MÄÄRUS
29.12.2020 nr 97
Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse
toetamine
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse
suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus” meetme 4.2 „TA&I
süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine
kasvualade arendamiseks” (edaspidi meede) tegevuse 4.2.4 „Riigi rahastatavad
koostööstruktuurid” eesmärkide elluviimiseks.
(2) Määrus on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–
2020 „Teadmistepõhine Eesti” ja arengukavas „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020”
nimetatud eesmärkide täitmisele ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020”
eesmärgi „Eesti ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid”
saavutamisele.
(3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja
arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) projektidele antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi
tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (muudetud komisjoni
määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18), (edaspidi üldine grupierandi
määrus) artikli 25 mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-
s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega
abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) mõistes ning
sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(4) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise
suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli
2
28 mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut
või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(5) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks antav toetus on koolitusabi üldise
grupierandi määruse artikli 31 mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(6) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusteks antav toetus võib olla riigiabi
Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks
praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I,
4.04.2020, lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 2.07.2020, lk 3–8, ELT C 340 I,
13.10.2020, lk 1–10) (edaspidi COVID-19 raamistik) mõistes, mida antakse nimetatud raamistiku
osa 3.1 või 3.6 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s
341 sätestatut. COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel toetuse andmine on suunatud ettevõtjatele,
kellel on tekkinud likviidsusprobleemid COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust
tingitud erandlike asjaolude tõttu. COVID-19 raamistiku alusel ei anta abi krediidiasutustele ja
muudele finantsasutustele.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused
(1) Toetuse andmise eesmärk on ettevõtjate uute ärivõimalustega seotud rakendusuuringute ja
rakendusuuringujärgse tootearenduse mahu kasv, mille tulemusena suureneb ettevõtjate uuest või
oluliselt muudetud tehnoloogiast, tootest või teenusest saadav müügitulu.
(2) COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel toetuse andmine on suunatud ettevõtjatele, kellel on
tekkinud likviidsusprobleemid COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud
erandlike asjaolude tõttu, toetades nende ettevõtjate lõikes 1 toodud eesmärgi saavutamiseks
vajalike rakendusuuringute ja tootearenduse projektide elluviimist.
(3) Toetuse andmise tulemusena:
1) suureneb TA tegevusega tegelevate ettevõtjate arv;
2) kasvab ettevõtjate TA tegevusega tegelevate töötajate arv;
3) arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja ettevõtja jaoks uus või oluliselt
muudetud tehnoloogia, protsess, toode või teenus;
4) soodustatakse teadmussiiret teadus- ja arendusasutuste (edaspidi TA asutus) ja ettevõtjate vahel;
5) kasvab ettevõtjate immateriaalne põhivara ja väärtus intellektuaalomandi kaudu;
6) kasvab Eesti teadus- ja arendusasutuste tulu rakendusuuringute ja tootearenduse teenuste
müügist;
7) kasvab COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel toetust saanud ettevõtja likviidsus.
(4) Projekt peab panustama vähemalt ühe järgneva meetme väljundnäitaja suurendamisse:
1) erainvesteeringud koos riigi toetustega innovatsiooni või TA tegevuse projektidesse;
2) tehnoloogia arenduskeskustesse ja klastritesse kuuluvate toetust saanud kasvualade ettevõtete
arv;
3) toetatud ettevõtjad kes on tutvustanud ettevõtja jaoks uut toodet või teenust;
4) toetatud ettevõtjad, kes on tutvustanud turu jaoks uut toodet või teenust.
(5) COVID-19 raamistiku alusel toetust saanud projektid panustavad järgmistesse Covid-
näitajatesse:
1) CV20- VKEde käibekapitali toetuse maht;
2) CV22- VKEde arv, kes on saanud käibekapitali toetust;
3
2) CV33- COVID-19 vastases võitluses osalevate toetust saanud üksuste arv.
§ 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Rakendusasutus on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse
seadus) § 12 lõike 3 alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
(2) Rakendusüksus on struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus.
§ 4. Terminid
Käesoleva määruse tähenduses:
1) eelnõustamine on toetuse taotlemisele eelnev tegevus, mille käigus rakendusüksus selgitab
toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja
sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid nende kõrvaldamiseks;
2) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2
punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;
3) nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad (edaspidi kasvuvaldkonnad) on Eesti teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” ja Teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035 määratud
kasvuvaldkonnad;
4) partner on taotluses nimetatud juriidiline isik, kes osaleb projektis toetatava tegevuse
rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud;
5) projektiplaan on tootearenduse või rakendusuuringu tegevuskava, mis sisaldab projekti
läbiviidavaid tegevusi ja nende oodatavaid tulemusi koos tulemuste rakendamiskavaga,
arendatava toote, teenuse, protsessi või tehnoloogia uudsust ja innovatiivsust, turuanalüüsi,
turundusplaani, projekti eelarvet ja selle põhjendust, projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja
majandusnäitajate prognoosi;
6) rakendusuuring on rakendusuuring üldise grupierandi määruse mõistes, millel on kindlaks
määratud praktiline rakendus ja ettevõtjast tellija, kes kasutab saadud uut teadmist ärilisel
eesmärgil;
7) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud
kriteeriumitele;
8) teadus- ja arendustegevus on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille
eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning
nende vastastikkuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine;
9) TA asutus on vastavalt üldise grupierandi määrusele ülikool või uurimisinstituut,
tehnoloogiasiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele keskendunud füüsiline või
virtuaalne koostööüksus, mille peamine eesmärk, olenemata tema õiguslikust staatusest või
rahastamisviisist, on sõltumatult teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust või
levitada õpetamise, avaldamise või teadmussiirde kaudu laialdaselt sellise tegevuse tulemusi;
10) teostatavusuuring on projekti potentsiaali hindamine ja analüüs, mille eesmärk on toetada
otsuste tegemise protsessi, tehes objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad
küljed, võimalused ja ohud ning selgitades välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja
projekti eduväljavaated;
11) tootearendus on uute või oluliselt muudetud toodete, protsesside või teenuste arendamine
üldise grupierandi määruse tähenduses;
12) turutingimused on pooltevahelise tehingu tingimused, mis ei erine nendest, mis oleksid
kehtinud sõltumatute ettevõtjate vahel;
13) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2
ja 3 sätestatud kriteeriumitele;
4
14) väljaspool Tallinna ja Harjumaad tegutsev ettevõtja on ettevõtja, kes viib projekti ellu
väljaspool Tallinna ja Harjumaad.
§ 5. Koostööprojektide riigiabi tingimused, leping ja intellektuaalomandi õiguste jagamise
põhimõtted
(1) Koostöö raames projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja tulemuste jagamine,
tulemuste levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste
kasutamine ja jaotamine sätestatakse enne projekti elluviimisega alustamist pooltevahelises
koostöölepingus.
(2) Juhul kui üks partner loobub oma osast projekti tulemustes, sätestatakse koostöölepingus
partnerile makstava tasu tingimused, kusjuures tasu peab olema vähemalt võrdne partneri tegevuse
tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste turuhinnaga.
(3) Juhul kui toetuse saaja ja TA asutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse saaja
soodsatest koostöötingimustest tulenevalt TA asutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud
vähemalt üks Euroopa Komisjoni 27. juuni 2014 teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning
innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–29) (edaspidi TAI
raamistik) punktis 28 sätestatud tingimustest.
(4) TA asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest makstav tasu
vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab TA asutusel kõnealustest intellektuaalomandi
õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks TAI raamistiku punktis 29
toodud tingimustest.
(5) Juhul kui enne koostööprojekti elluviimist ei ole selge teadustöö tulemusel tekkiv
intellektuaalomandi õigus või selle turuhind, peab toetuse saaja tagama, et lõikes 4 sätestatud tasu
suurus määratakse kulupõhiselt. Koostööleping peab sisaldama sätet, mille kohaselt teadustöö
teostamise järgselt on võimalik tasu suurus üle vaadata lähtuvalt teadustöö tulemusel tekkinud
intellektuaalomandi õigusest ja selle turuhinnast.
§ 6. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaie vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51 rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 7. Toetatavad tegevused
(1) Toetatakse järgmisi §-s 2 nimetatud eesmärke ja tulemusi saavutada aitavaid kasvuvaldkonna
projekti tegevusi:
1) rakendusuuringu läbiviimine;
2) tootearenduse läbiviimine;
3) punktis 1 või 2 nimetatud tegevusele teostatavusuuringu läbiviimine;
4) punktis 1 või 2 nimetatud tegevuse tulemusel valminud intellektuaalomandi esmakaitse
taotlemine;
5) punktis 1 või 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalik toetuse saaja või äriühingust partneri
töötajate koolitamine.
5
(2) Lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevusi toetatakse ainult koos lõike 1 punktis 1 või 2
nimetatud tegevuse läbiviimisega.
(3) Lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud tegevust loetakse üldise grupierandi määruse mõistes
tõhusaks koostööks, kui projekt viiakse ellu:
1) ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on VKE, või kui projekt viiakse ellu vähemalt kahes
Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Liidu liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna
lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 protsendi abikõlblikest kuludest või
2) ettevõtja ja vähemalt ühe TA asutuse vahel, kes kannab vähemalt 10 protsenti abikõlblikest
kuludest ning kellel on õigus avaldada enda läbiviidud tegevuste tulemused.
(4) Juhul kui toetatava tegevuse asukoht on väljaspool Eestit, peab tegevus vastama Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse
strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—
469) artikli 70 lõikes 2 sätestatud tingimustele.
§ 8. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikuks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste
elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr
143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s
2 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.
(2) Toetuse andmisel kindlasummalise makse alusel hüvitatakse kulud ühendmääruse §-s 8
nimetatud kindlasummalise makse alusel ning toetuse rahuldamise otsuses määratud tulemuste
täielikul saavutamisel.
(3) Tegelike kulude alusel toetuse maksmisel peab abikõlbliku kulu eest olema tasutud projekti
abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid
mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. a.
(4) Abikõlblikud on järgmised § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste läbiviimiseks
vajalikud kulud vastavalt §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
1) taotleja ja partneri projektiga seotud töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3
lõigetes 1–4 sätestatule;
2) turutingimustel ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide
kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;
3) vahendite ja seadmete kulud proportsionaalselt nende kasutusajale projektis;
4) materjali ja tarvikute kulud.
(5) Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, on seadmete
kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud
amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma, mis vastab projekti
kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt.
6
(6) Abikõlblikud on järgmised § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud
kulud vastavalt §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
1) teostatavusuuringut läbiviivate töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõigetes 1–
4 sätestatule;
2) teostatavusuuringu või selle osa teenusena sisse ostmise kulud;
3) materjali ja tarvikute kulud.
(7) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse läbiviimiseks vajalikud patendi ja
muu immateriaalse vara, välja arvatud kaubamärk, omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud
vastavalt §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele.
(8) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalik koolitajate
personalikulu vastavalt ühendmääruse § 3 lõigetes 1–4 sätestatud tingimustele ning koolitajate ja
koolitatavate otseselt koolitusega seotud lähetuskulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktis
5 sätestatud tingimustele ja §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele.
(9) Abikõlblik ei ole lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele:
1) kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud projekti partnerite vahel;
2) käibemaks;
3) kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1
kohaselt seotud isikud, välja arvatud, kui nimetatud tehingud on projekti eesmärkide
saavutamiseks vältimatud ja ei kahjusta teiste projekti partnerite huvisid;
4) projektiga seotud tegevus ega võetud kohustus enne taotluse esitamist rakendusüksusele.
(10) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud
käesoleva määruse ja projekti eesmärkide elluviimisega.
(11) Abikõlblikud on üksnes pangaülekandega tasutud kulud, välja arvatud lõike 4 punktis 3
nimetatud vahendite ja seadmete kulud.
§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal
projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või
taotluses märgitud kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31.
detsembril 2023. a.
(3) Juhul kui toetust taotletakse üksnes § 7 lõike 1 punktis 3 toodud tegevusele, on projekti
abikõlblikkuse periood maksimaalselt kuus kuud.
(4) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi enne taotluse esitamist rakendusüksusele.
(5) Taotleja ei tohi võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist
rakendusüksusele, kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel.
§ 10. Toetuse piirsummad ja määrad
(1) Taotletava toetuse minimaalne summa on 100 000 eurot ja maksimaalne summa on 3 miljonit
eurot ühe projekti kohta.
7
(2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 toodud projekti tegevuseks taotletava toetuse maksimaalne
summa on 20 000 eurot ühe projekti kohta kindlasummalise makse alusel.
(3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse
maksimaalne osakaal:
1) 70 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;
2) 60 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 50 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.
(4) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel, mis hõlmab § 7
lõikes 3 sätestatud tõhusat koostööd, on toetuse maksimaalne osakaal:
1) 80 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;
2) 75 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 65 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.
(5) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemiseks on toetuse
maksimaalne osakaal:
1) 45 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;
2) 35 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 25 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.
(6) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemiseks, mis hõlmab §
7 lõikes 3 sätestatud tõhusat koostööd, on toetuse maksimaalne osakaal:
1) 60 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;
2) 50 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 40 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.
(7) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse
maksimaalne osakaal:
1) 70 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;
2) 60 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 50 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.
(8) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse
maksimaalne osakaal 50 protsenti abikõlblikest kuludest.
(9) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud projekti tegevusteks COVID-19 raamistiku
alusel või vähese tähtsusega abina toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal 70 protsenti
abikõlblikest kuludest.
(10) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud projekti tegevusteks COVID-19 raamistiku
alusel või vähese tähtsusega abina toetuse taotlemisel on Eestis väljaspool Tallinna ja Harjumaad
tegutseva ettevõtja toetuse maksimaalne osakaal 80 protsenti abikõlblikest kuludest.
(11) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.
(12) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muude Euroopa
Liidu institutsioonide või fondide antud tagastatavaid või tagastamatuid toetusi.
3. peatükk
Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
8
§ 11. Toetuse taotlemine
(1) Toetust taotletakse jooksvalt.
(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest, peatamisest ning rahastamise eelarvest
annab rakendusüksus teada oma veebilehel.
(3) Taotlus esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-Toetuse keskkonna kaudu
taotleja esindusõigusliku isiku poolt.
(4) Juhul kui projekt hõlmab § 7 lõike 1 punktis 1 või 2 toodud tegevusi, tuleb toetuse taotlemisele
eelnevalt läbida eelnõustamine ja saada projektiplaanile positiivne eelhinnang.
(5) Projektiplaani positiivne eelhinnang ei ole rakendusüksusele taotluse rahuldamisel siduv.
(6) Rakendusüksus annab eelnõustamise käigus projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui
projektiplaan vastab § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgile ja § 2 lõikes 3 sätestatud tulemusele.
(7) Rakendusüksus lõpetab taotluste vastuvõtmise, kui meetme rahastamise eelarve jääk saab
võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga.
(8) Väljaspool Tallinna ja Harjumaad tegutsevate ettevõtjate projektide eelarve on 11 600 000
eurot.
(9) Kuue kuu möödumisel alates määruse jõustumisest võib rakendusüksus väljaspool Tallinna ja
Harjumaad tegutsevate ettevõtjate projektide eelarve vabajääki kasutada ka Tallinnas ja Harjumaal
tegutsevate ettevõtjate projektide rahastamiseks.
§ 12. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Toetuse taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing.
(2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid, kelleks lisaks lõikes 1 nimetatutele võib olla ka muu
eraõiguslik juriidiline isik või TA asutus.
(3) Toetuse taotleja ja partner peavad lisaks Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused
toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s
2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja või partner ei ole ettevõtja, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel,
millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse
tagasinõudmise otsus, mis on täitmata;
2) üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel ei ole taotleja või partner raskustes
ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes;
3) COVID-19 raamistiku alusel toetuse taotlemisel ei ole taotleja või partner seisuga 31. detsember
2019. a raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes, välja arvatud
mikro- või väikeettevõtja üldise grupierandi määruse I lisa tähenduses, tingimusel, et tema suhtes
ei ole algatatud pankrotimenetlust ja ta ei ole saanud päästmis- ega ümberkorraldamisabi;
4) taotleja ja partneri käesoleva määruse raames taotletav vähese tähtsusega abi koos käesolevas
määruses nimetamata Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määruste kohaselt antud vähese
tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku
9
ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas tegutseva rendi või tasu eest kaupu vedava
ettevõtja puhul 100 000 eurot;
5) juhul kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL)
360/2012, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega
abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese
tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese
tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000
eurot;
6) COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel saab toetust taotleda taotleja või partner, kelle
majandustegevus on negatiivselt mõjutatud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
puhangust tingitud erandlike asjaolude tõttu ning taotlejale ja partnerile COVID-19 raamistiku osa
3.1 alusel muudest allikatest antud abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ei ületa
800 000 eurot;
7) COVID-19 raamistiku osa 3.6 alusel saab toetust taotleda COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviirusega võitlemisega seotud teadus-arendustegevuseks juhul, kui abisaaja võtab
kohustuse anda mittediskrimineerivatel turutingimustel lihtlitsentse kolmandatele isikutele
Euroopa Majanduspiirkonnas;
8) juhul kui taotleja või partner on varem saanud toetust perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse
seaduses või perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses või struktuuritoetuse seaduses
sätestatud korras või muudest riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele,
peavad tagasimaksed olema taotluse esitamise hetkeks tehtud nõutud summas;
9) vähese tähtsusega abi suuruse arvutamisel loetakse üheks ettevõtjaks vähese tähtsusega abi
määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjat.
§ 13. Taotleja kohustused
Taotleja on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule kohustatud:
1) tõendama projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
2) täitma struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 14. Nõuded taotlusele
Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule sisaldama
vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi või dokumente:
1) taotluses kirjeldatud tegevused panustavad §-s 2 nimetatud väljundnäitajate saavutamisesse;
2) toetuse taotleja ja ettevõtjatest partnerite järgnevate majandusnäitajate andmeid taotluse
esitamisele eelnenud majandusaastal, toetuse taotlemise aastal ja viie aasta jooksul peale projekti
rakendamise lõppu: ettevõtja TA investeeringute maht, müügitulu uutest või oluliselt muudetud
tehnoloogiatest, toodetest või teenustest, ettevõtja TA töötajate arv;
3) toetust taotletakse § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks;
4) taotletud toetuse suurus ei ületa §-s 10 sätestatud toetuse piirsummasid ja määrasid;
5) projekti eelarve sisaldab nõutaval määral omafinantseeringut;
6) projekti läbiviimise koht;
7) positiivse eelhinnangu saanud projektiplaan juhul, kui toetust taotletakse § 7 lõike 1 punktis 1
või 2 toodud projekti tegevuseks;
8) projekti kirjeldus, mis on kooskõlas projektiplaaniga ja sisaldab muu hulgas tegevuskava,
eesmärke, mõõdetavaid tulemusi ning eelarvet toetatavate tegevuste ning abikõlblike kulude
lõikes;
9) taotleja ja partneri rahalise panuse kirjalik kinnitus;
10) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
11) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
10
12) vastav teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal
ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi
vahenditest;
13) taotleja ja partneri bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole vanemad kui kuus kuud;
14) taotleja nõusolek taotluse menetlemise ja vaidemenetlusega seonduvate dokumentide,
sealhulgas taotluse kohta tehtud otsuse ja vaideotsuse, kättetoimetamiseks elektrooniliselt;
15) inglisekeelne projektiplaan koos lisadega juhul, kui eelnõustamise käigus selgub vajadus
kaasata taotluse hindamisse väliseksperte;
16) toetuse taotlemisel kindlasummalise makse alusel väljundindikaator koos alg- ja
lõpptasemega, saavutatavad tulemused ja nende tulemuste saavutamise tõendamise alused;
17) tõendid ja selgitused, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja
kvaliteedi suhtega juhul, kui toetust taotletakse kindlasummalise makse alusel;
18) teavet, kas toetus on suunatud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse vastu
võitlemiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks;
19) teavet toetuse saaja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse majanduslike mõjude kohta,
juhul kui projekt viiakse ellu COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel.
4. peatükk
Taotluse menetlemine, hindamine ja rahuldamine
§ 15. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb:
1) registreerimisest;
2) taotluse menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest;
3) taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist;
4) vajadusel selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest;
5) nõuetele vastavate taotluste hindamisest;
6) hinnangu andmisest riigiabi reeglitega kokkusobivuse osas;
7) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest, taotluse osalisest või
kõrvaltingimusega rahuldamisest.
(2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente
taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole
piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat
selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.
(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva alates taotluse rakendusüksuses registreerimisest.
Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, millest
teavitatakse taotlejat.
(4) Juhul kui nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata
taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse
menetlemise tähtaeg.
(5) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui
taotleja ei ole lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul andnud selgitusi, esitanud lisadokumente ega
täiendanud või muutnud taotlust.
§ 16. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
11
(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui ta vastab §-s 12 sätestatud
nõuetele.
(2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 14
sätestatud nõuded.
(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta §-s 14 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud
tähtaja jooksul kõrvaldanud;
2) taotleja või partner ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 7 sätestatud kontrolli
taotleja või partneri ja kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas;
3) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
4) taotlemisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või on taotluse suhtes otsuse
tegemisel oluline teave jäetud teadlikult esitamata.
(4) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus
taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
§ 17. Taotluste hindamine
(1) Taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni.
(2) Hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega.
(3) Hindamiskomisjoni koosseis tehakse avalikuks rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste
vastuvõtmise alustamise päeval.
(4) Rakendusüksus kaasab taotluste hindamisel eksperte.
(5) Hindamiskomisjon ülesanneteks on:
1) teha rakendusüksusele ettepanekud projektide rahastamiseks, osaliseks või kõrvaltingimustega
rahastamiseks või rahastamata jätmiseks;
2) teha rakendusüksusele ettepanekuid läbirääkimiste pidamiseks toetuse suuruse ja taotluse sisu
muutmiseks ning projektidele täiendavate tingimuste seadmiseks;
3) analüüsida projektide edukust ja kvaliteeti ning teha põhjendatud juhtudel rakendusüksusele
ettepanekud projektide eesmärkide, tegevuskava või eelarve muutmiseks.
§ 18. Taotluste hindamise valikukriteeriumid ja kord
(1) Taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on
järgmised:
1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti mõju Eesti
ettevõtjate TA investeeringute suurendamisele, projekti seotust ja mõju Eesti majandusele
tervikuna, projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule, projekti mõju valdkondade-
ülesele koostööle ja seeläbi loodavale lisandväärtusele, projekti mõju kasvuvaldkondade
eesmärkide täitmisesse – 25 protsenti koondhindes;
2) projekti majanduslik mõju ja efektiivsus, mille raames hinnatakse projekti majanduslikku
vajalikkust ja põhjendatust taotlejale ja partneritele, projekti elluviimisega kaasnevat
majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku tulu tulevikus,
äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite võimekust äriplaani ellu viia ja projekti tulemusi
äriliselt rakendada ning projekti eelarve põhjendatust ja taotleja võimekust rahastada projekti
tulemuste rakendamist – 40 protsenti koondhindest;
12
3) projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus, mille raames hinnatakse toote, teenuse,
tehnoloogia või protsessi uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid võrreldes samaväärsete
toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos läbiviidavate tegevuste kirjelduse ja ajakava
asjakohasusega, projekti läbiviimse metoodikat ja teostatavust, uuringu läbiviiva meeskonna
rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimise teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, projekti
elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu – 35 protsenti koondhindest;
4) projekti mõju läbivatele teemadele, mille raames hinnatakse projekti seotus ja mõju
regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste
tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele – 10 protsenti
koondhindest.
