemise salvestusega tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude, mille mahutavus on üle 2kWh, akuhaldussüsteemile, võimaldamaks akude seisukorra ja järelejäänud kasutusea hindamist ja kindlakstegemist vastavalt VII lisas esitatud parameetritele. 2. Patareide ja akude kasutusotstarbe muutmise ja nende taastamisega tegelevatele sõltumatutele ettevõtjatele tagatakse võrdsetel tingimustel piisav juurdepääs teabele, mis on vajalik, et käidelda ja katsetada tööstuslikke akusid ning elektrisõidukiakusid või seadmeid ja sõidukeid, kuhu akud on paigaldatud, ning kõnealuste akude, seadmete või sõidukite osi, sealhulgas ohutusega seotud aspekte. 3. Patareide ja akude kasutusotstarbe muutmise või nende taastamisega tegelevad ettevõtjad tagavad, et patareide ja akude ning nende osade uurimine, jõudluse katsetamine, pakendamine ja vedu toimub vastavalt asjakohastele kvaliteedikontrolli- ja ohutusjuhistele. 4. Patareide ja akude kasutusotstarbe muutmise või nende taastamisega tegelevad isikud tagavad, et muudetud kasutusotstarbega või taastatud patarei või aku vastab turule laskmisel käesolevale määruse nõuetele ning muudes kohaldatavates õigusaktides sisalduvatele toote- keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ning tehnilistele nõuetele, mis on seotud selle konkreetse kasutusotstarbega. Muudetud kasutusotstarbega või taastatud patarei või aku suhtes ei kohaldata artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 8 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 10 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 39 lõikes 1 sätestatud kohustusi, kui ettevõtja, kes muudetud kasutusotstarbega või taastatud patarei või aku turule laseb, suudab tõendada, et patarei või aku oli enne selle kasutusotstarbe muutmist või selle taastamisti lastud turule enne kuupäevi, mil need kohustused nimetatud artiklite kohaselt kohaldatavaks muutusid. 5. Selleks et dokumenteerida, et patareid või akud, mille kasutusotstarvet muudetakse või mis taastatakse, ei ole enam jäätmed, tõendab patarei või aku valdaja pädeva asutuse nõudmisel (a) liikmesriigis tehtud seisukorra hindamist või katsetamist sellise dokumendi koopiaga, mis kinnitab, et muudetud kasutusotstarbega või taastatud patareil või akul on selle kasutamiseks vajalik jõudlus; (b) muudetud kasutusotstarbega või taastatud patarei või aku edasise kasutamise dokumenteeritust arvega või patarei või aku müügi või omandi üleandmise lepinguga; (c) nõuetekohast kaitset kahjustuste eest vedamisel, laadimisel ja mahalaadimisel, sealhulgas piisava pakendamise ja koorma nõuetekohase virnastamise abil. 6. Lõikes 4 ja lõike 5 punktis a nimetatud teave tehakse lõppkasutajatele ja nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele võrdsetel tingimustel kättesaadavaks osana tehnilisest dokumentatsioonist, mis on muudetud kasutusotstarbega või taastatud patarei või akuga kaasas selle turule laskmisel või kasutusele võtmisel. 7. Teabe andmine lõigete 1, 2, 5 ja 6 alusel ei piira tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse kaitsmist vastavalt asjaomasele liidu ja liikmesriigi õigusele. 8. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse üksikasjalikud tehnilised nõuded, millele patareid ja akud peavad vastama, et need lakkaksid olemast jäätmed, ning nõuded andmetele ja metoodikale, mida kasutatalse patareide ja akude seisukorra hindamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 60 Olelusringi lõppu käsitlev teave 1. Tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutuse organisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, teevad lõppkasutajatele ja turustajatele kättesaadavaks järgmise teabe patarei- ja akujäätmete vältimise ja käitlemise kohta seoses nende patarei- ja akutüüpidega, mida tootjad liikmesriigi territooriumil tarnivad: (a) lõppkasutajate panus jäätmetekke vältimisse, sealhulgas teavitamisega patareide ja akude kasutamisega seotud headest tavadest, mille eesmärk on patareide ja akude kasutusetapi pikendamine ning korduskasutamiseks ettevalmistamise võimaluste suurendamine; (b) lõppkasutajate roll patarei- ja akujäätmete liigiti kogumisele kaasaaitamises vastavalt nende artikli 51 kohastele kohustustele, et võimaldada nende töötlemist ja ringlussevõttu; (c) patarei- ja akujäätmete liigiti kogumise, korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu süsteemid; (d) vajalikud ohutusjuhised patarei- ja akujäätmete käitlemiseks, sealhulgas seoses liitiumi sisaldavate patareide ja akude ning nende käitlemisega seotud riskidega; (e) patareidele ja akudele või nende pakendile trükitud märgiste ja sümbolite tähendus; (f) patareides ja akudes sisalduvate ainete mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, sealhulgas mõju, mis tuleneb patarei- ja akujäätmete sobimatust kasutuselt kõrvaldamisest, näiteks prügistamise või sortimata olmejäätmetena äraviskamine. See teave tehakse kättesaadavaks (a) korrapäraste ajavahemike järel iga mudeli kohta alates hetkest, mil asjaomane patarei- või akumudel tehakse liikmesriigis esimest korda turul kättesaadavaks, vähemalt müügikohas nähtaval viisil ja internetipõhiste kauplemiskohtade kaudu; (b) asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. 2. Tootjad teevad artiklites 50, 52 ja 53 osutatud turustajatele ja ettevõtjatele ning muudele jäätmekäitlejatele, kes tegelevad remondi, taastamise, korduskasutamiseks ettevalmistamise, töötlemise ja ringlussevõtuga, kättesaadavaks teabe patarei- ja akujäätmete ladustamise ja kogumise suhtes kohaldatavate ohutus- ja kaitsemeetmete, sealhulgas tööohutuse kohta. 3. Alates hetkest, mil patarei- või akumudelit liikmesriigi territooriumil tarnitakse, teevad tootjad taotluse korral remondi, taastamise, korduskasutamiseks ettevalmistamise, töötlemise ja ringlussevõtuga tegelevatele jäätmekäitlejatele kõnealuste tegevuste teostamiseks vajalikus ulatuses elektrooniliselt kättesaadavaks patarei- või akumudeliga seotud järgmise teabe patarei- ja akujäätmete nõuetekohase ja keskkonnaohutu töötlemise kohta: (a) protsessid, millega tagatakse sõidukite ja seadmete demonteerimine viisil, mis võimaldab nendesse paigaldatud patareide ja akude eemaldamist; (b) patarei- ja akujäätmete ladustamise, transpordi, töötlemise ja ringlussevõtu suhtes kohaldatavad ohutus- ja kaitsemeetmed, sealhulgas tööohutusega seotud meetmed. See teave hõlmab osi ja materjale ning kõigi ohtlike ainete asukohti patareis või akus, kui see on remondi, taastamise, korduskasutamiseks ettevalmistamise, töötlemise ja ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtjatele vajalik, et võimaldada neil täita käesoleva määruse nõudeid. Kõnealune teave tehakse kättesaadavaks keeles, mis on esimeses lõigus nimetatud ettevõtjatele kergesti arusaadav ja mille on kindlaks määranud asjaomane liikmesriik. 4. Turustajad, kes tarnivad patareisid ja akusid lõppkasutajatele, esitavad oma jaemüügiruumides nähtaval kohal ja oma internetipõhiste kauplemiskohtade kaudu lõigetes 1 ja 2 loetletud teabe ning teabe selle kohta, kuidas lõppkasutajad saavad patarei- ja akujäätmeid tasuta tagastada vastavatesse jaemüügipunktides asuvatesse või kauplemiskohta teenindavatesse kogumispunktidesse. See kohustus piirdub seda tüüpi patareide ja akudega, mida turustaja või jaemüüja pakub või on pakkunud uute patareide või akudena. 5. Tootja poolt artikli 47 lõike 1 punkti e kohaselt kaetavaid kulusid näidatakse lõppkasutajale eraldi uue patarei või aku müügikohas. Esitatud kulud ei tohi ületada võimalikult täpselt hinnatud tegelikke kulusid. 6. Kui lõppkasutajatele antakse avalikult teavet käesoleva artikli alusel, kaitstakse tundliku äriteabe konfidentsiaalsust kooskõlas asjakohase liidu ja liikmesriigi õigusega. Artikkel 61 Aruandlus pädevatele asutustele 1. Kantavate patareide ja akude tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, esitavad pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta patarei- või akukeemiate kaupa järgmise teabe, märkides eraldi ära kergtranspordivahendite akude kogused : (a) liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tehtud kantavate patareide ja akude kogus, välja arvatud kantavad patareid ja akud, mis viidi asjaomase liikmesriigi territooriumilt kõnealusel aastal välja enne lõppkasutajatele müümist; (b) artikli 48 kohaselt kogutud kantavate patareide ja akude jäätmete kogus, mis on arvutatud XI lisas esitatud metoodika alusel; (c) kogumiseesmärk, mille tootja või tootjavastutusorganisatsioon oma liikmete nimel saavutas; (d) loa saanud käitluskohtadesse töötlemiseks ja ringlussevõtuks viidud kogutud kantavate patareide ja akude jäätmete kogus. Kui jäätmekäitlejad , kes ei ole tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, koguvad kantavate patareide ja akude jäätmeid turustajatelt või muudelt kantavate patareide ja akude jäätmete kogumispunktidelt, teatavad nad pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta patarei- või akukeemiate kaupa, milline kogus kantavate patareide ja akude jäätmeid koguti, märkides eraldi ära kergtranspordivahendite akude kogused . Esimeses ja teises lõigus osutatud ettevõtjad esitavad need andmed nelja kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Esimeseks aruandlusperioodiks on esimene täiskalendriaasta pärast seda, kui võetakse vastu rakendusakt, millega vastavalt artikli 62 lõikele 6 kehtestatakse komisjonile esitatava aruandluse vorm. Pädevad asutused kehtestavad vormi ja korra, mille kohaselt andmeid neile esitatakse. 2. Mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, esitavad pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta patarei- ja akukeemiate ning patarei- ja akutüüpide kaupa järgmise teabe: (a) liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tehtud mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude kogus, välja arvatud patareid ja akud, mis viidi asjaomase liikmesriigi territooriumilt kõnealusel aastal välja enne lõppkasutajatele müümist; (b) kogutud ning loa saanud käitluskohtadesse töötlemiseks ja ringlussevõtuks viidud mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete kogus. 3. Kui jäätmekäitlejad koguvad patarei- võiakujäätmeid turustajatelt või muudelt mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude kogumispunktidelt või lõppkasutajatelt, esitavad nad pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta patarei- ja akukeemiate ning patarei- ja akutüüpide kaupa järgmise teabe: (a) kogutud mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete kogus; (b) kogutud ning loa saanud käitluskohtadesse töötlemiseks ja ringlussevõtuks viidud mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmete kogus. Käesolevas lõikes nimetatud ettevõtjad esitavad need andmed nelja kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Esimeseks aruandlusperioodiks on esimene täiskalendriaasta pärast seda, kui võetakse vastu rakendusakt, millega vastavalt artikli 62 lõikele 5 kehtestatakse komisjonile esitatava aruandluse vorm. Pädevad asutused loovad elektroonilised süsteemid, mille kaudu neile andmeid edastatakse, ja täpsustavad kasutatavad vormingud. Pädevate asutuste loodud elektroonilised teabe esitamise süsteemid peavad olema ühilduvad ja koostalitlusvõimelised artikli 64 kohaselt loodud teabevahetussüsteemiga. 4. Lõike 1 punktides a ja b osutatud andmed hõlmavad sõidukitesse ja seadmetesse paigaldatud patareisid ja akusid ning neist kooskõlas artikliga 52 eemaldatud patarei- ja akujäätmeid. 5. Töötlemisega tegelevad jäätmekäitlejad ja ringlussevõtjad esitavad pädevatele asutustele iga kalendriaasta kohta järgmise teabe: (a) töötlemiseks ja ringlussevõtuks vastuvõetud patarei- ja akujäätmete kogus; (b) ringlussevõtuprotsessidesse sisenevate patarei- ja akujäätmete kogus; (c) teave patarei- ja akujäätmete ringlussevõtu määrade ja taaskasutusse võetud materjalide määrade kohta. Ringlussevõtu määrad ja taaskasutusse võetud materjalide määrad esitatakse kõigi ringlussevõtuetappide ja vastavate väljundfraktsioonide kohta. Kui ringlussevõtuprotsess toimub mitmes käitluskohas, vastutab teabe kogumise ja pädevatele asutustele esitamise eest esimene ringlussevõtja . Ringlussevõtjad esitavad need andmed nelja kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Esimeseks aruandlusperioodiks on esimene täiskalendriaasta pärast seda, kui võetakse vastu rakendusakt, millega vastavalt artikli 62 lõikele 6 kehtestatakse komisjonile esitatava aruandluse vorm. 6. Kui muud kui lõikes 4 osutatud jäätmevaldajad ekspordivad patareisid või akusid töötlemiseks ja ringlussevõtuks, esitavad nad pädevatele asutustele andmed töötlemiseks ja ringlussevõtuks eksporditud liigiti kogutud patarei- ja akujäätmete koguse kohta ning lõike 4 punktides b ja c osutatud andmed nelja kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Artikkel 62 Aruandlus komisjonile 1. Liikmesriigid avalikustavad iga kalendriaasta kohta summeeritud kujul järgmised andmed kantavate patareide ja akude, mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude kohta patarei- ja akutüüpide ning patarei- ja akukeemiate kaupa, märkides eraldi ära kergtranspordivahendite akud : (a) liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tehtud patareide ja akude kogus, välja arvatud patareid ja akud, mis viidi asjaomase liikmesriigi territooriumilt kõnealusel aastal välja enne lõpptarbijatele müümist; (b) artiklite 48 ja 49 kohaselt kogutud patarei- ja akujäätmete kogus, mis on arvutatud XI lisas sätestatud metoodika alusel; (c) XII lisa B osas osutatud ringlussevõtu määrade saavutatud väärtused ja XII lisa C osas osutatud materjali taaskasutusse võtmise määrade saavutatud väärtused. Liikmesriigid esitavad need andmed 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Nad avalikustavad selle teabe elektrooniliselt komisjoni poolt lõike 6 kohaselt kehtestatud vormis, kasutades kergesti juurdepääsetavaid andmeteenuseid, mis on koostalitlusvõimelised artikli 64 kohaselt loodud süsteemiga. Andmed peavad olema masinloetavad, võimaldama sortimist ja otsingut ning järgima kolmandatele isikutele kasutamiseks avatud standardeid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui esimeses lõigus osutatud andmed kättesaadavaks tehakse. Esimeseks aruandlusperioodiks on esimene täiskalendriaasta pärast seda, kui võetakse vastu rakendusakt, millega vastavalt lõikele 6 kehtestatakse aruandluse esitamise vorm. Lisaks direktiividest 2000/53/EÜ ja 2012/19/EL tulenevatele kohustustele hõlmavad lõike 1 punktides a ja b osutatud andmed sõidukitesse ja seadmetesse paigaldatud akusid ning akujäätmeid ning neist kooskõlas artikliga 52 eemaldatud patarei- ja akujäätmeid. 2. Lõikes 1 nimetatud ringlussevõtu määrad ja taaskasutusse võetud materjalide määrad esitatakse kõigi ringlussevõtuetappide ja vastavate väljundfraktsioonide kohta. 3. Andmetele, mille liikmesriigid käesoleva artikli kohaselt kättesaadavaks teevad, lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne. Teave esitatakse vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 6. 4. Komisjon kogub ja vaatab läbi käesoleva artikli kohaselt kättesaadavaks tehtud teabe. Komisjon avaldab aruande, milles hinnatakse andmete kogumise korraldust, andmeallikaid ja liikmesriikides kasutatud metoodikat ning nende andmete täielikkust, usaldusväärsust, õigeaegsust ja järjepidevust. Hinnang võib sisaldada konkreetseid parandusettepanekuid. Aruanne koostatakse pärast seda, kui liikmesriigid on esimest korda andmeid esitanud, ja seejärel iga nelja aasta järel. 5. Komisjon võtab 31. detsembriks 2023 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse komisjonile esitatavate andmete ja teabe vorm ning kontrollimeetodid ja tegevustingimused lõigete 1 ja 4 kohaldamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 63 VII peatüki kohaldamine VII peatükki kohaldatakse alates 1. juulist 2023. VIII peatükk Elektrooniline teabevahetus Artikkel 64 Elektrooniline teabevahetussüsteem 1. Komisjon loob 1. jaanuariks 2026 elektroonilise süsteemi akusid käsitleva teabe vahetamiseks (edaspidi „süsteem“). 2. Süsteem sisaldab XIII lisas sätestatud teavet ja andmeid selliste sisemise salvestusega tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude kohta, mille mahutavus on üle 2 kWh. Kõnealune teave ja andmed peavad võimaldama sortimist ja otsingut ning järgima kolmandatele isikutele kasutamiseks avatud standardeid. 3. Ettevõtjad, kes lasevad turule sisemise salvestusega tööstusliku aku või elektrisõidukiaku, teevad lõikes 2 osutatud teabe elektrooniliselt kättesaadavaks masinloetaval kujul, kasutades koostalitlusvõimelisi ja kergesti juurdepääsetavaid andmeteenuseid lõike 5 kohaselt kehtestatud vormingus. 4. Pärast artikli 62 lõike 5 kohast läbivaatamist avaldab komisjon süsteemi kaudu artikli 62 lõikes 1 osutatud teabe ja artikli 62 lõikes 5 osutatud hinnangu. 5. Komisjon võtab 31. detsembriks 2024 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse: (a) süsteemi arhitektuur; (b) vorming, milles lõikes 2 osutatud andmed ja teave kättesaadavaks tehakse; (c) süsteemis sisalduvale teabele ja andmetele juurdepääsu, nende jagamise, haldamise, uurimise, avaldamise ja taaskasutamise eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 65 Akupass 1. 1. jaanuariks 2026 peab igal turule lastud või kasutusele võetud tööstuslikul patareil ja akul ning elektrisõidukiakul mahutavusega on üle 2 kWh olema elektrooniline andmik (edaspidi „akupass“). 2. Akupass peab olema iga lõikes 1 osutatud patarei või aku puhul kordumatu ning identifitseeritav kordumatu tunnuse abil, mille patarei või aku turule laskev ettevõtja sellele määrab ja mis trükitakse või graveeritakse patareile või akule. 3. Akupass peab olema seotud artikli 64 kohaselt loodud süsteemi andmeallikatesse salvestatud teabega iga patarei-ja akutüübi ja -mudeli põhiomaduste kohta. Ettevõtja, kes laseb turule tööstusliku patarei või aku või elektrisõidukiaku, tagab, et akupassis sisalduvad andmed on täpsed, täielikud ja ajakohased. 4. Akupass on kättesaadav internetis elektrooniliste süsteemide kaudu, mis on koostalitlusvõimelised artikli 64 kohaselt loodud süsteemiga. 5. Akupass võimaldab juurdepääsu teabele artikli 10 lõikes 1 osutatud jõudlus- ja vastupidavusparameetrite väärtuste kohta, kui patarei või aku turule lastakse ja kui selle seisund muutub. 6. Kui seisundi muutumine on tingitud remondist või kasutusotstarbe muutmisest, läheb vastutus akupassis sisalduva akuandmiku eest üle ettevõtjale, keda loetakse tööstusliku patarei või aku või elektrisõidukiaku turule laskjaks või kasutusele võtjaks. 7. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad juurdepääsu akupassi kaudu kättesaadavale teabele, selle teabe jagamist, haldamist, uurimist, avaldamist ja taaskasutamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. IX peatükk Liidu turujärelevalve, liidu turule sisenevate patareide ja akude kontroll ning liidu kaitsemeetmete menetlus Artikkel 66 Menetlus riski kujutavate patareide ja akudega tegelemiseks liikmesriigi tasandil 1. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et mõni käesoleva määrusega hõlmatud patarei või aku kujutab endast riski inimeste tervisele või ohutusele, varale või keskkonnale, korraldavad nad asjaomase patarei või aku hindamise, lähtudes kõigist käesolevas määruses sätestatud asjakohastest nõuetest. Kui esimeses lõigus osutatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et patarei või aku ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed patarei või aku nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks selle turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mis on vastavuses esimeses lõigus osutatud riski laadiga. Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust. 2. Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et nõuetele mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud. 3. Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste patareide või akude suhtes võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed. 4. Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, rakendavad turujärelevalveasutused kõiki sobivaid ajutisi meetmeid, et keelata või piirata patarei või aku kättesaadavaks tegemist oma riigi turul või et patarei või aku turult kõrvaldada või tagasi võtta. Turujärelevalveasutused teavitavad nendest meetmetest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. 5. Lõike 4 teises lõigus osutatud teave peab sisaldama kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige mittevastava patarei või aku tuvastamiseks vajalikke andmeid, patarei või aku päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva riski laadi, liikmesriigi võetud meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused toovad eelkõige välja, kas nõuetele mittevastavus on tingitud ühest järgmistest põhjustest: (a) patarei või aku mittevastavus käesoleva määruse II või III peatükis sätestatud nõuetele; (b) puudused artiklis 15 osutatud harmoneeritud standardites; (c) puudused artiklis 16 osutatud ühtsetes kirjeldustes. 6. Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike nende võetud meetmetest ja nende käsutuses olevast lisateabest asjaomase patarei või aku mittevastavuse kohta, samuti oma vastuväidetest, kui nad ei ole liikmesriigi vastuvõetud meetmega nõus. 7. Kui teised liikmesriigid või komisjon ei ole kolme kuu jooksul alates lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest esitanud vastuväiteid liikmesriigi võetud ajutise meetme kohta, loetakse meede põhjendatuks. 8. Liikmesriigid tagavad, et asjaomase patarei või aku suhtes võetakse viivitamata asjakohaseid piiravaid meetmeid, näiteks kõrvaldatakse patarei või aku turult. Artikkel 67 Liidu kaitsemeetmete menetlus 1. Kui artikli 66 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetlust lõpule viies esitatakse liikmesriigi võetud meetme suhtes vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et liikmesriigi meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning hindab liikmesriigi võetud meedet. Hindamise tulemuse põhjal otsustab komisjon rakendusaktiga, kas liikmesriigi meede on põhjendatud või mitte. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Komisjon adresseerib oma otsuse kõigile liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le. Kui leitakse, et liikmesriigi meede on põhjendatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava patarei või aku kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui leitakse, et liikmesriigi meede ei ole põhjendatud, tunnistab asjaomane liikmesriik selle kehtetuks. 3. Kui liikmesriigi meede loetakse põhjendatuks ja patarei või aku nõuetele mittevastavus viitab puudustele käesoleva määruse artiklis 15 osutatud harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust. Artikkel 68 Nõuetele vastavad patareid ja akud, mis kujutavad endast riski 1. Kui liikmesriik leiab pärast artikli 67 lõike 1 kohast hindamist, et II ja III peatükis sätestatud nõuetele vastavusest hoolimata kujutab patarei või aku endast riski inimeste tervisele või ohutusele, varale või keskkonnale, nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks mõistliku aja jooksul, mis on vastavuses selle riski laadiga, kõik asjakohased meetmed tagamaks, et turule lastes ei kujutaks asjaomane patarei või aku endast enam sellist riksi, või kõrvaldaks patarei või aku turult või võtaks selle tagasi. 2. Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt kogu liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste patareide või akude suhtes võetakse parandusmeetmeid. 3. Liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Teave sisaldab kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige mittevastava patarei või aku tuvastamiseks vajalikke andmeid, patarei või aku päritolu, tarneahelat, riski laadi, liikmesriigi võetud meetmete laadi ja kestust. 4. Komisjon alustab viivitamata konsultatsioonet liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ettevõtjatega ja hindab liikmesriigi võetud meedet. Selle hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu otsuse vormis rakendusakti, milles määratakse kindlaks, kas liikmesriigi meede on põhjendatud või mitte, ja vajaduse korral nõutakse asjakohaste meetmete võtmist. 5. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 6. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutuse kaitsega või vara või keskkonna kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatava rakendusakti. 7. Komisjon adresseerib oma otsuse kõigile liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le. Artikkel 69 Muu mittevastavus 1. Ilma et see piiraks artikli 66 kohaldamist, nõuab liikmesriik, kui ta leiab, et patarei või aku, mis ei kuulu artikli 68 kohaldamisalasse, ei vasta käesoleva määruse nõuetele või kui ettevõtja on rikkunud käesolevas määruses sätestatud kohustust, asjaomaselt ettevõtjalt mittevastavuse kõrvaldamist. Sellised mittevastavused hõlmavad järgmist: (a) CE-märgise tootele kinnitamisel ei ole järgitud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 30 või käesoleva määruse artikli 20 nõudeid; (b) CE-märgist ei ole tootele kinnitatud; (c) tootmise kontrollietappi kaasatud teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitamisel ei ole järgitud artikli 20 nõudeid või asjaomast identifitseerimisnumbrit ei ole kinnitatud; (d) ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud või see ei ole koostatud õigesti; (e) ELi vastavusdeklaratsioon ei ole kättesaadav patareil või akul oleva ruutkoodi kaudu; (f) tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav, ei ole täielik või sisaldab vigu; (g) artikli 38 lõigetes 7, 9 ja 10 või artikli 41 lõigetes 3 ja 4 osutatud teave puudub, on vale või mittetäielik või kasutusjuhendi puhul ei ole seda tõlgitud keelde, mida aktsepteerib liikmesriik, kus patarei või aku turule lastakse või kättesaadavaks tehakse; (h) mõni muu artiklis 38 või 40 sätestatud haldusnõue on täitmata; (i) artiklis 12 sätestatud nõuded paiksete akupõhiste energiasalvestussüsteemide ohutu käitamise ja kasutamise kohta ei ole täidetud; (j) II peatüki artiklites 6–12 sätestatud säästvus- ja ohutusnõuded ning III peatüki artiklites 13 ja 14 sätestatud märgistus- ja teabe esitamise nõuded ei ole täidetud; (k) artiklis 39 sätestatud nõuded tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse põhimõtete kohta ei ole täidetud. 2. Kui ettevõtja ei kõrvalda lõike 1 punktis k osutatud mittevastavust, väljastatakse teatis parandusmeetmete võtmise kohta. 3. Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjakohane liikmesriik sobivaid meetmeid patarei või aku turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab selle tagasivõtmise või kõrvaldamise turult. Lõike 1 punktis k osutatud mittevastavuse korral kohaldatakse käesolevat lõiget viimase abinõuna juhul, kui rikkumine on tõsine ja jätkub pärast lõikes 2 osutatud parandusmeetmete teatise väljastamist. X peatükk Keskkonnahoidlikud riigihanked, ohtlike ainete kasutamise piirangute muutmise menetlus ja tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemide tunnustamine komisjoni poolt Artikkel 70 Keskkonnahoidlikud riigihanked 1. Direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõikes 1 või direktiivi 2014/25/EL artikli 3 lõikes 1 määratletud avaliku sektori hankijad või direktiivi 2014/25/EL artikli 4 lõikes 1 määratletud võrgustiku sektori hankijad võtavad patareide ja akude või patareisid või akusid sisaldavate toodete hankimisel nimetatud direktiividega hõlmatud olukordades arvesse patareide ja akude keskkonnamõju nende olelusringi jooksul, et tagada hangitud patareide ja akude võimalikult väike keskkonnamõju. 2. Lõikes 1 sätestatud kohustust kohaldatakse kõigi avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate poolt patareide ja akude või patareisid või akusid sisaldavate toodete ostmiseks sõlmitud lepingute suhtes ning see tähendab, et kõnealused avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad on kohustatud lisama tehnilised kirjeldused ja pakkumuste hindamise kriteeriumid, mis põhinevad artiklitel 7–10, tagamaks, et toode valitakse selliste toodete hulgast, mille keskkonnamõju on olelusringi jooksul oluliselt väiksem. 3. Komisjon võtab 31. detsembriks 2026 kooskõlas artikliga 73 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslikud miinimumkriteeriumid või -eesmärgid, mis põhinevad artiklites 7–10 sätestatud nõuetel. Artikkel 71 Ohtlike ainetega kasutamise piirangute muutmise menetlus 1. Kui komisjon arvab, et aine kasutamine patareide või akude tootmisel või aine sisaldumine patareides või akudes nende turule laskmise ajal või nende olelusringi järgmistes etappides, sealhulgas jäätmeetapis, kujutab endast sellist riski inimeste tervisele või keskkonnale, mida ei ole piisavalt ohjatud ja millega tuleb tegeleda kogu liidus, palub ta Euroopa Kemikaaliametil (edaspidi „amet“) koostada toimik, mis vastab määruse (EÜ) nr 1907/2006 XV lisa II osa punkti 3 nõuetele (edaspidi „piirangutoimik“). Piirangutoimik sisaldab sotsiaal-majanduslikku hinnangut, sealhulgas alternatiivide analüüsi. 2. Amet avaldab viivitamata komisjoni kavatsuse algatada selline piirangute kehtestamise menetlus ning teavitab asjaomaseid sidusrühmi. 3. Kaheteistkümne kuu jooksul alates komisjonilt lõikes 1 osutatud taotluse saamisest, ning kui ameti poolt kõnealuse lõike kohaselt koostatud piirangutoimikus tõendatakse, et vajalik on kogu liitu hõlmav tegevus, soovitab amet piiranguid, et algatada lõigetes 4–14 kirjeldatud piirangute kehtestamise menetlus. 4. Amet teeb oma veebisaidil viivitamata avalikkusele kättesaadavaks piirangutoimiku, sealhulgas lõike 3 kohaselt soovitatud piirangud, märkides selgelt ära avaldamiskuupäeva. Amet kutsub kõiki huvitatud isikuid üles esitama individuaalselt või ühiselt nelja kuu jooksul alates avaldamiskuupäevast piirangutoimiku kohta märkusi. 5. Kaheteistkümne kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud avaldamise kuupäevast võtab määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 76 lõike 1 punkti c kohaselt loodud riskihindamise komitee piirangutoimiku asjakohaseid osi arvesse võttes vastu arvamuse selle kohta, kas soovitatud piirangud on asjakohased, et vähendada riski inimeste tervisele ja/või keskkonnale. Kõnealuses arvamuses võetakse arvesse ameti poolt komisjoni taotlusel koostatud piirangutoimikut ning lõikes 4 osutatud huvitatud isikute seisukohti. 6. Viieteistkümne kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud avaldamise kuupäevast võtab määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 76 lõike 1 punkti d kohaselt loodud sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee vastu arvamuse soovitatud piirangute kohta, võttes arvesse toimiku asjakohaseid osi ja sotsiaal-majanduslikku mõju. Enne seda koostab komitee arvamuse eelnõu soovitatud piirangute ja nende sotsiaal-majanduslike mõjude kohta, arvestades lõikele 4 vastavaid analüüse või teavet, kui need on olemas. 7. Amet avaldab sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamuse eelnõu viivitamata oma veebisaidil ja palub huvitatud isikutel esitada oma märkused arvamuse eelnõu kohta hiljemalt 60 päeva jooksul pärast selle avaldamist. 8. Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee võtab viivitamata vastu oma arvamuse, võttes vajaduse korral arvesse lõike 7 kohaselt määratud tähtpäevaks saadud märkusi. Kõnealuses arvamuses võetakse arvesse lõigete 4 ja 7 kohaselt esitatud huvitatud isikute märkusi. 9. Kui riskihindamise komitee arvamus erineb oluliselt soovitatud piirangutest, lükkab amet sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamuse esitamise tähtpäeva kuni 90 päeva võrra edasi. 10. Amet esitab komisjonile viivitamata riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamused komisjoni poolt lõike 1 alusel esitatud taotluse alusel soovitatud piirangute kohta. Kui riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamused erinevad oluliselt lõike 3 kohaselt soovitatud piirangutest, esitab amet komisjonile selgitava märkuse, milles selgitatakse üksikasjalikult selliste erinevuste põhjuseid. Kui üks või kumbki komitee ei võta oma arvamust vastu lõigetes 5 ja 6 sätestatud tähtpäevaks, teavitab amet sellest komisjoni ja esitab põhjused. 11. Amet avaldab kahe komitee arvamused viivitamata oma veebisaidil. 12. Amet esitab komisjonile taotluse korral kõik dokumendid ja tõendusmaterjalid, mis on ametile esitatud või mida ta on arvesse võtnud. 13. Kui komisjon jõuab järeldusele, et artikli 6 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud, võtab ta artikli 6 lõike 2 kohaselt vastu delegeeritud õigusakti. Delegeeritud õigusakt võetakse vastu põhjendamatu viivituseta pärast lõikes 8 osutatud sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamuse saamist või pärast lõigete 6 ja 9 kohaselt määratud tähtpäeva möödumist, kui komitee ei võta arvamust vastu. 14. Kui riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee esitavad arvamuse vastavalt lõigetele 5 ja 6, kasutavad nad määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 87 sätestatud ettekandjaid. Amet maksab asjaomastele ettekandjatele või kaasettekandjatele või nende tööandjale tasu vastavalt tasude skaalale, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 76 lõike 1 punkti a kohaselt loodud haldusnõukogu kehtestatud piirangutega seotud rahastamiskorrale. Kui asjaomased isikud ei täida oma kohustusi, on ameti tegevdirektoril õigus lõpetada või peatada leping või pidada kinni tasu. Artikkel 72 Tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemid 1. Valitsused, tööstusliidud ja huvitatud organisatsioonide ühendused, kes on välja töötanud hoolsuskohustuse süsteemid ja teostavad nende üle järelevalvet (edaspidi „süsteemiomanikud“), võivad taotleda komisjonilt oma tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemide tunnustamist. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse nõuded komisjonile esitatavas taotluses sisalduvale teabele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Kui komisjon teeb lõike 1 kohaselt esitatud tõendite ja teabe põhjal kindlaks, et lõikes 1 osutatud tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteem võimaldab ettevõtjatel täita käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, millega tunnistatakse kõnealune süsteem samaväärseks käesolevas määruses sätestatud nõuetega. Enne selliste rakendusaktide vastuvõtmist konsulteeritakse vajadusel OECD sekretariaadiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemi tunnustamise kohta otsuse tegemisel võtab komisjon arvesse süsteemiga hõlmatud erinevaid tööstustavasid ja hindab süsteemi riskipõhist lähenemist ja meetodit, mida kasutatakse riskide tuvastamiseks. 3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse kriteeriumid ja metoodika, mille alusel komisjon otsustab kooskõlas lõikega 2, kas tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemid tagavad, et ettevõtjad täidavad käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud nõudeid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Vajadusel kontrollib komisjon ka korrapäraselt, kas tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemid, mida ta on tunnustanud, vastavad jätkuvalt kriteeriumidele, mis võimaldasid teha lõike 2 kohaselt vastu võetud samaväärsuse tunnustamise otsuse. 4. Lõike 2 kohaselt samaväärsena tunnustatud tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemi omanik teatab komisjonile viivitamata kõigist süsteemi muudatustest või ajakohastamisest. 5. Kui on tõendeid korduvate või oluliste juhtude kohta, mil lõike 2 kohaselt tunnustatud süsteemi rakendavad ettevõtjad ei ole täitnud käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud nõudeid, uurib komisjon tunnustatud süsteemi omanikuga konsulteerides, kas need juhtumid osutavad puudustele süsteemis. 6. Kui komisjon tuvastab käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud nõuete rikkumise või puudused tunnustatud tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemis, võib ta anda süsteemi omanikule sobiva tähtaja parandusmeetmete võtmiseks. 7. Kui süsteemi omanik ei suuda või keeldub võtmast vajalikke parandusmeetmeid ja kui komisjon on jõudnud järeldusele, et käesolevas lõikes 6 osutatud rikkumine või puudused seavad ohtu süsteemi rakendava artikli 39 lõikes 1 nimetatud ettevõtja suutlikkuse täita käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud nõudeid või kui süsteemi rakendavate ettevõtjate korduvate või oluliste rikkumiste põhjuseks on süsteemi puudused, võtab komisjon vastu rakendusakti, millega tunnistab süsteemi samaväärsuse tunnustamise kehtetuks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 8. Komisjon loob tunnustatud tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse süsteemide registri ja ajakohastab seda. Register tehakse internetis üldsusele kättesaadavaks. XI peatükk Delegeeritud volitused ja komiteemenetlus Artikkel 73 Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 3, artikli 12 lõikes 2, artikli 17 lõikes 4, artikli 27 lõikes 3, artikli 39 lõikes 8, artikli 55 lõikes 4, artikli 56 lõikes 4, artikli 57 lõikes 6, artikli 58 lõikes 3 ja artikli 70 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 3, artikli 12 lõikes 2, artikli 17 lõikes 4, artikli 27 lõikes 3, artikli 39 lõikes 8, artikli 55 lõikes 4, artikli 56 lõikes 4, artikli 57 lõikes 6, artikli 58 lõikes 3 ja artikli 70 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõigete 1, 2 ja 3, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 17 lõike 4, artikli 27 lõike 3, artikli 39 lõike 8, artikli 55 lõike 4, artikli 56 lõike 4, artikli 57 lõike 6, artikli 58 lõike 3 ja artikli 70 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Artikkel 74 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku. 4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5. XII peatükk Muudatused Artikkel 75 Määruse (EL) 2109/1020 muutmine Määrust (EL) 2019/1020 muudetakse järgmiselt. (1) Artikli 4 lõikes 5 asendatakse tekst „(EL) 2016/425(35) ja (EL) 2016/426(36)“ järgmisega: „(EL) 2016/425 (*), (EL) 2016/426 (**) ja [(EL) 2020/...(***)] _____________________ * Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ ( ELT L 81, 31.3.2016, lk 51 ). ** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/426, mis käsitleb küttegaasi põletavaid seadmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/142/EÜ ( ELT L 81, 31.3.2016, lk 99 ). *** [ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmete kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ (Väljaannete Talitusel palutakse täita ELT avaldamisandmed)]“; (2) I lisas lisatakse liidu ühtlustamisõigusaktide loetellu punkt 71: „71. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmete kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ (Väljaannete Talitusel palutakse täita ELT avaldamisandmed).“ XII peatükk Lõppsätted Artikkel 76 Karistused Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud normidest ja meetmetest ning kõikidest nende hilisematest muudatustest. Artikkel 77 Läbivaatamine 1. Komisjon koostab hiljemalt 31. detsembriks 2030 aruande, milles käsitletakse käesoleva määruse kohaldamist ning selle mõju keskkonnale ja siseturu toimimisele. 2. Võttes arvesse tehnika arengut ja liikmesriikides saadud praktilisi kogemusi, lisab komisjon oma aruandesse hinnangu käesoleva määruse järgmiste aspektide kohta: (a) II peatükis sätestatud säästvus- ja ohutusnõuded; (b) III peatükis sätestatud märgistus- ja teabe esitamise nõuded; (c) artiklites 39 ja 72 sätestatud tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse nõuded; (d) VII peatükis sätestatud meetmed seoses patareide ja akude olelusringi lõpu haldamisega. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva määruse asjaomaste sätete muutmiseks. Artikkel 78 Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted Direktiiv 2006/66/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2023; kuid selle: (a) artikli 10 lõiget 3, artikli 12 lõiget 4 ja artikli 12 lõiget 5 kohaldamist jätkatakse kuni 31. detsembrini 2023, välja arvatud seoses andmete komisjonile edastamisega, mille puhul kohaldamist jätkatakse kuni 31. detsembrini 2025; (b) artikli 21 lõike 2 kohaldamist jätkatakse kuni 31. detsembrini 2026. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele. Artikkel 79 Jõustumine ja kohaldamine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 1.3. Ettepaneku/algatuse liik 1.4. Eesmärgid 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.6. Kestus ja finantsmõju 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade 3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele 3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju tuludele 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmete kohta, millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/66/EL. 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad Poliitikavaldkond: 09 – keskkond Tegevus: 09 02 02 keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE) – Ringmajandus ja elukvaliteet 09 10 01 – Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus ohtlike kemikaalide importi ja eksporti käsitlevate õigusaktide valdkonnas ning seoses ringmajandusega 03.020101 – Kaupade ja teenuste siseturu toimimine ja selle arendamine 1.3. Ettepanek käsitleb: uut meedet uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest olemasoleva meetme pikendamist ühe või mitme meetme ühendamist teise või uue meetmega 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Üldeesmärgid Muuta patareid ja akud säästvamaks kogu nende olelusringi jooksul, tagades ELi siseturule lastavate patareide ja akude säästvuse miinimumnõuded. Suurendada ELi patareide ja akude tarneahela vastupanuvõimet materjaliringluse sulgemisega. Vähendada keskkonna- ja sotsiaalset mõju patareide ja akude olelusringi kõigis etappides. 1.4.2. Erieesmärk/eesmärgid Säästvuse suurendamine Edendada kvaliteetsete ja suure jõudlusega patareide ja akude tootmist ja ELi turule laskmist. Arendada ja kasutada ELi patarei- ja akutoorme potentsiaali, nii esmaste kui ka teiseste toorainete puhul, tagades nende tõhusa ja säästva tootmise. Tagada teiseste toorainete ja nendega seotud tööstusprotsesside toimivad turud. Edendada innovatsiooni ning ELi tehnoloogilise oskusteabe arendamist ja rakendamist. Vastupidavuse suurendamine ja materjaliringluse sulgemine Vähendada ELi sõltuvust strateegilise tähtsusega materjalide impordist. Tagada kõigi patarei- ja akujäätmete nõuetekohane kogumine ja ringlussevõtt. Keskkonna- ja sotsiaalse mõju vähendamine Toetada tooraine vastutustundlikku hankimist. Kasutada tooraineid ja ringlussevõetud materjali tõhusalt. Vähendada kasvuhoonegaaside heidet patareide ja akude kogu olelusringi jooksul. Vähendada ohtu inimeste tervisele ja keskkonna kvaliteedile ning parandada kohalike kogukondade sotsiaalseid tingimusi. 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale. Kavandatud määrusega tagatakse parem kooskõla ELi praeguste lähenemisviisidega materjalide ja jäätmete säästva majandamise alal, mis keskenduvad toodete ja tootmisprotsesside optimeerimisele. Selle eesmärk on töötada välja patareide ja akude kogu olelusringi hõlmav ELi raamistik, mis hõlmab ühtlustatud ja rangemaid õigusnorme patareide ja akude, nende komponentide, patarei- ja akujäätmete ning ringlussevõetavate materjalide kohta, eesmärgiga kehtestada ühised eeskirjad, mis tagavad ELi patareide ja akude ning nende tootmiseks vajalike esmaste ja teiseste materjalide siseturu sujuva toimimise, edendades samal ajal ELi turul suuremat säästlikkust. 1.4.4. Tulemusnäitajad Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi. Edusammude ja eesmärkide saavutamise näitajad on järgmised: turule lastavate patareide ja akude parem kvaliteet; kõrgemad ringlussevõtu määrad ja parem materjalide taaskasutamine Ni, Co, Li ja Cu puhul rohkem ringlussevõetud materjale patareides ja akudes; rohkem patareisid ja akusid kogutakse kokku ja võetakse ringlusse; tööstuslikke akusid ja elektrisõidukiakusid loendatakse, jälgitakse ja nende kohta tehakse aruandlust; kõik kogutud patareid ja akud võetakse ringlusse; ringlussevõtuprotsessid toimuvad väiksemate töötervishoiu ja tööohutuse riskidega; lõppkasutajatel on parem ja lihtsam juurdepääs teabele, mis käsitleb ostetavates patareides ja akudes sisalduvaid materjale, nende eeldatavat vastupidavust ning nende tootmise vastavust keskkonna- ja sotsiaalsetele standarditele; arvutatakse kõigi tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude CO 2 jalajälg; tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude valmistajad annavad ka teavet selle kohta, kuidas nende materjalide hankimine vastab sotsiaalse vastutuse kriteeriumidele; patareide ja akude valmistajatel on selge ja prognoositav ELi õigusraamistik, mis toetab nende uuendustegevust ja konkurentsivõimet kasvaval turul. 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise täpne ajakava Üksikasjalikud nõuded tuleks vastu võtta rakendusaktidega/delegeeritud õigusaktidega 3–8 aasta jooksul. Käesolevast määruse ettepanekust tulenevad mitmed volituste, delegeeritud või rakendusotsuste ja mõju hindamise aruannetega seotud meetmed. Need hõlmavad säästvusnõuetele vastavuse kontrollimist, vastavuskontrolli süsteemi, säästvusnõudeid ning teavitust ja märgistust. Kavandatud meetmete üksikasjalik loetelu on järgmine: CENi/CENELECi standardimistöö jälgimine; üldkasutatavate kantavate patareide ja akude jõudlust ja vastupidavust käsitleva ühtse kirjelduse väljatöötamine; akude (tööstuslike ja elektrisõidukite) jõudlust ja vastupidavust käsitleva ühtse kirjelduse väljatöötamine; paiksete akupõhiste energiasalvestussüsteemide ohutust käsitleva ühtse kirjelduse väljatöötamine; ühtlustatud arvutuseeskirjade väljatöötamine kantavate patareide ja akude liigiti kogumiseks; ühtlustatud arvutuseeskirjade väljatöötamine CO 2 jalajälje deklareerimiseks (sealhulgas akusid käsitlevate tootekategooria keskkonnajalajälje määramise eeskirjade läbivaatamine), akude CO 2 -mahukuse klasside arvutamiseks, patareide ja akude ringlussevõetud materjali sisalduse arvutamiseks ning (liitiumi ja plii) ringlussevõtu määrade ja materjalide taaskasutusse võtmise määrade arvutamiseks; suunised kantavate patareide ja akude eemaldatavuse ja asendatavuse kohta; avatud andmeruumi loomine patareisid ja akusid käsitleva teabe esitamiseks; patareide ja akude jaoks keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide väljatöötamine; delegeeritud õigusakt CO 2 jalajälje kohta – kohustuslikud piirväärtused; jäätmenimistu muutmine; patareides ja akudes kasutatavate ainete riskihindamine/-juhtimine; aruandluskohustuste muutmine. 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. ELi tasandi meetme põhjused ( ex ante ): Kogu ELi hõlmavad õigusaktid on vajalikud tagamaks, et valmistajate, importijate ja laiemalt ettevõtjate suhtes kohaldataks samu nõudeid patareide ja akude liidu turule laskmisel ning seoses kättesaadavaks tehtava teabega. Lisaks osutab patarei- ja akudirektiivi hindamine vajadusele ajakohastada õigusraamistikku, et edendada veelgi ringmajandust ja vähese CO 2 heitega poliitikat ning kohaneda patareide ja akude turu tehnoloogilise ja majandusliku arenguga. Patareide ja akude väärtusahel on kapitalimahukas ja vajab seega mastaabisäästu. Selle saavutamiseks on vaja kogu olelusringi hõlmavaid ühtlustatud nõudeid ning hästi toimivat ELi siseturgu. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku ulatusliku taastekava kohta, mis põhineb järgmise mitmeaastase finantsraamistiku tugevdatud pikaajalisel eelarvel ja uuel taasterahastul Next Generation EU. ELi majanduse elavdamise strateegia aluseks on Euroopa roheline kokkulepe. Selle üks eesmärke on puhtam transport ja logistika, sealhulgas e-liikuvus, mis on akude nõudluse eksponentsiaalse kasvu peamine tõukejõud. Praegused suundumused näitavad, et COVIDi-järgses ühiskonnas muutub e-liikuvus üha olulisemaks ja on tulnud sellesk, et jääda. Euroopa Komisjoni toetus ja pühendumus patareide ja akude valdkonna teadusuuringutele väljendub programmi „Horisont 2020“ raames rahastatud projektide arvus (üle 100 projekti) ja rahalises panuses nende rakendamisse (ligikaudu 500 miljonit eurot). Projektid hõlmavad eri tüüpi patareide ja akude kogu väärtusahelat ning keskenduvad praeguste ja tulevaste probleemide lahendamisele: materjalide arendamine ja parandamine (ning nende keskkonnamõju), patareide ja akude ringlussevõtt (mis edendab materjalide taaskasutamise tõhusust Euroopas), uued patarei- ja akusüsteemid ja isegi alternatiivid tavalistele patareidele ja akudele. Nende projektide tulemused toetavad ja edendavad innovatsiooni Euroopa patarei- ja akutööstuses. Eeldatakse, et selle tulemusena võetakse kasutusele uued ja täiustatud materjalid ja akusüsteemid ning paranevad mahutavuse, kasutusaja, ohutuse, säästvuse ja kulutasuvuse näitajaid. Need aspektid on käesolevas määruses hõlmatud ja asjakohased. Need on olulised, et tagada Euroopa jätkusuutlik konkurentsivõime selles valdkonnas ning edendada Euroopa majandust, kasvu ja heaolu. Eeldatakse, et EL jätkab järgmises mitmeaastases finantsraamistikus teadusuuringute toetamist selles ja sellega seotud valdkondades. Uues määruses sätestatakse sõnaselgelt, et tulevikus võetakse patareides ja akudes sisalduvate ainete suhtes piiravaid meetmeid pärast Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) tehtud hindamisit, mitte enam keskkonna peadirektoraadi tööprogrammi üksikute tegevustena. Kuigi ECHA-l on selle ülesande täitmiseks vajalikud kogemused, moodustavad need hindamised ameti jaoks täiendava töövaldkonna. 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang ECHA (ainete riskihindamine) ja Teadusuuringute Ühiskeskuse (meetodite ja menetluste väljatöötamine) eksperditeadmised on kõige asjakohasemad, et tagada kavandatud lähenemisviisi kiire elluviimine. Hinnanguline personali- ja ressursivajadus, mille Euroopa Kemikaaliamet esitas jäätmeloendiga seotud ülesande kohta, kajastab ECHA vajadust suurendada teadmisi selle ülesande täitmiseks. Seetõttu uuris keskkonna peadirektoraat (DG ENV) alternatiivseid võimalusi. Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) esitas hinnangu, milles vajatakse vähem ressursse (0,9 miljonit eurot võrreldes 2,2 euroga ECHA puhul). Seetõttu teeme ettepaneku lisada see Teadusuuringute Ühiskeskuse ülesannete loetellu. Patareide ja akude avatud andmeruumi arendamise seisukohalt on ECHA esitatud personali- ja ressursivajadused poliitiliste ambitsioonidega kooskõlas, ühtlasi on võimalik ära kasutada ECHA olemasolevaid struktuure ja protsesse. ECHA hinnangul kulub andmeruumi arendamiseks ligikaudu 10 miljonit eurot lisaks ligi 10 miljonile eurole personalikuludele. Komisjoni talitused võtsid ühendust ka rakendusametitega, kuid neil ei ole õiguslikult võimalik andmeruumi ülesannet komisjonilt üle võtta. Seepärast teeb komisjon ettepaneku teha teostatavusuuring, et üksikasjalikult hinnata eri funktsioonidega seotud erinevaid võimalusi, sealhulgas seda, kes on süsteemi arendamiseks kõige sobivam. Avatud andmeruumi arendamist juhib siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (DG GROW) koostöös sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadiga (DG CNECT) ning nende Euroopa andmeruumi algatusega. Teine võimalus on arendada andmeruumi asutusesiseselt. DG ENV ning DG GROW suhtlevad võimalike sünergiate uurimiseks maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadiga (DG TAXUD) (kes on teinud sarnast tööd käibemaksu valdkonnas) ning DG CNECTiga. Nende ülesannete täitmise eest vastutavad DG TAXUDi töötajad jagunevad kolme eri üksuse vahel. DG GROW IT-üksus on arvutanud kõige esimese hinnangu akupassi avatud andmete lahenduse rakendamiseks vajaliku arendustegevuse ja eelarve kohta. Keskse andmebaasiga arhitektuuril põhineva avatud andmeruumi hinnanguline maksumus on 10,5 miljonit eurot. See hõlmab IT-taristut ja IT-arendusega seotud personalivajadust. Need kulud on kavandatud DG GROW eelarvereale „Kaupade ja teenuste siseturu toimimine ja arendamine“. Teostatavusuuringu käigus tuleb kokku leppida eri talituste tehtava töö täpne korraldus. 1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju Piiratud kestusega Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA Piiramatu kestusega Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2023–2028, millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt rakendusametite kaudu Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega Eelarve kaudne täitmine , mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage); Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile; artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele; avalik-õiguslikele asutustele; avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised; liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised; isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis. 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad Märkige sagedus ja tingimused. Traditsioonilistele ametitele antavate ELi toetuste puhul kohaldatakse standardseid järelevalve- ja aruandluseeskirju. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus Traditsioonilistele ametitele antavate ELi toetuste puhul kohaldatakse standardseid järelevalve- ja aruandluseeskirju. 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta Ei kohaldata 2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav vigade esinemise riski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). Ei kohaldata 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed. Kohaldatakse traditsioonilistele ametitele antavate ELi toetuste standardkorda 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus Nr Liigendatud/ liigendamata EFTA riigid kandidaatriigid kolmandad riigid finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses 3 09.10.01 – Euroopa Kemikaaliamet Liigendatud EI EI EI EI 3 09.02.02 – Ringmajandus ja elukvaliteet Liigendatud EI EI EI EI 1 03.020101 – Kaupade ja teenuste siseturu toimimine ja selle arendamine Liigendatud EI EI EI EI 7 20.01.02.01 – Töötasud ja hüvitised Liigendamata. EI EI EI EI 7 20 02 01 01 – Lepingulised töötajad Liigendamata. EI EI EI EI 7 20 02 01 03 – Ajutiselt institutsiooni juurde lähetatud riiklikud avalikud teenistujad Liigendamata. EI EI EI EI Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Ei kohaldata 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 3 Loodusvarad ja keskkond Euroopa Kemikaaliamet 09.10.01 Aasta 2023 Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027 Aasta 2028 Aasta 2029 Kokku Jaotis 1: Personalikulud Kulukohustused (1) 0,358 0,365 0,372 0,306 0,312 0,319 0,325 2,357 Maksed (2) 0,358 0,365 0,372 0,306 0,312 0,319 0,325 2,357 Jaotis 2: Taristu Kulukohustused (1a) 0,086 0,088 0,089 0,074 0,075 0,076 0,078 0,566 Maksed (2a) 0,086 0,088 0,089 0,074 0,075 0,076 0,078 0,566 Jaotis 3: Tegevuskulud Kulukohustused (3a) 0,158 0,158 0,158 0,025 0,025 0,025 0,025 0,575 Maksed (3b) 0,158 0,158 0,158 0,025 0,025 0,025 0,025 0,575 Euroopa Kemikaaliameti assigneeringud KOKKU Kulukohustused =1+1a+3a 0,602 0,611 0,620 0,405 0,412 0,420 0,428 3,498 Maksed =2+2a +3b 0,602 0,611 0,620 0,405 0,412 0,420 0,428 3,498 ECHA-le makstava ELi toetuse nõutav suurendamine kompenseeritakse programmi LIFE rahastamispaketi vastava vähendamisega. Patareides ja akudes kasutatavate ainete haldamine : ECHAs on vaja kokku kahte uut täistööajale taandatud ajutist teenistujat (AD 5-7) (keskmine kulu on 144 000 eurot aastas, seitsme aasta jooksul ja pärast seda), et tagada piisavate vahendite eraldamine vajalike akudega seotud ainete reguleerimiseks, konkureerimata REACHi prioriteetidega. See hõlmab keskmiselt üht täiendavat piirangut (või muud riskijuhtimismeedet) aastas. Lisaks on teadmusbaasi suurendamiseks ning teadliku prioriteetide seadmise ja töökava koostamise hõlbustamiseks vaja ühte täistööajale taandatud lepingulist töötajat (CA FG III, keskmine kulu 69 000 eurot aastas kahe aasta jooksul). See peaks põhinema uuringul, mille eesmärk on suurendada ECHA praegusi teadmisi selle kohta, kuidas patarei- ja akutööstus haldab oma ohtlikke kemikaale, et teha kindlaks ained, mille puhul on tulevikus vaja regulatiivset riskijuhtimist. Uuringu maksumuseks hinnatakse 400 000 eurot (kahe aasta jooksul), et tellida osa sellistest uurimisvajadustest allhanke korras. Uuring aitaks kaasa ka komisjoni tööle jäätmenimistu patarei- ja akukirjete ajakohastamisel. Samuti on vaja 22 000 eurot, et katta ettekandjate (liikmesriikide eksperdid, kes juhivad toimikuid riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamuste koostamisel) kulud iga piirangu puhul, ning 43 000 eurot, et katta proportsionaalne osa riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee koosolekute korraldamise kogukuludest (reisi-, majutus- ja päevarahakulud: arvutatuna piirangutoimiku jaoks mõlemas komitees kulunud keskmise aja/töökoormuse alusel). Eespool nimetatud ressursside hindamisel on kasutatud arvutusmudelit, milles on võetud arvesse ECHA poolt muude õigusraamistike (nt REACH, CLP, BPR) alusel täidetud ülesannetest ja vajaduse korral olemasolevate riiklike lähenemisviiside rakendamisest saadud asjakohaseid kogemusi. Kajastatud on ressursid, mida ECHA vajab aastateks 2021–2029 ettenähtud ülesannete täitmiseks. Käesoleva algatuse finantsmõju ei suurenda rubriigi 1 ja rubriigi 3 kavandatud kulutusi. Vajalikud vahendid arvatakse maha programmi LIFE eelarvest ning DG GROW rahastamisvahendist vastavalt halduslepingus sätestatud ülesannete jaotusele: keskkonna peadirektoraadi kulud ligikaudu 4 miljonit eurot ja DG GROW kulud 1,6 miljonit eurot. Lisaks katab DG GROW vahend avatud andmeruumi kulud ning mõlemast vahendist rahastatakse teatavaid uuringuid ja andmete ostmist, mis on komisjoni talitustele vajalikud selleks, et valmistada nõuetekohaselt ette mõned rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 1 XXX miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta 2021 Aasta 2022 Aasta 2023 Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027 KOKKU 2021–2027 PEADIREKTORAAT: DG GROW 03.020101 – Kaupade ja teenuste siseturu toimimine ja selle arendamine Kulukohustuste assigneeringud 1,026 1,774 2,075 2,083 2,150 0,928 0,688 10,723 Maksete assigneeringud 1,026 1,774 2,075 2,083 2,150 0,928 0,688 10,723 Eelarvereal 03.020101 esitatud summat on vaja DG ENVi/DG GROW ning JRC vaheliste halduskokkulepete osaliseks rahastamiseks ning DG GROW-d puudutavate sätetega seotud uuringute ja andmete hankimiseks. Eeldatakse, et halduskokkulepped lähevad DG GROW-le maksma ligikaudu 2,669 miljonit eurot. 2023. aastal kulutab DG GROW 50 000 eurot, et korraldada hange tehnilise arvamuse saamiseks CENi/CENELECi standardimistöö kohta. Samuti sisaldab see summat, mis on eelarves ette nähtud asutusesiseseks toetuseks avatud andmeruumi teostatavusuuringule. Pärast esialgset arendusetappi võib tekkida vajadus täiendavate vahendite järele. DG GROW-lt oodatakse akudega seotud elektroonilise teabevahetuse IT-arenduskulusid. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 3 Loodusvarad ja keskkond miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta 2021 Aasta 2022 Aasta 2023 Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027 KOKKU 2021–2027 PEADIREKTORAAT: DG ENV 09 02 02 – Ringmajandus ja elukvaliteet Kulukohustuste assigneeringud 1,053 0,982 1,835 1,286 0,948 0,622 0,530 7,256 Maksete assigneeringud 1,053 0,982 1,835 1,286 0,948 0,622 0,530 7,256 Eespool punktis 09.02.02 esitatud summa sisaldab ECHA vahendite suurendamiseks vajalikku tasaarvestust programmi LIFE eelarvest. Seda summat on vaja ECHA toetuse suurendamiseks ning DG ENVi/DG GROW ja JRC vaheliste halduskokkulepete rahastamiseks ning DG ENVit puudutavate sätetega seotud uuringute ja andmete hankimiseks. JRC-l on oluline roll komisjoni toetamisel vajaliku tehnilise tööga. JRC esitas oma ressursivajaduste parima hinnangu, mis põhineb nende praegustel teadmistel ning DG ENVi ja DG GROW esitatud ülesannete loetelul. Neid hinnanguid võib seega täpsustada, näiteks halduskokkulepete üle peetavate läbirääkimiste käigus. Eelkõige seoses üldotstarbeliste kantavate patareide ja akude ühtse kirjeldusega laiendati kavandatava määruse viimases versioonis kohaldamisala ning vahendid tuleb vastavalt läbi vaadata. Halduskokkulepete maksumus DG ENVi jaoks on eeldatavasti ligikaudu 3,935 miljonit eurot. JRC saaks komisjoni toetada mitme ülesande täitmisel: üldotstarbeliste patareide ja akude ning tööstuslike/elektrisõidukiakude jõudluse ja vastupidavuse ühtsete kirjelduste väljatöötamine; ühtlustatud arvutuseeskirjade koostamine CO 2 jalajälje deklareerimiseks tööstuslike/elektrisõidukiakude puhul; patareides ja akudes sisalduva ringlussevõetud materjali, ringlussevõtu määrades ja taaskasutusse võetud materjalide ühtlustatud arvutuseeskirjade koostamine; keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide analüüsimine (sealhulgas konsulteerimine riigihangete sidusrühmadega ja kavandatud riigihanke-eeskirjade õiguslik kontroll); kantavate patareide ja akude eemaldatavust ja asendatavust käsitlevate suuniste koostamise toetamine. Hanked hõlmavad patareide ja akude andmete ostmist 2021. aastal, et vaadata läbi patareide ja akude tootekategooria keskkonnajalajälje määramise eeskiri, tootekategooria keskkonnajalajälje määramise veebivahendi väljatöötamise tellimist 2022. aastal, tehnilise arvamuse palumist standardimistöö kohta CENis/CENELECis 2023. aastal ja turu-uuringut teiseste materjalide kättesaadavuse kohta 2027. aastal. Need kulud ulatuvad 2021. aastal 300 000 euroni, 2022. aastal 80 000 euroni ja 2027. aastal 100 000 euroni. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 Euroopa avalik haldus miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta 2021 Aasta 2022 Aasta 2023 Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027 KOKKU 2021–2027 PEADIREKTORAAT: DG ENV, DG GROW ja EUROSTAT Personalikulud 0,475 0,515 0,515 0,555 0,555 0,230 0,230 3,075 Muud halduskulud DG ENV, DG GROW ja EUROSTAT KOKKU 0,475 0,515 0,515 0,555 0,555 0,230 0,230 3,075 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) 0,475 0,515 0,515 0,555 0,555 0,230 0,230 3,075 Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega. miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta 2021 Aasta 2022 Aasta 2023 Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027 Aasta 2028 Aasta 2029 KOKKU 2021–2029 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU Kulukohustused 2,554 3,271 4,476 3,924 3,653 1,780 1,447 0,420 0,428 21,953 Maksed 2,554 3,271 4,476 3,924 3,653 1,780 1,447 0,420 0,428 21,953 3.2.2. Hinnanguline mõju ECHA assigneeringutele Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Märkige eesmärgid ja väljundid Aasta N Aasta N+1 Aasta N+2 Aasta N+3 Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) KOKKU VÄLJUNDID Väljundi liik Keskmine kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Väljundite arv kokku Kulud kokku ERIEESMÄRK nr 1 … - Väljund - Väljund - Väljund Erieesmärk nr 1 kokku ERIEESMÄRK nr 2 ... - Väljund Erieesmärk nr 2 kokku KULUD KOKKU 3.2.3. Hinnanguline mõju inimressurssidele 3.2.3.1. Kokkuvõte Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: ECHA personalivajadused (miljonites eurodes (kolme komakohaga)) Aasta 2021 Aasta 2022 Aasta 2023 Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027 Aasta 2028 Aasta 2029 KOKKU Ajutised töötajad (AD palgaastmed) 0,289 0,294 0,300 0,306 0,312 0,319 0,325 2,145 Ajutised töötajad (AST palgaastmed) Lepingulised töötajad 0,069 0,070 0,072 0,211 Lähetatud riiklikud eksperdid KOKKU 0,358 0,365 0,372 0,306 0,312 0,319 0,325 2,357 ECHA personalivajadused (täistööajale taandatud töötajad): Aasta 2021 Aasta 2022 Aasta 2023 Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027 Aasta 2028 Aasta 2029 Ajutised töötajad (AD palgaastmed) 0 0 2 2 2 2 2 2 2 Ajutised töötajad (AST palgaastmed) Lepingulised töötajad 0 0 1 1 1 Lähetatud riiklikud eksperdid KOKKU 0 0 3 3 3 2 2 2 2 3.2.3.2. DG ENVi, DG GROW ja EUROSTATi hinnanguline personalivajadus Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist. Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma) Aasta 2021 Aasta 2022 Aasta 2023 Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) 20 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 1 1 1 1 1 1 1 XX 01 01 02 (delegatsioonides) XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad ) 20 02 02 01/03 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) 4,0 4,5 4,5 5,0 5,0 1,0 1,0 XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides) XX 01 04 yy - peakorteris – delegatsioonides XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) Muud eelarveread (täpsustage) KOKKU 5,0 5,5 5,5 6,0 6,0 2,0 2,0 Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad AD ametikohti on vaja määruse üle läbirääkimiste pidamiseks ja selle üldiseks rakendamiseks ning mitmesuguseks ettevalmistavaks tööks ja teiseste õigusaktide koostamiseks vastavalt patareisid ja akusid käsitlevas määruses kavandatud tähtaegadele. Koosseisuvälised töötajad Riigi lähetatud eksperdi ametikohta ja lepingulisi töötajaid on vaja tehnilise töö tegemiseks, sealhulgas: CENi/CENELECi standardimistöö jälgimine; materjali kättesaadavuse pidev ülevaatamine, et hoida ringlussevõetud materjali sisalduse eesmärgid kooskõlas turu arenguga; delegeeritud õigusaktide ettevalmistamine patareide ja akude jõudlus- ja vastupidavusnõuete kohta, samaväärsete tingimuste kohta töötlemiseks väljaspool ELi (sealhulgas Teadusuuringute Ühiskeskuse ettevalmistustöö jälgimine), tootjate registreerimisvormi ja seisukorra parameetreid käsitlevate rakendusaktide ettevalmistamine; selliste rakendusaktide kehtestamine, millega määratakse kindlaks pädevatele asutustele ja komisjonile aruannete esitamise vormid; süsteemide väljatöötamine esitatavate andmete vastuvõtmiseks ning andmete õigsuse ja täielikkuse analüüsimiseks ning teabevahetuseks ja IT-töötajatele andmete levitamiseks (Eurostat); tarkvara ja vormingute loomine avatud andmeruumiga seotud teabe esitamiseks; patareisid ja akusid käsitlevate tootekategooria keskkonnajalajälje määramise eeskirjade läbivaatamine (sealhulgas Teadusuuringute Ühiskeskuse ettevalmistustöö jälgimine); kantavate patareide ja akude eemaldatavuse ja asendatavuse suuniste koostamine; määruse võimalik läbivaatamine, et kehtestada liigiti kogumise eesmärgid V lisa punktis 3 tuleks esitada täistööajale taandatud töötajate kulude arvutamise meetodi kirjeldus. 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga ×Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine. Lisaülesanded, mida komisjon peab täitma, eeldavad täiendavaid ressursse seoses liidu rahalise toetusega ja Euroopa Kemikaaliameti ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohtadega. Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku muutmist . Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist. 3.3. Hinnanguline mõju tuludele Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele. Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: omavahenditele muudele tuludele palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Tulude eelarverida: Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud Ettepaneku/algatuse mõju Aasta N Aasta N+1 Aasta N+2 Aasta N+3 Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) Artikkel …………. Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab. Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod. 3.4. Hinnanguline mõju tuludele Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele. Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: omavahenditele muudele tuludele palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Tulude eelarverida: Jooksva aasta eelarvest kättesaadavad assigneeringud Ettepaneku/algatuse mõju Aasta N Aasta N+1 Aasta N+2 Aasta N+3 Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) Artikkel …………. Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab. Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.
