dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 44 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks“, rahandusministri 13.märtsi 2015. a käskkirja nr 42 .........

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. detsember 2020
Viit
2-8/20-0029/7936
Registreeritud
28. detsember 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-8 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud ministri määruste eelnõud
Toimik
2-8/20-0029
Vastutaja
Sille Kraam (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
12. jaanuar 2021

Failid

  • 📎1.1-219185-1 28.12.2020 Väljaminev kiri.asice2729 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei [email protected] Meie 28.12.2020 nr 1.1-21/9185-1 Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 6 ja § 13 lõike 3 alusel edastame kooskõlastamiseks rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 44 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks“, rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ ning 23. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 48 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott riigihalduse minister Lisad: 1) eelnõu koos lisadega 1, 2 ja 3; 2) seletuskiri. Lisaadressaadid: 1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2) Siseministeerium 3) Riigi Tugiteenuste Keskus Rando Härginen 611 3155 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 KÄSKKIRI 12.2020 nr 1.1-4/ S Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 44 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks“, rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ ning rahandusministri 23. märtsi 2015. a käskkirja nr 48 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel: 1. Muuta rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 44 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks“ (viimati muudetud riigihalduse ministri 2. septembri 2019. a käskkirjaga nr 111), asendades käskkirja lisa käesoleva käskkirja lisaga 1 (lisatud); 2. Muuta rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“, asendades käskkirja lisa käesoleva käskkirja lisaga 2 (lisatud); 3. Muuta rahandusministri 23. märtsi 2015. a käskkirja nr 48 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“ (viimati muudetud riigihalduse ministri 30. septembri 2019. a käskkirjaga nr 120), asendades käskkirja lisa käesoleva käskkirja lisaga 3 (lisatud); 4. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 19. märtsist 2020. a. Käskkirja lisa 2 punkti 6 rakendatakse käesoleva käskkirja allkirjastamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott Riigihalduse minister Lisa 1 Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks Lisa 2 Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks Lisa 3 Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks Lisa 1 Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 44 „Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks“ lisa (muudetud sõnastuses) Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks Rakendusasutus Rahandusministeerium (riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (toetuste rakendamise osakond) Elluviija Riigi Tugiteenuste Keskus Abikõlblikkuse periood 01.01.2015-31.12.2023 SISUKORD 1. Toetavate tegevuste eesmärk ja oodatav tulemus .................................................................. 3 1.1. Toetusskeemi eesmärgi seos ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja riigisiseste arengukavadega..................................................................................................... 3 1.2. Oodatav tulemus .............................................................................................................. 3 2. Eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevused ja sihtrühmad ............................................. 3 2.1. Riigivalitsemisemise kompetentside arendamine ning personalijuhtimise ja tugitegevuste kvaliteedi tõstmine (sh asutusteülese koostöövõimekuse arendamine) ......................................... 4 2.2. Eesti eesistumise läbiviimiseks vajalike teadmiste ja oskuste arendamine ning järeltegevused.......................................................................................................................... 5 2.3. Avaliku sektori asutuste juhtide juhtimiskvaliteedi tõstmine .......................................... 5 3. Tegevuste algatamine ............................................................................................................. 5 4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ...................................................................... 5 5. Eelarve .................................................................................................................................... 6 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud ............................................................................... 7 7. Toetuse maksmise tingimused ja kord ................................................................................... 7 8. Elluviija kohustused ............................................................................................................... 7 9. Tegevuste elluviimise seire .................................................................................................... 8 10. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ......................................................... 9 11. Finantskorrektsioon .............................................................................................................. 9 1. Toetavate tegevuste eesmärk ja oodatav tulemus 1.1. Toetusskeemi eesmärgi seos ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja riigisiseste arengukavadega Toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.1 „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ eesmärgi „Suurenenud on inimeste ameti- ja erialane pädevus, juhtimis- ja koostöövõimekus ning institutsionaalne suutlikkus“ saavutamiseks tegevusele 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ (edaspidi toetusskeem). Toetusskeemi eesmärgiks on avaliku sektori ameti- ja erialase pädevuse tõstmine ning juhtimisvõimekuse parendamine. Avalik sektor koosneb keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste üksustest, nende poolt loodud asutustest ning nende poolt kontrollitavatest sotsiaalkindlustusfondidest, lisaks mittetulundusühingutest, kes aitavad keskvalitsusel ning kohalikel omavalitsustel täita neile pandud funktsioone. Tegevused lähtuvad eelkõige 2011. aasta OECD riigivalitsemise raporti „Ühtsema riigivalitsemise suunas“ soovitustest ning lisaks panustavad käskkirja tegevused haldusvõimekuse arendamise ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise tegevuskava ning riigi kui tööandja personalipoliitika valge raamatu eesmärkide saavutamisse. Tegevuste planeerimisel lähtutakse nii Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise (edaspidi eesistumise) personalistrateegiast, tegevuskavast kui ka koolituskavast. Tegevuste planeerimisel arvestatakse sealhulgas riigiüleste prioriteetide ja valdkondlike arengukavade ning strateegiatega. 1.2. Oodatav tulemus Avaliku sektori asjatundlikkus ja juhtimisvõimekus on olulisteks tugielementideks eksisteerivate puuduste likvideerimiseks ning Eesti arengutakistuste ületamiseks. Ameti- ja erialase pädevuse ning juhtimisvõimekuse kasv saavutatakse läbi vajalike koolitus- ja arendustegevuste läbiviimise ning sihtrühmade arendamise. Toetuse andmise tulemusena soovitakse saavutada olukord, kus avalikus sektoris on kasvanud ameti- ja erialane pädevus ning paranenud juhtimis- ning koostöövõimekus. Täpsemalt tähendab see, et: 1) paranevad avaliku sektori teenistujate riigivalitsemisemise kompetentsid ning personalijuhtimise ja tugitegevuste kvaliteet; 2) paranevad teadmised, oskused ning suureneb koostöövõimekus (sh asutusteülene koostöövõimekus) avalikus teenistuses töötamiseks; 3) paranevad eesistumisega seotud personali teadmised ja oskused Eesti eesistumise edukaks läbiviimiseks; 4) paraneb üldine juhtimiskvaliteet. 2. Eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevused ja sihtrühmad Soovitud olukorra saavutamiseks keskendutakse peamiselt kolmele toetatavale tegevusele: 1) riigivalitsemise kompetentside arendamine ning personalijuhtimise ja tugitegevuste kvaliteedi tõstmine (sh asutusteülese koostöövõimekuse arendamine); 2) Eesti eesistumise läbiviimiseks vajalike teadmiste ja oskuste arendamine; 3) juhtimiskvaliteedi tõstmine. Tabel 1. Toetatavate tegevuste näitajad Näitaja tüüp Näitaja nimetus Näitaja Sihtväärtus mõõtühik (2023) Väljund 1 Avaliku sektori, v.a kohalikud Osaluskord 14 748 omavalitsused, ja vabaühenduste osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Väljund 2 Kohalike omavalitsuste ja Osaluskord 4752 vabaühenduste osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Statistiline näitaja Arendus- astronoomiline - ja koolitusprogrammide tund koostamine ja läbiviimine Koolitustegevused on suunatud järgnevatele sihtrühmadele: 1) riigi ametiasutuste ametnikud ja töötajad; 2) kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ametnikud ja töötajad; 3) riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste hallatavate asutuste töötajad; 4) vallavanaemad, linnapead, valla- ja linnavalitsuse liikmed, valla- ja linnavolikogude liikmed; 5) maakondlike ja üleriigiliste omavalitsusliitude töötajad; 6) avalik-õiguslikud juriidiliste isikute, põhiseaduslike institutsioonide ja nende juures asuvate asutuste töötajad; 7) riigitulundusasutuste ning riigi-ja kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingute juhtorgani liikmed ja töötajad; 8) mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning nende esindusorganisatsioonide juhtorganite liikmed ja töötajad; 9) tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonide töötajad; 10) erakondade, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmed; 11) poliitikud, ajakirjanikud; 12) läviisikud; 13) avaliku sektori asutuste ja ettevõtete tegevusse panustavad vabatahtlikud; 14) eesistumispersonali salve liikmeks kinnitatud isikud. Lisaks on sihtrühmas ka arendustegevuste korraldamisega ja/või sisustamisega seotud ametnikud ja töötajad. Iga konkreetse alategevuse sihtrühm piiritletakse käskkirjas toodud loetelust lähtudes ning valdkonna vastutajatega koostöös. 