(2) Taotlusi hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite alusel skaalal null kuni neli punkti.
(3) Juhul kui vähemalt ühe lõike 1 punktides 1−3 nimetatud valikukriteeriumi hinne on alla 2,0
punkti või taotluse koondhinne on alla 2,50 punkti, teeb hindamiskomisjon rakendusüksusele
taotluse mitterahuldamise ettepaneku.
(4) Taotluse koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud keskmisest,
arvestades lõikes 1 loetletud valikukriteeriumite alusel antud hindeid.
(5) Hindamiskomisjon teeb lõike 1 kohaselt kujunenud koondhinde alusel rakendusüksusele
ettepaneku taotluse rahuldamise kohta, kui koondhinne on vähemalt 2,50 punkti.
(6) Hindamiskomisjon võib projekti eesmärkide edukamaks saavutamiseks teha rakendusüksusele
motiveeritud ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks toetuse taotlejale toetuse suuruse ja taotluse
sisu muutmiseks ning projektidele täiendavate tingimuste seadmiseks.
(7) Hindamise läbiviimise protsess reguleeritakse valikumetoodikas, mis kooskõlastatakse
rakendusasutusega ja avaldatakse rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise
alustamise päeval.
§ 19. Teostatavusuuringu taotluste valikukriteeriumid ja hindamise kord
(1) Üksnes § 7 lõike 1 punktis 3 toodud tegevust sisaldavaid projekte hinnatakse järgmiste
valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
1) ettevalmistatava rakendusuuringu või tootearenduse projekti majanduslik mõju, mille raames
hinnatakse ettevalmistatava rakendusuuringu või tootearenduse projekti majanduslikku olulisust
taotlejale ja partneritele, taotleja ja projekti valdkondadele ning Eesti majandusele tervikuna – 40
protsenti koondhindest;
2) projekti põhjendatus ja teostatavus, mille raames hinnatakse teostatavusuuringu seotust
kavandatava rakendusuuringu ja tootearenduse projektiga, uuritava probleemi mõju ja olulisust
rakendusuuringu ja tootearenduse projekti elluviimisele ja tulemuste rakendamisele,
teostatavusuuringu tegevuskava ja ajakava põhjendatust ja realistlikkust, projekti meeskonna
teadmisi, oskusi ja kogemusi sarnaste tegevuste elluviimisel, projekti eelarve põhjendatust – 60
protsenti koondhindest.
(2) Taotlusi hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite alusel skaalal null kuni neli punkti.
(3) Juhul kui lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite alusel hinnatud taotluse hinnete kaalutud
keskmise alusel kujunenud koondhinne on alla 2,50 punkti teeb rakendusüksus taotluse
mitterahuldamise otsuse.
13
(4) Üksnes § 7 lõike 1 punktis 3 toodud tegevust sisaldavate projektide hindamise läbiviimise
protsess reguleeritakse rakendusüksuse koostatud valikumetoodikas, mis kooskõlastatakse
rakendusasutusega ja avaldatakse rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise
alustamise päeval.
(5) Rakendusüksusel on õigus moodustada lõikes 1 nimetatud projekte sisaldavate taotluste
hindamiseks nõuandvaid hindamiskomisjone ning kaasata taotluste hindamisse eksperte.
(6) Hindamiskomisjoni moodustamisel kooskõlastatakse hindamiskomisjoni koosseis eelnevalt
rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni koosseis tehakse avalikuks rakendusüksuse veebilehel
hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.
§ 20. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Hindamiskomisjoni ettepaneku või §-s 19 kirjeldatud hindamise tulemuste põhjal teeb
rakendusüksus otsuse:
1) rahuldada taotlus taotletud mahus;
2) rahuldada taotlus osaliselt või kõrvaltingimustega;
3) jätta taotlus rahuldamata.
(2) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teabele esitatakse taotluse
rahuldamise otsuses:
1) aruannete esitamise tähtajad;
2) väljamaksetaotluste esitamise tingimused;
3) kindlasummalise makse alusel toetuse andmisel makse suurus ja § 25 lõikes 5 toodud
rakendamise tingimused;
4) toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende saavutamise tõendamise alused.
(3) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud
juhtudel.
(4) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotluste rahastamiseks ette
nähtud eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9
lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti
5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva
jooksul otsuse tegemisest arvates.
(6) COVID-19 raamistiku ja riigiabi loa alusel võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamise
otsuseid Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest kuni riigiabi loas
sätestatud tähtajani või kuni eelarveliste vahendite lõppemiseni.
§ 21. Taotluse osaline või kõrvaltingimustega rahuldamine
(1) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada
tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa
vähendamiseks. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus
taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
14
(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise
määruse § 9 lõikes 3 sätestatule või muul põhjendatud juhul, tuginedes haldusmenetluse seaduse
§-le 53, sealhulgas on õigus sätestada projekti iga järgneva etapi rahastamiseks kõrvaltingimusena
eelmise etapi nõuetekohane elluviimine ning tulemuste saavutamine.
5. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel juhul, kui toetuse saaja ei
vii tegevusi ellu taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatud tingimustel.
(2) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel.
(3) Toetuse saaja esitab taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse e-Toetuse keskkonna
kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.
(4) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet võib toetuse saaja ilma taotluse rahuldamise
otsuse muutmise avaldust esitamata muuta juhul, kui vastav muudatus on väiksem kui 10 000
eurot, muudatused on seotud eelarveridade vaheliste tõstetega, erinevate riigiabi liikide summad
ei muutu, ning toetuse saaja kooskõlastab vastava muudatuse rakendusüksusega. Eelarve
muutmisel ilma taotluse rahuldamise otsust muutmata ei tohi suureneda projekti abikõlblike
kulude summa ega toetuse summa.
(5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 4
nimetatud juhul muudatuste kooskõlastamisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti
oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(6) Kindlasummalise makse alusel makstava toetuse puhul ei ole taotluse rahuldamise otsuse
muutmine projekti elluviimise ajal lubatud, välja arvatud, kui muudetakse tegevuste ja maksete
ajakava, jättes muutmata näitajad ja tegevuste tulemuste saavutamise tõendamise alused.
(7) Projektile kindlasummalise makse alusel toetuse andmisel taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud toetuse summat ei suurendata.
(8) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul taotluse
rahuldamise otsuse muutmise avalduse saamisest arvates.
(9) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste
saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
(10) Kui projekti maksumus suureneb, on toetuse saaja kohustatud taotlema taotluse rahuldamise
otsuse muutmist. Toetuse summat võib suurendada, kui projekti elluviimise käigus tekib vajadus
täiendavateks tegevusteks, projekti suurenemine on põhjendatud ning kooskõlas §-s 10 toodud
sätestatud piirmääradega, riigiabi reeglitest tuleneva ergutava mõju nõudega ja projektide
rahastamise eelarve jääk võimaldab toetuse summa suurendamist.
§ 23. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
15
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui toetuse saaja ei
täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud
tingimustel.
(2)Toetuse saaja tagastab saadud toetuse taotluste menetlemise määruse § 12 lõikes 1 sätestatud
otsuse kohaselt.
6. peatükk
Aruannete esitamine
§ 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele järgmised aruanded:
1) vahearuanne;
2) lõpparuanne.
(2) Aruannete vormid kinnitab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks e-Toetuse keskkonna
kaudu.
(3) Vahearuanne sisaldab ellu viidud tegevuste kirjeldust võrrelduna projekti taotlusega koos
saavutatud tulemustega. Toetuse saaja esitab vahearuande iga projekti aruandeperioodi kohta.
Vahearuande esitamise kuupäevad ja perioodid sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.
(4) Lõpparuanne peab sisaldama kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti
väljundite ja tulemuste saavutamise kohta ning informatsiooni intellektuaalomandi kasutamise
kohta.
(5) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded rakendusüksuse nõudmisel.
(6) Rakendusüksus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab selle tagasi hiljemalt 30
tööpäeva jooksul selle rakendusüksuses registreerimisest.
(7) Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud või projekti
kestvus on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne.
7. peatükk
Toetuse maksmise tingimused
§ 25. Toetuse maksmine
(1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29,
ühendmääruse §-dest 11–15, 19 ja 20 ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
maksete tegemist täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(2) Toetust makstakse kindlasummaliste maksetena, kui projekti raames taotletakse toetust § 7
lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele ja tegelike kulude alusel, kui toetust taotletakse § 7 lõike 1
punktides 1, 2, 4 või 5 nimetatud tegevustele.
(3) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist, projekti
kulude abikõlblikkuse ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõpparuande
16
kinnitamiseni makstakse toetusest välja kuni 90% projektile taotluse rahuldamise otsusega
eraldatud toetuse summast.
(4) Maksetaotlus esitatakse rakendusüksusele esindusõigusliku isiku poolt struktuuritoetuse
registri e-Toetuse keskkonna kaudu taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel, kuid mitte
tihedamini kui kord kvartalis.
(5) Kui toetust antakse kindlasummalise makse alusel, tehakse toetuse väljamakse pärast toetuse
rahuldamise otsuses kinnitatud kindlasummalise makse aluseks olevate tegevuste elluviimist,
tulemuste saavutamist ja tulemuste saavutamise tõendamist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses
nimetatud tulemuste saavutamise tõendamise alustele. Tulemuste osalisel saavutamisel ei maksa
rakendusüksus toetust välja.
(6) Ettemakseid toetuse saajale võib teha põhjendatud juhtudel ühendmääruse §-des 19 ja 20
toodud tingimustel ja korras. Ettemakse tegemise võimalus sätestatakse taotluse rahuldamise
otsuses.
(8) Rakendusüksus võib kuludokumentide kontrolli teostada ka toetuse saaja juures kohapealse
kontrolli raames.
(9) Juhul kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik
määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja
vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.
(10) Rakendusüksus võib struktuuritoetuse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2 alusel peatada järgmise
maksetaotluse menetlemise kuni lõikes 9 nimetatud kohustuse täitmiseni.
(11) Kui makse tehakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel toetuse saajale, on toetuse saajal
kohustus esitada rakendusüksusele maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva
jooksul makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast
abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Palgakulude ja kaasnevate maksude korral
esitatakse maksmist tõendavad dokumendid rakendusüksusele kümne kalendripäeva jooksul
pärast kaasnevate maksude tasumist.
(12) Rakendusüksus menetleb maksetaotlused 30 tööpäeva jooksul alates nende esitamisest
rakendusüksusele.
(13) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 50 eurot.
§ 26. Toetuse maksmine arve väljastajale
(1) Rakendusüksus võib ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel teha makse otse tarnijale või
töövõtjale (edaspidi arve väljastaja), kui toetuse saaja on maksetaotluses nii avaldanud ja on
saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik. Rakendusüksuse õigus teha makse otse
arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et
toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu maksmise nõue
loetakse toetuse saaja või partneri poolt täidetuks, kui rakendusüksus on makse teinud.
(2) Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel tehakse makseid tingimusel, et rakendusüksusel on
võimalik menetleda maksetaotlust arvel märgitud maksetähtajaks.
17
(3) Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel ei tehta makset toetuse saajale ajal, kui tal on
ühendmääruse §-de 18 või 19 kohane ettemakse abikõlblikeks kuludeks kasutamine nõutud ajaks
ja ulatuses dokumentaalselt tõendamata.
8. peatükk
Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused
§ 27. Toetuse saaja ja partneri kohustused ja õigused
(1) Toetuse saaja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustustele
täitma järgmisi kohustusi:
1) kasutama toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
2) tagama projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
3) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud
nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses;
4) esitama rakendusüksusele nõutud teavet ja aruanded tähtaegselt;
5) täitma Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruses nr 146 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning
Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” sätestatud teavitamiskohustusi;
6) teavitama rakendusüksust kirjalikult, kui muutub toetuse saaja aktsionär, osanik või juhtorgani
liige, seda ka juhul, kui muudatused nähtuvad äriregistrist;
7) esitama rakendusüksusele TA asutusega ja partneritega sõlmitud lepingu, milles on sätestatud
osapoolte omavahelised õigused ja kohustused, sealhulgas toetatava rakendusuuringu või
tootearenduse käigus tekkiva intellektuaalomandi ning projekti raames soetatavate või loodavate
materiaalsete ja immateriaalsete varade kuuluvus ja jaotus;
8) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste
olemasolu;
9) juhul kui toetust antakse kindlasummalise makse alusel tõendama kindlasummalise makse
määramise aluseid ja säilitama tõendamiseks kasutatavaid dokumente ja teavet § 28 lõike punktis
12 sätestatud dokumentide säilitamistähtpäevani.
(2) Toetuse saaja, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses peab järgima riigihangete
seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtteid ja esitama koos maksetaotlusega vähemalt kolm võrreldavat
hinnapakkumust üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjelduse, kui
tehingu summa ilma käibemaksuta on võrdne struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 toodud
piirmääraga summaga või suurem. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumust ei ole võimalik
esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb maksetaotlusele lisada sellekohane põhjendus.
(3) Partner peab täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi.
(4) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides
sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(5) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud
juhtudel.
§ 28. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule
järgmisi kohustusi:
18
1) edastama taotlejale või toetuse saajale tema suhtes vastuvõetud otsused kolme tööpäeva jooksul
otsuse tegemisest, lähtudes dokumentide kättetoimetamisel haldusmenetluse seadusest;
2) edastama taotluste, projektide seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
3) kontrollima projekti elluviimist;
4) teostama meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitama rakendusasutusele vastava
ülevaate;
5) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike
lisadokumentidega kümme aastat alates viimasest toetuse otsusest;
6) koostama meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitama aruandes sisalduvate andmete õigsust
ning edastama aruande rakendusasutusele;
7) koguma ja esitama rakendusasutusele toetusmeetme mõjuanalüüsi läbiviimiseks vajaminevaid
andmeid ja teavet;
8) läbi vaatama ja kinnitama projekti aruanded;
9) esitama toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmeid;
10) koostama toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja need avalikustama;
11) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest;
12) teavitama taotluse rahuldamise otsuses toetuse saajat struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis
17 toodud dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust.
(2) Rakendusüksusel on õigus:
1) tulenevalt struktuuritoetuse seaduse §-st 42 teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja
projekti tegevuste elluviimise kontrolli, sealhulgas viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ning
territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid
materjale;
2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
3) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta
täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja
toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt
halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuskava elluviimine on ohustatud;
5) õigus vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja
omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
6) vajadusel algatada toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine, teavitades toetuse saajat
sellest eelnevalt kirjalikult;
7) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist
struktuuritoetuse seaduse § 45 alusel, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduses või selle
alusel antud määrustes sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse
rahuldamise otsuses sätestatust;
8) teostada muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas
määruses sätestatud toiminguid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt)
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman
kantsler
07.10.2020
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtjate rakendusuuringute ja
tootearenduse toetamine“ eelnõu seletuskiri
1) Sissejuhatus
Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-
2020 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna “Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus-
ja arendustegevus” meetme “TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja
nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks” tegevuse “Riigi
rahastatavad koostööstruktuurid” eesmärke.
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse
seadus) § 14 alusel.
Ühtlasi on eelnõu suunatud Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 (edaspidi kasvustrateegia)
eesmärgi „Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid“ ja Eesti
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti”
(edaspidi TAI strateegia) eesmärgi „teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA) muudab
majandusstruktuuri teadmistemahukamaks“. Mõlema eesmärgi täitmine eeldab ettevõtjate TA
tegevuste, sealhulgas rakendusuuringute ja tootearenduse mahu kasvu, mille tulemusena valmivad
uued tooted, teenused ja tehnoloogiad.
Kasvustrateegia ja TAI strateegia eesmärkide täitmine eeldab, et Eesti ettevõtjad viiksid läbi ja
rakendaksid äriliselt rohkem ja suurema mahulisi rakendusuuringuid ja tootearenduse tegevusi.
Samas kinnitab ettevõtjate TA tegevuse statistika, et ettevõtjate TA investeeringud on viimastel
aastatel langenud. Jäädes ka ilma languseta oluliselt madalamaks kui majanduslikult edukatel
innovatsiooni juhtriikidel.
Joonis 1. Eesti ja võrdlusriikide, sealhulgas lähiriikide TA kulude dünaamika 2009-2018 (% SKP-st)
Allikas: EUROSTAT
Lisaks madalatele ettevõtjate TA investeeringute summale on Eestis väga ka vähe
rakendusuuringutega tegelevaid ettevõtjaid. Siinkohal tuleb välja tuua, et TA investeeringute mahust
suurema osa viivad ellu vaid väga vähesed ettevõtjaid. Aastal 2018 teostas 27 ettevõtjat koguni 75%
kogu ettevõtjate TA mahust.
Tabel 1. Eesti TA investeeringuid tegevate ettevõtete arv aastate lõikes
Aasta 100% TA-kulutustest 90% TA-kulutustest 75%TA kulutustest
2008 240 77 34
2009 303 108 51
2010 287 104 48
2011 277 95 43
2012 258 71 27
2013 232 68 28
2014 226 81 38
2015 225 68 33
2016 257 71 33
2017 241 77 35
2018 240 65 27
Allikas: Statistikaamet
Vastavalt 2019. a. andmetele oli Eestis 16 290 tooteid ja teenuseid eksportivat ettevõtjat. 71% Eesti
ekspordist on Eesti päritolu kaupade ja teenuste eksport. Järelikult on Eestis ca 11 200 omatooteid ja
–teenuseid eksportivat ettevõtjat. Teisisõnu ettevõtjat, kelle tooteid, teenuseid ja tehnoloogiad osteti
väljaspool Eestit. Eesti ettevõtjate konkurentsi eelis, võrreldes konkurentide samaväärsete toodete ja
teenustega, on olnud madalam hind. Olukorras kus Eesti ettevõtete sisendhinnad võrdsustuvad teiste
Euroopa Liidu riikide sisendhindadega, eeldab maailmaturul konkurentsis püsimine uusi
konkurentsieeliseid või sobivust lõppkliendi ootusetele. See omakorda nõuab ettevõtjatelt uute või
olemasolevate toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendamist või täiustamist.
Kuna väike arv ettevõtjatest teeb TA investeeringuid, siis on ka ettevõtjate huvi ja vajadus sisse osta
TA ja innovatsiooni teenuseid madal. Seda kinnitas ka Teadus- ja Arendusnõukogu tellimusel ja
Euroopa Komisjoni toel aastatel 2018-2019 läbi viidud Eesti arendustegevuse- ja
innovatsioonisüsteemi hindamine.1
Nimetatud hindamisel tõdesid eksperdid, et Eesti TA poliitika keskendub peamiselt pakkumispoole
arendamisele. Loodud on võimalused TA tegevusteks, sealhulgas ehitatud üles teadustaristu ning
disainitud erinevaid eraldiseisvaid TA toetusmeetmeid nii ettevõtetele kui ka teadusasutustele. Samas
pole piisavalt välja arendatud nõudlusel ja selle kasvatamisel põhinevaid ja terviksüsteemina
toimivaid poliitikainstrumente, mis kutsuksid esile või kiirendaksid innovatsiooni ning mille
tulemusena tekkiks ettevõtjal soov ja vajadus tegeleda TA tegevusega.
Viimasena mainitud probleemist lähtudes on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019–2023
antud ministeeriumile ülesanne töötada välja ettevõtjate vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse korraldus.
9. juunil 2020. a kiitis Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjon väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaministri ettepanekul heaks, et ettevõtjate vajadustest lähtuvat rakendusuuringute ja
1
Makarow. M, Arnold. E, Mercuri. L (2019) Peer review of the Estonian R&I system
URL https://www.hm.ee/sites/default/files/pr_estonia_-_final_report_.pdf
eksperimentaalarenduse korraldust hakatakse rakendama rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse programmina (edaspidi RUP).
RUPil on kaks eesmärki:
1. suurendada Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse nõudlust;
2. kohandada TA pakkumispool ettevõtjate vajadustega.
Ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse nõudlusena käsitletakse ettevõtjate
valmisolekut ja vajadust, sealhulgas teadmisi, oskusi, ressursside olemasolu (sealhulgas raha, insener-
tehnilised töötajad, teadlased, aparatuur, seadmed), läbi viia või teenusena sisse osta
rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendusi.
TA pakkumispooleks loetakse eelnõu mõistes rakendusuuringute ja eksperimentaalarendustegevuse
läbiviimisega seotud organisatsioone, uurimisrühmi, rajatud taristut.
RUP koosneb kahest tegevussuunast:
2) Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetus. Toetusmeetme tingimused kehtestatakse
käesoleva eelnõuga.
3) Virtuaalse uurimis- ja arenduskeskuse ülesannete täitmine. Virttuaalse uurimis- ja
arenduskeskuse ülesannete täitmise rahastamise tingimused sätestatakse ministri käskkirjaga.
Eelnõu otsene sihtgrupp on Eesti äriregistrisse kantud äriühingud ning nendest kitsamalt eksportivad
äriühingud. Ettevõtjad, kelle äriline edukus sõltub sellest, et nende tooted, teenused ja tehnoloogiad
oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ja kes vajaksid abi rakendusuuringute ja
tootearenduse projektide elluviimisel.
Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on ettevõtjatele TA teenuste pakkujad, kelleks on TA asutused ja
ettevõtted, ülikoolid, tehnoloogia arenduskeskused, regionaalsed kompetentsikeskused,
inseneribürood ja muud tehnoloogiaalast arendusteenust pakkuvad organisatsioonid.
Eelnõuga sätestatakse ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetuse tingimused ja
menetlusnormid ning toetuse taotleja, partneri ja toetuse saaja kohustused ning rakendusasutuse ja -
üksuse õigused ja kohustused.
Tegevusi rahastatakse jooksvalt avatud taotlusvooru raames. Toetuse andmist on kavandatud ellu viia
üle-eestilisena ning tõhusa koostöö raames on võimalikud ka TA projektid kahe Euroopa Liidu
liikmesriigi ettevõtjate või Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus
osaleva riigi ettevõtjate vahel.
Toetuse eelarve on 23 196 664 eurot. Eelnõud rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Rakendusuuringute ja tootearenduse projektide rahastamist ning RUP programmi tegevusi jätkatakse
järgmise struktuuritoetuste perioodil.
