Riigikantselei
[email protected] Meie 28.12.2020 nr 1.1-21/9185-1
Eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 6 ja § 13 lõike 3 alusel edastame
kooskõlastamiseks rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 44 „Toetuse andmise
tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks“,
rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine
tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ ning 23. märtsi 2015. a käskkirjaga
nr 48 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja
organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Ott
riigihalduse minister
Lisad:
1) eelnõu koos lisadega 1, 2 ja 3;
2) seletuskiri.
Lisaadressaadid:
1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
2) Siseministeerium
3) Riigi Tugiteenuste Keskus
Rando Härginen 611 3155
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
KÄSKKIRI
12.2020 nr 1.1-4/ S
Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr
44 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine
tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja
arendamine“ elluviimiseks“, rahandusministri 13.
märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise
tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.2
„Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ ning
rahandusministri 23. märtsi 2015. a käskkirja nr 48
„Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse
12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide
võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel:
1. Muuta rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 44 „Toetuse andmise tingimuste
kinnitamine tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks“ (viimati
muudetud riigihalduse ministri 2. septembri 2019. a käskkirjaga nr 111), asendades käskkirja
lisa käesoleva käskkirja lisaga 1 (lisatud);
2. Muuta rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimuste
kinnitamine tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“, asendades käskkirja lisa
käesoleva käskkirja lisaga 2 (lisatud);
3. Muuta rahandusministri 23. märtsi 2015. a käskkirja nr 48 „Toetuse andmise tingimuste
kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“
elluviimiseks“ (viimati muudetud riigihalduse ministri 30. septembri 2019. a käskkirjaga nr
120), asendades käskkirja lisa käesoleva käskkirja lisaga 3 (lisatud);
4. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 19. märtsist 2020. a. Käskkirja lisa 2 punkti 6
rakendatakse käesoleva käskkirja allkirjastamisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Ott
Riigihalduse minister
Lisa 1 Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja
arendamine“ elluviimiseks
Lisa 2 Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks
Lisa 3 Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide
võimekuse tõstmine“ elluviimiseks
Lisa 1
Rahandusministri 13. märtsi 2015. a
käskkirja nr 44 „Toetuse andmise
tingimused tegevuse 12.1.1
„Inimressursi koolitus ja arendamine“
elluviimiseks“
lisa (muudetud sõnastuses)
Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“
elluviimiseks
Rakendusasutus
Rahandusministeerium (riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond)
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus (toetuste rakendamise osakond)
Elluviija
Riigi Tugiteenuste Keskus
Abikõlblikkuse periood
01.01.2015-31.12.2023
SISUKORD
1. Toetavate tegevuste eesmärk ja oodatav tulemus .................................................................. 3
1.1. Toetusskeemi eesmärgi seos ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja
riigisiseste arengukavadega..................................................................................................... 3
1.2. Oodatav tulemus .............................................................................................................. 3
2. Eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevused ja sihtrühmad ............................................. 3
2.1. Riigivalitsemisemise kompetentside arendamine ning personalijuhtimise ja tugitegevuste
kvaliteedi tõstmine (sh asutusteülese koostöövõimekuse arendamine) ......................................... 4
2.2. Eesti eesistumise läbiviimiseks vajalike teadmiste ja oskuste arendamine ning
järeltegevused.......................................................................................................................... 5
2.3. Avaliku sektori asutuste juhtide juhtimiskvaliteedi tõstmine .......................................... 5
3. Tegevuste algatamine ............................................................................................................. 5
4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ...................................................................... 5
5. Eelarve .................................................................................................................................... 6
6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud ............................................................................... 7
7. Toetuse maksmise tingimused ja kord ................................................................................... 7
8. Elluviija kohustused ............................................................................................................... 7
9. Tegevuste elluviimise seire .................................................................................................... 8
10. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ......................................................... 9
11. Finantskorrektsioon .............................................................................................................. 9
1. Toetavate tegevuste eesmärk ja oodatav tulemus
1.1. Toetusskeemi eesmärgi seos ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja
riigisiseste arengukavadega
Toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 12
„Haldusvõimekus“ meetme 12.1 „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja
institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ eesmärgi „Suurenenud on inimeste ameti- ja
erialane pädevus, juhtimis- ja koostöövõimekus ning institutsionaalne suutlikkus“
saavutamiseks tegevusele 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ (edaspidi toetusskeem).
Toetusskeemi eesmärgiks on avaliku sektori ameti- ja erialase pädevuse tõstmine ning
juhtimisvõimekuse parendamine. Avalik sektor koosneb keskvalitsuse ja kohalike
omavalitsuste üksustest, nende poolt loodud asutustest ning nende poolt kontrollitavatest
sotsiaalkindlustusfondidest, lisaks mittetulundusühingutest, kes aitavad keskvalitsusel ning
kohalikel omavalitsustel täita neile pandud funktsioone.
Tegevused lähtuvad eelkõige 2011. aasta OECD riigivalitsemise raporti „Ühtsema
riigivalitsemise suunas“ soovitustest ning lisaks panustavad käskkirja tegevused
haldusvõimekuse arendamise ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise
tegevuskava ning riigi kui tööandja personalipoliitika valge raamatu eesmärkide saavutamisse.
Tegevuste planeerimisel lähtutakse nii Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise (edaspidi
eesistumise) personalistrateegiast, tegevuskavast kui ka koolituskavast. Tegevuste
planeerimisel arvestatakse sealhulgas riigiüleste prioriteetide ja valdkondlike arengukavade
ning strateegiatega.
1.2. Oodatav tulemus
Avaliku sektori asjatundlikkus ja juhtimisvõimekus on olulisteks tugielementideks
eksisteerivate puuduste likvideerimiseks ning Eesti arengutakistuste ületamiseks. Ameti- ja
erialase pädevuse ning juhtimisvõimekuse kasv saavutatakse läbi vajalike koolitus- ja
arendustegevuste läbiviimise ning sihtrühmade arendamise. Toetuse andmise tulemusena
soovitakse saavutada olukord, kus avalikus sektoris on kasvanud ameti- ja erialane pädevus
ning paranenud juhtimis- ning koostöövõimekus. Täpsemalt tähendab see, et:
1) paranevad avaliku sektori teenistujate riigivalitsemisemise kompetentsid ning
personalijuhtimise ja tugitegevuste kvaliteet;
2) paranevad teadmised, oskused ning suureneb koostöövõimekus (sh asutusteülene
koostöövõimekus) avalikus teenistuses töötamiseks;
3) paranevad eesistumisega seotud personali teadmised ja oskused Eesti eesistumise edukaks
läbiviimiseks;
4) paraneb üldine juhtimiskvaliteet.
2. Eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevused ja sihtrühmad
Soovitud olukorra saavutamiseks keskendutakse peamiselt kolmele toetatavale tegevusele:
1) riigivalitsemise kompetentside arendamine ning personalijuhtimise ja tugitegevuste
kvaliteedi tõstmine (sh asutusteülese koostöövõimekuse arendamine);
2) Eesti eesistumise läbiviimiseks vajalike teadmiste ja oskuste arendamine;
3) juhtimiskvaliteedi tõstmine.
Tabel 1. Toetatavate tegevuste näitajad
Näitaja tüüp Näitaja nimetus Näitaja Sihtväärtus
mõõtühik (2023)
Väljund 1 Avaliku sektori, v.a kohalikud Osaluskord 14 748
omavalitsused, ja
vabaühenduste osalejate arv
ESF toetatud koolitustel,
eesmärgiga suurendada nende
asjatundlikkust
Väljund 2 Kohalike omavalitsuste ja Osaluskord 4752
vabaühenduste osalejate arv
ESF toetatud koolitustel,
eesmärgiga suurendada nende
asjatundlikkust
Statistiline näitaja Arendus- astronoomiline -
ja koolitusprogrammide tund
koostamine ja läbiviimine
Koolitustegevused on suunatud järgnevatele sihtrühmadele:
1) riigi ametiasutuste ametnikud ja töötajad;
2) kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ametnikud ja töötajad;
3) riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste hallatavate asutuste töötajad;
4) vallavanaemad, linnapead, valla- ja linnavalitsuse liikmed, valla- ja linnavolikogude
liikmed;
5) maakondlike ja üleriigiliste omavalitsusliitude töötajad;
6) avalik-õiguslikud juriidiliste isikute, põhiseaduslike institutsioonide ja nende juures asuvate
asutuste töötajad;
7) riigitulundusasutuste ning riigi-ja kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingute juhtorgani
liikmed ja töötajad;
8) mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning nende esindusorganisatsioonide juhtorganite
liikmed ja töötajad;
9) tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonide töötajad;
10) erakondade, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmed;
11) poliitikud, ajakirjanikud;
12) läviisikud;
13) avaliku sektori asutuste ja ettevõtete tegevusse panustavad vabatahtlikud;
14) eesistumispersonali salve liikmeks kinnitatud isikud.
Lisaks on sihtrühmas ka arendustegevuste korraldamisega ja/või sisustamisega seotud
ametnikud ja töötajad. Iga konkreetse alategevuse sihtrühm piiritletakse käskkirjas toodud
loetelust lähtudes ning valdkonna vastutajatega koostöös.
2.1. Riigivalitsemisemise kompetentside arendamine ning personalijuhtimise ja
tugitegevuste kvaliteedi tõstmine (sh asutusteülese koostöövõimekuse arendamine)
Riigivalitsemisalaste kompetentside arendamis- ja koolitusvajadus selgitatakse välja riiklike
prioriteetide ehk strateegiliste dokumentide pinnalt ning ministeeriumide ja Riigikantselei poolt
esitatavast valitsemisala koolitusvajadusest lähtuvalt.