TOC \o "1-1" \h \z \t "Annexe titre;1" I LISA Ohtlike ainete kasutamise piirangud PAGEREF _Toc59458711 \h 2 II LISA CO 2 jalajälg PAGEREF _Toc59458712 \h 3 III LISA Üldkasutatavate kantavate patareide ja akude elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrid PAGEREF _Toc59458713 \h 7 IV LISA Nõuded tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude elektrokeemilisele jõudlusele ja vastupidavusele PAGEREF _Toc59458714 \h 8 V LISA Ohutusparameetrid PAGEREF _Toc59458715 \h 9 VI LISA Märgistusnõuded PAGEREF _Toc59458716 \h 11 VII LISA Akude seisukorra ja oodatava kasutusea määramise parameetrid PAGEREF _Toc59458717 \h 12 VIII LISA Vastavushindamismenetlused PAGEREF _Toc59458718 \h 13 IX LISA ELi vastavusdeklaratsioon nr … PAGEREF _Toc59458719 \h 16 X LISA Toorainete ja riskikategooriate loetelu PAGEREF _Toc59458720 \h 17 XI LISA Kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise määrade arvutamine PAGEREF _Toc59458721 \h 18 XII LISA Töötlemis- ja ringlussevõtunõuded PAGEREF _Toc59458722 \h 19 LISAXIII Euroopa elektroonilises teabevahetussüsteemis säilitatav teave PAGEREF _Toc59458723 \h 21 XIV LISA Vastavustabel PAGEREF _Toc59458724 \h 23 I LISA Ohtlike ainete kasutamise piirangud Aine või ainerühma nimetus Piirangutingimused 1. Elavhõbe CASi nr 7439-97-6 EÜ nr 231-106-7 ja selle ühendid Patareid ja akud, olenemata sellest, kas need on seadmetesse paigaldatud või mitte, ei tohi sisaldada elavhõbedat (väljendatuna metallilise elavhõbedana) üle 0,0005 % massist. Direktiivi 2000/53/EÜ kohaldamisalasse kuuluvates sõidukites kasutatavad patareid ja akud ei tohi sisaldada homogeenses materjalis elavhõbedat (väljendatuna metallilise elavhõbedana) üle 0,1 % massist. 2. Kaadmium CASi nr 7440-43-9 EÜ nr 231-152-8 ja selle ühendid Kantavad patareid ja akud, olenemata sellest, kas need on seadmetesse paigaldatud või mitte, ei tohi sisaldada kaadmiumi (väljendatuna metallilise kaadmiumina) üle 0,002 % massist. Punktis 1 sätestatud piirangut ei kohaldata kantavatele patareidele ja akudele, mis on ette nähtud kasutamiseks avarii- ja häiresignalisatsioonisüsteemides, sealhulgas avariivalgustuses; meditsiiniseadmetes. Direktiivi 2000/53/EÜ kohaldamisalasse kuuluvates sõidukites kasutatavad patareid ja akud ei tohi sisaldada homogeenses materjalis kaadmiumi (väljendatuna metallilise kaadmiumina) üle 0,01 % massist. Punktis 3 sätestatud piirangut ei kohaldata sõidukitele, mille suhtes kehtib direktiivi 2000/53/EÜ II lisa kohane erand. II LISA CO 2 jalajälg Mõisted Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid: „tegevusandmed“ – protsessidega seotud teave olelusringi andmike modelleerimisel. Protsessi tegevusi esindavate protsessiahelate olelusringi andmike koondtulemused korrutatakse vastavate tegevusandmetega ja liidetakse seejärel kokku, et tuletada selle protsessiga seotud keskkonnajalajälg; „materjalide loetelu“ – uuringuga hõlmatud toote tootmiseks vajalike toorainete, alakoostude, vahekoostude, alakomponentide ja osade ning nende koguste loetelu; „ettevõttespetsiifilised andmed“ – ühest või mitmest üksusest otse mõõdetud või kogutud andmed (asukohaspetsiifilised andmed), mis esindavad ettevõtte tegevust. Samatähenduslik mõistega „esmased andmed“; „funktsionaalne üksus“ – hinnatava toote funktsiooni(de) ja/või teenus(t)e kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed aspektid; „olelusring“ – tootesüsteemi järjestikused omavahel seotud etapid alates tooraine hankimisest või loodusvaradest tootmisest kuni toote lõpliku kõrvaldamiseni (ISO 14040:2006); „olelusringi andmik“ – elementaar-, jäätme- ja tootevoogude vastasmõjude kogum olelusringi andmiku andmekogumis; „olelusringi andmiku andmekogum“ – dokument või fail, mis sisaldab konkreetse toote või muu võrdlusaluse (nt tegevuskoht, protsess) olelusringi teavet ja hõlmab kirjeldavaid metaandmeid ja olelusringi kvantitatiivset andmikku. Olelusringi andmiku andmekogum võib olla protsessiüksuse andmekogum, osaliselt liidetud andmete andmekogum või liidetud andmete andmekogum; „etalonvoog“ – konkreetse tootesüsteemi protsesside väljundite kogus, mis on vajalik funktsionaalse üksusega väljendatud funktsiooni täitmiseks (standardi ISO 14040:2006 põhjal); „teisesed andmed“ – andmed, mis ei ole saadud CO 2 jalajälje uuringut tegeva ettevõtte tarneahelas konkreetse protsessi käigus. See tähendab andmeid, mille saamiseks ettevõte ei kasuta otsest andmekogumist, mõõtmist ega hindamist, vaid mis on saadud kolmanda isiku olelusringi andmike andmebaasist või muudest allikatest. Teisesed andmed hõlmavad tööstusharu keskmisi andmeid (nt avaldatud tootmisandmed, valitsuse statistika ja tööstusühenduste andmed), kirjandusuuringuid, tehnilisi uuringuid ja patente ning võivad põhineda ka finantsandmetel ja sisaldada asendusandmeid ja muid üldisi andmeid. Esmaseid andmeid, mis läbivad horisontaalse liitmise etapi, käsitatakse teiseste andmetena; „süsteemipiirid“ – olelusringi uuringuga hõlmatud või sellest välja jäetud aspektid. Lisaks peavad akude CO 2 jalajälje arvutamise ühtlustatud eeskirjad sisaldama muid nende tõlgendamiseks vajalikke määratlusi. Kohaldamisala Käesolevas lisas on esitatud olulised elemendid CO 2 jalajälje arvutamiseks. Artiklis 7 osutatud ühtlustatud arvutuseeskirjad peavad põhinema käesolevas lisas esitatud olulistel elementidel, olema kooskõlas komisjoni koostatud toote keskkonnajalajälje meetodi viimase versiooni ja asjakohaste tootekategooria keskkonnajalajälje määramise eeskirjadega ning kajastama rahvusvahelisi kokkuleppeid ja tehnilisi/teaduslikke edusamme olelusringi hindamise valdkonnas . Olelusringi CO 2 jalajälje arvutamine peab põhinema materjalide loetelul, energial ja abimaterjalidel, mida konkreetses tehases konkreetse akumudeli tootmiseks kasutatakse. Eelkõige tuleb täpselt kindlaks teha elektroonilised komponendid (nt aku haldusmoodulid, ohutusmoodulid) ja katoodi materjalid, kuna neist võib saada aku CO 2 jalajälje peamine suurendaja. Funktsionaalne üksus ja etalonvoog Funktsionaalne üksus on täpsemalt määratletud kui üks kWh (kilovatt-tund) kogu energiast, mida akusüsteem annab kasutusea jooksul, mõõdetuna kWh-des. Koguenergia saadakse tsüklite arvu korrutamisel iga tsükli jooksul väljastatud energia kogusega. Etalonvoog on määratletud funktsiooni täitmiseks vajalik tootekogus, mida mõõdetakse aku kilogrammides kWh koguenergia kohta, mida seade oma kasutusea jooksul vajab. Kõik valmistaja poolt CO 2 jalajälje mõõtmiseks kogutud kvantitatiivsed sisend- ja väljundandmed arvutatakse selle etalonvoo suhtes. Süsteemipiirid Süsteemipiiridesse arvatakse järgmised olelusringi etapid ja protsessid. Olelusringi etapp Hõlmatud protsesside lühikirjeldus Tooraine hankimine ja eeltöötlus Hõlmab kaevandamist ja eeltöötlust kuni akuelementide ja komponentide (aktiivsed materjalid, separaator, elektrolüüt, kestad, aktiivsed ja passiivsed akukomponendid) ning elektriliste/elektrooniliste komponentide tootmiseni Põhitoote tootmine Akuelementide kokkupanek ja akude kokkupanek akuelementidest ning elektrilistest/elektroonilistest komponentidest Turustamine Vedu müügikohta Olelusringi lõpp ja ringlussevõtt Kogumine, demonteerimine ja ringlussevõtt Välja jäetakse järgmised protsessid: akude kooste- ja ringlussevõtuseadmete tootmine, kuna mobiilsete rakenduste jaoks ette nähtud suure erienergiaga akude tootekategooria keskkonnajalajälje määramise eeskirjas arvutatud mõju on tähtsusetu; akukoosteprotsess algseadmete valmistaja süsteemi osadega. See on peamiselt mehaaniline koostamine ja kuulub algseadmete valmistaja seadme või sõiduki koosteliini koosseisu. Selle protsessi eraldi energia- ja materjalikulu on algseadmete valmistaja komponentide tootmise protsessiga võrreldes tühine. Kasutusetapp tuleks olelusringi CO 2 jalajälje arvutustest välja jätta, kuna see ei ole valmistajate otsese mõju all, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et akutootjate poolt projekteerimisetapis tehtud valikud võivad anda CO 2 jalajälge olulise panuse. Ettevõttespetsiifiliste ja teiseste andmekogumite kasutamine Kuna akukomponente on palju ning protsessid on keerukad, peab ettevõtja, kui see on põhjendatud, piirama ettevõttespetsiifiliste andmete kasutamist akuga seotud osade protsesside ja komponentide analüüsimiseks. Eelkõige peavad kõik tegevusandmed, mis on seotud aku anoodi, katoodi, elektrolüüdi, separaatori ja elementide kestadega, viitama konkreetsele akumudelile, mis on toodetud konkreetses tootmisettevõttes (st vaikeväärtusi ei või kasutada). Akuspetsiifilisi tegevusandmeid kasutatakse koos toote keskkonnajalajälje nõuetele vastavate teiseste andmekogumitega. Kuna CO 2 jalajälje deklaratsioon peab käsitlema kindlaksmääratud tootmiskohas toodetud akumudelit, ei tohiks olla lubatud valimi koostamine sama akumudelit tootvatest eri käitistest kogutud andmetest. Akumudeli tootmiseks kasutatavate materjalide loetelu või energiaallikate jaotuse muutumise korral tuleb selle akumudeli CO 2 jalajälg uuesti arvutada. Delegeeritud õigusaktiga väljatöötatavad ühtlustatud eeskirjad peavad hõlmama järgmiste olelusringi etappide üksikasjalikku modelleerimist: Tooraine hankimise ja eeltöötluse etapp Tootmisetapp Turustamine Elektrienergia omatootmine Olelusringi lõpp CO 2 jalajälje mõjuhindamine Aku CO 2 jalajälg arvutatakse kooskõlas mõjukategooriat „kliimamuutused“ käsitleva olelusringi mõjuhindamise meetodiga, mida soovitatakse Teadusuuringute Ühiskeskuse 2019. aasta aruandes, mis on kättesaadav aadressil https://eplca.jrc.ec.europa.eu/permalink/PEF_method.pdf . Tulemused esitatakse kirjeldatud tulemustena (ilma normaliseerimise ja kaalumiseta). Kasutatavate kirjeldustegurite loetelu on kättesaadav aadressil https://eplca.jrc.ec.europa.eu/EnviromentalFootprint.html . Kompenseerimine Kompensatsiooni arvutamisel võetakse aluseks võrdlusalus, milleks on hüpoteetiline stsenaarium, mis kirjeldab heidet olukorras, kus kompenseerivat leevendusprojekti ei ole veel rakendatud. Kompensatsioonimeetmeid CO 2 jalajälje deklaratsioonis ei kajastata, kuid need võib esitada eraldi täiendava keskkonnateabena ja neid võib kasutada teavitamiseks. CO 2 jalajälje tulemusklassid Olenevalt ELi siseturule lastud akude CO 2 jalajälje deklaratsioonides esitatud väärtuste jaotusest määratakse turul olevate toodete eristamise võimaldamiseks kindlaks otstarbekas arv tulemusklasse, kusjuures A-kategooria on parim klass, mille puhul CO 2 jalajälg on olelusringi jooksul väikseim. Iga tulemusklassi künnisväärtuse ja klassi ulatuse kindlaksmääramine põhineb eelneva kolme aasta jooksul turule lastud akude tõhususe jaotusel, eeldatavatel tehnoloogilistel täiustustel ja muudel kindlaks määratavatel tehnilistel teguritel. Komisjon vaatab tulemusklasside arvu ja künnisväärtused üle iga kolme aasta järel, et need kajastaksid turu tegelikku olukorda ja selle eeldatavat arengut. CO 2 heite piirväärtused Tuginedes turule lastud akumudelite CO 2 jalajälje deklaratsioonide kaudu kogutud teabele ja CO 2 jalajälje tulemusklasside suhtelisele jaotusele ning võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut selles valdkonnas, määrab komisjon kindlaks tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude olelusringi maksimaalse CO 2 jalajälje piirväärtused pärast asjakohast mõjuhindamist kõnealuste väärtuste kindlakstegemiseks. Maksimaalseid CO 2 jalajälje piirväärtusi käsitlevas ettepanekus võtab komisjon arvesse turul olevate akude CO 2 jalajälje väärtuste suhtelist jaotust, liidu turule lastud akude CO 2 jalajälje vähendamisel tehtud edusammude ulatust ning selle meetme tegelikku ja võimalikku panust liidu kestliku liikuvuse ja kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisse 2050. aastaks. III LISA Üldkasutatavate kantavate patareide ja akude elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrid Patarei või aku mahutavus, elektrilaeng, mida patarei või aku suudab kindlates tingimustes anda. Minimaalne keskmine kestvus, minimaalne keskmine tühjenemisaeg konkreetsetes rakendustes kasutamise korral olenevalt patarei või aku tüübist. Säilivusaeg (viibinud kasutuselevõtu tõttu muutunud toimivus), minimaalse keskmise kestvuse suhteline vähenemine pärast kindlaksmääratud ajavahemikku ja kindlates tingimustes. Vastupidavus tsüklite arvuna (akude puhul), aku mahutavus pärast kindlaksmääratud laadimis- ja tühjenemistsüklite arvu. Vastupidavus lekkele, st vastupidavus elektrolüüdi, gaasi või muu materjali ootamatule väljapääsule (halb, hea või väga hea). IV LISA Nõuded tööstuslike akude ja elektrisõidukiakude elektrokeemilisele jõudlusele ja vastupidavusele A osa Elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavusega seotud parameetrid Nimimahutavus (Ah) ja mahutavuse vähenemine (%). Võimsus (W) ja võimsuse vähenemine (%). Sisetakistus (ꭥ) ja sisetakistuse suurenemine (%). Täistsükli kasutegur ja selle vähenemine (%). Märge nende eeldatava kasutusea kohta tingimustes, mille jaoks need on projekteeritud. „Nimimahutavus“ – ampertundide koguarv (Ah), mida saab täielikult laetud akust kindlatel tingimustel välja võtta. „Mahutavuse vähenemine“ – aja jooksul ja kasutamisel toimuv vähenemine laengus, mida aku suudab nimipingel anda, võrreldes valmistaja deklareeritud algse nimimahutavusega. „Võimsus“ – energiakogus, mida aku suudab teatava ajavahemiku jooksul anda. „Võimsuse vähenemine“ – aja jooksul ja kasutamisel tomuv vähenemine võimsuses, mida aku suudab nimipingel anda. „Sisetakistus“ – vastuseis elektrivoolule elemendis või akus, st elektroontakistuse ja ioontakistuse summa, mis annab panuse koguaktiivtakistusse, sealhulgas induktiivsed/mahtuvusomadused. „Täistsükli kasutegur“ – aku tühjenduskatse ajal saadava netoenergia suhe koguenergiasse, mis on vajalik algse laetustaseme taastamiseks standardlaadimisega. B osa A osas loetletud parameetrite mõõtmisi selgitavad elemendid Rakendatud tühjenemismäär ja laadimismäär. Aku suurima lubatud võimsuse (W) ja akuenergia (Wh) suhe. Tühjendussügavus tsüklilise kasutusea katses. Võimsus 80 % ja 20 % laetustaseme juures. Vajaduse korral kõik mõõdetud parameetritega tehtud arvutused. V LISA Ohutusparameetrid Termolöök ja termotsüklimine Katse eesmärk on hinnata muutusi aku terviklikkuses, mis tulenevad elementide komponentide paisumisest ja kokkutõmbumisest kokkupuutel äärmuslike ja äkiliste temperatuurimuutustega, ning selliste muutuste võimalikke tagajärgi. Termolöögi ajal hoitakse akut kindla ajavahemiku jooksul kahel piirtemperatuuril. Väline lühisekaitse Katsega hinnatakse aku ohutust välise lühise korral. Katsega saab hinnata liigvoolukaitseseadme aktiveerumist või elementide võimet pidada vastu voolule, ilma et tekiks ohtlik olukord (nt kontrollimatu ülekuumenemine, plahvatus, põlemine). Peamised riskitegurid on elemendi kuumenemine ja elektrikaar, mis võivad kahjustada vooluahelat või vähendada isolatsioonitakistust. Ülelaadimiskaitse Katsega hinnatakse aku ohutust ülelaadimise korral. Ülelaadimise korral on peamised ohutusriskid elektrolüüdi lagunemine, katoodi ja anoodi lagunemine, tahke elektrolüüdi vahefaasi eksotermiline lagunemine, separaatori lagunemine ja liitiumi sadestumine, mille tulemuseks võib olla aku isekuumenemine ja kontrollimatu ülekuumenemine. Katse tulemust mõjutavad tegurid peaksid hõlmama vähemalt laadimismäära ja katse lõpuks saavutatud laetustaset. Kaitse saab tagada kas pinge reguleerimisega (katkemine pärast laadimise piirpinge saavutamist) või voolu reguleerimisega (katkemine pärast maksimaalse laadimisvoolu ületamist). Ületühjenemiskaitse Katsega hinnatakse aku ohutust ületühjenemise korral. Ületühjenemise korral esinevate ohutusriskide hulka kuulub polaarsuse vahetumine, mille tulemuseks on anoodi voolukollektori (vask) oksüdeerumine ja metalli sadestumine katoodil. Isegi minimaalne ületühjenemine võib põhjustada dendriitide moodustumise ja lõpuks lühise. Liigtemperatuurikaitse Katsega hinnatakse temperatuuri reguleerimise rikke või muude sisemise ülekuumenemise vastaste kaitsemehhanismide tõrgete mõju töötamise ajal. Ülekuumenemise levimine Katsega hinnatakse aku ohutust ülekuumenemise levimise korral. Kontrollimatu ülekuumenemine ühes elemendis võib põhjustada kaskaadreaktsiooni kogu akus, mis võib koosneda paljudest elementidest. Sellel võivad olla tõsised tagajärjed, sealhulgas gaasi märkimisväärne eraldumine. Katses tuleb võtta arvesse Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) ja ÜRO üldiste tehniliste normide raames transpordirakenduste jaoks väljatöötatavaid katseid. Välisjõudude tekitatud mehaaniline kahjustus (kukkumine ja löök) Katsetega simuleeritakse ühte või mitut olukorda, kus aku juhuslikult kukub või seda tabab tugev löök ning aku on endiselt oma otstarbekohases kasutuses. Selliste olukordade simuleerimisel tuleks kajastada tegelikku kasutust. Sisemine lühis Katsega hinnatakse aku ohutust sisemise lühise olukordades. Sisemised lühised, mille esinemine on üks akutootjate peamisi probleeme, võivad põhjustada gaasi eraldumist, kontrollimatut ülekuumenemist ja sädemeid, mis võivad süüdata elemendist väljuvad elektrolüüdiaurud. Sisemiste lühiste tekkimise võivad esile kutsuda tootmisvead, lisandite esinemine elementides või liitiumi dendriitne kasv ning see põhjustab suurema osa kasutamisel ette tulevatest ohutusjuhtumitest. Sisemise lühise võimalusi on mitu (nt katoodi/anoodi, alumiiniumist voolukollektori/ vasest voolukollektori, alumiiniumist voolukollektori / anoodi kontakt) ja neil kõigil on erinev kontakttakistus. Ülekuumutamine Katse käigus hoitakse akut kõrgendatud temperatuuril (standardis IEC 62619 on see 85 °C), mis võib vallandada eksotermilise lagunemise reaktsiooni ja põhjustada elemendi kontrollimatu ülekuumenemise. Kõikide punktides 1–9 loetletud ohutusparameetrite puhul tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta veevabadest elektrolüütidest toimuva mürgiste gaaside eraldumise riski. VI LISA Märgistusnõuded A osa Üldteave patareide ja akude kohta Teave patareide ja akude märgistusel: valmistaja nimi, registreeritud kaubanimi või kaubamärk; patarei või aku tüüp, partii- või seerianumber või muu tähis, mis võimaldab seda üheselt identifitseerida; patarei või aku mudelitähis; tootmiskuupäev; turule laskmise kuupäev; patarei- või akukeemia; muud patareis või akus sisalduvad ohtlikud ained kui elavhõbe, kaadmium ja plii; patareis või akus sisalduvad kriitilise tähtsusega toorained. B osa Patareide ja akude liigiti kogumise sümbol C osa Ruutkood Ruutkoodi värv peab olema 100 % musta ja see peab olema suuruses, mis on kergesti loetav üldkättesaadava ruutkoodilugejaga, näiteks kaasaskantavatesse sideseadmetesse integreeritud lugejaga. VII LISA Akude seisukorra ja oodatava kasutusea määramise parameetrid Akude seisukorra määramise parameetrid: allesjäänud mahutavus; mahutavuse koguvähenemine; allesjäänud võimsus ja võimsuse vähenemine; täistsükli allesjäänud kasutegur; tegelik jahutusvajadus; isetühjenemise määrade areng; aktiivtakistus ja/või elektrokeemiline impedants. Akude eeldatava kasutusea määramise parameetrid: aku tootmise ja kasutuselevõtu kuupäevad; energia läbilaskevõime; läbilaskevõime. VIII LISA Vastavushindamismenetlused A osa MOODUL A – TOOTMISE SISEKONTROLL Mooduli kirjeldus Tootmise sisekontroll on vastavushindamismenetlus, millega valmistaja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et patarei või aku vastab artiklites 6, 9, 10, 11, 12, 13 ja 14 sätestatud nõuetele, mida selle suhtes kohaldatakse. Tehniline dokumentatsioon Valmistaja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata patarei või aku vastavust punktis 1 osutatud asjakohastele nõuetele. Tehnilises dokumentatsioonis esitatakse kohaldatavad nõuded ja käsitletakse patarei või aku projekteerimist, tootmist ja otstarbekohast kasutust hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohasel juhul vähemalt järgmist: patarei või aku ja selle otstarbekohase kasutuse üldine kirjeldus; alusprojekt, tööjoonised ning detailide, alakoostude ja vooluringide skeemid; alapunktis b osutatud jooniste ja skeemide ning patarei või aku tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused; loetelu, mis sisaldab järgmist: i) artiklis 15 osutatud harmoneeritud standardid, mida kohaldatakse tervikuna või osaliselt; ii) artiklis 16 osutatud ühtsed kirjeldused, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt; iii) muud asjakohased tehnilised kirjeldused, mida on mõõtmisel või arvutamisel kasutatud; iv) märge selle kohta, milliseid punktis i osutatud harmoneeritud standardite osi ja punktis ii osutatud ühtsete kirjelduste osi on kohaldatud; v) kui punktis i osutatud harmoneeritud standardeid ja punktis ii osutatud ühtseid kirjeldusi ei ole kohaldatud, siis punktis 1 osutatud nõuete täitmiseks kasutatud lahenduste kirjeldus; katsearuanded. Tootmine Valmistaja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaksid patarei või aku vastavuse punktis 2 nimetatud tehnilisele dokumentatsioonile ja punktis 1 osutatud nõuetele. CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon Valmistaja kinnitab CE-märgise igale punktis 1 osutatud nõuetele vastava patarei- või akumudeli pakendile või kui see tarnitakse ilma pakendita, siis patarei- või akumudeliga kaasas olevasse dokumenti. Valmistaja koostab iga patarei- või akumudeli kohta ELi vastavusdeklaratsiooni kooskõlas artikliga 18 ja säilitab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast vastava patarei- või akumudeli viimase patarei või aku turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks. Volitatud esindaja Punkti 4 kohaseid valmistaja kohustusi võib tema nimel ja vastutusel täita tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses ära märgitud. B osa MOODUL A1 – TOOTMISE SISEKONTROLL KOOS JÄRELEVALVE ALL TOIMUVA KONTROLLIGA Mooduli kirjeldus Tootmise sisekontroll koos järelevalve all toimuva kontrolliga on vastavushindamismenetlus, millega valmistaja täidab punktides 2, 3, 4 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et patarei või aku vastab artiklites 7, 8 ja 39 sätestatud nõuetele, mida selle suhtes kohaldatakse. Tehniline dokumentatsioon Valmistaja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata patarei või aku vastavust punktis 1 osutatud nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis esitatakse punktis 1 nimetatud kohaldatavad nõuded ning käsitletakse patarei või aku projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohasel juhul vähemalt järgmist: aku üldine kirjeldus; alusprojekt, tööjoonised ning detailide, alakoostude ja vooluringide skeemid; alapunktis b osutatud jooniste ja skeemide ning patarei või aku tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused; katsearuanded. Tootmine Valmistaja või importija, kes laseb patarei või aku liidu turule, võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaksid toodete vastavuse punktis 2 nimetatud tehnilisele dokumentatsioonile ja punktis 1 osutatud kohaldatavatele nõuetele. Toote- ja teabekontroll Iga patarei- või akumudeli ja vajaduse korral iga partii puhul, mille valmistaja või importija liidu turule laseb, teeb nimetatud ettevõtja ühe või mitu patarei- või akumudeli või patarei- või akupartii ühe või mitme konkreetse aspektiga seotud katset, et kontrollida vastavust punktis 1 osutatud asjaomastele nõuetele. Suurte patarei- või akupartiide puhul moodustab valmistaja, volitatud esindaja või importija akudest statistiliselt esindava valimi. Valmistaja või importija, kes laseb akumudeli liidu turule, esitab käesoleva määruse artiklites 7, 8 ja 39 nimetatud teabe ja dokumendid teavitatud asutusele kõnealustes artiklites ja kohaldatavates rakendusmeetmetes sätestatud kohaldatavatele nõuetele ja kohustustele vastavuse kontrollimiseks. CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon Valmistaja kinnitab CE-märgise ja punktis 4 nimetatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele vastavale patareile või akule või nende pakendile. Valmistaja koostab iga patarei- või akumudeli kohta ELi vastavusdeklaratsiooni kooskõlas artikliga 18 ja säilitab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast vastava mudeli viimase patarei või aku turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks. Volitatud esindaja Punktide 4 ja 5 kohaseid valmistaja kohustusi võib tema nimel ja vastutusel täita valmistaja volitatud esindaja, juhul kui need on volituses ära märgitud. IX LISA ELi vastavusdeklaratsioon nr … Patarei- või akumudel (toote-, tüübi-, partii- või seerianumber): Valmistaja ja vajaduse korral tema volitatud esindaja nimi ja aadress: Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud valmistaja ainuvastutusel. Deklareeritav toode (patarei või aku identimisandmed, mis võimaldavad seda jälgida): patarei või aku kirjeldus. Punktis 4 nimetatud deklareeritav toode on kooskõlas asjaomaste liidu ühtlustamisõigusaktidega: … (viide muudele kohaldatavatele liidu õigusaktidele). Viited kasutatud asjaomastele harmoneeritud standarditele või ühtsetele kirjeldustele või viited muudele tehnilistele kirjeldustele, millele vastavust deklareeritakse: Teavitatud asutus … (nimi, aadress, number) … tegi … (tegevuse kirjeldus) … ja andis välja tõendi(d): … (üksikasjad, sealhulgas kuupäev ning vajaduse korral teave kehtivusaja ja -tingimuste kohta). Lisateave Alla kirjutanud (kelle poolt ja nimel): (väljaandmise koht ja kuupäev): (nimi, ametinimetus) (allkiri) X LISA Toorainete ja riskikategooriate loetelu Toorained: koobalt; looduslik grafiit; liitium; nikkel; punktides a–f loetletud toorainetel põhinevad keemilised ühendid, mis on vajalikud patareide või akude aktiivsete materjalide tootmiseks. Sotsiaalsete ja keskkonnariskide kategooriad: õhk; vesi; pinnas; elurikkus; inimeste tervis; töötervishoid ja tööohutus; töötajate õigused, sealhulgas lapstööjõu kasutamine; inimõigused; kogukonnaelu. Punktis 2 osutatud riske käsitlevad järgmised rahvusvahelised dokumendid: ÜRO üleilmse kokkuleppe kümme põhimõtet; UNEPi suunised toodete sotsiaalse olelusringi hindamiseks; Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni otsus COP VIII/28 – vabatahtlikud suunised bioloogilist mitmekesisust hõlmava mõjuhindamise kohta; ILO kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta; OECD hoolsuskohustuse suunised vastutustundliku äritegevuse kohta ning konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised. XI LISA Kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise määrade arvutamine Tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, ja liikmesriigid arvutavad kogumismäära protsendimäärana, mis saadakse vastavalt artiklite 48 ja 55 kohaselt asjaomasel kalendriaastal liikmesriigis kogutud kantavate patareide ja akude jäätmete, välja arvatud kergtranspordivahendite patareide ja akude jäätmete massi jagamisel selliste patareide ja akude keskmise massiga, mida tootjad müüvad kas otse lõppkasutajatele või tarnivad kolmandatele isikutele, et müüa neid lõppkasutajatele kõnealuses liikmesriigis asjaomasel aastal ja sellele eelnenud kahel kalendriaastal. Tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutuse organisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 47 lõikele 2, ja liikmesriigid arvutavad kantavate patareide ja akude, välja arvatud kergtranspordivahendite patareide ja akude, aastase müügi lõppkasutajatele asjaomasel aastal selliste patareide ja akude massina, mis tehti asjaomasel aastal esimest korda liikmesriigi territooriumil turul kättesaadavaks, jättes arvestamata need kantavad patareid ja akud, mis viidi asjaomase liikmesriigi territooriumilt kõnealusel aastal välja enne lõppkasutajatele müümist. Iga patarei või aku puhul arvestatakse ainult esimest korda, mil see liikmesriigi turul kättesaadavaks tehakse. Punktides 2 ja 3 kirjeldatud arvutuse aluseks võetakse kogutud andmed või kogutud andmetel põhinevad statistiliselt olulised hinnangud. XII LISA Töötlemis- ja ringlussevõtunõuded A osa Töötlemisnõuded Töötlemine hõlmab vähemalt vedelike ja hapete eemaldamist. Töötlemiskohas tehtav töötlemine ja ladustamine (sealhulgas ajutine ladustamine) peab toimuma kohtades, kus on vedelikukindel pind ja sobiv ilmastikukindel kate, või sobivates mahutites. Patarei- ja akujäätmeid tuleb töötlemiskohtades ladustada nii, et patarei- ja akujäätmeid ei segataks elektrit juhtivast või põlevast materjalist jäätmetega. Eraldi ettevaatusabinõud ja ohutusmeetmed peavad olema kehtestatud liitiumipõhiste patareide ja akude jäätmete töötlemiseks; need peavad olema käitlemise, sortimise ja ladustamise ajal kaitstud liigse kuumuse, vee või mis tahes purustamise või füüsilise kahjustuse eest. B osa Ringlussevõtu määrad Hiljemalt 1. jaanuariks 2025 tuleb ringlussevõtu käigus saavutada järgmised minimaalsed ringlussevõtu määrad: pliiakude ringlussevõtt keskmiselt 75 massiprotsenti; liitiumpatareide ja -akude ringlussevõtt keskmiselt 65 massiprotsenti; muude patarei- ja akujäätmete ringlussevõtt keskmiselt 50 massiprotsenti. Hiljemalt 1. jaanuariks 2030 tuleb ringlussevõtu käigus saavutada järgmised minimaalsed ringlussevõtu määrad: pliiakude ringlussevõtt keskmiselt 80 massiprotsenti; liitiumpatareide ja -akude ringlussevõtt keskmiselt 70 massiprotsenti. C osa Materjalide taaskasutusse võtmise määrad Hiljemalt 1. jaanuariks 2026 tuleb ringlussevõtu käigus saavutada järgmised materjalide taaskasutusse võtmise määrad: 90 % koobaltist; 90 % vasest; 90 % pliist; 35 % liitiumist; 90 % niklist. Hiljemalt 1. jaanuariks 2030 tuleb ringlussevõtu käigus saavutada järgmised materjalide taaskasutusse võtmise määrad: 95 % koobaltist; 95 % vasest; 95 % pliist; 70 % liitiumist; 95 % niklist. LISAXIII Euroopa elektroonilises teabevahetussüsteemis säilitatav teave Teavet ja andmeid töödeldakse kooskõlas komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/443 . Kohaldatakse spetsiaalset küberjulgeoleku korda kooskõlas komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2017/46 ja selle rakenduseeskirjadega. Konfidentsiaalsuse tase peab vastama kahjule, mis tuleneks andmete avaldamisest volitamata isikutele. SÜSTEEMI AVALIKULT JUURDEPÄÄSETAV OSA Teave, mille aku turule laskev ettevõtja salvestab ja teeb kättesaadavaks süsteemi üldsusele juurdepääsetavas osas: aku valmistaja; aku tüüp; mudeli üheseks ja lihtsaks identifitseerimiseks piisav üldkirjeldus, sealhulgas turule laskmise kuupäev; tootmiskoht ja -kuupäev; aku koostis, sealhulgas kriitilise tähtsusega toorained; teave CO 2 jalajälje kohta asjaomas(t)es rakendusmeetme(te)s osutatud ühikutes; teave tooraine vastutustundliku hankimise kohta, nagu on osutatud asjaomas(t)es rakendusmeetme(te)s; teave ringlussevõetud materjali sisalduse kohta, nagu on osutatud asjaomas(t)es rakendusmeetme(te)s; Nimimahutavus (Ah); miinimum-, nimi- ja maksimumpinge, vajaduse korral temperatuurivahemikega; algne võimsus (vattides) ja piirväärtused, vajaduse korral koos temperatuurivahemikuga; aku eeldatav kasutusiga tsüklites ja kasutatud võrdluskatse; ammendumise piirmahutavus (ainult elektrisõidukite akude puhul); temperatuurivahemik, mida aku suudab taluda, kui seda ei kasutata (võrdluskatse); kalendrilise kasutusea garantiiaeg; täistsükli kasutegur kasutuselevõtul ja pärast 50 % laadimis-tühjenemistsüklite läbimist; elemendi ja akukogumi sisetakistus; tsüklilise kasutusea asjakohase katse C-määr. NÕUDED SÜSTEEMI SELLELE OSALE, MILLELE ON JUURDEPÄÄS AINULT AKREDITEERITUD ETTEVÕTJATEL JA KOMISJONIL Süsteemi osa, millele on juurdepääs ainult akude akrediteeritud taastajatel, taaskasutajatel ja ringlussevõtjatel, sisaldab järgmist: täpne koostis, sealhulgas katoodis, anoodis ja elektrolüüdis kasutatud materjalid; komponentide osanumbrid ja varuosade pakkujate kontaktandmed; teave demonteerimise kohta, sealhulgas vähemalt akusüsteemi või -kogumi laotusjoonised, millel on näidatud elementide asukoht, demonteerimise etapid, avatavate kinnituskohtade liik ja arv, demonteerimiseks vajalikud tööriistad, hoiatused osade kahjustamise ohu kohta, kasutatud elementide arv ja paigutus; ohutusmeetmed. NÕUDED SÜSTEEMI SELLELE OSALE, MILLELE ON JUURDEPÄÄS AINULT TEAVITATUD ASUTUSTEL, TURUJÄRELEVALVEASUTUSTEL JA KOMISJONIL Katsearuannete tulemused, mis tõendavad vastavust käesolevas määruses ja selle rakendus- või delegeeritud meetmetes sätestatud nõuetele. XIV LISA Vastavustabel Direktiiv 2006/66/EÜ Käesolev määrus Artikkel 1 Artikkel 1 Artikli 1 esimese lõigu punkt 1 Artikli 1 lõige 1 Artikli 1 esimese lõigu punkt 2 Artikli 1 lõige 1 Artikli 1 teine lõik --- Artikkel 2 Artikli 1 lõiked 2 ja 3 Artikli 2 lõige 1 Artikli 1 lõige 2 Artikli 2 lõige 2 Artikli 1 lõige 3 Artikli 2 lõike 2 punkt a Artikli 1 lõike 3 punkt a Artikli 2 lõike 2 punkt b Artikli 1 lõike 3 punkt b Artikkel 3 Artikkel 2 Artikli 3 punkt 1 Artikli 2 punkt 1 Artikli 3 punkt 2 --- Artikli 3 punkt 3 Artikli 2 punkt 7 Artikli 3 punkt 4 --- Artikli 3 punkt 5 Artikli 2 punkt 10 Artikli 3 punkt 6 Artikli 2 punkt 11 Artikli 3 punkt 7 Artikli 2 punkt 39 Artikli 3 punkt 8 Artikli 2 punkt 49 Artikli 3 punkt 9 --- Artikli 3 punkt 10 Artikli 2 punkt 42 Artikli 3 punkt 11 Artikli 2 punkt 23 Artikli 3 punkt 12 Artikli 2 punkt 37 Artikli 3 punkt 13 Artikli 2 punkt 55 Artikli 3 punkt 14 Artikli 2 punkt 14 Artikli 3 punkt 15 Artikli 2 punkt 19 Artikli 3 punkt 16 --- Artikli 3 punkt 17 --- Artikkel 4 Artikkel 6 Artikli 4 lõige 1 I lisa Artikli 4 lõike 1 punkt a I lisa esimese kande punkt 1 Artikli 4 lõike 1 punkt b I lisa teise kande punktid 1–3 Artikli 4 lõige 2 --- Artikli 4 lõige 3 I lisa teise kande punkt 2 Artikli 4 lõike 3 punkt a I lisa teise kande punkti 2 alapunkt a Artikli 4 lõike 3 punkt b I lisa teise kande punkti 2 alapunkt b Artikli 4 lõike 3 punkt c --- Artikli 4 lõige 4 --- Artikkel 5 --- Artikkel 6 Artikkel 3 Artikli 6 lõige 1 Artikli 3 lõige 1 Artikli 6 lõige 2 --- Artikkel 7 --- Artikkel 8 Artikkel 48, artikkel 49, artikkel 50, artikkel 51, artikli 52, artikkel 53, artikkel 54 Artikli 8 lõige 1 Artikkel 48 Artikli 8 lõike 1 punkt a Artikli 48 lõike 1 punkt a Artikli 48 lõike 1 punkt b Artikli 8 lõike 1 punkt b Artikkel 50 Artikli 8 lõike 1 punkt c Artikli 49 lõige 1 Artikli 50 lõige 1 Artikli 8 lõike 1 punkt d Artikli 48 lõike 2 punkti a alapunkt ii Artikli 49 lõike 1 punkt b Artikli 8 lõike 1 teine lõik Artikli 48 lõige 5 Artikli 8 lõige 2 Artikli 48 lõige 1 Artikli 48 lõige 2 Artikli 8 lõike 2 punkt a Artikli 48 lõige 1 Artikli 48 lõige 2 Artikli 8 lõike 2 punkt b Artikli 48 lõige 2 Artikli 8 lõike 2 punkt c --- Artikli 8 lõige 3 Artikkel 49 Artikli 8 lõige 4 Artikkel 49 Artikkel 9 --- Artikkel 10 Artikkel 55 Artikli 10 lõige 1 --- Artikli 10 lõike 1 teine lõik Artikli 61 lõige 3 Artikli 10 lõige 2 Artikli 55 lõige 1 Artikli 10 lõike 2 punkt a --- Artikli 10 lõike 2 punkt b Artikli 55 lõike 1 punkt a Artikli 10 lõige 3 Artikli 55 lõige 2, artikli 62 lõike 1 teine lõik Artikli 10 lõige 4 --- Artikkel 11 Artikkel 11 Artikli 11 esimene lõik Artikli 11 lõige 1 Artikli 11 teine lõik Artikli 11 lõige 2 Artikkel 12 Artikkel 56 Artikli 12 lõige 1 Artikli 56 lõige 2 Artikli 12 lõike 1 punkt a Artikli 48 lõike 1 punkt e, artikli 49 lõike 3 punkt c Artikli 12 lõike 1 punkt b Artikli 57 lõige 1 Artikli 12 lõike 1 teine lõik --- Artikli 12 lõike 1 kolmas lõik --- Artikli 12 lõige 2 Artikli 57 lõige 2 Artikli 12 lõige 3 Artikli 51 lõige 3; artikli 56 lõige 3 Artikli 12 lõige 4 Artikli 57 lõige 2; artikli 57 lõige 3 Artikli 12 lõige 5 Artikli 61 lõike 4 punkt c; artikli 62 lõike 1 punkt c Artikli 12 lõige 6 Artikli 57 lõige 4 Artikkel 13 --- Artikli 13 lõige 1 --- Artikli 13 lõige 2 Põhjendus 78 Artikkel 14 Artikli 56 lõige 1 Artikkel 15 Artikkel 58 Artikli 15 lõige 1 Artikli 58 lõige 1 Artikli 15 lõige 2 Artikli 58 lõige 2 Artikli 15 lõige 3 Artikli 58 lõige 3 Artikkel 16 Artikkel 47 Artikli 16 lõige 1 Artikli 47 lõige 1 Artikli 16 lõike 1 punkt a Artikli 47 lõike 1 punkt a Artikli 16 lõike 1 punkt b Artikli 47 lõike 1 punkt a Artikli 16 lõige 2 --- Artikli 16 lõige 3 Artikli 47 lõike 1 punktid d ja e Artikli 16 lõige 4 Artikli 60 lõige 5 Artikli 16 lõige 5 --- Artikli 16 lõige 6 --- Artikkel 17 Artikkel 46 Artikkel 18 Artikli 47 lõike 4 punkt c Artikli 18 lõige 1 --- Artikli 18 lõige 2 --- Artikli 18 lõige 3 --- Artikkel 19 Artikli 48 lõige 1, artikli 49 lõige 1, artiklid 50–54 Artikli 19 lõige 1 Artikli 48 lõige 2, artikli 49 lõige 1, artikkel 50 ja artiklid 52–54 Artikli 19 lõige 2 Artikli 47 lõike 4 punkt c Artikkel 20 Artikkel 60 Artikli 20 lõige 1 Artikli 60 lõige 1 Artikli 20 lõike 1 punkt a Artikli 60 lõike 1 punkt f Artikli 20 lõike 1 punkt b Artikli 60 lõike 1 punkt b Artikli 20 lõike 1 punkt c Artikli 60 lõike 1 punkt c Artikli 20 lõike 1 punkt d Artikli 60 lõike 1 punkt b Artikli 20 lõike 1 punkt e Artikli 60 lõike 1 punkt e Artikli 20 lõige 2 Artikkel 60 Artikli 20 lõige 3 Artikli 60 lõige 4 Artikkel 21 Artikkel 20 CE-märgise kinnitamise nõuded ja tingimused artikkel 13, VI lisa A, B ja C osa Artikli 21 lõige 1 Artikli 13 lõige 3 Artikli 21 lõige 2 Artikli 13 lõige 2 Artikli 21 lõige 3 Artikli 13 lõige 4 Artikli 21 lõige 4 Artikli 13 lõige 3 Artikli 21 lõige 5 Artikli 13 lõige 3 Artikli 21 lõige 6 --- Artikli 21 lõige 7 --- Artikkel 22a --- Artikkel 23 Läbivaatamine Artikli 55 lõige 3, artikkel 77 Artikli 23 lõige 1 Artikli 77 lõige 1 Artikli 23 lõige 2 Artikli 77 lõige 2 Artikli 23 lõike 2 punkt a --- Artikli 23 lõike 2 punkt b Artikli 55 lõige 3; artikli 77 lõike 2 punkt d Artikli 23 lõike 2 punkt c Artikli 56 lõige 4 Artikli 23 lõige 3 Artikli 77 lõike 2 teine lõik Artikkel 23a Artikkel 73 Artikli 23a lõige 1 Artikli 73 lõige 1 Artikli 23a lõige 2 Artikli 73 lõige 2 Artikli 23a lõige 3 Artikli 73 lõige 3 Artikli 23a lõige 4 Artikli 73 lõige 5 Artikli 23a lõige 5 Artikli 73 lõige 6 Artikkel 24 Artikkel 74 Artikli 24 lõige 1 Artikli 74 lõige 1 Artikli 24 lõige 2 Artikli 74 lõige 3 Artikli 24 lõike 2 teine lõik Artikli 74 lõike 3 teine lõik Artikkel 25 Artikkel 76 Artikkel 26 --- Artikkel 27 --- Artikkel 28 Artikkel 78 Artikkel 29 Artikkel 79 Artikkel 30 -- I lisa XI lisa II lisa VI lisa B osa III lisa XII lisa III lisa A osa XII lisa A osa III lisa B osa XII lisa B osa IV lisa Registreerimismenetluse nõuded ---
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Keskkonnaministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/20-02778
Resolutsiooni teema: Patareisid ja akusid käsitleva direktiivi ettepanek
Adressaat: Keskkonnaministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi
Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse
eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb patareisid ja
akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ ja
muudetakse määrust (EL) 2019/1020 (COM(2020) 798).
EISi toimiku nr: 20-3604.
Tähtaeg: 15.02.2021
Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium,
Sotsiaalministeerium, Välisministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Keskkonnaministeeriumile seisukohtade kujundamiseks
antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 01.02.2021
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 04.03.2021 istungil ja Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelnevalt (17.02.2021) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed
materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 15.02.2021.
Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 28.12.2020
Resolutsiooni koostaja: Ann Saks
[email protected], 693 5201
EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal Battery development and production are strategic imperatives for Europe in the context of the clean energy transition. It is also a key component of Europe’s automotive sector. In the EU, transport is responsible for roughly a quarter of greenhouse-gas (GHG) emissions and is the main cause of air pollution in cities. More widespread uptake of electric vehicles will reduce GHG emissions and noxious emissions from road transport. In the EU, a strong increase in the electrification of passenger cars, vans, buses – and, to a lesser extent, trucks – is expected to take place between 2020 and 2030. This is mainly being driven by EU legislation setting CO 2 emission standards for vehicle manufacturers, but also by EU legislation setting Member State minimum targets for public procurement of clean vehicles . The electrification of some residential services, like energy storage or heating, will follow on from this and help to further reduce emissions. According to estimates from the World Economic Forum , there is a need to scale up global battery production by a factor of 19 to accelerate the transition to a low-carbon economy . This initiative aims to modernise the EU's legislative framework for batteries. It is an integral part of the EU's Green Deal , the EU's new growth strategy, which aims to transform the EU into a modern, resource-efficient and competitive economy where: (i) there are no net emissions of GHGs by 2050; (ii) economic growth is decoupled from resource use; and (iii) no person and no place is left behind. It builds on commitments and reports adopted by the European Commission, including the strategic action plan on batteries , the new circular economy action plan , the new industrial strategy for Europe and the sustainable and smart mobility strategy , which aims at delivering a 90% reduction in transport-related GHG emissions by 2050. In addition to the Commission’s work, both the Council and the Parliament have called for action to support the transition to electro-mobility, carbon-neutral energy storage, and a sustainable battery value chain. The European Investment Bank also announced that it expects to increase its backing of battery-related projects to more than EUR 1 billion of financing in 2020 . This initiative addresses three groups of highly interlinked problems related to batteries. The first group relates to the lack of framework conditions providing incentives to invest in production capacity for sustainable batteries. These problems are linked to the inefficient functioning of the single market and to the lack of a sufficiently level playing field due to diverging regulatory frameworks within the internal market . The underlying causes of this include uneven implementation of the Batteries Directive and the lack of reliable and comparable information across the EU. The second group of problems relates to sub-optimal functioning of recycling markets and insufficiently closed material loops , which limit the EU's potential to mitigate the supply risk for raw materials. There are a number of shortcomings in the current regulatory framework. These shortcomings include a lack of clear and sufficiently harmonised rules, and provisions in the Batteries Directive that don't take into account recent technological and market developments. They reduce the profitability of recycling activities and hold back investment in new technologies and in additional capacity to recycle the batteries of the future. The third group of problems relates to social and environmental risks that are currently not covered by EU environmental law. These problems include: (i) a lack of transparency on sourcing raw materials; (ii) hazardous substances; and (iii) the untapped potential for offsetting the environmental impacts of battery life cycles. At the root of these issues are market failures and information failures. Both of these failures are related to the functioning of the single market. In addition, they are exacerbated by a third driver, the complexity of battery value chains . The proposal’s objectives are threefold: 1) strengthening the functioning of the internal market (including products, processes, waste batteries and recyclates), by ensuring a level playing field through a common set of rules; 2) promoting a circular economy; and 3) reducing environmental and social impacts throughout all stages of the battery life cycle. These three objectives are strongly interlinked. • Consistency with existing policy provisions in the policy area The current regulatory framework covers only the end-of-life stage of batteries through the Batteries Directive . There are currently no legal provisions in the EU that cover other aspects of the production and use phases of batteries, such as electrochemical performance and durability, GHG emissions, or responsible sourcing. In line with the ‘one-in-one-out’ principle , the proposed Regulation should replace the current Batteries Directive . The proposal is fully in line with the EU’s existing environmental and waste legislation. It complements this legislation, including: Directive 2000/53/EC of the European Parliament and of the Council of 18 September 2000 on end-of life vehicles ; Directive 2008/98/EC of the European Parliament and of the Council of 19 November 2008 on waste ; Directive 2012/19/EU of the European Parliament and of the Council of 4 July 2012 on waste electrical and electronic equipment (WEEE) ; Directive 2011/65/EU on the restriction of the use of hazardous substances in electrical and electronic equipment ; Directive 2010/75/EU of the European Parliament and of the Council of 24 November 2010 on industrial emissions (integrated pollution prevention and control) ; and Regulation (EC) No 1907/2006 of the European Parliament and of the Council of 18 December 2006 concerning the Registration, Evaluation, Authorisation and Restriction of Chemicals (REACH) . This proposal introduces progressive requirements to minimise the carbon footprint over the life cycle of batteries. In this context, efforts to decrease the carbon footprint in the manufacturing process will indirectly lead to the promotion of renewable energy generation. • Consistency with other EU policies The initiative is consistent with the EU’s international obligations in the area of trade policy , in particular because it ensures non-discrimination between products produced in the EU and imported products. The initiative fully subscribes to the innovation principle , and the related enabling actions under the EU’s research and innovation funding under Horizon 2020. The proposal also aims to ensure simple and streamlined monitoring and reporting obligations, thus limiting the administrative burden on Member States, in line with the EU’s better-regulation approach and the fitness check on reporting and monitoring . 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis The proposal is based on Article 114 of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU), which must be used for measures that aim to establish or ensure the functioning of the single market . This is a switch from the current legal basis as t he Batteries Directive 2006/66/EC was based on Article 175 TEC (now Article 191 TFEU) and on Article 95 TEC (now Article 114 TFEU) for the identified product-related provisions. The proposal tackles a number of key problems related to the single market. These include: (i) an uneven playing field for batteries placed on the market since applicable rules are subject to interpretation; (ii) barriers to the functioning of recycling markets; (iii) uneven implementation of the Batteries Directive; (iv) the pressing need for large-scale investment to respond to the changing market; (v) the need for economies of scale; and (vi) the need for a stable and fully harmonised regulatory framework. At the same time, there are also a number of environmental problems related to the production, use, and end-of-life management of batteries. The environmental problems that are not directly covered by the EU’s environmental acquis , and which thus require a regulatory intervention, can all be linked to the functioning of the single market . One such problem is the adverse impacts on the environment of hazardous substances contained in batteries when they are not properly disposed of, a problem that can be solved by the proper collection and recycling of portable batteries. One of the reasons why collection levels of portable batteries are low is that setting up collection systems has a cost, and the single market does not implement the polluter-pays principle in an adequate and harmonised manner. Sub-optimal levels of collection are also problematic from a business-profitability point of view. This is because recycling technologies are capital intensive and thus require significant economies of scale, in some cases beyond EU national markets. Another problem is the failure to lower the total environmental impact of batteries by increasing the circularity of the battery value chain. Here, the main cause of the problem is once again a market failure. There is no alignment of incentives (and information) between different actors across the value chain. And in the market for second-life electric-vehicle batteries, there is no legal certainty on the waste status of used batteries and also inadequate information to predict battery behaviour. The proposal’s objective is thus to ensure the implementation of common rules for economic actors in the single market and to avoid the distortion of competition. The measures will lead to further harmonisation of: (i) product requirements for batteries placed on the Union market; and (ii) the level of waste management services provided by businesses. The proposal will also set requirements for ensuring a well-functioning market for secondary raw materials while preventing and reducing the environmental impacts from the production and use of batteries (as well as their treatment – including recycling – at the battery’s end of life). This will promote a circular battery industry across Europe, and avoid fragmentation from possibly diverging national approaches. The manufacture and use of batteries, the underlying value chain, and the handling of end-of-life batteries are cross-cutting issues that affect many policy areas. Therefore, in addition to pursuing internal market objectives, the proposal will also contribute to objectives related to the environment, transport, climate action, energy and international trade . The impact analysis of the proposed measures demonstrates that in most cases the internal market objectives are predominant and that the environmental benefits are complementary. Therefore, it is appropriate to use Article 114 TFEU as a sole legal basis. • Subsidiarity (for non-exclusive competence) There is clear added value in setting common requirements at EU level that cover the full lifecycle of batteries. It is essential to ensure that manufacturers, importers and economic operators more broadly are subject to harmonised requirements that must be met when (i) placing a battery on the Union market and (ii) supplying information to customers across the single market. Recyclers must also be able to operate with uniform requirements that apply to all recycling businesses in the same way across the EU. In the absence of an intervention at EU level setting harmonised rules, intervention at national level would lead to a divergence in the requirements for economic operators. The development of a sustainable battery value chain is capital intensive and requires economies of scale that go beyond what national economies can provide. Achieving this requires a harmonised and well-functioning single market across all Member States where all economic operators of the battery value chain are subject to the same rules. In addition, common rules are required for the transition to a circular economy , which will contribute to fostering innovative and sustainable European business models, products and materials. These objectives cannot be set by the Member States acting in isolation: the scale of the action required means that this is better achieved at Union level. Uniform EU action is therefore justified and necessary . • Proportionality The proposed measures do not go beyond what is necessary for providing the regulatory certainty required to incentivise large-scale investment in the circular economy while ensuring a high level of protection of human health and the environment. Overall, the proposed policy option is a gradual change compared to the existing regulatory and institutional framework (i.e. the current Batteries Directive) . For the earlier stages in the value chain for which there is currently no EU legislation, the proposed changes are mostly at the level of information and basic requirements for batteries to be placed on the EU market. For some of the proposed policy options, the impact assessment found that a step-wise approach would best uphold the principle of proportionality. The proposal therefore includes a gradual increase in ambition and requirements in a number of areas. For example, this is the case for the provision on performance and durability requirements for rechargeable industrial batteries. This provision includes information obligations as a first step; it will not require the setting of relevant minimum values until more information becomes available. • Choice of instrument The evaluation of the Batteries Directive and the analysis preceding the impact assessment showed that the harmonisation is better achieved by means of a Regulation , as opposed to a Directive under the previously more limited approach. Diverging national measures on waste collection and waste recovery have led to an incoherent regulatory framework for economic operators and producers. These existing barriers in the form of diverging national regulatory frameworks can only be removed by more detailed, harmonised rules on the organisation of collection and recovery processes and related responsibilities. These detailed and harmonised rules should include requirements that apply directly to businesses. A Regulation will set direct requirements for all operators , thus providing the necessary legal certainty and enforcement possibility of a fully integrated market across the EU. A Regulation also ensures that the obligations are implemented at the same time and in the same way in all 27 Member States . The instrument will also set out a number of mandates for the Commission to develop implementing measures . These implementing measures will allow the Commission to elaborate further on the regulation if necessary, allowing for more timely setting of common rules. The Regulation will also reduce uncertainties over timelines during the transposition process typically associated with a Directive in an area where time and legal certainty are critically important due to forecasted increases in market size and changes in market dynamics more generally. 