Eelnõu valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium) ja
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus) koostöös.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid ministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Kaie Nurmik (e-
post:
[email protected], telefon: 6 397 651), rakendusüksuse toetuste keskuse ekspert Alice
Liblik (e-post:
[email protected], telefon 55 696 862), rakendusüksuse ettevõtluse keskuse
rakendusuuringute programmi projektijuht Kaupo Reede (e-post:
[email protected], telefon: 53
304 076). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostasid ministeeriumi välisvahendite osakonna
struktuurivahendite õiguse peaspetsialist Anneli Schmiedeberg (e-post:
[email protected], telefon 6 397 618) ning ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Anne-Ly Normak (e-post:
[email protected], telefon 715 3403) ning rakendusüksuse
vanemjurist Terje Kleemann (e-post:
[email protected], telefon: 6 279 340).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 28 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1) üldsätted;
2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr;
3) toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele;
4) taotluse menetlemine, hindamine ja rahuldamine;
5) taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
6) aruannete esitamine;
7) toetuse maksmise tingimused;
8) toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused.
1. peatükk
Üldsätted
Eelnõu 1. peatükis sätestatakse määruse kohaldamisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemused,
määruses kasutatavad terminid, tõhusa koostöö projektide riigiabi tingimused ja intellektuaalomandi
õiguste jagamise põhimõtted ning vaide esitamise kord. Samuti määratakse rakendusasutus ja -üksus.
Eelnõu § 1 kehtestab, et määruse eelnõuga viiakse ellu “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014–2020” prioriteetse suuna “Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus”
meetme “TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas
spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks” tegevuse “Riigi rahastatavad
koostööstruktuurid” eesmärke.
Toetuse andmisel projektidele lähtutakse rakenduskava kahest peamisest eesmärgist. Rakenduskava
näeb ette, et Euroopa Liidu (edaspidi EL) struktuurifondidest toetatavad tegevused peavad aitama
kaasa Eesti majandusstruktuuri muutumisele teadmistemahukamaks, mis samas toimib ühiskonna
huvides. Nimetatud muutuse läbiviimine peab toetama Eesti teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” ja arengukavas „Eesti ettevõtluse
kasvustrateegia 2014–2020” nimetatud eesmärkide täitmist. Ühtlasi seab rakenduskava eesmärgiks,
et Eesti ettevõtjad pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Eesti
majandusestruktuuri muutumine üldisemalt kui ka ettevõtjate võime pakkuda uuenduslikke ja kõrge
lisandväärtusega tooteid ja teenuseid nõuavad ettevõtjatelt rakendusuuringute ja tootearenduse
läbiviimist ja nende tulemuste majanduslikku rakendamist. Eelnõuga toetatakse ettevõtjaid rahalise
toetusega, et TA tegevusi ellu viia. Peamiselt rakendusuuringud, kuid ka rakendusuuringujärgset
tootearendust, mis on esmakordne ja ainulaadne tegevus ja võib seetõttu tehnoloogilistel põhjustel
ebaõnnestuda. Ettevõtjad, kellel puudub kindlus, kas rakendusuuringutesse ja tootearendusse tehtud
investeeringuid tagasi teenivad, jätavad tihtilugu need TA tegevused tegemata. Riik, toetades
rahaliselt ettevõtjate rakendusuuringuid ja tootearenduse tegevusi, jagab ettevõtjate riski
tehnoloogilistel põhjustel ebaõnnestuda ja motiveerib sellega ettevõtjaid investeerima ja ellu viima
TA tegevusi.
Lisaks sätestatakse eelnõu §-s 1 riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ja neid sätestavad
dokumendid. Määrusega antav toetus võib olla kas riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
651/2014 (edaspidi üldine grupierandi määrus) mõistes, vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni
määruse (EL) nr 1407/2013 (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) mõistes või riigiabi Euroopa
Komisjoni 19. märtsi 2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse
COVID-19 puhangu kontekstis” mõistes.
Eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt on eelnõu § 7 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud tegevustele antav toetus
kas riigiabi üldise grupierandi määruse artiklite 25, 28 või 31 alusel või vähese tähtsusega abi. Eelnõu
§-s 8 sätestatud abikõlblikud kulud on jaotatud plokkideks ning iga plokk vastab kindlale § 7 lõikes
1 nimetatud tegevusele. Abikõlblike kulude kirjeldamisel on aluseks võetud üldise grupierandi
määruses sätestatud abikõlblikud kulud tegevuste lõikes.
Eelnõu § 2 määratleb ära toetuse andmise eesmärgi ja tulemused.
Toetuse andmise eesmärk on ettevõtjate uute ärivõimalustega seotud rakendusuuringute ja
rakendusuuringujärgse tootearenduse mahu kasv, mille tulemusena suureneb ettevõtjate uuest või
oluliselt muudetud tehnoloogiast, tootest või teenusest saadav müügitulu.
COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel toetuse andmine on suunatud ettevõtjatele, kellel on tekkinud
likviidsusprobleemid COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud erandlike
asjaolude tõttu. Sellisel juhul toetatakse nende ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse
projektide elluviimist, mis aitavad ellu viia määruse eesmärki. Võrreldes tavapärase toetuse saajaga
on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse tõttu likviidsusprobleemidaga ettevõtja
toetusmäärad kõrgemad. Kõrgemad toetusmäärad aitavad ettevõtjatel, kellel on olemas võimekus läbi
viia ja äriliselt rakendada rakendusuuringuid ja nendega seotud tootearendust, aga kellel napib
koroonaviiruse tagajärjel likviidseid vahendeid, teostada TA tegevusi. Lisaks loovad uued tooted ja
teenused eelmainitud ettevõtjatele võimaluse, mille abil kriisi lõppemisel taastada või parandada oma
kriisi tõttu halvenenud majandustulemusi.
Toetuse kaasabil suurendatakse Eesti ettevõtjate rakendusuuringute mahtu. Samas on oluline, et
ettevõtjate rakendusuuringutega loodud ja rahastatud uus teadmine jõuaks ettevõtjate ärilisse
rakendusse. Seetõttu on toetuse andmise eesmärk suurendada ka rakendusuuringutele järgneva
tootearenduse tegevuse, millega töötatakse välja lõpptoode, mahtu. Rakendusuuringutele järgnev
tootearendus võib olla osa algselt ühisest rakendusuuringute ja tootearenduse tegevusest, mille
eesmärk on välja arendada uus ja tehnoloogiamahukas lõpptoode või –teenus. Samas võib
rakendusuuringujärgne tootearendusprojekt sisaldada ka varasemate rakendusuuringute teadmist,
mida kasutatakse ettevõtja ärilisest vajadustest lähtuva uue ja tehnoloogiamahuka lõpptoote või –
teenuse arendamiseks.
Toetuse andmise tulemusena:
1) suureneb TA tegevusega tegelevate ettevõtjate arv;
2) kasvab ettevõtjate TA tegevusega tegelevate töötajate arv;
3) arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ettevõtja jaoks uus või oluliselt muudetud
tehnoloogia, protsess, toode või teenus;
4) soodustatakse teadmussiiret teadus- ja arendusasutuste (edaspidi TA asutus) ja ettevõtjate vahel;
5) kasvab ettevõtjate immateriaalne põhivara ja väärtust intellektuaalomandi kaudu;
6) kasvab Eesti teadus- ja arendusasutuste tulu rakendusuuringute ja tootearenduse teenuste müügist;
7) kasvab COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel toetust saanud ettevõtja likviidsus.
Teadmussiire ettevõtjate ja TA asutuste vahel toimib kahepoolselt. Ühelt poolt aitab TA asutustes
loodud teadmine, mida rakendatakse ettevõtjate uute toodete ja teenuste väljatöötamisel tõsta
ettevõtjate ja seeläbi Eesti majanduslikku konkurentsivõimet. Teisalt annab teadmine ettevõtjate
vajadustest TA asutustele uusi teadus- ja uurimisteemasid.
Ettevõtjate väärtust intellektuaalomandi mõistes on otsene ja kaudne. Otsene väärtus seisneb ettevõtja
omanduses olevate patentide, kaubamärkide ja tööstusomandi väärtuses. Kaudne väärtus, mida
otseselt rahaliseks väärtuseks ümber arvutada ei saa, avaldub ettevõtja maines. Intelektuaalomandi
omamine näitab, et ettevõtja tegeleb TA tegevusega ja osakab selle tulemusi ka majanduslikult
rakendada.
Pikemas perspektiivis muutuvad toetusprojektide elluviimise tulemusena Eesti ettevõtjad
majanduslikult edukamaks ja jätkusuutlikumaks. Ettevõtjate majanduslik edukus ja jätkusuutlikkus
väljendub:
kõrgema lisandväärtuse loomises;
toodete ja teenuste müügist saadava kõrgema müügitulu teenimises;
töötajatele kõrgema töötasu maksmises;
ettevõtja Eestis ja rahvusvaheliselt paranenud kuvandis;
riigile tasutud maksude suurenemises ja selle tulemusel riigi maksulaekumiste kasvus.
Lõikes 4 on esitatud meetme tasandi väljundnäitajad. Toetust saanud projektide elluviimise tagajärjel
kasvavad erainvesteeringud koos riigi toetusega innovatsiooni või TA tegevuse projektidesse. Juhul
kui toetusega viiakse ellu tootearenduse tegevusi, siis panustab projekt vähemalt ühte järgmisesse
meetme väljundnäitajasse:
1) erainvesteeringud koos riigi toetustega innovatsiooni või TA tegevuse projektidesse;
2) tehnoloogia arenduskeskustesse ja klastritesse kuuluvate toetust saanud kasvualade ettevõtete
arv;
3) toetatud ettevõtjad kes on tutvustanud ettevõtja jaoks uut toodet või teenust;
4)toetatud ettevõtjad, kes on tutvustanud turu jaoks uut toodet või teenust.
Tehnoloogia arenduskeskused (edaspidi: TAK) ja klastrid võivad olla ettevõtja rakendusuuringute ja
tootearenduse TA teenuse pakkujateks või partneriteks. Sellisel juhul panustab projekt ka meetme
väljundnäitajasse - TAK-idesse ja klastritesse kuuluvate toetust saanud kasvualade ettevõtete arv.
Lõikes 5 toodud välja Covid-näitjad, millesse COVID-19 raamistiku alusel riigiabi saavad projektid
panustavad. Nendeks Covid-näitajateks on:
1) CV20- VKEde käibekapitali toetuse maht;
2) CV22- VKEde arv, kes on saanud käibekapitali toetust
2) CV33- COVID-19 vastases võitluses osalevate toetust saanud üksuste arv.
Eelnõu § 3 nimetab meetme rakendusasutuse ja rakendusüksuse.
Määruse rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid ministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kellele on vastavalt struktuuritoetuse seadusele rakendusüksuse
ülesanded andud korraldusasutuse juht ja kellega on sõlmitud vastavate ülesannete täitmiseks
haldusleping.
Eelnõu § 4 koondab määruses läbivalt kasutatavad terminid.
Määruses on lahti seletatud 14 terminit, mis on asjakohased ja vajalikud määruse rakendamiseks.
Esitatud terminite defineerimisel on lähtutud üldise grupierandi määrusest ning Frascatti
käsiraamatust. Samas on termineid täpsustatud ja kitsendatud. Näiteks sõnastab üldine grupierand
rakendusuuringute mõiste järgmiselt – rakendusuuring on kavandatud uuringud või kriitilised
uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või
teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või
teenuseid. Rakendusuuring hõlmab vajalike komplekssete süsteemide komponentide loomist ning
võib sisaldada prototüüpide konstrueerimist laboris või olemasolevaid süsteeme simuleerivas
keskkonnas, samuti katsetootmisliine. Antud sõnastus defineerib ainult rakendusuuringu
tehnoloogilise sisu. Eelnõu on suunatud ettevõtjatele ja nende rakendusuuringute abil
majandustulemuste paranemisele. Seetõttu on rakendusuuringute terminit kitsendatud. Määrusega
toetatakse neid rakendusuuringu projekte, mis vastavad eelpool toodud tehnoloogilistele
parameetritele ja millel on kindlaks määratud praktiline rakendus ja ettevõtjast tellija, kes kasutab
saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil.
Eelnõu mõistes on TA asutused kõik teadusorganisatsioonid, teadmisi levitav organisatsioonid,
teadusasutused ja muud sarnased organisatsioonid, mis vastavalt üldise grupierandi määrusele ülikool
või uurimisinstituut, tehnoloogiasiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele
keskendunud füüsiline või virtuaalne koostööüksus, mille peamine eesmärk, olenemata tema
õiguslikust staatusest või rahastamisviisist, on sõltumatult teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid
või tootearendust või levitada õpetamise, avaldamise või teadmussiirde kaudu laialdaselt sellise
tegevuse tulemusi. Siinkohal ei ole oluline, kas TA asutus on eraõiguslik või riiklik organisatsioon
või asutus.
Määrusega sõnastatakse ka väljaspool Tallinna ja Harjumaad tegutseva ettevõtja mõiste. Väljaspool
Tallinna ja Harjumaad tegutsev ettevõtja on ettevõtja, kes viib projekti ellu väljaspool Tallinna ja
Harjumaad. Juhul kui ettevõtja märgib projekti elluviimise kohaks mitte Tallinna ja Harjumaa, tuleb
tal seda taotluses põhjendada, tuues ära need tegevused või projektiga seotud ettevõtja harukontorid,
tootmisüksused, jne mis asuvad väljapool Tallinna ja Harjumaad.
Eelnõu § 5 sõnastab koostööprojektide elluviimise tingimused. Koostööprojektide tingimused
lähtuvad Euroopa Komisjoni 27. juuni 2014 teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning
innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku ” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–29) (edaspidi TAI
raamistik) raamistiku sätetest, mille järgimisel ei saa ettevõtja kaudset riigiabi.
Eelnimetatud nõude järgimine on oluline selleks, et toetuse saaja ja partnerid ei saaks soodsatest
koostöötingimustest tulenevalt TA asutuste kaudu kaudset riigiabi. Vastav nõue võimaldab ühtlasi
toetuse saajal, partneritel ning TA asutustel leppida omavahel kokku, kas viimane panustab projekti:
a) lepinguliste teadusteenuste osutamise ning teadusuuringute teostamise kaudu, ning mis puhul
järgitakse TAI raamistiku punkti 2.2.1. ning kolme pakkumuse küsimise nõuet;
b) või koostöö kaudu, mis puhul järgitakse TAI raamistiku punkti 2.2.2. ning TA asutuse kulud
hüvitatakse tegelike kulude alusel.
Juhul kui toetuse saaja ja TA asutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse saaja soodsatest
koostöötingimustest tulenevalt teadusasutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks
järgmistest tingimustest:
1) osalev toetuse saaja ja partnerid kannavad kõik projekti kulud;
2) koostööprojekti tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib laialdaselt levitada,
või kui TA asutuse tegevuse tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused antakse TA asutusele
täielikult üle;
3) kõik koostööprojekti tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused ja nendega seotud
kasutusõigused jagatakse osapoolte vahel viisil, mis kajastab asjakohaselt nende poolt läbiviidavaid
tegevusi, sissemakseid ja huve;
4) TA asutusele makstakse tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest
turuhinnale vastavat tasu, kui teadusasutus annab nimetatud intellektuaalomandi õigused üle või
võimaldab projektis osalevale toetuse saajale või ettevõttest partnerile neile juurdepääsu.
5) TA asutusele mastavast tasust võib maha arvata osaleva toetuse saaja või ettevõttest partneri poolt
teaduspartneri nimetatud projektis läbiviidud tegevuse kulude katteks tehtud rahalise või
mitterahalise sissemakse väärtuse absoluutsumma.
Lisaks tuleb välja tuua, et TA asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi
õiguste eest makstav tasu vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab TA asutusel kõnealustest
intellektuaalomandi õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks
järgmistest tingimustest:
1) tasu suurus on kindlaks määratud konkurentsil põhineva avatud, läbipaistva ja
mittediskrimineeriva müügitehingu tulemusena;
2) sõltumatu ekspert kinnitab oma hinnangu põhjal, et tasu suurus on vähemalt võrdne turuhinnaga;
3) TA asutus tõendab, et ta on pidanud tasu üle turutingimustel läbirääkimisi koostöölepingu
sõlmimise hetkel maksimaalse majandusliku kasu saamiseks, võttes samal ajal arvesse oma
põhikirjalisi eesmärke;
4) juhtudel, kus koostööleping annab koostööprojektis osalevale toetuse saajale või partnerile
koostööprojektis osaleva TA asutuse tegevuse tulemusena tekkivate intellektuaalomandi õiguste
suhtes eesõiguse, on TA asutusel õigus küsida kolmandatelt isikutelt pakkumisi ja koostööprojektis
osalev toetuse saaja või partner peab kolmandalt isikult soodsama pakkumise saamisel makstava tasu
suurust vastavalt suurendama.
Eelnõu §-s 6 sätestatakse vaide esitamise õigus ning vaideorgan.
Rakendusüksuse või -asutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt struktuuritoetuse
seaduse §-le 51. Vaideid lahendab rakendusasutus. Kui rakendusüksuse toimingu või otsuse peale
esitatakse vaie, siis tuleb see esitada rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele. Vaideid lahendatakse
tuginedes haldusmenetluse seadusele. Enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb läbida
vaidemenetlus.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse, projekti
abikõlblikkuse perioodi, toetuse piirmäära ja osakaalu ning nendega seotud tingimused.
Eelnõu § 7 nimetab määruse raames toetatavad tegevused.
Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada määruse §-is 2 toodud eesmärke ja tulemusi.
Toetatavateks tegevusteks on:
1) rakendusuuringu läbiviimine;
2) tootearenduse läbiviimine;
3) rakendusuuringu või tootearenduse tegevusele teostatavusuuringu läbiviimine;
4) rakendusuuringu või tootearenduse tegevuste tulemusel valminud intellektuaalomandi esmakaitse
taotlemine;
5) rakendusuuringu või tootearenduse tegevuse elluviimiseks vajalik toetuse saaja või äriühingust
partneri töötajate koolitamine.
Eelnõus on rakendusuuringute mõiste defineeritud vastavalt Euroopa Komisjoni Teadus- ja
arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikule (2014/C 198/01). Ettevõtjad
saavad oma arendustöö tehnoloogilise taseme hindamiseks kasutada tehnoloogilise valmiduse
tasemete (edaspidi: TRL) skaalat.2 Siinkohal tuleb välja tuua, et lähtudes nii valdkondlikest
eripäradest kui ka asjaolust, et arendustöö on alati millegi uue või uutmoodi tegemine, siis projekti
tegevuste lõpliku tehnoloogilise taseme määrab ära valdkondlik ekspertiis. Rakendusuuringu ja
tootearenduse tegevused paigutavad üldjuhul TRL skaalal vahemikku TRL3–TRL8.
TRL 3 – oluliste näitajate ja kontseptsiooni katseline tõestus. Selgitus: Alustatakse aktiivsete
analüütiliste ja laboratoorsete uuringutega. Näidatakse tehnoloogia üksikute komponentide tehnilist
teostatavust piisavate andmete põhjal.
TRL 4 – tehnoloogia komponentide töö on kontrollitud laboris. Selgitus: Viiakse läbi tehnoloogia
oluliste komponentide projekteerimine, arendamine ja nende laboris testimine. Tehnoloogia põhilised
komponendid suudavad koos toimida. Viiakse läbi katsed täiemahuliste probleemide või
andmekogudega, valmis on suhteliselt ebatäpne prototüüp, võrreldes eeldatava lõpptootega.
TRL 5 – tehnoloogia on kontrollitud asjakohases keskkonnas. Selgitus: Tehnoloogiat testitakse
põhjalikult laboris ja asjakohases simuleeritud keskkonnas. Tehnoloogia põhilised komponendid on
omavahel integreeritud. Valmis on suhteliselt täpne prototüüp, võrreldes eeldatava lõpptootega.
TRL 6 –tehnoloogia on demonstreeritud asjakohases keskkonnas. Selgitus: Tehnoloogia edasine
arendamine toimub lähtuvalt reaalsetest probleemidest. Tehnoloogia on osaliselt integreeritud
olemasolevate süsteemidega, loodud on piiratud mahus dokumentatsioon. Tehnoloogia võimalikkus
on täielikult tõendatud asjakohases simuleeritud keskkonnas.
TRL 7 – tehnoloogia (prototüüp) on testitud ja demonstreeritud. Selgitus: Tehnoloogia
demonstreerimine töökeskkonnas. Tehnoloogia on täielikult toimiv või peaaegu toimiv, selle enamik
komponente on kättesaadavad demonstreerimiseks ja testimiseks ning on hästi integreeritud
lisateenustega. Olemas on piiratud mahus dokumentatsioon.
TRL 8 – tehnoloogia on valmis ja kontrollitud. Selgitus: Tehnoloogia arendamine on lõpetatud, see
on täielikult tööks valmis ja integreeritud vajaliku riist- ja tarkvarasüsteemidega. Enamus kasutaja,
koolituse ja hooldusdokumentatsioonist on valmis. Tehnoloogia kogu funktsionaalsus on testitud nii
simuleeritud kui töökeskkonnas. Tehnoloogia vastab kõigile eeldatud nõuetele ja
spetsifikatsioonidele ning täidab oma otstarvet.
Teostatavusuuring on rakendusuuringu või tootearenduse projekti potentsiaali hindamine ja analüüs,
mille eesmärk on toetada otsuste tegemise protsessi, tehes objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks
projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning samuti selgitades välja projekti
elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated. Rakendusuuringud ja tootearendus on
pikaajalised ja kallihinnalised tegevused. Seetõttu on oluline, et neid rakendusuuringute ja
tootearenduse projektid oleks ühelt poolt tehnoloogiliselt hästi ettevalmistatud. Teiselt poolt peaks
enne projekti algust olema ettevõtjal teadmine, kas arendustöö käigus valmiv uus toode, teenus,
protsess või tehnoloogia on majanduslikult tasuv ja turul konkurentsivõimeline, et selle põhjal
otsustada, kas projekti ellu viia või mitte.
2
European Commission Decision C (2014) 4995 of 22 July 2014. Horizon 2020 Work Programme 2018-2020: 19. General Annexes: Annex
G.
Intellektuaalomandi esmakaitse taotlemise kulude katteks ning koolituseks saab toetust taotleda vaid
juhul, kui projekti hõlmab ka rakendusuuringu või tootearenduse läbiviimist. Eraldiseisvana
intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisega seotud tegevusi ning koolitustegevusi määruse raames
ei rahastata.
VKEde puhul on intellektuaalomandi esmakaitse taotlemiseks võimalik anda toetust kas vähese
tähtsusega abina või üldise grupierandi määruse artikli 28 alusel. Suurettevõtete puhul toetatakse
intellektuaalomandi esmakaitsega seotud tegevusi vaid vähese tähtsusega abina.
Eelnõuga toetatavad koolitused peavad olema otseselt seotud rakendusuuringu või tootearenduse
läbiviimisega. Projekti raames läbiviidavad koolitused peavad aitama ettevõtjatel, kas teostada
rakendusuuringuid ja tootearendustegevusi või rakendada nimetatud tegevust oma äritegevuses.