Toetatava tegevuse alategevused on järgmised:
1) ühtsete põhiväärtuste ja eetilise käitumise tugevdamine;
2) poliitika kujundamise ja elluviimise oskuste parandamine;
3) lihtsama, tõhusama ja tulemuslikuma riigivalitsemise tagamine (sh
organisatsiooni tugitegevuse arendamist toetavad koolitus- ja arendustegevused);
4) personalijuhtimise võimekuse tõstmine ja koolitussüsteemi arendamine.
Toetusskeemist toetatakse asutuste vahelise koostöö parandamiseks vajalikke kompetentse
arendavaid koolitus- ja arendustegevusi. Eraldi tähelepanu pööratakse avaliku teenistuse
detsentraliseeritusest tulenevate riskide maandamisele ja vähendamisele.
2.2. Eesti eesistumise läbiviimiseks vajalike teadmiste ja oskuste arendamine
ning järeltegevused
Toetusskeemist toetatakse Euroopa Liidu Nõukogu eesistumiseks ettevalmistavaid koolitus- ja
arendustegevusi ning neid toetavaid tegevusi. Selleks viiakse läbi erinevaid arendustegevusi nii
sisu- kui toetavale personalile (n: erinevad stažeerimised ja õppereisid, keeleõpe, istungite/
töögruppide läbiviimisega seotud koolitusi jne.). Vajadusel tellitakse ka uuringuid/analüüse,
mis aitavad hinnata koolitus- ja arendustegevuste mõju eesistumise järgselt ning planeerida
edasisi tegevusi.
2.3. Avaliku sektori asutuste juhtide juhtimiskvaliteedi tõstmine
Toetusskeemist toetatakse juhtide arendamisega seotud koolitus- ja arendustegevusi, selleks
viiakse läbi erinevaid arenguprogramme, juhioskuste treenimise valikmooduleid, coachingu
laadseid tegevusi jms, mis parandab juhtimisoskusi ja on suunatud juhtimiskvaliteedi tõusule.
Kõik koolitus- ja arendustegevused toetavad suuremal või vähemal määral võrgustumist,
kontaktide loomist, koostööd, parimate praktikate ning rahvusvahelise kogemuse jagamist.
Tegevused on suunatud eelkõige praktilisusele, omandatud teadmiste ja oskuste vahetu
rakendamise võimalusele, juhtimise taseme ühtlustamisele ning valdkonnapõhise ja
valdkondade vahelise koostöö edendamisele.
3. Tegevuste algatamine
Tegevusi algatatakse jooksvalt. Igal aastal koostatakse jooksva aasta kohta täpsem
tegevusplaan. Kõikidest tegevusest teavitatakse asjakohaseid võrgustikke (n: personali- ja
koolitusjuhtide võrgustikud) ja sihtrühmasid. Toetavate tegevuste puhul toimub nende
ettevalmistamine ning läbiviimine tihedas koostöös valdkonna vastutajate/arendajatega, kes
omavad aktuaalset infot valdkonnas olevatest peamisest probleemidest, tunnevad valdkonda
süvitsi ning on teadlikud sihtrühmadest, kes valdkonnas tegutsevad.
4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele
Toetusskeemi raames tehtavad tegevused panustavad nelja läbivasse teemasse.
Riigivalitsemine - kõik tegevused on suunatud riigi võimekuse tõstmisele inimressursi
arendamise ja koolitamise kaudu.
Võrdsed võimalused – osad toetusskeemi alategevused (nt ühtsete põhiväärtuste ja eetilise
käitumise tugevdamine, poliitika kujundamise ja elluviimise oskuste parandamine) võib olla
mõju soolisele võrdsusele, erinevas vanuses inimeste võrdsele kohtlemisele, puuetega inimeste
võrdsetele õigustele ja võimalustele ning võrdsete võimaluste tagamisele sõltumata
rahvuslikust kuuluvusest. Näiteks mõjude hindamise koolitustel antakse teadmisi
mõjuanalüüside tegemisel mõju hindamiseks võrdsele kohtlemisele ja soolisele
võrdõiguslikkusele. Arendus- ja koolitustegevuste korraldamisel arvestatakse, et asjakohased
tegevused oleksid vajadusel ligipääsetavad ka puuetega inimestele.
Infoühiskond – toetusskeemi raames tehakse tegevusi, mis on suunatud IT arenduste tellimise
ja vastavate projektide juhtimise võimekuse tõstmisele ning seeläbi toetavad meetme tegevused
infoühiskonna arendamist. Niisamuti toetatakse avalike teenuste disainimise alast tegevust, mis
suurendab teadmisi ja oskusi disainmeetodite ja –töövahendite kasutamisel ning selle kaudu
aidatakse kaasa infoühiskonna arengule.
Regionaalareng – kuna mitmete tegevuste abikõlblikuks sihtrühmaks on ka kohaliku
omavalitsuse ametiasutuste ametnikud ja töötajad, on tegevustel toetav mõju kohaliku ning
regionaalse arendus- ja planeerimisvõimekuse tugevnemisele. Tegevuste raames väljatöötatud
juhendmaterjalid, õppematerjalid jne on avalikud ja rakendatavad ka regionaal- ja kohaliku
omavalitsuse tasandil.
Eeldatavat mõju võrdsetesse võimalustesse, infoühiskonna arendamisse ja regionaalarengusse
tuleb kaaluda iga kavandatava tegevuse puhul ning lähtuda tegevuse iseloomust. Kõik
alategevused ei pruugi läbivasse teemasse panustada. Keskkonnahoiu ja kliima läbivasse
teemasse toetusskeemiga ei panustata.
5. Eelarve
Tabel 2. Eelarve eurodes
Väljund Nr Toetatav tegevus ESF toetus Oma-finants Kogu-
ja administreerimine (85%) eering (15%) maksumus
(100%)
Väljund 1 1. Riigivalitsemisemise kompetentside 3 208 180 566 149 3 774 329
Väljund 2 arendamine ning personalijuhtimise ja
tugitegevuste kvaliteedi tõstmine (sh
asutusteülese koostöövõimekuse
arendamine)
Väljund 1 2. Eesti eesistumise läbiviimiseks 1 387 186 244 797 1 631 983
vajalike teadmiste ja oskuste
arendamine ning järeltegevused
Väljund 1 3. Avaliku sektori asutuste juhtide 3 190 786 563 080 3 753 866
Väljund 2 juhtimiskvaliteedi tõstmine
Väljund 1 4. Administreerimine1 183 917 32 456 216 374
Väljund 2
5. Otsene personalikulu 1 064 734 187 894 1 252 628
6. Ühtse määra alusel arvestatud kulud 159 710 28 184 187 894
7. Kokku 9 194 513 1 622 561 10 817 074
6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
Tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on võimalik teha kulutusi kooskõlas
käesolevas käskkirjas ning Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusega nr 143 “Perioodi
2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise
ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud
tingimustel ja korras.
Abikõlblikud on järgmised kulud:
1) personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3;
2) uuringud, analüüsid ja küsitlused ning nende avalikustamise kulud;
3) tegevuste läbiviimiseks vajalike ruumide ja tehnika rentimine;
4) konsultatsioon ja nõustamine;
5) koolituste, arendustegevuste, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute
korraldamine;
6) temaatilistel konverentsidel, seminaridel ja koolitustel osalemise tasud;
7) arendus- ja koolitusprogrammide, metoodikate, juhiste, õppematerjalide väljatöötamise
ja uuendamisega seotud kulud;
8) lähetuse kulud;
9) transport ja majutus;
10) tõlkekulud;
11) trükised;
12) teavitamiskulud, sh veebidisain ja majutus;
13) tarkvara litsentsid või veebipõhiste tarkvaralahenduste teenustasud;
14) infotehnoloogilised lahendused;
15) kaudsed kulud kindla määra alusel kuni 15% projekti otsestest personalikuludest
vastavalt ühendmääruse §-le 9.
Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
1) seadmete soetamise ning põhivara kulumiga seotud kulud;
2) ühendmääruse § 4 kohaselt määratletud mitteabikõlblikud kulud;
3) teised kulud, mis ei ole kooskõlas toetusskeemi eesmärkidega.
7. Toetuse maksmise tingimused ja kord
1. Maksetaotlus esitatakse ning toetust makstakse vastavalt STS2014_2020 §-dele 28–30
ja ühendmääruse §-dele 11–13 ja § 14 lõike 1 punktile 1.
2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel.
3. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotluse e-toetuse keskkonna kaudu
(etoetus.struktuurifondid.ee). Maksetaotlusele lisab tegevuste elluviija rakendusüksuse
nõudmisel kuludokumentide ja vajadusel tasumist tõendavate dokumentide koopiad
ning riigihankega seotud dokumendid, sh lepingud ja nende muudatused ning muud
asjakohased dokumendid abikõlblikkuse kontrollimiseks.
4. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse
tehakse pärast rakendusüksuse poolset lõpparuande kinnitamist.
8. Elluviija kohustused
Elluviijale kohalduvad, STS2014_2020 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale
sätestatud kohustused. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
rakendama tegevusi eesmärgipäraselt ja kasutama toetust säästlikult;
1) esitama e-kirjaga või e-toetuste keskkonna kaudu rakendusüksusele ja –asutusele
etteantud vormil detailse tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa
jooksva eelarve kohta sama aasta 31. jaanuariks.