2.1. Riigivalitsemisemise kompetentside arendamine ning personalijuhtimise ja tugitegevuste kvaliteedi tõstmine (sh asutusteülese koostöövõimekuse arendamine) Riigivalitsemisalaste kompetentside arendamis- ja koolitusvajadus selgitatakse välja riiklike prioriteetide ehk strateegiliste dokumentide pinnalt ning ministeeriumide ja Riigikantselei poolt esitatavast valitsemisala koolitusvajadusest lähtuvalt. Toetatava tegevuse alategevused on järgmised: 1) ühtsete põhiväärtuste ja eetilise käitumise tugevdamine; 2) poliitika kujundamise ja elluviimise oskuste parandamine; 3) lihtsama, tõhusama ja tulemuslikuma riigivalitsemise tagamine (sh organisatsiooni tugitegevuse arendamist toetavad koolitus- ja arendustegevused); 4) personalijuhtimise võimekuse tõstmine ja koolitussüsteemi arendamine. Toetusskeemist toetatakse asutuste vahelise koostöö parandamiseks vajalikke kompetentse arendavaid koolitus- ja arendustegevusi. Eraldi tähelepanu pööratakse avaliku teenistuse detsentraliseeritusest tulenevate riskide maandamisele ja vähendamisele. 2.2. Eesti eesistumise läbiviimiseks vajalike teadmiste ja oskuste arendamine ning järeltegevused Toetusskeemist toetatakse Euroopa Liidu Nõukogu eesistumiseks ettevalmistavaid koolitus- ja arendustegevusi ning neid toetavaid tegevusi. Selleks viiakse läbi erinevaid arendustegevusi nii sisu- kui toetavale personalile (n: erinevad stažeerimised ja õppereisid, keeleõpe, istungite/ töögruppide läbiviimisega seotud koolitusi jne.). Vajadusel tellitakse ka uuringuid/analüüse, mis aitavad hinnata koolitus- ja arendustegevuste mõju eesistumise järgselt ning planeerida edasisi tegevusi. 2.3. Avaliku sektori asutuste juhtide juhtimiskvaliteedi tõstmine Toetusskeemist toetatakse juhtide arendamisega seotud koolitus- ja arendustegevusi, selleks viiakse läbi erinevaid arenguprogramme, juhioskuste treenimise valikmooduleid, coachingu laadseid tegevusi jms, mis parandab juhtimisoskusi ja on suunatud juhtimiskvaliteedi tõusule. Kõik koolitus- ja arendustegevused toetavad suuremal või vähemal määral võrgustumist, kontaktide loomist, koostööd, parimate praktikate ning rahvusvahelise kogemuse jagamist. Tegevused on suunatud eelkõige praktilisusele, omandatud teadmiste ja oskuste vahetu rakendamise võimalusele, juhtimise taseme ühtlustamisele ning valdkonnapõhise ja valdkondade vahelise koostöö edendamisele. 3. Tegevuste algatamine Tegevusi algatatakse jooksvalt. Igal aastal koostatakse jooksva aasta kohta täpsem tegevusplaan. Kõikidest tegevusest teavitatakse asjakohaseid võrgustikke (n: personali- ja koolitusjuhtide võrgustikud) ja sihtrühmasid. Toetavate tegevuste puhul toimub nende ettevalmistamine ning läbiviimine tihedas koostöös valdkonna vastutajate/arendajatega, kes omavad aktuaalset infot valdkonnas olevatest peamisest probleemidest, tunnevad valdkonda süvitsi ning on teadlikud sihtrühmadest, kes valdkonnas tegutsevad. 4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Toetusskeemi raames tehtavad tegevused panustavad nelja läbivasse teemasse. Riigivalitsemine - kõik tegevused on suunatud riigi võimekuse tõstmisele inimressursi arendamise ja koolitamise kaudu. Võrdsed võimalused – osad toetusskeemi alategevused (nt ühtsete põhiväärtuste ja eetilise käitumise tugevdamine, poliitika kujundamise ja elluviimise oskuste parandamine) võib olla mõju soolisele võrdsusele, erinevas vanuses inimeste võrdsele kohtlemisele, puuetega inimeste võrdsetele õigustele ja võimalustele ning võrdsete võimaluste tagamisele sõltumata rahvuslikust kuuluvusest. Näiteks mõjude hindamise koolitustel antakse teadmisi mõjuanalüüside tegemisel mõju hindamiseks võrdsele kohtlemisele ja soolisele võrdõiguslikkusele. Arendus- ja koolitustegevuste korraldamisel arvestatakse, et asjakohased tegevused oleksid vajadusel ligipääsetavad ka puuetega inimestele. Infoühiskond – toetusskeemi raames tehakse tegevusi, mis on suunatud IT arenduste tellimise ja vastavate projektide juhtimise võimekuse tõstmisele ning seeläbi toetavad meetme tegevused infoühiskonna arendamist. Niisamuti toetatakse avalike teenuste disainimise alast tegevust, mis suurendab teadmisi ja oskusi disainmeetodite ja –töövahendite kasutamisel ning selle kaudu aidatakse kaasa infoühiskonna arengule. Regionaalareng – kuna mitmete tegevuste abikõlblikuks sihtrühmaks on ka kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ametnikud ja töötajad, on tegevustel toetav mõju kohaliku ning regionaalse arendus- ja planeerimisvõimekuse tugevnemisele. Tegevuste raames väljatöötatud juhendmaterjalid, õppematerjalid jne on avalikud ja rakendatavad ka regionaal- ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Eeldatavat mõju võrdsetesse võimalustesse, infoühiskonna arendamisse ja regionaalarengusse tuleb kaaluda iga kavandatava tegevuse puhul ning lähtuda tegevuse iseloomust. Kõik alategevused ei pruugi läbivasse teemasse panustada. Keskkonnahoiu ja kliima läbivasse teemasse toetusskeemiga ei panustata. 5. Eelarve Tabel 2. Eelarve eurodes Väljund Nr Toetatav tegevus ESF toetus Oma-finants Kogu- ja administreerimine (85%) eering (15%) maksumus (100%) Väljund 1 1. Riigivalitsemisemise kompetentside 3 208 180 566 149 3 774 329 Väljund 2 arendamine ning personalijuhtimise ja tugitegevuste kvaliteedi tõstmine (sh asutusteülese koostöövõimekuse arendamine) Väljund 1 2. Eesti eesistumise läbiviimiseks 1 387 186 244 797 1 631 983 vajalike teadmiste ja oskuste arendamine ning järeltegevused Väljund 1 3. Avaliku sektori asutuste juhtide 3 190 786 563 080 3 753 866 Väljund 2 juhtimiskvaliteedi tõstmine Väljund 1 4. Administreerimine1 183 917 32 456 216 374 Väljund 2 5. Otsene personalikulu 1 064 734 187 894 1 252 628 6. Ühtse määra alusel arvestatud kulud 159 710 28 184 187 894 7. Kokku 9 194 513 1 622 561 10 817 074 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud Tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on võimalik teha kulutusi kooskõlas käesolevas käskkirjas ning Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusega nr 143 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustel ja korras. Abikõlblikud on järgmised kulud: 1) personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3; 2) uuringud, analüüsid ja küsitlused ning nende avalikustamise kulud; 3) tegevuste läbiviimiseks vajalike ruumide ja tehnika rentimine; 4) konsultatsioon ja nõustamine; 5) koolituste, arendustegevuste, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamine; 6) temaatilistel konverentsidel, seminaridel ja koolitustel osalemise tasud; 7) arendus- ja koolitusprogrammide, metoodikate, juhiste, õppematerjalide väljatöötamise ja uuendamisega seotud kulud; 8) lähetuse kulud; 9) transport ja majutus; 10) tõlkekulud; 11) trükised; 12) teavitamiskulud, sh veebidisain ja majutus; 13) tarkvara litsentsid või veebipõhiste tarkvaralahenduste teenustasud; 14) infotehnoloogilised lahendused; 15) kaudsed kulud kindla määra alusel kuni 15% projekti otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 9. Mitteabikõlblikud on järgmised kulud: 1) seadmete soetamise ning põhivara kulumiga seotud kulud; 2) ühendmääruse § 4 kohaselt määratletud mitteabikõlblikud kulud; 3) teised kulud, mis ei ole kooskõlas toetusskeemi eesmärkidega. 7. Toetuse maksmise tingimused ja kord 1. Maksetaotlus esitatakse ning toetust makstakse vastavalt STS2014_2020 §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11–13 ja § 14 lõike 1 punktile 1. 2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel. 3. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotluse e-toetuse keskkonna kaudu (etoetus.struktuurifondid.ee). Maksetaotlusele lisab tegevuste elluviija rakendusüksuse nõudmisel kuludokumentide ja vajadusel tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning riigihankega seotud dokumendid, sh lepingud ja nende muudatused ning muud asjakohased dokumendid abikõlblikkuse kontrollimiseks. 4. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast rakendusüksuse poolset lõpparuande kinnitamist. 8. Elluviija kohustused Elluviijale kohalduvad, STS2014_2020 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on elluviija kohustatud: rakendama tegevusi eesmärgipäraselt ja kasutama toetust säästlikult; 1) esitama e-kirjaga või e-toetuste keskkonna kaudu rakendusüksusele ja –asutusele etteantud vormil detailse tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva eelarve kohta sama aasta 31. jaanuariks. 