Toetatavad rakendusuuringud ja tootearenduse projektid vältavad tavapäraselt vähemalt kolm aastat
ja rohkem. Samas tehnoloogia ja sellega seotud võimalused uuenevad pidevalt, luues uusi ja
täiendavaid kasutusvõimalusi. Seetõttu on saavad projekti läbiviivad ettevõtjad taotleda toetust ka
tehnoloogiaalastele koolitustele. Toetusmeetme eesmärk on ettevõtjate TA tegevuste mahu kasv,
koolituste kaudu saavad ettevõtjad omandada neid uusi tehnoloogilisi teadmisi, mida saab lisaks
olemasolevale projektile kasutada ka järgnevates rakendusuuringute ja tootearenduse projektides.
Lisaks tuleb koolituste puhul järgida täiskasvanute koolituse seaduses (edaspidi TäKS) toodud
tingimusi. TäKSi § 15 lõike 2 kohaselt on riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarve ning struktuurifondi
vahenditest lubatud rahastada või hüvitada üksnes täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavat
täienduskoolitust, mis vastab TäKSis kehtestatud nõuetele.
Eelnõu § 7 sätestab lisaks, et tootearenduse või rakendusuuringu projekte saab ellu viia ka tõhusa
koostöö raames, tuues välja tingimused, millal projekt hõlmab tõhusat koostööd. Tingimused on
võetud üle üldise grupierandi määrusest.
Kuna määruse raames toetatakse ka rakendusuuringu- ja tootearenduse projektide elluviimist ka
koostööprojektidena kahe liikmesriigi ettevõtjate või liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigi ettevõtjate vahel, siis on eelnõu § 7 lõikes 4 sätestatud, et sellisel puhul peab tegevus
vastama järgmistele tingimustele:
tegevus edendab programmi piirkonda;
ERFist, Ühtekuuluvusfondist, EAFRDst või EMKFist pärit kogusumma, mis on programmi
raames eraldatud väljaspool programmipiirkonda toimuvale tegevusele, ei ületa 15 % ERFi,
Ühtekuuluvusfondi, EAFRD või EMKFi toetusest programmi vastuvõtmise aegse prioriteedi
tasandil;
seirekomisjon on asjaomased tegevused või tegevustüübid heaks kiitnud;
programmi ametiasutuste kohustusi seoses tegevuse juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega
täidavad selle programmi eest vastutavad ametiasutused, mille raames tegevust toetatakse, või
nad sõlmivad kokkulepped piirkonna ametiasutustega, kus tegevust teostatakse.
Eelnõu § 8 määratleb määruse abikõlblikud kulud ja seonduvad tingimused.
Kulud on abikõlblikud, kas kindlasummaliste maksete alusel, juhul kui projekti raames taotletakse
toetust teostatavusuuringu läbiviimiseks, või kuludokumentide alusel, kui toetust taotletakse
rakendusuuringu või tootearenduse läbiviimiseks või intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisega
seotud kulude katteks.
Kuna teostatavusuuringud on tootearendust ja rakendusuuringut ettevalmistavad lühiajalised ja
kindlale probleemile keskendunud tegevused, mille käigus saadakse uut teadmist, kas plaanitud
projekt on tehnoloogiliselt ja äriliselt põhjendatutud ning teostatav, siis toetuse andmisel kasutatakse
Euroopa Komisjoni poolt võimaldatud lihtsustusi toetuse andmisel eelarve kava alusel
kindlasummalise maksena. Kindlasummalise makse suurusele on eelnõue §-i 10 lõikes 2 seatud
ülempiiriks 20 000 eurot. Tagamaks kooskõla riigiabi reeglitega on teostatavusuuringu abikõlblikud
kulud loetletud eelnõu § 8 lõikes 6 ja nende määratlemisel on lähtutud üldise grupierandi määruse
artiklist 25. Täiendavalt on sätestatud eelnõu § 14 punktis 17, et kindlasummalise maksena toetuse
taotlemisel on taotleja kohustatud esitama koos taotlusega tõendid ja selgitused, et eelarve
koostamisel aluseks olevad kulud on eelarvestatud säästlikult ja otstarbekalt. Sätte eesmärgiks on
lihtsustada toetuse taotlejate ja rakendajate jaoks lühiajaliste ning väikesemahuliste
teostatavusuuringute läbiviimist.
Abikõlblikud on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud,
mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 “Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 sätestatud kulu
abikõlblikkuse ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele. Kuna ühendmääruse § 5 lõikeid 2
ja 4 ei kohaldata projektidele, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013 artikli 61 lõike 7 punktide c kuni g alla ja sama määruse artikli 61 lõike 8 alla, siis
projektidele puhastulu teenimisega seotud reegleid ei kohaldata, sest kogu toetus on vähese tähtsusega
abi või riigiabi.
Lisaks sätestab eelnõu § 8 lõikes 3 perioodi, mille jooksul peab abikõlbliku kulu eest olema tasutud.
Vastavalt eeltoodule peab abikõlblik kulu olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45
kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril
2023. a. Abikõlbliku kulu eest tasumisel pärast eelnõus sätestatud tähtaegu, ei ole kulu võimalik
struktuurivahenditest hüvitada.
Projekti abikõlblikud kulud on eelnõu tekstis seotud toetatavate tegevustega. Abikõlblikud kulud on
sätestatud iga tegevuse lõikes eraldi. Ka kindlasummalise makse alusel projekti kulude hüvitamisel
tuleb jälgida, et projekti eelarve sisaldaks vaid määruses sätestatud antud tegevuse abikõlblikke
kulusid.
Projekti toetuse saaja ja partnerid saavad panustada projekti tegevustesse teenuste sisseostmise ning
tegelike kulude alusel tekkivate personalikulude kaudu. Personalikulude kaudu panustamine
tähendab seda, et toetuse saaja või projekti partner saab viia projekti tegevuse teenuse sisseostmise
asemel ise läbi ning saada selle eest tasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.
Menetluse lihtsustamiseks on toodud säte, mille kohaselt on abikõlblikud on üksnes
pangaülekandega tasutud kulud, välja arvatud juhul, kui toetust antakse seadmete ja vahendite
amortisatsiooni kulu katteks. Sellisel puhul tuleb lähtuda üldise grupierandi määruses sätestatust.
Nimetatud sätete eesmärk on tagada rakendamise läbipaistvus ja kuluefektiivsus nii toetuse saajate
kui ka teiste rakendussüsteemi osapoolte jaoks.
Eelnõu §-s 9 sätestatakse projektide abikõlblikkuse perioodi pikkus.
Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad
projekti tegevused algama ja lõppema, tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 2023.
aasta 31. detsembril. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud kuupäevast, kuid mitte varem, kui taotluse rakendusüksuses registreerimise
kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.
Eelnõu § 9 lõige 3 täpsustab, et juhul kui toetust taotletakse üksnes teostatavusuuringu läbiviimiseks
on projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalseks pikkuseks kuus kuud.
Samuti nähakse ette, et juhul kui projekti raames taotletakse üldise grupierandi mõistes riigiabi, peab
projektil olema ergutav mõju – taotleja ei tohi alustada projekti tegevustega või võtta kohustusi
nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. COVID-19 raamistiku
alusel taotletava riigiabi ja vähesetähtsusega abi korral ei tohi taotleja alustada projekti tegevustega
enne taotluse esitamist rakendusüksusele.
Eelnõu §-s 10 määratakse toetuse maksimaalne summa, osakaal ning seonduvad tingimused.
Rakendusuuringu või tootearenduse projekti läbiviimiseks taotletava toetuse minimaalne summa on
100 000 eurot ja maksimaalne summa on 3 miljonit eurot ühe projekti kohta.
Juhul kui toetust taotletakse üksnes teostatavusuuringu läbiviimiseks on maksimaalne toetuse summa
ühe projekti kohta 20 000 eurot.
Eelnõu §10 lõigetes 3–7 on sätestatud toetatavate tegevuste toetuse määrad lähtuvalt toetuse saaja ja
partneri tüübist ning suurusest ja projekti raames toetatavatest tegevustest. Juhul kui toetust
taotletakse vähese tähtsusega abina või COVID-19 raamistiku alusel on rakendusuuringu ja
tootearenduse tegevuste toetuse määraks väljaspool Tallinna ja Harjumaad tegutsevatel ettevõtjatel
80% ja Tallinna ja Harjumaa ettevõtjatel 70%. Intellektuaalomandi esmakaitse ja koolituste puhul
on ka vähese tähtsusega abina toetuse andmisel toetuse määraks 50%.
3. peatükk
Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
Peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse taotlemine, millistele nõuetele peavad vastama nii
taotleja kui ka partner, millised on taotleja kohustused ning millistest riigiabi piirangutest ja reeglitest
tuleb kinni pidada.
Eelnõu § 11 sätestab, kuidas toimub toetuse taotlemine.
Antud paragrahvis on määratletud, et tegemist on jooksva taotlusvooruga ning taotlusvooru puudutav
vajalik informatsioon avaldatakse rakendusüksuse veebilehel. Samuti sätestatakse, kuidas toimub
taotlusvooru peatamine.
Oluline osa toetuse taotlemisest on taotlejate kohustus läbida enne taotluse esitamist rakendusüksuse
eelnõustamine. Eelnõustamise käigus vaadatakse, kas plaanitavad tegevused tunduvad teostatavad ja
tulemused saavutatavad. Projektide puhul, mis hõlmavad üksnes teostatavusuuringu läbiviimist ei
ole eelnõustamine toetuse taotlejale kohustuslik. Sealjuures on oluline rõhutada, et eelnõustamine ei
tähenda taotlejale hinnangu, vaid soovituste andmist. Eelnõustamise läbimine ei anna taotlejale eelist
taotluste hindamisel ning eelnõustamisel antud seisukohad, arvamused ei ole rakendusüksusele
hilisemas menetluses siduvad.
Lisaks nähakse §-iga 11 ette, et väljaspool Tallinna ja Harjumaad tegutsevate ettevõtjate projektide
eelarve on 11 600 000 eurot ja kuue kuu möödumisel alates määruse jõustumisest võib rakendusüksus
väljaspool Tallinna ja Harjumaad tegutsevate ettevõtjate projektide eelarve vabajääki kasutada ka
Tallinnas ja Harjumaal tegutsevate ettevõtjate projektide rahastamiseks.
Eelnõu §-s 12 esitatakse nõuded taotlejale ja partnerile.
Vastavalt eelnõu tingimustele saab toetuse taotlejaks olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing.
Taotlejal on õigus projekti elluviimisesse kaasata ka partnereid, kelleks saavad olla äriühingud, muud
eraõiguslikud juriidilised isikud või TA asutused.
Eelnõu § 12 sätestab samuti vähese tähtsusega abi ning üldise grupierandi määrusest tulenevad
piirangud taotlejale ning partnerile. Üldise grupierandi määruse kohaselt ei anta abi taotlejale, kes on
raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes või kelle suhtes on
Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga
kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus ja see otsus on tähtaegselt täitmata. COVID-
19 raamistiku alusel abi saav ettevõtja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruses
mõistes seisuga 31. detsember. 2019.a. Nimetatud kitsendus ei kehti ettevõtjatele, kes on üldise
grupierandi määruse I lisa tähenduses mikro- või väikeettevõtjad, tingimusel, et nende suhtes ei ole
algatatud pankrotimenetlust ja ta ei ole saanud päästmis- ega ümberkorraldamisabi. Euroopa
Komisjon on seda erandit tehes arvestanud, et nende ettevõtjate väiksusest ja piiratud piiriüleste
tehingutest tulenevalt ei moonutata seeläbi konkurentsi siseturul ega mõjutata Euroopa Liidu sisest
kaubavahetust.
Vähese tähtsusega abi arvestust peetakse abi saaja kohta, mis tähendab seda, et taotlejale, partneritele
kõigi erinevate meetmete kaudu antud vähese tähtsusega abi peab vastama §-s 12 sätestatud
tingimustele. Sealjuures on oluline jälgida piiranguid, mis kehtivad kontserni kuuluvatele partneritele
vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhete korral.
Eelnõu § 12 lõike 3 punktis 6 nähakse ette nähakse ette, et ettevõtja või projekti ettevõtjast partner,
kellel on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud erandlike asjaolude tõttu
kannatanud likviidsusprobleemid võib saada toetust COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel. Sellisel
juhul ei tohi taotleja või projekti partneri muudest allikatest antud abi koos käesoleva määruse alusel
taotletava toetusega ei ületa 800 000 eurot. COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel toetust taotlev
ettevõtja peab taotluses ära näitama mil moel ja määral on koroonakriis tema ettevõttele
likviidsusprobleeme põhjustanud. Toetuse taotlemisel hinnatakse, kas need mõjud on piisavad, et
ettevõtja või ta parter võiks saada COVID-19 riigiabi, ühtlasi kontrollitakse, kas taotletav
toetussumma koos muudest allikatest saadud COVID-19 riigiabi summadega ei ületaks 800 000 euro
piiri.
Eelnõu § 12 lõike 3 punktis 7 sätestatakse, et COVID-19 raamistiku osa 3.6 alusel saab kõrgema
toetusmääraga toetust taotleda COVID-19 haigust põhjustava koroonaviirusega võitlemisega seotud
teadus-arendustegevuseks juhul, kui abisaaja võtab kohustuse anda mittediskrimineerivatel
turutingimustel lihtlitsentse kolmandatele isikutele Euroopa Majanduspiirkonnas. Tallinnas ja
Harjumaal projekti elluviiva ettevõtja toetusmäär on 70 protsenti ja väljaspool Tallinna ja Harjumaad
projekti elluviiva ettevõtja toetusmäär 80 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
Eelnõu §-s 13 tuuakse välja taotleja kohustused. Lisaks loetelus toodule on taotleja kohustatud täitma
ka struktuuritoetuse seaduses sätestatud kohustusi.
Eelnõu §-s 14 sätestatakse nõuded taotlusele.
Lisaks taotluse menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele peab taotlus muuhulgas
sisaldama kirjeldust selle kohta, kuidas planeeritavad tegevused panustavad käesolevas määruses
toodud eesmärkide ja tulemuste ning meetme väljundnäitajate saavutamisesse; taotleja projektiplaani
toetuse taotlemisel rakendusuuringu või tootearenduse tegevusteks, milles esitatakse ülevaade
tellitavate/läbiviidavate rakendusuuringute ja/või tootearenduse mahust ja sisust. Projektiplaan
sisaldab tegevuskava, kus on kirjeldatud rakendusuuringu või tootearenduse põhieesmärgid, uuringu
teaduslik uudsus, peamised meetodid, eeldatavad tulemused ja nende rakendamine. Projektiplaanis
peab sisalduma info uuringu läbiviijate kohta ning juhul kui uuring tellitakse teenusena sisse siis peab
projektiplaanis sisalduma info uuringut läbiviiva TA partneri uurimisrühma või teadlaste ja
insenertehniliste töötajate kohta ja koostööst tekkiv lisaväärtus; taotleja äriplaan vastavalt
rakendusüksuse kehtestatud näidisele rakendusuuringu või tootearenduse tulemuste kasutamise
kohta.
Kindlasummaline makse on kulude hüvitamine otsuses määratud kindlas summas toetuse ühekordse
maksena teostatavusuuringuks toetuse taotlemisel ning selle väljamaksmise eelduseks on tegevuse
eesmärkide ja tulemuste täielik saavutamine – teostatavusuuringu läbiviimine ja uuringu aruande
esitamine EASile. Vajadusel saab toetuse taotleja teostatavusuuringu eesmärgi ise taotlusesse kirja
panna, tuues samas ka välja millised dokumendid ta esitab tõendamaks, et teostatavusuuringu
tegevuse eesmärk on saavutatud. Kindlasummalise makse alusel toetuse maksmise puhul toetuse
saaja kuludokumente ei esita, vaid toetuse saajale tehakse makse määratud kindlasummalise makse
summas. Projektis on võimalik planeerida üks kindlasummaline makse. Juhul kui toetust taotletakse
lihtsustatud kuluhüvitusviiside alusel, siis peab taotlus sisaldama kindlasummalise makse puhul
väljundindikaatorit koos alg- ja lõpptasemega, saavutatavaid tulemusi ja nende tulemuste
saavutamise tõendamise alused. Täiendavalt tuleb taotlejal esitada ka tõendid või selgitused, et kulu
on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega.
Juhul kui toetus panustab koroonaviiruse haiguse COVID-19 leevendamisesse või tagajärgedega
võitlemisse tuleb taotlejal taotluses see seos ära näidata. Euroopa Komisjoni on selleks välja töötanud
vastavad näitajad. Kooskõlas Rahandusministeeriumi juhendi ja määruse eesmärgi, tegevuse ja
toetuse saajatega on koroonaviiruse haiguse COVID- näitajad, millesse toetusmeetmega panustakse:
1) CV20 toetus väike ja keskmise suurusega ettevõtjate käibekapitaliks;
2) CV33 üksused, mida toetatakse COVID-19 vastases võitluses.
4. peatükk
Taotluse menetlemine, hindamine ja rahuldamine
Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise ning taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks
tunnistamise tingimusi, projektide valikukriteeriumeid ja valiku korda. Peatükk sätestab ka
tingimused ja korra hindamiskomisjoni moodustamiseks, taotluse rahuldamiseks, rahuldamata
jätmiseks, osaliseks või kõrval tingimustega rahuldamiseks ning taotluse rahuldamise otsuse
muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks.
Eelnõu § 15 kirjeldab, kuidas toimub taotluse menetlemine.
Taotluse menetlemine koosneb taotluse registreerimisest, taotluse menetlusse võtmisest või
menetlusse võtmata jätmisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, selgituste ja
lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotluste hindamisest, hinnangu
andmisest riigiabi osas ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
Rakendusüksus hindab taotluse menetlemise käigus ühtlasi, kas kõik tegevused, milleks toetust
taotletakse on kooskõlas riigiabi reeglitega. Juhul kui tegevused ei vasta riigiabi nõuetele nõustab
rakendusüksus taotlejat riigiabi küsimustes, tuues välja kitsaskohad ja pakkudes taotlejale lahendusi.
Antud paragrahvis sätestatakse taotluse menetlusprotsessi käigus rakendusüksuse poolt läbiviidavad
tegevused ja tähtajad. Näiteks lõige 3 sätestab, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva
ning põhjendatud juhtudel on rakendusüksusel õigus tähtaega pikendada kuni 10 tööpäeva võrra.
Eelnõu § 16 sätestab, millistel tingimustel on võimalik taotleja, partner ja taotlus nõuetele vastavaks
tunnistada, samuti asjaolud, mille esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Vastavaks
tunnistamise menetluse läbimise kohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse 21.08.2014. a määrusest nr 133
„Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused
toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste menetlemise määrus), mille
§ 8 lõike 1 kohaselt on üheks taotluse rahuldamise otsuse tegemise tingimuseks taotleja, partneri ja
taotluse vastamine toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud nõuetele.
Eelnõu §id 17 ja 18 sätestab kuidas toimub taotluste hindamine, mis hõlmavad rakendusuuringu või
tootearendusi tegevusi. Eelnõu §-i 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt moodustab rakendusüksus taotluste
hindamiseks hindamiskomisjoni, kooskõlastades selle koosseisu eelnevalt rakendusasutusega.
Rakendusüksusel on kaasab taotluste hindamisesse projekti valdkonna tehnoloogia- ja
majanduseksperte. Nii hindamiskomisjon kui ka eksperdid peavad vastama struktuuritoetuse seaduse
§ 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele. Taotluste hindamismetoodika kinnitab rakendusüksus
kooskõlastatult rakendusasutusega ning avalikustab hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise
päeval enda kodulehel.
Paragrahvi 17 lõikes 5 on sätestatud hindamiskomisjoni ülesanded, milleks on:
1) teha rakendusüksusele ettepanekud projektide rahastamiseks, osaliseks või kõrvaltingimustega
rahastamiseks või rahastamata jätmiseks;
2) teha rakendusüksusele ettepanekuid läbirääkimiste pidamiseks toetuse suuruse ja taotluse sisu
muutmiseks ning projektidele täiendavate tingimuste seadmiseks;
3) analüüsida projektide edukust ja kvaliteeti ning teha põhjendatud juhtudel rakendusüksusele
ettepanekud läbirääkimiste pidamiseks taotlejaga projektide eesmärkide, tegevuskava või eelarve
muutmiseks;
Taotlusi, mis hõlmavad kas rakendusuuringut või tootearendust ja nendega seotud § 7 lõikes 1
nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel.
Tabel 2. Rakendusuuringu või tootearenduse projektid valikukriteeriumid
Valikukriteeriumid Osakaal koondhindest
1. projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele, sealhulga
projekti mõju Eesti ettevõtjate TA investeeringute
suurendamisele, projekti seotust ja mõju Eesti majandusele
tervikuna, projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule 25%
arengule, projekti mõju valdkondade-ülesele koostööle ja seeläbi
loodavale lisandväärtusele, projekti mõju nutika
spetsialiseerumise kasvualade eesmärkide täitmisesse
2. projekti majanduslik mõju ja efektiivsus, sealhulgas projekti
majanduslikku vajalikkust ja põhjendatust taotlejale ja
partneritele, projekti elluviimisega kaasnevat majanduslikku tulu,
taotleja ärimudeli muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku
40%
tulu tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite
võimekus äriplaani ellu viia ja projekti tulemusi äriliselt
rakendada ning projekti eelarve põhjendatust ja taotleja
võimekust rahastada projekti tulemuste rakendamist
3. projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus, sealhulgas
toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi uuenduslikkust ja
tehnoloogilisi eeliseid võrreldes samaväärsete toodetega,
arendusplaani tehnoloogilist taset koos läbiviidavate tegevuste 35%
kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti läbiviimse
metoodikat ja teostatavust, uuringu läbiviiva meeskonna
rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimise teadmisi, oskusi
ja varasemaid kogemusi, projekti elluviimiseks vajaliku taristu
olemasolu
4. projekti mõju läbivatele teemadele, sealhulgas projekti seotus
ja mõju regionaalsele arengule, keskkonnahoiule,
10%
kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele,
ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele
Projekte hinnatakse skaalal 0–4. Projektide koondhinne moodustub valikukriteeriumitele antud
hinnete kaalutud keskmisest.
Juhul kui vähemalt ühe hindamiskriteeriumites 1−3 antud hinne on alla 2,0 punkti või taotluse
koondhinne on alla 2,50 punkti, teeb hindamiskomisjon rakendusüksusele taotluse mitterahuldamise
ettepaneku.
Hindamiskomisjonil on õigus teha rakendusüksusele ettepanek taotluse täpsemate
rahastamistingimuste osas taotlejaga läbirääkimiste pidamiseks ning samuti võib hindamiskomisjon
teha ettepaneku projektile täiendavate tingimuste seadmiseks.
Eelnõu § 19 sätestab lihtsustatud hindamiskorra ainult teostatavusuuringut hõlmavate taotluste
hindamiseks. Teostatavusuuringu taotlusi hinnatakse rakendusüksuse koostatud valikumetoodika
alusel. Nimetatud taotluste hindamiseks on rakendusüksusel õigus, mitte kohustus, moodustada
vajadusel hindamiskomisjon ning kaasata hindamisse eksperte.