2) esimese eelarveaasta tegevuste detailse kirjelduse esitab elluviija 30 tööpäeva jooksul
toetuse andmise käskkirja kinnitamisest;
3) rakendama tegevusi vastavalt punktis 2 nimetatud tegevuste detailsele kirjeldusele ja
sellele vastavale eelarvele. Juhul kui punkti 2 kohaselt esitatud tegevuste detailses
kirjelduses jäetakse tegevusi ära või lisatakse tegevusi juurde, teavitama rakendusüksust
ja -asutust muutustest e-kirjaga;
4) kooskõlastama rakendusasutusega ametiasutuse ametnike või töötajate personalikulud,
millele toetust taotletakse. Rakendusasutusele esitatakse ametniku või töötaja
tööülesannete kirjeldus ning tõendus, et ametnik või töötaja tegeleb toetusest toetatavate
tööülesannete elluviimisega, sh nende tööülesannete kirjeldus;
5) teavitama rakendusüksust, kui samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest
meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
6) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või sellest suurem,
kuid jääb alla lihthanke piirmäära, siis küsima vähemalt kolm võrreldavat pakkumust
või avalikustama hanke kohta teate. Kui pakkujate paljususe puudumise tõttu
võrreldavaid pakkumusi ei küsita või hanke kohta teadet ei avalikustata, põhjendama
eduka pakkumuse valikut;
7) säilitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust
tõendavaid dokumente ja muid tõendeid neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist kui
lõppmakse laekus enne 30. juunit, juhul kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit, siis
alates järgneva aasta 31. detsembrist;
8) juhul kui toetusskeemi raames antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse
(EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja
108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) artikli 3
mõistes, kohaldama nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
9) juhul kui toetusskeemi elluviimise raames teenitakse tulu, siis kohaldama puhastulu
mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65
lõikes 8 sätestatut;
10) esitama rakendusüksusele tegevuste elluviimise rakendamise kohta küsitud info ning
andma igakülgse sisulise panuse seire, auditi või hindamise teostamisse.
9. Tegevuste elluviimise seire
1. Elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase vahearuande üldjuhul iga
aasta 31. jaanuariks.
2. Elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase lõpparuande hiljemalt 45
kalendripäevaks alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Juhul kui
vahearuande ja lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) esitamise vahe on vähem kui
neli kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.
3. Seirearuanne sisaldab ülevaadet tegevustest ja finantsprogressist, eesmärkide ja näitajate
saavutamisest, elluviija hinnangut tegevuse tulemuslikkusele, muud toetuse
elluviimisega seotud seireinfot. Seirearuande vormi koostab rakendusüksus.
4. Seirearuanne esitatakse registri väliselt, juhul kui seda ei ole võimalik esitada registri
kaudu.
5. Rakendusasutus ja –üksus kontrollivad seirearuannet 20 tööpäeva jooksul selle
laekumisest.
6. Juhul kui seirearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus seirearuande,
teavitades sellest tegevuse elluviijat.
7. Puuduste esinemisel seirearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab seirearuande 5
tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist, teavitades sellest elluviijat.
10. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
1. Rakendusasutus võib muuta toetuse andmise tingimusi tuginedes seireinfole,
valdkondliku komisjoni soovitustele, eluviija või rakendusüksuse ettepanekutele või kui
selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetusskeemi edukaks elluviimiseks või
elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata.
2. Kui elluviija tuvastab vajaduse tegevuste, eelarve, näitajate, abikõlblikkuse perioodi või
teiste tingimuste muutmiseks, esitab elluviija rakendusasutusele põhjendatud taotluse.
3. Rakendusasutus vaatab muudatuse taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest. Puuduste korral annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks.
4. Tegevuste elluviija on kohustatud rakendusasutust ja rakendusüksust e-kirjaga
teavitama, kui muutuvad kontaktisikud.
5. Toetuse andmise tingimuste muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega ja
prioriteetse suuna rakendusasutustega ning sellest teavitatakse rakendusüksust.
11. Finantskorrektsioon
Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt STS2014_2020 §-dele 45–47 ning toetuse
tagasimaksmine toimub vastavalt STS2014_2020 §-dele 48–49.
Lisa 3
Rahandusministri 23. märtsi 2015. a käskkirja nr 48
„Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3
„Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse
tõstmine“ elluviimiseks“
(muudetud sõnastuses)
Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide
võimekuse tõstmine“ elluviimiseks
Rakendusasutus
Rahandusministeerium (riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond)
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus (toetuste rakendamise osakond)
Elluviija
Rahandusministeerium (riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond)
Abikõlblikkuse periood
01.01.2015 – 31.12.2023
Sisukord
1. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus ....................................................................... 3
1.1. Toetuse andmise eesmärgi seos ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja meetme
eesmärgi ning riigisiseste arengukavadega ............................................................................ 3
1.2. Toetuse andmise tulemus ................................................................................................ 3
2. Toetatavad tegevused ............................................................................................................. 4
2.1. Institutsionaalse võimekuse tõstmine .............................................................................. 4
2.2. Organisatsioonide võimekuse tõstmine........................................................................... 5
3. Sihtrühm ................................................................................................................................. 5
4. Tegevuste algatamine ............................................................................................................. 5
5. Vastavuskriteeriumid ja valikukriteeriumid ........................................................................... 6
6. Valikukomisjoni koosseis ning valiku põhimõtted ................................................................ 6
7. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ...................................................................... 6
8. Eelarve .................................................................................................................................... 7
9. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud ............................................................................... 8
10. Toetuse maksmise tingimused ja kord ................................................................................. 8
11. Elluviija kohustused ............................................................................................................. 8
12. Tegevuste elluviimise seire .................................................................................................. 9
13. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ....................................................... 10
14. Finantskorrektsioon ............................................................................................................ 10
1. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus
1.1. Toetuse andmise eesmärgi seos ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja
meetme eesmärgi ning riigisiseste arengukavadega
Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna
12 „Haldusvõimekus“ meetme nr 12.1 “Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise
ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ eesmärgi „Valitsemissektoris on
suurenenud inimeste ameti- ja erialane pädevus, juhtimis- ja koostöövõimekus ning
institutsionaalne suutlikkus“ saavutamiseks meetme tegevusele 12.1.3 „Institutsionaalse ja
organisatsioonide võimekuse tõstmine“. Toetuse andmise eesmärgiks on institutsionaalse ja
organisatsioonide võimekuse tõstmise kaudu tõsta valitsussektoris ameti- ja erialast pädevust
ning juhtimisvõimekust.
Toetatavate tegevustega panustatakse OECD raporti „Ühtsema riigivalitsemise suunas“
soovituste elluviimisesse.
1.2. Toetuse andmise tulemus
Juhtimisvõimekuse tõus organisatsioonilisel ja institutsionaalsel tasemel saavutatakse
valitsussektoris juhtimise võimekust tõhustades, st läbi põhi- ja tugiprotsesside, inimressursi
ning finantsressursside juhtimise. Toetatakse neid tegevusi, mis annavad tõuke selleks, et
juhtimine oleks rohkem teadmistel põhinev. Selle saavutamiseks rahastatakse perioodil 2015 –
2023 neid tegevusi, mille tulemusena on oodata ressursisäästu ja/või kvaliteedi tõusu.
Rahastatakse tegevusi, mis toetavad töötajate arvu vähenemist, tegevuskulude vähenemist ning
tööviljakuse kasvu (st sama töötajate arvu/rahalise ressursiga tehakse rohkem tööd, pakutakse
vähemalt samal või paremal tasemel avalikke teenuseid või tugiteenuseid).
Läbiviidud analüüside ja uuringute, väljatöötatud mudelite ja metoodikate ning nende
rakendamise tulemusena on loodud teadmine võimalikest tõhusust, mõjusust ja ressursisäästu
võimaldavatest tegevusvaldkondadest, pakutud välja lahendusi ning tehtud selle põhjal
ümberkorraldusettepanekud seotud osapooltele. Läbiviidud analüüside ja tehtud ettepanekute
alusel on ellu viidud tõhusust, mõjusust ja ressursisäästu saavutavaid reforme ja
ümberkorraldusi.
Toetuse andmise tulemusena on valitsussektori asutuste ja isikute erinevaid tüüpi protsesse
(põhi- ja tugiprotsessid, asutuse- ning haldusalasisesed protsessid, asutuste- ning haldusalade
ülesed protsessid) analüüsitud ning analüüsi põhjal on nõustatud organisatsioone protsesside
ümberkujundamisel ressursisäästu põhimõttest lähtuvalt. Vajadusel on töötatud välja ja
rakendatud organisatsiooni juhtimist toetavaid IT-lahendusi, parendades seeläbi
organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks vajaliku inimressursi, protsesside ja finantside
strateegilist, tõhusat ning säästlikku juhtimist.
Tegevusi viiakse ellu kahel tasandil:
1) institutsionaalsel tasandil ehk üldjuhul haldusalade üleselt;
Institutsionaalse võimekuse tõstmiseks elluviidavate tegevustega soovitakse saavutada olukord,
kus riigi institutsionaalse ja haldusorganisatsioonilise korralduse parendamise ja tõhustamise
võimalusi on analüüsitud ning analüüsi tulemusena on ellu viidud selliseid
organisatsioonidevahelisi ja avaliku halduse arendamisele suunatud ümberkorraldusi, mis
toetavad ressursside tõhusamat, mõjusamat ja säästlikumat kasutamist ning tegevuste
kvaliteetsemat elluviimist valitsussektoris.
2) organisatsiooni tasandil ehk asutuse- või haldusala siseselt.
Organisatsiooni võimekuse tõstmiseks elluviidavate tegevustega soovitakse saavutada olukord,
kus haldusala siseseid protsesse on ressursisäästu eesmärgil analüüsitud ja analüüsi tulemusena
on protsessid vastavalt ümber korraldatud. Eesmärgiks on töötajate arvu vähendamise,
tegevuskulude vähendamise või ressursi ümberpaigutamise kaudu ressursisäästu saavutamine
ja kvaliteedi kasv haldusala sees.