3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation In April 2019, the Commission published an evaluation of the Batteries Directive , in line with the Commission’s better-regulation guidelines and taking into account the specifications of Article 23 of the Batteries Directive. The key findings of the evaluation are summarised in Annex 6 of the impact assessment, and fed into the analysis (in particular the section on the problem definition). This policy proposal includes measures that address areas identified in the evaluation of the Batteries Directive where the lack of harmonisation or insufficiently detailed provisions lead to fragmented outcomes in the single market. These are distorting the level playing field as they do not provide clarity and cost-efficiency (e.g. producer-responsibility organisations). The proposal also includes a number of measures that ensure the regulatory environment is up to date and fit for purpose to deal with technological novelties such as batteries for electric-vehicles, e-bikes and e-scooters, or the possibility for a ‘second life’ of industrial batteries. • Stakeholder consultations In line with the better regulation guidelines, several consultation activities took place. A brief description of these consultation activities is set out in the bullet points below. As part of the preparation of a regulatory initiative on sustainability requirements for batteries , a first consultation round was organised by DG GROW between June and November 2019 . It consisted of an open public consultation for which 180 contributions were received, and three public stakeholder meetings on the findings of two feasibility studies. Following a political decision that a single legal instrument would replace the Batteries Directive and incorporate the sustainability requirements for rechargeable batteries on which DG GROW had been working since mid-2018, a second round of consultation activities was undertaken between February and May 2020 . This second round included: targeted interviews with representatives of the battery value chain, consumers, and environmental associations; a survey of businesses (manufacturers, waste managers and recyclers); a survey of representatives of research and innovation projects (funded under the Horizon 2020 and LIFE programmes); sectoral meetings with stakeholders; a meeting with the Member States Expert Group. The inception impact assessment on the proposed regulation was published on 28 May 2020, and the period to provide feedback ended on 9 July 2020. In total, 103 responses were received, largely supporting positions set out by stakeholders earlier in the process (for example during the targeted stakeholder consultations). Overall, the consultation activities showed that there is a general acknowledgement among the public that there is a need for a regulatory initiative that covers the entire battery value chain in an integrated manner. Stakeholders who participated in the public consultations generally acknowledged that technological, economic and social changes justify the creation of a new regulatory framework for batteries. Stakeholders also agreed that there should be better harmonisation of existing rules and an EU framework covering the entire battery life cycle . They said that this framework should comprise common and more stringent sustainability rules for batteries, components, waste batteries and recyclates, in order to establish clear and common rules to guarantee the functioning of the EU single market. The main needs expressed by representatives from industry were for: (i) a stable regulatory framework that ensures investment certainty; (ii) a level playing field that enables the sustainable production of batteries; and (iii) the efficient functioning of recycling markets to increase the availability of quality secondary raw materials. The main concerns expressed by representatives from civil society were on the need for sustainable sourcing and for applying the principles of the circular economy to the battery value chain. The detailed conclusions from the stakeholder consultations are included in Annex 2 and Annex 9 of the impact assessment. • Collection and use of expertise To support the analysis of the different options, the Commission awarded several support contracts to external experts, including for: a study assessing the feasibility of measures addressing shortcomings in the current EU batteries framework; a study addressing specific topics (second life, restrictions, deposit and refund schemes, etc.); a preparatory study on the ecodesign and energy labelling of rechargeable electrochemical batteries with internal storage; a follow-up feasibility study on sustainable batteries; an impact assessment on the ecodesign and energy labelling of rechargeable electrochemical batteries with internal storage. These experts worked in close cooperation with the Commission throughout the different phases of the study. As well as these support studies, additional expertise was identified through literature research and through the stakeholder consultation responses. • Impact assessment The proposal is based on an impact assessment . After addressing the Regulatory Scrutiny Board’s comments issued in its negative opinion of 24 June 2020, the impact assessment received a positive opinion with reservations on 18 September 2020. In its final opinion, the Board asked for further details mainly on the baseline and on the composition of the policy options. The impact assessment includes 13 measures to address the problems related to: (i) the lack of framework conditions to provide incentives for investments in production capacity for sustainable batteries; (ii) the sub-optimal functioning of recycling markets; and (iii) the social and environmental risks that are currently not covered by the EU’s environmental acquis . These 13 measures are based on: (i) the analysis from the evaluation of the Batteries Directive; (ii) the public consultations for this initiative; (iii) the various support studies; and (iv) political commitments such as the Green Deal. They reflect the fact that responses are needed along a complex value chain . Within each of the 13 broad policy measures, several sub-measures were considered. These sub-measures are in many cases alternative to each other (e.g. for Measure 3, collection-rate targets for portable batteries can be either 65% or 75%, but not both). In other cases, the sub-measures are designed so that they can be cumulative and/or complementary (e.g. for Measure 13, a battery ‘passport’ for industrial batteries works in addition to information obligations). All of these sub-measures are analysed in proportionate detail in Annex 9 of the impact assessment, with a consideration of their impacts compared to the business-as-usual scenario. To facilitate the analysis, the sub-measures are grouped into four main policy options , which are compared against a business-as-usual scenario. These four options are set out below. Option 1 , business-as-usual , is an option that keeps the Batteries Directive, which mostly covers the end-of-life stage of batteries, unchanged . For the earlier stages in the value chain, there is currently no EU legislation in place and so this will remain unchanged. Further details on this option are given in Section 5 on the baseline and in Annex 9 . Option 2 , the medium level of ambition option , is an option which builds on the Batteries Directive, but gradually strengthens and increases the level of ambition. For the earlier stages in the value chain for which there is currently no EU legislation, the proposed change is to bring in information and basic requirements as a condition for batteries to be placed on the EU market. Option 3 , the high level of ambition option , is an approach that is a bit more disruptive, but still within the limits of what is technically feasible. It entails for example setting limit values and thresholds to be complied with within a set deadline. Option 4 ¸ the very high level of ambition option , includes measures that would go significantly beyond the current regulatory framework and current business practices. Table 1 presents an overview of the different sub-measures included in the policy options, with the preferred option based on the impact assessment highlighted in green. The Commission’s preferred option is a combination of Option 2 and Option 3 . The combination chosen provides a balanced approach in terms of effectiveness (achievement of the objectives) and efficiency (cost-effectiveness). The preferred option will facilitate the EU’s response to the fast-changing market conditions and ambitiously support a switch towards a more low-carbon economy, without risking excessive costs or disruption. Table 1: Preferred option Measures Option 2 - medium level of ambition Option 3 - high level of ambition Option 4 – very high level of ambition 1. Classification and definition New category for EV batteries Weight limit of 5 kg to differentiate portable from industrial batteries New calculation methodology for collection rates of portable batteries based on batteries available for collection / 2. Second-life of industrial batteries At the end of the first life, used batteries are considered waste (except for reuse). Repurposing is considered a waste treatment operation. Repurposed (second life) batteries are considered as new products which have to comply with the product requirements when they are placed on the market At the end of the first life, used batteries are not waste. Repurposed (second life) batteries are considered as new products which have to comply with the product requirements when they are placed on the market. Mandatory second life readiness 3. Collection rate for portable batteries 65% collection target in 2025 70% collection target in 2030 75% collection target in 2025 4. Collection rate for automotive and industrial batteries New reporting system for automotive, EV and industrial batteries Collection target for batteries powering light transport vehicles. Explicit collection target for industrial, EV and automotive batteries 5. Recycling efficiencies and recovery of materials Lithium-ion batteries and Co, Ni, Li, Cu: Recycling efficiency lithium-ion batteries: 65% by 2025 Material recovery rates for Co, Ni, Li, Cu: resp. 90%, 90%, 35% and 90% in 2025 Lead-acid batteries and lead: Recycling efficiency lead-acid batteries: 75% by 2025 Material recovery for lead: 90% in 2025 Lithium-ion batteries and Co, Ni, Li, Cu: Recycling efficiency lithium-ion batteries: 70% by 2030 Material recovery rates for Co, Ni, Li, Cu: resp. 95%, 95%, 70% and 95% in 2030 Lead-acid batteries and lead: Recycling efficiency lead-acid batteries: 80% by 2030 Material recovery for lead: 95% by 2030 / 6. Carbon footprint for industrial and EV batteries Mandatory carbon footprint declaration Carbon footprint performance classes and maximum carbon thresholds for batteries as a condition for placement on the market / 7. Performance and durability of rechargeable industrial and EV batteries Information requirements on performance and durability Minimum performance and durability requirements for industrial batteries as a condition for placement on the market / 8. Non-rechargeable portable batteries Technical parameters for performance and durability of portable primary batteries Phase out of portable primary batteries of general use Total phase out of primary batteries 9. Recycled content in industrial, EV and automotive batteries Mandatory declaration of levels of recycled content, in 2025 Mandatory levels of recycled content, in 2030 and 2035 / 10. Extended producer responsibility Clear specifications for extended producer responsibility obligations for industrial batteries Minimum standards for PROs / / 11. Design requirements for portable batteries Strengthened obligation on removability New obligation on replaceability Requirement on interoperability 12. Provision of information Provision of basic information (as labels, technical documentation or online) Provision of more specific information to end-users and economic operators (with selective access) Setting up an electronic information exchange system for batteries and a passport scheme (for industrial and electric vehicle batteries only) / 13. Supply-chain due diligence for raw materials in industrial and EV batteries Voluntary supply-chain due diligence Mandatory supply chain due diligence / Legend: green = preferred option; light green = preferred option pending a revision clause. The objective of Measure 1 on classification and definition is to clarify the current provisions on battery categories and to update them in line with the latest technological developments (Option 2). The administrative changes to some provisions in the current Batteries Directive would improve the effectiveness of several other provisions, without generating any significant economic costs or administrative burden. Stakeholders have said that they fully accept this measure. The possibility to set a new methodology for the collection rates based on "available for collection" (Option 3) is proposed to be re-assessed through a review clause. For Measure 2 on second-life industrial and electric vehicle batteries, the estimated economic and environmental benefits for Options 2 and 3 would be equivalent (assuming equal levels of market penetration), recognising that there are trade-offs between promoting the development of second-life batteries on the one hand, and recycling on the other. The administrative costs of Option 3 – under which used batteries would not necessarily be considered as waste at the end of their first life (and would only be considered waste when the battery holder decides to discard the battery) – are significantly lower than those for Option 2. Option 3 was considered the preferred option in the impact assessment on the grounds that it would best encourage the development of a market for second-life batteries and was supported by stakeholders. Option 2 – under which batteries become waste – would give rise to extra costs for permits needed to deal with hazardous waste, which was an issue of particular concern to stakeholders. This option could therefore limit the development of the second-life market for batteries as the costs are higher. The Commission concluded that a combination of Option 2 and Option 3, whereby specific end of waste criteria including a state of health check are set that batteries have to fulfil in order to be sent to repurposing or remanufacturing, will provide the most appropriate way forward. This approach, supported by extended producer responsibility requirements, is aimed to encourage the repurposing and remanufacturing of batteries while ensuring that waste batteries undergo proper treatment in line with EU waste legislation and international agreements. For Measure 3 on a collection rate target for portable batteries, the preferred option is Option 2 a 65% collection target in 2025 and Option 3 , a 70% target in 2030. These options are estimated to cost around EUR 1.09 and EUR 1.43 per capita per year respectively, to be financed through the mechanism of Extended Producer Responsibility. The reason for increasing the collection targets significantly compared to the baseline is twofold. First because the environmental benefits increase in a non-linear way due to the increased collection of lithium-ion batteries. Second because evidence shows that there are economies of scale and efficiency gains to be made. As a generally accepted principle, stakeholders accept higher collection targets as long as they are realistic and they have enough time to meet the targets. This is considered not to be the case for Option 4, a collection target of 75% by 2025. The preferred option for Measure 4 is Option 2 , a new reporting system for automotive and industrial batteries. This measure is not expected to give rise to any significant economic costs or administrative burden but they would result in increased collection rates. Option 3 , a specific collection target for batteries used in means of light transport , is expected to lead to significant increase in collection rates. However, due to the need to first developed the "available for collection" methodology, this Option is proposed to be re-assessed through a review clause. The preferred option for Measure 5 on recycling efficiencies and material recovery is Option 2 , increasing the targets for lead-acid batteries and Option 3, bringing in new targets for lithium-ion batteries, cobalt, nickel, lithium and copper. Option 2 sets targets for 2025 based on what is currently technically feasible, while Option 3 sets targets for 2030 based on what will be technically feasible in the future. Due to the high degree of uncertainty on a number of variables, quantifying the economic and environmental impact of these options has proven difficult. Modelling estimates indicate that, even under the most conservative assumptions, it would have a positive impact . For Measure 6 on the carbon footprint of EV batteries, the preferred option is Option 2 , a mandatory declaration, complemented, over time, with Option 3, setting carbon footprint performance classes and maximum threshold values as a condition for the placement of batteries on the EU market. The upfront introduction of Option 3 would be more effective than Option 2, but more time is needed to complete the information and methodological framework needed. However, Option 2 will enable the gradual introduction of the measures foreseen in Option 3. Such measures aim to contribute to the Union’s objective of reaching climate neutrality by 2050 and fight against climate change, as stated in the new Circular Economy Action Plan, for a cleaner and more competitive Europe . The delegated act establishing the values of the carbon thresholds will be supported by a dedicated impact assessment. For Measure 7 on the performance and durability of rechargeable industrial and electric-vehicle batteries, the preferred option is Option 2 , bringing in information requirements in the short term. This would help harmonise the calculation and availability of performance and durability characteristics of batteries and hence enable consumers and businesses to take informed decisions. Once the necessary information is available and the standardisation work has been completed, it will be possible to introduce minimum performance requirements (Option 3) at a later stage. The Commission concluded this option is more effective in the long term to help the market switch to better-performing batteries , and so trigger a shift to a lower environmental impact. For Measure 8 on non-rechargeable portable batteries , the preferred option is Option 2 , setting electrochemical performance and durability parameters to minimise the inefficient use of resources and energy. These parameters will also be taken up by the labelling requirements that are covered by Measure 12 to inform consumers’ batteries' performance. With regards to Options 3 and 4 the conclusion is that there is currently not sufficient evidence available to demonstrate the effectiveness and feasibility of a partial or complete phase out of non-rechargeable batteries. Producers and recyclers of non-rechargeable batteries are opposed to these two more ambitious options. The preferred option for Measure 9 is both Option 2 , bringing in a mandatory declaration of recycled content, in the short term, and Option 3 , setting mandatory targets for recycled content for lithium, cobalt, nickel and lead in 2030 and 2035. The two options are complementary and would contribute to providing a predictable legal framework that would encourage market players to invest in recycling technologies that would otherwise not be developed because they are not cost-competitive with the production of primary raw materials. For Measure 10 on extended producer responsibility and producer responsibility organisations, no high ambition option was proposed since it mostly involves fine-tuning existing provisions under the Batteries Directive. The proposed measure would level the playing field for EPR schemes for EV and industrial batteries that are currently classified as industrial batteries and for PROs for portable batteries. The economic costs of this measure are expected to be negligible and largely offset by the environmental benefits of increased collection rates. For Measure 11 on design requirements for portable batteries the preferred option is a strengthened obligation of battery removability (Option 2) and a new obligation of battery replaceability (Option 3). The economic costs of these options are negligible, while they will generate environmental benefits and resource savings . It does this by facilitating the reuse, repair and recycling of batteries and the appliances in which they are integrated. For Measure 12 on the provision of reliable information, a combination of both Option 2 and Option 3 is preferred. Option 2 , bringing in a printed and an online labelling system providing basic and more tailored information is preferred because it would help provide better information to consumers and end users and stimulate a market shift towards more environmentally sound batteries . The principle of Option 3 , an electronic exchange system and battery passport, as proposed by the Global Batteries Alliance, is accepted by several global organisations. The electronic exchange system will have a one-off administrative cost for setting it up, but will lead to administrative simplification and lower implementation costs in the long term. The battery passport should furthermore enable second life operators to take informed business decisions and allow recyclers to better plan their operations and improve their recycling efficiencies. For Measure 13 on due diligence for raw materials, the preferred option is Option 3 , a mandatory approach. There is a fair degree of consensus among stakeholders that this option would be more effective in addressing the social and environmental risks related to raw material extraction, processing and trading of certain raw materials for battery manufacturing purposes. This option should be considered in the light of the ongoing work on a proposal for cross sectorial legislation on sustainable corporate governance which the Commission plans to present in 2021 . Annex 3 of the Impact Assessment provides a summary overview of the costs and benefits, and in particular their quantification. • Regulatory fitness and simplification The proposed measures have a negligible impact in terms of administrative burden. This policy proposal makes maximum use of the potential of digitalisation to reduce administrative costs. For example, Measure 12 proposes to set up an electronic information exchange for batteries that will hold information about every portable and industrial battery model placed on the market. Under Measure 12, a battery passport would also be produced for each individual industrial and electric-vehicle battery placed on the market. The development of both the information exchange and passport system will entail considerable costs to both the Commission and businesses. However, it will provide Member State authorities and the Commission with a powerful tool for enforcing the obligations in the proposed regulation, as well as a market-intelligence tool for revising and refining obligations in the future. • Fundamental rights The proposal does not have consequences for the protection of fundamental rights. 4. BUDGETARY IMPLICATIONS The proposal implies the use of staff and money to purchase data and services. Some of the staff requirements are expected to be met under the existing allocations for the Commission, the Joint Research Centre (JRC) and the European Chemicals Agency (ECHA). Commission staff resources required will be met by staff from the DG who are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG. These employees will be joined by an additional allocation of staff to be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. The proposal includes several articles detailing further workstreams that will need to be carried out to complement the Regulation and that would need to be adopted through implementing/delegated acts in a time horizon of 3-8 years. These will cover: verification of compliance with sustainability requirements; the conformity checking system; and waste-management; information; and labelling. A detailed list of these planned actions is provided below: follow standardisation work in CEN/CENELEC; develop common specifications on: (i) performance and durability for non-rechargeable portable batteries; (ii) performance and durability for rechargeable industrial batteries; and (iii) for safety for stationary battery energy storage systems. support the development of harmonised calculation rules for: (i) the carbon footprint declaration (including the revision of the product environmental footprint category rules (PEFCR) for electric vehicle batteries and rechargeable industrial batteries); and (ii) the calculation of carbon footprint performance classes for electric vehicle batteries and rechargeable industrial batteries; support the development of harmonised calculation rules for: (i) recycled content in electric vehicle batteries and rechargeable industrial batteries; (ii) recycling efficiencies, (iii) recovered materials, and (iv) waste classification; draw up guidance on the removability and replaceability of portable batteries; set up an electronic information exchange system for submitting information related to electric vehicle batteries and rechargeable industrial batteries; develop green public procurement criteria on batteries; amend the list of waste in Commission Decision 2000/532/EC ; conduct a risk assessment on – and manage the risk of – substances used in batteries; amend reporting obligations. The JRC will play a key role in supporting the Commission with some of the technical work required. Around EUR 6.2 million will finance the necessary studies and an administrative agreement with the JRC to support the Commission in a number of workstreams set out in the bullet points below. Developing common specifications on: (i) performance and durability for general use portable batteries; (ii) performance and durability for rechargeable industrial and electric-vehicle batteries and (iii) for safety for stationary battery energy storage systems. Drawing up harmonised rules for: (i) separate collection of portable batteries; (ii) declaring carbon footprints; (iii) calculating the carbon footprint, recycled content and recycling efficiencies and (iv) the calculation of carbon footprint performance classes of electric vehicle batteries and rechargeable industrial batteries. Analysing green public procurement criteria (including consultation of public procurement stakeholders and legal checks on the proposed public procurement rules). Supporting the guidance on removability and replaceability of portable batteries; Supporting the development of targeted amendments of the European List of Waste entries relevant to batteries; Supporting the phase out of non-rechargeable portable batteries of general use; Supporting the requirements on labelling; Developing the GPP criteria. The ECHA will also support the Commission in managing battery substances and their regulatory restriction as part of the existing REACH activities. This requires a total of two, new full-time-equivalent (FTE) temporary-agent staff (AD 5-7) at the ECHA (average cost EUR 144 000/year over 7 years and beyond). In addition, one FTE contract agent (CA FG III, average cost EUR 69 000/year over 3 years) will be necessary to increase the knowledge base, and facilitate an informed priority setting and work plan. This work plan should be based on a study to build the ECHA’s current knowledge on how the battery industry manages its hazardous chemicals to identify relevant substances for regulatory risk management in the future. It is estimated that the study will cost EUR 400 000 (over 3 years) to outsource part of the research needs. DG GROW has estimated that the development of the proposed electronic information exchange system for battery information will cost around 10 million €. A feasibility study, to be launched in 2021, will also assess what is the best architecture for the proposed electronic information exchange system and what services it should deliver. The European Commission will be responsible for negotiating the Regulation, its general implementation, and the adoption of all the implementing/delegated acts envisaged by the Regulation. This will require following: (i) the work carried out in the JRC and the ECHA; and (ii) the normal decision-making processes including stakeholder consultation and comitology procedures. The current financial simulations are based on 2 FTE AD posts only to carry out the managerial tasks, i.e. (i) the negotiation and general implementation of the Regulation; and (ii) the different preparatory work and drafting of secondary legislation according to the deadlines proposed in the Batteries Regulation. The technical tasks can be performed by 1 FTE seconded national expert (given the expected timeline) and contractual agents. Of the 2 AD posts, 1 has been redeployed within DG ENV. The staff costs in the Commission amount to a total cost of EUR 3 075 000 based on the latest update of the cost of COM staff as reported on the DG BUDG website: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/en/pre/legalbasis/Pages/pre-040-020_preparation.aspx . It should be noted that the information provided in the legislative financial statement is compatible with the post-2020 MFF proposal. Some additional resources will be needed in the period 2021-2029 to progress with work to: (i) develop standards and common specifications on the performance and durability of batteries; (ii) develop harmonised calculation rules for the separate collection of portable batteries, the declaration of carbon footprint, the calculation of carbon footprint performance classes, and the calculation of recycled content and recycling efficiencies; (iii) draft guidance on the removability and replaceability of portable batteries; (iv) decide on the formats and develop the systems to receive the submissions linked with the electronic information exchange; and (v) develop green public procurement criteria. Resources for studies and administrative arrangements in this context will be covered by the LIFE programme for a total amount of around 4.7 million euro as well as 10.7 million under the Operation and development of the internal market of goods and services. The budget of the proposal is presented in current prices except for the ECHA component of the budget which indexed the salaries at 2% growth per year. Additional resources will be required for the ECHA to increase the subsidy it receives. The legislative financial statement attached to this proposal sets out the implications for budgetary, human and administrative resources. 5. OTHER ELEMENTS • Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements The aim of the proposed change to the classification of batteries is to update the existing rules to ensure they cover all batteries, including possible new battery types. Monitoring arrangements would need to ensure that the new measures are implemented and enforced as intended. Setting a new collection rate target for portable batteries requires monitoring the collection rate in Member States. This was set up for the current target of 45% and involved Eurostat collecting information from Member States on a yearly basis. Setting a new target would therefore not entail additional reporting obligations. Creating a reporting system for automotive and industrial batteries requires collecting information that is already generated at national level. Moreover, for automotive and electric-vehicle batteries, the reporting system could be built on top of the system set up by the End-of-life Vehicles Directive. The recycling efficiency target for lithium batteries is set at 65% starting in 2025. Eurostat has collected data on recycling efficiencies for lead, cadmium and other batteries on a yearly basis since 2014. It would therefore be a minor addition to include the recycling efficiency of lithium to the established data collection procedure. The obligation to report the carbon footprint associated with the overall life cycle (excluding the use phase) of batteries placed on the market requires developing an IT tool that allows manufacturers to enter the information directly. The Commission intends to offer a web-based tool and free access to the libraries of secondary datasets to facilitate the process of calculating carbon footprint, based on the adopted rules. The data submitted could be used to set benchmarks of GHG emissions, to assess whether bringing in classes of GHG intensity performance would be useful to improve the carbon footprint and environmental performance of batteries and to assess the need for additional incentives and/or market conditionality measures . Similarly, the obligation to provide information on performance and durability should form part of the technical documentation. Depending on the type of battery, this information should also be made available online in a battery database and/or in the battery passport. The obligation for producers to provide information on the amount of recycled content would follow a harmonised methodology . For removability , the current obligations should be strengthened, and new provisions are proposed for replaceability . Provisions on the carbon footprint and recycled content declarations, and on the due diligence policy for the responsible sourcing of raw materials would require third-party verification , in principle, via notified bodies. National market authorities would be responsible for checking the validity of the information provided to fulfil all the obligations in the Regulation. • Explanatory documents (for directives) As the legal instrument is a Regulation which is directly applicable in the Member States, there is no need for an explanatory document. • Detailed explanation of the specific provisions of the proposal Chapter I of the Regulation contains General provisions. Article 1 lays down that the Regulation establishes requirements on sustainability, safety and labelling to allow the placing on the market and putting into service of batteries, as well as requirements for the collection, treatment and recycling of waste batteries. The Regulation shall apply to all types of batteries and lists the four categories of batteries, namely portable batteries, automotive batteries, electric vehicle batteries and industrial batteries. Article 2 contains definitions. Article 3 lays down the principle of free movement on the single market for batteries which comply with the requirements of the Regulation. Article 4 summarises which provisions lay down and contain precisions on the sustainability, safety and labelling requirements and accordingly refers Chapters II and III. For the remainder, batteries shall not present a risk to human health, to safety, to property or to the environment. Article 5 concerns the requirement for the Member States to designate one or more competent authorities to deal with the end-of-life phase of batteries. Chapter II of the Regulation lays down sustainability and safety requirements. Article 6 , together with Annex I , lays down restrictions on the use of hazardous substances in batteries, in particular mercury and cadmium. Article 7 , together with Annex II , lays down rules on the carbon footprint of electric vehicle batteries and rechargeable industrial batteries. The requirements are staged in such a manner that there first is an information requirement in the form of a carbon footprint declaration. Thereafter, the batteries shall be subject to classification into carbon footprint performance classes. Ultimately, and informed by the results of a dedicated impact assessment, the batteries will need to comply with maximum life cycle carbon footprint thresholds. The timeline for the three requirements is 1 July 2024 for the carbon footprint declaration, 1 January 2026 for the performance classes and 1 July 2027 for the maximum life cycle carbon footprint thresholds. Article 8 requires that, as of 1 January 2027, the technical documentation for industrial and electric-vehicle batteries with internal storage that contain cobalt, lead, lithium or nickel in active materials shall contain information about the amount of the above materials that have been recovered are present in each battery model and batch per manufacturing plant . As of 1 January 2030, those batteries shall contain the following minimum share of recovered cobalt, lead, lithium or nickel from waste of the cobalt, lead, lithium or nickel present in active materials in those batteries: 12% cobalt; 85% lead, 4% lithium and 4% nickel. As of 1 January 2035, the minimum share of recovered cobalt, lithium or nickel shall increase to 20% cobalt, 10% lithium and 12% nickel. For lead the minimum share shall stay at 85%. Where justified and appropriate due to the availability of cobalt, lead, lithium or nickel recovered from waste, or the lack thereof, the Commission shall be empowered to adopt a delegated act to amend the targets .. Article 9 , together with Annex III , requires that, as of 1 January 2026, portable batteries of general use can only be placed on the market if the electrochemical performance and durability parameters are fulfilled. The Commission shall be empowered to adopt delegated acts to lay down the minimum requirements for those parameters and to amend them in view of technical and scientific progress. By 31 December 2030, the Commission shall assess the feasibility of measures to phase out the use of non-rechargeable portable batteries of general use and, to that end, submit a report to the European Parliament and to the Council and consider taking the appropriate measures, including the adoption of legislative proposals . Article 10 , together with Annex IV , lays down an information requirement on the electrochemical performance and durability parameters for rechargeable industrial batteries and electric vehicle batteries with internal storage. From 1 January 2026, rechargeable industrial batteries shall meet the minimum values which the Commission shall be empowered to adopt by delegated act. Article 11 requires that manufacturers shall design appliances, in which portable batteries are incorporated, in such a way that waste batteries can be readily removed and replaced by the end-user or by independent operators. Article 12 , together with Annex V , requires that stationary battery energy storage systems are safe during their normal operation and use, including evidence that they have been successfully tested for the safety parameters laid down in Annex V, for which state-of-the-art testing methodologies should be used . The Commission shall be empowered to amend, by delegated act, the safety requirements to be taken into account to test battery safety which are set out in Annex V. Chapter III of the Regulation lays down labelling and information requirements. Article 13 and Annex VI require that, as of 1 January 2027, batteries shall be labelled, in a visible, legible and indelible manner, to provide information necessary for the identification of batteries and of their main characteristics. Various labels on the battery or the battery packaging shall also inform about lifetime, charging capacity, requirement on separate collection, presence of hazardous substances and safety risks. The QR code to be printed or engraved on the battery shall, depending on the type of battery, give access to the information that is relevant for the battery in question. The Commission shall be empowered to, by implementing act, establish harmonised specifications for certain labelling requirements. Article 14 requires that rechargeable industrial batteries and electric vehicle batteries shall contain a battery management system that stores the information and data needed to determine the state of health and expected lifetime of batteries in accordance with the parameters laid down in Annex VII . Access to the data on those parameters in the battery management system shall be provided to the legal or natural person who has legally purchased the battery or any third party acting on their behalf at any time for evaluating the residual value of the battery, facilitating the reuse, repurposing or remanufacturing of the battery and for making the battery available to independent aggregators operating virtual power plants in electricity grids. Chapter IV contains rules on the conformity assessment of batteries and is mostly made up of standard provisions. It is useful to mention Article 17 and Article 18. Article 17 concerns the conformity assessment procedures and lays down two different assessment procedures depending on the product requirement to be assessed. Annex VIII describes in detail the applicable procedures. The Commission may, on the basis of a delegated act, amend the conformity assessment procedures to both add verifications steps to the procedure and to change assessment module, on the basis of developments on the battery market or in the battery value chain. Article 18 concerns the EU declaration of conformity which states that conformity with the sustainability, safety and labelling requirements of the Regulation have been demonstrated. Annex IX to the Regulation sets out in detail the model structure for the EU declaration of conformity. Chapter V concerns notification of conformity assessment bodies and is mostly made of standard provisions. Some of the provisions are modified in order to strengthen the notified bodies’ independence. For this purpose it is useful to mention Article 23, Article 25, Article 27, Article 28 and Article 33. Article 23 lays down requirements relating to notifying authorities. Notifying authorities shall be objective and impartial in their activity and shall safeguard the confidentiality of the information they obtain. They should nonetheless be able to exchange information on notified bodies with national authorities, the notifying authorities of other Member States and the Commission to ensure such consistency in the conformity assessment. Article 25 contains requirements related to notified bodies. I t should be possible for the notified body and the staff it employs, to maintain independence from economic operators in the battery value chain and from other companies, in particular from battery manufacturers, the battery manufacturers’ trade partners, shareholding investors on the battery manufacturers’ plants and from other notified bodies and the notified bodies’ business associations and parent companies and subsidiaries. Article 27 deals with subsidiaries of and subcontracting by notified bodies. While it is accepted that notified bodies subcontract parts of their activities linked to the assessment of conformity or have recourse to a subsidiary, it should be ascertained that certain activities and decision-making processes are exclusively carried out by the individual notified body which carries out the conformity assessment. Article 28 concerns the application for notification. In accordance with Article 25, the notified body should be able to document its independence and provide it to the notifying authority. Article 33 relates to the operational obligations of notified bodies. In case of a negative certification decision, the economic operator should be allowed to complement the documentation on the battery prior to the conformity assessment body’s second and final decision on the certification. Chapter VI lays down the obligations of economic operators. The provisions are standard but it is worth mentioning Article 39. Article 39 , together with Annex X , requires that due diligence policies shall be established for rechargeable industrial batteries and electric vehicles batteries placed on the single market. The Commission is empowered to review the list of substances and risk categories concerned by this obligation. Chapter VII contains obligations relating to the end-of-life management of batteries. It appears relevant to refer specifically to the provisions on registration, extended producer responsibility, collection, treatment and recycling including recycling efficiencies, end of life information, repurposing of batteries and reporting. The rules contained in this Chapter replace the corresponding rules in Directive 2006/66/EC which is repealed with effect from 1 July 2023 . Article 46 requires the Member States establish a Register which shall serve to monitor compliance of producers with the requirements on end-of-life management of batteries. The Register shall be managed by the competent authority in a Member State. Producers are obliged to register and the registration shall be granted upon application which shall contain all the information listed in the Article. Article 47 establishes extended producer responsibility for batteries that are supplied in a Member State for the first time. It entails a requirement for p roducers of batteries to ensure the attainment of the waste management obligations. For meeting their obligations, producers may also organise collectively, in a producer responsibility organisation. This responsibility includes notably the obligations to finance and to organise the separate collection and treatment of waste batteries, report to the competent authority, promote the separate collection of batteries and provide information including end-of-life aspects of batteries. Article 48 lays down that producers, individually or through a producer responsibility organisation shall ensure the collection of all waste portable batteries, regardless of their nature, brand or origin. For that purpose they shall establish, free of charge for the end-user, a network of collection points in cooperation with other operators involved, including distributors, waste electrical equipment and end-of life vehicle facilities, public authorities and voluntary collection points. Producers are furthermore obliged to provide for the necessary practical arrangements for collection and transport of waste batteries from those collection point to ensure that the waste portable batteries are subsequently subject to treatment and recycling. Producers of waste portable batteries are obliged to reach the collection targets laid down in the Article. The collection arrangements are subject to authorisation by the competent authority who has to verify that producers comply with the obligations regarding the collection of waste portable batteries, including ensuring that the targets are met. Article 49 requires producers of automotive batteries, industrial batteries and electric vehicle batteries, individually or through a producer responsibility organisation to organise the collection of all waste automotive batteries, industrial batteries and electric vehicle batteries. The collection shall be free of charge and without an obligation on the end-user to buy a new battery. The producer shall take back waste automotive batteries, industrial batteries and electric vehicle batteries from end-users or from accessible collection points in cooperation with distributors of these types of batteries, waste electrical and electronic equipment and end-of-life vehicle treatment and recycling facilities, public authorities and third parties carrying out waste management on their behalf. Article 55 sets out the collection rates to be obtained by Member States of waste portable batteries, excluding currently waste batteries from light means of transport. The collection rates shall gradually increase so to ensure that by end 2025 65% of waste portable batteries are collected and by end 2030 70% of such batteries are collected. Article 56, sets forth requirements to be met by treatment facilities for all collected waste batteries to undergo proper treatment and recycling. Where treatment installations and processes are covered by Directive 2010/75/EU on industrial emissions, that Directive will apply. In any case, treatment shall be carried out providing for best available techniques and the requirements further specified in Annex XII part A. In view of the waste hierarchy as established by Article 4 of Directive 2008/98/EC, batteries shall not be landfilled or incinerated. Article 57 concerns recycling efficiencies and material recovery targets and lays down that all waste batteries collected shall enter a recycling operation. The recycling processes shall achieve minimum recycling efficiencies, laid down in Annex XII, which will increase over time. These requirements are set out with regard to lead-acid batteries, nickel-cadmium batteries, lithium-based batteries and other batteries. Article 59 contains requirements related to the operations of repurposing and remanufacturing for a second life of industrial and electric-vehicle batteries. It contains requirements to facilitate such operation, including for producers of the respective batteries to provide access to the battery management system to determine the state of health of a battery to repurposing operators. It also sets out obligations for persons carrying out the repurposing or remanufacturing of batteries to ensure that the examination, performance testing, packing and shipment of batteries and their components is carried out following adequate quality control and safety instructions . The persons carrying out repurposing or remanufacturing operations of batteries shall ensure that the repurposed or remanufactured battery complies with this Regulation and other relevant legislation and technical requirements for its specific purpose of use when placed on the market. However, w here it is demonstrated that a battery subject to repurposing or remanufacturing was placed on the market before certain requirements concerning carbon footprint, recycled content, performance and durability as well as supply chain due diligence (included in Articles 7, 8, 10 and 39 of the Regulation), the obligations under those provisions shall not apply to that battery when repurposed or remanufactured. In order to document that a battery is no longer waste the operator carrying out the relevant operation shall demonstrate the following upon request by a competent authority: 1) evidence of state of health evaluation or testing , 2) certainty of further use (by means of an invoice or sale contract), and 3) appropriate protection against damage during transport, loading and unloading. This i nformation shall be made available to end users and third parties acting on their behalf, on equal terms and conditions, as part of the technical documentation accompanying the repurposed battery when placed on the market or put into service. Article 60 contains requirements for the provision of information regarding waste batteries. This includes obligations to producers, or their producer responsibility organisations, to end users and distributors regarding their contribution to the end of life treatment. The Article also sets up obligations to provide for information relevant to safety during collection and storage of waste batteries to distributors and operators involved in the collection and waste treatment, as well as providing to those operators information to facilitate removal of waste batteries and subsequent treatment. Article 61 concerns reporting from the respective operators involved in the waste management to the competent authority on the waste management of batteries. This includes notably requirements for producers, or producer responsibility organisations on their behalf, to report the amount of batteries placed on the market, of waste batteries collected and delivered for treatment and recycling, and for recycling operators to report on waste batteries entering recycling, the recycling efficiencies and levels of recovered materials from waste batteries and the amount of batteries that has been treated and recycled. Article 62 concerns reporting from the Member States to the Commission. Member States shall report to the Commission, for each calendar year per battery type and their chemistry, the amount of batteries supplied for the first time for distribution or use within the territory of a Member State, the amount of waste batteries collected in accordance and the data concerning the levels of recycling achieved and whether the recycling efficiencies and levels of material recovery set out in the Regulation have been met. The Commission shall by implementing acts lay down the format for the reporting. Chapter VIII concerns the electronic exchange of information. Article 64 concerns the electronic exchange system which the Commission, by 1 January 2026, shall set up. The system shall contain the information and data on rechargeable industrial and electric vehicle batteries with internal storage, as laid down in Annex XIII. That information and data shall be sortable and searchable, respecting open standards for third party use. The relevant economic operators shall be able to feed the system with information in a machine-readable format. The Commission shall publish through the system certain information mentioned in Article 62 and shall, by implementing act, lay down details concerning the architecture of the system, the format in which the information is to be submitted and the rules for accessing, sharing, managing, exploring, publishing and reusing the information and data in the system. Article 65 concerns the battery passport and requires that, by 1 January 2026, industrial batteries and electric-vehicle batteries shall have an electronic record for each individual battery they place on the market. The records shall be unique for each battery, to be identified through a unique identifier. The battery passport shall be linked to the information about the basic characteristics of each battery type and model stored in the data sources of the system established according to Article 64 and shall be accessible online. Chapter IX sets out the standard provisions on market surveillance. Article 69 enables market surveillance authorities to require economic operators to take corrective actions on the basis of findings that either the battery is not compliant or the economic operator infringes an obligation which follows from the rules on single market or sustainability, safety, labelling and due diligence. Chapter X concerns green public procurement, procedure for introducing new and amending existing restrictions on hazardous substances and Commission recognition of supply chain due diligence schemes. Article 70 concerns green public procurement and requires that contracting authorities and contracting entities, when procuring batteries or products containing batteries, consider the environmental impacts of batteries over their life-cycle with a view to ensure that such impacts are kept to a minimum. To this effect, the contracting authorities and contracting entities are asked to include technical specifications and award criteria based on Articles 7 to 10 to ensure that a product is chosen among products with significantly lower environmental impacts over their lifecycle . The Commission may by delegated acts establish minimum mandatory green public procurement criteria. Article 71 contains the procedure for amending the restrictions on hazardous substances, further to Article 6 and Annex I. Article 72 concerns supply chain due diligence schemes and the Commission’s recognition thereof. Governments, industry associations and groupings of interested organisations having that have developed and oversee due diligence schemes may apply to the Commission to have their supply chain due diligence schemes that are developed and overseen by them recognised by the Commission. Where the Commission determines that the supply chain due diligence scheme, when effectively implemented by economic operator enables that economic operator to comply with the requirement to set up a due diligence policy, it shall adopt an implementing act granting that scheme a recognition of equivalence with the requirements set out in this Regulation. Chapter XI sets out delegated powers and committee procedure. Chapter XII sets out an amendment to Regulation (EU) 2109/1020. Chapter XIII sets out the final provisions. 