AMETNIKUEETIKA NÕUKOGU
Riigikogu põhiseaduskomisjon
[email protected] Meie 28.04.2026 nr 12.4-10/1875-1
Arvamuse andmine
Lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees
Riigikogu põhiseaduskomisjon pöördus Ametnikueetika nõukogu (edaspidi nõukogu) poole
arvamuse andmiseks 9. märtsil 2026 Vabariigi Valitsuse poolt algatatud avaliku teenistuse
seaduse (edaspidi ATS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (836 SE) kohta. Esitame
seisukoha küsimustes, mida nõukogu on arutanud.
Esmalt täname, et eelnõuga kehtestatakse eetikakoodeks kogu avalikule teenistusele. See
loob vajalikku selgust. Nõukogu leidis 9.11.2023 toimunud koosolekul, et kui avaliku
teenistuse seadust planeeritakse muuta, siis peaks seaduses ametnikueetika koodeksi asendama
avaliku teenistuse eetikakoodeksiga. Kuna üha enam on ametiasutustes üle mindud
töölepingulistele suhetele ja töötajad täidavad võimu teostamisega tihedalt seotud ülesandeid,
siis seda enam on oluline tagada, et kogu avalikus teenistuses järgitakse samu aluspõhimõtteid.
Nõukogu on oma seisukohtades aastaid rõhutanud, et ametnikueetika koodeksis väljendatud
väärtused on olulised kogu avaliku sektori tegevuses. Endiselt jäävad eetikakoodeksiga katmata
mitmed valitsussektori asutused, milles töötamine ei ole avalik teenistus (näiteks avalik-
õiguslikud juriidilised isikud Töötukassa või Tervisekassa ning hallatavate asutustena
tegutsevad RmIT või SMIT). Samas on eetikakoodeks ning selle rakendusjuhised avalikult
kättesaadavad kõigile. Avaliku sektori eetilise toimimise toetamisel pole kõige olulisem see,
kellele täpselt on eetikakoodeks järgimiseks kohustuslik, vaid kas põhimõtted on arusaadavad
ning jagatakse ühiseid väärtuseid.
Nõukogu on valmis seadusemuudatuste vastuvõtmisel ja jõustumisel kehtiva eetikakoodeksi
üle vaatama ning uuendatud avaliku teenistuse eetikakoodeksi kinnitama.
Teiseks on nõukogu 28.11.2025 koosolekul arutanud ühekordse suuremahulise projekti
lisatasu maksmise ideed.
Ametnikueetika vaatenurgast peame oluliseks välja tuua, et avaliku teenistuse aluspõhimõte on
avaliku huvi teenimine, mitte omakasu. Riik peab tagama ametnikele töö eest väärika tasu.
Eetikakoodeksi kohaselt on ametniku töö eesmärk ausalt ja väärikalt tegutseda riigi ning
ühiskonna hüvanguks. Isiklik kasu või tunnustus ei peaks ametnikueetika nõukogu hinnangul
olema peamine motivatsiooniallikas, mille puudumisel justkui ei pingutata piisavalt.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272
Erasektoris on töötajatele optsioonide andmise eesmärgiks töötaja sidumine ettevõttega, et
töötaja oleks isiklikult igati huvitatud ettevõtte edust. Ametnikud on valdavalt Eesti Vabariigi
kodanikud, nad on juba osa Eesti riigist ning oma riigi käekäiguga seotud nii iseenda kui oma
lähedaste heaolu kaudu. Lisaks annab iga ametnik teenistusse astudes ametivande, millega
tõotab ustavust Eesti riigile.
Nõukogu avaldas ka kahtlust, et põhjus, miks suurte innovaatiliste projektide elluviimine ei
edene, ei pruugi tuleneda ametnike tasusüsteemist ega motivatsioonist, vaid riigi võimalustest
vajalikke investeeringuid teha, juhtimisvõimekusest ja poliitiliste valikute keerukusest või
ebaselgusest või muude prioriteetide prevaleerimisest.
Näeme ka riski, et selline tulemusrahastamise skeem saadab ametkonnale sõnumi, et osa töid
või poliitikavaldkondi, eelkõige majanduslikult mõõdetavad, on palju tähtsamad kui teised.
Riigis on vaja aga täita paljusid üliolulisi ülesandeid, mis ei ole majanduslikult hinnatavad. Kui
ametnikud soovivad olla seotud eelkõige nende projektidega, kus on võimalik teenida
tulemustasu, võib kannatada muu töö ning langeda üldine avaliku teenistuse motivatsioon.
Sellise tulemustasu kohaldamisel võib väljakutseks osutuda ka aspekt, et tulemustasu
makstakse ka ametist juba lahkunud teenistujale. See omakorda annab hoogu pöördustega
seotud riskide süvenemisele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Külli Taro
Ametnikueetika nõukogu esimees
2