Rakendusüksus kooskõlastab nii hindamiskomisjoni töökorra kui ka valikumetoodika enne
kinnitamist rakendusasutusega ning avalikustab taotlusvooru väljakuulutamisel enda kodulehel.
Taotlusi, mis hõlmavad ainult teostatavusuuringu läbiviimist hinnatakse lihtsustatud korras järgmiste
valikukriteeriumite alusel.
Tabel 3. Teostatavusuuringu valikukriteeriumid
Valikukriteeriumid Osakaal koondhindest
Ettevalmistatava rakendusuuringu või tootearenduse projekti
40%
majanduslik mõju
Projekti põhjendatus ja teostatavus 60%
Projekte hinnatakse skaalal 0–4. Projekti koondhinne moodustub valikukriteeriumitele antud hinnete
kaalutud keskmisest. Juhul kui hindamiskriteeriumite alusel hinnatud taotluse koondhinne on alla
2,50 punkti teeb rakendusüksus taotluse mitterahuldamise otsuse.
Hindamispõhimõtted ja juhul kui taotluste hindamiseks moodustatakse hindamiskomisjon, siis ka
hindamiskomisjoni koosseis tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel.
Eelnõu §-s 20 on kirjeldatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Samuti
on eelnõu §-s 20 kirjeldatud, mida märgitakse ja täpsustatakse taotluse rahuldamise otsuses ning
taotluse rahuldamata jätmise otsuses.
Eelnõu § 21 sätestab, millistel juhtudel ja tingimustel võib taotluse osaliselt või kõrvaltingimusega
rahuldada. Kuna tegemist on arendusprojektidega mille tulemused võivad olla ka negatiivsed on
sätestatud ka võimalus rahastada taotlust kõrvaltingimusena etapiviisiliselt.
5. Peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Eelnõu §-des 22 ja 23 nähakse ette taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise
tingimused ja kord. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse nii rakendusüksuse kui ka toetuse saaja
algatusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras.
Eelnõu § 22 sätestab, et toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise
otsuse muutmist juhul, kui § 7 lõikes 1 loetletud tegevustele vastava konkreetse tegevuse eelarverea
summa kogu projekti perioodi kohta muutub rohkem kui 10 000 eurot või muutuvad summad
erinevate riigiabi liikide lõikes. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestamata juhtudel võib toetuse saaja
taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet muuta taotluse rahuldamise otsuse
muutmise avaldust esitamata, teavitades sellest eelnevalt rakendusüksust.
Kui toetuse saaja soovib muuta taotluse rahuldamise otsuses projekti tegevust või selle ulatust või
jätta tegevus ära või lisada täiendav tegevus juurde; projekti tegevusega saavutatavat väljundinäitajat
või selle sihttaset; projekti tegevusega saavutatavat tulemusnäitaja sihttaset, siis rakendusüksus
kontrollib muudatuse asjakohasust ja vajalikkust, kaasates vajadusel eksperte või meetme tegevuse
hindamiskomisjoni.
Eelnõu § 22 lõige 6 kehtestab lisaks, et kui toetust antakse kulude lihtsustatud hüvitusviiside alusel,
ei ole taotluse rahuldamisotsuse muutmine projekti tegevuse ajal lubatud, välja arvatud juhul, kui
muudatus ei puuduta näitajaid ja tegevuste tulemuste saavutamise tõendamise aluseid.
Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast
vastavasisulise taotluse saamist. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab
kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
Samuti on antud paragrahvis sätestatud, et projektile eraldatud toetuse summat võib suurendada, kui
see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk võimaldab toetuse summa suurendamist.
Siinkohal on oluline, et järgitakse toetuse andmise tingimuste määruses ja horisontaalsetes
õigusaktides toodud nõudeid taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavaks tunnistamise kohta.
Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel peab rakendusüksus veenduma, et muudatuse tulemusena ei
ilmneks asjaolu, mille korral algset taotlust ei oleks rahuldatud, sealhulgas ergutava mõju tingimuste
mittetäitmine. Vähese tähtsusega abi ja/või riigiabi andmisel tuleb taotluse rahuldamise otsuse
muutmise käigus kontrollida ka vastavate nõuete täitmist.
Erandiks on toetuse andmine kindlasummalise makse alusel rahastatavateks tegevusteks, mille puhul
ei ole toetuse summa suurendamine võimalik, kuna toetuse andmisel on juba hinnatud eelarve
asjakohasust ja mõistlikkust.
6. Peatükk
Aruannete esitamine
Eelnõu § 24 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused.
Toetuse saaja esitab kahte tüüpi tegevusaruandeid, vahe- ja lõpparuandeid, mille vormid avaldatakse
rakendusüksuse veebilehel. Aruannete esitamine toimub e-Toetuse keskkonna kaudu.
Aruandeperiood on üldjuhul kuus kuud, kuid täpsemad aruannete esitamise tähtajad sätestatakse
taotluse rahuldamise otsuses.
Vahearuandes tuuakse välja projektis ellu viidud tegevuste kirjeldus võrrelduna taotluses planeerituga
ning täiendav teave projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta. Projekti vahearuanded on
kumulatiivsed, sisaldades infot ka varasemate perioodide tegevuste kohta. Lõpparuanne sisaldab aga
kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise
kohta. Toetuse andmise üks oodatav tulemus on ettevõtjate väärtuse kasv intellektuaalomandi kaudu,
mis võib avalduda nii otseselt kui kaudselt. Lõpparuandes tuleb ettevõtjal ära näidata, kas ja milline
intellektuaalomand projekti tulemuse tekkis ning kas ja mil viisil ta seda oma äritegevuses kasutab.
Rakendusuuringut või tootearendust hõlmavate projektide vahe- kui ka lõpparuannete hindamisse
kaastakse hindamiskomisjon ning vajadusel ka eksperdid. Tuginedes hindamiskomisjoni
ettepanekule rakendusüksus kas kinnitab või lükkab projekti aruanded tagasi. Hindamiskomisjon teeb
esitatud aruannete põhjal rakendusüksusele ettepaneku projektide jätkuvaks rahastamiseks,
tingimuslikuks rahastamiseks või rahastamise lõpetamiseks. Vajadusel teeb rakendusüksus meetme
tegevuse hindamiskomisjoni ettepaneku alusel uue haldusotsuse.
Projektid, mille kestvus on kuus kuud või vähem, esitavad vaid lõpparuande. Antud lihtsustus on
rakendatud eelkõige vaid teostatavusuuringuid hõlmavaid projekte silmas pidades, mille rahastamise
toimub lihtsustatud kuluhüvitusviiside alusel. Nii samuti esitavad vaid ühe aruande projektid, mille
vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud. Täiendavalt on ette nähtud võimalus
rakendusüksuse nõudmisel esitada aruandeid ka projekti elluviimise järgselt, mille alusel saab
rakendusüksus hinnata projektidele antud toetuse abil saavutatud mõju.
Aruannete menetlemiseks rakendusüksuses on ette nähtud 30 tööpäeva.
7. peatükk
Toetuse maksmise tingimused
Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse, toetuse maksmise tingimusi.
Eelnõu § 25 kirjeldab toetuse maksmise korda. Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse
seaduse §-dest 28– 30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Toetuse maksmise üldtingimused on
sätestatud ühendmääruse §-s 13. Toetuse saajad esitavad maksetaotluse struktuuritoetuste registri
kaudu mitte sagedamini kui kord kvartalis ning enne projekti lõpparuande kinnitamist on võimalik
välja maksta vaid 90% taotluse rahuldamise otsusega eraldatud toetuse summast.
Kuna projektide puhul, kus antakse toetust teostatavusuuringu läbiviimiseks on ette nähtud kulude
hüvitamine kindlasummalise makse alusel, siis on §-s 25 toodud ka eraldi regulatsioon, mille kohaselt
kindlasummalise makse alusel tehakse toetuse väljamakse pärast toetuse rahuldamise otsuses
kinnitatud kindlasummalise makse aluseks olevate tegevuste elluviimist, tulemuste saavutamist ja
tulemuste saavutamise tõendamist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tulemuste
saavutamise tõendamise alustele. Tulemuste osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata.
Arvestades ainult teostatavusuuringut hõlmavatele projektidele sätestatud maksimaalset kestvus, mis
on kuni kuus kuud, ei ole kindlasummalise makse puhul ette nähtud osamakseid. Kindlasummaliste
maksete puhul esitab ettevõtja rakendusüksusele taotluse teostatavusuuringu eelarvega, mis on
detailselt kulude lõikes lahti kirjutatud ja selle otstarbekus hinnatud. Lõplik toetuse summa sõltub
ettevõtja suurusest ja sellast lähtuvast toetusmäärast.
Menetluse ja sellega kaasneva bürokraatia lihtsustamiseks sätestatakse eelnõuga abikõlblike
kuludokumentide miinimumsummaks 50 eurot. Kuludokumentide miinimumsumma kehtestamisel
lähtuti varasemast kogemusest ning sarnaste meetmete kulude struktuurist.
Tabel 4. Struktuurivahendite perioodi 2014–2020 ettevõtjate TA tegevusega seotud toetusmeetmete
kulude struktuur 01.01.2019–14.07.2020.a.
Skeem Projektid Kulu- Kuludoku- Alla 50 Alla 50 Osa-
e arv dokume mentide euroste euroste kaal
ntide kogusumma kuludoku- kuludoku-
arv mentide mentide
arv summa
Ettevõtte 147 5529 44 251 229,87 165 3 408 3%
arengu-
programm
Innovatsiooni 111 147 582 896,20 - - 0%
-osak
Arendusosak 54 151 1 436 930,81 1 35 1%
Tugiteenus- ja 59 27 886 458,15 - - 0%
arendus-
keskuste
investeeringu
toetus
Perioodi 2014- 58 84 612 439,42 9 181 11%
2020 tööstus-
ettevõtja
tootearenduse
toetus
TA 48 915 14 245 351,54 9 286,81 1%
programm
nutika
spetsiali-
seerumise
kasvu-
valdkondades
Riigi 40 9543 19 536 166,68 2 188 44 233 23%
rahastatavad
koostöö-
struktuurid
(TAKid,
klastrid)
Allikas: SFOS
Toetuse saajatele võib teha väljamakseid nii tasutud kui ka osaliselt tasutud kuludokumentide alusel.
Samuti on ette nähtud võimalus ettemaksete teostamiseks ühendmääruse §-des 19-20 toodud
tingimustel ja korras. Täiendava likviidsusmeetmena võimaldatakse määruse §-s 26 ka toetuse
makseid otse arve väljastajale.
8. peatükk
Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused
Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja partneri kohustusi ja õigusi, rakendusüksuse õigusi ja kohustusi
ning sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused.
Eelnõu § 27 sätestab toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada
rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja
toetuse saaja kohustustega. Põhiliste toetuse taotlemiseks vajalike dokumentide kohta töötab
rakendusüksus välja vormid.
Eelnõu § 27 sätestab muuhulgas, et kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust
ning üheliigiliste teenuste, materjalide või mittemateriaalsete varade eeldatav maksumus võrdne
struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 toodud piirmääraga või rohkem käibemaksuta arvestuses, siis
peab toetuse saaja koostama pakkumuse lähteülesande ja selle alusel küsima vähemalt kolmelt
omavahel sõltumatult pakkujalt pakkumuse ning esitama rakendusüksusele põhjenduse valitud
pakkumuse valimise kohta. Juhul kui kolme pakkumust ei ole võimalik saada, tuleb rakendusüksusele
esitada sellekohane põhjendus.
Lepinguliste teadusuuringute ja –teenuste sisse ostmisel peab toetuse saaja või partner järgima teadus-
ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku (2014/C 198/01) punktis 2.2.1.
sätestatut. Vastava nõude järgimine on oluline selleks, et projekti arendustegevuses osalevad toetuse
saajad ja partnerid ei saaks soodsatest koostöötingimustest tulenevalt teadus- ja arendusasutuste
kaudu kaudset riigiabi.
Eelnõu § 28 näeb ette rakendusüksuse õigused ja kohustused. Rakendusüksusel on õigus kontrollida
projekti täitmise üle järelevalve teostamise raames toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas
viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega
seotud andmeid, dokumente ja muid materjale. Rakendusüksusel on ka rida erinevaid kohustusi nagu
näiteks on ta kohustatud korraldama jooksva taotlusvooru läbiviimist, sealhulgas koostama vajalikud
juhendid, vormid, töökorrad; sisestama taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse
registrisse; seirama pidevalt meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele
ülevaateid selle kohta, menetlema toetuse kasutamise aruandlust, sealhulgas läbi vaatama toetuse
saaja poolt koostatud projekti vahe- ja lõpparuande, vajadusel täiendama ja kooskõlastama toetuse
saajaga ning esitamata meetme tegevuse hindamiskomisjonile kinnitamiseks. Samuti peab
rakendusüksus säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid kümme aastat
alates kuupäevast, mil anti abikava kohaselt viimane abi.
Eelnõu on osa RUP programmist, mille esimene käivitusetapp toimub aastatel 2020–2023.
Rakendusasutus viib peale käivitusetappi lõppu läbi mõjuanalüüsi, millega analüüsitakse RUPi ja
sealhulgas ka määruse edukust ja vastavust seatud eesmärkidele. Saadud sisendit kasutab
rakendusüksus oma poliitikakujunduses ning rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse
korralduse edasiarendamisel. Sellest tulenevalt on rakendusüksusel kohustus koguda ja edastada
rakendusasutusele toetusmeetme mõjuanalüüsi läbiviimiseks vajaminevad andmed ja teave.
3. Eelnõu vastavus EL õigusele
Käesoleva eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
määrused.
Käesolev eelnõu on kooskõlas ka struktuuritoetuse seaduse aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu
määrustega:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga
seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;
3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks;
4. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.
5. Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks
praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9)
4. Määruse mõjud
Meetmest rahastatavate projektide toel läbiläbiviidavate tegevuste tulemusel kasvab Eesti ettevõtjate
majanduslikult oluliste rakendusuuringute ja tootearenduse maht. Ettevõtjate äriliselt olulised
teostatavusuuringud, rakendusuuringud ja tootearenduse tegevus on suunatud nii ettevõtja kui ka
laiemalt turu jaoks uute toodete, teenuste, tehnoloogiate või ettevõttesiseste protsesside välja
töötamisele. See omakorda aitab kaasa Eesti ettevõtjate toodete ja teenuste muutumisele
tehnoloogiamahukamaks ja seeläbi kallihinnalisemaks, aidates nii ettevõtjatel teenida suuremat
müügitulu ja riigil suuremat maksutulu. Toetusskeemi toel kasvav ettevõtjate teadus- ja
arendustegevuse maht aitab kasvatada ka Eesti ülikoolide ja TA asutuste teenitavat tulu ja luua sellega
täiendavaid töökohti ja väljundit teadlastele ja inseneridele.
5. Määruse kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega
Määruse mõju läbivatele teemadele
Määruse mõju läbivatele teemadele võetakse arvesse hindamismetoodika väljatöötamisel.
1. Keskkonnahoid ja kliima – positiivne mõju
Toetusskeemi toel elluviidud teostatavusuuringute, rakendusuuringute ja tootearenduse
projektidega arendatakse välja uued tooted ja teenused, mis tänu uutele turu- ja
keskkonnanõuetele on võrreldes eelneva põlvkonna toodete ja teenustega ressursisäästlikumad ja
nende utiliseerimisega kaasneb väiksem jäätmete kogus. Seega on eelnõul läbi suurema
ressursisäästu ning vähem saastava tootmise otsene mõju keskkonnale ja kliimale.
2. Võrdsed võimalused – neutraalne mõju
Toetusskeemi toel elluviidavate TA projektide läbiviijate ettevõtjatele ja TA asutuste töötajatele
ei seata ühtegi piiravat tingimust, mis lähtuks isikute soost, vanusest, erivajadusest, rahvusest vms
tingimusest. Kui toetusskeemi toel algatatava projekti eesmärk on keskenduda uute toodete,
teenuste arendamisele võrdsete võimaluste tagamise valdkonnas, siis panustab toetusskeem ka
otseselt antud läbivasse teemasse.
3. Infoühiskond – positiivne mõju
Uute toodete ja teenuste väljaarendamisega kaasneb vajadus rakendada nende tootmiseks ja
tooraine ning lõpptoodete tarnimiseks sobivaid digilahendusi, sealhulga riigi digilahendusi.
Nimetatud lahenduste kasutuselevõtt aitab kaasa IKT sektori arengule.
4. Regionaalareng – positiivne mõju
Toetusskeemi toel algatatavaid teostatavusuuringute, rakendusuuringute ja tootearenduse
projekte saavad ellu viia kõik ettevõtjad olenemata nende regionaalsest paiknemisest. Juhul kui
toetatavate projektide tegevus viiakse ellu väljaspool Harju- ja Tartumaad, on toetusel eeldatavalt
positiivne mõju regionaalarengule. Samas võivad uued tooted, teenused ja tehnoloogiad läbi
automatiseerimise ja robotiseerimise ka vähendada regionaalset tööhõivet. Teiselt poolt omab
näiteks Harju- ja Tartumaal teostatud rakendusuuring või tootearendus, mille käigus arendatakse
välja Eesti kohalikku toorainet väärindav toode, regionaalarengule positiivset mõju.
Maakondlikud arenduskeskused on RUP programmi nõustamispartnerid, kelle abil jõuab info
programmist kohalike ettevõtjateni ja seeläbi saavad ettevõtjad programmiga liituda.
Tabel 5. Eesti eksportivate ettevõtjate piirkondlik jaotus aastal 2019.
Eksport Väärtus, eurot Ettevõtjate arv
Kogu Eesti 14 391 588 196 16 290
Harju maakond 7 913 611 561 8 562
Tallinn 5 283 417 977 6 516
Hiiu maakond 61 822 710 61
Ida-Viru maakond 1 174 449 122 418
Kohtla-Järve linn 232 277 970 62
Narva linn 138 562 699 173
Sillamäe linn 649 147 899 45
Jõgeva maakond 119 056 337 159
Järva maakond 163 143 800 188
Lääne maakond 49 231 058 148
Lääne-Viru maakond 456 469 733 365
Põlva maakond 71 039 773 142
Pärnu maakond 639 899 948 766
Pärnu linn 519 262 521 517
Rapla maakond 238 793 990 246
Saare maakond 187 016 161 262
Tartu maakond 1 154 427 694 1 334
Tartu linn 677 584 152 875
Valga maakond 179 819 220 165
Viljandi maakond 431 435 888 344
Võru maakond 152 156 241 276
Maakond määramata 1 399 214 961 2 854
Allikas: Statistikaamet
Tabelit analüüsides saab välja tuua, et Tallinnas ja Harjumaal tegutseb 52,5% kogu Eesti
eksportivatest ettevõtjatest. Jättes Eesti eksportivate ettevõtjate sekka arvamata määramata
maakonnaga ettevõtjad, kes on peamiselt rahvusvaheliste ettevõtjate Eestis tegutsevad, aga Eesti
äriregistrisse kandmata filiaalid, moodustab kõikidest Eesti eksportivatest ettevõtjates Tallinnas
ja Harjumaal tegutsevate ettevõtjate arv 63,7%.
Eesti ekspordimahust moodustab Tallinna ja Harjumaa ettevõtjate eksport 55%. Lahutades kogu
ekspordimahust maha määramata maakonnaga ettevõtjate ekspordimahu, ulatub Tallinna ja
Harjumaa eksportmaht 60,8%ni.
Toetusmeetme potentsiaalse regionaalarengu mõju analüüsimisel, tuleb lähtuda asjaolust, et
määrusega toetatakse üksnes nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade projekte. Nutikas
spetsialiseerumine on olnud aastatel 2013-2020 üks Euroopa Liidu olulisematest innovatsiooni ja
TA tegevuse algatustest, mis põhineb regionaalpoliitikal. Nutika spetsialiseerumine eesmärk on
riikide ja regioonide spetsiifilistest eripäradest ja tugevustest lähtudes koondada ressursid ja
tähelepanu teatud valdkondade globaalsel konkurentsivõimelisel tasemel välja arendamisele.
Eesti nutika spetsialiseerumise raames kolm kasvuvaldkonda on:
1) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite;
2) tervisetehnoloogiad ja –teenused;
3) ressursside väärindamine.
Suurim regionaalarenguga seotud riigisisene mõju on ressursside väärindamise kasvualasse
kuuluvatel projektidel. Eeldusel, et määruse eelarve jaotub võrdselt kõigi kolme nutika
spetsialiseerumise valdkonna vahel ja ressursside väärindamise kasvuala on seotud peamiselt
väljaspool Tallinna ja Harjumaad tegutsevate ettevõtjatega, võime eeldada, et toetusmeetme eelarvest
panustab regionaalarengusse8 000 000 eurot. Siinkohal tuleb rõhutada, et regionaalarengut,
sealhulgas loodud töökohad, lisandväärtus ja teenitud müügitulu ei mõjuta üksnes konkreetses
piirkonnas tegutsevale ettevõtjale antud rakendusuuringu toetus, vaid see mil moel ja kelle poolt
rakendusuuringuga loodud uut teadmist äriliselt rakendatakse.
Kui siduda nutika spetsialiseerumise kasvualad ettevõtjate EMTAK koodidega3 ja kõrvutada
eksportivate ettevõtjate registreerimisaadresse, ilmneb, et suurima osakaaluga nutika
spetsialiseerumise valdkond, mille ettevõtjad asuvad väljaspool Tallinna ja Harjumaad, on ressursside
väärindamine.
Tabel 6. Nutika spetsialiseerumisega tegevusvaldkonda kuuluvate ettevõtjad piirkondlik jaotus.
Nutika spetsialiseerumise Tallinnas ja Harjumaal Väljaspool Tallinna ja
kasvuala paiknevad eksportivad Harjumaad eksportivad
ettevõtjad paiknevad ettevõtjad
IKT horisontaalselt läbi 82,4% 17,6%
teiste sektorite
Tervisetehnoloogiad ja – 76% 24%
teenused
Ressursside väärindamine 58% 42%
Allikas: EMTA2018
5. Riigivalitsemine – neutraalne mõju
Toetusskeemi väljatöötamisse on kaasatud erinevate sihtgruppide esindajad, sealhulgas avalik
sektor. Toetusskeemi väljatöötamiseks on kasutatud avaliku sektori läbi viidud ja rahastatud
uuringuid. Toetusega ei suurene avaliku sektori püsikulud. Toetatakse jätkusuutlikke ettevõtjaid,
kes suudavad ennast majandada iseseisvalt ilma täiendava avaliku sektori toetuseta.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse „Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine“ eelarve toetusteks on ette
nähtud 23 196 664 eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad ja partnerid. Sellest
tulenevalt ei kaasne eelnõuga täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Käesoleva määruse rakendamisega
ei kaasne otseseid tulusid riigieelarvesse. RUP programmi teise tegevuse - virtuaalse uurimis- ja
arenduskeskuse ülesannete täitmine, rahastamiseks jõustatakse ministri käskkiri „Rakendusuuringute
ja eksperimentaalarenduse programmi elluviimise toetamine“. RUP programmi ettevalmistamiseks
viidi läbi kaks uuringut, mida rahastati ERFi tehnilise abi vahenditest.