Mõlema taseme tegevuste juures on otstarbekas analüüsida juhtimist toetavaid tugiprotsesse.
Vajaduse korral võib algatada tegevusi, kus analüüsi fookuses ongi ainult tugitegevuste
ümberkorraldamine, eesmärgiga saavutada ressursisääst ning kvaliteedi kasv või tugitegevuste
arvelt kasvatada põhitegevuste teostamise võimekust.
2. Toetatavad tegevused
2.1. Institutsionaalse võimekuse tõstmine
Alategevus 2.1.1. – Erinevate valitsemis- ja halduskorraldust, riigi ressursside juhtimist ning
avalikke ja tugiteenuseid puudutavate rakendusanalüüside ja uuringute läbiviimine, mudelite ja
metoodikate väljatöötamine ja rakendamine. Rahastatakse erinevaid koolitustegevusi
(konverentsid, seminarid jne), mis on suunatud sihtgrupi teadlikkuse tõstmisele parimate
praktikate ning metoodikate tutvustamise kaudu. Nimetatud alusanalüüsidele tuginedes on
võimalik algatada edaspidiseid konkreetseid tegevusi (n: mille tulemusena töötatakse välja ning
rakendatakse organisatsioonide juhtimissüsteemid). Riigihalduse valdkonna töötajad võivad
valitsemis- ja halduskorraldusalase kompetentsi suurendamiseks korraldada õppereise.
Õppereisidele on võimalik kaasata valdkondlikke eksperte ka teistest asutustest. Õppereiside
eesmärgiks on saada rahvusvahelist kogemust institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse
tõstmise teemadel.
Alategevus 2.1.2. – Laiemate valdkonna ja avaliku halduse arendamisele suunatud
organisatsioonide vaheliste ümberkorralduste elluviimine – tegevuste tulemusena on vajalik
organisatsioonide juhtimissüsteemide väljatöötamine või laiaulatuslike protsesside
korrastamine ning nende rakendamine.
Institutsionaalse võimekuse tõstmise puhul toetatakse ideekavandi alusel vähemalt kahe
valitsussektori (va kohaliku omavalitsuse üksused) organisatsiooni ühistegevusi või ühe
valitsussektori organisatsiooni, tingimusel, et ümberkorraldus mõjutab teiste valitsussektori
organisatsioonide ülesannete täitmise korraldust tõhusamaks.
Institutsionaalse võimekuse tõstmisega seotud tegevused peavad läbima nii valikukomisjoni
kui haldusvõimekuse valdkondliku komisjoni.
Riigivalitsemise reformi tegevused, mis kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse poolt, ei pea
valikukomisjoni ja haldusvõimekuse valdkondlikku komisjoni läbima. Riigivalitsemise reformi
tegevuste puhul tagab vastavus- ja valikukriteeriumite täitmise toetuse saaja. Erisusi võib
kohaldada ka Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna (edaspidi
RIHATO) enda tegevuste elluviimiseks, arvestades valikukriteeriumide kohaldamisega.
2.2. Organisatsioonide võimekuse tõstmine
Organisatsiooni tasandi võimekuse tõstmise alategevusteks on organisatsiooni
juhtimissüsteemide välja töötamine (sh põhi- ja tugiprotsesside analüüs, inimressurssi ja
finantsressursside analüüs) ja vajadusel seda toetavate IT-lahenduste arendamine – tegevuste
tulemusena on vajalik organisatsioonide juhtimissüsteemide välja töötamine või laiaulatuslik
protsesside korrastamine ning nende täielik rakendamine.
Nimetatud tegevuste osas saab esitada ideekavandi organisatsioon üksinda, kuid võib esitada
ka ühistaotlusi, mida hinnatakse valikukomisjonis. Organisatsioonide võimekuse tõstmisega
seotud tegevused peavad läbima valikukomisjoni.
Riigivalitsemise reformi tegevused, mis kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse poolt, ei pea
valikukomisjoni ja haldusvõimekuse valdkondlikku komisjoni läbima. Riigivalitsemise reformi
tegevuste puhul tagab vastavus- ja valikukriteeriumite täitmise toetuse saaja.
Tabel 1. Toetatavate tegevuste näitajad
Näitaja tüüp Näitaja nimetus Näitaja Sihtväärtus
mõõtühik (2023)
Toetusskeemi Keskvalitsuse organisatsioonide arv 51
väljundnäitaja juhtimissüsteemide parandamiseks või
(Väljund 1) asutustevaheliste protsesside korrastamiseks
toetust saanud projektide arv
Toetusskeemi Keskvalitsuse organisatsioonides täielikult arv 74
tulemusnäitaja rakendatud juhtimissüsteemide või
(Tulemus 1) asutustevaheliste korrastatud protsesside arv
Juhtimissüsteemide all mõistetakse kõiki erinevatel metoodikatel põhinevaid organisatsioonide
analüüsimise, arendamise ja juhtimise süsteeme. Tulemusmõõdiku kontekstis on oluline
võimalikult laiaulatuslik mõju organisatsiooni(de) lõikes. Tulemusnäitajasse panustamist
hinnatakse alates ühe aasta möödumisel konkreetse tegevuse lõpetamisest alates, sest tulemuste
rakendamiseks on vaja anda piisav aeg. Tulemusnäitajasse panustamise hindamiseks täidetakse
RIHATO poolt välja töötatud tulemusnäitaja hindamisvorm.
3. Sihtrühm
Tegevuste elluviimise sihtrühmaks on keskvalitsuse organisatsioonid, sotsiaalkindlustusfondid
ja omavalitsusliit. Tegevustes võivad vajadusel osaleda teised valitsemis- ja halduskorralduse
valdkonna arendamisega tegelevad organisatsioonid ning valitsusvälised partnerid.
4. Tegevuste algatamine
Tegevusi algatatakse jooksvalt. Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse
osakond avaldab toetuse tegevuste elluviimisega seotud info Rahandusministeeriumi veebilehel.
5. Vastavuskriteeriumid ja valikukriteeriumid
Elluviija hindab, kas tegevused vastavad käskkirjas nimetatud tingimustele ja panustavad
käskkirja eesmärkide tulemustesse ning rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud
valikukriteeriumidele, mida täpsustatakse elluviija poolt koostatavas ja rakendusasutusega
kooskõlastatud hindamismetoodikas. Elluviija avalikustab hindamismetoodika veebilehel.
Kõik rahastatavad tegevused peavad vastama vastavuskriteeriumidele.
Valikukomisjon hindab ideekavandit valikukriteeriumite alusel (täpsemad kriteeriumid ja kord
sätestatakse hindamismetoodikas), mis mõlemad on kooskõlastatud eelnevalt
rakendusasutusega. Toetuse saajaks on RIHATO, kes riigihalduse ja organisatsiooni
arendamise koordineerijana omab valdkondlikku pädevust ning seeläbi tagab kõige
asjakohasemate tegevuste esitamise valikukomisjonile hinnangu andmiseks.
6. Valikukomisjoni koosseis ning valiku põhimõtted
Ideekavandite hindamiseks moodustab RIHATO valikukomisjoni. Valikukomisjon hindab
ideekavandit hindamisvormil.
Valikukomisjoni kuuluvad liikmed: 1 liige rahandusministeeriumist, vähemalt 1 valdkonnaga
seotud väline ekspert, 1 arendusjuhtide esindaja ning vajadusel liikmed teistest valitsemis- ja
halduskorraldusega tegelevatest asutustest, st Justiitsministeeriumist, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumist, Siseministeeriumist ning Riigikantseleist.
Valikukomisjoni kuulub minimaalselt 3 liiget.
Valikukomisjoni isikuline koosseis selgub jooksvalt ideekavandite esitamise käigus sõltuvalt
kavandavate tegevuste sisust ja isikute valmisolekust ettepanekuid hinnata. RIHATO teeb
võimalikele hindajatele ettepanekud valikukomisjoni töös osalemiseks. Ettepanekuid tehakse
jooksvalt.
Ideekavandeid hindab valikukomisjon kirjalikult (st üldjuhul elektroonset menetlust kasutades)
selleks väljatöötatud hindamisvormi alusel. RIHATO juhendab jooksvalt hindajaid
hindamisvormi täitmisel tekkivate küsimuste korral.
RIHATO vormistab valikukomisjoni hindamiste tulemused koondprotokollina, kus on näha
tegevuste antud hinnangud ja hindamispunktide summa. Valikukomisjoni hinnang on meetmest
rahastamise ettepaneku allkirjastajale (Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku
teenistuse osakonnajuhataja) soovituslik. Rahastamise ettepaneku allkirjastaja võib
põhjendatud juhtudel (kavandatavad tegevused ei ole kriitilise tähtsusega, mõju ulatus ei ole
piisavalt suur, sama organisatsioon on antud meetmest juba rahastuse varasemalt saanud vms)
jätta rahastamise ettepaneku allkirjastamata. Lisaks on halduspoliitika asekantsleril õigus
rahastamise ettepanekut muuta või rahastamise ettepanekule lisada täiendavaid tingimusi juhul
kui tegevuste elluviimiseks on mõjuvad põhjused.
7. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele
Meede panustab järgmistesse läbivatesse teemadesse:
1) riigivalitsemine – kõik tegevused on suunatud riigivalitsemise arendamisele
valitsussektori ressursijuhtimise võimekuse parandamise kaudu;
2) võrdsed võimalused – kuna tegevussuuna raames keskendutakse valitsussektori
ressursside tõhusamale ja säästlikumale kasutamisele läbi institutsionaalse korralduse
organisatsioonide juhtimissüsteemide arendamise, siis enamasti on institutsionaalse ja
organisatsioonide võimekuse tõstmise alategevuste mõju võrdsetele võimalustele
neutraalne. Samas osade toetusskeemi alategevuste puhul võib olla mõju soolisele
võrdsusele, erinevas vanuses inimeste võrdsele kohtlemisele, puuetega inimeste
võrdsetele õigustele ja võimalustele ning võrdsete võimaluste tagamisele sõltumata
rahvuslikust kuuluvusest. Näiteks valdkondlike poliitikate ja organisatsioonijuhtimise
analüüside, uuringute ja ümberkorralduste elluviimise käigus hinnatakse muudatuste
mõju võrdsele kohtlemisele ja selliseid ümberkorraldusi ja muudatusi, mis seda
kahjustaks, ellu ei viida. Seminaride ja teavitusürituste korraldamise käigus
arvestatakse, et asjakohased tegevused oleksid vajadusel ligipääsetavad ka puuetega
inimestele;
3) infoühiskond – tegevuste raames on vajadusel võimalik rahastada organisatsiooni
juhtimise tõhustamiseks ja ressursisäästu saavutamiseks IT arendusi, omades seeläbi
positiivset mõju infoühiskonna läbivale teemale;
4) regionaalareng – tegevuste sihtgrupiks on teiste seas keskvalitsuse ametiasutuste
regionaalsed üksused, mistõttu omavad tegevused positiivset mõju regionaalsele
juhtimis- ja arendusvõimekusele. Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse
tõstmiseks läbiviidud analüüsid ja uuringud ning väljatöötatud mudelid, metoodikad,
juhised on avalikud ja seeläbi rakendatavad ka regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse
tasandil. Teistele regionaalhalduse aspektidele on tegevuste mõju kaudsem.
Keskkonnahoiu ja kliima läbivasse teemasse toetusskeemiga ei panustata.
8. Eelarve
Tabel 2. Eelarve eurodes
Tulemus Väljund Toetatav tegevus ESF Riiklik kaas- Kogu-
ja toetus finantseering maksumus
administreerimine (85%) (15%) (100%)
Väljund 1 Institutsionaalne 1 743 605 307 695 2 051 300
võimekuse tõstmine
Tulemus Väljund 1 Organisatsiooni 1 743 605 307 695 2 051 300
1 võimekuse tõstmine
Väljund 1 Administreerimine 214 540 37 860 252 400
Horisontaalne
Kokku 3 701 750 653 250 4 355 000
9. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
Tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on võimalik teha kulutusi kooskõlas
käesolevas käskkirjas ning Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusega nr 143 „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise
ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud
tingimustel ja korras.
Abikõlblikud on järgmised kulud:
1) uuringud, analüüsid, auditid ja küsitlused ning nende tulemuste avalikustamise kulud;
2) personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3;
3) konsultatsioon;
4) koolituste, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamine;
5) metoodikate, õppematerjalide, juhiste ning koolitus- ja arenguprogrammide
väljatöötamine ning nende avalikustamine;
6) temaatilistel konverentsidel, seminaridel ja koolitustel osalemise tasud;
7) lähetuse kulud;
8) transport ja majutus;
9) tõlke kulud;
10) trükised;
11) teavitamiskulud, sh veebidisain ja -majutus;
12) tarkvara litsentsid või veebipõhiste tarkvaralahenduste teenustasud;
13) infotehnoloogilised lahendused.
Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
1) üldkulud, sh toetust saavate asutuste üldkulud;
2) seadmete soetamise ning põhivara kulumiga seotud kulud;
3) ühendmääruse § 4 kohaselt määratletud mitteabikõlblikud kulud;
4) teised kulud, mis ei ole vajalikud toetuste andmise eesmärgi saavutamiseks.
10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
1. Maksetaotlus esitatakse ning toetust makstakse vastavalt perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS 2014–2020) §-dele 28–30 ja ühendmääruse
§-dele 11–13 ja § 14 lõike 1 punktile 1.
2. Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel, eeldusel et tegevused on tehtud ja kulu
on tekkinud.
3. Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri (edaspidi register) kaudu, kuid juhul
kui seda ei ole võimalik teha, siis registri väliselt.
4. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotluse. Maksetaotlusele lisab tegevuste
elluviija rakendusüksuse nõudmisel kuludokumentide ja vajadusel tasumist tõendavate
dokumentide koopiad ning hankemenetlusega seotud dokumendid, sh lepingud ja nende
muudatused ning muud asjakohased dokumendid abikõlblikkuse kontrollimiseks.
5. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse
tehakse pärast rakendusüksuse poolset lõpparuande kinnitamist.
11. Elluviija kohustused
Elluviijale kohalduvad, STS 2014–2020 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides
toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
1) rakendama tegevusi eesmärgipäraselt ja kasutama toetust säästlikult;
2) esitama e-kirjaga või e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele ja -asutusele
etteantud vormil tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa
jooksva eelarveaasta kohta sama aasta 31. jaanuariks. Esimese eelarveaasta tegevuste
detailse kirjelduse esitab elluviija 30 tööpäeva jooksul toetuse andmise käskkirja
kinnitamisest;
3) rakendama toetusskeemi vastavalt punktis 2 nimetatud tegevuste detailsele kirjeldusele
ja sellele vastavale eelarvele. Juhul kui punkti 2 kohaselt esitatud tegevuste detailses
kirjelduses jäetakse tegevusi ära või lisatakse tegevusi juurde, teavitama rakendusüksust
ja -asutust muutustest e-kirjaga;
4) kooskõlastama rakendusasutusega ametiasutuse ametnike või töötajate personalikulud,
millele toetust taotletakse. Rakendusasutusele esitatakse ametniku või töötaja
tööülesannete kirjeldus ning tõendus, et ametnik või töötaja tegeleb toetusest toetatavate
tööülesannete elluviimisega, sh nende tööülesannete kirjeldus;
5) teavitama rakendusüksust, kui samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest
meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
6) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või sellest suurem,
kuid jääb alla lihthanke piirmäära, siis küsima vähemalt kolm võrreldavat pakkumust
või avalikustama hanke kohta teate. Kui pakkujate paljususe puudumise tõttu
võrreldavaid pakkumusi ei küsita või hanketeadet ei avalikustata, põhjendama eduka
pakkumuse valikut
7) säilitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust
tõendavaid dokumente ja muid tõendeid neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist, kui
lõppmakse laekus enne 30. juunit, juhul kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit, siis
alates järgneva aasta 31. detsembrist;
8) juhul kui toetusskeemi raames antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse
(EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja
108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) artikli 3
mõistes, kohaldama nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
9) juhul kui elluviija teenib toetuskeemi elluviimise käigus tulu, siis kohaldatakse
puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013
artikli 65 lõikes 8 sätestatut;
10) esitama rakendusüksusele tegevuste elluviimise rakendamise kohta küsitud info ning
andma igakülgse sisulise panuse seire, auditi või hindamise teostamisse.
12. Tegevuste elluviimise seire
1. Elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase vahearuande üldjuhul iga
aasta 31. jaanuariks.
2. Elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase lõpparuande hiljemalt 45
kalendripäevaks alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Juhul kui
vahearuande ja lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) esitamise vahe on vähem kui
neli kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.
3. Seirearuanne sisaldab ülevaadet tegevustest ja finantsprogressist, eesmärkide ja näitajate
saavutamisest, elluviija hinnangut tegevuse tulemuslikkusele, muud toetuse
elluviimisega seotud seireinfot. Seirearuande vormi koostab rakendusüksus.
4. Seirearuanne esitatakse registri väliselt, juhul kui seda ei ole võimalik esitada registri
kaudu.
5. Rakendusasutus ja -üksus kontrollivad seirearuannet 20 tööpäeva jooksul selle
laekumisest.
6. Juhul kui seirearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus seirearuande,
teavitades sellest tegevuse elluviijat.
7. Puuduste esinemisel seirearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab seirearuande 5
tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist, teavitades sellest elluviijat.
13. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
1. Rakendusasutus võib muuta toetuse andmise tingimusi tuginedes seireinfole,
valdkondliku komisjoni soovitustele, elluviija või rakendusüksuse ettepanekutele või
kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetusskeemi edukaks elluviimiseks või
elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata.
2. Kui elluviija tuvastab vajaduse tegevuste, eelarve, näitajate, abikõlblikkuse perioodi või
teiste tingimuste muutmiseks, esitab elluviija rakendusasutusele põhjendatud taotluse.
3. Rakendusasutus vaatab muudatuse taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest. Puuduste korral annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks.
4. Tegevuste elluviija on kohustatud rakendusasutust ja rakendusüksust e-kirjaga
teavitama, kui muutuvad kontaktisikud.
5. Toetuse andmise tingimuste muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega ja
prioriteetse suuna rakendusasutustega ning sellest teavitatakse rakendusüksust.
14. Finantskorrektsioon
Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt STS 2014-2020 §-dele 45–47
ning toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS 2014-2020 §-dele 48–49.
Riigihalduse ministri käskkirja „Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 44
„Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja
arendamine“ elluviimiseks“,
Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimuste
kinnitamine tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“
ning „Rahandusministri 23. märtsi 2015. a käskkirja nr 48 „Toetuse andmise tingimuste
kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“
elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Käskkirjaga muudetakse rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 44 „Toetuse andmise
tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks“,
rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine
tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ ning 23. märtsi 2015. a käskkirjaga
nr 48 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja
organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimusi
rakendusasutuse tegevuseks ja kehtestatakse vastavad uued terviktekstid.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse
osakonna nõunik Rando Härginen (e-post:
[email protected], tel: 611 3155).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Muudatused puudutavad eelkõige käskkirjade lisades ette nähtud eelarveid ja mõõdikuid.