2020/0353 (COD) Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL concerning batteries and waste batteries, repealing Directive 2006/66/EC and amending Regulation (EU) No 2019/1020 (Text with EEA relevance) THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION , Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 114 thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, After transmission of the draft legislative act to the national parliaments, Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee , Having regard to the opinion of the Committee of the Regions , Acting in accordance with the ordinary legislative procedure, Whereas: (1) The European Green Deal is Europe’s growth strategy that aims to transform the Union into a fair and prosperous society, with a modern, resource-efficient and competitive economy where there are no net emissions of greenhouse gases in 2050 and where economic growth is decoupled from resource use. A shift from the use of fossil fuels in vehicles to electromobility is one of the prerequisites for reaching the climate neutrality goal in 2050. In order for the Union’s product policies to contribute to lowering carbon emissions on a global level, it needs to be ensured that products marketed and sold in the Union are sourced and manufactured in a sustainable manner. (2) Batteries are thus an important source of energy and one of the key enablers for sustainable development, green mobility, clean energy and climate neutrality. It is expected that the demand for batteries will grow rapidly in the coming years, notably for electric road transport vehicles using batteries for traction, making this market an increasingly strategic one at the global level. Significant scientific and technical progress in the field of battery technology will continue. In view of the strategic importance of batteries, and to provide legal certainty to all operators involved and to avoid discrimination, barriers to trade and distortions on the market for batteries, it is necessary to set out rules on sustainability parameters, performance, safety, collection, recycling and second life of batteries as well as on information about batteries. It is necessary to create a harmonised regulatory framework for dealing with the entire life cycle of batteries that are placed on the market in the Union. (3) Directive 2006/66/EC of the European Parliament and of the Council has brought about an improvement in the environmental performance of batteries and established some common rules and obligations for economic operators, in particular through harmonised rules for the heavy metal content and labelling of batteries and rules and targets for the management of all waste batteries, based on extended producer responsibility. (4) The Commission’s reports on the implementation, impact and evaluation of Directive 2006/66/EC highlighted not only the achievements but also the limitations of that Directive, in particular against a fundamentally changed context characterised by the strategic importance of batteries and their increased use. (5) The Commission’s Strategic Action Plan on Batteries sets out measures to support efforts to build a battery value chain in Europe, embracing raw materials extraction, sustainable sourcing and processing, sustainable battery materials, cell manufacturing as well as re-use and recycling of batteries (6) In the European Green Deal, the Commission confirmed its commitment to implement the Strategic Action Plan on Batteries and stated that it would propose legislation to ensure a safe, circular and sustainable battery value chain for all batteries, including to supply the growing market of electric vehicles. (7) The Council in its conclusions of 4 October 2019 on ‘More circularity – Transition to a sustainable society’ called, inter alia, for coherent policies supporting the development of technologies that improve the sustainability and circularity of batteries to accompany the transition to electro-mobility. Furthermore, the Council called for an urgent revision of Directive 2006/66/EC, which should include all relevant batteries and materials and which should consider, in particular, specific requirements for lithium and cobalt as well as a mechanism allowing the adaptation of that Directive to future changes in battery technologies. (8) The new Circular Economy Action Plan adopted on 11 March 2020 states that the proposal for a new regulatory framework for batteries will consider rules on recycled content and measures to improve the collection and recycling rates of all batteries, in order to ensure the recovery of valuable materials and to provide guidance to consumers and will address the possible phasing out of non-rechargeable batteries where alternatives exist. Furthermore, it is stated that sustainability and transparency requirements will be considered, taking into account the carbon footprint of battery manufacturing, the ethical sourcing of raw materials and the security of supply in order to facilitate reuse, repurposing and recycling of batteries. (9) Addressing the entire life cycle of all batteries placed on the Union market requires the setting up of harmonised product and marketing requirements, including conformity assessment procedures, as well as requirements to fully address the end-of-life stage of batteries. Requirements concerning the end-of-life stage are necessary to address the environmental implications of the batteries and, in particular, to support the creation of recycling markets for batteries and markets for secondary raw materials from batteries in order to close the materials loops. In order to reach the envisaged objectives to address the whole life cycle of a battery in one legal instrument while avoiding barriers to trade and a distortion of competition and safeguarding the integrity of the internal market, the rules setting out the requirements for batteries should be of uniform application for all operators across the Union, and not give room for divergent implementation by Member States. Directive 2006/66/EC should therefore be replaced by a Regulation. (10) This Regulation should apply to all types of batteries and accumulators placed on the market or put into service within the Union, whether on their own or incorporated into appliances or otherwise supplied with electrical and electronic appliances and vehicles. This Regulation should apply regardless of whether a battery is specifically designed for a product or is of general use and regardless of whether it is incorporated into a product or is supplied together with or separately from a product in which it is to be used. (11) Products placed on the market as battery packs, which are batteries or groups of cells that are connected and/or encapsulated within an outer casing so as to form a complete unit ready for use that the end-user is not intended to split up or open and which conform to the definition of batteries, should be subject to requirements applicable to batteries. Products placed on the market as battery modules, which conform to the definition of battery pack, should be subject to requirements applicable to battery packs. (12) Within the Regulation’s wide scope, it is appropriate to distinguish between different categories of batteries in accordance with their design and use, independent of the battery chemistry. The classification into portable batteries, on one hand, and industrial batteries and automotive batteries on the other hand under Directive 2006/66/EC should be further developed to better reflect new developments in the use of batteries. Batteries that are used for traction in electric vehicles and which under Directive 2006/66/EC fall in the category of industrial batteries, constitute a large and growing part of the market due to the quick growth of electric road transport vehicles. It is therefore appropriate to classify those batteries that are used for traction in road vehicles as a new category of electric vehicle batteries. Batteries used for traction in other transport vehicles including rail, waterborne and aviation transport, continue to fall under the category of industrial batteries under this Regulation. The industrial battery type encompasses a broad group of batteries, intended to be used for industrial activities, communication infrastructure, agricultural activities or generation and distribution of electric energy. In addition to this non exhaustive list of examples, any battery that is neither a portable battery nor an automotive battery nor an electric vehicle battery should be considered an industrial battery. Batteries used for energy storage in private or domestic environments. are considered industrial batteries for the purposes of this Regulation.Furthermore, in order to ensure that all batteries used in light means of transport, such as ebikes and scooters, are classified as portable batteries, it is necessary to clarify the definition of portable batteries and to introduce a weight limit for such batteries. (13) Batteries should be designed and manufactured so as to optimise their performance, durability and safety and to minimise their environmental footprint. It is appropriate to lay down specific sustainability requirements for rechargeable industrial batteries and electric vehicle batteries with internal storage with a capacity above 2 kWh as such batteries represent the market segment which is expected to increase most in the coming years. (14) In order to ensure that obligations arising from this Regulation are carried out and to monitor and verify compliance of producers and producer responsibility organisations with the requirements of this Regulation, it is necessary that Member States designate one or more competent authorities. (15) The use of hazardous substances in batteries should be restricted in order to protect human health and the environment and to reduce the presence of such substances in waste. Thus, in addition to the restrictions set out in Annex XVII of Regulation (EC) No 1907/2006 of the European Parliament and of the Council , it is appropriate to set out restrictions for mercury and cadmium in certain types of batteries. Batteries used in vehicles which benefit from an exemption under Annex II to Directive 2000/53/EC of the European Parliament and of the Council should be excluded from the prohibition to contain cadmium. (16) In order to ensure that hazardous substances that pose an unacceptable risk to human health or to the environment when used in batteries, can be duly addressed, the power to adopt acts in accordance with Article 290 of the Treaty on the Functioning of the European Union should be delegated to the Commission in respect of amending restrictions on hazardous substances in batteries. (17) The procedure for adopting new and amending current restrictions on hazardous substances in batteries should be fully streamlined with Regulation (EC) No 1907/2006. To ensure effective decision-making, coordination and management of the related technical, scientific and administrative aspects of this Regulation, the European Chemicals Agency set up under Regulation (EC) No 1907/2006 (‘the Agency’) should carry out specified tasks with regard to the evaluation of risks from substances in the manufacture and use of batteries, as well as those that may occur after their end-of-life as well as the evaluation of the socio-economic elements and the analysis of alternatives, in accordance with relevant guidance by the Agency . Consequently, the Committees for Risk Assessment and Socio-economic Analysis of the Agency should facilitate the carrying out of certain tasks conferred on the Agency by this Regulation. (18) The expected massive deployment of batteries in sectors like mobility and energy storage should reduce carbons emissions, but to maximise this potential it is necessary that their overall life cycle has a low carbon footprint. According to the Product Environmental Footprint Category Rules for High Specific Energy Rechargeable Batteries for Mobile Applications , climate change is the second highest related impact category for batteries after the use of minerals and metals. The technical documentation for rechargeable industrial batteries and electric vehicle batteries with internal storage and a capacity above 2 kWh placed on the Union market should therefore be accompanied by a carbon footprint declaration,, which should be specific, if necessary, per manufacturing batch. Batteries are manufactured in batches, made in specific amounts within certain timeframes Harmonising the technical rules for calculating the carbon footprint for all rechargeable industrial batteries and electric vehicle batteries with internal storage with a capacity above 2 kWh placed on the Union market is a prerequisite for introducing a requirement for the technical documentation of the batteries to include a carbon footprint declaration and subsequently establishing carbon footprint performance classes that will allow identifying the batteries with overall lower carbon footprints. Information and clear labelling requirements on batteries’ carbon footprint is not expected in itself to lead to the behavioural change necessary to ensure that the Union’s objective to decarbonise the mobility and energy storage sectors is achieved, in line with the internationally agreed objectives on climate change . Therefore, maximum carbon thresholds will be introduced, further to a dedicated impact assessment to determine those values. In proposing the level of the maximum carbon footprint threshold, the Commission will, inter alia, take into account the relative distribution of the carbon footprint values in batteries on the market, the extent of progress in the reduction of carbon footprint of batteries placed on the Union market and the effective and potential contribution of this measure to the Union’s objectives on sustainable mobility and climate neutrality by 2050. In order to bring about transparency on the batteries’ carbon footprint , and shift the Union market towards lower carbon batteries, regardless of where they are produced, a gradual and cumulative increase in the carbon footprint requirements is justified. As a result of these requirements, the avoided carbon emissions in batteries’ life cycle, will contribute to the Union’s objective of reaching climate neutrality by 2050. This may also enable other policies at Union and national level, such as incentives or green public procurement criteria, fostering the production of batteries with lower environmental impacts. (19) Certain substances contained in batteries, such as cobalt, lead, lithium or nickel, are acquired from scarce resources which are not easily available in the Union, and some are considered critical raw materials by the Commission. This is an area where Europe needs to enhance its strategic autonomy and increase its resilience in preparation for potential disruptions in supply due to health or other crises. Enhancing circularity and resource efficiency with increased recycling and recovery of those raw materials, will contribute to reaching that goal. (20) The increased use of recovered materials would support the development of the circular economy and allow a more resource-efficient use of materials, while reducing Union dependency on materials from third countries. For batteries, this is particularly relevant for cobalt, lead, lithium and nickel. Therefore, it is necessary to promote the recovery of such materials from waste, establishing a requirement on the level of recycled content in batteries using cobalt, lead, lithium and nickel in active materials. This Regulation sets mandatory recycled content targets for cobalt, lead, lithium and nickel and which should be met by 2030. For cobalt, lithium and nickel increased targets are established by 2035. All targets, should take into account the availability of waste, from which such materials can be recovered, the technical feasibility of the involved recovery and manufacture processes as well as the time needed by the economic operators to adapt their supply and manufacturing processes. Therefore, before such mandatory targets become applicable, the requirement related to recycled content should be limited to disclosure of information on recycled content. (21) In order to take into account the risk of supply of cobalt, lead, lithium and nickel and to assess their availability, the power to adopt acts in accordance with Article 290 of the Treaty on the Functioning of the European Union should be delegated to the Commission in respect of amending the targets for the minimum share of recycled cobalt, lead, lithium or nickel present in active materials in batteries. (22) In order to ensure uniform conditions for the implementation of the rules on calculating and verifying, per battery model and batch per manufacturing plant, the amount of cobalt, lead, lithium or nickel recovered from waste present in active materials in batteries and the information requirements for technical documentation , implementing powers should be conferred on the Commission. (23) Batteries placed on the Union market should be durable and highly performant. It is therefore necessary to set out performance and durability parameters for portable batteries of general use as well as for rechargeable industrial batteries and electric vehicle batteries. For electric vehicle batteries, the informal UNECE Working Group on Electric Vehicles and the Environment is developing in-vehicle durability requirements, so this Regulation is refraining from setting additional durability requirements. On the other hand, in the area of batteries for energy storage, existing measurement methods to test battery performance and durability are not considered sufficiently precise and representative to enable introducing minimum requirements . The introduction of minimum requirements related to performance and durability of these batteries should be accompanied by available adequate harmonised standards or common specifications. (24) In order to reduce the life cycle environmental impact batteries, the power to adopt acts in accordance with Article 290 of the Treaty on the Functioning of the European Union should be delegated to the Commission in respect of amending the performance and durability parameters and establishing minimum values for those parameters for portable batteries of general use and for rechargeable industrial batteries. (25) Some non-rechargeable batteries of general use may imply an inefficient use of resources and energy. Objective requirements regarding the performance and durability of such batteries should be established in order to ensure that fewer low performing non-rechargeable portable batteries of general use are placed on the market, in particular, where, based on a life cycle assessment, the alternative use of rechargeable batteries would result in overall environmental benefits. (26) In order to ensure that portable batteries incorporated into appliances are subject to proper separate collection, treatment and high quality recycling once they have become waste, provisions to ensure their removability and replaceability in such appliances are necessary. Used batteries should also be replaceable so as to prolong the expected lifetime of the appliances they are part of. The general provisions of this Regulation may be complemented with requirements set up for particular products powered by batteries under implementing measures under Directive 2009/125/EC of the European Parliament and of the Council . Where other Union legislation lays down more specific requirements, for safety reasons, regarding the removal of batteries from products (e.g. toys), those specific rules should apply. (27) Reliable batteries are fundamental for the operation and safety of many products, appliances and services. Therefore, batteries should be designed and manufactured to ensure their safe operation and use. This aspect is particularly relevant for stationary battery energy storage systems, which are currently not covered by other Union legislation. Parameters to be considered in safety tests should therefore be laid down for those energy storage systems. (28) In order to provide end users with transparent, reliable and clear information about batteries and their main characteristics, and waste batteries, to enable the end users to make informed decisions when buying and discarding batteries and to enable waste operators to appropriately treat waste batteries, batteries should be labelled. Batteries should be labelled with all the necessary information concerning their main characteristics, including their capacity and content of certain hazardous substances. To ensure the availability of information over time, that information should also be made available by means of QR codes. (29) Information about the performance of batteries is essential to ensure that end-users as consumers are well and timely informed and in particular that they have a common basis to compare different batteries before making their purchase. Therefore, portable batteries of general use and automotive batteries should be marked with a label containing the information on their minimum average duration when used in specific applications. Additionally, it is important to guide the end-user to discard waste batteries in an appropriate way. (30) Rechargeable industrial batteries and electric-vehicle batteries with internal storage with a capacity above 2 kWh should contain a battery management system that stores data so that the state of health and expected lifetime of batteries may be determined at any time by the end-user or any other third party acting on his behalf. In order to repurpose or remanufacture a battery, a ccess to the battery management system should be provided to the person that has purchased the battery or any third party acting on its behalf at any time for evaluating the residual value of the battery, facilitating the reuse, repurposing or remanufacturing of the battery and for making the battery available to independent aggregators, as defined in Directive (EU) 201/944 of the European Parliament and of the Council , which operate virtual power plants in electricity grids. This requirement should apply in addition to Union law on type of approval of vehicles, including technical specifications that may originate from the work of the informal UNECE Working Group on Electric Vehicles and the Environment on data access in electric vehicles. (31) A number of product-specific requirements under this Regulation, including on performance, durability, repurposing and safety, should be measured by using reliable, accurate and reproducible methods that take into account the generally recognised state-of-the-art measurements and calculation methodologies. In order to ensure that there are no barriers to trade on the internal market, standards should be harmonised at Union level. Such methods and standards should, to the extent possible, take into account the real-life usage of batteries, reflect the average range of consumer behaviour and be robust in order to deter intentional and unintentional circumvention. Once a reference to such a standard has been adopted in accordance with Regulation (EU) No 1025/2012 of the European Parliament and of the Council and published in the Official Journal of the European Union, presumption of conformity shall be established with those product-specific requirements adopted on the basis of this Regulation, provided that the outcome of such methods demonstrate that the minimum values established for those substantive requirements are attained. In the absence of published standards at the time of the application of product-specific requirements, the Commission should adopt common specifications through implementing acts and the compliance with such specifications should also give rise to the presumption of conformity. In cases where the common specifications are, at a later stage, found to have shortcomings, the Commission should by implementing act amend or repeal the common specifications in question. (32) To ensure effective access to information for market surveillance purposes, to adapt to new technologies and to ensure resilience in case of global crises, such as the Covid-19 pandemic, it should be possible to give information regarding conformity with all Union acts applicable to batteries online in the form of a single EU declaration of conformity. (33) Regulation (EC) No 765/2008 of the European Parliament and of the Council lays down rules on the accreditation of conformity assessment bodies, provides a framework for the market surveillance of products and for controls on products from third countries, and lays down the general principles of the CE marking. That Regulation should be applicable to batteries covered by this Regulation in order to ensure that products benefiting from the free movement of goods within the Union fulfil requirements providing a high level of protection of public interests such as human health, safety and the environment. (34) In order to enable economic operators to demonstrate and the competent authorities to verify that batteries made available on the market comply with the requirements of this Regulation, it is necessary to provide for conformity assessment procedures. Decision No 768/2008/EC of the European Parliament and of the Council establishes modules for conformity assessment procedures, ranging from the least stringent to the most stringent depending on the level of risk involved and the level of safety required. According to Article 4 of that Decision, where conformity assessment is required, the procedures to be used for that assessment are to be chosen from among those modules. (35) The chosen modules do not however reflect certain specific aspects of batteries and thus, it is necessary to adapt the modules chosen for the conformity assessment procedure. In order to take account of the novelty and complexity of the sustainability, safety and labelling requirements set out in this Regulation and for the purpose of ensuring the conformity of batteries placed on the market with the legal requirements , the power to adopt acts in accordance with Article 290 of the Treaty on the Functioning of the European Union should be delegated to the Commission in respect of amending the conformity assessment procedures by adding verifications steps or changing assessment module, on the basis of developments on the battery market or in the battery value chain. (36) The CE marking on a battery indicates the conformity of that battery with this Regulation. General principles governing the CE marking and its relationship to other markings are set out in Regulation (EC) No 765/2008. Those principles should apply to the CE marking on batteries. In order to ensure that the battery is stored, used and discarded in a manner which is safe from the point of view of protecting human health and the environment, specific rules governing the affixing of the CE marking in the case of batteries should be laid down . (37) The conformity assessment procedures set out in this Regulation require the intervention of conformity assessment bodies. In order to ensure a uniform implementation of the provisions in this Regulation , those bodies should be notified by the Member State authorities to the Commission. (38) Due to the novelty and complexity of the sustainability, safety and labelling requirements for batteries and in order to ensure a consistent level of quality in the performance of conformity assessment of batteries, it is necessary to set requirements for notifying authorities involved in the assessment, notification and monitoring of notified bodies. In particular, it should be ensured that the notifying authority is objective and impartial with regard to its activity. Furthermore, notifying authorities should be required to safeguard the confidentiality of the information it obtains but should nonetheless be able to exchange information on notified bodies with national authorities, the notifying authorities of other Member States and the Commission to ensure consistency in the conformity assessment . (39) It is essential that all notified bodies perform their functions to the same level and under conditions of fair competition and autonomy. Therefore, requirements for conformity assessment bodies wishing to be notified in order to provide conformity assessment activities should be set. Those requirements should continue to apply as a prerequisite for the maintenance of the competence of the notified body. To ensure its autonomy, the notified body and the staff it employs should be required to maintain independence from economic operators in the battery value chain and from other companies, including business associations and parent companies and subsidiaries. The notified body should be required to document its independence and provide that documentation to the notifying authority . (40) If a conformity assessment body demonstrates conformity with the criteria laid down in harmonised standards it should be presumed to comply with the corresponding requirements set out in this Regulation. (41) Conformity assessment bodies frequently subcontract parts of their activities linked to the assessment of conformity or have recourse to a subsidiary. Certain activities and decision-making processes, both regarding the conformity assessment of batteries and other activities internal to the notified body, should however exclusively be carried out by the individual notified body itself, in order to ensure its independence and autonomy. Furthermore, in order to safeguard the level of protection required for batteries to be placed on the Union market, conformity assessment subcontractors and subsidiaries should fulfil the same requirements as notified bodies in relation to the performance of conformity assessment tasks under this Regulation . (42) Since the services offered by notified bodies in a Member State might relate to batteries made available on the market throughout the Union, it is appropriate to give the other Member States and the Commission the opportunity to raise objections concerning a notified body. In order to ensure uniform conditions for the implementation of this Regulation, implementing powers should be conferred on the Commission in order to request the notifying authority to take corrective action in case a notified body does not meet or no longer meets the requirements of this Regulation . (43) In the interests of facilitating and accelerating the conformity assessment procedure, the certification and ultimately the market access and in view of the novelty and complexity of the sustainability, safety and labelling requirements for batteries, it is crucial that notified bodies have continuous access to all testing equipment and testing facilities needed and that they apply the procedures without creating unnecessary burdens for economic operators. For the same reason, and to ensure equal treatment of economic operators, it is necessary that the notified bodies apply the conformity assessment procedures consistently. (44) Prior to taking a final decision on whether the battery can be granted a conformity certificate, the economic operator that wishes to place a battery on the market should be allowed to complement once the documentation on the battery. (45) The Commission should enable appropriate coordination and cooperation between notified bodies. (46) It is appropriate to lay the obligations linked to the placing on the market or putting into service of a battery on the economic operators, which include the manufacturer, the authorised representative, the importer, the distributor, the fulfilment service providers, or any other legal person who takes on the legal responsibility in relation to the manufacture of batteries, making them available or placing them on the market or putting them into service. (47) Economic operators should be responsible for the compliance of batteries with the requirements of this Regulation, in relation to their respective roles in the supply chain, so as to ensure a high level of protection of public interests, such as human health, safety and protection of property and the environment. (48) All economic operators intervening in the supply and distribution chain should take appropriate measures to ensure that they only make available on the market batteries which are in conformity with this Regulation. It is necessary to provide for a clear and proportionate distribution of obligations which correspond to the role of each economic operator in the supply and distribution chain. (49) The manufacturer, having detailed knowledge of the design and production process, is best placed to carry out the conformity assessment procedure. Conformity assessment should therefore remain solely the obligation of the manufacturer. (50) The manufacturer should provide sufficiently detailed information on the intended use of the battery so as to allow its correct and safe placing on the market, putting into service, use and end-of-life management, including possible repurposing. (51) In order to facilitate communication between economic operators, market surveillance authorities and consumers, economic operators should, as part of their contact details, indicate a website address in addition to the postal address. (52) It is necessary to ensure that batteries from third countries entering the Union market comply with the requirements of this Regulation, whether imported as self standing batteries or contained in products, and in particular that appropriate conformity assessment procedures have been carried out by manufacturers with regard to those batteries. Provision should therefore be made for importers to make sure that the batteries they place on the market and put into service comply with the requirements of this Regulation and that the CE marking on batteries and documentation drawn up by manufacturers are available for inspection by the national authorities. (53) When placing a battery on the market or putting it into service, every importer should indicate on the battery the importer’s name, registered trade name or registered trade mark as well as the postal address. Exceptions should be provided for in cases where the size of the battery does not allow it. This includes cases where the importer would have to open the packaging to put the name and address on the battery or where the battery is too small in size to affix this information.. (54) As the distributor makes a battery available on the market after it has been placed on the market or put into service by the manufacturer or the importer, the distributor should act with due care to ensure that its handling of the battery does not adversely affect its compliance with the requirements of this Regulation. (55) Any importer or distributor that either places a battery on the market or puts it into service under the importer’s or distributor’s own name or trademark or modifies a battery in such a way that compliance with the requirements of this Regulation may be affected or modifies the purpose of a battery that is already place on the market should be considered to be the manufacturer and should assume the obligations of the manufacturer. (56) Distributors and importers, being close to the market place, should be involved in market surveillance tasks carried out by the national authorities, and should be prepared to participate actively, providing those authorities with all necessary information relating to the battery concerned. (57) Ensuring traceability of a battery throughout the whole supply chain helps to make market surveillance simpler and more efficient. An efficient traceability system facilitates the market surveillance authorities' task of tracing economic operators who placed on the market or made available on the market or put into service non compliant batteries. The economic operators should therefore be required to keep the information on their transactions of batteries for a certain period of time. (58) The extraction, processing and trading of natural mineral resources is fundamental in providing the necessary raw materials for the production of batteries. Battery manufacturers, regardless of their position or leverage over suppliers and of their geographical location, are not insulated from the risk of contributing to adverse impacts in the mineral supply chain. For some raw materials, over half of global production is for use in battery applications. For example, over 50% of the global demand for cobalt and over 60% of the world's lithium is used for battery production. About 8% of global natural graphite production and 6% of global nickel production goes into battery manufacturing. (59) Only few countries supply those materials and, in some cases, low standards of governance may exacerbate environmental and social problems. Both cobalt and nickel mining and refining are related to a large range of social and environmental issues, including environmental hazard potential and human health. While the social and environmental impacts for natural graphite are less severe, its mining has high shares of artisanal and small scale operations, which mostly takes place in informal settings and can lead to serious health and environmental impacts, including no regular mine closure and no rehabilitation, which results in the destruction of ecosystems and soils. For lithium, the expected increase in its use in battery manufacturing is likely to put additional pressure on extraction and refining operations, what would recommend including lithium in the scope of the supply chain due diligence obligations. The expected massive increase in demand for batteries in the Union should not contribute to an increase of such environmental and social risks. (60) Some of the raw materials in question, such as cobalt, lithium and natural graphite, are considered as critical raw materials for the EU and their sustainable sourcing is required for the EU battery ecosystem to perform adequately. (61) A number of voluntary efforts from actors in the battery supply chain are already in place in order to encourage adherence to sustainable sourcing practices, including the Initiative for Responsible Mining Assurance (IRMA), the Responsible Minerals Initiative (RMI) and the Cobalt Industry Responsible Assessment Framework (CIRAF). However, voluntary efforts to set up due diligence schemes may not ensure that all economic operators placing batteries in the Union market abide by the same set of minimum rules. (62) In the Union, general requirements on due diligence in relation to certain minerals and metals were introduced by Regulation (EU) No 2017/821 of the European Parliament and of the Council . That Regulation does not, however, address the minerals and materials used for battery production. (63) Therefore, in view of the expected exponential growth in battery demand in the EU, the economic operator that places a battery on the EU market should set up a supply chain due diligence policy. The requirements therefore should be laid down, with the objective to address the social and environmental risks inherent in the extraction, processing and trading of certain raw materials for battery manufacturing purposes. (64) When putting in place a risk-based due diligence policy, it should be based on internationally recognised due diligence principles in the Ten Principles of the United Nations Global Compact , the Guidelines for Social Life Cycle Assessment of Products , the ILO Tripartite Declaration of Principles concerning Multinational Enterprises and Social Policy , and the OECD Due Diligence Guidance for Responsible Business Conduct (RBC) , which reflect a common understanding amongst governments and stakeholders, and should be tailored to the specific context and circumstances of each economic operator. In relation to the extraction, processing and trading of natural mineral resources used for battery production, the OECD Due Diligence Guidance for Responsible Supply Chains of Minerals from Conflict-Affected and High-Risk Areas (‘OECD Due Diligence Guidance’) represents a long-standing effort by governments and stakeholders to establish good practice in this area. (65) According to the OECD Due Diligence Guidance , due diligence is an on-going, proactive and reactive process through which companies can ensure that they respect human rights and do not contribute to conflict. . Risk-based due diligence refers to the steps companies should take to identify and address actual or potential risks in order to prevent or mitigate adverse impacts associated with their activities or sourcing decisions A company can assess risk posed by its activities and relationships and adopt risks mitigating measures in line with relevant standards provided under national and international law, recommendations on responsible business conduct by international organisations, government-backed tools, private sector voluntary initiatives and a company's internal policies and systems. This approach also helps to scale the due diligence exercise to the size of the company's activities or supply chain relationships. (66) Mandatory supply chain due diligence policies should be adopted or modified and address, at least, the most prevalent social and environmental risk categories. This should cover the current and foreseeable impacts, on one hand, on social life, in particular human rights, human health and safety as well as occupational health and safety and labour rights, and, on the other hand, on the environment, in particular on water use, soil protection, air pollution and biodiversity, including community life. (67) As regards the social risk categories, due diligence policies should address the risks in the battery supply chain in relation to the protection of human rights, including human health, protection of children and gender equality, in line with international human rights law . The due diligence policies should include information on how the economic operator has contributed to the prevention of human rights abuses and on the instruments in place with the operator’s business structure to fight corruption and bribery. The due diligence policies should also ensure correct implementation of the rules of fundamental conventions of the International Labour Organisation as listed in Annex I of the ILO Tripartite Declaration. (68) As regards the environmental risk categories, the due diligence policies should address the risks in the battery supply chain in relation to protection of the natural environment and of the biological diversity in line with the Convention on Biological Diversity , which includes also the consideration of local communities, and the protection and the development of those communities. (69) The supply chain due diligence obligations on the identification and mitigation of social and environmental risks associated with raw materials going into battery manufacturing should contribute to the implementation of UNEP Resolution 19 on Mineral Resource Governance, which recognizes the important contribution of the mining sector towards the achievement of the 2030 Agenda and the Sustainable Development Goals. (70) Other EU legislative instruments that lay down requirements regarding supply chain due diligence should apply in so far as there are no specific provisions with the same objective, nature and effect in this Regulation which may be adapted in the light of future legislative amendments . (71) In order to adapt to developments in the battery value chain, including to changes in the scope and nature of the relevant environmental and social risks, as well as to technical and scientific progress in batteries and battery chemistries, the power to adopt acts in accordance with Article 290 of the Treaty on the Functioning of the European Union should be delegated to the Commission in respect of amending the list of raw materials and risk categories and the supply chain due diligence requirements. (72) Harmonised rules for waste management are necessary to ensure that producers and other economic operators are subject to the same rules across the Member States in the implementation of the extended producer responsibility for batteries. Maximising separate collection of waste batteries and ensuring that all batteries collected are recycled through processes that reach common minimum recycling efficiencies is necessary to attain a high level of material recovery. T he evaluation of the Directive 2006/66/EC found that one of its shortcomings is lack of detail in its provisions, leading to uneven implementation and creating significant barriers to the functioning of recycling markets and suboptimal levels of recycling. Consequently, more detailed and harmonised rules should avoid distortion of the market for the collection, treatment and recycling of waste batteries, ensure even implementation of the requirements across the Union, further harmonisation of the quality of waste management services provided by economic operators and facilitate the markets of secondary raw materials. (73) This Regulation builds on the waste management rules and general principles laid down in Directive 2008/98/EC of the European Parliament and of the Council , which should be adapted to reflect the specific situation of batteries. For the collection of waste batteries to be organised in the most effective way, it is important that this is done in close connection to the place where the batteries are sold in a Member State, and close to the end user. Also, waste batteries may be collected both together with waste electrical and electronic equipment and with end-of-life vehicles, by way of national collection schemes set up on the basis of Directive 2012/19/EU of the European Parliament and of the Council , and of Directive 2000/53/EC. While the current Regulation sets up specific rules for batteries there is a need for a coherent and complementary approach, building upon and further harmonising existing waste management structures. Consequently, and in order to effectively realise extended producer responsibility related to the waste management, obligations should be laid down with respect to the Member State where batteries are made available on the market for the first time. (74) In order to monitor that producers meet their obligations to ensure the waste treatment of batteries made available on the market for the first time within the territory of a Member State, it is necessary that a register is established in and managed by the competent authority in each Member State. Producers should be obliged to register, in order to provide the necessary information to allow the competent authorities to monitor that the producers comply with their obligations. Registration requirements should be simplified across the Union. In order to ensure uniform conditions across the Union for the application for registration and the information to be provided, by means of a harmonised format, implementing powers should be conferred on the Commission. (75) In view of the polluter pays principle, it is appropriate to lay the obligations for the end-of-life management of batteries on producers which should include any manufacturer, importer or distributor who, irrespective of the selling technique used, including by means of distance contracts as defined in Article 2(7) of Directive 2011/83/EU of the European Parliament and of the Council , supplies a battery for the first time for distribution or use, including when incorporated into appliances or vehicles, within the territory of a Member State on a professional basis. (76) Producers should have extended producer responsibility for the management of their batteries at the end-of-life stage. Accordingly, they should finance the costs of collecting, treating and recycling all collected batteries, for reporting on batteries and waste batteries and for the provision of information to end-users and waste operators about batteries and appropriate re-use and management of waste batteries. The obligations related to extended producer responsibility should apply to all forms of supply, including distance selling. Producers should be able to exercise those obligations collectively, by means of producer responsibility organisations taking up the responsibility on their behalf. Producers or producer responsibility organisations should be subject to authorisation and they should document that they have the financial means to cover the costs entailed by the extended producer responsibility. Where necessary to avoid distortion of the internal market and to ensure uniform conditions for the modulation of the financial contributions paid to producer responsibility organisations by producers, implementing powers should be conferred on the Commission. (77) This Regulation should regulate the extended producer responsibility for batteries exhaustively and therefore the rules laid down on extended producer responsibility schemes in Directive 2008/98/EC should not apply to batteries. (78) In order to ensure high quality recycling in the batteries supply chains, boost the uptake of quality secondary raw materials and protect the environment, a high level of collection and recycling of waste batteries should be the rule. The collection of waste batteries is a fundamental crucial step for closing the loop for the valuable materials contained in batteries through their recycling and to keep the batteries value chain inside the Union, thus facilitating the access to the recovered materials that can further be used to manufacture new products. (79) Producers of all batteries should be responsible for financing and organising the separate collection of waste batteries. They should do so by establishing a collection network that covers the whole territory of the Member States, that is close to the end user and that does not only target areas and batteries where the collection is profitable. The collection network should include any distributor, authorised treatment facility for waste electric and electronic equipment and end-of-life vehicles, civic amenity sites and other actors based on their own accord, such as public authorities and schools. In order to verify and improve the effectiveness of the collection network and the information campaigns, regular compositional surveys at least at NUTS 2 level should be carried out on mixed municipal waste and waste electrical and electronic equipment collected to determine the amount of waste portable batteries therein. (80) Batteries may be collected together with waste electrical and electronic equipment, by way of national collection schemes set up on the basis of Directive 2012/19/EU and with end-of-life vehicles in accordance with Directive 2000/53/EC. In this case, as an obligatory minimum treatment requirement, batteries should be removed from the collected waste appliances and end-of-life vehicles. After their removal, batteries should be subject to the requirements of this Regulation, notably they should be counted towards the attainment of the collection target for the type of battery in question and be subject to treatment and recycling requirements laid down in this Regulation. (81) Considering the environmental impact and the loss of materials due to waste batteries not being separately collected, and consequently not treated in an environmentally sound way, the collection target for portable batteries already established under Directive 2006/66/EC should continue to apply and should be gradually increased. This Regulation entails that portable batteries also include batteries powering light means of transport. Since the current increase in sales of this type of batteries makes it difficult to calculate the amount of them that are placed in the market and collected at the end of their life, these portable batteries should be excluded from the current collection rate for portable batteries. This exclusion is to be reviewed along with the collection target for waste portable batteries, which may also address changes in the methodology to calculate the collection rate for portable batteries. The Commission shall prepare a report to underpin these reviews. (82) The collection rate of portable batteries should continue to be calculated on the basis of average annual sales in the preceding years so as to have targets proportionate to the level of battery consumption in a Member State. In order to best reflect changes in the composition of the portable batteries category, as well as in the lifetime and consumption patterns of batteries, the power to adopt acts in accordance with Article 290 of the Treaty on the Functioning of the European Union should be delegated to the Commission in respect of amending the methodology to calculate and verify the collection rate for portable batteries. (83) All automotive, industrial and electric vehicles batteries should be collected and for that purpose the producers of such batteries should be required to accept and take back free of charge, all waste automotive, industrial and electric vehicles batteries from end-users. Detailed reporting obligations should be established for all actors involved in the collection of waste automotive, industrial and electric vehicles batteries. (84) In view of the waste hierarchy as established by Article 4 of Directive 2008/98/EC which prioritises prevention, preparing for reuse and recycling and in line with Article 11(4) of Directive 2008/98/EC and Article 5(3)(f) of Directive 1999/31/EC , batteries collected should not be incinerated or disposed of in landfill. (85) Any permitted facility carrying out treatment and recycling operations of batteries should comply with minimum requirements to prevent negative environmental and human health impacts and to allow a high degree of recovery of materials contained in batteries. Directive 2010/75/EU of the European Parliament and of the Council regulates a number of industrial activities involved in the treatment and recycling of waste batteries, for which it ensures specific permitting requirements and controls reflecting best available techniques. Where industrial activities relating to the treatment and recycling of batteries are not covered by Directive 2010/75/EC, operators should in any case be obliged to apply best available techniques, as defined in Article 3(10) of that Directive, and the specific requirements laid down in the present Regulation. The requirements regarding the treatment and recycling of batteries should, where relevant, be adapted by the Commission in the light of scientific and technical progress and emerging new technologies in waste management. Therefore, the power to adopt acts in accordance with Article 290 of the Treaty on the Functioning of the European Union should be delegated to the Commission in respect of amending those requirements. (86) Targets for the efficiency of the recycling processes and material recovery targets should be established to ensure the production of recovered materials of quality for the battery industry, while at the same time ensuring clear and common rules for recyclers and avoiding distortions of competition or other impediments to the smooth functioning of the internal market for secondary raw materials from waste batteries. Recycling efficiencies, as a measure of the total amount of materials recovered, should be established for lead-acid batteries, nickel-cadmium batteries and lithium batteries and targets should also be set out for the levels of recovered cobalt, lead, lithium and nickel materials to attain a high level of material recovery throughout the Union. The rules on the calculation and reporting on recycling efficiencies laid down in Commission Regulation (EU) No 493/2012 should continue to apply. In order to ensure uniform conditions for the calculation and verification of recycling efficiencies and recovery of materials in the recycling processes for batteries, implementing powers should be conferred on the Commission to the establishment of such rules. The Commission should also review Commission Regulation (EU) No 493/2012 to properly reflect technological developments and changes occurred in industrial recovery processes, to extend their scope to cover existing and new targets, and to provide tools for the characterization of intermediate products. Treatment and recycling facilities should be encouraged to introduce certified environmental management schemes in accordance with Regulation (EC) No 1221/2009 of the European Parliament and of the Council . (87) It should only be possible to carry out treatment and recycling outside the Member State concerned or outside the Union, where the shipment of waste batteries is in compliance with Regulation (EC) No 1013/2006 of the European Parliament and of the Council and Commission Regulation (EC) No 1418/2007 and where the treatment and recycling activities meet the requirements applicable for this type of wastes, according to their classification in Commission Decision 2000/532/EC , as amended. That Decision, as amended, should be revised to reflect all battery chemistries. Where such treatment or recycling takes places outside the Union, in order to be counted towards the recycling efficiencies and targets, the operator for whose account it is carried out should be obliged to report on it to the competent authority of the respective Member State and to prove that the treatment is carried out in conditions equivalent to those under this Regulation. In order to lay down what are the requirements for such treatment to be considered equivalent, the power to adopt acts in accordance with Article 290 of the Treaty on the Functioning of the European Union should be delegated to the Commission in respect of laying down detailed rules containing criteria for the assessment of equivalent conditions. (88) Industrial and electric vehicle batteries that are no longer fit for the initial purpose for which they were manufactured may be used for a different purpose as stationary energy storage batteries. A market for the second life of used industrial and electric vehicle batteries is emerging and in order to support the practical application of the waste hierarchy , specific rules should thus be defined to allow responsible repurposing of used batteries while taking into account the precautionary principle and ensuring safety of use for end users. Any such used battery should undergo an assessment of its state of health and available capacity to ascertain its suitability for use for any other than its original purpose. In order to ensure uniform conditions for the implementation of provisions related to the estimation of the state of health of batteries, implementing powers should be conferred on the Commission. (89) Producers and distributors should be actively involved in providing information to end users that batteries should be collected separately, that collection schemes are available and that end users have an important role in ensuring an environmentally optimal management of waste batteries. The disclosure of information to all end users as well as reporting on batteries should make use of modern information technologies. The information should be provided either by classical means, such as outdoors, posters and social media campaigns, or by more innovative means, such as electronic access to websites provided by QR codes affixed to the battery. (90) To enable the verification of compliance with and the effectiveness of the obligations regarding the collection and treatment of batteries, it is necessary that the respective operators report back to the competent authorities. Producers of batteries and other waste management operators collecting batteries should report for each calendar year, where applicable, the data on batteries sold and waste batteries collected. Regarding treatment and recycling, reporting obligations should be incumbent upon the waste management operators and recyclers respectively. (91) For each calendar year, Member States should provide the Commission with information on the amount of batteries supplied within their territory and the amount of waste batteries collected, by type and chemistry. With regard to portable batteries, data on batteries and waste batteries from light means of transport should be reported separately in view of the need to gather data to allow for adapting the collection target, considering the market share of such batteries and their specific purpose and characteristics. Such information should be provided electronically and be accompanied by a quality check report. In order to ensure uniform conditions for the reporting of that data and information to the Commission, as well as for the verification methods, implementing powers should be conferred on the Commission. (92) For each calendar year, Member States should report to the Commission the levels of recycling efficiencies and the levels of recovered materials achieved taking into account all the individual steps of the recycling process and the output fractions. (93) In order to enhance transparency along supply and value chains for all stakeholders, it is necessary to provide for an electronic system that maximises the exchange of information, enabling tracking and tracing of batteries, provides information about the carbon intensity of their manufacturing processes as well as the origin of the materials used, their composition, including raw materials and hazardous chemicals, repair, repurposing and dismantling operations and possibilities, and the treatment, recycling and recovery processes to which the battery could be subject to at the end of their life. That electronic system should be established in phases with a prototype system being made available to the concerned economic operators and Member States authorities at least a year in advance of the finalisation of the implementing measures defining the final features and the data access policy of the system to enable their input and timely compliance. Such data access policy should take into account the relevant principles established in EU legislation, including the Commission’s proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on European data governance (Data Governance Act). In order to ensure uniform conditions for the implementation of the electronic exchange system for battery information, implementing powers should be conferred on the Commission. (94) A Battery Passport should be established, allowing economic operators to gather and reuse in a more efficient way the information and data on individual batteries placed on the market and to make better informed choices in their planning activities. In order to ensure uniform conditions for the implementation of the battery passport, implementing powers should be conferred on the Commission. (95) Regulation (EU) 2019/1020 of the European Parliament and of the Council lays down rules on market surveillance and control of products entering the Union market. In order to ensure that products benefiting from the free movement of goods fulfil requirements providing a high level of protection of public interests such as human health, safety, protection of property and of the environment, that Regulation should apply to batteries covered by this Regulation. Therefore, Regulation (EU) 2019/1020 should be amended accordingly. (96) Batteries should be placed on the market only if they do not present a risk to human health, safety, property or the environment when properly stored and used for their intended purpose, or under conditions of use which can be reasonably foreseen, that is when such use could result from lawful and readily predictable human behaviour . (97) A procedure should exist under which interested parties are informed of measures intended to be taken with regard to batteries presenting a risk to human health, safety, property or the environment. It should also allow market surveillance authorities in the Member States, in cooperation with the relevant economic operators, to act at an early stage in respect of such batteries. In order to ensure uniform conditions for the implementation of this Regulation, implementing powers to adopt acts should be conferred on the Commission in order to determine whether national measures in respect of non-compliant batteries are justified or not. (98) The market surveillance authorities should have the right to require economic operators to take corrective actions on the basis of findings that either the battery is not compliant with the requirements of this Regulation or the economic operator infringes the rules on the placing or making available on the market of a battery, or on sustainability, safety and labelling or on supply chain due diligence. (99) Public procurement constitutes an important sector with regard to reducing the impacts on the environment of human activities and to stimulate market transformation towards more sustainable products. Contracting authorities, as defined in Directive 2014/24/EU of the European Parliament and of the Council and Directive 2014/25/EU of the European Parliament and of the Council , and contracting entities as defined in Directive 2014/25/EU should take account of the environmental impacts when procuring batteries or products containing batteries, in order to promote and stimulate the market for clean and energy-efficient mobility and energy-storage and thus contribute to the environment, climate and energy policy objectives of the Union. (100) In order to establish the equivalence of due diligence schemes that have been developed by governments, industry associations and groupings of interested organisation, implementing powers should be conferred on the Commission. In order to ensure that the list of raw materials and the associated social and environmental risks are kept up-to-date, as well the consistency with the Conflict Minerals Regulation and the OECD Due Diligence in terms of obligations for economic operators, implementing powers should be conferred on the Commission. (101) In order to ensure uniform conditions for the implementation of the Commission’s recognition of supply chain due diligence schemes , implementing powers should be conferred on the Commission. (102) When adopting delegated acts under this Regulation, it is of particular importance that the Commission carry out appropriate consultations during its preparatory work, including at expert level, and that those consultations be conducted in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making . In particular, to ensure equal participation in the preparation of delegated acts, the European Parliament and the Council receive all documents at the same time as Member States’ experts, and their experts systematically have access to meetings of Commission expert groups dealing with the preparation of delegated acts. (103) The implementing powers that are conferred on the Commission by this Regulation and that do not relate to the determination whether measures taken by Member States in respect of non-compliant batteries are justified or not should be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council . (104) The advisory procedure should be used for the adoption of an implementing act in situations where the Commission ascertains that a notified body does not meet or no longer meets the requirements for its notification, in order to request the notifying authority to take the necessary corrective action, including withdrawal of the notification if necessary. (105) The Commission should adopt immediately applicable implementing acts determining whether a national measure taken in respect of a compliant battery that presents a risk is justified or not where, in duly justified cases relating to the protection of human health, safety, property or the environment, imperative grounds of urgency so require. (106) Member States should lay down rules on penalties applicable to infringements of this Regulation and ensure that those rules are enforced. The penalties provided for should be effective, proportionate and dissuasive. (107) In view of the need to ensure a high level of environmental protection and the need to take into account new developments based on scientific facts, the Commission should submit to the European Parliament and to the Council a report on the implementation of this Regulation and its impact on the environment and the functioning of the internal market. The Commission should in its report include an evaluation of the sustainability, safety, labelling and information criteria provisions, the waste batteries management measures and the supply chain due diligence requirements. Where appropriate, the report should be accompanied by a proposal to amend relevant provisions of this Regulation. (108) It is necessary to provide for sufficient time for economic operators to comply with their obligations under this Regulation, and for Member States to set up the administrative infrastructure necessary for its application. The application of this Regulation should therefore also be deferred to a date where those preparations can reasonably be finalised. (109) In order to allow Member States to adapt the register of producers set up under Directive 2006/66/EC and to take the necessary administrative measures regarding the organisation of the authorisation procedures by the competent authorities, while keeping continuity for economic operators, Directive 2006/66/EC should be repealed as of 1 July 2023. Obligations under that Directive related to monitoring and reporting the collection rate of portable batteries and the recycling efficiencies of recycling processes shall remain in force until 31 December 2023, and the related obligations for the transmission of data to the Commission shall remain in force until 31 December 2025, in order to ensure continuity until new calculation rules and reporting formats are adopted by the Commission under this Regulation. (110) Since the objective of this Regulation, namely to guarantee the functioning of the internal market while ensuring that batteries placed on the market fulfil the requirements providing for a high level of protection of human health, safety, property and the environment, cannot be sufficiently achieved by the Member States but can rather, by reason of the need for harmonisation, be better achieved at Union level, the Union may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on European Union. In accordance with the principle of proportionality, as set out in that Article, this Regulation does not go beyond what is necessary in order to achieve that objective, HAVE ADOPTED THIS REGULATION: Chapter I General provisions Article 1 Subject matter and scope 1. This Regulation establishes requirements on sustainability, safety, labelling and information to allow the placing on the market or putting into service of batteries, as well as requirements for the collection, treatment and recycling of waste batteries. 