RUP programmi rahastamine jätkub järgmisel struktuuritoetuse perioodil struktuurivahenditest.
Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi: SFi
3
Kitsing, M. (2015) Nutika spetsialiseerumise analüüs
URL https://www.mkm.ee/sites/default/files/nutika_spetsialiseerumise_analuus_kitsing.pdf (05.11.20)
rakenduskava) on ettevalmistamisel ja seetõttu ei saa hetkel nimetada RUP programmi
jätkurahastamise eelarve mahtu. RUP programmi tegevusi planeeritakse ellu viia ka perioodil 2021-
2027 nutika spetsialiseerumise alategevusena. RUP programmi rahaline maht ja tingimused selguvad
peale Euroopa Komisjoni SF rakenduskava heakskiitmist.
7. Määruse jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,
Kultuuriministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonile ja Riigi Tugiteenuste
Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020
prioriteetsete suundade 4 ja 5 majanduse valdkondlikule komisjonile ja nutika spetsialiseerumise
juhtkomiteele.
Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ja Riigi Tugiteenuste
Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega. Keskkonnaministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.
Rahandusministeerium jättis eelnõu kooskõlastamata, kuna leidis, et eelnõu ei panusta piisavalt
regionaalarengusse. Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjon kiitis heaks, et
toetusmeetmega saab rakendada tavapärasest 15% kõrgemat toetusmäära tegevustele, mis viiakse ellu
väljaspool programmi piirkonda.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetsete suundade 4 ja 5 majanduse
valdkondliku komisjon ja nutika spetsialiseerumise juhtkomitee märkused koos kommentaaridega on
toodud märkuste arvestamise tabelis.
Lisaks saatsid eelnõule ja sellega rakendatavale ettevõtjate vajadusest lähtuvale rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse korraldusele oma toetuse ja heakskiidu Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri
...määruse nr…
„Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse“ eelnõu seletuskiri
Lisa
KOOSKÕLASTAMISEL ESITATUD MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE TABEL
Ettepanek/märkus Esitaja
Arvestatud /mittearvestatud
põhjendus
1. Määruse § 2 lõikes 2 on toodud Haridus- ja Selgitame.
toetuse andmise tulemusena Teadusministeerium Määrusega välja arendatava
„arendatakse välja tootel, teenusel ja tehnoloogial
rahvusvaheliselt hinnatakse nii ärilist kui ka
konkurentsivõimeline ja ettevõtja tehnoloogilist
jaoks uus või oluliselt muudetud konkurentsivõimet.
tehnoloogia, protsess, toode või
teenus“, kuid § 18 lõike 1 punktis 2
hindamiskriteeriumite hulgas hinnatakse muuhulgas projekti
kriteerium, mille käigus hinnata majanduslikku vajalikkust ja
tehnoloogia, toote või teenuse põhjendatust taotlejale ja
rahvusvahelist partneritele, projekti
konkurentsivõimet, puudub. elluviimisega kaasnevat
Palume kaaluda vastava majanduslikku tulu, taotleja
kriteeriumi lisamist ärimudeli muutust ja sellega
hindamiskriteeriumite hulka. kaasnevat majanduslikku
tulu tulevikus. § 18 lõike 1
punkt 3 sätestab
hindamiskriteeriumiks projekti
tehnoloogilise põhjendatuse ja
teostatavuse. Nimetatud
tegevuse all hinnatakse
muuhulgas toote, teenuse,
tehnoloogia või protsessi
uuenduslikkust ja
tehnoloogilisi eeliseid
võrreldes samaväärsete
toodetega. Teisisõnu on
väljaarendatavate toodete,
teenuste, tehnoloogiate
rahvusvaheline
konkurentsivõime kaetud
nimetatud kriteeriumiga ja
eraldiseisvat kriteeriumit ei
vaja.
Hindamiskriteeriumite
alakriteeriumid on täpsustatud
valikumetoodikas.
2. Toetuse andmise tulemusena Haridus- ja Selgitame.
oodatakse TA tegevusega Teadusministeerium Siinkohal märgime ära, et
tegelevate ettevõtjate arvu toetuse andmise eesmärk on
suurenemist. Samas ei ole ettevõtjate uute
taotlejale ja partnerile esitatavate ärivõimalustega seotud
nõuete hulgas ega ka teadus- ja arendustegevuse
hindamiskriteeriumites välja mahu kasv, mille tulemusena
toodud, et toetuse andmisel suureneb ettevõtjate uuest või
eelistatakse ettevõtteid, kes oluliselt muudetud
teadus- ja arendustegevusega tehnoloogiast, tootest või
siiani ei ole tegelenud või ei ole teenusest saadav müügitulu.
selleks varem toetust saanud. See tähendab, et ühelt poolt
Palume selgitada seletuskirjas, kasvavad juba TA tegevusi
kuidas tagatakse antud määruse elluviivate ettevõtjate TA
kontekstis TA tegevustega investeeringud, sealhulgas nii
tegelevate ettevõtete arvu tegevuste arv kui ka maht.
suurenemine. Teiselt poolt lisanduvad uued
ettevõtjad, kes seni veel TA
tegevusega ei ole tegelenud.
Vastavalt seletuskirjas toodud
infole on koosneb RUP
programm kahest osast:
1) Ettevõtjate
rakendusuuringute ja
tootearenduse toetus.
Toetusmeetme tingimused
kehtestatakse käesoleva
eelnõuga.
2) Virtuaalse uurimis- ja
arenduskeskuse ülesannete
täitmine. Virttuaalse
uurimis- ja arenduskeskuse
ülesannete täitmise
rahastamise tingimused
sätestatakse ministri
käskkirjaga.
Kõik virtuaalse uurimis- ja
arenduskeskuse tegevused ja
eesmärgid on otseselt seotud
ettevõtjate TA tegevuste
initsieerimise ja läbiviimise
toetamisega.
3. Määrusest ega seletuskirjast ei Haridus- ja Arvestatud
selgu, milles seisneb Teadusministeerium
rakendusuuringu või
tootearenduse läbiviimiseks
vajalik toetuse saaja või partneri
koolitamine. Palume lisada
vastav selgitus seletuskirja.
4. Määruse § 10 sätestab, et Haridus- ja Selgitame
taotletava toetuse minimaalne Teadusministeerium Meie kogemuste põhjal TA
summa on 50 000 eurot. projektide, mille rahaline maht
Tegevuse „Rakendusuuringute jääb alla 50 000 euro, on
toetamine nutika tootearenduse projektid.
spetsialiseerumise Tootearenduse tegevusi
kasvuvaldkondades“ raames oli rahastatakse Perioodi 2014-
minimaalne taotletava toetuse 2020 ettevõtja tootearenduse
summa 20 000 eurot ning toetuse ja arendusosaku
ettevõtete huvi väiksema toetuse meetme abil. Mõlema meetme
järele oli suhteliselt suur hindamissüsteem ja toetuse
(rahastatud projektidest 8 taotles taotlemiseks esitatav teave on
toetust alla selle piiri), mille lihtsam ja väikesemahulisem
põhjus oli ilmselt ka toetuse saaja kui käesoleva määruse puhul.
võimekus panustada Et vältida dubleerimist ning
proportsionaalselt võimaldada väiksema
omafinantseeringut. Palume tehnoloogilise riski ning
seletuskirjas tuua selgitus, miks maksumusega projektide
on valitud just selline kaasnevat halduskoormust, siis
minimaalne toetuse summa. need projektid saavad toetust
eeltoodud toetusmeetmetest.
5. Määruse § 14 punktis 16 on Haridus- ja Selgitame.
sätestatud kohustus esitada Teadusministeerium Kui eelnõustamise käigus
inglisekeelne taotlus koos selgub vajadus kaasata projekti
lisadega juhul, kui eelnõustamise hindamisesse ingliskeelseid
käigus selgub vajadus kaasata eksperte, siis esitab taotleja
taotluse hindamisse projektiplaani koos lisadega
väliseksperte. Palume määruses inglise keeles. Taotlus
või seletuskirjas täpsustada, kas esitatakse eesti keeles.
nimetatud juhul tuleb esitada nii
eesti- kui ingliskeelne taotlus.
6. Eelarve tuleb jaotada Rahandusministeerium Osaliselt arvestatud.
regionaalsel põhimõttel, Vastavalt
vähemalt 50% eelarvest jaotada Rahandusministeeriumi
väljaspool Harjumaad ja korraldusele on jaotub
tegevuse spetsiifiliseks toetusmeetme eelarve
väljundnäitajaks seada vastavalt tähtajaliselt kaheks:
„väljaspool Harjumaad abi 1) 50% projektid, mida viiakse
saavate (kasu saavate) ettevõtjate ellu Tallinnas ja Harjumaal,
arv vähemalt 50%“. Juhul kui 2) 50% projektid, mida viiakse
Majandus- ja ellu väljaspool Tallinna ja
Kommunikatsiooniministeeriumi Harjumaad.
(edaspidi MKM) kahtleb, et
väljastpoolt Harjumaad Toodud eelarve jaotus kehtib
esitatakse taotlusi vähem kui alates määruse jõustumisest
50% ulatuses vooru eelarvest, on kuus kuud. Peale nimetatud
võimalik piirkondlik eeljaotus tähtaega võib rakendusüksus
määrusega kehtestada kasutamata vahendeid kasutada
tähtajaliselt, näiteks panna see ka Tallinnas ja Harjumaal
kehtima 6 kuu jooksul alates tegutsevate ettevõtjate
taotlusvooru avamisest. Kui projektide rahastamiseks.
piirkondliku jaotuse alusel
konkreetsest piirkonnast ei tule Vastavalt eeltoodule täiendati
selle perioodi jooksul piisavalt määruse §-i 11 lõigete 8 ja 9. §
taotlusi ja toetus jääb kasutamata, 11 lõige 8 näeb ette, et 11, 6
jaotatakse kasutamata toetuse osa miljonit eurot (ca 50%
üleriigiliselt. toetusmeetme kogueelarvest)
Rahandusministeeriumi suunatakse ettevõtjatele, kes
hinnangul ei teki seeläbi riski tegutsevad ja viivad oma
vahendite eesmärgipärasele projekti ellu väljaspool
kasutamisele. Teadaolevalt on Tallinna ja Harjumaad.
enamus määruse kinnitamise
eelselt taotluste ettevalmistamist Võttes aluseks Euroopa
alustanud potentsiaalseid Komisjon koostatud juhendi
taotlejaid Tallinna ettevõtted. On „Guidance Document on
vähetõenäone, et teised Monitoring and Evaluation“,
ettevõtted, kes saavad mis käsitleb perioodil 2014-
toetusvõimalusest teada määruse 2020 indikaatorite seadmise ja
jõustumisel, suudavad mõõtmise põhimõtteid ja selle
konkureerida lühikese dokumendi alusel
ettevalmistusajaga juba „torus“ Rahandusministeeriumi
olevate taotlemiseks koostanud seire juhendi, saab
valmisolevate ettevõtjatega. välja tuua järgmised punktid:
Eelarve piirkondlik jaotus aitaks 1. Avaliku sekkumise
kaasa regionaalse teadmiste kavandamise lähtepunktiks
mahuka ettevõtluse arengule on probleem, millele tuleb
väljaspool Tallinnat ja tähelepanu pöörata.
Harjumaad asuvates 2. Kavandatud tulemus on
turutõrkepiirkondades, annaks poliitilise sekkumise
realistliku võimaluse kaasabil saavutada püütav
toetusvõimalusest osa saamiseks tulemus.
ka neile ettevõtetele, kes ei ole 3. Kui tulemus on valitud,
koostöös Ettevõtluse Arendamise tuleks seda kirjeldada
Sihtasutusega (edaspidi EAS) kohaste.
taotluste ettevalmistamist näitajatega/indikaatoritega.
alustanud ning vajavad selleks 4. Indikaatorite valiku tuleks
aega. lähtuda põhimõttest, et
Viimasel ajal on MKM võimaldavad anda
rakendatavates elamuvaldkonna hinnangu
meetmetes tehtud muudatused poliitikakujundamise
olnud heaks näiteks sellest, eesmärkide saavutamisele
kuidas toetuste läbimõeldud ning hinnata seda, kas
regionaalse suunamisega on seatud eesmärgid
võimalik suunata toetusi saavutatakse või mitte.
piirkondadesse, milles riigi 5. Väljundnäitajad (output
täiendav tugi soovitava muutuse indicators) kirjeldavad
toimumiseks on kõige vajalikum. tulemuse poole liikumise
progressi ja on otseselt
seotud toetatavate
tegevustega.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2014-2020 alusel
kuulub käesolev toetusmeede 4.
suunda - Kasvuvõimeline
ettevõtlus ja rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline teadus-
ja arendustegevus.
Kitsamalt nutika
spetsialiseerumise meetmesse -
TA&I süsteemi kohaliku
sotsiaalmajandusliku mõju
suurendamine ja nutikas
spetsialiseerumine kasvualade
(IKT + tervis + ressursid)
arendamiseks.
Nutika spetsialiseerumise
meetme odatavaks tulemuseks
on TA suunatus Eesti riigi,
ühiskonna ja majanduse
vajadustele nii teadustegevuses
kui ka selle tulemuste
rakendamisel, mis omakorda
panustab tootlikkuse ja
konkurentsivõime tõusu. Riik
on rakenduslike uuringute ja
ettevõtete arendustööde tark
eestvedaja ja teadusasutused
teevad tihedat koostööd
valitsusasutuste ja ettevõtetega.
TA muudab
majandusstruktuuri
teadmistemahukamaks ning
paraneb kasvuvaldkondade
ettevõtluse hõive ja
lisandväärtuse osakaal
majanduses ja ekspordis. Riik
peab seejuures jälgima, et liiga
suur fokusseerimine ei muutuks
kitsendavaks ja takistavaks
faktoriks teadus- ja
innovatsioonikeskkonna
arengus ja halvates
teadusasutuste võimet
paindlikult reageerida
ettevõtete vajadustele. TA ning
kõrgharidussüsteem on
vahendiks majanduse
struktuurimuutuste
saavutamisel ning Eesti targal
positsioneerimisel
rahvusvahelises tööjaotuses.
Lisaks on projektide üldise
valikupõhimõtte juures on
toodud välja, et
ELi vahendite kasutamise
eesmärgi 4 saavutamiseks
toetatakse projekte, mis on
suunatud ekspordile, loodava
lisandväärtuse või müügitulu
kasvatamisele.
Seega kehtestades
Rahandusministeeriumi
esitatud väljundiindikaatori
„väljaspool Harjumaad abi
saavate (kasu saavate)
ettevõtjate arv vähemalt 50%“ -
läheks ministeerium vastuollu
nii Euroopa Komisjoni kui ka
Rahandusministeeriumi enda
koostatud juhendmaterjalide ja
regulatsioonidega.
7. Paragrahvis 10 rakendada Rahandusministeerium Arvestatud.
toetusmäärade osas regionaalset
erisust, et soodustada
regionaalsete lõhede
vähendamist ettevõtluses.
Väljaspool Harjumaad rakendada
10% võrra suuremat toetusmäära
kui Harjumaal, juhul kui riigiabi
reeglid seda võimaldavad. Teeme
ettepaneku sõnastada § 10 lõige 9
ja 10 järgmiselt:
„(9) Toetuse maksimaalne
osakaal kõikideks käesoleva
määruse § 7 lõikes 1 nimetatud
tegevusteks COVID-19
raamistiku alusel toetuse
taotlemisel on Harjumaal
tegutsevatele ettevõtetele 70%
ning väljaspool Harjumaad
tegutsevatele ettevõtetele 80%.
(10) Toetuse maksimaalne
osakaal käesoleva määruse § 7
lõike 1 puntides 1 ja 2 nimetatud
tegevusteks vähese tähtsusega
abina toetuse taotlemisel on
Harjumaal tegutsevatele
ettevõtetele 70% ning väljaspool
Harjumaad tegutsevatele
ettevõtetele 80%.“.
8. Eelnõu seletuskirjas on Rahandusministeerium Arvestatud.
kirjeldatud sihtgrupi üldist Seletuskirja on täiendatud.
suurust (ca 11 tuhat eksportivat
ettevõtet), ent kirjeldamata on
jäetud sihtgruppi kuuluvate
ettevõtete piirkondlik
paiknemine ning sellest lähtuv
prognoos, kuidas kavandatav
enam kui 23 mln suurune toetus
piirkondlikult jaguneb. Selleks,
et vältida toetuste koondumist
üksikutesse piirkondadesse,
tuleks seda riski teadlikult
adresseerida ja arvestada meetme
tingimuste ning meetme
elluviimist toetava raamistiku
kujundamisel sealhulgas
arvestada eelarve jaotamisega
regionaalsel põhimõttel.
9. Suuremate ettevõtete puhul tuleb Rahandusministeerium Selgitame.
hinnata toetuse vajadust (kasum, Käesoleva toetusmeetmega
käive, varasem TA tegevus vm toetatakse rakendusuuringu ja
alustel) vältimaks toetuse tootearenduse projektide
tühimõju. Seletuskirja lisada elluviimist.
selgitus, kui suurtele ettevõtetele Vastavalt definitsioonile on
toetus on mõeldud ja kust algab rakendusuuringud
toetuse tühimõju, mille puhul algupärased uuringud uute
riigi tagastamatu toetus ei ole teadmiste saamiseks, mis
rakendusuuringu või suunatud eeskätt kindlale
tootearenduse läbiviimiseks praktilisele eesmärgile ja
hädavajalik, ning mis alustel on tootearendus on süstemaatiline
suuremad/võimekamad töö, mis põhineb
ettevõtted välistatud toetuse uurimistegevuse tulemusena
saajate hulgast. saadud teadmistel ja
praktilistel kogemustel ning
loob uut teadmist eesmärgiga
valmistada uusi tooteid, võtta
kasutusele uusi protsesse või
täiustada olemasolevaid tooteid
või protsesse.
Teisisõnu on mõlemad
tegevused tehnoloogiliselt
esmakordsed ja unikaalsed ning
seetõttu kaasneb nende
elluviimisega tehnoloogiline
risk, et projekt ebaõnnestub ja
tehtud investeeringud ei tasu
majanduslikult ära. Lisaks
puudub üldjuhul
rakendusuuringutel (välja
arvatud patenteerimine ja
patentide või litsentside müük)
otsene äriline tulu, vaid
rakendusuuringute majanduslik
tulu saadakse tootearenduse,
toote tootestamise, turunduse,
müügi ja tarne ülesehituse
etappide eduka elluviimise
järgselt. Siin kehtib loogika,
mida turulähedasem on
tegevus, seda madala on
toetusmäär. Rakendusuuringute
toetusmäär on 25% kõrgem kui
tootearenduse toetusmäär.
Iga projekt, mida
rakendusüksus käesolevast
meetmest rahastab, peab
vastama, kas
rakendusuuringute või
tootearenduse nõuetele.
Ettevõtjate suurus on üks,
mitmest tegurist, mis mõjutab
ettevõtjate võimekust viia ellu
ja hiljem rakendada
rakendusuuringute tulemusi.
Sellest tulenevalt rakendatakse
antud toetusmeetmes erinevaid
toetusmäärasid. Suurettevõtjate
toetusmäärad on 20%
madalamad kui väikeettevõtjate
toetusmäärad ja 10%
madalamad kui keskmise
suurusega ettevõtjate
toetusmäärad.
Lisaks kehtib riigiabist
tulenevalt projektide ülempiir,
mille puhul peab Euroopa
Komisjon andma eraldi riigiabi
loa. Rakendusuuringutel on ühe
projekti ülempiiriks 20 mln
eurot, tootearendusel 15 mln
eurot ja neid ettevalmistaval
teostatavusuuringul 7,5 mln
eurot. Käesoleva määruse
maksimaalne toetussumma
rakendusuuringu ja
tootearenduse projektil on 3
mln eurot ja
teostatavusuuringul 20 000
eurot.
10. Täiendada seletuskirja Rahandusministeerium Selgitame.
selgitustega, kuidas seniste Meetme tegevus 4.2.4 - „Riigi
meetme tegevuse 4.2.4 rahastatavad
sekkumiste puudujääke koostööstruktuurid“ kuulub
käesoleva määrusega vältida Ühtekuuluvuspoliitika fondide
kavandatakse, et riigi toetus rakenduskava 2014-2020
jõuaks senisest laiema ettevõtete suuna- „Kasvuvõimeline
ringini. 2020. aasta aprillis ettevõtlus ja rahvusvaheliselt
valminud konkurentsivõimeline teadus-
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide ja arendustegevus“ nutika
rakenduskava 2014–2020 spetsialiseerumise meetme
ettevõtlus- ja „TA&I süsteemi kohaliku
innovatsioonitoetuste sotsiaalmajandusliku mõju
tulemuslikkuse hindamine“ suurendamine ja nutikas
lõpparuande üks läbiv järeldus spetsialiseerumine kasvualade
oli, et ettevõtlus- ja (IKT + tervis + ressursid)
innovatsioonitoetused arendamiseks“ alla.
tugevdavad veelgi suuremate
keskuste suhtelist See tähendab antud meetme
konkurentsivõimet võrreldes tegevuse kaudu saab rahastada
väiksemate kohtadega, mis ainult nutika
ühtlasi võimendab spetsialiseerumise eesmärke
ääremaastumist. Vahehindamise ellu viivaid projekte.
lõpparuandes on meetme
tegevuse 4.2.4 senist Nutikas spetsialiseerumine
tulemuslikkust hinnatud Euroopa Liidu poliitika
järgmiselt: initsiatiiv, mille eesmärk on
välja valida riikide ja
on piirkonniti erinevad, millest regioonide spetsiifilised
tingitult on ka TAKide ning eripärad ja tugevused, et
klastrite mõju Eesti erinevates koondada ressursid ja
piirkondades erinev. tähelepanu nende
spetsialiseerumiste globaalselt
oleva andmestiku põhjal on riigi konkurentsivõimelisel
rahastatavatest tasemel välja arendamisele.
koostööstruktuuridest kasu
saavatest ettevõtetest enamik Teisisõnu valitakse nutika
tegevad aktiivse spetsialiseerumise raames välja
majandustegevusega ettevõtluse valdkonnad, milles
piirkondades, eeskätt Harjumaal on keskmisest suurem
(66%) ja Tartumaal (21%). kasvupotentsiaal ja loodav
Kasu on saanud keskmiselt lisandväärtus ning võimalus
suuremad ning turul pikemalt investeeringute kaudu teadus-
kanda kinnitanud, vanemad ja ja arendustegevusse
väljakujunenud ettevõtted ehk rahvusvaheline
meede on toetanud pigem konkurentsieelis saavutada.
võimekamate ettevõtete TA
tegevust ja suutnud vähem Lähtudes eeltoodust on nutika
kaasata uusi ettevõtteid TA spetsialiseerumise meetmed
tegevustesse. suunatud Eesti mõistes
võimekamate ettevõtjate
toetamiseks, et aidata neil
muutuda
konkurentsivõimeliseks ka
rahvusvahelises mastaabis.