Eelarved viiakse kooskõlla avatud riigivalitsemise arengukomisjoni 18.02.2020 kohtumise
otsusega, milles toetati ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 12. prioriteetse
suuna haldusvõimekuse meetmete tegevuste eelarvete muutmist (vt tabel 1) ja seonduva
Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2020. a korraldusega nr 83 „„Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“, millega vastavad muudatused kinnitati.
Samuti muudetakse toetuste andmisega seotud mõõdikute sõnastusi lähtuvalt 2. aprillil 2020
Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-
2020 12. prioriteetse suunas tehtud muudatustest.
Tabel 1. 12. prioriteetse suuna haldusvõimekuse meetmete tegevuste eelarvete muutmine
Eelarve Eelarve Muutus Uus eelarve
12.1.1. Inimressursi koolitus 12 817 074 -2 000 000 10 817 074
ja arendamine
12.1.2. Tippjuhtide 3 713 956 + 700 000 4 413 956
arendamine
12.1.3. Institutsionaalse ja 3 955 000 + 400 000 4 355 000
organisatsioonide võimekuse
toetamine
12.2.1. Mõjude hindamise 2 246 374 + 335 000 2 581 374
süsteemi arendamine
12.2.4. Strateegilise juhtimise 1 676 471 + 365 000 2 041 471
arendamine
12.2.5. Rakke- ja 2 200 000 + 200 000 2 400 000
ekspertrühmad
2.1. Käskkirja punkt 1 – toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.1
„Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks muudatused
1) mõõdiku „Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja MTÜ osalejate arv ESF toetatud
koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust“ nimetus asendatakse nimetusega
„Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja vabaühenduste osalejate arv ESF toetatud
koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust“. Muudatuse tulemusena
eemaldatakse võimalik tegevusvormi piirang;
2) mõõdiku „Kohalike omavalitsuste ja MTÜ-de osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga
suurendada nende asjatundlikkust“ nimetus asendatakse nimetusega „Kohalike omavalitsuste ja
vabaühenduste osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende
asjatundlikkust“. Muudatuse tulemusena eemaldatakse võimalik tegevusvormi piirang;
3) muudetud nimetusega mõõdiku „Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja
vabaühenduste osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende
asjatundlikkust“ sihttaseme puhul korrigeeritakse tehniline viga, viies sihttase kooskõlla
eespool nimetatud meetmete nimekirjas oleva tegevuse 12.1.1. vastava mõõdiku sihttasemega,
mis on 14 748;
4) tabelis 2 „Eelarve eurodes“ muudetakse läbivalt eelarve numbreid (vt seletuskirja lisa 1),
lähtudes vähendatud eelarvest ning muudest ümbertõstete vajadustest (näiteks kulus Euroopa
Liidu eesistumisega seotud tegevusele planeeritust vähem vahendeid);
5) kohendatud on tehniliselt teksti numeratsiooni ja vormistust.
2.2. Käskkirja punkt 2 – toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.2
„Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks muudatused
1) mõõdiku „Keskvalitsuse ja MTU osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmargiga
suurendada nende asjatundlikkust“ nimetus asendatakse nimetusega „Avaliku sektori, v.a
kohalikud omavalitsused, ja vabaühenduste osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga
suurendada nende asjatundlikkust“. Muudatuse tulemusena eemaldatakse võimalik
tegevusvormi piirang;
2) tabelis 2 „Eelarve eurodes“ muudetakse läbivalt eelarve numbreid (vt seletuskirja lisa 1),
lähtudes vähendatud eelarvest ning muudest ümbertõstete vajadustest (näiteks kulus Euroopa
Liidu eesistumisega seotud tegevusele planeeritust vähem vahendeid);
3) punkt 8 alapunktis 5 muudetakse riigihanke eeldatava maksumuse suuruse (ilma
käibemaksuta) regulatsioon 5000 eurolt 20 000 eurole, viies selle nii kooskõlla perioodi 2014-
2020 struktuuritoetuse seaduse vastava muudatusega (§ 26 lg 6), mis jõustus 18.07.2020;
4) kohendatud on tehniliselt teksti numeratsiooni ja vormistust, sh tabelite 2 ja 3 uus
numeratsioon on vastavalt tabel 1 ja tabel 2.
2.3. Käskkirja punkt 3 – toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3
„Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks muudatused
1) mõõdiku „Toetatud keskvalitsuse organisatsioonide arv, kus on üks täielikult rakendatud
juhtimissüsteem või korrastatud asutustevaheline protsess“ nimetus asendatakse nimetusega
„Keskvalitsuse organisatsioonides täielikult rakendatud juhtimissüsteemide või
asutustevaheliste korrastatud protsesside arv“. Muudatusega kujundatakse ümber metoodika,
mõõtes korrektsemalt ning organisatsioonideülesemalt sekkumise tulemuslikkust;
2) eelmises alapunktis nimetatud mõõdiku sihttaset suurendatakse seoses vastava metoodika
muudatusega sihtväärtuselt 51 sihtväärtusele 74;
3) mõõdiku „Toetatud keskvalitsuse organisatsioonid, kes said ESF toetust parandamaks oma
juhtimissüsteeme või korrastamaks asutustevahelist protsessi“ nimetus asendatakse nimetusega
„Keskvalitsuse organisatsioonide juhtimissüsteemide parandamiseks või asutustevaheliste
protsesside korrastamiseks toetust saanud projektide arv“. Muudatusega kujundatakse ümber
metoodika, mõõtes korrektsemalt ning organisatsioonideülesemalt sekkumise väljundeid;
4) tabelis 2 „Eelarve eurodes“ muudetakse läbivalt eelarve numbreid (vt seletuskirja lisa 2),
lähtudes tegevuse suurendatud eelarvest;
5) kohendatud on tehniliselt teksti vormistust.
2.4. Käskkirja punk 3 – käskkirja rakendamine
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt, kuivõrd Vabariigi Valitsus kiitis vastavad muudatused
heaks 19. märtsil 2020.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käskkirja koostamisel on arvestatud kõigi asjaomaste EL õigusaktidega.
4. Käskkirja mõju, rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise
eeldatavad tulud
Eelarvemuudatused võimaldavad struktuurivahendeid rakendada kiiremini ja efektiivselt.
Muudatustega ei kaasne täiendavat rakendamise kulu.
5. Käskkirja jõustumine
Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt 19. märtsist 2020, mil jõustus Vabariigi Valitsuse 19. märtsi
2020. a korraldus nr 83 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“
kinnitamine“. Käskkirja lisa 3 punkti 6 rakendatakse käskkirja allkirjastamisest.
6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu koos seletuskirjaga esitatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõikest
3 lähtuvalt eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Riigikantseleile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonnale on materjalid esitatud asutusesises
kooskõlastusmenetluses.
Lisa 1. Tabel 3 „Eelarve eurodes“ muudatused
Tabel 2. Eelarve eurodes
Väljund Nr Toetatav tegevus ESF toetus Oma- Kogu-
ja administreerimine (85%) finantseering maksumus
(15%) (100%)
Väljund 1 1. Riigivalitsemisemise kompetentside 3 208 180 566 149 3 774 329
Väljund 2 arendamine ning personalijuhtimise ja 4 977 033 878 300 5 855 333
tugitegevuste kvaliteedi tõstmine (sh
asutusteülese koostöövõimekuse
arendamine)
Väljund 1 2. Eesti eesistumise läbiviimiseks 1 387 186 244 797 1 631 983
vajalike teadmiste ja oskuste 2 430 486 428 909 2 859 395
arendamine ning järeltegevused
Väljund 1 3. Avaliku sektori asutuste juhtide 3 190 786 563 080 3 753 866
Väljund 2 juhtimiskvaliteedi tõstmine 2 582 174 455 678 3 037 852
1
Väljund 1 4. Administreerimine 183 917 32 456 216 374
Väljund 2 184 882 32 626 217 508
5. Otsene personalikulu 1 064 734 187 894 1 252 628
626 034 110 477 736 510
6. Ühtse määra alusel arvestatud kulud 159 710 28 184 187 894
93 905 16 571 110 476
7. Kokku 9 194 513 1 622 561 10 817 074
10 894 513 1 922 561 12 817 074
Lisa 3. Tabel 2 „Eelarve eurodes“ muudatused
Tabel 2. Eelarve eurodes
Väljund Nr Toetatav tegevus ja ESF toetus Omafinantseering Kogu-
administreerimine (85%) (15%) maksumus
(100%)
Väljund 1 Tippjuhtide juhtimis- ja 1 826 055 322 245 2 148 300
1 koostöövõimekuse 2 065 500 364 500 2 430 000
arendamine
Väljund 2 Tippjuhtide järelkasvu 816 331 144 058 960 389
1 tagamine 976 187,6 172 268,4 1 148
456
Väljund 3 Tippjuhtide värbamise 360 474 63 613 424 087
1 ja valiku ning 412 675 72 825 485 500
hindamise ja
arendamise süsteemi
uuendamine
Väljund 4 Administreerimine 154 003 27 177 181 180
1 297 500 52 500 350 000
5 Kokku 3 156 863 557 093 3 713 956
3 751 862,6 662 093,4 4 413 956
Lisa 3. Tabel 2 „Eelarve eurodes“ muudatused
Tabel 2. Eelarve eurodes
Tulemus Väljund Toetatav tegevus ja ESF Riiklik kaas- Kogu-
administreerimine toetus finantseering maksumus
(85%) (15%) (100%)
Väljund 1 Institutsionaalne 1 597 888 281 927 1 897 515
võimekuse tõstmine
1 743 605 307 695 2 051 300
Tulemus Väljund 1 Organisatsiooni 1 597 888 281 927 1 897 515
1 võimekuse tõstmine
1 743 605 307 695 2 051 300
Väljund 1 Administreerimine 166 574 29 396 195 970
Horisontaalne 214 540 37 860 252 400
Kokku 3 361 750 593 250 3 955 000
3 701 750 653 250 4 355 000
Lisa 2
Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja
nr 42 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine
tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“
elluviimiseks“ lisa (muudetud sõnastuses)
Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide
arendamine“ elluviimiseks
Rakendusasutus
Rahandusministeerium (riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond)
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus (toetuste rakendamise osakond)
Elluviija
Riigikantselei
Abikõlblikkuse periood
01.01.2015 – 31.12.2023
Sisukord
1. Tegevuse eesmärk ja oodatav tulemus ..............................................................................3
1.1. Meetme tegevuse eesmärgi seosed ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja
meetme eesmärgiga ning siseriiklike arengukavadega .....................................................3
1.2. Oodatav tulemus .........................................................................................................3
2. Eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevused ............................................................... 4
3. Tegevuse sihtgrupp ...........................................................................................................5
4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele .................................................................6
5. Eelarve ............................................................................................................................... 6
6. Kulude abikõlblikkus ........................................................................................................7
7. Toetuse maksmise tingimused ja kord ..............................................................................7
8. Elluviija kohustused ..........................................................................................................8
9. Tegevuste elluviimise seire ............................................................................................... 8
10. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ....................................................9
11. Finantskorrektsioon .........................................................................................................9
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16 lõike
1 alusel.
Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme „Riigi võimekuse
tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“
tegevuse „Tippjuhtide arendamine“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
1. Tegevuse eesmärk ja oodatav tulemus
1.1. Meetme tegevuse eesmärgi seosed ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja
meetme eesmärgiga ning siseriiklike arengukavadega
Toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna nr
12 „Haldusvõimekus“ meetme „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja
institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ eesmärgi „Suurenenud on inimeste ameti- ja
erialane pädevus, juhtimis- ja koostöövõimekus ning institutsionaalne suutlikkus“
elluviimiseks tegevusele „Tippjuhtide arendamine“. Meetme tegevuse eesmärgiks on
„Kompetentsed ja pühendunud avaliku teenistuse tippjuhid, kes aitavad kaasa valitsuse
eesmärkide saavutamisele“.
Toetusega panustatakse eelkõige järgmistes strateegiadokumentides seatud eesmärkidesse:
- Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019;
- OECD riigivalitsemise raporti rakendamise tegevuskava;
- Uuendatud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“;
- Eesti säästva arengu riiklik strateegia „ Säästev Eesti 21“;
- Eesti Infoühiskonna arengukava 2020;
- Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019;
- Riigikaitse arengukava 2013–2022;
- Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2016–2018;
- Riigikantselei arengukava 2017–2020.
1.2. Oodatav tulemus
Toetuse andmise tulemusena kasvab Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsus ja
pühendumus ning tänu sellele paraneb valitsuse strateegiliste eesmärkide elluviimine. Toetuse
andmise tulemusena soovitakse jõuda olukorda, kus:
süsteemne ja eesmärgipärane hindamine ja arendamine toetab ühtseid väärtusi jagava,
pühendunud ja kompetentse tippametnikkonna kujunemist, kes edendab koostööd
valitsemisalade ja -tasandite vahel ning töötab ühtsete eesmärkide saavutamise nimel;
tänu riigi kui tööandja maine paranemisele ning süsteemsele tegevusele tippjuhtide
järelkasvu kasvatamisel on tõusnud keskmine kandidaatide arv tippametikohtadele
korraldatavatel avalikel konkurssidel perioodi lõpuks vähemalt seitsmeni;
Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide värbamisel, valikul, hindamisel ja arendamisel
kasutatakse uuendusmeelseid ja koostööd toetavaid lahendusi ning meetodeid ja tänu
koostööle parimate võimalike koostööpartneritega kogu maailmast on tippjuhtidele
pakutavad arendustegevused kõrge kvaliteediga ja innovaatilised;
Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide värbamine, valik, hindamine ja arendamine on
jätkusuutlik ning välja on töötatud lahendused tegevuste rahastamiseks peale ESF
toetusperioodi lõppemist.
2. Eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevused
Meetme tegevuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse erinevaid arendustegevusi ja –projekte,
mis jagunevad kolmeks toetatavaks tegevuseks:
1) tippjuhtide juhtimis- ja koostöövõimekuse arendamine;
2) tippjuhtide järelkasvu tagamine;
3) tippjuhtide värbamise ja valiku ning hindamise ja arendamise süsteemi uuendamine.
Tabel 1. Toetatavate tegevuste näitajad
Näitaja tüüp Näitaja nimetus Näitaja Sihtväärtus
mõõtühik (2023)
Väljund Avaliku sektori, v.a kohalikud osaluskord 2100
omavalitsused, ja vabaühenduste
osalejate arv ESF toetatud
koolitustel, eesmärgiga
suurendada nende
asjatundlikkust
Statistiline näitaja Läbiviidud arendus-ja astronoomiline -
koolitustunnid tund
2.1. Tippjuhtide juhtimis- ja koostöövõimekuse arendamiseks töötatakse välja ning
viiakse läbi erinevaid arendustegevusi ja projekte avaliku teenistuse tippjuhtidele, sh:
- individuaalse arengutoe pakkumist coaching`u, mentorluse, töövarjutamise, stažeerimise
või konsultatsiooni vormis;
- koolitusi erinevate kompetentside arendamiseks (näiteks õigusteadlikkus,
kommunikatsioon, ressursside juhtimine, jm);
- kompetentside arendamist tasemeõppes osalemise kaudu maksimaalselt viie ainepunkti
ulatuses ühe arenguaasta jooksul;
- võõrkeeleõpet tippjuhi töös vajalike keelte osas;
- osalust tippjuhi tööga seotud avatud koolitustel ja konverentsidel;
- koostöömudelite arendamist, ühtsete väärtuste kujundamist ja parimate praktikate
jagamist töötubade, seminaride, stažeerimiste, õppevisiitide jm vormis;
- arenguprogramme strateegiliselt olulistel teemadel (näiteks poliitikate kujundamine,
innovatsioonivõimekus, avalikud teenused jmt);
- väljaõpet coaching´u või mentorluse teenuse osutamiseks avaliku sektori siseselt;
- iga-aastast tippjuhtide konverentsi;
- tippjuhtide rotatsiooni toetavaid projekte;
- tippjuhtide pühendumust ja ühtset valitsemist toetavaid projekte.
2.2. Tippjuhtide järelkasvu tagamiseks töötatakse välja ja viiakse läbi erinevaid värbamis-
ja arendustegevusi ning projekte, sh:
- riigi kui tööandja maine parandamisele suunatud projekte ja tegevusi (näiteks messidel osalemine,
osaluseks vajalike artiklite või materjalide tootmine);
- sihtrühmapõhiseid arendustegevusi (näiteks programmid juhipotentsiaaliga
keskastmejuhtidele ja väljastpoolt avalikku teenistust programmidesse vastuvõetud
isikutele);
- tippjuhikandidaatide arvestuses olevatele isikutele suunatud arendustegevusi, sh nii
koolitusi kui individuaalseid arendustegevusi.
2.3. Tippjuhtide värbamise ja valiku ning hindamise ja arendamise süsteemi
uuendamiseks toetatakse:
- kompetentsimudeli analüüsi ja uuendamist;
- tippjuhtide värbamist, valikut, hindamist ja arendamist toetava elektroonse keskkonna
arendamist;
- vajalike uuringute läbiviimist (näiteks tippjuhtide pühendumuse uuring);
- värbamis- ja valikuprotsessi ning valikumeetodite arendamisega seotud tegevusi;
- värbamise, valiku, hindamise ja arendamisega seotud isikute koolitamist;
- erinevate metoodiliste materjalide koostamist, tööks vajaliku kirjanduse hankimist ning
ülevaadete koostamist olulistes valdkondades ilmuvast kirjandusest;
- tööks vajalike koostöökontaktide loomist ja hoidmist, sh oskusteabe ja kogemuste
jagamist;
- tippjuhtide kompetentsikeskuse töötajate arendamist.
3. Tegevuse sihtgrupp
Toetatavate tegevuste sihtrühma kuuluvad:
1) Riigisekretär ning ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid;
2) Riigikantselei direktorid;
3) ametite ja inspektsioonide peadirektorid ning VV 26.06.2013 määruses nr 100 nimetatud teiste
valitsusasutuste juhid;
4) tippjuhtide järelkasvuprogrammidesse vastu võetud isikud;
5) tippjuhikandidaatide arvestusse arvatud isikud;
6) tippjuhtide programmi elluviimise eest vastutavad ametnikud ja töötajad.
Lähtuvalt toetatavate tegevuse eesmärkidest kaasatakse sihtrühma:
1) Vabariigi Valitsuse liikmeid;
2) Riigikogu liikmeid;
3) muude valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate asutuste juhte;
4) avalik-õiguslike juriidiliste isikute juhte;
5) riigi poolt asutatud sihtasutuste juhte;
6) põhiseaduslike institutsioonide esindajaid;
7) omavalitsuste esindajaid;
8) mittetulundusühingute esindusorganisatsioonide esindajaid;
9) arenguprogrammide loomisel osalenud koostööpartnerite esindajaid riigiasutustest;
10) arendustegevuste eesmärkide saavutamiseks vajalikke isikuid, näiteks teemaga seotud
keskastmejuhte või spetsialiste, erasektori juhte või EL institutsioonides töötavaid
isikuid.