2. This Regulation shall apply to all batteries, namely portable batteries, automotive batteries, electric vehicle batteries and industrial batteries, regardless of their shape, volume, weight, design, material composition, use or purpose. It shall also apply to batteries incorporated in or added to other products. 3. This Regulation shall not apply to batteries in: (a) equipment connected with the protection of Member States' essential security interests, arms, munitions and war material, with the exclusion of products that are not intended for specifically military purposes; and (b) equipment designed to be sent into space. Article 2 Definitions For the purposes of this Regulation, the following definitions shall apply: (1) ‘battery’ means any source of electrical energy generated by direct conversion of chemical energy and consisting of one or more non-rechargeable or rechargeable battery cells or of groups of them; (2) ‘battery cell’ means the basic functional unit in a battery constituted by electrodes, electrolyte, container, terminals and, if applicable, separators and containing the active materials the reaction of which generates electrical energy; (3) ‘active materials’ means material which reacts chemically to produce electric energy when the battery cell discharges; (4) ‘non-rechargeable battery’ means a battery that is not designed to be electrically recharged; (5) ‘ rechargeable battery’ means a battery that is designed to be electrically recharged; (6) ‘battery with internal storage’ means a battery with no attached external devices to store energy; (7) ‘portable battery’ means any battery that: is sealed; weighs below 5 kg; is not designed for industrial purposes; and is neither an electric vehicle battery nor an automotive battery; (8) ‘portable batteries of general use’ means portable batteries with the following common formats: 4,5 Volts (3R12), D, C, AA, AAA, AAAA, A23, 9 Volts (PP3); (9) ‘light means of transport’ means wheeled vehicles that have an electric motor of less than 750 watts, on which travellers are seated when the vehicle is moving and that can be powered by the electric motor alone or by a combination of motor and human power; (10) ‘automotive battery’ means any battery used only for automotive starter, lighting or ignition power; (11) ‘industrial battery’ means any battery designed for industrial uses and any other battery excluding portable batteries, electric vehicle batteries and automotive batteries; (12) ‘electric vehicle battery’ means any battery specifically designed to provide traction to hybrid and electric vehicles for road transport; (13) ‘stationary battery energy storage system’ means a rechargeable industrial battery with internal storage specifically designed to store and deliver electric energy into the grid, regardless of where and by whom this battery is being used; (14) ‘placing on the market’ means making available a battery for the first time on the Union market; (15) ‘making available on the market’ means any supply of a battery for distribution or use on the market in the course of a commercial activity, whether in return for payment or free of charge; (16) ‘putting into service’ means the first use, for its intended purpose, in the Union, of a battery; (17) ‘battery model’ is any manufactured battery that is produced in series; (18) ‘carbon footprint’ means the sum of greenhouse gas (GHG) emissions and GHG removals in a product system, expressed as carbon dioxide (CO2) equivalents and based on a Product Environmental Footprint (PEF) study using the single impact category of climate change ; (19) ‘economic operator’ means the manufacturer, the authorised representative, the importer, the distributor or the fulfilment service provider who is subject to obligations in relation to manufacturing batteries, making them available or placing them on the market or putting them into service in accordance with the present Regulation; (20) ‘independent operator’ means a natural or legal person, other than an authorised dealer or repairer or remanufacturer, who is independent from the manufacturer and the producer and is directly or indirectly involved in the repair, maintenance or repurposing of batteries, and include waste management operators, repairers, manufacturers or distributors of repair equipment, tools or spare parts, as well as publishers of technical information, operators offering inspection and testing services, operators offering training for installers, manufacturers and repairers of equipment for alternative-fuel vehicles; (21) ‘QR code’ means a matrix barcode that links to information about a battery model; (22) ‘battery management system’ means an electronic device that controls or manages the electric and thermal functions of the battery, that manages and stores the data on the parameters for determining the state of health and expected lifetime of batteries laid down in Annex VII and that communicates with the vehicle or appliance in which the battery is incorporated; (23) ‘appliance’ means any electrical or electronic equipment, as defined by Directive 2012/19/EU, which is fully or partly powered by a battery or is capable of being so; (24) ‘state of charge’ means the available capacity in a battery expressed as a percentage of rated capacity; (25) ‘state of health’ means a measure of the general condition of a rechargeable battery and its ability to deliver the specified performance compared with its initial condition; (26) ‘repurposing’ means any operation that results in parts or the complete battery being used for a different purpose or application than the one that the battery was originally designed for; (27) ‘manufacturer’ means any natural or legal person who manufactures a battery or has a battery designed or manufactured, and markets that battery under its own name or trademark; (28) ‘technical specification’ means a document that prescribes technical requirements to be fulfilled by a product, process or service; (29) ‘harmonised standard’ means a standard as defined in Article 2(1)(c) of Regulation (EU) No 1025/2012; (30) ‘CE marking’ means a marking by which the manufacturer indicates that the battery is in conformity with the applicable requirements set out in Union harmonisation legislation providing for its affixing; (31) ‘accreditation’ means accreditation as defined in Article 2(10) of Regulation (EC) No 765/2008; (32) ‘national accreditation body’ a national accreditation body as defined in Article 2(11) of Regulation (EC) No 765/2008; (33) ‘conformity assessment’ means the process demonstrating whether the sustainability, safety and labelling requirements of this Regulation relating to a battery have been fulfilled; (34) ‘conformity assessment body’ means a body that performs conformity assessment activities including calibration, testing, certification and inspection; (35) ‘notified body’ means a conformity assessment body notified in accordance with Article 22 of this Regulation; (36) ‘supply chain due diligence’ means the obligations of the economic operator which places a rechargeable industrial battery or an electric-vehicle battery on the market, in relation to its management system, risk management, third party verifications by notified bodies and disclosure of information with a view to identifying and addressing actual and potential risks linked to the sourcing, processing and trading of the raw materials required for battery manufacturing; (37) ‘producer’ means any manufacturer, importer or distributor who, irrespective of the selling technique used, including by means of distance contracts as defined in Article 2(7) of Directive 2011/83/EU, supplies a battery for the first time for distribution or use, including when incorporated into appliances or vehicles, within the territory of a Member State on a professional basis; (38) ‘producer responsibility organisation’ means a legal entity that financially or operationally organises the fulfilment of extended producer responsibility obligations on behalf of several producers; (39) ‘waste battery’ means any battery which is waste within the meaning of Article 3(1) of Directive 2008/98/EC; (40) ‘reuse’ means the complete or partial direct re-use of the battery for the original purpose the battery was designed for; (41) ‘hazardous substance’ means any substance which fulfils the criteria for any of the following hazard classes or categories set out in Annex I of Regulation (EC) No 1272/2008 of the European Parliament and of the Council : (a) hazard classes 2.1 to 2.4, 2.6 and 2.7, 2.8 types A and B, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 categories 1 and 2, 2.14 categories 1 and 2, 2.15 types A to F; (b) hazard classes 3.1 to 3.6, 3.7 adverse effects on sexual function and fertility or on development, 3.8 effects other than narcotic effects, 3.9 and 3.10; (c) hazard class 4.1; (d) hazard class 5.1; (42) ‘treatment’ means any activity carried out on waste batteries after they have been handed over to a facility for sorting or preparation for recycling; (43) ‘voluntary collection points’ means any non-profit, commercial or other economic undertaking or public body involved on their own initiative in the separate collection of waste portable batteries, by collecting the waste portable batteries it generates or which are generated by other end-users before they are picked up by waste management operators for subsequent treatment; (44) ‘waste management operator’ means any natural or legal person dealing on a professional basis with the separate collection, sorting, or treatment of waste batteries; (45) ‘permitted facility’ means any facility that is permitted in accordance with Directive 2008/98/EC to carry out the treatment or recycling of waste batteries; (46) ‘recycler’ means any natural or legal person established in the Union who carries out recycling processes in a permitted facility; (47) ‘lifetime’ of a battery means the period of time that starts when the battery is placed on the market, and ends when the battery becomes waste; (48) ‘level of recycling’ means, for a given Member State in a given calendar year, the percentage obtained by dividing the weight of waste batteries that undergo treatment and recycling in accordance with Article 56 of this Regulation in that calendar year, by the weight of waste batteries collected in accordance with Articles 48 and 49 of this Regulation; (49) ‘recycling process’ means any recycling operation of waste batteries, excluding sorting or preparation for recycling, that may be carried out in a single or several permitted facilities; (50) ‘recycling efficiency’ of a recycling process means the ratio obtained by dividing the mass of output fractions accounting for recycling by the mass of the waste batteries input fraction, expressed as a percentage; (51) ‘Union harmonisation legislation’ means any Union legislation harmonising the conditions for the marketing of products; (52) ‘national authority’ means an approval authority or any other authority involved in and responsible for market surveillance as set out in Chapter VI or border control in a Member State in respect of batteries; (53) ‘authorised representative’ means any natural or legal person established in the Union who has received a written mandate from a manufacturer to act on its behalf in relation to specified tasks with regard to the manufacturer’s obligations under the requirements of this Regulation; (54) ‘importer’ means any natural or legal person established within the Union who places a battery from a third country on the Union market; (55) ‘distributor’ means any natural or legal person in the supply chain, other than the manufacturer or the importer, who makes a battery available on the market; (56) ‘risk’ means the combination of the probability of occurrence of harm and the severity of that harm limited to human health or safety of persons, to property or to the environment. The definitions of ‘waste’, ‘waste holder’, ‘waste management’, ‘collection’, ‘separate collection’, ‘prevention’, ‘preparing for re-use’, ‘recovery’ and ‘recycling’ laid down in Article 3 of Directive 2008/98/EC shall apply. The definitions of ‘end-user’, ‘market surveillance’, ‘market surveillance authority’, ‘fulfilment service provider’, ‘corrective action’, ‘recall’ and ‘withdrawal’ laid down in Article 3 of Regulation (EU) 2019/1020 shall apply. The definitions of ‘independent aggregator’ and ‘market participant’ laid down in Article 2 of Directive (EU) 2019/944 shall apply. Article 3 Free movement 1. Member States shall not, for reasons relating to sustainability, safety, labelling and information requirements of batteries or management of waste batteries covered by this Regulation, prohibit, restrict or impede the making available on the market or the putting into service of batteries that comply with this Regulation. 2. At trade fairs, exhibitions, demonstrations or similar events, Member States shall not prevent the showing of batteries, which do not comply with this Regulation, provided that a visible sign clearly indicates that such batteries do not comply with this Regulation and that they are not for sale until they have been brought into conformity. Article 4 Sustainability, safety, labelling and information requirements for batteries 1. Batteries shall only be placed on the market or put into service if they meet: (a) the sustainability and safety requirements set out in Chapter II; (b) the labelling and information requirements set out Chapter III. 2. For any aspects not covered by Chapters II and III, batteries shall not present a risk to human health, to safety, to property or to the environment. Article 5 Competent authority 1. Member States shall designate one or more competent authorities responsible for carrying out obligations arising from Chapter VII and monitoring and verifying compliance of the producers and producer responsibility organisations with the requirements of that Chapter. 2. Member States shall lay down the details of the competent authority’s or authorities’ organisation and operation, including the administrative and procedural rules to ensure: (a) the registration of producers in accordance with Article 46; (b) the authorisation of producers and producer responsibility organisations in accordance with Article 47 and the authorisation and monitoring regarding the requirements under Article 48; (c) the oversight of implementation of extended producer responsibility obligations in accordance with Article 47; (d) the collection of data on batteries in accordance with Article 61; (e) making information available in accordance with Article 62. 3. By [ three months after the date of entry into force of this Regulation ], Member States shall notify the Commission of the names and addresses of the competent authorities designated pursuant to paragraph 1. Member States shall inform the Commission without undue delay of any changes to the names or addresses of those competent authorities. Chapter II Sustainability and safety requirements Article 6 Restrictions of hazardous substances 1. In addition to the restrictions set out in Annex XVII of Regulation (EC) No 1907/2006, batteries shall not contain hazardous substances for which Annex I contains a restriction unless they comply with the conditions of that restriction. 2. When there is an unacceptable risk to human health or the environment, arising from the use of a substance in the manufacture of batteries, or from a substance present in the batteries when they are placed on the market, or during their subsequent life cycle stages, including the waste phase, that needs to be addressed on a Union-wide basis, the Commission shall adopt a delegated act in accordance with the procedure referred to in Article 73 to amend the restrictions in Annex I, pursuant to the procedure laid down in Article 71. 3. In adopting a delegated act referred to in paragraph 2, the Commission shall take into account the socio-economic impact of the restriction, including the availability of alternatives for the hazardous substance. 4. Restrictions adopted pursuant to paragraph 2 shall not apply to the use of a substance in scientific research and development (of batteries) as defined in Article 3(23) of Regulation (EC) No 1907/2006. 5. If a restriction adopted pursuant to paragraph 2 shall not apply to product and process oriented research and development, as defined in Article 3(22) of Regulation (EC) No 1907/2006, this exemption, as well as the maximum quantity of the substance exempted, shall be specified in Annex I. Article 7 Carbon footprint of electric vehicle batteries and rechargeable industrial batteries 1. Electric vehicle batteries and rechargeable industrial batteries with internal storage and a capacity above 2 kWh shall be accompanied by technical documentation that includes, for each battery model and batch per manufacturing plant, a carbon footprint declaration drawn up in accordance with the delegated act referred to in the second sub-paragraph and containing, at least, the following information: (a) administrative information about the producer; (b) information about the battery for which the declaration applies; (c) information about the geographic location of the battery manufacturing facility; (d) the total carbon footprint of the battery, calculated as kg of carbon dioxide equivalent; (e) the carbon footprint of the battery differentiated per life cycle stage as described in point 4 of Annex II; (f) the independent third party verification statement; (g) a web link to get access to a public version of the study supporting the carbon footprint declaration results. The carbon footprint declaration requirement in the first subparagraph shall apply as of 1 July 2024 to electric vehicle batteries and to rechargeable industrial batteries. The Commission shall, no later than 1 July 2023, adopt: (a) a delegated act in accordance with Article 73 to supplement this Regulation by establishing the methodology to calculate the total carbon footprint of the battery referred to in point (d), in accordance with the essential elements set out in Annex II; (b) an implementing act establishing the format for the carbon footprint declaration referred to in the first subparagraph. That implementing act shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 74(3). The Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 73 to amend the information requirements set out in the first subparagraph. 2. Electric vehicle batteries and rechargeable industrial batteries with internal storage and a capacity above 2 kWh shall bear a conspicuous, clearly legible and indelible label indicating the carbon footprint performance class that the individual battery corresponds to. In addition to the information set out in paragraph 1, the technical documentation shall demonstrate that the carbon footprint declared and the related classification into a carbon footprint performance class have been calculated in accordance with the methodology set out in the delegated act adopted by the Commission pursuant to the fourth subparagraph. The carbon footprint performance class requirements in the first subparagraph shall apply as of 1 January 2026 for electric vehicle batteries and for rechargeable industrial batteries. The Commission shall, no later than 31 December 2024, adopt (a) a delegated act in accordance with Article 73 to supplement this Regulation by establishing the carbon footprint performance classes referred to in the first subparagraph. In preparing that delegated act, the Commission shall take into account the relevant essential elements set out in Annex II; (b) an implementing act establishing the formats for the labelling referred to in the first subparagraph and the format for the declaration on the carbon footprint performance class referred to in the second subparagraph. That implementing act shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 74(3). 3. Electric vehicle batteries and rechargeable industrial batteries with internal storage and a capacity above 2 kWh shall, for each battery model and batch per manufacturing plant, be accompanied by technical documentation demonstrating that the declared life cycle carbon footprint value, is below the maximum threshold established in the delegated act adopted by the Commission pursuant to the third subparagraph . The requirement for a maximum life cycle carbon footprint threshold in the first subparagraph shall apply as of 1 July 2027 for electric vehicle batteries and for rechargeable industrial batteries. The Commission shall, no later than 1 July 2026, adopt a delegated act in accordance with Article 73 to supplement this Regulation by determining the maximum life cycle carbon footprint threshold referred to in the first subparagraph. In preparing that delegated act, the Commission shall take into account the relevant essential elements set out in Annex II. The introduction of a maximum life cycle carbon footprint threshold shall trigger, if necessary, a reclassification of the carbon footprint performance classes of the batteries referred to in paragraph 2. Article 8 Recycled content in industrial batteries, electric vehicle batteries and automotive batteries 1. From 1 January 2027, industrial batteries, electric vehicle batteries and automotive batteries with internal storage and a capacity above 2 kWh that contain cobalt, lead, lithium or nickel in active materials shall be accompanied by technical documentation containing information about the amount of cobalt, lead, lithium or nickel recovered from waste present in active materials in each battery model and batch per manufacturing plant. By 31 December 2025, the Commission shall adopt an implementing act laying down the methodology for the calculation and verification of the amount of cobalt, lead, lithium or nickel recovered from waste present in active materials in the batteries referred to in the first subparagraph and the format for the technical documentation. That implementing act shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 74(3). 2. From 1 January 2030, industrial batteries, electric vehicle batteries and automotive batteries with internal storage and a capacity above 2 kWh that contain cobalt, lead, lithium or nickel in active materials shall be accompanied by technical documentation demonstrating that those batteries contain the following minimum share of cobalt, lead, lithium or nickel recovered from waste present in active materials in each battery model and batch per manufacturing plant: (a) 12% cobalt; (b) 85% lead; (c) 4% lithium; (d) 4% nickel. 3. From 1 January 2035, industrial batteries, electric vehicle batteries and automotive batteries with internal storage and a capacity above 2 kWh that contain cobalt, lead, lithium or nickel in active materials shall be accompanied by a technical documentation demonstrating that those batteries contain the following minimum share of cobalt, lead, lithium or nickel recovered from waste present in active materials in each battery model and batch per manufacturing plant: (a) 20% cobalt; (b) 85 % lead; (c) 10% lithium; (d) 12% nickel. 4. Where justified and appropriate due to the availability of cobalt, lead, lithium or nickel recovered from waste, or the lack thereof, the Commission shall be empowered to adopt, by 31 December 2027, a delegated act in accordance with Article 73, to amend the targets laid down in paragraphs 2 and 3. Article 9 Performance and durability r equirements for portable batteries of general use 1. From 1 January 2027, portable batteries of general use shall meet the values for the electrochemical performance and durability parameters set out in Annex III as laid down in the delegated act adopted by the Commission pursuant to paragraph 2. 2. By 31 December 2025, the Commission shall adopt a delegated act in accordance with Article 73 to supplement this Regulation by establishing minimum values for the electrochemical performance and durability parameters laid down in Annex III that portable batteries of general use shall attain. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 73 to amend the electrochemical performance and durability parameters laid down in Annex III in view of technical and scientific progress. In preparing the delegated act referred to in the first subparagraph, the Commission shall consider the need to reduce the life cycle environmental impact of portable batteries of general use and take into consideration relevant international standards and labelling schemes. The Commission shall also ensure that the provisions laid down by that delegated act do not have a significant negative impact on the functionality of those batteries or the appliances into which those batteries are incorporated, the affordability and the cost for end-users and the industry’s competitiveness. No excessive administrative burden shall be imposed on manufacturers of the batteries and the appliances concerned. 3. By 31 December 2030, the Commission shall assess the feasibility of measures to phase out the use of non-rechargeable portable batteries of general use in view of minimising their environmental impact based on the life cycle assessment methodology. To that end, the Commission shall submit a report to the European Parliament and to the Council and consider taking the appropriate measures, including the adoption of legislative proposals. Article 10 Performance and durability requirements for rechargeable industrial batteries and electric vehicle batteries 1. From [ 12 months after entry into force of the Regulation ], rechargeable industrial batteries and electric vehicle batteries with internal storage and a capacity above 2 kWh shall be accompanied by a technical documentation containing values for the electrochemical performance and durability parameters laid down in Part A of Annex IV. The technical documentation referred to in the first subparagraph shall also contain an explanation of the technical specifications, standards and conditions used to measure, calculate or estimate the values for the electrochemical performance and durability parameters. That explanation shall include, at least, the elements laid down in Part B of Annex IV. 2. From 1 January 2026, rechargeable industrial batteries with internal storage and a capacity above 2 kWh shall meet the minimum values laid down in the delegated act adopted by the Commission pursuant to paragraph 3 for the electrochemical performance and durability parameters set out in Part A of Annex IV. 3. By 31 December 2024, the Commission shall adopt a delegated act in accordance with Article 73 to supplement this Regulation by establishing minimum values for the electrochemical performance and durability parameters laid down in Part A of Annex IV that rechargeable industrial batteries with internal storage and capacity above 2 kWh shall attain. In preparing the delegated act referred to in the first subparagraph, the Commission shall consider the need to reduce the life cycle environmental impact of rechargeable industrial batteries with internal storage and a capacity above 2 kWh and ensure that the requirements laid down therein do not have a significant negative impact on the functionality of those batteries or the appliances into which those batteries are incorporated, its affordability and industry’s competitiveness. No excessive administrative burden shall be imposed on manufacturers of the batteries and the appliances concerned. Article 11 Removability and replaceability of portable batteries 1. Portable batteries incorporated in appliances shall be readily removable and replaceable by the end-user or by independent operators during the lifetime of the appliance, if the batteries have a shorter lifetime than the appliance, or at the latest at the end of the lifetime of the appliance. A battery is readily replaceable where, after its removal from an appliance, it can be substituted by a similar battery, without affecting the functioning or the performance of that appliance. 2. The obligations set out in paragraph 1 shall not apply where (a) continuity of power supply is necessary and a permanent connection between the appliance and the portable battery is required for safety, performance, medical or data integrity reasons; or (b) the functioning of the battery is only possible when the battery is integrated into the structure of the appliance. 3. The Commission shall adopt guidance to facilitate harmonised application of the derogations set out in paragraph 2. Article 12 Safety of stationary battery energy storage systems 1. Stationary battery energy storage systems shall be accompanied by technical documentation demonstrating that they are safe during their normal operation and use, including evidence that they have been successfully tested for the safety parameters laid down in Annex V, for which state-of-the-art testing methodologies should be used. 2. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 73 to amend the safety parameters laid down in Annex V in view of technical and scientific progress. Chapter III Labelling and information requirements Article 13 Labelling of batteries 1. From 1 January 2027, batteries shall be marked with a label containing the information laid down in Part A of Annex VI. 2. From 1 January 2027, portable and automotive batteries shall be marked with a label containing information on their capacity and portable batteries shall be marked with a label containing information on their minimum average duration when used in specific applications. 3. From 1 July 2023, batteries shall be labelled with the symbol indicating ‘separate collection’ in accordance with the requirements laid down in Part B of Annex VI. The symbol shall cover at least 3 % of the area of the largest side of the battery up to a maximum size of 5 × 5 cm. In the case of cylindrical battery cells, the symbol shall cover at least 1,5 % of the surface area of the battery and shall have a maximum size of 5 × 5 cm. Where the size of the battery is such that the symbol would be smaller than 0,5 × 0,5 cm, the battery does not need to be marked but a symbol measuring at least 1 × 1 cm shall be printed on the packaging. 4. From 1 July 2023, batteries containing more than 0,002 % cadmium or more than 0,004 % lead, shall be marked with the chemical symbol for the metal concerned: Cd or Pb. The symbol indicating the heavy metal content shall be printed beneath the symbol shown in Part B of Annex VI and shall cover an area of at least one-quarter the size of that symbol. 5. Batteries shall be marked with a QR code in accordance with Part C of Annex VI which shall provide access to the following information: (a) from 1 January 2027, for all batteries the information referred to in paragraph 1; (b) from 1 January 2027, for portable and automotive batteries the information referred to in paragraph 2; (c) from 1 January 2023, for all batteries the symbol referred to in paragraph 3; (d) from 1 January 2023, for batteries containing more than 0,002 % cadmium or more than 0,004 % lead, the symbol referred to in paragraph 4; (e) from [ 12 months after the entry into force of this Regulation ], for rechargeable industrial batteries and electric vehicle batteries the report referred to in Article 39(6); (f) from 1 July 2024, for electric vehicle batteries and for rechargeable industrial batteries with internal storage and a capacity above 2 kWh the carbon footprint declaration referred to in Article 7(1); (g) from 1 January 2026, for electric vehicle batteries and for rechargeable industrial batteries with internal storage and a capacity above 2 kWh the carbon footprint performance class referred to in Article 7(2); (h) from 1 January 2027, for rechargeable industrial batteries, automotive batteries and electric vehicle batteries with internal storage and a capacity above 2 kWh the amount of cobalt, lead, lithium or nickel recovered from waste and present in active materials in the battery, in accordance with Article 8; (i) from 1 January 2023, for all batteries the declaration referred to in Article 18; (j) from 1 July 2023, for all batteries the information referred to in points (a) to (f) of Article 60(1). 6. Labels and QR code referred to in paragraphs 1 to 5 shall be printed or engraved visibly, legibly and indelibly on the battery. Where this is not possible or not warranted on account of the nature and size of the battery, labels shall be affixed to the packaging and to the documents accompanying the battery. 7. The Commission shall, by 31 December 2025, adopt implementing acts to establish harmonised specifications for the labelling requirements referred to in paragraphs 1 and 2. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 74(3). Article 14 Information on the state of health and expected lifetime of batteries 1. Rechargeable industrial batteries and electric vehicle batteries with internal storage and a capacity above 2 kWh shall include a battery management system containing data on the parameters for determining the state of health and expected lifetime of batteries as laid down in Annex VII. 2. Access to the data in the battery management system referred to in paragraph 1 shall be provided on a non-discriminatory basis to the legal or natural person who has legally purchased the battery or any third party acting on their behalf at any time for the purpose of: (a) evaluating the residual value of the battery and capability for further use; (b) facilitating the reuse, repurposing or remanufacturing of the battery; (c) making the battery available to independent aggregators or market participants through energy storage. 3. The provisions of this Article shall apply in addition to those laid down in Union law on type approval of vehicles. Chapter IV Conformity of batteries Article 15 Presumption of conformity of batteries 1. For the purposes of compliance and verification of compliance with the requirements set out in Articles 9, 10, 12, 13 and 59(5)(a) of this Regulation, measurements and calculations shall be made using a reliable, accurate and reproducible method, which takes into account the generally recognised state-of-the-art methods, and whose results are deemed to be of low uncertainty, including methods set out in standards, the reference numbers of which have been published for that purpose in the Official Journal of the European Union. 2. Batteries which are tested following harmonised standards or parts thereof the references of which have been published in the Official Journal of the European Union shall be presumed to be in conformity with the requirements referred to in Articles 9, 10, 13 and 59(5)(a) to the extent that those requirements are covered by such harmonised standards. 3. Batteries which are in conformity with harmonised standards or parts thereof the references of which have been published in the Official Journal of the European Union shall be presumed to be in conformity with the requirements set out in Article 12 to the extent that those requirements are covered by such harmonised standards. Article 16 Common specifications 1. The Commission shall be empowered to adopt implementing acts laying down common specifications for the requirements set out in Articles 9, 10, 12, 13, 59(5)(a) or tests referred to in Article 15(2), where: (a) those requirements or tests are not covered by harmonised standards or parts thereof, the references of which have been published in the Official Journal of the European Union; or (b) the Commission observes undue delays in the adoption of requested harmonised standards, or considers that relevant harmonised standards are not sufficient; or (c) the Commission has decided in accordance with the procedure referred to in Article 11(5) of Regulation (EU) No 1025/2012 to maintain with restriction or to withdraw the references to the harmonised standards or parts thereof by which those requirements or tests are covered. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 74(3). 2. Batteries which are tested following common specifications or parts thereof shall be presumed to be in conformity with the requirements set out in Articles 9, 10, 13 and 59(5)(a) to the extent that those requirements are covered by those common specifications or parts thereof, and, if applicable, to the extent that the minimum values established for those requirements are attained. 3. Batteries which are in conformity with common specifications or parts thereof shall be presumed to be in conformity with the requirements set out in Article 12 to the extent that those requirements are covered by those common specifications or parts thereof. Article 17 Conformity assessment procedures 1. Before a battery is placed on the market or put it into service, the manufacturer or its authorised representative shall ensure that an assessment of the product’s conformity with the requirements of Chapters II and III of this Regulation is carried out. 2. Conformity assessment of batteries with the requirements set out in Articles 6, 9, 10, 11, 12, 13 and 14 shall be carried out in accordance with the procedure set out in Part A of Annex VIII. 3. Conformity assessment of batteries with requirements set out in Articles 7, 8 and 39 shall be carried out in accordance with the procedure set out in Part B of Annex VIII. 4. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 73 to amend Annex VIII by introducing additional verification steps in the conformity assessment modules or by replacing those modules by other modules set out in Decision No 768/2008/EC, if necessary after adapting them to the specific requirements for batteries. 5. Records and correspondence relating to the conformity assessment of batteries shall be drawn up in an official language of the Member State where the notified body carrying out the conformity assessment procedures referred to in paragraphs 1 and 2 is established, or in a language accepted by that body. Article 18 EU declaration of conformity 1. The EU declaration of conformity shall state that the fulfilment of the requirements set out in Chapters II and III has been demonstrated. 2. The EU declaration of conformity shall have the model structure set out in Annex IX, shall contain the elements specified in the relevant modules set out in Annex VIII and shall be continuously updated. It shall be translated into the language or languages required by the Member State in which the battery is placed on the market or put into service. 3. Where a battery model is subject to more than one Union act requiring an EU declaration of conformity, a single EU declaration of conformity shall be drawn up in respect of all such Union acts. That declaration shall state the Union acts concerned and their publication references. Article 19 General principles of the CE marking The CE marking shall be subject to the general principles set out in Article 30 of Regulation (EC) No 765/2008. Article 20 Rules and conditions for affixing the CE marking 1. The CE marking shall be affixed visibly, legibly and indelibly to the battery. Where that is not possible or not warranted due to the nature of the battery, it shall be affixed to the packaging and to the documents accompanying the battery. 2. The CE marking shall be affixed before the battery is placed on the market. 3. The CE marking shall be followed by the identification number of the notified body that has carried out the conformity assessment. That identification number shall be affixed by the notified body itself or, under its instructions, by the manufacturer or by the manufacturer’s authorised representative. 4. The CE marking and the identification number referred to in paragraph 3 shall be followed, if applicable, by any labelling indicating a special risk, use or other danger linked to the use, storage, treatment or transport of the battery. 5. Member States shall build upon existing mechanisms to ensure correct application of the regime governing the CE marking and shall take appropriate action in the event of improper use of that marking. Chapter V Notification of conformity assessment bodies Article 21 Notification Member States shall notify the Commission and the other Member States of conformity assessment bodies authorised to carry out conformity assessment in accordance with this Regulation Article 22 Notifying authorities 1. Member States shall designate a notifying authority that shall be responsible for setting up and carrying out the necessary procedures for the assessment and notification of conformity assessment bodies and the monitoring of notified bodies, including compliance with Article 25. 2. Member States may decide that the assessment and monitoring referred to in paragraph 1 shall be carried out by a national accreditation body within the meaning of and in accordance with Regulation (EC) No 765/2008. 3. Where the notifying authority delegates or otherwise entrusts the assessment, notification or monitoring referred to in paragraph 1 of this Article to a body, which is not a governmental entity, that body shall be a legal entity and shall comply mutatis mutandis with the requirements laid down in Article 23. In addition, it shall have arrangements to cover liabilities arising out of its activities. 4. The notifying authority shall take full responsibility for the tasks performed by the body referred to in paragraph 3. Article 23 Requirements relating to notifying authorities 1. A notifying authority shall be established, organised and operated so as to safeguard the objectivity and impartiality of its activities and to avoid conflicts of interest with notified bodies and conformity assessment bodies applying for notification in accordance with Article 28. 2. A notifying authority shall be organised in such a way that each decision relating to notification of a conformity assessment body is taken by competent persons different from those who carried out the assessment of the conformity assessment bodies applying for notification in accordance with Article 28 . 3. A notifying authority shall not offer or provide any activities that conformity assessment bodies perform or consultancy services on a commercial or competitive basis. 4. A notifying authority shall safeguard the confidentiality of the information it obtains. However, it shall exchange information on notified bodies with the Commission as well as with notifying authorities of other Member States and other relevant national authorities. 5. A notifying authority shall have a sufficient number of competent personnel at its disposal for the proper performance of its tasks. Article 24 Information obligation on notifying authorities Member States shall inform the Commission of their procedures for the assessment and notification of conformity assessment bodies and the monitoring of notified bodies, and of any changes thereto. The Commission shall make that information publicly available. Article 25 Requirements related to notified bodies 1. For the purposes of notification, a conformity assessment body shall meet the requirements laid down in paragraphs 2 to 11. 2. A conformity assessment body shall be established under the national law of a Member State and have legal personality. 3. A conformity assessment body shall be a third-party body independent from any and all business ties and from the battery model it assesses, in particular from battery manufacturers, the battery manufacturers’ trade partners, shareholding investors on the battery manufacturers’ plants and from other notified bodies and the notified bodies’ business associations, parent companies or subsidiaries. 4. A conformity assessment body, its top level management and the personnel responsible for carrying out the conformity assessment tasks shall not be the designer, manufacturer, supplier, installer, purchaser, owner, user or maintainer of the batteries which they assess, nor the representative of any of those parties. This shall not preclude the use of batteries that are necessary for the operations of the conformity assessment body or the use of batteries for personal purposes. A conformity assessment body, its top level management and the personnel responsible for carrying out the conformity assessment tasks shall not be directly involved in the design, manufacture, marketing, installation, use or maintenance of those batteries, or represent the parties engaged in those activities. They shall not engage in any activity that may conflict with their independence of judgement or integrity in relation to conformity assessment activities for which they are notified. This shall in particular apply to consultancy services. A conformity assessment body shall ensure that the activities of its parent or sister companies, subsidiaries or subcontractors do not affect the confidentiality, objectivity or impartiality of its conformity assessment activities. 5. A conformity assessment body and its personnel shall carry out the conformity assessment activities with the highest degree of professional integrity and the requisite technical competence in the specific field and shall be free from all pressures and inducements, particularly financial, which might influence their judgement or the results of its conformity assessment activities, especially as regards persons or groups of persons with an interest in the results of those activities. 6. A conformity assessment body shall be capable of carrying out all the conformity assessment activities mentioned in Annex VIII and in relation to which it has been notified, whether those tasks are carried out by the conformity assessment body itself or on its behalf and under its responsibility. At all times, and for each conformity assessment procedure and each battery model in relation to which it has been notified, a conformity assessment body shall have at its disposal the necessary: (a) in-house personnel with technical knowledge and sufficient and appropriate experience to perform the conformity assessment activities; (b) descriptions of procedures in accordance with which conformity assessment is carried out, ensuring the transparency and the ability of reproduction of those procedures; (c) appropriate policies and procedures to distinguish between activities that it carries out as a notified body and other activities; (d) procedures for the performance of conformity assessment activities which take due account of the size of an undertaking, the sector in which it operates, its structure, the degree of complexity of the battery technology in question and the mass or serial nature of the production process. A conformity assessment body shall at all times have access to all testing equipment or facilities needed for each conformity assessment procedure and each battery model in relation to which it has been notified. 7. The personnel responsible for carrying out conformity assessment tasks shall have the following: (a) sound technical and vocational training covering all the conformity assessment activities in relation to which the conformity assessment body has been notified; (b) satisfactory knowledge of the requirements of the assessments they carry out and adequate authority to carry out those assessments; (c) appropriate knowledge and understanding of the requirements set out in Chapters II and III, of the applicable harmonised standards referred to in Article 15 and common specifications referred to in Article 16 and of the relevant provisions of Union harmonisation legislation and of national legislation; (d) the ability to draw up certificates, records and reports demonstrating that conformity assessments have been carried out. 8. The impartiality of a conformity assessment body, its top level management and the personnel responsible for carrying out the conformity assessment activities shall be guaranteed. The remuneration of the top level management and the personnel responsible for carrying out the conformity assessments activities shall not depend on the number of conformity assessments carried out or on the results of those assessments. 9. A conformity assessment body shall take out liability insurance unless liability is assumed by the state in accordance with national law in the Member state where its activities are carried out, or that Member State itself is directly responsible for the conformity assessment. 10. The personnel of a conformity assessment body shall observe professional secrecy with regard to all information obtained in carrying out the conformity assessment activities in accordance with Annex VIII, except in relation to the competent authorities of the Member State in which its activities are carried out. Proprietary rights shall be protected. 11. A conformity assessment body shall participate in, or ensure that its personnel responsible for carrying out the conformity assessment activities are informed of, the relevant standardisation activities and the activities of the notified body coordination group established pursuant to Article 37 and shall apply as general guidance the administrative decisions and documents produced as a result of the work of that group. Article 26 Presumption of conformity of notified bodies Where a conformity assessment body demonstrates its conformity with the criteria laid down in the relevant harmonised standards or parts thereof the references of which have been published in the Official Journal of the European Union it shall be presumed to comply with the requirements set out in Article 25 in so far as the applicable harmonised standards cover those requirements. Article 27 Subsidiaries of and subcontracting by notified bodies 1. Where a notified body subcontracts specific tasks connected with conformity assessment or has recourse to a subsidiary, it shall ensure that the subcontractor or the subsidiary meets the requirements set out in Article 25 and shall inform the notifying authority accordingly. 2. A notified body shall take full responsibility for the tasks performed by subcontractors or subsidiaries wherever those are established 3. Activities may be subcontracted or carried out by a subsidiary only with the agreement of the client. The establishment and the supervision of internal procedures, general policies, codes of conduct or other internal rules, the assignment of personnel to specific tasks and the decision on certification may not be delegated to a subcontractor or a subsidiary. 4. A notified body shall keep at the disposal of the notifying authority the relevant documents concerning the assessment of the qualifications of the subcontractor or the subsidiary and the work carried out by them under Annex VIII. Article 28 Application for notification 1. A conformity assessment body shall submit an application for notification to the notifying authority of the Member State in which it is established. 2. The application for notification shall be accompanied by a description of the conformity assessment activities, of the conformity assessment modules set out in Annex VIII and of the battery model for which the conformity assessment body claims to be competent, as well as by an accreditation certificate, issued by a national accreditation body attesting that the conformity assessment body fulfils the requirements laid down in Article 25. 3. Where the conformity assessment body concerned cannot provide an accreditation certificate as referred to in paragraph 2, it shall provide the notifying authority with all the documentary evidence necessary for the verification, recognition and regular monitoring of its compliance with the requirements laid down in Article 25, including appropriate documentation demonstrating that the conformity assessment body is independent in the meaning of paragraph 3 of that Article. Article 29 Notification procedure 1. A notifying authority may notify only conformity assessment bodies which have satisfied the requirements laid down in Article 25. 2. The notifying authority shall send a notification to the Commission and the other Member States of each conformity assessment body referred to in paragraph 1 using the electronic notification tool developed and managed by the Commission. 3. The notification shall include full details of the conformity assessment activities, the conformity assessment module or modules and the batteries concerned and the relevant attestation of competence. 4. Where a notification is not based on an accreditation certificate as referred to in Article 28(2), the notifying authority shall provide the Commission and the other Member States with documentary evidence which attests to the conformity assessment body's competence and the arrangements in place to ensure that that body will be monitored regularly and will continue to satisfy the requirements laid down in Article 25. 