2) esimese eelarveaasta tegevuste detailse kirjelduse esitab elluviija 30 tööpäeva jooksul toetuse andmise käskkirja kinnitamisest; 3) rakendama tegevusi vastavalt punktis 2 nimetatud tegevuste detailsele kirjeldusele ja sellele vastavale eelarvele. Juhul kui punkti 2 kohaselt esitatud tegevuste detailses kirjelduses jäetakse tegevusi ära või lisatakse tegevusi juurde, teavitama rakendusüksust ja -asutust muutustest e-kirjaga; 4) kooskõlastama rakendusasutusega ametiasutuse ametnike või töötajate personalikulud, millele toetust taotletakse. Rakendusasutusele esitatakse ametniku või töötaja tööülesannete kirjeldus ning tõendus, et ametnik või töötaja tegeleb toetusest toetatavate tööülesannete elluviimisega, sh nende tööülesannete kirjeldus; 5) teavitama rakendusüksust, kui samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 6) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või sellest suurem, kuid jääb alla lihthanke piirmäära, siis küsima vähemalt kolm võrreldavat pakkumust või avalikustama hanke kohta teate. Kui pakkujate paljususe puudumise tõttu võrreldavaid pakkumusi ei küsita või hanke kohta teadet ei avalikustata, põhjendama eduka pakkumuse valikut; 7) säilitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist kui lõppmakse laekus enne 30. juunit, juhul kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit, siis alates järgneva aasta 31. detsembrist; 8) juhul kui toetusskeemi raames antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) artikli 3 mõistes, kohaldama nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 9) juhul kui toetusskeemi elluviimise raames teenitakse tulu, siis kohaldama puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut; 10) esitama rakendusüksusele tegevuste elluviimise rakendamise kohta küsitud info ning andma igakülgse sisulise panuse seire, auditi või hindamise teostamisse. 9. Tegevuste elluviimise seire 1. Elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase vahearuande üldjuhul iga aasta 31. jaanuariks. 2. Elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase lõpparuande hiljemalt 45 kalendripäevaks alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) esitamise vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 3. Seirearuanne sisaldab ülevaadet tegevustest ja finantsprogressist, eesmärkide ja näitajate saavutamisest, elluviija hinnangut tegevuse tulemuslikkusele, muud toetuse elluviimisega seotud seireinfot. Seirearuande vormi koostab rakendusüksus. 4. Seirearuanne esitatakse registri väliselt, juhul kui seda ei ole võimalik esitada registri kaudu. 5. Rakendusasutus ja –üksus kontrollivad seirearuannet 20 tööpäeva jooksul selle laekumisest. 6. Juhul kui seirearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus seirearuande, teavitades sellest tegevuse elluviijat. 7. Puuduste esinemisel seirearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab seirearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist, teavitades sellest elluviijat. 10. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 1. Rakendusasutus võib muuta toetuse andmise tingimusi tuginedes seireinfole, valdkondliku komisjoni soovitustele, eluviija või rakendusüksuse ettepanekutele või kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetusskeemi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 2. Kui elluviija tuvastab vajaduse tegevuste, eelarve, näitajate, abikõlblikkuse perioodi või teiste tingimuste muutmiseks, esitab elluviija rakendusasutusele põhjendatud taotluse. 3. Rakendusasutus vaatab muudatuse taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Puuduste korral annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 4. Tegevuste elluviija on kohustatud rakendusasutust ja rakendusüksust e-kirjaga teavitama, kui muutuvad kontaktisikud. 5. Toetuse andmise tingimuste muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega ja prioriteetse suuna rakendusasutustega ning sellest teavitatakse rakendusüksust. 11. Finantskorrektsioon Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt STS2014_2020 §-dele 45–47 ning toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS2014_2020 §-dele 48–49. Lisa 3 Rahandusministri 23. märtsi 2015. a käskkirja nr 48 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“ (muudetud sõnastuses) Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks Rakendusasutus Rahandusministeerium (riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (toetuste rakendamise osakond) Elluviija Rahandusministeerium (riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond) Abikõlblikkuse periood 01.01.2015 – 31.12.2023 Sisukord 1. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus ....................................................................... 3 1.1. Toetuse andmise eesmärgi seos ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja meetme eesmärgi ning riigisiseste arengukavadega ............................................................................ 3 1.2. Toetuse andmise tulemus ................................................................................................ 3 2. Toetatavad tegevused ............................................................................................................. 4 2.1. Institutsionaalse võimekuse tõstmine .............................................................................. 4 2.2. Organisatsioonide võimekuse tõstmine........................................................................... 5 3. Sihtrühm ................................................................................................................................. 5 4. Tegevuste algatamine ............................................................................................................. 5 5. Vastavuskriteeriumid ja valikukriteeriumid ........................................................................... 6 6. Valikukomisjoni koosseis ning valiku põhimõtted ................................................................ 6 7. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ...................................................................... 6 8. Eelarve .................................................................................................................................... 7 9. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud ............................................................................... 8 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord ................................................................................. 8 11. Elluviija kohustused ............................................................................................................. 8 12. Tegevuste elluviimise seire .................................................................................................. 9 13. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ....................................................... 10 14. Finantskorrektsioon ............................................................................................................ 10 1. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus 1.1. Toetuse andmise eesmärgi seos ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja meetme eesmärgi ning riigisiseste arengukavadega Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme nr 12.1 “Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ eesmärgi „Valitsemissektoris on suurenenud inimeste ameti- ja erialane pädevus, juhtimis- ja koostöövõimekus ning institutsionaalne suutlikkus“ saavutamiseks meetme tegevusele 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“. Toetuse andmise eesmärgiks on institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmise kaudu tõsta valitsussektoris ameti- ja erialast pädevust ning juhtimisvõimekust. Toetatavate tegevustega panustatakse OECD raporti „Ühtsema riigivalitsemise suunas“ soovituste elluviimisesse. 1.2. Toetuse andmise tulemus Juhtimisvõimekuse tõus organisatsioonilisel ja institutsionaalsel tasemel saavutatakse valitsussektoris juhtimise võimekust tõhustades, st läbi põhi- ja tugiprotsesside, inimressursi ning finantsressursside juhtimise. Toetatakse neid tegevusi, mis annavad tõuke selleks, et juhtimine oleks rohkem teadmistel põhinev. Selle saavutamiseks rahastatakse perioodil 2015 – 2023 neid tegevusi, mille tulemusena on oodata ressursisäästu ja/või kvaliteedi tõusu. Rahastatakse tegevusi, mis toetavad töötajate arvu vähenemist, tegevuskulude vähenemist ning tööviljakuse kasvu (st sama töötajate arvu/rahalise ressursiga tehakse rohkem tööd, pakutakse vähemalt samal või paremal tasemel avalikke teenuseid või tugiteenuseid). Läbiviidud analüüside ja uuringute, väljatöötatud mudelite ja metoodikate ning nende rakendamise tulemusena on loodud teadmine võimalikest tõhusust, mõjusust ja ressursisäästu võimaldavatest tegevusvaldkondadest, pakutud välja lahendusi ning tehtud selle põhjal ümberkorraldusettepanekud seotud osapooltele. Läbiviidud analüüside ja tehtud ettepanekute alusel on ellu viidud tõhusust, mõjusust ja ressursisäästu saavutavaid reforme ja ümberkorraldusi. Toetuse andmise tulemusena on valitsussektori asutuste ja isikute erinevaid tüüpi protsesse (põhi- ja tugiprotsessid, asutuse- ning haldusalasisesed protsessid, asutuste- ning haldusalade ülesed protsessid) analüüsitud ning analüüsi põhjal on nõustatud organisatsioone protsesside ümberkujundamisel ressursisäästu põhimõttest lähtuvalt. Vajadusel on töötatud välja ja rakendatud organisatsiooni juhtimist toetavaid IT-lahendusi, parendades seeläbi organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks vajaliku inimressursi, protsesside ja finantside strateegilist, tõhusat ning säästlikku juhtimist. Tegevusi viiakse ellu kahel tasandil: 1) institutsionaalsel tasandil ehk üldjuhul haldusalade üleselt; Institutsionaalse võimekuse tõstmiseks elluviidavate tegevustega soovitakse saavutada olukord, kus riigi institutsionaalse ja haldusorganisatsioonilise korralduse parendamise ja tõhustamise võimalusi on analüüsitud ning analüüsi tulemusena on ellu viidud selliseid organisatsioonidevahelisi ja avaliku halduse arendamisele suunatud ümberkorraldusi, mis toetavad ressursside tõhusamat, mõjusamat ja säästlikumat kasutamist ning tegevuste kvaliteetsemat elluviimist valitsussektoris. 