11) koolituste ja konverentside korraldamisega seotud ametnikke ja töötajaid;
12) tippjuhtide värbamist, valikut, hindamist ja arendamist toetavate uuendusprojektidega
seotud muud isikud.
Tegevuste elluviimisel piiritletakse iga konkreetse tegevuse sihtgrupp eelnevatest loeteludest
lähtudes.
4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele
Tegevus panustab järgmistesse läbivatesse teemadesse:
1) riigivalitsemine – kõik tegevused on suunatud riigivalitsemise paremale korraldamisele.
Eelkõige toetab tegevus tippjuhtide kompetentsuse tõusu, juhtimiskvaliteedi paranemist
ning koostööd avalikus teenistuses.
2) infoühiskond – vastavalt toetuste andmise tingimustele on abikõlbulikud investeeringud
infosüsteemidesse, mis toetavad tegevuse eesmärke. Infosüsteemide loomisel ja
arendamisel lähtutakse lahendustest, mis võimaldaksid kaasata võimalikult laia kasutajate
ringi ning toetaksid avaliku teenistuse ülest koostööd.
3) regionaalareng – tegevusel võib olla mõju regionaalarengule läbi juhtimiskvaliteedi
tõusu avalikus teenistuses. Vastavalt arendustegevuste eesmärkidele võib tegevustesse
kaasata ka kohalike omavalitsuste juhte.
5. Eelarve
Tabel 2. Eelarve eurodes
Väljund Nr Toetatav tegevus ja ESF toetus Oma- Kogu-
administreerimine (85%) finantseering maksumus
(15%) (100%)
Väljund 1 1 Tippjuhtide juhtimis- ja 2 065 500 364 500 2 430 000
koostöövõimekuse
arendamine
Väljund 1 2 Tippjuhtide järelkasvu 976 187,6 172 268,4 1 148 456
tagamine
Väljund 1 3 Tippjuhtide värbamise ja 412 675 72 825 485 500
valiku ning hindamise ja
arendamise süsteemi
uuendamine
Väljund 1 4 Administreerimine 297 500 52 500 350 000
5 Kokku 3 751 862,6 662 093,4 4 413 956
6. Kulude abikõlblikkus
1. Kulutusi on võimalik teha tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks
kooskõlas käesolevas käskkirjas sätestatuga ning Vabariigi Valitsuse määrusega
„Perioodi 2014-2020 struktuuritoetustest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“
(edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustest ja korrast.
2. Abikõlblikud on järgmised kulud:
a) uuringud, analüüsid ja küsitlused ning nende tulemuste avalikustamise kulud;
b) personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3;
c) konsultatsioon;
d) koolituste, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamine;
e) metoodikate, õppematerjalide, juhiste, publikatsioonide, koolitus- ja
arenguprogrammide väljatöötamine ning nende avalikustamine;
f) erialase kirjanduse ja informatsiooni hankimise kulud;
g) temaatilistel konverentsidel, seminaridel ja koolitustel osalemise tasud;
h) lähetuse kulud;
i) tasemeõppe kulud;
j) transport ja majutus;
k) tõlke kulud;
l) trükised;
m) teavitamiskulud, sh veebidisain ja –majutus ning turundusmaterjalid;
n) tarkvara litsentsid või veebipõhiste tarkvaralahenduste teenustasud;
o) infotehnoloogilised lahendused.
3. Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
a) üldkulud;
b) seadmete soetamise ning põhivara kulumiga seotud kulud;
c) ühendmääruse § 4 kohaselt määratletud mitteabikõlblikud kulud;
d) teised kulud, mis ei ole vajalikud meetme tegevuse eesmärgi saavutamiseks.
7. Toetuse maksmise tingimused ja kord
1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
(edaspidi STS 2014–2020) §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11–13 ja § 14 lõike 1
punktile 1.
2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel; Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel,
eeldusel et tegevused on tehtud ja kulu on tekkinud.
3. Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri (edaspidi register) kaudu, kuid juhul kui
seda ei ole võimalik teha, siis registri väliselt.
4. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotluse. Maksetaotlusele lisab tegevuste
elluviija rakendusüksuse nõudmisel kuludokumentide ja vajadusel tasumist tõendavate
dokumentide koopiad ning riigihankega seotud dokumendid, sh lepingud ja nende
muudatused ning muud asjakohased dokumendid abikõlblikkuse kontrollimiseks.
5. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse
tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast rakendusüksuse poolset lõpparuande
kinnitamist.
8. Elluviija kohustused
Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas STS2014_2020 ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
1) rakendama tegevusi eesmärgipäraselt ja kasutama toetust säästlikult;
2) esitama e-kirjaga või e-toetuste keskkonna kaudu rakendusüksusele ja –asutusele
etteantud vormil detailse tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa
jooksva eelarve kohta sama aasta 31. jaanuariks. Esimese eelarveaasta detailse
tegevuskava esitab elluviija 15 tööpäeva jooksul toetuse andmise käskkirja kinnitamisest;
3) rakendama toetusskeemi vastavalt punktis 2 nimetatud tegevuste detailsele kirjeldusele
ja sellele vastavale eelarvele. Juhul kui punkti 2 kohaselt esitatud tegevuste detailses
kirjelduses jäetakse tegevusi ära või lisatakse tegevusi juurde, teavitama
rakendusüksust- ja asutust muutustest e-kirjaga;
4) kooskõlastama rakendusasutusega kulud, mida soovitakse taotleda meetme eelarvest
ning on seotud tegevuse elluviija asutuse ametnike või töötajate personalikuludega.
Rakendusasutusele esitatakse ametniku või töötaja tööülesannete kirjeldus ning
tõendus, et ametnik või töötaja tegeleb toetusest toetatavate tööülesannete
elluviimisega, sh nende tööülesannete kirjeldus;
5) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või sellest suurem,
kuid jääb alla lihthanke piirmäära, siis küsima vähemalt kolm võrreldavat pakkumust või
avalikustama hanke kohta teate. Kui pakkujate paljususe puudumise tõttu võrreldavaid
pakkumusi ei küsita või hanke kohta teadet ei avalikustata, põhjendama eduka pakkumuse
valikut;
6) teavitama rakendusüksust kui samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest
meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
7) säilitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust
tõendavaid dokumente ja muid tõendeid neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist kui
lõppmakse laekus enne 30. juunit, juhul kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit, siis alates
järgneva aasta 31. detsembrist;
8) juhul kui toetusskeemi raames antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse
(EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja
108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) artikli 3
mõistes, kohaldama nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
9) juhul kui elluviija teenib toetuskeemi elluviimise käigus tulu, siis kohaldatakse puhastulu
mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65
lõikes 8 sätestatut;
10) esitama rakendusüksusele tegevuste elluviimise rakendamise kohta küsitud info ning
andma igakülgse sisulise panuse seire, auditi või hindamise teostamisse.
9. Tegevuste elluviimise seire
1. Tegevuste elluviija esitab toetuse kasutamise kohta vahe- ja lõpparuanded (edaspidi
seirearuanded) vastavalt STS2014_2020 § 24 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korrale.
2. Tegevuste elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase elektroonilise
vahearuande üks kord aastas üldjuhul 31. jaanuariks.
3. Elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase lõpparuande hiljemalt 45
kalendripäevaks alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Juhul kui
vahearuande ja lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) esitamise vahe on vähem kui
neli kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.
4. Seirearuanne esitatakse registri väliselt, juhul kui seda ei ole võimalik esitada registri
kaudu.
5. Seirearuanne sisaldab ülevaadet tegevustest ja finantsprogressist, eesmärkide ja näitajate
saavutamisest, elluviija hinnangut tegevuse tulemuslikkusele, muud toetuse elluviimisega
seotud seireinfot. Seirearuande vormi koostab rakendusüksus.
6. Rakendusasutus ja -üksus kontrollivad 20 tööpäeva jooksul pärast seirearuande
laekumist, kas tegevuste seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7. Juhul kui seirearuandes puudusi ei ole, kinnitab rakendusüksus tegevuste seirearuande,
teavitades sellest tegevuste eluviijat.
8. Seirearuannetes puuduste esinemise korral annab rakendusüksus tegevuste elluviijale
vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab seirearuande 5 tööpäeva
jooksul pärast puuduste kõrvaldamist, teavitades sellest tegevuste elluviijat.
10. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
1. Rakendusasutus võib muuta toetuse andmise tingimusi tuginedes seireinfole,
valdkondliku komisjoni soovitustele, elluviija või rakendusüksuse ettepanekutele või kui
selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetusskeemi edukaks elluviimiseks või
elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata.
2. Kui elluviija tuvastab vajaduse tegevuste, eelarve, näitajate, abikõlblikkuse perioodi või
teiste tingimuste muutmiseks, esitab elluviija rakendusasutusele põhjendatud taotluse.
3. Rakendusasutus vaatab muudatuse taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest. Puuduste korral annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks.
4. Tegevuste elluviija on kohustatud rakendusasutust ja rakendusüksust e-kirjaga teavitama,
kui muutuvad kontaktisikud.
5. Toetuse andmise tingimuste muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega ja
prioriteetse suuna rakendusasutustega ning sellest teavitatakse rakendusüksust.
11. Finantskorrektsioon
Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt STS2014_2020 §-dele 45–47 ning toetuse
tagasimaksmine toimub vastavalt STS2014_2020 §-dele 48–49.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/20-1600 - Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 44 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks“, rahandusministri 13.märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise
tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ ning
rahandusministri 23. märtsi 2015. a käskkirja nr 48 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 12.01.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6aafd35f-1f43-4560-89a4-4b455f4b71b3
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6aafd35f-1f43-4560-89a4-4b455f4b71b3?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main