5. The conformity assessment body concerned may perform the activities of a notified body only where no objections are raised by the Commission or the other Member States within two weeks of the notification where it includes an accreditation certificate referred to in Article 28(2) or within two months of the notification where it includes documentary evidence referred to in Article 28(3). 6. The notifying authority shall inform the Commission and the other Member States of any subsequent relevant changes to the notification referred to in paragraph 2. Article 30 Identification numbers and lists of notified bodies 1. The Commission shall assign an identification number to a notified body. It shall assign a single such number even where the body is notified under several Union acts. 2. The Commission shall make publicly available the list of notified bodies, including the identification numbers that have been assigned to them and the conformity assessment activities for which they have been notified. The Commission shall ensure that the list is kept up to date. Article 31 Changes to notifications 1. Where a notifying authority has ascertained or has been informed that a notified body no longer meets the requirements laid down in Article 25 or that it is failing to fulfil its obligations the notifying authority shall restrict, suspend or withdraw the notification, as appropriate, depending on the seriousness of the failure to meet those requirements or fulfil those obligations. It shall immediately inform the Commission and the other Member States accordingly. 2. In the event of restriction, suspension or withdrawal of notification, or where the notified body has ceased its activity, the notifying authority shall take appropriate steps to ensure that the files of that body are either processed by another notified body or kept available for the responsible notifying and market surveillance authorities at their request. Article 32 Challenge of the competence of notified bodies 1. The Commission shall investigate all cases where it doubts, or doubt is brought to its attention regarding, the competence of a notified body or the continued fulfilment by a notified body of the requirements and responsibilities to which it is subject. 2. The notifying authority shall provide the Commission, on request, with all information relating to the basis for the notification or the maintenance of the competence of the notified body concerned. 3. The Commission shall ensure that all sensitive information obtained in the course of its investigations is treated confidentially. 4. Where the Commission ascertains that a notified body does not meet or no longer meets the requirements for its notification, it shall adopt an implementing act requesting the notifying authority to take the necessary corrective action, including withdrawal of the notification if necessary. That implementing act shall be adopted in accordance with the advisory procedure referred to in Article74(2). Article 33 Operational obligations of notified bodies 1. A notified body shall carry out conformity assessments in accordance with the conformity assessment procedures set out in Annex VIII. 2. A notified body shall perform its activities in a proportionate manner, avoiding unnecessary burdens for economic operators, and taking due account of the size of an undertaking, the sector in which the undertaking operates, the structure of the undertaking, the degree of complexity of the battery to be assessed and the mass or serial nature of the production process. In so doing, the notified body shall nevertheless respect the degree of rigour and the level of protection required for the compliance of the battery with this Regulation. 3. Where a notified body finds that the requirements set out in Chapters II and III , harmonised standards referred to in Article 15, common specifications referred to in Article 16 or other technical specifications have not been met by a manufacturer, it shall require that manufacturer to take appropriate corrective action in view of a second and final certification decision, unless the deficiencies cannot be remedied, in which case the certificate cannot be issued. 4. Where, in the course of the monitoring of conformity following the issue of a certificate of conformity or the adoption of an approval decision, a notified body finds that a battery no longer complies, it shall require the manufacturer to take appropriate corrective action and shall suspend or withdraw the certificate of conformity or the approval decision, if necessary. 5. Where corrective action is not taken or do not have the required effect, the notified body shall restrict, suspend or withdraw any certificates of conformity or approval decisions, as appropriate. Article 34 Appeal against decisions of notified bodies Member States shall ensure that an appeal procedure against the decisions of notified bodies is available. Article 35 Information obligation on notified bodies 1. A notified body shall inform the notifying authority of the following: (a) any refusal, restriction, suspension or withdrawal of a certificate of conformity or approval decision; (b) any circumstances affecting the scope of, or the conditions for, its notification; (c) any request for information which it has received from market surveillance authorities regarding its conformity assessment activities; (d) on request, any conformity assessment activities performed within the scope of its notification and any other activity performed, including cross-border activities and subcontracting. 2. A notified body shall provide other notified bodies carrying out similar conformity assessment activities covering the same batteries with relevant information on issues relating to negative and, on request, positive conformity assessment results. Article 36 Exchange of experience The Commission shall provide for the organisation of exchange of experience between the Member States’ national authorities responsible for notification policy. Article 37 Coordination of notified bodies The Commission shall ensure that appropriate coordination and cooperation between notified bodies are put in place and properly operated in the form of a sectoral group or groups of notified bodies. A notified body shall participate in the work of that group or those groups, directly or by means of designated representatives. Chapter VI Obligations of economic operators other than the obligations in Chapter VII Article 38 Obligations of manufacturers 1. When placing a battery on the market or putting it into service, including for the manufacturers’ own purposes, manufacturers shall ensure that the battery: (a) has been designed and manufactured in accordance with the requirements set out in Articles 6 to 12 and Article 14; and (b) is labelled in accordance with the requirements set out in Article 13. 2. Manufacturers shall draw up the technical documentation referred to in Annex VIII for the battery and carry out the relevant conformity assessment procedure, as applicable and referred to, in paragraphs 2 and 3 of Article 17 or have it carried out before placing a battery on the market or putting it into service. 3. Where compliance of a battery with the applicable requirements has been demonstrated by the relevant conformity assessment procedure referred to in paragraphs 2 and 3 of Article 17, manufacturers shall draw up an EU declaration of conformity in accordance with Article 18 and affix the CE marking in accordance with Articles 19 and 20. 4. Manufacturers shall ensure that an EU declaration of conformity is drawn up in accordance with Article 18 in a language which can be easily understood by consumers and other end-users for each battery that they place on the market or put into service. However, where several batteries are delivered simultaneously to a single user, the batch or consignment concerned may be accompanied by a single copy of the EU declaration of conformity. 5. Manufacturers shall keep the technical documentation referred to in Annex VIII and the EU declaration of conformity at the disposal of the market surveillance authorities and national authorities for 10 years after the battery has been placed on the market or put into service. 6. Manufacturers shall ensure that procedures are in place for a battery that is part of a series production to remain in conformity with this Regulation. Changes in the production process or in battery design or characteristics and changes in the harmonised standards referred to in article 15, common specifications referred to in Article 16 or other technical specifications by reference to which the conformity of the battery is declared or by application of which its conformity is verified shall trigger a re-examination of the conformity assessment in accordance with the relevant conformity assessment procedure referred to in paragraphs 2 and 3 of Article 17. 7. Manufacturers shall ensure that the battery is labelled in accordance with the requirements in paragraphs 1 to 8 of Article 13. 8. Manufacturers shall indicate their name, registered trade name or registered trade mark and the postal address and web address at which they can be contacted on the packaging of the battery. The postal address shall indicate a single point at which the manufacturer can be contacted. Such information shall be in a language easily understood by end-users and market surveillance authorities and shall be clear, understandable and legible. 9. Manufacturers shall ensure that each battery that they place on the market or put into service is accompanied by instructions and safety information in accordance with Articles 6 to 12 and Article 14. 10. Manufacturers shall provide access to the data on the parameters in the battery management system referred to in paragraph 1 of Article 14 and paragraphs 1 and 2 of Article 59, in accordance with the requirements laid down in those Articles. 11. Manufacturers who consider or have reason to believe that a battery which they have placed on the market or put into service is not in conformity with the requirements set out in Chapters II and III shall immediately take the corrective action necessary to bring that battery into conformity, to withdraw it or recall it, as appropriate. Furthermore, where the battery presents a risk, manufacturers shall immediately inform the national authority of the Member State in which they made the battery available on the market to that effect, giving details, in particular, of the non-compliance and of any corrective action taken. 12. Manufacturers shall, further to a reasoned request from a national authority , provide it with all the information and technical documentation necessary to demonstrate the conformity of the battery with the requirements set out in Chapters II and III, in a language which can be easily understood by that authority. That information and the technical documentation shall be provided in either paper or electronic form. Manufacturers shall cooperate with the national authority, at its request, on any action taken to eliminate the risks posed by a battery which they have placed on the market or put into service. Article 39 Obligation for economic operators that place rechargeable industrial batteries and electric-vehicle batteries with internal storage and a capacity above 2 kWh on the market to establish supply chain due diligence policies 1. As of [ 12 months after the entry into force of the Regulation ] the economic operator that places rechargeable industrial batteries and electric vehicle batteries with internal storage and a capacity above 2 kWh on the market shall comply with the supply chain due diligence obligations set out in paragraphs 2 to 5 of this Article and shall keep documentation demonstrating its respective compliance with those obligations, including the results of the third-party verification carried out by notified bodies. 2. The economic operator referred to in paragraph 1 shall (a) adopt, and clearly communicate to suppliers and the public, a company policy for the supply chain of raw materials indicated in Annex X, point 1; (b) incorporate in its supply chain policy standards consistent with the standards set out in the model supply chain policy in Annex II to the OECD Due Diligence Guidance; (c) structure its respective internal management systems to support supply chain due diligence by assigning responsibility to senior management to oversee the supply chain due diligence process as well as maintain records of those systems for a minimum of five years; (d) establish and operate a system of controls and transparency over the supply chain, including a chain of custody or traceability system or the identification of upstream actors in the supply chain. Such a system shall be supported by documentation that provides the following information: (i) description of the raw material, including its trade name and type; (ii) name and address of the supplier that supplied the raw material present in the batteries to the economic operator that places on the market the batteries containing the raw material in question; (iii) country of origin of the raw material and the market transactions from the raw material’s extraction to the immediate supplier to the economic operator; (iv) quantities of the raw material present in the battery placed on the market, expressed in percentage or weight. The requirements set out in the current point (d) may be implemented through participation in industry-led schemes. (e) incorporate its supply chain policy into contracts and agreements with suppliers, including their risk management measures; (f) establish a grievance mechanism as an early-warning risk-awareness system or provide such mechanism through collaborative arrangements with other economic operators or organisations, or by facilitating recourse to an external expert or body, such as an ombudsman. 3. The economic operator referred to in paragraph 1 shall (a) identify and assess the adverse impacts associated to the risk categories listed in Annex X, point 2, in its supply chain on the basis of the information provided pursuant to paragraph 2 against the standards of their supply chain policy; (b) implement a strategy to respond to the identified risks designed so as to prevent or mitigate adverse impacts by: (i) reporting findings of the supply chain risk assessment to senior management designated for that purpose; (ii) adopting risk management measures consistent with Annex II to the OECD Due Diligence Guidance, considering their ability to influence, and where necessary take steps to exert pressure on suppliers who can most effectively prevent or mitigate the identified risk; (iii) implementing the risk management plan, monitoring and tracking performance of risk mitigation efforts, reporting back to senior management designated for this purpose and considering suspending or discontinuing engagement with a supplier after failed attempts at mitigation, based on relevant contractual arrangements in line with the second subparagraph to paragraph 2 above; (iv) undertaking additional fact and risk assessments for risks requiring mitigation, or after a change of circumstances. If the economic operator referred to in paragraph 1 pursues risk mitigation efforts while continuing trade or temporarily suspending trade, it shall consult with suppliers and with the stakeholders concerned, including local and central government authorities, international or civil society organisations and affected third parties, and agree on a strategy for measurable risk mitigation in the risk management plan. The economic operator referred to in paragraph 1 shall identify and assess the probability of adverse impacts in the risk categories listed in Annex X, point 2, in its supply chain based on available reports by third-party verification done by a notified body concerning the suppliers in that chain, and, by assessing, as appropriate, its due diligence practices. Those verification reports shall be in accordance with the first subparagraph in paragraph 4. In the absence of such third-party verification reports concerning suppliers, the economic operator referred to in paragraph 1 shall identify and assess the risks in its supply chain as part of its own risk management systems. In such cases, economic operators referred to in paragraph 1 shall carry out third party verifications of its own supply chains due diligence via a notified body in accordance with the first subparagraph in paragraph 4. The economic operator referred to in paragraph 1 shall report the findings of the risk assessment referred to in the third subparagraph to its senior management designated for that purpose and a response strategy designed to prevent or mitigate adverse impacts shall be implemented. 4. The economic operator referred to in paragraph 1 shall have their supply chain due diligence policies verified by a notified body (“third-party verification”). The third-party verification by a notified body shall: (a) include in its scope all activities, processes and systems used by economic operators to implement their supply chain due diligence requirements in accordance with paragraphs 2, 3 and 5; (b) have as its objective the determination of conformity of the supply chain due diligence practices of economic operators placing batteries on the market with paragraphs 2, 3 and 5; (c) make recommendations to the economic operators that place batteries on the market on how to improve their supply chain due diligence practices; (d) respect the audit principles of independence, competence and accountability, as set out in the OECD Due Diligence Guidance; 5. The economic operator referred to in paragraph 1 shall make available upon request to Member States’ market surveillance authorities the reports of any third-party verification carried out in accordance with paragraph 4 or evidence of compliance with a supply chain due diligence scheme recognised by the Commission in accordance with Article 72. 6. The economic operator referred to in paragraph 1 shall make available to its immediate downstream purchasers all information gained and maintained pursuant to its supply chain due diligence policies with due regard for business confidentiality and other competitive concerns. The economic operator referred to in paragraph 1 shall on an annual basis, publicly report as widely as possible, including on the internet, on its supply chain due diligence policies. That report shall contain the steps taken by that economic operator to comply with the requirements set out in paragraphs 2 and 3, including findings of significant adverse impacts in the risk categories listed in Annex X, point 2, and how they have been addressed, as well as a summary report of the third-party verifications carried out in accordance with point 4, including the name of the notified body, with due regard for business confidentiality and other competitive concerns. Where the economic operator referred to in paragraph 1 can reasonably conclude that the raw materials listed in Annex X, point 1, that are present in the battery are derived only from recycled sources, it shall publicly disclose its conclusions in reasonable detail, with due regard for business confidentiality and other competitive concerns. 7. The Commission shall develop guidance as regards the application of the due diligence requirements defined in paragraphs 2 and 3 of this Article, with regard to the social and environmental risks referred to in Annex X, point 2, and particularly in line with the international instruments referred to in Annex X, point 3. 8. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 73 to: (a) Amend the lists of raw materials and risk categories in Annex X in view of scientific and technological progress in battery manufacturing and chemistries and amendments to Regulation (EU) 2017/821; (b) amend the obligations on the economic operator referred to in paragraph 1 set out in paragraphs 2 to 4 in view of amendments to Regulation (EU) 2017/821 and changes to the due diligence recommendations set out in Annex I to the OECD Due Diligence Guidance. Article 40 Obligations of authorised representatives 1. Where the manufacturer of a battery is not established in a Member State, the battery may only be placed on the Union market if the manufacturer designates a sole authorised representative. 2. The designation shall constitute the authorised representative's mandate, it shall be valid only when accepted in writing by the authorised representative and shall be effective at least for all batteries of the same battery model. 3. The obligations laid down in Article 38(1) and the obligation to draw up technical documentation shall not form part of the authorised representative's mandate. 4. An authorised representative shall perform the tasks specified in the mandate received from the manufacturer. The authorised representative shall provide a copy of the mandate to the competent authority, upon request. The mandate shall allow the authorised representative to do at least the following: (a) verify that the EU declaration of conformity and technical documentation have been drawn up and, where applicable, that an appropriate conformity assessment procedure has been carried out by the manufacturer (b) keep the EU declaration of conformity and the updated technical documentation at the disposal of market surveillance authorities for 10 years after the battery has been placed on the market; (c) further to a reasoned request from a national authority, provide that authority with all the information and documentation necessary to demonstrate the conformity of the battery; (d) cooperate with the national authorities, at their request, on any action taken to eliminate the risks posed by batteries covered by the authorised representative's mandate; (e) fulfil the manufacturer’s obligations under Chapter V (f) terminate the mandate if the manufacturer acts contrary to its obligations under this Regulation. Article 41 Obligations of importers 1. Importers shall only place on the market or put into service a battery which is compliant with the requirements of Chapters II and III 2. Before placing a battery on the market or putting it into service, importers shall verify that the relevant conformity assessment procedure referred to in Article 17 has been carried out by the manufacturer. They shall verify that the manufacturer has drawn up the technical documentation referred to in Annex VIII, that the battery bears the CE marking referred to in Article 19 and the QR code referred to in Article 13(5), is accompanied by the required documents and that the manufacturer has complied with the obligations set out in paragraphs 7, 8 and 9 of Article 38. Where an importer considers or has reason to believe that a battery is not in conformity with the requirements set out in Chapters II and III , the importer shall not place it on the market or put it into service until it has been brought into conformity. Furthermore, where the battery presents a risk, the importer shall inform the manufacturer and the market surveillance authorities to that effect. 3. Importers shall indicate on the battery their name, registered trade name or registered trade mark, and the address at which they can be contacted or, where that is not possible, on its packaging or in a document accompanying the battery. The contact details shall be in a language easily understood by consumers, other end-users and the market surveillance authorities. 4. Importers shall ensure the manufacturer has fulfilled its obligations under paragraphs 7, 9 and 10 of Article 38. 5. Importers shall ensure that, while a battery is under their responsibility, storage or transport conditions do not jeopardise its compliance with the requirements set out in Chapters II and III. 6. When deemed appropriate with regard to the risks presented by a battery, importers shall, to protect the human health and safety of consumers, carry out sample testing of marketed batteries, investigate, and, if necessary, keep a register of complaints, of non-conforming batteries and battery recalls, and shall keep distributors informed of such monitoring. 7. Importers who consider or have reason to believe that a battery, which they have placed on the market or put into service, is not in conformity with the requirements set out in Chapters II and III, shall immediately take the corrective action necessary to bring that battery into conformity, to withdraw it or recall it, as appropriate. Furthermore, where the battery presents a risk, importers shall immediately inform the national authority of the Member State in which they made the battery available on the market to that effect, giving details, in particular, of the non-compliance and of any corrective action taken. 8. Importers shall keep the technical documentation referred to in Annex VIII and a copy of the EU declaration of conformity at the disposal of the national authorities and market surveillance authorities for 10 years after the battery has been placed on the market or put into service. 9. Importers shall, further to a reasoned request from a national authority provide it with all the information and technical documentation necessary to demonstrate the conformity of a battery with the requirements set out in Chapters II and III in a language that can be easily understood by that authority. That information and the technical documentation shall be provided either in paper or electronic form. Importers shall cooperate with the national authority, at its request, on any action taken to eliminate the risks posed by batteries, which they have placed on the market or put into service. Article 42 Obligations of distributors 1. When making a battery available on the market, distributors shall act with due care in relation to the requirements of this Regulation. 2. Before making a battery available on the market, distributors shall verify that: (a) the manufacturer, the manufacturer’s authorised representative, importer or other distributors are registered on the territory of a Member State in accordance with Article 46; (b) the battery bears the CE marking, (c) battery is accompanied by the required documents in a language which can be easily understood by the consumers and other end-user in the Member State in which the battery is to be made available on the market and by instructions and safety information and (d) the manufacturer and the importer have complied with the requirements set out in paragraphs 7, 9 and 10 of Article 38 and Article 41(3) and (4) respectively. 3. Where a distributor considers or has reason to believe that a battery is not in conformity with the requirements set out in Chapters II and III, the distributor shall not make the battery available on the market until it has been brought into conformity. Furthermore, where the battery presents a risk, the distributor shall inform the manufacturer or the importer to that effect as well as the relevant market surveillance authorities. 4. Distributors shall ensure that, while a battery is under their responsibility, storage or transport conditions do not jeopardise its compliance with the requirements set out in Chapters II and III. 5. Distributors who consider or have reason to believe that a battery, which they have made available on the market, is not in conformity with the requirements set out in Chapters II and III shall make sure that the corrective action necessary to bring that battery into conformity, to withdraw it or recall it, as appropriate, are taken. Furthermore, where the battery presents a risk, distributors shall immediately inform the national authority of the Member States in which they made the battery available on the market to that effect, giving details, in particular, of the non-compliance and of any corrective action taken. 6. Distributors shall, further to a reasoned request from a national authority provide it with all the information and the technical documentation necessary to demonstrate the conformity of a battery with the requirements set out in Chapters II and III in a language that can be easily understood by that authority. That information and the technical documentation shall be provided in paper or electronic form. Distributors shall cooperate with the national authority, at its request, on any action taken to eliminate the risks posed by batteries that they have made available on the market. Article 43 Obligations of fulfilment service providers Fulfilment service providers shall ensure that, for batteries that they handle, the conditions during warehousing, packaging, addressing or dispatching, do not jeopardise the batteries’ compliance with the requirements set out in Chapters II and III. Article 44 Case in which obligations of manufacturers apply to importers and distributors An importer or distributor shall be considered a manufacturer for the purposes of this Regulation and that importer or distributor shall be subject to the obligations of the manufacturer under Article 40 , where (a) a battery is placed on the market or put into service under that importer’s or distributor’s own name or trademark; (b) a battery already placed on the market or put into service is modified by that importer or distributor in such a way that compliance with the requirements of this Regulation may be affected; (c) the purpose of a battery already placed on the market or put into service is modified by that importer or distributor. Article 45 Identification of economic operators Upon a request of a market surveillance authority or a national authority, for a period of 10 years after the placing on the market of a battery, economic operators shall provide information on the following: (a) the identity of any economic operator that has supplied them with a battery; (b) the identity of any economic operator to which they have supplied a battery, as well as the quantity and exact models. Chapter VII End-of-life management of batteries Article 46 Register of producers 1. Member States shall establish a register of producers which shall serve to monitor compliance of producers with the requirements of this Chapter. The register shall be managed by the competent authority. 2. Producers shall be obliged to register. They shall to that end submit an application to the competent authority of the Member State where they make a battery available on the market for the first time . Where a producer has appointed a producer responsibility organisation in accordance with Article 47(2), the obligations under this article shall be met by that organisation mutatis mutandis unless otherwise specified. In its application for registration, the producer shall provide the following information to the competent authority: (a) name and address of the producer including postal code and place, street and number, country, telephone and fax numbers, if any, internet address and e-mail address; (b) national identification code of the producer, including its trade register number or equivalent official registration number including European or national tax number; (c) in the case of an authorisation in accordance with Article 47(2), the producer responsibility organisation shall, in addition to the information required under points (a) and (b), provide (i) the name and contact details, including postal code and place, street and number, country, telephone and fax numbers, internet address and e-mail address of the producers represented; (ii) the represented producer’s mandate; (iii) where the authorised representative represents more than one producer, separate indications of the name and the contact details of each one of the represented producers. (d) the type of batteries that the producer intends to make available on the market for the first time within the territory of a Member State, namely portable batteries, industrial batteries, electric vehicle batteries, or automotive batteries; (e) the brand under which the producer intends to supply the batteries in the Member State; (f) information on how the producer meets its responsibilities set out in Article 47 and the requirements under Article 48 and Article 49 respectively: (i) for portable batteries, the requirements of this point (f) shall be met by providing: a declaration demonstrating the measures put in place by the producer to attain the producer responsibility obligations set out in Article 47, the measures put in place to meet the separate collection obligations set out in Article 48(1)with regard to the amount of batteries the producer supplies and the system to ensure that the data reported to the competent authorities is reliable; where applicable, the name and contact details, including postal code and place, street and number, country, telephone and fax numbers, internet address and e-mail address and the national identification code of the producer responsibility organisation entrusted by the producer to fulfil its extended producer responsibility obligations in accordance with Article 47(2), including the trade register number or an equivalent official registration number of the producer responsibility organisation including the European or national tax number of the producer responsibility organisation, and the represented producer’s mandate; (ii) for automotive, industrial and electric vehicle batteries, the requirements of this point (f) shall be met by providing: a declaration providing information on the measures put in place by the producer to attain the producer responsibility obligations set out in Article 47, the measures put in place to meet the collection obligations set out in Article 49(1) with regard to the amount of batteries the producer supplies and the system to ensure that the data reported to the competent authorities is reliable; where applicable, the national identification code of the producer responsibility organisation entrusted by the producer to fulfil its extended producer responsibility obligations in accordance with paragraphs 2 and 4 of Article 47, including the trade register number or an equivalent official registration number of the producer responsibility organisation including the European or national tax number of the producer responsibility organisation, and the represented producer’s mandate; where the producer responsibility organisation represents more than one producer, it shall indicate separately how each one of the represented producers meets the responsibilities set out in Article 47 . (g) a declaration by the producer or the producer responsibility organisation appointed in accordance with Article 47(2) stating that the information provided is true. 3. The competent authority: (a) shall receive applications for the registration of producers referred to in paragraph 2 via an electronic data-processing system the details of which shall be made available on the competent authorities’ website; (b) shall grant registrations and provide a registration number within a maximum period of six weeks from the moment that all the information laid down in paragraph 2 is provided; (c) may lay down modalities with respect to the requirements and process of registration without adding substantive requirements to the ones laid down in paragraph 2; (d) may charge cost-based and proportionate fees to producers for the processing of applications referred to in paragraph 2. 4. The producer, or, where applicable, the producer responsibility organisation appointed in accordance with Article 47(2) on behalf of the producers it represents shall without undue delay notify the competent authority of any changes to the information contained in the registration and of any permanent cessation as regards the making available on the market within the territory of the Member State of the batteries referred to in the registration in accordance with paragraph 1(d). Article 47 Extended Producer Responsibility 1. Producers of batteries shall have extended producer responsibility for batteries that they make available on the market for the first time within the territory of a Member State, to ensure the attainment of the waste management obligations set out in this Chapter. This responsibility shall include the obligation to: (a) organise the separate collection of waste batteries in accordance with Article 48 and Article 49 and the subsequent transport, preparation for repurposing and remanufacturing, treatment and recycling of waste batteries, including the necessary safety measures, in accordance with Article 56; (b) report on obligations relating to batteries made available on the market for the first time within the territory of a Member State in accordance with Article 61; (c) promote the separate collection of batteries, including by covering the costs of carrying out surveys to identify batteries discarded inappropriately by end-users in accordance with Article 48(1); (d) provide information including end-of-life information about batteries in accordance with Article 60; (e) finance the activities referred to in points (a) to (d). 2. Producers may entrust a producer responsibility organisation authorised in accordance with paragraph 6 to carry out the extended producer responsibility obligations on their behalf. 3. Producers and, where appointed in accordance with paragraph 2, producer responsibility organisations acting on their behalf shall: (a) have the necessary organisational and financial means to fulfil the extended producer responsibility obligations referred to in paragraph 1; (b) put in place an adequate self-control mechanism, supported by regular independent audits, to regularly appraise: (i) their financial management, including compliance with the requirements laid down in paragraph 1(e) and point (a) of this paragraph; (ii) the quality of data collected and reported in accordance with paragraph 1(b) of this Article and with the requirements of Regulation (EC) No 1013/2006. 4. In the case of a collective exercise of extended producer responsibility, producer responsibility organisations shall ensure that the financial contributions paid to them by producers: (a) are modulated as a minimum by battery type and battery chemistry and, as appropriate, taking into account the rechargeability and the level of recycled content in the manufacture of batteries; (b) are adjusted to take account of any revenues by the producer responsibility organisations from reuse and from sales of secondary raw materials from the batteries and waste batteries; (c) ensure equal treatment of producers regardless of their origin or size, without placing a disproportionate regulatory burden on producers, including small and medium sized enterprises, of small quantities of batteries. 5. Where, in accordance with Articles 48(2), 49(3), 53(1), 56(1), and paragraphs 1, 2 and 3 of Article 61, activities to carry out obligations referred to in points (a) to (d) of paragraph 1 are carried out by a third party other than a producer or a producer responsibility organisation, the costs to be covered by producers shall not exceed the costs that are necessary to provide those activities in a cost-efficient way. Such costs shall be established in a transparent way between the producers and the third parties concerned and adjusted to take account of any revenues from reuse and from sales of secondary raw materials from the batteries and waste batteries. 6. Producer responsibility organisations shall apply for an authorisation from the competent authority. T he authorisation shall be granted only where it is demonstrated that the measures put in place by the producer responsibility organisation are sufficient to meet the obligations set out in this Article with regard to the amount of batteries made available on the market for the first time within the territory of a Member State by the producers on whose behalf it acts. The competent authority shall in regular intervals, verify whether the conditions for the authorisation laid down in paragraphs 1, 3, 4 and 5 continue to be met. The competent authorities shall fix the details of the authorisation procedure and the modalities for verifying compliance, including the information to be provided by producers to that end. Producer responsibility organisations shall notify the competent authority without undue delay of any changes to the information contained in the application for an authorisation, of any changes that concern the terms of the authorisation and of the permanent cessation of operations . Where, in the territory of a Member State, multiple producer responsibility organisations are authorised to fulfil extended producer responsibility obligations on behalf of producers, they shall carry out their extended producer responsibility obligations in a coordinated manner so as to ensure a coverage across the whole territory of the Member State of the activities under paragraph 1(a). Member States shall entrust the competent authority or appoint an independent third party to oversee that producer responsibility organisations fulfil their obligation to coordinate in accordance with the previous sentence. 7. In order to demonstrate compliance with paragraph 3(a), producers or, where appointed in accordance with paragraph 2, producer responsibility organisations acting on their behalf, shall provide a guarantee which may take the form of a recycling insurance or a blocked bank account, or participation by the producer in a producer responsibility organisation . 8. Producer responsibility organisations shall ensure the confidentiality of the data in its possession as regards proprietary information or information directly attributable to individual producers or their authorised representatives . 9. Producer responsibility organisations shall publish the following information on their websites by the end of each year, subject to commercial and industrial confidentiality: (a) ownership of the producer responsibility organisation; (b) list of producers that have entrusted the producer responsibility organisation to carry out their extended producer responsibility obligations on their behalf; (c) the rate of separate collection of waste batteries, the level of recycling and recycling efficiencies achieved based on the amount of batteries made available on the market for the first time in the Member State by their member producers; (d) the financial contributions paid by their member producers per battery or per weight of batteries, indicating also fee modulation categories applied in accordance with paragraph 4(a). 10. The competent authorities shall verify compliance of producers, including those that supply batteries by means of distance contracts and, where appointed in accordance with paragraph 2, producer responsibility organisations acting on their behalf, with the obligations set out in this Article. 11. Member States shall establish a mechanism to ensure a regular dialogue between relevant stakeholders involved in the fulfilment of extended producer responsibility obligations for batteries, including producers and distributors, private or public waste operators, local authorities, civil society organisations and, where applicable, social economy actors, re-use and repair networks and preparing for re-use operators. 12. Where necessary to avoid distortion of the internal market, the Commission is empowered to adopt an implementing act laying down criteria for the application of paragraph 4(a). That implementing act cannot concern the a precise determination of the level of the contributions. That implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 74(3). 13. Articles 8 and 8a of Directive 2008/98/EC shall not apply to batteries. Article 48 Collection of waste portable batteries 1. Producers or, where appointed in accordance with Article 47(2), producer responsibility organisations acting on their behalf, shall ensure the collection of all waste portable batteries, regardless of their nature, brand or origin in the territory of a Member State where they make batteries available on the market for the first time. For that purpose they shall: (a) establish waste portable battery collection points; (b) offer the collection of waste portable batteries, free of charge, to the entities referred to in paragraph 2(a) and provide for the collection of waste portable batteries from all entities that have made use of that offer (“connected collection points”); (c) provide for the necessary practical arrangements for collection and transport, including the provision free of charge of suitable collection and transport containers meeting the requirements of Directive 2008/98/EC to the connected collection points; (d) ensure the collection free of charge of the waste portable batteries collected by the connected collection points, with a frequency that is proportionate to the area covered and the volume and hazardous nature of the waste portable batteries usually collected through those collection points; (e) ensure that the waste portable batteries collected from the connected collection points are subsequently subject to treatment and recycling in a permitted facility by a waste management operator in accordance with Article 56. 2. Producers or , where appointed in accordance with Article 47(2), producer responsibility organisations acting on their behalf, shall ensure that the network of connected collection points : (a) consists of collection points provided by them in cooperation with: (i) distributors in accordance with Article 50; (ii) waste electrical and electronic equipment and end-of-life vehicle treatment and recycling facilities in accordance with Article 52; (iii) public authorities or third parties carrying out waste management on their behalf in accordance with Article 53; (iv) voluntary collection points in accordance with Article 54;. (b) covers the whole territory of the Member State taking into account population size, expected volume of waste portable batteries, accessibility and vicinity to end-users, not being limited to areas where the collection and subsequent management of waste portable batteries is profitable. 3. End users, when discarding waste portable batteries at collection points referred to in paragraph 2, shall not be charged or be obliged to buy a new battery. 4. Producers or, where appointed in accordance with Article 47(2), producer responsibility organisations acting on their behalf, shall attain, and maintain durably, at least the following collection targets of waste portable batteries, calculated as percentages of the portable batteries, excluding batteries from light means of transport, made available on the market for the first time in a Member State by the respective producer or collectively by the producers covered by a producer responsibility organisation: (a) 45 % by 31 December 2023 ; (b) 65 % by 31 December 2025; (c) 70 % by 31 December 2030. Producers or, where appointed in accordance with Article 47(2), producer responsibility organisations acting on their behalf, shall calculate the collection rate referred to in this paragraph in accordance with Annex XI. 5. Collection points set up in accordance with paragraphs 1 and paragraph 2(a) shall not be subject to the registration or permit requirements of Directive 2008/98/EC. 6. Producers or, where appointed in accordance with Article 47(2), producer responsibility organisations shall request an authorisation from the competent authority that shall verify compliance of the arrangements put in place to ensure compliance with the requirements of this Article. In case the authorisation is requested by a producer responsibility organisation, the request for authorisation shall clearly identify the active member producers that it is representing. 7. The producer responsibility organisation shall ensure the confidentiality of the data in its possession as regards proprietary information or information directly attributable to individual producers . The competent authority may in its authorisation, establish conditions to be met to that end. 8. The authorisation under paragraph 6 may be granted only where it is demonstrated, by providing documentary evidence, that the requirements of paragraphs 1, 2 and 3 of this Article are met and that all the arrangements are in place to allow attaining and maintaining durably at least the collection target referred to in paragraph 4. Where the authorisation is requested by a producer responsibility organization, it shall be obtained as part of the authorisation referred to in Article 47(6). 9. The competent authority shall establish the details of the procedure to grant the authorisation under paragraph 6 to ensure compliance with the requirements set out in paragraphs 1 to 4 and Article 56. This shall include the requirement of an independent experts’ report for an ex-ante verification of the arrangements for collection under this article being made in a way to ensure compliance with the requirements under this Article. It shall also include timeframes for verification of the respective steps and the decision to be taken by the competent authority, which shall not exceed six weeks from the submission of a complete application dossier. 10. The competent authority shall review regularly, and at least every three years, whether the conditions for the authorisation under paragraph 6 still are met. The authorisation may be revoked when the collection target set out in paragraph 4 is not met or the producer or producer responsibility organisation is in material breach of its obligations according to paragraphs 1 to 3. 11. The producer or, where appointed in accordance with Article 47(2), the producer responsibility organisation acting on its behalf, shall immediately notify the competent authority of any changes to the conditions covered by the application for authorisation referred to in paragraph 7, of any changes that concern the terms of the authorisation under paragraph 8, and of the permanent cessation of operations. 12. Every five years the Member States shall carry out a compositional survey at least at NUTS 2 level of collected mixed municipal waste and waste electric and electronic equipment streams to determine the share of waste portable batteries therein. The first survey shall be carried out by 31 December 2023. On the basis of the information obtained, the competent authorities may require, when granting or reviewing an authorisation under paragraphs 6 and 10 that the producers of portable batteries or producer responsibility organisations take corrective action to increase their network of connected collection points and carry out information campaigns in accordance with Article 60(1) in proportion to the share of waste portable batteries in mixed municipal waste and waste electric and electronic equipment streams detected in the survey. Article 49 Collection of waste automotive batteries, industrial batteries and electric vehicle batteries 1. Producers of automotive batteries, industrial batteries and electric vehicle batteries or, where appointed in accordance with Article 47(2), producer responsibility organisations, shall take back, free of charge and without an obligation on the end user to buy a new battery, nor to have bought the battery from them, all waste automotive batteries, industrial batteries and electric vehicle batteries of the respective type that they have made available on the market for the first time in the territory of that Member State. For that purpose they shall accept to take back waste automotive batteries, industrial batteries and electric vehicle batteries from end-users, or from collection points provided in cooperation with: (a) distributors of automotive, industrial and electric vehicle batteries in accordance with Article 50(1); (b) waste electrical and electronic equipment and end-of-life vehicle treatment and recycling facilities referred to in Article 52 for the waste automotive, industrial and electric vehicle batteries arising from their operations; (c) public authorities or third parties carrying out waste management on their behalf in accordance with Article 53. Where waste industrial batteries require prior dismantling at the premises of private, non-commercial users, the obligation of the producer to take back those batteries shall include covering the costs of dismantling and collecting waste batteries at the premises of those users. 2. The take back arrangements put in place in accordance with paragraph 1 shall cover the whole territory of a Member State taking into account population size and density, expected volume of waste automotive, industrial and electric vehicle batteries, accessibility and vicinity to end-users, not being limited to areas where the collection and subsequent management of waste automotive, industrial and electric vehicle batteries is most profitable . 3. Producers of automotive batteries, industrial batteries and electric vehicle batteries or, where appointed in accordance with Article 47(2), producer responsibility organisations, shall: (a) provide the collection points referred to in paragraph 1 with suitable collection infrastructure for the separate collection of waste automotive batteries, industrial batteries and electric vehicle batteries meeting the applicable safety requirements and cover the necessary costs incurred by those collection points in relation to the take back activities. The containers to collect and temporarily store such batteries at the collection point shall be adequate to provide for the volume and hazardous nature of waste automotive batteries, industrial batteries and electric vehicle batteries that are likely to be collected through those collection points; (b) collect waste automotive batteries, industrial batteries and electric vehicle batteries from the collection points referred to in paragraph 1 with a frequency that is proportionate to the storage capacity of the separate collection infrastructure and the volume and hazardous nature of waste batteries that are usually collected through those collection points; (c) provide for the delivery of waste automotive batteries, industrial batteries and electric vehicle batteries collected from end-users and from the collection points referred to in paragraph 1 to facilities for treatment and recycling in accordance with Article 56. 4. The entities referred to in points (a), (b) and (c) of paragraph 3 may hand over collected waste automotive batteries , industrial batteries and electric vehicle batteries to authorised waste management operators for treatment and recycling in accordance with Article 56. In such cases, the obligation of producers pursuant to paragraph 3(c) shall be deemed to be met. Article 50 Obligations of distributors 1. Distributors shall take back waste batteries from the end-user at no charge and without an obligation to buy a new battery, regardless of their chemical composition or origin. Take back for portable batteries shall be provided at or in the immediate vicinity of their retail outlet. Take back for waste automotive batteries, industrial batteries and electric vehicle batteries shall be provided at or in the vicinity of their retail outlet. This obligation is limited to the types of waste batteries which the distributor has, or had, as new batteries in its offer and, for portable batteries, to the quantity that non professional end-users normally discard. 2. The take back obligation laid down in paragraph 1 does not apply to waste products containing batteries. It shall apply in addition to the separate collection obligation for waste appliances and end-of-life vehicles laid down in Directives 2000/53/EC and 2012/19/EU. 3. Distributors shall hand over waste batteries that they have taken back to the producers or producer responsibility organisations who are responsible for the collection of those batteries in accordance with Articles 48 and 49 respectively , or to an waste management operator with a view to their treatment and recycling in accordance with Article 56. 4. The obligations under this article shall apply mutatis mutandis to operators supplying batteries by means of distance contracts to end users. Those operators shall provide for a sufficient number of collection points covering the whole territory of a Member State and taking into account population size and density, expected volume of waste automotive, industrial and electric vehicle batteries, accessibility and vicinity to end users allowing end users to return batteries. Article 51 Obligations of end users 1. End users shall discard waste batteries separately from other waste streams, including from mixed municipal waste. 2. End users shall discard waste batteries in designated separate collection points set up by or in accordance with the specific arrangements concluded with the producer or a producer responsibility organisation, in accordance with Articles 48 and 49. 3. Waste portable batteries incorporated in appliances that are readily removable by the end user without the use of professional tools shall be removed and discarded by end users in accordance with paragraph 1. 4. Waste batteries incorporated in vehicles or appliances and that are not readily removable by the end-user, shall be discarded by the end user in accordance with the Directives 2000/53/EC and 2012/19/EU, where applicable. Article 52 Obligations of treatment facilities Operators of waste treatment facilities subject to Directives 2000/53/EC and 2012/19/EU shall hand over waste batteries resulting from the treatment of end-of-life vehicles and waste electrical and electronic equipment to the producers of the relevant batteries or, where appointed in accordance with Article 47(2) of this Regulation, producer responsibility organisations acting on their behalf or to waste management operators with a view to their treatment and recycling in accordance with the requirements of Article 56 of this Regulation. The operators of waste treatment facilities shall keep records of those transactions. Article 53 Participation of public waste management authorities 1. Waste batteries originating from private, non-commercial users may be discarded in separate collection points set up by public waste management authorities. 2. Public waste management authorities shall hand over collected waste batteries to the producers or, where appointed in accordance with Article 47(2), to producer responsibility organisations acting on their behalf, or to waste management operators with a view to treatment and recycling of those waste batteries in accordance with the requirements of Article 56 or carry out their treatment and recycling themselves in accordance with the requirements of Article 56. Article 54 Participation of voluntary collection points Voluntary waste portable battery collection points shall hand over waste portable batteries to the producers of portable batteries or third parties acting on their behalf, including producer responsibility organisations, or to waste management operators with a view to their treatment and recycling in accordance with the requirements of Article 56. Article 55 Collection rates for waste portable batteries 1. Member States shall achieve the following minimum collection targets for waste portable batteries, excluding waste batteries from light means of transport: (a) 45 % by 31 December 2023; (b) 65 % by 31 December 2025; (c) 70 % by 31 December 2030. 2. Member States shall calculate the collection rates set out in paragraph 1 in accordance with the methodology set out in Annex XI. 3. The Commission shall, by 31 December 2030, review the target laid down in paragraph 1(c) and, as part of that review consider the setting of a collection target for batteries powering light means of transport, in the light of the evolution of the market share, as a separate target or as part of a review of the target laid down in paragraph 1(c) and in Article 48(4). This review may also consider introducing a calculation methodology for the calculation of the separate collection rate with a view to reflecting the quantity of waste batteries available for collection . To that end, the Commission shall submit a report to the European Parliament and the Council on the outcome of the review accompanied, if appropriate, by a legislative proposal. 4. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 73 to amend the methodology to calculate the collection rate for portable batteries laid down in Annex XI. Article 56 Treatment and recycling 1. Collected waste batteries shall not be landfilled or incinerated. 2. Without prejudice to Directive 2010/75/EU, permitted facilities shall ensure that all treatment and recycling processes for waste batteries comply, as a minimum, with Part A of Annex XII and with best available techniques as defined in Article 3(10) of Directive 2010/75/EU. 3. In addition to Article 51(3), where batteries are collected while still incorporated in a waste appliance, they shall be removed from the collected waste appliance in accordance with the requirements laid down in Directive 2012/19/EU. 4. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 73 to amend the treatment and recycling requirements for waste batteries laid down in Part A of Annex XII in light of technical and scientific progress and emerging new technologies in waste management. Article 57 Recycling efficiencies and material recovery targets 1. All waste batteries collected shall enter a recycling process. 2. Recyclers shall ensure that each recycling process shall achieve the minimum recycling efficiencies and the levels of recovered materials laid down, respectively, in Parts B and C of Annex XII. 3. The recycling efficiencies and the recovery of materials laid down in Parts B and C of Annex XII shall be calculated in accordance with the rules la id down in an implementing act adopted pursuant to paragraph 4 . 4. The Commission shall, by 31 December 2023, adopt an implementing act to establish detailed rules regarding the calculation and verification of recycling efficiencies and recovery of materials. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 74(3). 5. The Commission shall be empowered to adopt delegated acts, in accordance with Article 73, to amend the minimum levels of recovered materials for waste batteries laid down in Annex XII, Parts B and C, in light of technical and scientific progress and emerging new technologies in waste management. Article 58 Shipments of waste batteries 1. Treatment and recycling may be undertaken outside the Member State concerned or outside the Union, provided that the shipment of waste batteries is in compliance with Regulation (EC) No 1013/2006 and Regulation (EC) No 1418/2007. 2. Waste batteries exported out of the Union in accordance with paragraph 1 shall only count towards the fulfilment of obligations, efficiencies and targets set out in Article 56 and Article 57 if the recycler or other waste holder exporting the waste batteries for treatment and recycling can prove that the treatment took place in conditions that are equivalent to the requirements of this Regulation. 3. The Commission is empowered to adopt a delegated act, in accordance with Article 73, laying down detailed rules supplementing those in paragraph 2 of this Article, by laying down the criteria for the assessment of equivalent conditions. Article 59 Requirements related to the repurposing and remanufacturing of industrial batteries and electric-vehicle batteries 1. Independent operators shall be given access to the battery management system of rechargeable industrial batteries and electric vehicle batteries with internal storage with a capacity above 2 kWh, on equal terms and conditions, for the purpose of assessing and determining the state of health and remaining lifetime of batteries, according to the parameters laid down in Annex VII. 2. Independent operators carrying out repurposing or remanufacturing operations shall be given adequate access on equal terms and conditions, to the information relevant for the handling and testing of rechargeable industrial batteries and electric vehicle batteries, or of appliances and vehicles in which such batteries are incorporated as well as of components of such batteries, appliances or vehicles, including safety aspects. 3. Operators carrying out repurposing or remanufacturing operations of batteries shall ensure that the examination, performance testing, packing and shipment of batteries and their components is carried out following adequate quality control and safety instructions. 4. Operators carrying out repurposing or remanufacturing operations of batteries shall ensure that the repurposed or remanufactured battery complies with this Regulation, relevant product, environmental and human health protection requirements in other legislation and technical requirements for its specific purpose of use when placed on the market. A battery that has been repurposed or remanufactured shall not be subject to the obligations laid down in Article 7(1), (2) and (3), Article 8(1), (2) and (3), Article 10(1) and (2) and Article 39(1) where the economic operator placing a repurposed or remanufactured battery on the market can demonstrate that the battery, before its repurposing or remanufacturing, was placed on the market before the dates on which those obligations become applicable in accordance with those Articles. 5. In order to document that a waste battery, subject to a repurposing or remanufacturing operation, is no longer waste, the battery holder shall demonstrate the following upon request by a competent authority: (a) evidence of state of health evaluation or testing carried out in a Member State in the form of a copy of the record confirming the capability of the battery to deliver the performance relevant for its use following a repurposing or remanufacturing operation; (b) further use of the battery that is subject to repurposing or remanufacturing, is documented by means of an invoice or a contract for the sale or transfer of ownership of the battery; (c) evidence of appropriate protection against damage during transportation, loading and unloading, including through sufficient packaging and appropriate stacking of the load. 6. Information referred to in paragraph 4 and point (a) of paragraph 5 shall be made available to end users and third parties acting on their behalf, on equal terms and conditions, as part of the technical documentation accompanying the repurposed or remanufactured battery when placed on the market or put into service. 7. The provision of information in accordance with paragraphs 1, 2, 5 and 6 shall be without prejudice to preserving the confidentiality of commercially sensitive information in conformity with the relevant Union and national law. 8. The Commission is empowered to adopt implementing acts establishing detailed technical requirements that batteries have to fulfil to cease to be waste and requirements for the data and the methodology for estimating the state of health of batteries. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 74(3). Article 60 End-of-life information 1. Producers or, where appointed in accordance with Article 47(2), producer responsibility organisations acting on their behalf shall make available to end users and distributors the following information regarding the prevention and management of waste batteries with respect to the types of batteries that the producers supply within the territory of a Member State: (a) the contribution of end users to waste prevention, including by information on good practices concerning the use of batteries aiming at extending their use phase and the possibilities of preparation for reuse; (b) the role of end users in contributing to the separate collection of waste batteries in accordance with their obligations under Article 51 so as to allow their treatment and recycling; (c) the separate collection, preparation for re-use and recycling systems available for waste batteries; (d) the necessary safety instructions to handle waste batteries, including in relation to the risks associated with, and the handling of, batteries containing lithium; (e) the meaning of the labels and symbols printed on batteries or on their packaging; (f) the impact of substances contained in batteries on the environment and on human health, including impact due to inappropriate discarding of waste batteries such as littering or discarding as unsorted municipal waste. This information shall be made available (a) in regular time intervals for each model from the moment the battery model concerned is being made available on the market for the first time in a Member State as a minimum at the point of sale in a visible manner and through online marketplaces; (b) in a language, which can be easily understood by consumers and other end-users, as determined by the Member State concerned. 2. Producers shall make available to distributors and operators referred to in Articles 50, 52 and 53 and other waste management operators carrying out repair, remanufacturing, preparing for re-use, treatment and recycling activities information regarding the safety and protective measures, including on occupational safety, applicable to the storage and collection of waste batteries. 3. From the moment that a battery model is supplied within the territory of a Member State producers shall make available electronically, upon request, to waste management operators carrying out repair, remanufacturing, preparing for re-use, treatment and recycling activities, as far as it is needed by those operators to carry out those activities, the following battery model specific information regarding the proper and environmentally sound treatment of waste batteries: (a) the processes to ensure the dismantling of vehicles and appliances in a way that allows the removal of incorporated batteries; (b) the safety and protective measures, including on occupational safety, applicable to the storage, transport, treatment and recycling processes for waste batteries. That information shall identify the components and materials, and the location of all hazardous substances in a battery, as far as it is needed by operators carrying out repair, remanufacturing, preparing for re-use, treatment and recycling activities in order to enable them to comply with the requirements of this Regulation. That information shall be made available in a language, which can be easily understood by the operators mentioned in the first subparagraph, as determined by the Member State concerned . 4. Distributors that supply batteries to end-users shall provide in their retail premises, in a visible manner, and through their online marketplaces the information listed in paragraph 1 and 2, and information on how the end users may return waste batteries free of charge to the respective collection points established at retail outlets or on behalf of a marketplace. That obligation shall be limited to the types of batteries which the distributor or retailer has, or had, as new batteries in its offer. 5. The costs covered by the producer under Article 47(1)(e) shall be shown separately to the end-user at the point of sale of a new battery. The costs mentioned shall not exceed the best estimate of the actual costs incurred. 6. Where information is provided publicly to end users under this Article, the confidentiality of commercially sensitive information in conformity with the relevant Union and national law shall be preserved. Article 61 Reporting to the competent authorities 1. Producers of portable batteries or, where appointed in accordance with Article 47(2), producer responsibility organisations acting on their behalf shall report to the competent authority for each calendar year the following information according to the battery chemistry, specifying the amounts of batteries powering light means of transport : (a) the amount of portable batteries made available on the market for the first time in the territory of a Member State, excluding any portable batteries that have left the territory of that Member State in that year before being sold to end users; (b) the amount of waste portable batteries collected in accordance with Article 48, calculated on the basis of the methodology set out in Annex XI; (c) the collection target reached by the producer or producer responsibility organisation acting on behalf of their members; (d) the amount of collected waste portable batteries delivered for treatment and recycling to permitted facilities. Where waste management operators other than producers or, where appointed in accordance with Article 47(2), producer responsibility organisations acting on their behalf, collect waste portable batteries from distributors or other collection points for waste portable batteries, they shall report to the competent authority for each calendar year the amount of waste portable batteries collected according to their chemistry and specifying the amounts of batteries powering light means of transport . The operators referred to in the first and second subparagraph shall report this data within 4 months of the end of the reporting year for which the data are collected. The first reporting period shall concern the first full calendar year after the adoption of the implementing act that establishes the format for reporting to the Commission, in accordance with Article 62(6). The competent authorities shall establish the format and procedures in accordance to which data shall be reported to them. 2. Producers of automotive batteries, industrial batteries and electric vehicle batteries or where appointed in accordance with Article 47(2) producer responsibility organisations acting on their behalf, shall report to the competent authority for each calendar year the following information, according to chemistries and types of batteries: (a) the amount of automotive batteries, industrial batteries and electric vehicle batteries made available on the market for the first time in a Member State, excluding batteries that have left the territory of that Member State in that year before being sold to end users; (b) the amount of waste automotive batteries, industrial batteries and electric vehicle batteries collected and delivered for treatment and recycling to permitted facilities. 3. Where waste management operators collect waste batteries from distributors or other waste automotive, industrial and electric vehicle batteries collection points or end- users, they shall report to the competent authority for each calendar year the following information according to their chemistries and types of batteries: (a) the amount of waste automotive, industrial and electric vehicle batteries collected; (b) the amount of waste automotive, industrial and electric vehicle batteries delivered for treatment and recycling to permitted facilities. The operators mentioned in this paragraph shall report that data within four months of the end of the reporting year for which the data are collected. The first reporting period shall concern the first full calendar year after the adoption of the implementing act that establishes the format for reporting to the Commission in accordance with Article 62(5) . The competent authorities shall establish electronic systems through which data shall be reported to them and specify the formats to be used. Electronic systems for the reporting of information set up by the competent authorities shall be compatible and interoperable with the requirements of the information exchange system established pursuant to Article 64. 4. The data referred to in points (a) and (b) of paragraph 1 shall include batteries incorporated into vehicles and appliances, and waste batteries removed from those in accordance with Article 52 . 5. Waste management operators carrying out treatment and recyclers shall report to the competent authorities for each calendar year the following information: (a) the amount of waste batteries received for treatment and recycling; (b) the amount of waste batteries entering recycling processes; (c) information on recycling efficiencies and levels of recovered materials for waste batteries. Reporting on the recycling efficiency and levels of recovered materials shall cover all individual steps of recycling and all corresponding output fractions. Where a recycling process is carried out at more than one facility, the first recycler is responsible for collecting the information and reporting this information to the competent authorities . Recyclers shall report this data within four months of the end of the reporting year for which the data are collected. The first reporting period shall concern the first full calendar year after the adoption of the implementing act that establishes the format for reporting to the Commission, in accordance with Article 62(6). 6. Where waste holders other than those referred to in paragraph 4 export batteries for treatment and recycling they shall report the data on the amount of separately collected waste batteries exported for treatment and recycling and the data referred to in paragraph 4(b) and (c) to the competent authorities within four months of the end of the reporting year for which the data are collected. Article 62 Reporting to the Commission 1. Member States shall make publicly available in an aggregated format for each calendar year the following data on portable batteries, automotive batteries, industrial batteries and electric vehicle batteries according to battery types and their chemistries and, regarding portable batteries, identifying separately batteries powering light means of transport : (a) the amount of batteries made available on the market for the first time in a Member State, excluding batteries that have left the territory of that Member State in that year before being sold to end users; (b) the amount of waste batteries collected in accordance with Article 48 and 49, calculated on the basis of the methodology set out in Annex XI; (c) the values of the achieved recycling efficiencies as referred to in Annex XII, Part B, and the values of the achieved material recovery referred to in Part C of Annex XII. Member States shall make this data available within 18 months of the end of the reporting year for which the data are collected. They shall make that information public electronically in the format established by the Commission in accordance with paragraph 6, using easily accessible data services that are interoperable with the System established pursuant to Article 64. The data shall be machine readable, sortable and searchable, respecting open standards for third party use. Member States shall notify the Commission when the data referred to in the first sub-paragraph is made available. The first reporting period shall concern the first full calendar year after the adoption of the implementing act that establishes the format for reporting, in accordance with paragraph 6. In addition to the obligations under Directives 2000/53/EC and 2012/19/EU, data referred to in points (a) and (b) of paragraph 1 shall include batteries incorporated into vehicles and appliances, and waste batteries removed from those in accordance with Article 52. 2. Reporting on the recycling efficiency and levels of recovered materials referred to in paragraph 1 shall cover all individual steps of recycling and all corresponding output fractions. 3. The data made available by Member States in accordance with this Article shall be accompanied by a quality check report. That information shall be presented in the format established by the Commission in accordance with paragraph 6. 4. The Commission shall collect and review the information made available in accordance with this Article. The Commission shall publish a report assessing the organisation of the data collection, the sources of data and the methodology used in Member States as well as the completeness, reliability, timeliness and consistency of that data. The assessment may include specific recommendations for improvement. The report shall be drawn up after the first reporting of the data by Member States and every four years thereafter. 5. The Commission shall, by 31 December 2023, adopt implementing acts laying down the format for the data and information to be reported to the Commission, as well as verification methods and operational conditions, for the purpose of paragraphs 1 and 4. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 74(3). Article 63 Application of Chapter VII Chapter VII shall apply from 1 July 2023. Chapter VIII Electronic exchange of information Article 64 Electronic exchange system 1. By 1 January 2026, the Commission shall set up the electronic exchange system for battery information (“the system”). 2. The system shall contain the information and data on rechargeable industrial batteries and electric vehicle batteries with internal storage and a capacity above 2 kWh as laid down in Annex XIII. That information and data shall be sortable and searchable, respecting open standards for third party use. 3. The economic operators that place a rechargeable industrial battery or an electric vehicle battery with internal storage on the market shall make the information referred to in paragraph 2 available electronically in a machine readable format using interoperable and easily accessible data services in the format established in accordance with paragraph 5. 4. The Commission shall, after a review in accordance with Article 62(5), publish through the System the information referred to in Article 62(1) as well as the assessment referred to in Article 62(5). 5. The Commission shall, by 31 December 2024, adopt implementing acts to establish: (a) the architecture of the system; (b) the format in which the data and information referred to in paragraph 2 shall be made available; (c) the rules for accessing, sharing, managing, exploring, publishing and reusing of the information and data in the system. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 74(3). Article 65 Battery passport 1. By 1 January 2026, each industrial battery and electric vehicle battery placed on the market or put into service and whose capacity is higher than 2 kWh shall have an electronic record (“battery passport”). 2. The battery passport shall be unique for each individual battery referred to in paragraph 1 and shall be identified through a unique identifier that the economic operator placing the battery on the market shall attribute to it and which shall be printed or engraved on it. 3. The battery passport shall be linked to the information about the basic characteristics of each battery type and model stored in the data sources of the System established pursuant to Article 64. The economic operator that places an industrial battery or an electric vehicle battery on the market shall ensure that the data included in the battery passport is accurate, complete and up-to-date. 4. The battery passport shall be accessible online, through electronic systems interoperable with the System established pursuant to Article 64. 5. The battery passport shall allow access to information about the values for performance and durability parameters referred to in Article 10(1), when the battery is placed on the market and when it is subject to changes in its status. 6. When the change in the status is due to repairing or repurposing activities, the responsibility for the battery record in the battery passport shall be transferred to the economic operator that is considered to place the industrial battery or the electric vehicle battery on the market or that puts it into service. 7. The Commission is empowered to adopt implementing acts to establish the rules for accessing, sharing, managing, exploring, publishing and reusing of the information and data accessible through the battery passport. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 74(3). Chapter IX Union market surveillance, control of batteries entering the Union market and Union safeguard procedures Article 66 Procedure at national level for dealing with batteries presenting a risk 1. Where the market surveillance authorities of one Member State have sufficient reason to believe that a battery covered by this Regulation presents a risk to human health or safety of persons, to property or to the environment, they shall carry out an evaluation in relation to the battery concerned covering all relevant requirements laid down in this Regulation. Where, in the course of the evaluation referred to in the first subparagraph, the market surveillance authorities find that the battery does not comply with the requirements laid down in this Regulation, they shall without delay require the relevant economic operator to take all appropriate corrective action to bring the battery into compliance with those requirements, to withdraw it from the market, or to recall it within a reasonable period which is commensurate with the nature of the risk referred to in the first subparagraph. The market surveillance authorities shall inform the relevant notified body accordingly. 2. Where the market surveillance authorities consider that non-compliance is not restricted to their national territory, they shall inform the Commission and the other Member States of the results of the evaluation and of the actions which they have required the economic operator to take. 3. The economic operator shall ensure that all appropriate corrective action is taken in respect of all the concerned batteries that the economic operator has made available on the market throughout the Union. 4. Where the relevant economic operator does not take adequate corrective action within the period referred to in the second subparagraph of paragraph 1, the market surveillance authorities shall take all appropriate provisional measures to prohibit or restrict the batteries being made available on their national market, to withdraw the battery from that market or to recall it. The market surveillance authorities shall inform the Commission and the other Member States, without delay, of those measures. 5. The information referred to in the second subparagraph of paragraph 4 shall include all available details, in particular the data necessary for the identification of the non-compliant battery, the origin of that battery, the nature of the non-compliance alleged and the risk involved, the nature and duration of the national measures taken and the arguments put forward by the relevant economic operator. In particular, the market surveillance authorities shall indicate whether the non-compliance is due to either of the following: (a) failure of the battery to meet the requirements set out in Chapter II or III of this Regulation (b) shortcomings in the harmonised standards referred to in Article 15; (c) shortcomings in the common specifications referred to in Article 16. 6. Member States other than the Member State initiating the procedure under this Article shall without delay inform the Commission and the other Member States of any measures adopted and of any additional information at their disposal relating to the non-compliance of the battery concerned, and, in the event of disagreement with the adopted national measure, of their objections. 7. Where, within three months of receipt of the information referred to in the second subparagraph of paragraph 4, no objection has been raised by either a Member State or the Commission in respect of a provisional measure taken by a Member State, that measure shall be deemed justified. 8. Member States shall ensure that appropriate restrictive measures, such as withdrawal of the battery from the market, are taken in respect of the battery concerned without delay. Article 67 Union safeguard procedure 1. Where, on completion of the procedure set out in Article 66(3) and (4), objections are raised against a measure taken by a Member State, or where the Commission considers a national measure to be contrary to Union legislation, the Commission shall without delay enter into consultation with the Member States and the relevant economic operator or operators and shall evaluate the national measure. On the basis of the results of that evaluation, the Commission shall decide by means of an implementing act whether the national measure is justified or not. That implementing act shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 74(3). 2. The Commission shall address its decision to all Member States and shall without delay communicate it to them and the relevant economic operator or operators. If the national measure is considered justified, all Member States shall take the necessary measures to ensure that the non-compliant battery is withdrawn from their market, and shall inform the Commission accordingly. If the national measure is considered unjustified, the Member State concerned shall withdraw that measure. 3. Where the national measure is considered justified and the non-compliance of the battery is attributed to shortcomings in the harmonised standards referred to in Article 15 of this Regulation, the Commission shall apply the procedure provided for in Article 11 of Regulation (EU) No 1025/2012. Article 68 Compliant batteries which present a risk 1. Where, having carried out an evaluation under Article 67(1), a Member State finds that although a battery is in compliance with the requirements set out in Chapters II and III, it presents a risk to the human health or safety of persons, to the protection of property or to the environment, it shall require the relevant economic operator to take all appropriate measures to ensure that the battery concerned, when placed on the market, no longer presents that risk, to withdraw the battery from the market or to recall it, within a reasonable period which is commensurate with the nature of that risk. 2. The economic operator shall ensure that corrective action is taken in respect of all the concerned batteries that the economic operator has made available on the market throughout the Union. 3. The Member State shall immediately inform the Commission and the other Member States. That information shall include all available details, in particular the data necessary for the identification of the batteries concerned, the origin and the supply chain of the battery, the nature of the risk involved and the nature and duration of the national measures taken. 4. The Commission shall without delay enter into consultation with the Member States and the relevant economic operator or operators and shall evaluate the national measures taken. On the basis of the results of that evaluation, the Commission shall adopt an implementing act in the form of a decision determining whether the national measure is justified or not and, where necessary, ordering appropriate measures. 5. That implementing act shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 74(3). 6. On duly justified imperative grounds of urgency relating to the protection of human health and safety of persons, and to the protection of property or to the environment, the Commission shall adopt an immediately applicable implementing act in accordance with the procedure referred to in Article 74(3). 7. The Commission shall address its decision to all Member States and shall immediately communicate it to them and the relevant economic operator or operators. Article 69 Other non-compliance 1. Without prejudice to Article 66, where a Member State finds that a battery falling outside the scope of Article 68 is non-compliant with this Regulation or an economic operator has infringed an obligation set out in this Regulation, shall require the relevant economic operator to put an end to the non-compliance concerned. Such non compliances shall include the following: (a) the CE marking has been affixed in violation of Article 30 of Regulation (EC) No 765/2008 or of Article 20 of this Regulation; (b) the CE marking has not been affixed; (c) the identification number of the notified body involved in the production control phase has been affixed in violation of Article 20 or has not been affixed; (d) the EU declaration of conformity has not been drawn up or has not been drawn up correctly; (e) the EU declaration of conformity is not accessible via the QR code on the battery; (f) the technical documentation is not available, is not complete or contains errors; (g) the information referred to in paragraphs 7, 9 and 10 of Article 38 or Article 41(3) and (4) is absent, false or incomplete or, in the case of the instructions for use, not translated into a language accepted by the Member States where the battery is placed on the market or made available; (h) any other administrative requirement provided for in Article 38 or Article 40 is not fulfilled; (i) the requirements for safe operation and use of stationary battery energy storage systems set out in Article 12 are not respected; (j) the sustainability and safety requirements set out in Articles 6 to 12 in Chapter II and the labelling and information requirements set out in Articles 13 and 14 in Chapter III are not fulfilled; (k) the requirements related to the supply chain due diligence policy in Article 39 are not fulfilled. 2. Where the operator does not put an end to the non-compliance referred to in point (k) of paragraph 1, a notice of remedial action shall be issued. 3. Where the non-compliance referred to in paragraph 1 persists, the Member State concerned shall take all appropriate measures to restrict or prohibit the battery being made available on the market or ensure that it is recalled or withdrawn from the market. In case of the non-compliance referred to in point (k) of paragraph 1, this paragraph shall apply as a last resort if the non-compliance is serious and persists after the issuing of a notice of remedial action as referred to in paragraph 2. Chapter X Green public procurement, procedure for amending restrictions on hazardous substances and Commission recognition of supply chain due diligence schemes Article 70 Green public procurement 1. Contracting authorities, as defined in Article 2(1) of Directive 2014/24/EU or Article 3(1) of Directive 2014/25/EU, or contracting entities, as defined in Article 4(1) of Directive 2014/25/EU shall, when procuring batteries or products containing batteries in situations covered by those Directives, take account of the environmental impacts of batteries over their life cycle with a view to ensure that such impacts of the batteries procured are kept to a minimum. 2. The obligation set out in paragraph 1 shall apply to any contracts entered into by contracting authorities or contracting entities for the purchase of batteries or products containing batteries and shall mean that these contracting authorities and contracting entities are obliged to include technical specifications and award criteria based on Articles 7 to 10 to ensure that a product is chosen among products with significantly lower environmental impacts over their lifecycle. 3. The Commission shall, by 31 December 2026, adopt delegated acts in accordance with Article 73 supplementing this Regulation by establishing minimum mandatory green public procurement criteria or targets based on the requirements set out in Articles 7 to 10. Article 71 Procedure for amending restrictions on hazardous substances 1. If the Commission considers that the use of a substance in the manufacture of batteries, or the presence of a substance in the batteries when they are placed on the market, or during their subsequent life cycle stages, including the waste phase, poses a risk to human health or the environment that is not adequately controlled and needs to be addressed on a Union-wide basis, it shall request the European Chemicals Agency (the ’Agency’) to prepare a dossier that conforms to the requirements of point (3) of Part II of Annex XV to Regulation (EC) No 1907/2006 (‘restriction dossier’). The restriction dossier shall include a socio-economic assessment, including an analysis of alternatives. 2. The Agency shall publish without delay the intention of the Commission to initiate such restriction process life cycle for a substance, and shall inform stakeholders concerned. 3. Within 12 months of the receipt of the request from the Commission in paragraph 1 and if the restriction dossier prepared by the Agency pursuant to that paragraph demonstrates that action is necessary on a Union-wide basis, the Agency shall suggest restrictions in order to initiate the restriction process described in paragraphs 4 to 14. 4. The Agency shall make publicly available on its website the restriction dossier, including the restrictions suggested pursuant to paragraph 3, without delay, clearly indicating the date of publication. The Agency shall invite all interested parties to submit individually or jointly, within four months of the date of publication, comments on the restriction dossier. 5. Within 12 months of the date of publication referred to in paragraph 4, the Committee for Risk Assessment , set up pursuant to Article 76(1)(c) of Regulation (EC) No 1907/2006, shall adopt an opinion as to whether the suggested restrictions are appropriate in reducing the risk to human health and/or the environment, based on its consideration of the relevant parts of the restriction dossier. This opinion shall take account of the restriction dossier prepared by the Agency at the request of the Commission, and the views of interested parties referred to in paragraph 4. 6. Within 15 months of the date of publication referred to in paragraph 4, the Committee for Socio-economic Analysis, set up pursuant to Article 76(1)(d) of Regulation (EC) No 1907/2006, shall adopt an opinion on the suggested restrictions, based on its consideration of the relevant parts of the dossier and the socio-economic impact. Prior to that, it shall prepare a draft opinion on the suggested restrictions and on the related socio-economic impact, taking account of the analyses or information according to paragraph 4, if there are any. 7. The Agency shall publish the draft opinion of the Committee for Socio-economic Analysis on its website without delay and invite interested parties to provide their comments on the draft opinion no later than 60 days from the publication of that draft opinion. 8. The Committee for Socio-economic Analysis shall without delay adopt its opinion, taking into account where appropriate further comments received by the deadline set in paragraph 7. This opinion shall take account of the comments of interested parties submitted under paragraphs 4 and 7. 9. Where the opinion of the Committee for Risk Assessment diverges significantly from the restrictions suggested, the Agency shall postpone the deadline for the opinion of the Committee for Socio-economic Analysis by a maximum of 90 days. 10. The Agency shall submit to the Commission without delay the opinions of the Committees for Risk Assessment and Socio-economic Analysis on the restrictions suggested pursuant to the request made by the Commission under paragraph 1. Where the opinions of the Committees for Risk Assessment and Socio-economic Analysis diverge significantly from the restrictions suggested pursuant to paragraph 3, the Agency shall submit an explanatory note to the Commission providing a detailed explanation of the reasons for such differences. If one or both of the Committees do not adopt an opinion by the deadline set in paragraphs 5 and 6 the Agency shall inform the Commission accordingly, stating the reasons. 11. The Agency shall publish the opinions of the two Committees on its website without delay. 12. The Agency shall provide the Commission on request with all documents and evidence submitted to or considered by it. 13. If the Commission concludes that the conditions laid down in Article 6(2) are fulfilled, it shall adopt a delegated act pursuant to Article 6(2). This delegated act shall be adopted without undue delay following the receipt of the opinion of the Committee for Socio-economic Analysis referred to in paragraph 8 or after the deadline set out under paragraphs 6 and 9, as applicable, if that Committee does not adopt an opinion. 14. Where the Committees for Risk Assessment and Socio-economic Analysis provide an opinion pursuant to paragraphs 5 and 6, they shall make use of rapporteurs as specified in Article 87 of Regulation (EC) No 1907/2006. The rapporteurs or co-rapporteurs concerned, or their employer, shall be remunerated by the Agency in accordance with a scale of fees to be included in the financial arrangements related to restrictions established by the Management Board, set up pursuant to Article 76(1)(a) of Regulation (EC) No 1907/2006. Where the persons concerned fail to fulfil their duties, the Executive Director of the Agency has the right to terminate or suspend the contract or withhold remuneration. Article 72 Supply chain due diligence schemes 1. Governments, industry associations and groupings of interested organisations that have developed and oversee due diligence schemes (“scheme owners”) may apply to the Commission to have their supply chain due diligence schemes recognised by the Commission. The Commission is empowered to adopt implementing acts establishing the information requirements that the application to the Commission shall contain. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 74(3). 2. Where, on the basis of the evidence and information provided pursuant to the first sub-paragraph 1, the Commission determines that the supply chain due diligence scheme referred to in paragraph 1, enables that economic operators to comply with the requirements set out in Article 39 of this Regulation, it shall adopt an implementing act granting that scheme a recognition of equivalence with the requirements set out in this Regulation. The OECD Secretariat shall, as appropriate, be consulted prior to the adoption of such implementing acts. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 74(3). When making a determination on the recognition of a due diligence scheme, the Commission shall take into account the diverse industry practices covered by that scheme and shall have regard to the risk-based approach and method used by that scheme to identify risks. 3. The Commission is empowered to adopt implementing acts setting out the criteria and the methodology according to which the Commission shall determine, in accordance with paragraph 2, whether supply chain due diligence schemes ensure that economic operators fulfil the requirements set out in Article 39 of this Regulation. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 74(3).The Commission shall also, as appropriate, periodically verify that recognised supply chain due diligence schemes continue to fulfil the criteria that led to a recognition of equivalence decision adopted pursuant to paragraph 2. 4. The owner of a supply chain due diligence scheme for which the recognition of equivalence was granted in accordance with paragraph 2 shall inform the Commission without delay of any changes or updates made to that scheme. 5. If there is evidence of repeated or significant cases where economic operators implementing a scheme recognised in accordance with paragraph 2 have failed to fulfil the requirements set out in Article 39 of this Regulation, the Commission shall examine, in consultation with the owner of the recognised scheme, whether those cases indicate deficiencies in the scheme. 6. Where the Commission identifies a failure to comply with the requirements set out in Article 39 of this Regulation or deficiencies in a recognised supply chain due diligence scheme, it may grant the scheme owner an appropriate period of time to take remedial action. 7. Where the scheme owner fails or refuses to take the necessary remedial action, and where the Commission has determined that the failure or deficiencies referred to in paragraph 6 compromise the ability of the economic operator referred to in Article 39(1) implementing a scheme to comply with the requirements set out in Article 39 of this Regulation or where repeated or significant cases of non-compliance by economic operators implementing a scheme are due to deficiencies in the scheme, the Commission shall adopt an implementing act withdrawing the recognition of equivalence of the scheme. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 74(3). 8. The Commission shall establish and keep up-to-date a register of recognised supply chain due diligence schemes. That register shall be made publicly available on the internet. Chapter XI Delegated powers and committee procedure Article 73 Exercise of the delegation 1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the conditions laid down in this Article. 2. The power to adopt delegated acts referred to in Articles 6(2), 7(1), (2) and (3), 9(2), 10(3), 12(2), 17(4), 27(3), 39(8), 55(4), 56(4), 57(6), 58(3) and 70(2) shall be conferred on the Commission for a period of five years from [date of entry into force of this Regulation]. The Commission shall draw up a report in respect of the delegation of power no later than nine months before the end of the five-year period. The delegation of power shall be tacitly extended for periods of an identical duration, unless the European Parliament or the Council opposes such extension no later than three months before the end of each period. 3. The delegation of power referred to in Articles 6(2), 7(1), (2) and (3), 9(2), 10(3), 12(2), 17(4), 27(3), 39(8), 55(4), 56(4), 57(6), 58(3) and 70(2) may be revoked at any time by the European Parliament or by the Council. A decision to revoke shall put an end to the delegation of the power specified in that decision. It shall take effect the day following the publication of the decision in the Official Journal of the European Union or at a later date specified therein. It shall not affect the validity of any delegated acts already in force. 4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by each Member State in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making. 5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to the European Parliament and to the Council. 6. A delegated act adopted pursuant to Articles 6(2), 7(1), (2) and (3), 9(2), 10(3), 12(2), 17(4), 27(3), 39(8), 55(4), 56(4), 57(6), 58(3) and 70(2) shall enter into force only if no objection has been expressed either by the European Parliament or the Council within a period of two months of notification of that act to the European Parliament and the Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament and the Council have both informed the Commission that they will not object. That period shall be extended by two months at the initiative of the European Parliament or of the Council. Article 74 Committee procedure 1. The Commission shall be assisted by a committee established by Article 39 of Directive 2008/98/EC. That committee shall be a committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011. 2. Where reference is made to this paragraph, Article 4 of Regulation (EU) No 182/2011 shall apply. 3. Where reference is made to this paragraph, Article 5 of Regulation (EU) No 182/2011 shall apply. Where the committee delivers no opinion, the Commission shall not adopt the draft implementing act and the third subparagraph of Article 5(4) of Regulation (EU) No 182/2011 shall apply. 4. Where reference is made to this paragraph, Article 8 of Regulation (EU) No 182/2011, in conjunction with Article 5 thereof, shall apply. Chapter XII Amendments Article 75 Amendments to Regulation (EU) 2109/1020 Regulation (EU) 2019/1020 is amended as follows: (1) in Article 4(5), the text “(EU) 2016/425(35) and (EU) 2016/426(36)” is replaced by the following: “(EU) 2016/425 (*), (EU) 2016/426 (**) and [(EU) 2020/…(***)] _____________________ * Regulation (EU) 2016/425 of the European Parliament and of the Council of 9 March 2016 on personal protective equipment and repealing Council Directive 89/686/EEC ( OJ L 81, 31.3.2016, p. 51 ). ** Regulation (EU) 2016/426 of the European Parliament and of the Council of 9 March 2016 on appliances burning gaseous fuels and repealing Directive 2009/142/EC ( OJ L 81, 31.3.2016, p. 99 ). *** [ Regulation of the European Parliament and of the Council on batteries and waste batteries, amending Regulation (EU) No 2019/1020 and repealing Directive 2006/66/EC (For the Publications Office to fill in the OJ publication details)]”; (2) in Annex I, the following point 71 is added to the list of Union harmonisation legislation: ’71. Regulation of the European Parliament and of the Council on batteries and waste batteries, amending Regulation (EU) No 2019/1020 and repealing Directive 2006/66/EC (the Publications Office to fill in the OJ publication details); Chapter XIII Final provisions Article 76 Penalties Member States shall lay down the rules on penalties applicable to infringements of this Regulation and shall take all measures necessary to ensure that they are implemented. The penalties provided for shall be effective, proportionate and dissuasive. Member States shall, without delay, notify the Commission of those rules and of those measures and shall notify it, without delay, of any subsequent amendment affecting them. Article 77 Review 1. By 31 December 2030, the Commission shall draw up a report on the application of this Regulation and its impact on the environment and the functioning of the internal market. 2. Taking account of technical progress and practical experience gained in Member States, the Commission shall in its report include an evaluation on the following aspects of this Regulation: (a) sustainability and safety requirements set out in Chapter II; (b) labelling and information requirements set out in Chapter III; (c) supply chain due diligence requirements set out in Articles 39 and 72; (d) measures regarding end-of-life management of batteries set out in Chapter VII. Where appropriate, the report shall be accompanied by a legislative proposal for amendment of the relevant provisions of this Regulation. Article 78 Repeal and transitional rules Directive 2006/66/EC is repealed with effect from 1 July 2023; however, its: (a) Article 10(3), Article 12(4) and Article 12(5) shall continue to apply until 31 December 2023, except as regards the transmission of data to the Commission which shall continue to apply until 31 December 2025; (b) Article 21(2) shall continue to apply until 31 December 2026. References to the repealed Directive shall be construed as references to this Regulation. Article 79 Entry into force and application This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal of the European Union. It shall apply from 1 January 2022. This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States. Done at Brussels, For the European Parliament For the Council The President The President LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT 1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 1.1. Title of the proposal/initiative 1.2. Policy area(s) concerned in the ABM/ABB structure 1.3. Nature of the proposal/initiative 1.4. Objective(s) 1.5. Grounds for the proposal/initiative 1.6. Duration and financial impact 1.7. Management mode(s) planned 2. MANAGEMENT MEASURES 2.1. Monitoring and reporting rules 2.2. Management and control system 2.3. Measures to prevent fraud and irregularities 3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected 3.2. Estimated impact on expenditure 3.2.1. Summary of estimated impact on expenditure 3.2.2. Estimated impact on operational appropriations 3.2.3. Estimated impact on appropriations of an administrative nature 3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework 3.2.5. Third-party contributions 3.3. Estimated impact on revenue 1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 1.1. Title of the proposal/initiative Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on batteries and accumulators and waste batteries and accumulators replacing and repealing Directive 2006/66/EU of the European Parliament and of the Council. 1.2. Policy area(s) concerned Policy area: 09 Environment Activity: 09 02 02 Programe for Environment and Climate Action (LIFE) - Circular economy and quality of life 09 10 01 - European Chemicals Agency — Activities in the field of legislation on import and export of hazardous chemicals and in relation with the circular economy 03.020101 – Operation and development of the internal market of goods and services 1.3. The proposal relates to a new action a new action following a pilot project/preparatory action the extension of an existing action a merger of one or more actions towards another/a new action 1.4. Objective(s) 1.4.1. General objective(s) Strengthening battery sustainability throughout their life cycle , by ensuring minimum sustainability requirements for batteries placed in the EU internal market. Increasing the resilience of the EU battery supply chain by closing the materials loop. Reducing the environmental and social impacts throughout all the stages of the life cycle of batteries. 1.4.2. Specific objective(s) Strengthening sustainability Foster the production and placing on the EU market of high quality and performing batteries. Develop and use EU battery raw materials potential, both primary and secondary, ensuring they are produced in an efficient and sustainable way. Ensure functioning markets for secondary raw materials and related industrial processes. Promote innovation and the development and implementation of EU technological expertise. Increasing resilience and closing material loops Reduce EU’s dependence on imports of materials of strategic importance. Ensure appropriate collection and recycling of all of waste batteries. Reducing environmental and social impacts Contributing to responsible sourcing Efficient use of raw and recycled materials, Reduce GHG emissions across the entire life cycle of batteries. Reduce risks for human health and for the quality of the environment and improve social conditions of local communities. 1.4.3. Expected result(s) and impact Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted. The proposed regulation will ensure better alignment with current EU approaches on sustainable management of materials and waste, which focus on the optimisation of products and production processes. It aims at developing an EU framework covering the entire life cycle of batteries, comprising harmonised and more ambitious rules for batteries, components, waste batteries and recyclates in view of establishing a common set of rules that guarantee the smooth functioning of the EU Internal Market for batteries and the primary and secondary materials needed to manufacture them while promoting higher levels of sustainability in the EU market. 1.4.4. Indicators of performance Specify the indicators for monitoring progress and achievements. The indicators of progress and achievement of the objectives will be: Increased quality of batteries placed on the market; Better recycling efficiencies and better material recovery for Ni, Co, Li and Cu Higher degrees of recycled materials in batteries; More batteries will be collected and recycled; Industrial and EV batteries will be counted, tracked and reported; All collected batteries will be recycled; recycling processes will be performant at reduced occupational health and safety risks; End-users will have better and easier access to information on the batteries they buy in terms of materials they contain, their expected durability, and how their production meets environmental and social standards; All industrial and EV batteries have their CO2 footprint calculated; Manufacturers of industrial and EV batteries, will also provide information on how their materials sourcing meets social responsibility criteria; Battery manufacturers will have a clear and predictable EU legal framework that supports them in innovating and being competitive in a growing market. 1.5. Grounds for the proposal/initiative 1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for roll-out of the implementation of the initiative The detailed requirements would need to be adopted through implementing/delegated acts in a time horizon of 3-8 years. A series of actions in terms of mandates, delegated or implementing decisions and impact assessment reports will stem from this proposed regulation. These will cover verification of compliance with sustainability requirements, conformity checking system, sustainability requirements, as well as information and labelling. A detailed list of these envisaged actions is provided below: Follow standardisation work in CEN/CENELEC; Develop common specifications on performance and durability of general use portable batteries; Develop common specifications on performance and durability for rechargeable batteries (industrial/EV); Develop common specifications on safety for stationary battery storage energy systems; Develop harmonised calculation rules for separate collection of portable batteries; Develop harmonised calculation rules for the declaration of carbon footprint (including the revision of the PEFCR category rules for batteries), for the calculation of batteries carbon intensity performance classes, for the calculation of batteries recycled content and for the calculation of recycling efficiencies (to cover Lithium and Lead) and recovery of materials; Guidance on removability, replaceability of portable batteries; Establish an open dataspace for submission of battery related information; Develop GPP criteria on batteries; Delegated act for carbon footprint – mandatory thresholds; Amend the List of Waste; Risk assessment/management of substances used in batteries; Amend reporting obligations. 1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g. coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting from Union intervention which is additional to the value that would have been otherwise created by Member States alone. Reasons for action at European level (ex-ante): EU-wide legislation is necessary to ensure that manufacturers, importers and economic operators more broadly and subject to common requirements when placing a battery on the Union market and the information made available. In addition, the evaluation of the Batteries Directive points to a need to modernise the legislative framework to further promote circular economy and low carbon policies as well as adapt to technological and economic developments in the battery market. The batteries value chain is capital intensive and thus needs economies of scale. Achieving this requires harmonised requirements addressing the full life cycle and a well-functioning EU internal market. 1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past 1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies with other appropriate instruments The European Commission is proposing a major recovery plan based on a reinforced long term budget for the next Multiannual Financial Framework and a new recovery instrument, Next Generation EU. The European Green Deal will be the basis of the EU's recovery strategy. This includes the objective of cleaner transport and logistics, including e-mobility, which are the main driver of the exponential growth in demand for batteries. In a post-COVID society, the current trends indicate that relevance of e-mobility will increase and perdure. The support and commitment of the European Commission in the research in the field of batteries are expressed by the number of projects funded under the H2020 programme (over to 100 projects) and the financial contribution to their implementation (in the region of 500 Million Euros). The projects cover the entire value chain of different types of batteries and are focused on solving current and future challenges: developments and improvement of materials (and their environmental impact), batteries recycling (that will promote the efficiency of materials recovery in Europe), new battery systems and even alternatives to the conventional batteries. The results of these projects will support and promote innovation for the batteries industry in Europe. New and improved materials and batteries´ systems, improved characteristics in terms of capacity storage, lifetime, safety, sustainability and cost-effectiveness are anticipated. These aspects are covered and are relevant in the present regulation. These will be essential to ensure the sustainable competitiveness of Europe in this field as well as to boost its economy, growth and well-being. It is expected that the EU will continue to promote the research in this and in related fields in the next MFF. The new Regulation will make it explicit that, in the future, the adoption of restriction measures for substances in batteries will be taken following assessments that will be carried out by ECHA, and no longer as individual activities part of DG ENV working programme. While ECHA has by large the needed experience for this task, these assessments constitute and additional work area for this Agency. 