2) organisatsiooni tasandil ehk asutuse- või haldusala siseselt. Organisatsiooni võimekuse tõstmiseks elluviidavate tegevustega soovitakse saavutada olukord, kus haldusala siseseid protsesse on ressursisäästu eesmärgil analüüsitud ja analüüsi tulemusena on protsessid vastavalt ümber korraldatud. Eesmärgiks on töötajate arvu vähendamise, tegevuskulude vähendamise või ressursi ümberpaigutamise kaudu ressursisäästu saavutamine ja kvaliteedi kasv haldusala sees. Mõlema taseme tegevuste juures on otstarbekas analüüsida juhtimist toetavaid tugiprotsesse. Vajaduse korral võib algatada tegevusi, kus analüüsi fookuses ongi ainult tugitegevuste ümberkorraldamine, eesmärgiga saavutada ressursisääst ning kvaliteedi kasv või tugitegevuste arvelt kasvatada põhitegevuste teostamise võimekust. 2. Toetatavad tegevused 2.1. Institutsionaalse võimekuse tõstmine Alategevus 2.1.1. – Erinevate valitsemis- ja halduskorraldust, riigi ressursside juhtimist ning avalikke ja tugiteenuseid puudutavate rakendusanalüüside ja uuringute läbiviimine, mudelite ja metoodikate väljatöötamine ja rakendamine. Rahastatakse erinevaid koolitustegevusi (konverentsid, seminarid jne), mis on suunatud sihtgrupi teadlikkuse tõstmisele parimate praktikate ning metoodikate tutvustamise kaudu. Nimetatud alusanalüüsidele tuginedes on võimalik algatada edaspidiseid konkreetseid tegevusi (n: mille tulemusena töötatakse välja ning rakendatakse organisatsioonide juhtimissüsteemid). Riigihalduse valdkonna töötajad võivad valitsemis- ja halduskorraldusalase kompetentsi suurendamiseks korraldada õppereise. Õppereisidele on võimalik kaasata valdkondlikke eksperte ka teistest asutustest. Õppereiside eesmärgiks on saada rahvusvahelist kogemust institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmise teemadel. Alategevus 2.1.2. – Laiemate valdkonna ja avaliku halduse arendamisele suunatud organisatsioonide vaheliste ümberkorralduste elluviimine – tegevuste tulemusena on vajalik organisatsioonide juhtimissüsteemide väljatöötamine või laiaulatuslike protsesside korrastamine ning nende rakendamine. Institutsionaalse võimekuse tõstmise puhul toetatakse ideekavandi alusel vähemalt kahe valitsussektori (va kohaliku omavalitsuse üksused) organisatsiooni ühistegevusi või ühe valitsussektori organisatsiooni, tingimusel, et ümberkorraldus mõjutab teiste valitsussektori organisatsioonide ülesannete täitmise korraldust tõhusamaks. Institutsionaalse võimekuse tõstmisega seotud tegevused peavad läbima nii valikukomisjoni kui haldusvõimekuse valdkondliku komisjoni. Riigivalitsemise reformi tegevused, mis kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse poolt, ei pea valikukomisjoni ja haldusvõimekuse valdkondlikku komisjoni läbima. Riigivalitsemise reformi tegevuste puhul tagab vastavus- ja valikukriteeriumite täitmise toetuse saaja. Erisusi võib kohaldada ka Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna (edaspidi RIHATO) enda tegevuste elluviimiseks, arvestades valikukriteeriumide kohaldamisega. 2.2. Organisatsioonide võimekuse tõstmine Organisatsiooni tasandi võimekuse tõstmise alategevusteks on organisatsiooni juhtimissüsteemide välja töötamine (sh põhi- ja tugiprotsesside analüüs, inimressurssi ja finantsressursside analüüs) ja vajadusel seda toetavate IT-lahenduste arendamine – tegevuste tulemusena on vajalik organisatsioonide juhtimissüsteemide välja töötamine või laiaulatuslik protsesside korrastamine ning nende täielik rakendamine. Nimetatud tegevuste osas saab esitada ideekavandi organisatsioon üksinda, kuid võib esitada ka ühistaotlusi, mida hinnatakse valikukomisjonis. Organisatsioonide võimekuse tõstmisega seotud tegevused peavad läbima valikukomisjoni. Riigivalitsemise reformi tegevused, mis kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse poolt, ei pea valikukomisjoni ja haldusvõimekuse valdkondlikku komisjoni läbima. Riigivalitsemise reformi tegevuste puhul tagab vastavus- ja valikukriteeriumite täitmise toetuse saaja. Tabel 1. Toetatavate tegevuste näitajad Näitaja tüüp Näitaja nimetus Näitaja Sihtväärtus mõõtühik (2023) Toetusskeemi Keskvalitsuse organisatsioonide arv 51 väljundnäitaja juhtimissüsteemide parandamiseks või (Väljund 1) asutustevaheliste protsesside korrastamiseks toetust saanud projektide arv Toetusskeemi Keskvalitsuse organisatsioonides täielikult arv 74 tulemusnäitaja rakendatud juhtimissüsteemide või (Tulemus 1) asutustevaheliste korrastatud protsesside arv Juhtimissüsteemide all mõistetakse kõiki erinevatel metoodikatel põhinevaid organisatsioonide analüüsimise, arendamise ja juhtimise süsteeme. Tulemusmõõdiku kontekstis on oluline võimalikult laiaulatuslik mõju organisatsiooni(de) lõikes. Tulemusnäitajasse panustamist hinnatakse alates ühe aasta möödumisel konkreetse tegevuse lõpetamisest alates, sest tulemuste rakendamiseks on vaja anda piisav aeg. Tulemusnäitajasse panustamise hindamiseks täidetakse RIHATO poolt välja töötatud tulemusnäitaja hindamisvorm. 3. Sihtrühm Tegevuste elluviimise sihtrühmaks on keskvalitsuse organisatsioonid, sotsiaalkindlustusfondid ja omavalitsusliit. Tegevustes võivad vajadusel osaleda teised valitsemis- ja halduskorralduse valdkonna arendamisega tegelevad organisatsioonid ning valitsusvälised partnerid. 4. Tegevuste algatamine Tegevusi algatatakse jooksvalt. Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond avaldab toetuse tegevuste elluviimisega seotud info Rahandusministeeriumi veebilehel. 5. Vastavuskriteeriumid ja valikukriteeriumid Elluviija hindab, kas tegevused vastavad käskkirjas nimetatud tingimustele ja panustavad käskkirja eesmärkide tulemustesse ning rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele, mida täpsustatakse elluviija poolt koostatavas ja rakendusasutusega kooskõlastatud hindamismetoodikas. Elluviija avalikustab hindamismetoodika veebilehel. Kõik rahastatavad tegevused peavad vastama vastavuskriteeriumidele. Valikukomisjon hindab ideekavandit valikukriteeriumite alusel (täpsemad kriteeriumid ja kord sätestatakse hindamismetoodikas), mis mõlemad on kooskõlastatud eelnevalt rakendusasutusega. Toetuse saajaks on RIHATO, kes riigihalduse ja organisatsiooni arendamise koordineerijana omab valdkondlikku pädevust ning seeläbi tagab kõige asjakohasemate tegevuste esitamise valikukomisjonile hinnangu andmiseks. 6. Valikukomisjoni koosseis ning valiku põhimõtted Ideekavandite hindamiseks moodustab RIHATO valikukomisjoni. Valikukomisjon hindab ideekavandit hindamisvormil. Valikukomisjoni kuuluvad liikmed: 1 liige rahandusministeeriumist, vähemalt 1 valdkonnaga seotud väline ekspert, 1 arendusjuhtide esindaja ning vajadusel liikmed teistest valitsemis- ja halduskorraldusega tegelevatest asutustest, st Justiitsministeeriumist, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Siseministeeriumist ning Riigikantseleist. Valikukomisjoni kuulub minimaalselt 3 liiget. Valikukomisjoni isikuline koosseis selgub jooksvalt ideekavandite esitamise käigus sõltuvalt kavandavate tegevuste sisust ja isikute valmisolekust ettepanekuid hinnata. RIHATO teeb võimalikele hindajatele ettepanekud valikukomisjoni töös osalemiseks. Ettepanekuid tehakse jooksvalt. Ideekavandeid hindab valikukomisjon kirjalikult (st üldjuhul elektroonset menetlust kasutades) selleks väljatöötatud hindamisvormi alusel. RIHATO juhendab jooksvalt hindajaid hindamisvormi täitmisel tekkivate küsimuste korral. RIHATO vormistab valikukomisjoni hindamiste tulemused koondprotokollina, kus on näha tegevuste antud hinnangud ja hindamispunktide summa. Valikukomisjoni hinnang on meetmest rahastamise ettepaneku allkirjastajale (Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonnajuhataja) soovituslik. Rahastamise ettepaneku allkirjastaja võib põhjendatud juhtudel (kavandatavad tegevused ei ole kriitilise tähtsusega, mõju ulatus ei ole piisavalt suur, sama organisatsioon on antud meetmest juba rahastuse varasemalt saanud vms) jätta rahastamise ettepaneku allkirjastamata. Lisaks on halduspoliitika asekantsleril õigus rahastamise ettepanekut muuta või rahastamise ettepanekule lisada täiendavaid tingimusi juhul kui tegevuste elluviimiseks on mõjuvad põhjused. 7. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Meede panustab järgmistesse läbivatesse teemadesse: 1) riigivalitsemine – kõik tegevused on suunatud riigivalitsemise arendamisele valitsussektori ressursijuhtimise võimekuse parandamise kaudu; 2) võrdsed võimalused – kuna tegevussuuna raames keskendutakse valitsussektori ressursside tõhusamale ja säästlikumale kasutamisele läbi institutsionaalse korralduse organisatsioonide juhtimissüsteemide arendamise, siis enamasti on institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmise alategevuste mõju võrdsetele võimalustele neutraalne. Samas osade toetusskeemi alategevuste puhul võib olla mõju soolisele võrdsusele, erinevas vanuses inimeste võrdsele kohtlemisele, puuetega inimeste võrdsetele õigustele ja võimalustele ning võrdsete võimaluste tagamisele sõltumata rahvuslikust kuuluvusest. Näiteks valdkondlike poliitikate ja organisatsioonijuhtimise analüüside, uuringute ja ümberkorralduste elluviimise käigus hinnatakse muudatuste mõju võrdsele kohtlemisele ja selliseid ümberkorraldusi ja muudatusi, mis seda kahjustaks, ellu ei viida. Seminaride ja teavitusürituste korraldamise käigus arvestatakse, et asjakohased tegevused oleksid vajadusel ligipääsetavad ka puuetega inimestele; 3) infoühiskond – tegevuste raames on vajadusel võimalik rahastada organisatsiooni juhtimise tõhustamiseks ja ressursisäästu saavutamiseks IT arendusi, omades seeläbi positiivset mõju infoühiskonna läbivale teemale; 4) regionaalareng – tegevuste sihtgrupiks on teiste seas keskvalitsuse ametiasutuste regionaalsed üksused, mistõttu omavad tegevused positiivset mõju regionaalsele juhtimis- ja arendusvõimekusele. Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmiseks läbiviidud analüüsid ja uuringud ning väljatöötatud mudelid, metoodikad, juhised on avalikud ja seeläbi rakendatavad ka regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Teistele regionaalhalduse aspektidele on tegevuste mõju kaudsem. Keskkonnahoiu ja kliima läbivasse teemasse toetusskeemiga ei panustata. 8. Eelarve Tabel 2. Eelarve eurodes Tulemus Väljund Toetatav tegevus ESF Riiklik kaas- Kogu- ja toetus finantseering maksumus administreerimine (85%) (15%) (100%) Väljund 1 Institutsionaalne 1 743 605 307 695 2 051 300 võimekuse tõstmine Tulemus Väljund 1 Organisatsiooni 1 743 605 307 695 2 051 300 1 võimekuse tõstmine Väljund 1 Administreerimine 214 540 37 860 252 400 Horisontaalne Kokku 3 701 750 653 250 4 355 000 9. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud Tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on võimalik teha kulutusi kooskõlas käesolevas käskkirjas ning Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusega nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustel ja korras. Abikõlblikud on järgmised kulud: 1) uuringud, analüüsid, auditid ja küsitlused ning nende tulemuste avalikustamise kulud; 2) personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3; 3) konsultatsioon; 4) koolituste, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamine; 5) metoodikate, õppematerjalide, juhiste ning koolitus- ja arenguprogrammide väljatöötamine ning nende avalikustamine; 6) temaatilistel konverentsidel, seminaridel ja koolitustel osalemise tasud; 7) lähetuse kulud; 8) transport ja majutus; 9) tõlke kulud; 10) trükised; 11) teavitamiskulud, sh veebidisain ja -majutus; 12) tarkvara litsentsid või veebipõhiste tarkvaralahenduste teenustasud; 13) infotehnoloogilised lahendused. Mitteabikõlblikud on järgmised kulud: 1) üldkulud, sh toetust saavate asutuste üldkulud; 2) seadmete soetamise ning põhivara kulumiga seotud kulud; 3) ühendmääruse § 4 kohaselt määratletud mitteabikõlblikud kulud; 4) teised kulud, mis ei ole vajalikud toetuste andmise eesmärgi saavutamiseks. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 1. Maksetaotlus esitatakse ning toetust makstakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS 2014–2020) §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11–13 ja § 14 lõike 1 punktile 1. 2. Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel, eeldusel et tegevused on tehtud ja kulu on tekkinud. 3. Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri (edaspidi register) kaudu, kuid juhul kui seda ei ole võimalik teha, siis registri väliselt. 4. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotluse. Maksetaotlusele lisab tegevuste elluviija rakendusüksuse nõudmisel kuludokumentide ja vajadusel tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning hankemenetlusega seotud dokumendid, sh lepingud ja nende muudatused ning muud asjakohased dokumendid abikõlblikkuse kontrollimiseks. 5. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast rakendusüksuse poolset lõpparuande kinnitamist. 11. Elluviija kohustused Elluviijale kohalduvad, STS 2014–2020 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 1) rakendama tegevusi eesmärgipäraselt ja kasutama toetust säästlikult; 2) esitama e-kirjaga või e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele ja -asutusele etteantud vormil tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva eelarveaasta kohta sama aasta 31. jaanuariks. Esimese eelarveaasta tegevuste detailse kirjelduse esitab elluviija 30 tööpäeva jooksul toetuse andmise käskkirja kinnitamisest; 3) rakendama toetusskeemi vastavalt punktis 2 nimetatud tegevuste detailsele kirjeldusele ja sellele vastavale eelarvele. Juhul kui punkti 2 kohaselt esitatud tegevuste detailses kirjelduses jäetakse tegevusi ära või lisatakse tegevusi juurde, teavitama rakendusüksust ja -asutust muutustest e-kirjaga; 4) kooskõlastama rakendusasutusega ametiasutuse ametnike või töötajate personalikulud, millele toetust taotletakse. Rakendusasutusele esitatakse ametniku või töötaja tööülesannete kirjeldus ning tõendus, et ametnik või töötaja tegeleb toetusest toetatavate tööülesannete elluviimisega, sh nende tööülesannete kirjeldus; 5) teavitama rakendusüksust, kui samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 6) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või sellest suurem, kuid jääb alla lihthanke piirmäära, siis küsima vähemalt kolm võrreldavat pakkumust või avalikustama hanke kohta teate. Kui pakkujate paljususe puudumise tõttu võrreldavaid pakkumusi ei küsita või hanketeadet ei avalikustata, põhjendama eduka pakkumuse valikut 7) säilitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist, kui lõppmakse laekus enne 30. juunit, juhul kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit, siis alates järgneva aasta 31. detsembrist; 8) juhul kui toetusskeemi raames antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) artikli 3 mõistes, kohaldama nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 9) juhul kui elluviija teenib toetuskeemi elluviimise käigus tulu, siis kohaldatakse puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut; 10) esitama rakendusüksusele tegevuste elluviimise rakendamise kohta küsitud info ning andma igakülgse sisulise panuse seire, auditi või hindamise teostamisse. 12. Tegevuste elluviimise seire 1. Elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase vahearuande üldjuhul iga aasta 31. jaanuariks. 2. Elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase lõpparuande hiljemalt 45 kalendripäevaks alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) esitamise vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 3. Seirearuanne sisaldab ülevaadet tegevustest ja finantsprogressist, eesmärkide ja näitajate saavutamisest, elluviija hinnangut tegevuse tulemuslikkusele, muud toetuse elluviimisega seotud seireinfot. Seirearuande vormi koostab rakendusüksus. 4. Seirearuanne esitatakse registri väliselt, juhul kui seda ei ole võimalik esitada registri kaudu. 5. Rakendusasutus ja -üksus kontrollivad seirearuannet 20 tööpäeva jooksul selle laekumisest. 6. Juhul kui seirearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus seirearuande, teavitades sellest tegevuse elluviijat. 7. Puuduste esinemisel seirearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab seirearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist, teavitades sellest elluviijat. 13. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 1. Rakendusasutus võib muuta toetuse andmise tingimusi tuginedes seireinfole, valdkondliku komisjoni soovitustele, elluviija või rakendusüksuse ettepanekutele või kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetusskeemi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 2. Kui elluviija tuvastab vajaduse tegevuste, eelarve, näitajate, abikõlblikkuse perioodi või teiste tingimuste muutmiseks, esitab elluviija rakendusasutusele põhjendatud taotluse. 3. Rakendusasutus vaatab muudatuse taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Puuduste korral annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 4. Tegevuste elluviija on kohustatud rakendusasutust ja rakendusüksust e-kirjaga teavitama, kui muutuvad kontaktisikud. 5. Toetuse andmise tingimuste muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega ja prioriteetse suuna rakendusasutustega ning sellest teavitatakse rakendusüksust. 14. Finantskorrektsioon Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt STS 2014-2020 §-dele 45–47 ning toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS 2014-2020 §-dele 48–49. Riigihalduse ministri käskkirja „Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 44 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks“, Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ ning „Rahandusministri 23. märtsi 2015. a käskkirja nr 48 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 44 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks“, rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ ning 23. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 48 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimusi rakendusasutuse tegevuseks ja kehtestatakse vastavad uued terviktekstid. Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik Rando Härginen (e-post: [email protected], tel: 611 3155). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Muudatused puudutavad eelkõige käskkirjade lisades ette nähtud eelarveid ja mõõdikuid. Eelarved viiakse kooskõlla avatud riigivalitsemise arengukomisjoni 18.02.2020 kohtumise otsusega, milles toetati ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 12. prioriteetse suuna haldusvõimekuse meetmete tegevuste eelarvete muutmist (vt tabel 1) ja seonduva Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2020. a korraldusega nr 83 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“, millega vastavad muudatused kinnitati. Samuti muudetakse toetuste andmisega seotud mõõdikute sõnastusi lähtuvalt 2. aprillil 2020 Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014- 2020 12. prioriteetse suunas tehtud muudatustest. Tabel 1. 12. prioriteetse suuna haldusvõimekuse meetmete tegevuste eelarvete muutmine Eelarve Eelarve Muutus Uus eelarve 12.1.1. Inimressursi koolitus 12 817 074 -2 000 000 10 817 074 ja arendamine 12.1.2. Tippjuhtide 3 713 956 + 700 000 4 413 956 arendamine 12.1.3. Institutsionaalse ja 3 955 000 + 400 000 4 355 000 organisatsioonide võimekuse toetamine 12.2.1. Mõjude hindamise 2 246 374 + 335 000 2 581 374 süsteemi arendamine 12.2.4. Strateegilise juhtimise 1 676 471 + 365 000 2 041 471 arendamine 12.2.5. Rakke- ja 2 200 000 + 200 000 2 400 000 ekspertrühmad 2.1. Käskkirja punkt 1 – toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks muudatused 1) mõõdiku „Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja MTÜ osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust“ nimetus asendatakse nimetusega „Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja vabaühenduste osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust“. Muudatuse tulemusena eemaldatakse võimalik tegevusvormi piirang; 2) mõõdiku „Kohalike omavalitsuste ja MTÜ-de osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust“ nimetus asendatakse nimetusega „Kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust“. Muudatuse tulemusena eemaldatakse võimalik tegevusvormi piirang; 3) muudetud nimetusega mõõdiku „Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja vabaühenduste osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust“ sihttaseme puhul korrigeeritakse tehniline viga, viies sihttase kooskõlla eespool nimetatud meetmete nimekirjas oleva tegevuse 12.1.1. vastava mõõdiku sihttasemega, mis on 14 748; 4) tabelis 2 „Eelarve eurodes“ muudetakse läbivalt eelarve numbreid (vt seletuskirja lisa 1), lähtudes vähendatud eelarvest ning muudest ümbertõstete vajadustest (näiteks kulus Euroopa Liidu eesistumisega seotud tegevusele planeeritust vähem vahendeid); 5) kohendatud on tehniliselt teksti numeratsiooni ja vormistust. 2.2. Käskkirja punkt 2 – toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks muudatused 1) mõõdiku „Keskvalitsuse ja MTU osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmargiga suurendada nende asjatundlikkust“ nimetus asendatakse nimetusega „Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja vabaühenduste osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust“. Muudatuse tulemusena eemaldatakse võimalik tegevusvormi piirang; 2) tabelis 2 „Eelarve eurodes“ muudetakse läbivalt eelarve numbreid (vt seletuskirja lisa 1), lähtudes vähendatud eelarvest ning muudest ümbertõstete vajadustest (näiteks kulus Euroopa Liidu eesistumisega seotud tegevusele planeeritust vähem vahendeid); 3) punkt 8 alapunktis 5 muudetakse riigihanke eeldatava maksumuse suuruse (ilma käibemaksuta) regulatsioon 5000 eurolt 20 000 eurole, viies selle nii kooskõlla perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse seaduse vastava muudatusega (§ 26 lg 6), mis jõustus 18.07.2020; 4) kohendatud on tehniliselt teksti numeratsiooni ja vormistust, sh tabelite 2 ja 3 uus numeratsioon on vastavalt tabel 1 ja tabel 2. 2.3. Käskkirja punkt 3 – toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks muudatused 1) mõõdiku „Toetatud keskvalitsuse organisatsioonide arv, kus on üks täielikult rakendatud juhtimissüsteem või korrastatud asutustevaheline protsess“ nimetus asendatakse nimetusega „Keskvalitsuse organisatsioonides täielikult rakendatud juhtimissüsteemide või asutustevaheliste korrastatud protsesside arv“. Muudatusega kujundatakse ümber metoodika, mõõtes korrektsemalt ning organisatsioonideülesemalt sekkumise tulemuslikkust; 2) eelmises alapunktis nimetatud mõõdiku sihttaset suurendatakse seoses vastava metoodika muudatusega sihtväärtuselt 51 sihtväärtusele 74; 3) mõõdiku „Toetatud keskvalitsuse organisatsioonid, kes said ESF toetust parandamaks oma juhtimissüsteeme või korrastamaks asutustevahelist protsessi“ nimetus asendatakse nimetusega „Keskvalitsuse organisatsioonide juhtimissüsteemide parandamiseks või asutustevaheliste protsesside korrastamiseks toetust saanud projektide arv“. Muudatusega kujundatakse ümber metoodika, mõõtes korrektsemalt ning organisatsioonideülesemalt sekkumise väljundeid; 4) tabelis 2 „Eelarve eurodes“ muudetakse läbivalt eelarve numbreid (vt seletuskirja lisa 2), lähtudes tegevuse suurendatud eelarvest; 5) kohendatud on tehniliselt teksti vormistust. 2.4. Käskkirja punk 3 – käskkirja rakendamine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt, kuivõrd Vabariigi Valitsus kiitis vastavad muudatused heaks 19. märtsil 2020. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkirja koostamisel on arvestatud kõigi asjaomaste EL õigusaktidega. 4. Käskkirja mõju, rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Eelarvemuudatused võimaldavad struktuurivahendeid rakendada kiiremini ja efektiivselt. Muudatustega ei kaasne täiendavat rakendamise kulu. 5. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt 19. märtsist 2020, mil jõustus Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2020. a korraldus nr 83 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“. Käskkirja lisa 3 punkti 6 rakendatakse käskkirja allkirjastamisest. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koos seletuskirjaga esitatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõikest 3 lähtuvalt eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Riigikantseleile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonnale on materjalid esitatud asutusesises kooskõlastusmenetluses. Lisa 1. Tabel 3 „Eelarve eurodes“ muudatused Tabel 2. Eelarve eurodes Väljund Nr Toetatav tegevus ESF toetus Oma- Kogu- ja administreerimine (85%) finantseering maksumus (15%) (100%) Väljund 1 1. Riigivalitsemisemise kompetentside 3 208 180 566 149 3 774 329 Väljund 2 arendamine ning personalijuhtimise ja 4 977 033 878 300 5 855 333 tugitegevuste kvaliteedi tõstmine (sh asutusteülese koostöövõimekuse arendamine) Väljund 1 2. Eesti eesistumise läbiviimiseks 1 387 186 244 797 1 631 983 vajalike teadmiste ja oskuste 2 430 486 428 909 2 859 395 arendamine ning järeltegevused Väljund 1 3. Avaliku sektori asutuste juhtide 3 190 786 563 080 3 753 866 Väljund 2 juhtimiskvaliteedi tõstmine 2 582 174 455 678 3 037 852 1 Väljund 1 4. Administreerimine 183 917 32 456 216 374 Väljund 2 184 882 32 626 217 508 5. Otsene personalikulu 1 064 734 187 894 1 252 628 626 034 110 477 736 510 6. Ühtse määra alusel arvestatud kulud 159 710 28 184 187 894 93 905 16 571 110 476 7. Kokku 9 194 513 1 622 561 10 817 074 10 894 513 1 922 561 12 817 074 Lisa 3. Tabel 2 „Eelarve eurodes“ muudatused Tabel 2. Eelarve eurodes Väljund Nr Toetatav tegevus ja ESF toetus Omafinantseering Kogu- administreerimine (85%) (15%) maksumus (100%) Väljund 1 Tippjuhtide juhtimis- ja 1 826 055 322 245 2 148 300 1 koostöövõimekuse 2 065 500 364 500 2 430 000 arendamine Väljund 2 Tippjuhtide järelkasvu 816 331 144 058 960 389 1 tagamine 976 187,6 172 268,4 1 148 456 Väljund 3 Tippjuhtide värbamise 360 474 63 613 424 087 1 ja valiku ning 412 675 72 825 485 500 hindamise ja arendamise süsteemi uuendamine Väljund 4 Administreerimine 154 003 27 177 181 180 1 297 500 52 500 350 000 5 Kokku 3 156 863 557 093 3 713 956 3 751 862,6 662 093,4 4 413 956 Lisa 3. Tabel 2 „Eelarve eurodes“ muudatused Tabel 2. Eelarve eurodes Tulemus Väljund Toetatav tegevus ja ESF Riiklik kaas- Kogu- administreerimine toetus finantseering maksumus (85%) (15%) (100%) Väljund 1 Institutsionaalne 1 597 888 281 927 1 897 515 võimekuse tõstmine 1 743 605 307 695 2 051 300 Tulemus Väljund 1 Organisatsiooni 1 597 888 281 927 1 897 515 1 võimekuse tõstmine 1 743 605 307 695 2 051 300 Väljund 1 Administreerimine 166 574 29 396 195 970 Horisontaalne 214 540 37 860 252 400 Kokku 3 361 750 593 250 3 955 000 3 701 750 653 250 4 355 000 Lisa 2 Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ lisa (muudetud sõnastuses) Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks Rakendusasutus Rahandusministeerium (riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (toetuste rakendamise osakond) Elluviija Riigikantselei Abikõlblikkuse periood 01.01.2015 – 31.12.2023 Sisukord 1. Tegevuse eesmärk ja oodatav tulemus ..............................................................................3 1.1. Meetme tegevuse eesmärgi seosed ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja meetme eesmärgiga ning siseriiklike arengukavadega .....................................................3 1.2. Oodatav tulemus .........................................................................................................3 2. Eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevused ............................................................... 