Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 28.12.2020 14:58
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Selgitustaotlus
Tere,
Edastan selgitustaotluse (manuses).
Parimate soovidega,
Kreet Kurvits
Jurist
Swedbank AS
51 31351
Saatja:
[email protected] <
[email protected]>
Saaja: Marie Allikmaa,
[email protected]
Teema: FW: selgitustaotlus 28.12.2020
Tere, Marie
Tänan vastuse ja reedese telefonikõne eest!
Parimat,
Kreet
From: Marie Allikmaa <
[email protected]>
Sent: Sunday, January 24, 2021 12:55 PM
To: Kreet Kurvits <
[email protected]>
Cc: Joonas Pärenson <
[email protected]>
Subject: FW: selgitustaotlus 28.12.2020
CAUTION: External email. Please do not click on links/attachments unless you recognize the sender.
Mis unustasin märkida - oletusele, et pangandusteenused on hõlmatud infoühiskonna teenuse mõiste all annab toetust veel üks täiendav asjaolu. Nimelt on eelnevas kirjas mainitud infoühiskonna teenuseid reguleeriva e-kaubanduse direktiivi pp 27 kohaselt direktiivi üheks eesmärgiks on-line finantsteenuste osutamiseks õigusliku raamistiku loomine. Direktiivis finantsteenuste mõiste sisu ei avata, aga selgituspunkt annab meie hinnangul täiendavat tuge arusaamale, et online pangateenused on infoühiskonna teenused e-kaubanduse direktiivi ja seega direktiivi Eesti õigusesse üle võtmiseks koostatud infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses.
Heade soovidega
Marie
From: Marie Allikmaa
Sent: Sunday, January 24, 2021 12:54 PM
To: '
[email protected]' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: selgitustaotlus 28.12.2020
Tere!
Palusite hiljuti MKM-ilt hinnangut järgnevatele küsimustele:
* Kas pangandusteenused on hõlmatud infoühiskonna teenuse mõiste all?
* Kas MKM näeb vastuolu, et Eesti siseriiklik InfoTS liigitab pangateenused infoühiskonna mõiste alla, samas kui selgitustaotluses viidatud direktiiv ei liigita?
* Kas pangateenused võivad hõlmata ka panga poolt pakutavaid lisateenuseid?
Eesti õiguses on infoühiskonna teenuse mõiste reguleeritud infoühiskonna teenuse seaduses. Nagu ka selgitustaotluses märgite, nimetab InfoTS seletuskiri pangateenuseid ühena levinumatest infoühiskonna teenustest.
Infoühiskonna teenuse seaduses sätestatud infoühiskonna teenuse mõiste ja selle määratlus tuleneb nn e-kaubanduse direktiivi (200/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide kohta siseturul) artiklist 2 punkt a, mille kohaselt on infoühiskonna teenused direktiivi 98/34/EÜ (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ) artikli 1 lõike 2 tähenduses. Direktiiv 98/34/EÜ kodifitseeriti teie poolt viidatud direktiiviga 2015/1535, mistõttu tuleb käesolevas olukorras tõepoolest vaadata ka viimati nimetatud direktiivi infoühiskonna teenuse määratlemiseks.
Kirjutate oma pöördumises, et direktiivi 2015/1535 II lisas on määratletud teenused, mida infoühiskonna teenuste mõiste ei hõlma. Lisa II näidisloetelust leiab ka pangateenused, mistõttu näete võimalikku vastuolu selles, kuidas infoühiskonna teenus on määratletud InfoTS seletuskirjas ja direktiivis 2015/1535. Lugedes direktiivi II lisa ja asjakohast sama direktiivi artikli 1 lõiget 4 me aga siiski ei leia, et II lisas on määratletud teenused, mis ei kuulu infoühiskonna teenuste mõiste alla. Nimelt on direktiivi II lisas esitatud artikli 1 lõikega 4 hõlmatud finantsteenuste näidisloetelu. Artikkel 1 lõige 4 kohaselt on lisas II esitatud selliste teenuste loetelu, millele kõnealust direktiivi ei kohaldata. Teisisõnu, tegemist näib olevat direktiivi üldise kohaldumisala erandiga ehk loeteluga infoühiskonna teenustest, millele direktiivi ei kohaldata. Seda kinnitab ka tõsiasi, et hoopis kõnealuse direktiivi lisas I on esitatud loetelu teenustest, mis ei kuulu infoühiskonna teenuste hulka antud direktiivi tähenduses. Kokkuvõttes järeldame, et direktiivi 2015/1535 lisa II esitab loetelu infoühiskonna teenustena käsitletavatest finantsteenustes, mille hulka kuuluvad mh pangateenused. Seega ei näe me ka vastuolu InfoTS seletuskirja ja direktiivis esitatu vahel.
Mis puutub teie viimasesse küsimusse lisateenuste kohta, siis peaks teenuseid hindama asjakohastes seadustes esitatud infoühiskonna teenuse määratluse vastu. Direktiivi 2015/1535 artikli 1 lg 1 punkti b nagu ka InfoTS paragrahv 2 punkti 1 kohaselt on infoühiskonna teenus vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse alusel ning tavaliselt tasu eest osutatavad teenused. Eeltoodud tunnused näivad iseloomustavat ka tavapäraseid internetipanganduses osutatavaid teenuseid - internetipanganduses osutatakse teenuseid reeglina poolte füüsilise kohaolekuta, teenust edastatakse elektrooniliselt tasu eest ja kasutaja taotluse aluse. Niivõrd kuivõrd panga lisateenused vastavad loetletud tunnustele peaks panga lisateenuseid saama ka käsitleda infoühiskonna teenustena.
Loodame, et selgitused on abiks.
Heade soovidega
Marie Allikmaa
1
-
-
-
3