1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for redeployment The expertise of ECHA (risk assessments of substances) and JRC (development of methodologies and procedures) is the most appropriate to ensure a swift implementation of the proposed approach. The estimated staff and resource needs we have received from ECHA for the List of Waste task, reflect the fact that ECHA needs to build knowledge on this task. Therefore DG ENV explored alternative options. JRC has provided an estimate which requires less resources (0.9 million euro versus 2.2 for ECHA). We therefore propose to add this to the list of JRC tasks. For the development of the open dataspace for batteries, the staff and resource needs we have received from ECHA reflect the political ambition while benefiting from the existing structures and processes in ECHA. ECHA estimates the resources at around 10 million euro for the development of the dataspace in addition to nearly 10 million euro staff costs. The Commission services also contacted executive agencies but it is not legally possible for them to take-over the dataspace task from the Commission. The Commission therefore proposes to proceed with a feasiblity study to assess in detail the different options available for the different fonctionallities including who is the best placed to develop the system. The development of the open dataspace is led by DG GROW in collaboration with DG CONNECT and their initiative on the European Dataspace. Another alternative is to develop the dataspace in house. DG ENV and DG GROW are in contact with DG TAXUD (which has undertaken similar work on VAT) and with DG CONNECT to explore potential synergies. The staff charged with these tasks in DG TAXUD is spread over 3 different units. DG GROW’s IT unit has quantified a very first estimation of the development effort and budget needed for the implementation of a Battery Passport Open Data solution. An open data space based on a centralises data base architecture is estimated at around 10.5 million euro. This covers the IT infrastructure and the staff needs for the IT development. These costs are planned under the DG GROW budget line Operation and development of the internal market of goods and services. The exact modalities of the work to be carried out by the different services will have to be agreed as the feasibility study proceeds. 1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative limited duration Proposal/initiative in effect from [DD/MM]YYYY to [DD/MM]YYYY Financial impact from YYYY to YYYY unlimited duration Implementation with a start-up period from 2023 to 2028, followed by full-scale operation. 1.7. Management mode(s) planned Direct management by the Commission through executive agencies Shared management with the Member States Indirect management by entrusting budget implementation tasks to: international organisations and their agencies (to be specified); the EIB and the European Investment Fund; bodies referred to in Articles 70 and 71; public law bodies; bodies governed by private law with a public service mission to the extent that they provide adequate financial guarantees; bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with the implementation of a public-private partnership and that provide adequate financial guarantees; persons entrusted with the implementation of specific actions in the CFSP pursuant to Title V of the TEU, and identified in the relevant basic act. 2. MANAGEMENT MEASURES 2.1. Monitoring and reporting rules Specify frequency and conditions. Standard monitoring and reporting rules for EU subsidies to traditional agencies will apply. 2.2. Management and control system(s) 2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed Standard monitoring and reporting rules for EU subsidies to traditional agencies will apply. 2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up to mitigate them N/A 2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels of risk of error (at payment & at closure) N/A 2.3. Measures to prevent fraud and irregularities Specify existing or envisaged prevention and protection measures, e.g. from the Anti-Fraud Strategy. Standard modalities for EU subsidies to traditional agencies will apply 3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected Existing budget lines - In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Heading of multiannual financial framework Budget line Type of expenditure Contribution Number Diff./Non-diff. from EFTA countries from candidate countries from third countries within the meaning of Article 21(2)(b) of the Financial Regulation 3 09.10.01 – European Chemicals Agency Diff. NO NO NO NO 3 09.02.02 – Circular economy and quality of life Diff. NO NO NO NO 1 03.020101 Operation and development of the internal market of goods and services Diff. NO NO NO NO 7 20.01.02.01 –Remuneration and allowances Non-diff. NO NO NO NO 7 20 02 01 01 - Contract staff Non-diff. NO NO NO NO 7 20 02 01 03 - National civil servants temporarily assigned to the institution Non-diff. NO NO NO NO New budget lines requested N/A 3.2. Estimated impact on expenditure 3.2.1. Summary of estimated impact on expenditure EUR million (to three decimal places) Heading of multiannual financial framework 3 Natural Resources and Environment European Chemicals Agency 09.10.01 Year 2023 Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 Year 2028 Year 2029 Total Title 1: Staff expenditure Commitments (1) 0.358 0.365 0.372 0.306 0.312 0.319 0.325 2.357 Payments (2) 0.358 0.365 0.372 0.306 0.312 0.319 0.325 2.357 Title 2: Infrastructure Commitments (1a) 0.086 0.088 0.089 0.074 0.075 0.076 0.078 0.566 Payments (2a) 0.086 0.088 0.089 0.074 0.075 0.076 0.078 0.566 Title 3: Operational expenditure Commitments (3a) 0.158 0.158 0.158 0.025 0.025 0.025 0.025 0.575 Payments (3b) 0.158 0.158 0.158 0.025 0.025 0.025 0.025 0.575 TOTAL appropriations for European Chemicals Agency Commitments =1+1a +3a 0.602 0.611 0.620 0.405 0.412 0.420 0.428 3.498 Payments =2+2a +3b 0.602 0.611 0.620 0.405 0.412 0.420 0.428 3.498 The required increase of the EU contribution to ECHA will be compensated by a corresponding reduction in the envelope of the LIFE programme. Management of battery substances : A total of 2 new full-time equivalent temporary agent staff (AD 5-7) at ECHA (average cost EUR 144 000/year, during 7 years and beyond) will be needed to make sure that sufficient resources would be earmarked for regulating the necessary battery related substances without competing with REACH priorities. This covers an average of one additional restriction (or other risk management measure) yearly. In addition, 1 full-time equivalent contract agent staff (CA FG III, average cost EUR 69 000/year during 2 years), will be necessary to increase the knowledge base, facilitating an informed priority setting and work plan based. This will be based on a study to build ECHA’s current knowledge on how the battery industry manages its hazardous chemicals to identify relevant substances for regulatory risk management in the future. The study is estimted at € 400.000 (over 2 years) to outsource part of such research needs. This study would also contribute to the Commission work on updating the battery entries in the List of Waste. A sum of € 22.000 is also required to cover the cost of the rapporteurs (Member State experts guiding the dossiers through the opinion-making in the RAC and SEAC committees) for each restriction, as well as € 43.000 for covering a proportionate part of the full cost of organising the RAC and SEAC meetings ( travel, accommodation and daily allowance costs: cost calculated based on the average time/effort needed for a restriction dossier in both committees). The aforementioned resources have been estimated using a calculation model which takes account of relevant experience from tasks executed by ECHA under other regulatory frameworks (e.g. REACH, CLP, BPR) and from the implementation of the existing national approaches where relevant. It sets out the resources that will be needed by ECHA over 2021-2029, in order to handle the foreseen tasks. The financial impact of this initiative will not increase programmed spending under Heading 1 and Heading 3. The necessary resources will be deducted by the LIFE budget and the GROW instrument according to a split of the tasks in the administrative agreement: around 4 million of costs for DG Environment and 1.6 million of costs for DG GROW. In addition DG GROW’s instrument covers the costs of the open data space and both instruments cover some studies and data purchase needs of the Commission services to properly prepare some of the implementing and delegated acts. Heading of multiannual financial framework 1 XXX EUR million (to three decimal places) Year 2021 Year 2022 Year 2023 Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 TOTAL 2021-2027 DG: GROW 03.020101 Operation and development of the internal market of goods and services Commitment appropriations 1.026 1.774 2.075 2.083 2.150 0.928 0.688 10.723 Payment appropriations 1.026 1.774 2.075 2.083 2.150 0.928 0.688 10.723 The amount reported above in 03.020101 budget line will be needed to finance part of the administrative arrangements between DG ENV/DG GROW and the JRC and for the procurement of studies and data related to DG GROW provisions. The AA is expected to represent around a cost of EUR 2.669 million to DG GROW. The procurement represents EUR 50 000 in 2023 for DG GROW to request a technical opinion on the standardisation work in CEN/CENELEC. It also includes the amount budgeted for the intramuros support for the feasiblity study for the open dataspace. Following this initital development phase, possibly additional resources may be needed. The IT development costs for the electronic information exchange for batteries are expected from DG GROW. Heading of multiannual financial framework 3 Natural Resources and Environment EUR million (to three decimal places) Year 2021 Year 2022 Year 2023 Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 TOTAL 2021-2027 DG: ENV 09.02.02 Circular economy and quality of life Commitment appropriations 1.053 0.982 1.835 1.286 0.948 0.622 0.530 7.256 Payment appropriations 1.053 0.982 1.835 1.286 0.948 0.622 0.530 7.256 The amount reported above in 09.02.02 includes the required offsetting from the LIFE budget of the increase in resources for ECHA. This amount will be needed to increase the subsidy for ECHA and to finance administrative arrangements between DG ENV/DG GROW and the JRC and for the procurement of studies and data related to the DG ENV provisions. The JRC will play a key role in supporting the Commission with some of the technical work required. The JRC provided their best estimate of resources needs based on their current knowledge and on the task list provied by DG ENV and DG GROW. These estimates might threfore be fine-tuned e.g. during negotiation of an AA. In particular with regards to the common specification on general purpose portable batteries, the scope was expanded in the latest version of the proposed regulation and the resources will have to be reviewed accordingly. The AA is expected to represent around EUR 3.935 million to DG ENV. There are several tasks where the JRC may support the Commission: Developing common specifications on performance and durability for general purpose batteries and rechargeable industrial/EV batteries; Defining harmonised calculation rules for the declaration of carbon footprint for rechargeable industrial/EV batteries; Defining harmonised calculation rules for recycled content in batteries, recycling efficiencies and recovered materials; Analysing GPP criteria (including consultation of public procurement stakeholders and legal check of the proposed public procurement rules); Supporting the guidance on removability and replaceability of portable batteries. The procured activities include a data purchase for batteries in 2021 in order to revise the PEFCR for batteries, subcontracting the development of the PEFCR web-based tool in 2022, requesting a technical opinion on the standardisation work in CEN/CENELEC in 2023 and a market study on the availability of secondary materials in 2027. These expenses amount to EUR 300 000 in 2021, EUR 80 000 for 2022 and EUR 100,000 in 2027. Heading of multiannual financial framework 7 European Public Administration EUR million (to three decimal places) Year 2021 Year 2022 Year 2023 Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 TOTAL 2021-2027 DG: ENV, DG GROW and EUROSTAT Human Resources 0.475 0.515 0.515 0.555 0.555 0.230 0.230 3.075 Other administrative expenditure TOTAL DG ENV and DG GROW and EUROSTAT 0.475 0.515 0.515 0.555 0.555 0.230 0.230 3.075 TOTAL appropriations under HEADING 7 of the multiannual financial framework (Total commitments = Total payments) 0.475 0.515 0.515 0.555 0.555 0.230 0.230 3.075 The appropriations required for human resources and other expenditure of an administrative nature will be met by appropriations from the DG that are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. EUR million (to three decimal places) Year 2021 Year 2022 Year 2023 Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 Year 2028 Year 2029 TOTAL 2021-2029 TOTAL appropriations under HEADINGS 1 to 7 of the multiannual financial framework Commitments 2.554 3.271 4.476 3.924 3.653 1.780 1.447 0.420 0.428 21.953 Payments 2.554 3.271 4.476 3.924 3.653 1.780 1.447 0.420 0.428 21.953 3.2.2. Estimated impact on ECHA's appropriations The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below: Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places) Indicate objectives and outputs Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Enter as many years as necessary to show the duration of the impact (see point 1.6) TOTAL OUTPUTS Type Average cost No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost Total No Total cost SPECIFIC OBJECTIVE No 1 … - Output - Output - Output Subtotal for specific objective No 1 SPECIFIC OBJECTIVE No 2 ... - Output Subtotal for specific objective No 2 TOTAL COST 3.2.3. Estimated impact on human resources 3.2.3.1. Summary The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an administrative nature The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative nature, as explained below: Staff requirements in ECHA (EUR million (to three decimal places)) Year 2021 Year 2022 Year 2023 Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 Year 2028 Year 2029 TOTAL Temporary agents (AD Grades) 0.289 0.294 0.300 0.306 0.312 0.319 0.325 2.145 Temporary agents (AST grades) Contract staff 0.069 0.070 0.072 0.211 Seconded National Experts TOTAL 0.358 0.365 0.372 0.306 0.312 0.319 0.325 2.357 Staff requirements in ECHA (FTE): Year 2021 Year 2022 Year 2023 Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 Year 2028 Year 2029 Temporary agents (AD Grades) 0 0 2 2 2 2 2 2 2 Temporary agents (AST grades) Contract staff 0 0 1 1 1 Seconded National Experts TOTAL 0 0 3 3 3 2 2 2 2 3.2.3.2. Estimated requirements of human resources for DG ENV,DG GROW and EUROSTAT The proposal/initiative does not require the use of human resources. The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained below: Estimate to be expressed in full amounts (or at most to one decimal place) Year 2021 Year 2022 Year 2023 Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 Establishment plan posts (officials and temporary staff) 20 01 01 01 (Headquarters and Commission’s Representation Offices) 1 1 1 1 1 1 1 XX 01 01 02 (Delegations) XX 01 05 01 (Indirect research) 10 01 05 01 (Direct research) External staff (in Full Time Equivalent unit: FTE) 20 02 02 01/03 (AC, END, INT from the ‘global envelope’) 4.0 4.5 4.5 5.0 5.0 1.0 1.0 XX 01 02 02 (AC, AL, END, INT and JPD in the Delegations) XX 01 04 yy - at Headquarters - in Delegations XX 01 05 02 (AC, END, INT – Indirect research) 10 01 05 02 (AC, END, INT – Direct research) Other budget lines (specify) TOTAL 5.0 5.5 5.5 6.0 6.0 2.0 2.0 The human resources required will be met by staff from the DG who are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. Description of tasks to be carried out: Officials and temporary staff AD posts are needed for the negotiation and general implementation of the regulation. and the different preparatory work and drafting of secondary legislation according to the deadlines proposed in the Batteries Regulation. External staff The END post and the CA are needed to perform the technical work, including: following standardisation work in CEN/CENELEC, continuous review on material availability to keep the recycled content targets in line with market developments, preparation of the delegated acts on performance and durability requirements of rechargeable and non- rechargeable batteries, on equivalent conditions for treatment outside the EU (including following JRC preparatory work), preparation of implementing acts on producers’ registration form and on state on health parameters, establish implementing acts establishing formats to report to competent authorities and the Commission, develop the systems to receive the reported data and analyse for correctness and completeness and communication and IT staff to disseminate the data (Eurostat), establish software and formats for submissions linked with the open dataspace, the revision of the PEFCR category rules for batteries (including following JRC preparatory work), develop guidance on removability, replaceability of portable batteries, a possible review of the regulation to set separate collection targets Description of the calculation of cost for FTE units should be included in the Annex V, section 3. 3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework The proposal/initiative is compatible the current multiannual financial framework. ×The proposal/initiative will entail reprogramming of the relevant heading in the multiannual financial framework. The additional tasks the Commission has to assume require an additional needs for resources as regards the amount of the Union’s contribution and the establishment plan posts of the European Chemicals Agency. The proposal/initiative requires application of the flexibility instrument or revision of the multiannual financial framework . Explain what is required, specifying the headings and budget lines concerned and the corresponding amounts. 3.2.5. Third-party contributions The proposal/initiative does not provide for co-financing by third parties. 3.3. Estimated impact on revenue The proposal/initiative has no financial impact on revenue. The proposal/initiative has the following financial impact: on own resources on other revenue please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines EUR million (to three decimal places) Budget revenue line: Appropriations available for the current financial year Impact of the proposal/initiative Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Enter as many years as necessary to show the duration of the impact (see point 1.6) Article …………. For miscellaneous ‘assigned’ revenue, specify the budget expenditure line(s) affected. Specify the method for calculating the impact on revenue. 3.4. Estimated impact on revenue The proposal/initiative has no financial impact on revenue. The proposal/initiative has the following financial impact: on own resources on other revenue please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines EUR million (to three decimal places) Budget revenue line: Appropriations available for the current financial year Impact of the proposal/initiative Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Enter as many years as necessary to show the duration of the impact (see point 1.6) Article …………. For miscellaneous ‘assigned’ revenue, specify the budget expenditure line(s) affected. Specify the method for calculating the impact on revenue.
TOC \o "1-1" \h \z \t "Annexe titre;1" ANNEX I Restrictions on hazardous substances PAGEREF _Toc57117273 \h 2 ANNEX II Carbon footprint PAGEREF _Toc57117274 \h 3 ANNEX III Electrochemical performance and durability parameters for portable batteries of general use PAGEREF _Toc57117275 \h 7 ANNEX IV Electrochemical performance and durability requirements for rechargeable industrial batteries and electric vehicle batteries PAGEREF _Toc57117276 \h 8 ANNEX V Safety parameters PAGEREF _Toc57117277 \h 9 ANNEX VI Labelling requirements PAGEREF _Toc57117278 \h 11 ANNEX VII Parameters for determining the state of health of batteries and expected lifetime of batteries PAGEREF _Toc57117279 \h 12 ANNEX VIII Conformity assessment procedures PAGEREF _Toc57117280 \h 13 ANNEX IX EU Declaration of conformity No … PAGEREF _Toc57117281 \h 16 ANNEX X List of raw materials and risk categories PAGEREF _Toc57117282 \h 17 ANNEX XI Calculation of collection rates of waste portable batteries PAGEREF _Toc57117283 \h 18 ANNEX XII Treatment and recycling requirements PAGEREF _Toc57117284 \h 19 ANNEX XIII Information to be stored in the European Electronic Exchange System PAGEREF _Toc57117285 \h 21 ANNEX XIV Correlation table PAGEREF _Toc57117286 \h 23 ANNEX I Restrictions on hazardous substances Designation of the substance or group of substances Conditions of restriction 1. Mercury CAS No. 7439-97-6 EC No. 231-106-7 and its compounds Batteries, whether or not incorporated into appliances, shall not contain more than 0,0005 % of mercury (expressed as mercury metal) by weight. Batteries used in vehicles to which Directive 2000/53/EC applies shall not contain more than 0,1% of mercury (expressed as mercury metal) by weight in homogeneous material. 2. Cadmium CAS No. 7440-43-9 EC No. 231-152-8 and its compounds Portable batteries, whether or not incorporated into appliances, shall not contain more than 0,002% of cadmium (expressed as cadmium metal) by weight. The restriction set out in point 1 shall not apply to portable batteries intended for use in: emergency and alarm systems, including emergency lighting; medical equipment. Batteries used in vehicles to which Directive 2000/53/EC applies shall not contain more than 0,01% of cadmium (expressed as cadmium metal) by weight in homogeneous material. The restriction set out in point 3 does not apply to vehicles that benefit from an exemption on the basis of Annex II to Directive 2000/53/EC. ANNEX II Carbon footprint Definitions For the purposes of this Annex, the following definitions shall apply: ‘Activity data’ means the information associated with processes while modelling Life Cycle Inventories (LCI). The aggregated LCI results of the process chains that represent the activities of a process are each multiplied by the corresponding activity data and then combined to derive the environmental footprint associated with that process; ‘Bill of materials’ means list of the raw materials, sub-assemblies, intermediate assemblies, sub-components, parts and the quantities of each needed to manufacture the product in scope of the study; ‘Company-specific data’ refers to directly measured or collected data from one or multiple facilities (site-specific data) that are representative for the activities of the company. It is synonymous to “primary data”; ‘Functional unit’ means the qualitative and quantitative aspects of the function(s) and/or service(s) provided by the product being evaluated; ‘Life cycle’ means the consecutive and interlinked stages of a product system, from raw material acquisition or generation from natural resources to final disposal (ISO 14040:2006); ‘Life cycle inventory (LCI)’ means the combined set of exchanges of elementary, waste and product flows in a LCI dataset; ‘Life cycle inventory (LCI) dataset’ means a document or file with life cycle information of a specified product or other reference (e.g., site, process), covering descriptive metadata and quantitative life cycle inventory. A LCI dataset could be a unit process dataset, partially aggregated or an aggregated dataset; ‘Reference flow’ means the measure of the outputs from processes in a given product system required to fulfil the function expressed by the functional unit (based on ISO 14040:2006); ‘Secondary data’ means data not from a specific process within the supply-chain of the company performing a carbon footprint study. This refers to data that is not directly collected, measured, or estimated by the company, but sourced from a third party LCI database or other sources. Secondary data includes industry average data (e.g., from published production data, government statistics, and industry associations), literature studies, engineering studies and patents, and may also be based on financial data, and contain proxy data, and other generic data. Primary data that go through a horizontal aggregation step are considered as secondary data; ‘System boundary’ means the aspects included or excluded from the life cycle study. Additionally, the harmonised rules for the calculation of the carbon footprint of batteries shall include any further definition necessary for their interpretation. Scope This Annex provides essential elements on how to calculate the carbon footprint. The harmonised calculation rules referred to in Article 7 shall build on the essential elements included in this Annex, be in compliance with the latest version of the Commission Product Environmental Footprint (PEF) method and relevant Product Environmental Footprint Category Rules (PEFCRs) and reflect the international agreements and technical/scientific progress in the area of life cycle assessment . The calculation of the life cycle carbon footprint shall be based on the bill of material, the energy, and auxiliary materials used in a specific plant to produce a specific battery model. In particular, the electronic components (e.g. battery management units, safety units) and the cathode materials have to be accurately identified, as they may become the main contributor for the battery carbon footprint. Functional unit and reference flow The functional unit is further defined as one kWh (kilowatt-hour) of the total energy provided over the service life by the battery system, measured in kWh. The total energy is obtained from the number of cycles multiplied by the amount of delivered energy over each cycle. The reference flow is the amount of product needed to fulfil the defined function and shall be measured in kg of battery per kWh of the total energy required by the application over its service life. All quantitative input and output data collected by the manufacturer to quantify the carbon footprint shall be calculated in relation to this reference flow. System boundary The following life cycle stages and processes shall be included in the system boundary: Life cycle stage Short description of the processes included Raw material acquisition and pre-processing Includes mining and pre-processing, up to the manufacturing of battery cells and batteries components (active materials, separator, electrolyte, casings, active and passive battery components), and electric/electronics components. Main product production Assembly of battery cells and assembly of batteries with the battery cells and the electric/electronic components Distribution Transport to the point of sale End of life and recycling Collection, dismantling and recycling The following processes shall be excluded: Manufacturing of equipment for batteries assembly and recycling, as impacts have been calculated as negligible in the PEFCRs for high specific energy rechargeable batteries for mobile applications; Battery assembly process with the original equipment manufacturer (OEM) system components. It mainly corresponds to mechanical assembly, and it is included inside the OEM equipment or vehicle assembly line. The specific energy or material consumption for this process are negligible when compared to the manufacturing process of OEM components. The use phase should be excluded from the lifecycle carbon footprint calculations, as not being under the direct influence of manufacturers unless it is demonstrated that choices made by battery manufacturers at the design stage can make a non-negligible contribution to this impact. Use of company specific and secondary datasets Due to the high number of battery components and the complexity of the processes, the economic operator shall limit, where justified, the use of company specific data to process and component analysis to the battery-specific parts. In particular, all activity data related to the battery’s anode, cathode, electrolyte, separator and cell-casing shall refer to a specific battery model produced in a specific production plant (i.e., no default activity data shall be used). The battery-specific activity data shall be used in combination with the relevant Product Environmental Footprint compliant secondary datasets. As the carbon footprint declaration shall be specific to a model battery produced in a defined production site, sampling of data collected from different plants producing the same battery model should not be allowed. A change in the bill of materials or energy mix used to produce a battery model requires a new calculation of the carbon footprint for that battery model. The harmonised rules to be elaborated via a delegated act shall include detailed modelling of the following lifecycle stages: Raw material acquisition and pre-processing stage Production stage Distribution Own electricity production End of life stage Carbon footprint impact assessment The carbon footprint of the battery shall be calculated using the “climate change” life cycle impact assessment method recommended in the 2019 Joint Research Centre (JRC) report available at https://eplca.jrc.ec.europa.eu/permalink/PEF_method.pdf . The results shall be provided as characterised results (without normalisation and weighting). The list of characterization factors to be used is available at https://eplca.jrc.ec.europa.eu/EnviromentalFootprint.html . Offsets Offsets are calculated relative to a baseline that represents a hypothetical scenario for what emissions would have been in the absence of the mitigation project that generates the offsets. Offsets shall not be included in the carbon footprint declaration, but may be reported separately as additional environmental information and used for communication purposes. Carbon footprint performance classes Depending on the distribution of the values of the batteries’ carbon footprint declarations placed in the EU internal market, a meaningful number of classes of performance will be identified, with category A being the best class with the lowest carbon footprint life cycle impact, to allow for market differentiation. The identification of the threshold for each class of performance, as well as their width, will be based on the distribution of performances of the batteries placed on the market in the previous 3 years, the expected technological improvements, and other technical factors to be identified. The Commission shall review the number of performance classes and the thresholds between them every three years in order to keep them representative of the market reality and its expected development. Maximum carbon thresholds Based on the information collected through the carbon footprint declarations and the relative distribution of the carbon footprint performance classes of battery models placed on the market, and taking into account the scientific and technical progress in the field, the Commission will identify maximum lifecycle carbon footprint thresholds for rechargeable industrial and electric vehicle batteries , further to a dedicated impact assessment to determine those values . In proposing maximum carbon footprint thresholds, the Commission will take into account the relative distribution of the carbon footprint values in batteries on the market, the extent of progress in the reduction of carbon footprint of batteries placed on the Union market and the effective and potential contribution of this measure to the Union’s objectives on sustainable mobility and climate neutrality by 2050. ANNEX III Electrochemical performance and durability parameters for portable batteries of general use Battery capacity, electric charge which a battery can deliver under a specific set of conditions. Minimum average duration, minimum average time on discharge when used in specific applications, depending on the type of battery. Shelf life (delayed discharge performance), the relative decrease of the minimum average duration after a defined period of time and specific conditions. Endurance in cycles (for rechargeable batteries), the capacity of the battery after a pre-established number of charge and discharge cycles. Resistance to leakage, i.e. resistance to unplanned escape of electrolyte, gas or other material (poor, good or excellent). ANNEX IV Electrochemical performance and durability requirements for rechargeable industrial batteries and electric vehicle batteries Part A Parameters related to the electrochemical performance and durability Rated capacity (in Ah) and capacity fade (in %). Power (in W) and power fade (in %). Internal resistance (in ꭥ) and internal resistance increase (in %). Energy round trip efficiency and its fade (in %). An indication of their expected life-time under the conditions for which they have been designed. ‘ Rated capacity ’ means the total number of ampere-hours (Ah) that can be withdrawn from a fully charged battery under specific conditions. ‘ Capacity fade ’ means the decrease over time and upon usage in the amount of charge that a battery can deliver at the rated voltage, with respect to the original rated capacity declared by the manufacturer. ‘Power’ means the amount of energy that a battery is capable to provide over a given period of time. ‘Power fade’ means the decrease over time and upon usage in the amount of power that a battery can deliver at the rated voltage. ‘ Internal resistance ’ means the opposition to the flow of current within a cell or a battery, that is, the sum of electronic resistance and ionic resistance to the contribution to total effective resistance including inductive/capacitive properties. ‘ Energy round trip efficiency ’ means the ratio of the net energy delivered by a battery during a discharge test to the total energy required to restore the initial State of Charge by a standard charge. Part B Elements for explanation of the measurements made for parameters listed in Part A Applied discharge rate and charge rate. Ratio between maximum allowed battery power (W) and battery energy (Wh). Depth of discharge in the cycle-life test. Power capability at 80% and 20% state of charge. Any calculations performed with the measured parameters, if applicable. ANNEX V Safety parameters Thermal shock and cycling This test shall be designed to evaluate changes in the integrity of the battery arising from expansion and contraction of cell components upon exposure to extreme and sudden changes in temperature and potential consequences of such changes. During a thermal shock the battery shall be exposed to two temperature limits and held at each temperature limit for a specified period of time. External short circuit protection This test shall evaluate the safety performance of a battery when applying an external short circuit. The test can evaluate the activation of the overcurrent protection device or the ability of cells to withstand the current without reaching a hazardous situation (e.g. thermal runaway, explosion, fire). The main risk factors are heat generation at cell level and electrical arcing which may damage circuitry or may lead to reduced isolation resistance. Overcharge protection This test shall evaluate the safety performance of a battery in overcharge situations. The main safety risks during overcharge are the decomposition of the electrolyte, cathode and anode breakdown, exothermic decomposition of the solid electrolyte interphase (SEI) layer, separator degradation, and the Li plating, which can lead to self-heating of the battery and thermal runaway. The factors affecting the outcome of the test shall include, at least, the charging rate and the finally reached state-of-charge (SOC). The protection can be ensured by either voltage control (interruption after reaching the limit charging voltage) or current control (interruption after exceeding maximum charging current). Over-discharge protection This test shall evaluate the safety performance of a battery in over-discharge situations. Safety risks during over-discharge include polarity reversal leading to oxidation of the anode current collector (Copper) and to plating on the cathode side. Even minor over-discharge may cause dendrite formation and finally short circuit. Over-temperature protection This test shall evaluate the effect of temperature control failure or failure of other protection features against internal overheating during operation. Thermal propagation This test shall evaluate the safety performance of a battery in thermal propagation situations. A thermal runaway in one cell can cause a cascading reaction through the entire battery which can be composed of numerous cells. It can lead to severe consequences including a significant gas release. The test shall take into account the tests under development for transport applications by ISO and UN GTR. Mechanical damage by external forces (drop and impact) These tests shall simulate one or more situations in which a battery accidentally drops or is impacted by a heavy load and remains operational for the purpose for which it was designed. The criteria to simulate these situations should reflect real life uses. Internal short circuit This test shall evaluate the safety performance of a battery in internal short-circuit situations The occurrence of internal short circuits, one of the main concerns for battery manufacturers, potentially leads to venting, thermal runaway, along with sparking which can ignite the electrolyte vapours escaping from the cell. The generation of these internal shorts can be triggered by manufacturing imperfections, presence of impurities in the cells or dendritic growth of lithium, and leads to most of in-field safety incidents. Multiple internal short circuits scenarios are possible (e.g. electrical contact of cathode/anode, aluminium current collector/copper current collector, aluminium current collector /anode) each with a different contact resistance. Thermal abuse During this test, the battery shall exposed to elevated temperatures (in IEC 62619 this is 85 °C) which can trigger exothermal decomposition reactions and lead to a thermal runaway of the cell. Proper considerations to the risk of toxic gases emitted from non-aqueous electrolytes should be made for all safety parameters listed in points 1 to 9. ANNEX VI Labelling requirements Part A General information about batteries Information on the label of batteries: the manufacturer’s name, registered trade name or trade mark; the battery type, batch or serial number of the battery or other element allowing its unequivocal identification; battery model identifier; date of manufacture; date of placing on the market; chemistry; hazardous substances contained in the battery other than mercury, cadmium or lead; critical raw materials contained in the battery. Part B Symbol for separate collection of batteries Part C QR code The QR code shall be 100% black and of a size that is easily readable by a commonly available QR reader, such as those integrated in hand-held communication devices. ANNEX VII Parameters for determining the state of health of batteries and expected lifetime of batteries Parameters for determining the state of health of batteries: Remaining capacity; Overall capacity fade; Remaining power capability and power fade; Remaining round trip efficiency; Actual cooling demand; Evolution of self-discharging rates; Ohmic resistance and/or electrochemical impedance. Parameters for determining the expected lifetime of batteries: The dates of manufacturing of the battery and putting into service; Energy throughput; Capacity throughput. ANNEX VIII Conformity assessment procedures Part A MODULE A - INTERNAL PRODUCTION CONTROL Description of the module Internal production control is the conformity assessment procedure whereby the manufacturer fulfils the obligations laid down in points 2, 3 and 4, and ensures and declares that the battery satisfies the requirements set out in Articles 6, 9, 10, 11, 12, 13 and 14 that apply to them. Technical documentation The manufacturer shall draw up the technical documentation. The documentation shall make it possible to assess the battery’s conformity with the relevant requirements referred to in point 1. The technical documentation shall specify the applicable requirements and cover, as far as relevant for the assessment, the design, manufacture and intended use of the battery. The technical documentation shall contain, where applicable, at least the following elements: a general description of the battery and its intended use; conceptual design and manufacturing drawings and schemes of components, sub-assemblies, circuits; descriptions and explanations necessary for the understanding of the drawings and schemes referred to in point (b) and the operation of the battery; a list which includes: (i) the harmonised standards referred to in Article 15, applied in full or in part; (ii) the common specifications referred to in Article 16, applied in full or in part; (iii) other relevant technical specifications used for measurement or calculation purposes; (iv) an indication of which parts of the harmonised standards referred to in point (i) and the common specifications referred to in point (ii) that have been applied; (v) where the harmonised standards referred to in point (i) and the common specifications referred to in point (ii) have not been applied, a description of the solutions adopted to meet the requirements referred to in point 1. test reports. Manufacturing The manufacturer shall take all measures necessary so that the manufacturing process and its monitoring ensure compliance of the battery with the technical documentation referred to in point 2 and with the requirements referred to in point 1. CE marking and EU declaration of conformity The manufacturer shall affix the CE marking to each individual packaging of the battery model that satisfies the requirements referred to in point 1, or, where it is supplied without packaging, in a document accompanying the battery model. The manufacturer shall draw up an EU declaration of conformity for each battery model in accordance with Article 18 and keep it together with the technical documentation at the disposal of the national authorities for ten years after the last battery belonging to the respective battery model has been placed on the market. A copy of the EU declaration of conformity shall be made available to the relevant authorities of the Member States upon request. Authorised representative The manufacturer’s obligations set out in point 4 may be fulfilled by his or her authorised representative, on his or her behalf and under his or her responsibility, provided that they are specified in the mandate. Part B MODULE A1 - INTERNAL PRODUCTION CONTROL PLUS SUPERVISED VERIFICATION Description of the module Internal production control plus supervised verification is the conformity assessment procedure whereby the manufacturer fulfils the obligations laid down in points 2, 3, 4, and 5, and ensures and declares that the battery satisfy the requirements set out in Articles 7, 8 and 39 that are applicable. Technical documentation The manufacturer shall draw up the technical documentation. The documentation shall make it possible to assess the battery’s conformity with the requirements referred to in point 1, and shall include an adequate analysis and assessment of the risk(s). The technical documentation shall specify the applicable requirements referred to in point 1 and cover, as far as relevant for the assessment, the design, manufacture and operation of the battery. The technical documentation shall contain, wherever applicable, at least the following elements: a general description of the battery; conceptual design and manufacturing drawings and schemes of components, sub-assemblies, circuits.; descriptions and explanations necessary for the understanding of the drawings and schemes referred to in point (b) and the operation of the battery;test reports. Manufacturing The manufacturer or the importer that places the battery on the Union market shall take all measures necessary so that the manufacturing process and its monitoring ensure compliance of the manufactured products with the technical documentation referred to in point 2 and with the applicable requirements referred to in point 1. Product and information checks For each battery model, and where applicable, for each batch that the manufacturer or the importer places on the Union market, the mentioned economic operator shall carry out one or more tests on one or more specific aspects of the battery model or batch of batteriesin order to verify conformity with the corresponding requirements referred to in point 1. For large battery batches, the manufacturer, the authorised representative or the importer shall choose a statistically representative sample of batteries. The manufacturer, or the importer that places the battery model on the Union market, shall submit the information and documents referred to in Articles 7, 8 and 39 of this Regulation to the notified body for verification of compliance with the applicable requirements and obligations in those Articles, as well as in applicable implementing measures. CE marking and EU declaration of conformity The manufacturershall affix the CE marking and, under the responsibility of the notified body referred to in point 4, the latter’s identification number to each battery, or to the packaging thereof, that satisfies the applicable requirements of this Regulation. The manufacturer shall draw up a an EU declaration of conformity for each battery model in accordance with Article 18 and keep it together with the technical documentation at the disposal of the national authorities for ten years after the last battery belonging to the respective model has been placed on the market. A copy of the EU declaration of conformity shall be made available to the relevant authorities of Member States upon request. Authorised representative The manufacturer's obligations set out in points 4 and 5 may be fulfilled by the manufacturer’s authorised representative, on the manufacturer’s behalf and under the manufacturer’s responsibility, provided that they are specified in the mandate. ANNEX IX EU Declaration of conformity No … Battery model (product, type, batch or serial number): Name and address of the manufacturer and, where applicable, his authorised representative This declaration of conformity is issued under the sole responsibility of the manufacturer Object of the declaration (identification of the battery allowing traceability): description of the battery. The object of the declaration described in point 4 is in conformity with the relevant Union harmonisation legislation: … (reference to the other Union acts applied). References to the relevant harmonised standards or the common specifications used or references to the other technical specifications in relation to which conformity is declared: The notified body … (name, address, number) … performed … (description of intervention) … and issued the certificate(s): … (details, including its date, and, where appropriate, information on the duration and conditions of its validity). Additional information Signed for and on behalf of: (place and date of issue): (name, function) (signature) ANNEX X List of raw materials and risk categories Raw materials: cobalt; natural graphite; lithium; nickel; chemical compounds based on the raw materials listed in points (a) to (f) which are necessary for the manufacturing of the active materials of batteries. Social and environmental risk categories: air; water; soil; biodiversity; human health; occupational health and safety; labour rights, including child labour; human rights; community life. The international instruments covering the risks referred to in point 2 include: Ten Principles of the United Nations Global Compact; UNEP Guidelines for Social Life Cycle Assessment of Products; Convention on Biological Diversity Decision COP VIII/28- Voluntary guidelines on Biodiversity-Inclusive impact assessment; ILO Tripartite Declaration of Principles concerning Multinational Enterprises and Social Policy; OECD Due Diligence Guidance for Responsible Business Conduct; and OECD Due Diligence Guidance for Responsible Supply Chains of Minerals from Conflict-Affected and High-Risk Areas. ANNEX XI Calculation of collection rates of waste portable batteries Producers or, where appointed in accordance with Article 47(2), producer responsibility organisations acting on their behalf, and Member States shall calculate the collection rate as the percentage obtained by dividing the weight of waste portable batteries excluding waste batteries from light means of transport, collected in accordance with Article 48 and Article 55, respectively, in a given calendar year in a Member State by the average weight of such batteries that producers either sell directly to end-users or deliver to third parties in order to sell them to end-users in that Member State during that year and the preceding two calendar years. Producers or, where appointed in accordance with Article 47(2), producer responsibility organisations acting on their behalf, and Member States shall calculate the annual sales of portable batteries, excluding batteries from light means of transport, to end-users in a given year, as the weight of such batteries made available on the market for the first time withinthe territory of the Member State in the year concerned, excluding any portable batteries that have left the territory of that Member State in that year before being sold to the end users. For each battery, only the first time it is made available on the market in a Member State shall be counted. The calculation provided for in points 2 and 3 shall be based on collected data or statistically significant estimates based on collected data. ANNEX XII Treatment and recycling requirements Part A Treatment requirements Treatment shall, as a minimum, include removal of all fluids and acids. Treatment and any storage, including temporary storage, at treatment facilities shall take place in sites with impermeable surfaces and suitable weatherproof covering or in suitable containers. Waste batteries in treatment facilities shall be stored in such a way that waste batteries are not mixed with waste from conductive or combustible materials. Special precautions and safety measures shall be in place for the treatment of waste lithium based batteries that shall be protected from exposure to excessive heat, water, or any crushing or physical damage during handling, sorting and storage. Part B Recycling efficiencies No later than 1 January 2025, recycling processes shall achieve the following minimum recycling efficiencies: recycling of 75 % by average weight of lead-acid batteries; recycling of 65 % by average weight of lithium-based batteries; recycling of 50 % by average weight of other waste batteries. No later than 1 January 2030, recycling processes shall achieve the following minimum recycling efficiencies: recycling of 80 % by average weight of lead-acid batteries; recycling of 70 % by average weight of lithium-based batteries. Part C Levels of recovered materials No later than 1 January 2026, all recycling processes shall achieve the following levels of materials recovery: 90 % for cobalt; 90 % for copper; 90 % for lead; 35 % for lithium; 90 % for nickel. No later than 1 January 2030, all recycling processes shall achieve the following levels of materials recovery: 95 % for cobalt; 95 % for copper; 95 % for lead; 70 % for lithium; 95 % for nickel. ANNEX XIII Information to be stored in the European Electronic Exchange System Information and data shall be treated in accordance with Commission Decision (EU, Euratom) 2015/443 . The specific cyber-security arrangements of Commission Decision (EU, Euratom) 2017/46 and its implementing rules shall apply. The confidentiality level shall reflect the consequential harm that may result from disclosure of the data to unauthorised persons. PUBLICLY ACCESSIBLE PART OF THE SYSTEM Information to be stored and made available in the publicly accessible part of the system by the economic operator that places a battery on the market: Battery manufacturer; Battery type; General description of the model, sufficient for it to be unequivocally and easily identified, including the date of placing in the market; Manufacturing place and date; Battery composition, including critical raw materials; Carbon footprint information in the units indicated in the relevant implementing measure(s); Information on responsible sourcing as indicated in the relevant implementing measure(s); Recycled content information as indicated in the relevant implementing measure(s); Rated capacity (in Ah); Minimal, nominal and maximum voltage, with temperature ranges when relevant; Original power capability (in Watts) and limits, with temperature range when relevant ; Expected battery lifetime expressed in cycles, and reference test used ; Capacity threshold for exhaustion (only for EV batteries); Temperature range the battery can withstand when not in use (reference test); Period for which the commercial warranty for the calendar life applies; Initial round trip energy efficiency and at 50% of cycle-life; Internal battery cell and pack resistance; C-rate of relevant cycle-life test. REQUIREMENTS FOR THE PART OF THE SYSTEM ACCESSIBLE ONLY TO ACCREDITED ECONOMIC OPERATORS AND THE COMMISSION The part of the system that shall be accessible only to accredited remanufacturers, second-life operators and recyclers shall contain: Detailed composition, including materials used in the cathode, anode and electrolyte; Part numbers for components and contact details of sources for replacement spares; Dismantling information, including at least: Exploded diagrams of the battery system/pack showing the location of battery cells, Disassembly sequences, Type and number of fastening techniques to be unlocked, Tools required for disassembly, Warnings if risk of damaging parts exist, Amount of cells used and layout; Safety measures. REQUIREMENTS FOR THE PART OF THE SYSTEM ACCESSIBLE ONLY TO NOTIFIED BODIES, MARKET SURVEILLANCE AUTHORITIES AND THE COMMISSION Results of tests reports proving compliance with the requirements laid out in this Regulation, and its implementing or delegated measures. ANNEX XIV Correlation table Directive 2006/66/EC This Regulation Article 1 Article 1 Article 1 first subparagarph point1 Article 1(1) Article 1 subparagraph 1 point 2 Article 1(1) Article 1, second subparagraph --- Article 2 Article 1(2) and (3) Article 2(1) Article 1(2) Article 2(2) Article 1(3) Article 2(2)(a) Article 1(3)(a) Article 2(2)(b) Article 1(3)(b) Article 3 Article 2 Article 3 point 1 Article 2 point 1 Article 3 point 2 --- Article 3 point 3 Article 2 point 7 Article 3 point 4 --- Article 3 point 5 Article 2 point 10 Article 3 point 6 Article 2 point 11 Article 3 point 7 Article 2 point 39 Article 3 point 8 Article 2 point 49 Article 3 point 9 --- Article 3 point10 Article 2 point 42 Article 3 point 11 Article 2 point 23 Article 3 point 12 Article 2 point 37 Article 3 point 13 Article 2 point 55 Article 3 point 14 Article 2 point 14 Article 3 point 15 Article 2 point 19 Article 3 point 16 --- Article 3 point 17 --- Article 4 Article 6 Article 4(1) Annex I Article 4(1)(a) Annex I first entry point 1 Article 4(1)(b) Annex I second entry points 1 to 3 Article 4(2) --- Article 4(3) Annex I second entry point 2 Article 4(3)(a) Annex I second entry point 2 (a) Article 4(3)(b) Annex I second entry point 2 (b) Article 4(3)(c) --- Article 4(4) --- Article 5 --- Article 6 Article 3 Article 6(1) Article 3(1) Article 6(2) --- Article 7 --- Article 8 Article 48, Article 49, Article 50, Article 51, Article 52, Article 53, Article 54 Article 8(1) Article 48 Article 8(1)(a) Article 48(1)(a) Article 48(1)(b) Article 8(1)(b) Article 50 Article 8(1)(c) Article 49(1) Article 50(1) Article 8(1)(d) Article 48(2)(a)(ii) Article 49(1)(b) Article 8(1), second subparagraph Article 48(5) Article 8(2) Article 48(1) Article 48 (2) Article 8(2)(a) Article 48(1) Article 48(2) Article 8(2)(b) Article 48(2) Article 8(2)(c) --- Article 8(3) Article 49 Article 8(4) Article 49 Article 9 --- Article 10 Article 55 Article 10(1) --- Article 10(1) second subparagraph Article 61 (3) Article 10(2) Article 55(1) Article 10(2)(a) --- Article 10(2)(b) Article 55(1)(a) Article 10(3) Article 55(2), Article 62(1) second subparagraph Article 10(4) --- Article 11 Article 11 Article 11, first subparagraph Article 11(1) Article 11, second subparagraph Article 11(2) Article 12 Article 56 Article 12(1) Article 56(2) Article 12(1)(a) Article 48 (1)(e) , Article 49(3)(c) Article 12(1)(b) Article 57(1) Article 12(1), second subparagraph --- Article 12(1), third subparagraph --- Article 12(2) Article 57(2) Article 12(3) Article 51(3) ; Article 56(3) Article 12(4) Article 57(2) ; Article 57(3) Article 12(5) Article 61(4)(c) ; 62(1)(c) Article 12(6) Article 57(4) Article 13 --- Article 13(1) --- Article 13(2) Recital 78 Article 14 Article 56(1) Article 15 Article 58 Article 15(1) Article 58(1) Article 15(2) Article 58(2) Article 15(3) Article 58(3) Article 16 Article 47 Article 16(1) Article 47(1) Article 16(1)(a) Article 47(1)(a) Article 16(1)(b) Article 47 (1)(a) Article 16(2) --- Article 16(3) Article 47(1)(d) and (e) Article 16(4) Article 60(5) Article 16(5) --- Article 16(6) --- Article 17 Article 46 Article 18 Article 47(4) (c) Article 18(1) --- Article 18(2) --- Article 18(3) --- Article 19 Article 48(1), 49(1), 50-54 Article 19(1) Article 48(2), 49(1), 50, 52-54 Article 19(2) Article 47(4) ( c) Article 20 Article 60 Article 20(1) Article 60(1) Article 20(1)(a) Article 60(1)(f) Article 20(1)(b) Article 60(1)(b) Article 20(1)(c) Article 60(1)(c) Article 20(1)(d) Article 60(1)(b) Article 20(1)(e) Article 60(1)(e) Article 20(2) Article 60 Article 20(3) Article 60(4) Article 21 Article 20 Rules and conditions for affixing the CE marking; Article 13, Annex VI Part A, B, C Article 21(1) Article 13(3) Article 21(2) Article 13(2) Article 21(3) Article 13(4) Article 21(4) Article 13(3) Article 21(5) Article 13(3) Article 21(6) --- Article 21(7) --- Article 22a --- Article 23 Review Article 55(3), Article 77 Article 23(1) Article 77(1) Article 23(2) Article 77(2) Article 23(2)(a) --- Article 23(2)(b) Article 55(3) ; Article 77 2(d) Article 23(2)(c) Article 56(4) Article 23(3) Article 77(2) second subparagraph Article 23a Article 73 Article 23a(1) Article 73(1) Article 23a(2) Article 73(2) Article 23a(3) Article 73(3) Article 23a(4) Article 73(5) Article 23a(5) Article 73(6) Article 24 Article 74 Article 24(1) Article 74(1) Article 24(2) Article 74(3) Article 24(2), second subparagraph Article 74(3) second subparagraph Article 25 Article 76 Article 26 --- Article 27 --- Article 28 Article 78 Article 29 Article 79 Article 30 -- Annex I Annex XI Annex II Annex VI Part B Annex III Annex XII Annex III Part A Annex XII Part A Annex III Part B Annex XII Part B Annex IV Procedural requirements for registration ---
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 19.11/20-3604 - COM(2020) 798 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ ja muudetakse määrust (EL) 2019/1020
Arvamuse andmine eelnõu kohta Keskkonnaministeeriumile vastavalt Riigikantselei 28.12.2020 resolutsioonile.
Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium
Tähtaeg: 01.02.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9c5b20c6-07f1-4859-8271-b4b91116e40d
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9c5b20c6-07f1-4859-8271-b4b91116e40d?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main