4 3. Tegevuse sihtgrupp ...........................................................................................................5 4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele .................................................................6 5. Eelarve ............................................................................................................................... 6 6. Kulude abikõlblikkus ........................................................................................................7 7. Toetuse maksmise tingimused ja kord ..............................................................................7 8. Elluviija kohustused ..........................................................................................................8 9. Tegevuste elluviimise seire ............................................................................................... 8 10. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ....................................................9 11. Finantskorrektsioon .........................................................................................................9 Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16 lõike 1 alusel. Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ tegevuse „Tippjuhtide arendamine“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1. Tegevuse eesmärk ja oodatav tulemus 1.1. Meetme tegevuse eesmärgi seosed ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja meetme eesmärgiga ning siseriiklike arengukavadega Toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna nr 12 „Haldusvõimekus“ meetme „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ eesmärgi „Suurenenud on inimeste ameti- ja erialane pädevus, juhtimis- ja koostöövõimekus ning institutsionaalne suutlikkus“ elluviimiseks tegevusele „Tippjuhtide arendamine“. Meetme tegevuse eesmärgiks on „Kompetentsed ja pühendunud avaliku teenistuse tippjuhid, kes aitavad kaasa valitsuse eesmärkide saavutamisele“. Toetusega panustatakse eelkõige järgmistes strateegiadokumentides seatud eesmärkidesse: - Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019; - OECD riigivalitsemise raporti rakendamise tegevuskava; - Uuendatud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“; - Eesti säästva arengu riiklik strateegia „ Säästev Eesti 21“; - Eesti Infoühiskonna arengukava 2020; - Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019; - Riigikaitse arengukava 2013–2022; - Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2016–2018; - Riigikantselei arengukava 2017–2020. 1.2. Oodatav tulemus Toetuse andmise tulemusena kasvab Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsus ja pühendumus ning tänu sellele paraneb valitsuse strateegiliste eesmärkide elluviimine. Toetuse andmise tulemusena soovitakse jõuda olukorda, kus:  süsteemne ja eesmärgipärane hindamine ja arendamine toetab ühtseid väärtusi jagava, pühendunud ja kompetentse tippametnikkonna kujunemist, kes edendab koostööd valitsemisalade ja -tasandite vahel ning töötab ühtsete eesmärkide saavutamise nimel;  tänu riigi kui tööandja maine paranemisele ning süsteemsele tegevusele tippjuhtide järelkasvu kasvatamisel on tõusnud keskmine kandidaatide arv tippametikohtadele korraldatavatel avalikel konkurssidel perioodi lõpuks vähemalt seitsmeni;  Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide värbamisel, valikul, hindamisel ja arendamisel kasutatakse uuendusmeelseid ja koostööd toetavaid lahendusi ning meetodeid ja tänu koostööle parimate võimalike koostööpartneritega kogu maailmast on tippjuhtidele pakutavad arendustegevused kõrge kvaliteediga ja innovaatilised;  Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide värbamine, valik, hindamine ja arendamine on jätkusuutlik ning välja on töötatud lahendused tegevuste rahastamiseks peale ESF toetusperioodi lõppemist. 2. Eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevused Meetme tegevuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse erinevaid arendustegevusi ja –projekte, mis jagunevad kolmeks toetatavaks tegevuseks: 1) tippjuhtide juhtimis- ja koostöövõimekuse arendamine; 2) tippjuhtide järelkasvu tagamine; 3) tippjuhtide värbamise ja valiku ning hindamise ja arendamise süsteemi uuendamine. Tabel 1. Toetatavate tegevuste näitajad Näitaja tüüp Näitaja nimetus Näitaja Sihtväärtus mõõtühik (2023) Väljund Avaliku sektori, v.a kohalikud osaluskord 2100 omavalitsused, ja vabaühenduste osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Statistiline näitaja Läbiviidud arendus-ja astronoomiline - koolitustunnid tund 2.1. Tippjuhtide juhtimis- ja koostöövõimekuse arendamiseks töötatakse välja ning viiakse läbi erinevaid arendustegevusi ja projekte avaliku teenistuse tippjuhtidele, sh: - individuaalse arengutoe pakkumist coaching`u, mentorluse, töövarjutamise, stažeerimise või konsultatsiooni vormis; - koolitusi erinevate kompetentside arendamiseks (näiteks õigusteadlikkus, kommunikatsioon, ressursside juhtimine, jm); - kompetentside arendamist tasemeõppes osalemise kaudu maksimaalselt viie ainepunkti ulatuses ühe arenguaasta jooksul; - võõrkeeleõpet tippjuhi töös vajalike keelte osas; - osalust tippjuhi tööga seotud avatud koolitustel ja konverentsidel; - koostöömudelite arendamist, ühtsete väärtuste kujundamist ja parimate praktikate jagamist töötubade, seminaride, stažeerimiste, õppevisiitide jm vormis; - arenguprogramme strateegiliselt olulistel teemadel (näiteks poliitikate kujundamine, innovatsioonivõimekus, avalikud teenused jmt); - väljaõpet coaching´u või mentorluse teenuse osutamiseks avaliku sektori siseselt; - iga-aastast tippjuhtide konverentsi; - tippjuhtide rotatsiooni toetavaid projekte; - tippjuhtide pühendumust ja ühtset valitsemist toetavaid projekte. 2.2. Tippjuhtide järelkasvu tagamiseks töötatakse välja ja viiakse läbi erinevaid värbamis- ja arendustegevusi ning projekte, sh: - riigi kui tööandja maine parandamisele suunatud projekte ja tegevusi (näiteks messidel osalemine, osaluseks vajalike artiklite või materjalide tootmine); - sihtrühmapõhiseid arendustegevusi (näiteks programmid juhipotentsiaaliga keskastmejuhtidele ja väljastpoolt avalikku teenistust programmidesse vastuvõetud isikutele); - tippjuhikandidaatide arvestuses olevatele isikutele suunatud arendustegevusi, sh nii koolitusi kui individuaalseid arendustegevusi. 2.3. Tippjuhtide värbamise ja valiku ning hindamise ja arendamise süsteemi uuendamiseks toetatakse: - kompetentsimudeli analüüsi ja uuendamist; - tippjuhtide värbamist, valikut, hindamist ja arendamist toetava elektroonse keskkonna arendamist; - vajalike uuringute läbiviimist (näiteks tippjuhtide pühendumuse uuring); - värbamis- ja valikuprotsessi ning valikumeetodite arendamisega seotud tegevusi; - värbamise, valiku, hindamise ja arendamisega seotud isikute koolitamist; - erinevate metoodiliste materjalide koostamist, tööks vajaliku kirjanduse hankimist ning ülevaadete koostamist olulistes valdkondades ilmuvast kirjandusest; - tööks vajalike koostöökontaktide loomist ja hoidmist, sh oskusteabe ja kogemuste jagamist; - tippjuhtide kompetentsikeskuse töötajate arendamist. 3. Tegevuse sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtrühma kuuluvad: 1) Riigisekretär ning ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid; 2) Riigikantselei direktorid; 3) ametite ja inspektsioonide peadirektorid ning VV 26.06.2013 määruses nr 100 nimetatud teiste valitsusasutuste juhid; 4) tippjuhtide järelkasvuprogrammidesse vastu võetud isikud; 5) tippjuhikandidaatide arvestusse arvatud isikud; 6) tippjuhtide programmi elluviimise eest vastutavad ametnikud ja töötajad. Lähtuvalt toetatavate tegevuse eesmärkidest kaasatakse sihtrühma: 1) Vabariigi Valitsuse liikmeid; 2) Riigikogu liikmeid; 3) muude valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate asutuste juhte; 4) avalik-õiguslike juriidiliste isikute juhte; 5) riigi poolt asutatud sihtasutuste juhte; 6) põhiseaduslike institutsioonide esindajaid; 7) omavalitsuste esindajaid; 8) mittetulundusühingute esindusorganisatsioonide esindajaid; 9) arenguprogrammide loomisel osalenud koostööpartnerite esindajaid riigiasutustest; 10) arendustegevuste eesmärkide saavutamiseks vajalikke isikuid, näiteks teemaga seotud keskastmejuhte või spetsialiste, erasektori juhte või EL institutsioonides töötavaid isikuid. 11) koolituste ja konverentside korraldamisega seotud ametnikke ja töötajaid; 12) tippjuhtide värbamist, valikut, hindamist ja arendamist toetavate uuendusprojektidega seotud muud isikud. Tegevuste elluviimisel piiritletakse iga konkreetse tegevuse sihtgrupp eelnevatest loeteludest lähtudes. 