Meetme tegevusega 4.2.4.
rahastatakse nutika
spetsialiseerumise valdkonnas
tegutsevaid koostööstruktuure:
1) Ettevõtjate ja TA
asutuste koostöös
ettevõtjate TA tegevusi
elluviivad
organistasioonid –
tehnoloogia
arenduskeksused
(eelarve - 38, 6 mln
eurot).
2) Ettevõtjate ühiseid
koostöötegevusi, sh
arendusprojekte,
turundustegevust
elluviivad
organisatsioonid –
klastrid (eelarve 8,5 mln
eurot).
Lisaks nutika
spetsialiseerumise raames
tehtavale koostööle, mis on
suunatud Eesti rahvusvaheliste
konkurentsieeliste
saavutamisele, on Eestis ka
ettevõtjate ja TA tegevusi
läbiviivate asutuste
koostöömeetmed, mille
eesmärk on toetada
regionaalarengut ja
konkurentsivõimet
väiksemates kohtades ja
vähendada ääremaastumist.
Nendeks toetusmeetmeteks on:
1) Regionaalsed
kompetentsikeskused4,
mille kaudu toetatakse
teadmisetemahuka
ettevõtluse arendamist
väljaspool Harju ja
Tartu maakonda.
Regionaalsetes
kompetentsikeskustes
viiakse läbi piirkonna
ettevõtjate
rakendusuuringuid ja
tootearenduse tegevusi (
eelarve 9,5 mln eurot)
2) Eesti maaelu
arengukava (MAK)
2014–2020
innovatsiooniklastri
toetus, kus toetatakse
ettevõtjate ja TA
asutuste ühiseid TA
tegevusi, teadmussiiret
ja teadmiste levitamist
(eelarve 8,8 mln eurot).
Oluline on ära märkida, et
nutika spetsialiseerumise
meetmes regionaalseid välistusi
ei ole. Seevastu näiteks
4
https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/ettevotlus-ja-kulastuskeskkond/regionaalsete-kompetentsikeskuste
regionaalsete
kompetentsikeskusete puhul,
lähtudes eesmärgist,
välistatakse Harju ja Tartu
maakonna ettevõtjate
toetamine.
11. Eelnõu seletuskirja punktis 5. on Rahandusministeerium Selgitame
määruse mõju läbivale teemale Nõustume. Juhul kui väljaspool
„regionaalareng“ hinnatud Harju ja Tartu maakonda
neutraalseks. Põhjenduseks on paiknev ettevõtja arendab
seletuskirjas märgitud järgmiselt toetusega välja uue toote,
„Toetusskeemi toel algatatavaid teenuse või tehnoloogia ja
teostatavusuuringute, suudab selle edukalt äriliselt
rakendusuuringute ja rakendada, kaasneb sellega
tootearenduse projekte saavad suuretõenäosusega ka
ellu viia kõik ettevõtjad positiivne mõju piirkonnale.
olenemata nende regionaalsest Täpsemalt sõltub regionaalne
paiknemisest. Juhul kui mõju sellest, mis valdkonnas
toetatavate projektide tegevus ettevõtja tegeleb, kas uue toote
viiakse ellu väljaspool Harju- ja ja teenusega kaasneb uute
Tartumaad on positiivne mõju töötajate palkamine, tooraine
regionaalarengule otsene. Samas või allhanke tööde sisse
pole eelnõu eesmärgid Eesti ostmine teistelt piirkonna
ettevõtjate rahvusvahelise ettevõtjatelt, jne.
konkurentsivõime tõstmine
rakendusuuringute ja Samas tuleb ära märkida, et
tootearenduse toel. arvestades Eesti väiksust ja
Maakondlikud arenduskeskused ressursside piiratust, ei ole
on RUPi nõustamispartnerid, Eesti-sisesed tarne- ja
kelle abil jõuab info programmist väärtusahelad seotud ühe
kohalike ettevõtjateni ja regiooni või piirkonnaga, nt
ettevõtjad saavad programmiga maakonnapõhised. Eesti
liituda.“. ettevõtjad tegutsevad
Olukorras, kus on teadlikult riigiüleselt, omades nii
jäetud arvestamata tootmisüksuseid, partnereid kui
regionaalarengule avalduv ka kliente erinevates Eesti
negatiivne mõju, ei saa hinnata piirkondades. Tartus asuval ja
eelnõu mõju regionaalarengule omatooteid eksportival
neutraalseks. ettevõtjal (AS Salvest), kes
Rahandusministeeriumi kasutab toodete valmistamiseks
märkustega arvestamisel on Eestis kasvatatud toorainet, on
võimalik lugeda mõju regionaalne mõju. Mida
positiivseks või neutraalseks. rohkem ja mida
Palume selles osas seletuskirja kallimahinnalisemaks
täiendada. toodeteks kohalik tooraine
väärindatakse, seda suuremat
majanduslikku tulu teenib ka
tooraine tootja. Ka sellisel juhul
kui tooraine tootja ise oma
toodangut ei ekspordi.
On ekslik väita, et Tallinna ja
Tartu maakonna ettevõtjate
rahvusvaheline
konkurentsivõime (ekspordi
tegevusena riiki juurde tulev
raha) ja seeläbi paremad
majandustulemused ning riigile
makstav maksutulu avaldab
regionaalarengule negatiivset
mõju. Ettevõtjatelt kogutud
maksud on peamine allikas,
millega riik teeb
investeeringuid, sh
regionaalseid investeeringuid –
ehitab taristut, rahastab haridust
ja tervishoidu, jne.
12. Eelnõu seletuskirja Rahandusministeerium Selgitame
sissejuhatuses tuuakse välja, et 9. Ettevõtjate rakendusuuringute
juunil 2020. a kiitis Vabariigi ja tootearenduse vajadus ei
Valitsuse majandusarengu sõltu sellest, millises Eesti
komisjon väliskaubandus- ja piirkonnas ta tegutseb. Näiteks
infotehnoloogiaministri metallitööstuse ettevõtja, kes
ettepanekul heaks, et ettevõtjate soovib oma toodetes kasutada
vajadustest lähtuvat uusi pinnakatte materjale võib
rakendusuuringute ja paikneda nii Pärnus kui ka
eksperimentaalarenduse Tallinna.
korraldust hakatakse rakendama
rakendusuuringute ja Ettevõtja rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse tootearenduse vajadus sõltub
programmina (edaspidi RUP). valdkonnast, kus ettevõtja
Seletuskirjast ei tule välja tegutseb (nt keemiatööstus),
sihtgrupi ettevõtjate vajaduste ärimudelist, paiknemisest
kirjeldust, mis võib piirkonniti väärtusahelas (kas ta on
olla vägagi erinev. Seletuskirjas lõpptoote tootja, tooraine
tuleb analüüsida ja selgitada tootja, allhankija).
sihtgrupi vajaduste kirjeldus
piirkondlikul tasemel. Ettevõtjate rakendusuuringute
ja tootearenduse piirkondlikke
vajaduse mitteeksisteerimist
kinnitab Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava 2014–
2020 ettevõtlus- ja
innovatsioonitoetuste
tulemuslikkuse hindamine“.
Vastavalt nimetatud hindamise
lõpparuandele on meetme
„Piirkondade
konkurentsivõime
tugevdamine“ meetmetegevuse
5.4.1. „Regionaalsete
kompetentsikeskuste
arendamine“, mille eesmärk on
majandusaktiivsuse, sealhulgas
tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse
kasv väljaspool Harju ja Tartu
maakonda, suurimad
kasusaajad Tallinna (18,6%) ja
Tartu (11,7%) ettevõtjad.
13. Selguse huvides soovitame tõsta Rahandusministeerium Selgitame.
§ 1 lõiked 3–6 eraldi paragrahvi RMi ettepanek on mõistetav
pealkirjaga „Riigiabi reeglite riigiabi vaates. Samas peale
kohaldamine“. Lisaks võiks riigiabi tuleb ettevõtjal järgida
COVID-19 puhanguga veel ka kõiki teisi määruse
seonduvad eelnõu erisätted olla tingimusi, sh toetatavad
samuti toodud ühes eraldiseisvas tegevused, abikõlblikud kulud,
paragrahvis. nõuded taotlusele, taotlejale,
taotlusete hindamine. Selguse
ja lihtsamini loetavuse huvides
me eraldi §-i riigiabile ei
määruses ei vormista.
14. Seoses viitega Euroopa Rahandusministeerium Arvestatud
Komisjoni teatisele „Riigiabi
ajutine raamistik majanduse
toetamiseks praegu COVID-19
puhangu kontekstis“, teeme
selguse huvides ettepaneku
lisada sättesse viited ka teatise
muudatustele, sõnastades eelnõu
§ 1 lõike 6 näiteks järgmiselt:
„Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1
ja 2 sätestatud tegevusteks antav
toetus võib olla riigiabi Euroopa
Komisjoni 19. märtsi 2020 teatise
„Riigiabi ajutine raamistik
majanduse toetamiseks praeguse
COVID-19 puhangu kontekstis”
(ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9,
muudetud ELT C 112 I,
4.04.2020, lk 1–9; ELT C 164,
13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218,
2.07.2020, lk 3–8) (edaspidi
COVID19 raamistik) mõistes,
mida antakse nimetatud
raamistiku osa 3.1 alusel ja
sellele kohaldatakse COVID-19
raamistikus ning
konkurentsiseaduse §-s 341
sätestatut.“
15. Samuti toome välja, et kuivõrd Rahandusministeerium Arvestatud.
määruse kohaselt on võimalus Grupierandi teatise esitati
anda ka riigiabi üldise Rahandusministeeriumi kaudu
grupierandi määruse alusel, tuleb Euroopa Komisjonile. Euroopa
Euroopa Komisjonile esitada Komisjon selle menetlemisega
grupierandi teatis vastavalt jõudnud lõpusirgele.
konkurentsiseaduse §-le 342.
16. Eelnõu § 4 punktis 7 on Rahandusministeerium Selgitame.
suurettevõtja mõiste kirjeldatud Määrus ja üldise grupierandi
järgmiselt: „suurettevõtja on määrus sõnastavad väike- ja
ettevõtja, kes ei vasta üldise keskmise suurusega ettevõtja
grupierandi määruse lisa I artiklis mõiste. Määrus sätestab, et kõik
2 sätestatud kriteeriumitele;“. need ettevõtjad, mis ei ole kas
Antud termini selgitusest ei ole väikeettevõtjad või keskmise
aru saada, et kas kui ettevõte ei suurusega ettevõtjad on
vasta nendele kriteeriumitele, suurettevõtjad.
mis on üldises grupierandi
määruse lisa I artiklis 2
sätestatud, siis on ta automaatselt
suurettevõtja? Soovitame antud
terminit paremini sisustada ning
vajadusel selgitada.
17. Eelnõu § 9 lõikes 4 on sätestatud, Rahandusministeerium Selgitame.
et taotleja ei tohi alustada projekti Rakendusuuringutel ja
tegevusi ega võtta kohustusi tootearendustegevustel on
nimetatud tegevuste märkimisväärne tehnoloogiline
elluviimiseks enne taotluse risk ebaõnnestuda. Seetõttu on
esitamist rakendusüksusele. oluline, et projekt oleks
Juhime tähelepanu, et vähese põhjalikult ettevalmistatud.
tähtsusega abi andmisel ergutava Projekte hindavad valdkonna
mõju esinemise nõuet vähese tehnoloogia eksperdid, kelle
tähtsusega abi määrusest ei ülesanne on lisaks hindamisele
tulene, mistõttu on eelnõus anda soovitusi ja nõu kuidas
sätestatud lähenemine rangem, projekte üles ehitada ja ellu
mis iseenesest ei ole aga viia.
keelatud, kui see ongi olnud
eelnõu väljatöötaja eesmärgiks. Sellega vähendatakse
Seletuskirja tuleks lisada projektiga seotud riske.
põhjendus, miks on vajalik
rakendada eelnõus rangemat
lähenemist.
18. Toome välja, et eelnõus on Rahandusministeerium Arvestatud.
raskustes oleva ettevõtja Määruse §-i 12 on täiendatud.
abikõlblikkusega seonduvalt
sätestatud üksnes eelnõu § 12
lõikes 6, et COVID-19
raamistiku alusel saab toetust
taotleda Eesti äriregistrisse
kantud äriühing, kelle
majandustegevus on negatiivselt
mõjutatud COVID-19 puhangust
tingitud erandlike asjaolude tõttu
ning taotlejale ja partnerile
COVID-19 raamistiku osa 3.1
alusel muudest allikatest antud
abi koos käesoleva määruse
alusel taotletava toetusega ei
ületa 800 000 eurot ning kes ei
ole raskustes ettevõtja üldise
grupierandi määruse artikli 2
punkti 18 mõistes seisuga 31.
detsember 2019. a. Selgitame, et
Euroopa Komisjoni 19. märtsi
2020. aasta teatise „riigiabi
ajutine raamistik
majandusarengu toetamiseks
praeguse COVID-19 puhangu
kontekstis“ 29.06.2020
muudatuse kohaselt võib
erandina abi anda mikro- või
väikeettevõtjatele (üldise
grupierandi määruse I lisa
tähenduses), kes olid raskustes
juba 31. detsembril 2019,
tingimusel, et nende suhtes ei
kohaldata riikliku õiguse alusel
maksejõuetusmenetlust ja, et nad
ei ole saanud päästmisabi ega
ümberkorraldamisabi. Kui
eelviidatud erandit on plaanis
rakendada käesoleva määruse
alusel toetuse andmisel, tuleks
vastav erand ka eelnõus
sätestada.
19. Täiendavalt lisame, et meile Rahandusministeerium Arvestatud.
teadaolevalt Euroopa Parlamendi Vt eelmist punkti. Täiendasime
ja nõukogu määruse (EL) nr määruse §-i 12 nõuded
1301/2013, mis käsitleb Euroopa taotlejale ja partnerile.
Regionaalarengu Fondi ja
majanduskasvu ja tööhõivesse
investeerimise eesmärgiga
seonduvaid erisätteid ning
millega tunnistatakse kehtetuks
määrus (EÜ) nr 1080/2006,
kohaselt lubatakse toetada
raskustest ettevõtjaid ainult
juhul, kui neile antakse riigiabi
ajutise raamistiku alusel või
vähese tähtsusega abi. Eeltoodust
tulenevalt teeme ettepaneku
täiendada eelnõud sättega, mille
kohaselt üldise grupierandi
määruse alusel abi andmisel ei
anta abi ettevõtjale, kes on
raskustes üldise grupierandi
määruse artikli 2 punkti 18
mõistes.
20. Teeme ettepaneku täiendada Rahandusministeerium Arvestatud.
eelnõud sättega, mille kohaselt Määruse §-i 12 on täiendatud ja
määrust ei kohaldata ettevõtjale, seeläbi on sätestatud, et toetuse
kelle suhtes on komisjoni eelneva taotlejaks või partneriks ei ole
otsuse alusel, millega abi on ettevõtja kelle suhtes on
tunnistatud ebaseaduslikuks ja Euroopa Komisjoni eelneva
siseturuga kokkusobimatuks, otsuse alusel, millega abi on
tehtud toetuse tagasinõudmise tunnistatud ebaseaduslikuks ja
otsus, mis on täitmata. siseturuga kokkusobimatuks,
tehtud toetuse tagasinõudmise
otsus, mis on täitmata.
21. Teeme ettepaneku täiendada Rahandusministeerium Selgitame.
eelnõu § 12 lisades sinna ühe Määruse § 1 lõiked 3 ja 4
ettevõtja mõiste. Näiteks lisades sätestavad, et abi andmisel
järgmise lause: „Vähese lähtutakse vähese tähtsusega
tähtsusega abi suuruse abi määrusest. Seega on need
arvutamisel loetakse üheks tingimused juba ette nähtud ja
ettevõtjaks vähese tähtsusega abi täiendavat uuesti üle kordamist
määruse artikli 2 lõikes 2 ei vaja.
nimetatud ettevõtjat“.
22. Eelnõu § 2 lõike 3 kohaselt peab Rahandusministeerium Arvestatud
projekt panustama vähemalt ühe Esitame
meetme väljundnäitaja Rahandusministeeriumile
suurendamisse. Samas on antud ettepaneku vastavalt punktis 11
loetelus neli väljundnäitajat, toodud Rahandusministeeriumi
millest ainult kaks on kooskõlas ettepanekule täiendada meedet
Vabariigi Valitsuse 13.08.2020 4.2.4 meetme
korraldusega nr 278 „Perioodi väljundnäitajatega -
2014–2020 struktuuritoetuse „Erainvesteeringud kooskõlas
meetmete nimekiri“. Sellest riigi toetustega innovatsiooni
tulenevalt on teoreetiliselt või teadus- ja arendustegevuse
võimalik sellise sõnastuse ja alastele projektidele“.
kriteeriumiga juhtumid, kus
projektid ei panusta ühessegi
meetmete nimekirjas olevasse
meetme tegevuse 4.2.4
väljundnäitajatesse, mistõttu
võib jääda meetmete nimekirjas
välja toodud väljundnäitajatesse
panustamine täitmata. Soovitame
antud punkt sõnastada selliselt, et
tagatud oleks alati meetmete
nimekirjas toodud näitajatesse
panustamine. Ühtlasi palume
täiendada eelnõu seletuskirja
ning tuua välja, millisesse
rakenduskava tulemusnäitajasse
tegevused panustavad.
23. Koostöös Majandus- ja Rahandusministeerium Arvestatud.
Kommunikatsiooniministeeriumi COVID-19 näitajate
ja EASiga on kaardistatud kogumiseks täiendati määruse
Euroopa Komisjoni poolt välja §-i 14, pannes taotlejale
pakutud nn Covid-näitajad, mida kohustuse lisada taotluses
peaks kasutama juhul, kui teave, kas toetus kas toetus on
tegevused nendesse panustavad. suunatud COVID-19 haigust
Meetme tegevuse 4.2.4 puhul on põhjustava koroonaviiruse
kavas lisada meetmete nimekirja vastu võitlemiseks ja selle
ja rakenduskavasse kaks tagajärgede leevendamiseks ja/
täiendavat näitajat: „CV20 toetuse saaja COVID-19
Toetus VKEdele käibekapitali haigust põhjustava
jaoks (toetused)“ ja „CV22 koroonaviiruseCOVID-19
Käibekapitali toetustega VKEde majanduslike mõjude kohta,
arv“. Juhul kui käskkirja alusel juhul kui projekt viiakse ellu
kavandatud tegevused COVID-19 raamistiku osa 3.1
panustavad nimetatud alusel. Rakendusüksus kogub
näitajatesse, palume ka need juba vastavad andmed vastavalt
lisada eelnõusse. Covid-näitajate metoodikale.
Põhjusel, et anname ka
COVID-19 raamistiku TA
tegevuste abi teeme
Rahandusministeeriumile
ettepaneku lisada meetme
tegevusele 4.2.4. COVID-19
näitajad CV20 ja CV33.
24. Juhul kui tegevusele „Ettevõtjate Rahandusministeerium Arvestatud.
rakendusuuringute ja Vaata punkt nr. 22
tootearenduse toetamine“
kohaldub ka näitaja
„Erainvesteeringud koos riigi
toetustega innovatsiooni või TA
tegevuse projektidesse“, siis
tuleks vastavalt meetmete
nimekirja täiendada ning lisada
see ka meetme tegevusele 4.2.4.
Hetkel panustavad meetmete
nimekirja kohaselt vastavasse
näitajasse vaid meetme
tegevused 4.2.3, 4.4.1 ja 4.4.2.
25. Eelnõu § 8 kirjeldab abikõlblikke Rahandusministeerium Arvestatud.
kulutusi ning lõikes 9 tuuakse
välja mitteabikõlblikud kulud.
Soovitame mitteabikõlblike
kulutuste loetelu täiendada
viitega Vabariigi Valitsuse 1.
septembri 2014. a määruse nr 143
„Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate
kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ §-le 4.
26. Eelnõu § 15 kirjeldab menetluse Rahandusministeerium Võtame teadmiseks.
protsessi ja menetluse aegasid. Toome välja, et tegemist on
Menetluse protsessi (40 tööpäeva maksimaalse päevade arvuga,
+10 tööpäeva) on võimalik mis võib projekti
lühendada, teostades teatud menetlemiseks kuluda. Tegelik
protsesse paralleelset, päevade arv sõltub projekti
optimeerides tööprotsessi ja valdkonnast, tegevuste mahust,
kiirendades ettevõtja vaates jne. Lisaks kaasatakse
toetuse otsuse saamist. Näiteks projektide hindamisse
Ida-Virumaa väliseksperdid. Projekti
tööstusinvesteeringute toetamise eripärast lähtudes võib juhtuda,
meetmes on taotluse et ekspertide leidmine ja nendel
menetlemise tähtaeg kuni 30 projekti hindamise tavatööga
tööpäeva taotluse esitamisest sidumine nõuab lisaaega.
arvates.
27. Eelnõu §-ga 18 seatakse taotluste Rahandusministeerium Selgitame.
hindamisele kolm kriteeriumit: Kriteeriumi projekti
projekti mõju meetme majanduslik mõju ja efektiivsus
eesmärkide saavutamisele; alla hinnataksegi ühe
projekti majanduslik mõju ja alakriteeriumina taotleja ja
efektiivsus; projekti olemasolul partneri võimekust
tehnoloogiline põhjendatus ja projekti ellu viia. Nimetatud
teostatavus. Palume lisada ka viide on ka määruse §-s 18
neljas valikukriteerium „toetuse projekti majanduslik mõju ja
taotleja/saaja (ja partnerite) efektiivsus, mille raames
suutlikkus projekti ellu viia“ hinnatakse projekti
vastavalt üldistele majanduslikku vajalikkust ja
valikukriteeriumitele, mida põhjendatust taotlejale ja
kohaldatakse kõikidele partneritele, projekti
ühtekuuluvuspoliitika 2014-2020 elluviimisega kaasnevat
rakenduskava prioriteetsetele majanduslikku tulu, taotleja
suundadele ning nende raames ärimudeli muutust ja sellega
toetatavatele meetmetele. Antud kaasnevat majanduslikku tulu
kriteerium võib olla nii tulevikus, äriplaani
vastavuskriteerium kui ka asjakohasust, taotleja ja
valikukriteerium, mille partnerite võimekus äriplaani
rakendamisel kontrollitakse, kas ellu viia ja projekti tulemusi
toetuse taotlejal/saajal (ja äriliselt rakendada ning projekti
partneritel kokku) on eelarve põhjendatust ja taotleja
kvalifikatsioon, kogemus, võimekust rahastada projekti
jätkusuutlikus, õiguslik, tulemuste rakendamist – 40
organisatsioonilised või protsenti koondhindest.
tehnilised eeldused projekti
elluviimiseks kavandatud viisil. Võttes arvesse läbiviidud
Vajadusel hinnata taotlusi ka läbi potentsiaalsete toetust saavate
viienda kriteeriumi „projekti ettevõtjate analüüse, on
mõju läbivatele teemadele Rahandusministeeriumi seatud
(regionaalsele arengule, kohustus – suunata 50% toetuse
keskkonnahoiule, eelarvest mitte Tallinna ja
kodanikuühiskonna arengule, Harjumaa ettevõtjate
võrdsete võimaluste tagamisele, projektidele raskesti
ühtsele riigivalitsemisele või saavutatav. Sellest tulenevalt
infoühiskonna edendamisele)“. nõustume
Antud kriteeriumi kasutakse siis, Rahandusministeeriumi
kui see on asjakohane arvestades ettepanekuga lisada täiendav
konkreetse meetme iseloomu. kriteerium – projekti mõju
Juhul kui seda valikukriteeriumit läbivatele teemadele.
ei kasutata, siis soovitame Nimetatud kriteerium on
seletuskirjas seda lühidalt boonuskriteerium. Projekte,
selgitada. mis ei ole seotud ja millel
puudub mõju läbivatele
teemadele, hinnatakse
100%lise skaalaga. Juhul kui
projekt on seotud või ta
mõjutab positiivselt läbivate
teemade arengut, antakse
projektile hindamisel täiendav
10%. Boonuskriteerium tõstab
projektid, mis tavahindamisel
jääksid toetuseta, täiendavalt
toetuse saajate sekka.
28. Vastavalt kehtivale meetmete Rahandusministeerium Arvestatud.
nimekirjale on meetme tegevusel Seletuskirja punkt 6 on
4.2.4 kohustus esitada teave täiendatud.
meetme rahastamise kohta peale
eurotoetuse lõppemist. Sellest
tulenevalt palume seletuskirjas
lisada eelnõu kulude selgituse
juurde (seletuskirja punkt 6.)
struktuuritoetuse seaduse § 12
lõike 1 punkti 12 kohane teave
ning tuua välja kuidas toimub
eelnõus nimetatud toetavate
tegevuste rahastamine pärast
nende elluviimist. Sealjuures
peab eraldi märkima, kui suured
on tegevuste edasise
käigushoidmise kulud, kui need
on.
29. Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt on Riigi Tugiteenuste Arvestatud
taotletava toetuse minimaalne Keskus Tõstame minimaalse
summa 50 000€. Seega võib toetussumma 100 000 euroni.
toetuse andmise tingimuste
kohaselt esineda projekte
toetusega alla 100 000€, mil tuleb
Ühendmääruse § 6 lõike 1
kohaselt, kui ERF vahenditest
projektile antav toetus on kuni
100 000€, toetada projekte
üksnes kulude lihtsustatud
hüvitamisviiside alusel, v.a kui
riigiabi andmisel antakse toetust
osakaaluna abikõlblikest
kuludest või kui projekt või
tegevus on tervikuna
riigihankena sisse ostetud.
Vähese tähtsusega abi andmisel
riigiabi erand ei kehti.
Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt
toetatakse viite tegevust, kuid
vaid § 7 lõike 1 punktis 3 toodud
tegevuse puhul kasutatakse
lihtsustatud kuluhüvitamisviisina
kindlasummalist makset. Seega
võib olla oht, et Ühendmääruse
§-s 6 toodud nõudega ei ole teiste
tegevuste toetamisel arvestatud.
Palume kaaluda ka teiste
tegevuste puhul lihtsustatud
kuluhüvitamisviiside
kasutamist ning teha eelnõus
vastavad muudatused või lisada
seletuskirja vastava analüüsi
tulemused ja mitterakendamise
põhjused
30. Palume läbivalt lisada sõna Riigi Tugiteenuste Arvestatud
„register“ juurde „e-Toetuse Keskus
keskkond“, mille kaudu
esitatakse nii taotlus,
maksetaotlused kui ka aruanded.
31. Palume lisada, et maksetaotluse Riigi Tugiteenuste Arvestatud
ja aruannete esitamise puhul Keskus
tuleb need esitada toetuse saaja
esindusõigusliku isiku poolt
(taotluse esitamisel on see välja
toodud).
32. Tegelike kulude alusel toetuse Sotsiaalministeerium Arvestatud
maksmisel peab abikõlbliku kulu Täname tähelepanu juhtimast.
eest olema tasutud projekti
abikõlblikkuse perioodil või 45
kalendripäeva jooksul pärast
projekti abikõlblikkuse perioodi,
kuid mitte hiljem kui 31.
detsembril 2023. a.
Samas seletuskiri toob välja lk
10:
Lisaks sätestab eelnõu § 8 lõikes
3 perioodi, mille jooksul peab
abikõlbliku kulu eest olema
tasutud.
Vastavalt eeltoodule peab
abikõlblik kulu olema tasutud
projekti abikõlblikkuse perioodil
või 45 kalendripäeva jooksul
pärast projekti abikõlblikkuse
perioodi, kuid mitte hiljem kui
31. detsembril 2020. a.
Abikõlbliku kulu eest tasumisel
pärast eelnõus sätestatud
tähtaegu, ei ole kulu võimalik
struktuurivahenditest hüvitada.
33. Juhime tähelepanu, et § 1 lõikes Kultuuriministeerium Võtame teadmiseks.
6 toodud Euroopa Komisjoni 19.
märtsi 2020 teatise „Riigiabi
ajutine raamistik majanduse
toetamiseks praeguse COVID-19
puhangu kontekstis“ (edaspidi
ajutine raamistik) alusel saab
toetusotsuseid teha kuni 31.
detsembrini 2020. Praegu ei ole
sisendit, et Euroopa Komisjon
ajutist raamistikku pikendaks,
mistõttu ei ole toodud
erandi kasutamine selle meetme
kontekstis mõistlik
34. Juhime tähelepanu, et § 9 lõige 4 Kultuuriministeerium Mittearvestatud.
kordab § 8 lõikes 4 toodut. Viited on ebakorrektsed.
35. Juhime tähelepanu, et Kultuuriministeerium Mittearvestatud.
haldusmenetluse seadus ega Taotluste vastuvõtmise
perioodi 2014–2020 peatamise ja lõpetamise säte on
struktuuritoetuse kooskõlas kehtiva õigusega,
seadus ning selle alusel sealhulgas õiguse
kehtestatud rakendusaktid ei näe üldpõhimõtetega. Kuna
ette taotluste vastuvõtmise tegemist on piiratud
peatamist ja lõpetamist. eelarveliste vahenditega
Haldusmenetluse seaduse § 15 toetusmeetmega, siis on hea
sätestab, et haldusorgan on halduse tavaga ning
kohustatud talle esitatud taotluse menetlusökonoomia
vastu võtma. Palume põhimõttega kooskõlas
korrigeerida § 11 lõike 2 ja lõike haldusorgani poolt sihtgrupi
7 sõnastust selliselt, et see oleks teavitamine taotluste
kooskõlas kehtiva õigusega. vastuvõtmise peatamisest
seoses eelarve mahu
lõppemisega. HMS § 15 lg 1
räägib puudustega taotluse
vastuvõtmise
kohustuslikkusest. Samas
sätestab HMS § 14 lg 5
võimaluse sätestada taotluste
esitamiseks tähtaja, STS § 14 p
10 sätestab, et toetuse andmise
tingimustes tuleb sätestada
taotluste esitamise kord, mille
hulka kuulub ka taotluste
esitamise tähtaeg. Jooksva
taotlemise puhul ongi selleks
eelarveliste vahendite
lõppemine, mis ei ole
ettemääratav kuupäev ning
millest peabki haldusorgan
jooksvalt avalikust teavitama.
36. Juhime tähelepanu, et ajutise Kultuuriministeerium Arvestatud.
raamistiku juba jõustunud Määruse §-12 on täiendatud.
muudatusega võimaldatakse
anda riigiabi kõigile mikro- ja
väikeettevõtjatele (sh
idufirmadele), isegi kui nad olid
raskustes juba 31. detsembri
2019 seisuga, v.a juhul, kui
mikro- ja väikeettevõtja suhtes
on algatatud
maksujõuetusmenetlus või kui
sellised ettevõtjad on saanud
päästmisabi, mida ei ole tagasi
makstud või neile antakse
ümberkorraldusabi. Eelnõu § 12
lõige 6 nimetatud võimalust ei
kajasta.
37. Määruses ja selle seletuskirjas on Eesti Teadusagentuur Arvestatud.
terminite eksperimentaalarendus Kasutame määruses ja
ja tootearendus kasutamisel seletuskirjas üksnes
tekkinud segadus. Kui tootearenduse mõistet kui
seletuskirjas on kasutatud neid riigiabi mõistet.
termineid korduvalt ja üksteisest
erinevas tähenduses (mis on
õige), siis määruses endas on see
ebaselge. Sõna
eksperimentaalarendus on
kasutatud vaid ühel korral (
toetuse andmise eesmärk ja
tulemused) (§ 2 lg (2, p 6 .), mujal
räägitakse vaid tootearendusest.
Ilmselt käsitledes neid ekslikult
sünonüümidena. Nt § 7. lg (1) :
Toetatakse järgmisi §-s 2
nimetatud eesmärke ja tulemusi
saavutada aitavaid projekti
tegevusi: 1) rakendusuuringu
läbiviimine; 2) tootearenduse
läbiviimine); Seega
eksperimentaalarendust ei ole
toetatavate tegevustena üldse
märgitud. TA tegevuste
määratluse järgi on TA liikideks
alusuuringud, rakendusuuringud
ja eksperimentaalarendus.
Tootearendus ei ole TA tegevus.
Tootearendus võib olla teadus- ja
arendustegevusega seotud, aga ei
pruugi alati seda olla.
Ettepanek: Et saada selgus,
milliseid tegevusi toetatakse ja
milliseid mitte, on vaja määruses
kasutatavad mõisted üle vaadata
ning selgitada. Soovitame
terminoloogiat vaadata
ettevaatavalt , kontekstis
kavandatavate TAKSi
muudatustega. Juhul, kui
soovitakse kasutada
tootearenduse mõistet, siis tuleks
selgelt defineerida, et määruse
kontekstis peetakse
tootearenduse all silmas
eksperimentaalarendust.
38. Kasutada terminite eestikeelseid Eesti Teadusagentuur Võtame teadmiseks.
akronüüme.
Tänuväärselt on kasutusele
võetud eestikeelne
„tehnoloogilise valmiduse tase“.
Ettepanek: kasutada ka selle
mõiste lühendina eesti keelele
omast TVT-d ja hoiduda
ingliskeelse TRL-i kasutamisest.
Et emakeelsete terminite
kasutuselevõttu hõlbustada, on
hädakorral võimalik TVT
esmamainimisel sulgudes lisada
(inglise k ’Technology
Readiness Level’, TRL).
Kolmetähelise lühendile
viitamine võib näida tühise
norimisena, aga paraku hakkavad
sellise taseme dokumentides
loodud terminid ja lühendid
elama oma elu, uutel terminitel
on suur mõju meie emakeele
arengule. Seetõttu tasub ka
administratiivsetes tekstides
keelehoolet silmas pidada.
39. Määruse eelnõus ei ole praeguses Tallinna Selgitame.
sõnastuses otsest kohustust Tehnikaülikool Projekti tehnoloogia ja selle
ettevõtetel tellida riigilt saadud taseme hindamine toimub kahel
raha eest teadus- ja tasandil. Esmalt hindavad
arendustegevusi (edapidi TA projekti EAS-välised
tegevusi) teadus- ja valdkondlikud eksperdid.
arendustegevuse asutustelt Teiseks hindab projekti,
(edapidi TA asutustelt). Jääb sealhulgas projekti tehnoloogia
selgusetuks, kuidas Ettevõtluse ja projekti elluviijate
Arendamise Sihtasutuse tehnoloogilist pädevus
(edaspidi EAS) hindamiskomisjon.
hindamiskomisjon Hindamiskomisjoni kuuluvad
projektitaotluse hindamisel nii TA asutuste kui ka
määratleb, mis juhul üldse on ettevõtlussektori esindajad ja
tegemist TA teenusega. lisaks valdkondlikud
poliitikakujundajad ja
rakendajad. Projekti hindamine
toimub põhimõttel, et
hinnatakse millist toodet,
teenust või tehnoloogiat
arendatakse ja mis tegevusi ja
kelle poolt selleks läbi viiakse.
Eraldiseisvat eesmärki, et toote,
teenuse või tehnoloogia
arendamisega peab kaasnema
TA teenuste ostmine TA
asutustelt antud toetusmeetmel
ei ole.
40. Määruse eelnõust selgub, et TA Tallinna Mittearvestatud.
teenust võib tellida ka Tehnikaülikool Innovatsioonivahendaja mõiste
innovatsioonivahendajalt. tuleneb Teadus- ja
Innovatsioonivahendaja arendustegevuseks ning
määratlemise osas puuduvad aga innovatsiooniks antava riigiabi
igasugused kriteeriumid. raamistikust toodud
Põhimõtteliselt võib tingimustest.
innovatsioonivahendajaks olla Siinkohal tuleb rõhutada, et iga
iga (äri)ühing, mis sellist teenust projekt ja selle läbiviimiseks
osutab. Küsitavaks jääb kaasatud TA teenuse pakkujad
inniovatsioonivahendaja hinnatakse eraldiseisvalt.
määruse eelnõusse kaasamise Sealjuures hinnatakse, kas TA
lisaväärtus. Seetõttu teen teenuse pakkujal on projekti
ettepaneku elluviiiseks vajalikud
innovatsioonivahendaja määruse teadmised, oskused ja
eelnõu terminitest eemaldada. ressursid, sealhulgas pädevad
töötajad, seadmed ja aparatuur.
41. Määruse eelnõu sõnastusest Tallinna Mittearvestatud.
järeldub, et taotletav raha on Tehnikaülikool Hindamise käigus toimub
mõeldud ettevõtetele muu hulgas projekti teostava meeskonna
TA teenuste ostmiseks. Eelnõu võimekuse sisuline hindamine,
järgi võib sellist teenust võib mille juures võetakse arvesse
pakkuda kes tahes, sh ka taotleva nii teaduslikku tausta kui ka
ettevõtte TA osakond. Kuidas eelnevat sarnase TA tegevuse
ettevõtte TA osakond kogemust. Üksnes
defineeritakse, pole samuti selge. doktorikraadiga, samas eelneva
EAS-i 1 kodulehe järgi peavad ettevõtjatele suunatud
olema teenuse osutajatel arendustöö kogemuseta, töötaja
referentsid, kuid määrusest viidet kaasamine projekti, ei kindlusta
referentside sisule ei leia. Eelnõu
seletuskiri küll räägib TA- projekti elluviimist soovitud
tegevuse taseme tõstmisest kujul.
ettevõtetes, kuid samas esitab
oluliselt madalama lävendi
meeskonna kvaliteedile kui
varasem NUTIKAS programm. -
Rakendusuuringute puhul peab
olema tagatud projekti
meeskonna teaduskompetents
taotleja või vajadusel partneri
kaasamise abil: projekti
arendusmeeskonda peab projekti
arendustegevuse jooksul
kuuluma vähemalt üks
doktorikraadiga liige ning
vähemalt üks meeskonna liige
peab olema eelnevalt osalenud
rahvusvahelises sarnase sisu ja
mahuga TA projektis.
42. Määruse eelnõu üheks Tallinna Mittearvestatud.
eesmärgiks on, et TA tegevust Tehnikaülikool Kriteeriumid on täpsustatud
oleks ettevõtetes rohkem, aga valikumetoodikas, mille EAS
samas ei selgu eelnõus, mida teeb kättesaadavaks oma
selle all mõeldakse. Seletuskirjas kodulehel.
on toodud valikukriteeriumid
rahastatavate projektide
valimiseks. Samas on need
kriteeriumid väga üldised, ning
jätavad otsustajatele väga suure
vabaduse otsustada projektide
üle nii nagu nad seda teha
soovivad.
43. Projektide eelhindamine on Tallinna Mittearvestatud.
määruses defineerimata ning Tehnikaülikool Määruse rakendamisel ei toimu
sisustamata mõiste, ka seletuskiri taotluste eelhindamist vaid
ei selgita eelhindamise olemust. eelnõustamine, mille käigus
Määruse § 14 punkt 7 järgi peab antakse eelhinnang.
rakendusuuringute või
tootearenduse projektiplaan Vastavalt määrusele on
olema saanud positiivse eelnõustamine toetuse
eelhinnangu, kuid seletuskirja taotlemisele eelnev tegevus,
järgi „eelnõustamine ei tähenda mille käigus rakendusüksus
taotlejale hinnangu, vaid selgitab toetuse andmise
soovituste andmist“. Taotlejate aluseid, juhib tähelepanu
eelnev nõustamine on igati kavandatava projekti
mõistlik, kuid kui projektiplaani võimalikele tehnilistele ja
positiivne eelhinnang on taotluse sisulistele puudustele ning
esitamise eeltingimuseks, peab annab soovitusi ja teeb
see protsess ning ettepanekuid nende
hindamiskriteeriumid olema kõrvaldamiseks. Teisisõnu
selgemalt kirjeldatud sh tagatud eelnõustamine on etapp, mille
eelhindamise piisav
kompetentsus ekspertide abil aidatakse taotlejal projekti
kaasamise kaudu. ette valmistada.
44. Määruse eelnõus on ette nähtud Tallinna Selgitame.
võimalus kaasata eksperte Tehnikaülikool Kõikide tootearenduse ja
taotluste hindamisse, kuid see ei rakendusuuringute projektide
ole kohustuslik kõigi taotluste hindamisse kaastakse
puhul. Mis põhjusel on loobutud valdkondlikud eksperdid.
NUTIKAS meetme taotluste Samas rahastatakse määrusega
hindamisel ette nähtud ekspertide ka tootearenduse ja
kaasamise etapist? Selline rakendusuuringute
lahendus võiks endiselt kehtida teostatavusuuringuid, kuhu
kõigile rakendusuuringute saab vajadusel eksperte
projektidele. Rakendusuuringute kaasata, aga see ei ole
projektidele summas üle 500’000 kohustuslik Seetõttu ei ole
euro võiks sarnaselt NUTIKAS otstarbekas kehtestada üldist
meetmele kehtida kohustus ekspertide nõuet.
esitada projektiplaani TA
tegevusi kirjeldav osa inglise
keeles ning hindamisse peaks
kaasama väliseksperdid.
45. Seletuskirjas ei ole põhjendatud Tallinna Mittearvestatud.
toetuse maksimaalse mahu Tehnikaülikool Toetussummade ja –määrade
suurendamist kolmandiku võrra kehtestamisel lähtusime Eesti
võrreldes praeguse NUTIKAS ja rahvusvahelisest praktikast.
meetmega. Seni on NUTIKAS Projekti rahalise mahu ja
meetme kaudu olnud võimalik kestvuse määrab projekti sisu ja
saada toetust kuni 2 mEUR, valdkond, kus arendustöö läbi
millest ettevõtte enda osa on viiakse.
olnud kuni 40% ja sellele
lisandub omafinantseering st
ettevõtte omafinantseering ning
kulutuste maht kokku on kuni u
1,4 miljonit eurot. Kuna RUPi
puhul ei ole kohustust tellida TA
teenust osaliselt TA asutuselt
ning enamuse meetmest
toetatavate projektide periood
jääb lühemaks kui 3 aastat,
tähendab maksimaalne toetuse
summa maksimaalset projekti
mahtu ligikaudu 4,5 miljonit
eurot ehk eeldab projekti
elluviimiseks ettevõtete TA-
tegevuste võimekuse ligikaudu
kolmekordset kasvu.
46. Vähese tähtsusega abi (VTA) Tallinna Mittearvestatud.
puhul saavad kõik toetust kuni Tehnikaülikool Projekti rahalise mahu ja
200 000 eurot sõltumata ettevõtte kestvuse määrab projekti sisu ja
suurusest ja projekti sisust valdkond, kus arendustöö läbi
(rakendusuuring või viiakse.
arendustegevus). Muidu saaks Sealhulgas sõltub TA asutuse
arendust tegev suurettevõte 25% kaasamine samuti projektist
toetust ja nüüd saab 80%! endast ja TA asutuse rollist
Paljudel suurettevõtetel on VTA projektis. Automaatne TA
limiit täis, kuid ka VKEd, kes asutuse kaasamine ei täida
kuuluvad kontserni, määruse eesmärki milleks on
kvalifitseeruvad teinekord ettevõtjate TA mahu kasv.
suurettevõteteks. Nüüd saaksid
nad ikka 80% toetust. Soovitan,
et nii võiks olla ainult juhul kui
on kaasatud TA-asutus ulatuses
vähemalt 60% projekti mahust
kas teenusena või projekti
partnerina ning ainult
rakendusuuringule.
47. „§ 14. Nõuded taotlusele“ Infotehnoloogia ja Arvestatud.
punktid 7.–9. ütlevad, et taotlus Telekommunikatsiooni
peab lisaks taotluste menetlemise Liit
määruse § 4 lõigetes 1 ja 2
sätestatule sisaldama vähemalt
järgmisi andmeid, kinnitusi või
dokumente:
7) positiivse eelhinnangu saanud
projektiplaan juhul, kui toetust
taotletakse § 7 lõike 1 punktis 1
või 2 toodud projekti tegevuseks;
8) projekti tegevuste kirjeldus,
mis on kooskõlas
projektiplaaniga ja sisaldab muu
hulgas tegevuskava, eesmärke ja
mõõdetavaid tulemusi;
9) projekti eelarve § 7 lõikes 1
sätestatud toetatavate tegevuste
ja §-s 8 sätestatud abikõlblike
kulude lõikes;
Meie ettepanek on sõnastada
punkt 8) ümber klassikalise
projektijuhtimise protsessi järgi
selliselt: projekti kirjeldus, mis
on kooskõlas projektiplaaniga ja
sisaldab muu hulgas
tegevuskava, eesmärke,
mõõdetavaid tulemusi ning
eelarvet toetatavate tegevuste
ning abikõlblike kulude lõikes.
Punkti 9 eraldi soovitame välja
jätta, kuna eelarve on projekti
kirjelduse loomulik osa.
48. „§ 14. Nõuded taotlusele“ punkt Infotehnoloogia ja Arvestatud.
17) on sõnastatud hetkel Telekommunikatsiooni Seletuskirja on täiendatud
järgnevalt: „toetuse taotlemisel Liit lõiguga:
kindlasummalise makse alusel Kindlasummaline makse on
väljundindikaator koos alg- ja kulude hüvitamine otsuses
lõpptasemega, saavutatavad määratud kindlas summas
tulemused ja nende tulemuste toetuse ühekordse maksena
saavutamise tõendamise alused“. teostatavusuuringuks toetuse
Palun täpsustada antud punkti taotlemisel ning selle
sõnastust. Hetkel ei ole üheselt väljamaksmise eelduseks on
arusaadav mida seal mõeldaks. tegevuse eesmärkide ja
tulemuste täielik saavutamine –
teostatavusuuringu läbiviimine
ja uuringu aruande esitamine
EASile. Vajadusel saab toetuse
taotleja teostatavusuuringu
eesmärgi ise taotlusesse kirja
panna, tuues samas ka välja
millised dokumendid ta esitab
tõendamaks, et
teostatavusuuringu tegevuse
eesmärk on saavutatud.
Kindlasummalise makse alusel
toetuse maksmise puhul toetuse
saaja kuludokumente ei esita,
vaid toetuse saajale tehakse
makse määratud
kindlasummalise makse
summas. Projektis on võimalik
planeerida üks
kindlasummaline makse.