4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Tegevus panustab järgmistesse läbivatesse teemadesse: 1) riigivalitsemine – kõik tegevused on suunatud riigivalitsemise paremale korraldamisele. Eelkõige toetab tegevus tippjuhtide kompetentsuse tõusu, juhtimiskvaliteedi paranemist ning koostööd avalikus teenistuses. 2) infoühiskond – vastavalt toetuste andmise tingimustele on abikõlbulikud investeeringud infosüsteemidesse, mis toetavad tegevuse eesmärke. Infosüsteemide loomisel ja arendamisel lähtutakse lahendustest, mis võimaldaksid kaasata võimalikult laia kasutajate ringi ning toetaksid avaliku teenistuse ülest koostööd. 3) regionaalareng – tegevusel võib olla mõju regionaalarengule läbi juhtimiskvaliteedi tõusu avalikus teenistuses. Vastavalt arendustegevuste eesmärkidele võib tegevustesse kaasata ka kohalike omavalitsuste juhte. 5. Eelarve Tabel 2. Eelarve eurodes Väljund Nr Toetatav tegevus ja ESF toetus Oma- Kogu- administreerimine (85%) finantseering maksumus (15%) (100%) Väljund 1 1 Tippjuhtide juhtimis- ja 2 065 500 364 500 2 430 000 koostöövõimekuse arendamine Väljund 1 2 Tippjuhtide järelkasvu 976 187,6 172 268,4 1 148 456 tagamine Väljund 1 3 Tippjuhtide värbamise ja 412 675 72 825 485 500 valiku ning hindamise ja arendamise süsteemi uuendamine Väljund 1 4 Administreerimine 297 500 52 500 350 000 5 Kokku 3 751 862,6 662 093,4 4 413 956 6. Kulude abikõlblikkus 1. Kulutusi on võimalik teha tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks kooskõlas käesolevas käskkirjas sätestatuga ning Vabariigi Valitsuse määrusega „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetustest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustest ja korrast. 2. Abikõlblikud on järgmised kulud: a) uuringud, analüüsid ja küsitlused ning nende tulemuste avalikustamise kulud; b) personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3; c) konsultatsioon; d) koolituste, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamine; e) metoodikate, õppematerjalide, juhiste, publikatsioonide, koolitus- ja arenguprogrammide väljatöötamine ning nende avalikustamine; f) erialase kirjanduse ja informatsiooni hankimise kulud; g) temaatilistel konverentsidel, seminaridel ja koolitustel osalemise tasud; h) lähetuse kulud; i) tasemeõppe kulud; j) transport ja majutus; k) tõlke kulud; l) trükised; m) teavitamiskulud, sh veebidisain ja –majutus ning turundusmaterjalid; n) tarkvara litsentsid või veebipõhiste tarkvaralahenduste teenustasud; o) infotehnoloogilised lahendused. 3. Mitteabikõlblikud on järgmised kulud: a) üldkulud; b) seadmete soetamise ning põhivara kulumiga seotud kulud; c) ühendmääruse § 4 kohaselt määratletud mitteabikõlblikud kulud; d) teised kulud, mis ei ole vajalikud meetme tegevuse eesmärgi saavutamiseks. 7. Toetuse maksmise tingimused ja kord 1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS 2014–2020) §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11–13 ja § 14 lõike 1 punktile 1. 2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel; Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel, eeldusel et tegevused on tehtud ja kulu on tekkinud. 3. Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri (edaspidi register) kaudu, kuid juhul kui seda ei ole võimalik teha, siis registri väliselt. 4. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotluse. Maksetaotlusele lisab tegevuste elluviija rakendusüksuse nõudmisel kuludokumentide ja vajadusel tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning riigihankega seotud dokumendid, sh lepingud ja nende muudatused ning muud asjakohased dokumendid abikõlblikkuse kontrollimiseks. 5. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast rakendusüksuse poolset lõpparuande kinnitamist. 8. Elluviija kohustused Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas STS2014_2020 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 1) rakendama tegevusi eesmärgipäraselt ja kasutama toetust säästlikult; 2) esitama e-kirjaga või e-toetuste keskkonna kaudu rakendusüksusele ja –asutusele etteantud vormil detailse tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva eelarve kohta sama aasta 31. jaanuariks. Esimese eelarveaasta detailse tegevuskava esitab elluviija 15 tööpäeva jooksul toetuse andmise käskkirja kinnitamisest; 3) rakendama toetusskeemi vastavalt punktis 2 nimetatud tegevuste detailsele kirjeldusele ja sellele vastavale eelarvele. Juhul kui punkti 2 kohaselt esitatud tegevuste detailses kirjelduses jäetakse tegevusi ära või lisatakse tegevusi juurde, teavitama rakendusüksust- ja asutust muutustest e-kirjaga; 4) kooskõlastama rakendusasutusega kulud, mida soovitakse taotleda meetme eelarvest ning on seotud tegevuse elluviija asutuse ametnike või töötajate personalikuludega. Rakendusasutusele esitatakse ametniku või töötaja tööülesannete kirjeldus ning tõendus, et ametnik või töötaja tegeleb toetusest toetatavate tööülesannete elluviimisega, sh nende tööülesannete kirjeldus; 5) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või sellest suurem, kuid jääb alla lihthanke piirmäära, siis küsima vähemalt kolm võrreldavat pakkumust või avalikustama hanke kohta teate. Kui pakkujate paljususe puudumise tõttu võrreldavaid pakkumusi ei küsita või hanke kohta teadet ei avalikustata, põhjendama eduka pakkumuse valikut; 6) teavitama rakendusüksust kui samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 7) säilitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist kui lõppmakse laekus enne 30. juunit, juhul kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit, siis alates järgneva aasta 31. detsembrist; 8) juhul kui toetusskeemi raames antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) artikli 3 mõistes, kohaldama nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 9) juhul kui elluviija teenib toetuskeemi elluviimise käigus tulu, siis kohaldatakse puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut; 10) esitama rakendusüksusele tegevuste elluviimise rakendamise kohta küsitud info ning andma igakülgse sisulise panuse seire, auditi või hindamise teostamisse. 9. Tegevuste elluviimise seire 1. Tegevuste elluviija esitab toetuse kasutamise kohta vahe- ja lõpparuanded (edaspidi seirearuanded) vastavalt STS2014_2020 § 24 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korrale. 2. Tegevuste elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase elektroonilise vahearuande üks kord aastas üldjuhul 31. jaanuariks. 3. Elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase lõpparuande hiljemalt 45 kalendripäevaks alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) esitamise vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 4. Seirearuanne esitatakse registri väliselt, juhul kui seda ei ole võimalik esitada registri kaudu. 5. Seirearuanne sisaldab ülevaadet tegevustest ja finantsprogressist, eesmärkide ja näitajate saavutamisest, elluviija hinnangut tegevuse tulemuslikkusele, muud toetuse elluviimisega seotud seireinfot. Seirearuande vormi koostab rakendusüksus. 6. Rakendusasutus ja -üksus kontrollivad 20 tööpäeva jooksul pärast seirearuande laekumist, kas tegevuste seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7. Juhul kui seirearuandes puudusi ei ole, kinnitab rakendusüksus tegevuste seirearuande, teavitades sellest tegevuste eluviijat. 8. Seirearuannetes puuduste esinemise korral annab rakendusüksus tegevuste elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab seirearuande 5 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist, teavitades sellest tegevuste elluviijat. 10. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 1. Rakendusasutus võib muuta toetuse andmise tingimusi tuginedes seireinfole, valdkondliku komisjoni soovitustele, elluviija või rakendusüksuse ettepanekutele või kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetusskeemi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 2. Kui elluviija tuvastab vajaduse tegevuste, eelarve, näitajate, abikõlblikkuse perioodi või teiste tingimuste muutmiseks, esitab elluviija rakendusasutusele põhjendatud taotluse. 3. Rakendusasutus vaatab muudatuse taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Puuduste korral annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 4. Tegevuste elluviija on kohustatud rakendusasutust ja rakendusüksust e-kirjaga teavitama, kui muutuvad kontaktisikud. 5. Toetuse andmise tingimuste muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega ja prioriteetse suuna rakendusasutustega ning sellest teavitatakse rakendusüksust. 11. Finantskorrektsioon Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt STS2014_2020 §-dele 45–47 ning toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS2014_2020 §-dele 48–49. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/20-1600 - Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 44 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks“, rahandusministri 13.märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ ning rahandusministri 23. märtsi 2015. a käskkirja nr 48 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.01.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6aafd35f-1f43-4560-89a4-4b455f4b71b3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6aafd35f-1f43-4560-89a4-4b455f4b71b3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel