Õiguskantsleri Kantselei
[email protected]
Kohtu 8
04.11.2020 nr 5-6/2020/6772-1
15193, Tallinn
Seisukoha küsimine
Austatud õiguskantsler
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (edaspidi MKM) on koostamisel määruse eelnõu,
millega kehtestatakse avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim
piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte1
vahelistel laevaliinidel. Kõnealuse eelnõu menetlemise käigus toimunud aruteludel ning
pöördumises ministeeriumi poole, on Kihnu2 ja Vormsi valdade esindajad palunud majandus- ja
taristuministril 01.01.2021. a jõustuva määruse väljatöötamisel lähtuda piletihindade ja
soodustuste andmisel varasemalt vastavaid väikesaari puudutavatel parvlaevaliinidel maavanema
rakendatud põhimõttest, st fikseerida püsielaniku sõidusoodustuse saamise eeldusena vastavas
vallas elamine veoteenuse kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga ning mitte kontrollida soodustuse
saamiseks õigustatud isiku staatust veoteenuse kasutamise hetke seisuga.
Arvestades, et tegemist on küsimusega, mida Kihnu ja Vormsi valdade esindajad on murekohana
uue määruse väljatöötamisel korduvalt tõstatanud ning ministeerium on seisukohal, et kohaliku
elaniku sõidusoodustust ei saa ühistranspordiseaduses (edaspidi ÜTS) ning rahvastikuregistri
seaduses (edaspidi RSS) sätestatut arvestades siduda 1. jaanuari seisuga, pöördume õiguskantsleri
poole seisukoha saamiseks – kas sõidusoodustuse subjekti ja soodustuse eesmärki arvestades on
lubatav siduda püsielaniku sõidusoodustuse saamise eeldusena vastavas vallas elamine veoteenuse
kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga?
1. Sõidusoodustuste senisest rakendamisest
1.1. Alates 01.01.2018 korraldab Eestis veetranspordis ühistransporti maakonnaliinidel
(maakonnasisestel liinidel) Maanteeamet koos ühistranspordikeskustega. Nimetatud
kuupäevale eelnevalt oli maakonnasisestel parvlaevaliinidel avaliku teenindamise lepingu
1
Määrusega kehtestatakse hinnad nelja väikesaare ja mandri vahelistel liinidel:
- mandri ja Kihnu ning Manija saare vahelisel Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid laevaliinil;
- mandri ja Vormsi saare vahelisel Rohuküla-Sviby laevaliinil;
- mandri või Saaremaa ja Ruhnu vahelisel Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare parvlaevaliinil ning
- mandri ja Piirissaare vahelisel Laaksaare-Piirissaare laevaliinil.
2
Pöördumine on kättesaadav https://adr.rik.ee/mkm/dokument/7532406
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
sõlmimisel pädevaks asutuseks maavalitsus ja maavanemal oli pädevus kehtestada ka
sõitjateveo piletihind ja sõidusoodustused.
1.2. Kuni 30.09.2020 kehtinud mandri ning Kihnu ja Manija saare vaheliste ühenduste
teenindamiseks ning kuni 31.05.2021 kehtiva mandri ja Vormsi saare vahelise ühenduse
teenindamiseks sõlmitud avaliku teenindamise lepingute alusel veoteenuse osutamiseks
piletihindu ja soodustusi sätestavates maavanemate korraldustes on kohaldatud
ÜTS § 36 lõikes 4 toodud soodustuste kehtestamise või suurendamise võimalust. ÜTS § 36
lõige 4 sätestab (ja sätestas ka varasema ÜTS redaktsiooni kohaselt), et avaliku teenindamise
lepingu alusel teostataval liiniveol võib lisaks ÜTS §-s 36 nimetatud sõidusoodustustele
kehtestada sõidusoodustusi ja suurendada sõidusoodustuse määra ka mõnele teisele üldiste
tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik huvi ning
soodustuse kehtestamiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. ÜTS-i seletuskirja kohaselt on
võimalike soodustatud isikutena silmas peetud eelkõige ÜTS § 10 lõike 1 punktis 1
nimetatud isikuid: näiteks eakaid, üliõpilasi ning saarte ja väikesaarte elanikke.3
Piletihindade kehtestamisel on maavalitsused teinud täiendavad soodustused Kihnu valla
elanikule Kihnu-Munalaid laevaliinil, Manija elanikule Munalaid-Manilaid laevaliinil ning
Vormsi valla elanikule Sviby-Rohuküla laevaliinil. Sõidusoodustust võimaldatakse Kihnu,
Manija või Vormsi valla elanikule, kelle elukoht asub veoteenuse kasutamise aasta 1.
jaanuari seisuga Eesti rahvastikuregistri järgi vastavas vallas (või külas).
1.3. Märgime siinkohal, et Kihnu ning Manija parvlaevaliinil oli lisaks sätestatud täiendav
piirang eesmärgiga vältida soodustuse saamiseks ajutiselt väikesaarele elanikuks
registreerimist. Nimelt maavanema kehtestatud hinnakirja kohaselt oli isikul õigus taotleda
Kihnu või Manija elaniku sõidupileti rakendamist jooksva aasta kestel, s.t peale 1. jaanuarit,
ainult üks kord 36 kuu jooksul. Kui isik taotleb Kihnu või Manija elaniku sõidupileti
rakendamist 36 kuu jooksul arvestatuna esmakordsest taotlemisest teist korda jooksva aasta
kestel ja ta ei ole olnud teistkordse taotlemise aasta 1. jaanuari seisuga vastavalt Kihnu valla
või Tõstamaa valla Manija küla elanikeregistris, rakendub Kihnu või Manija elaniku
sõidupilet teistkordse taotlemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist tingimusel, et isik on
teistkordse taotlemise aastale järgneva aasta 1. jaanuari seisuga vastavalt Kihnu valla või
Tõstamaa valla Manija küla elanikeregistris. Arvestust Kihnu ja Manija elaniku sõidupiletite
taotlemise ja rakendamise üle pidas hinnakirja kohaselt vedaja, kes sõitjateveoteenust osutas.
2. Sõidusoodustuste rakendamisest uues määruses
2.1. Kehtiva õiguse kohaselt on maakonnaliinil kõrgeima piletihinna, sõiduki ja selle haagise veo
hinna ning sõidusoodustuse kehtestamise pädevus majandus- ja taristuministril (ÜTS § 31
lg 2 p 3, lg 3 p 1, § 36 lg 1 p 2, lg 3 p 1, § 36 lg 5).
2.2. Mandri ja suursaarte vahelistel parvlaevaliinidel sõidusoodustuste kehtestamisel on minister
ÜTS § 36 lõikele 4 tuginedes sätestanud nn kohaliku elaniku 50%-lise sõidusoodustuse
Virtsu-Kuivastu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinil isikule, kelle
rahvastikuregistrijärgne elukoht on vastavalt Saare maakonnas, Hiiu maakonnas või Saare
või Hiiu maakonnas. Sõidusoodustuse saamise alust kontrollitakse pileti ostmisel ehk isiku
rahvastikuregistrijärgne elukoht peab vastaval saarel olema pileti ostmise seisuga. Samast
põhimõttest lähtus minister ka sõidusoodustuste kehtestamisel mandri ning Kihnu ja Manija
saarte parvlaevaliinidel (ajutine regulatsioon)4, pidades oluliseks isiku õigust vabalt valida
ja vahetada elukoha ning lähtudes sõidusoodustuse subjektidest ning soodustuse eesmärgist.
3
Seletuskiri ühistranspordiseaduse eelnõu juurde (812 SE), lk 13.
4
Määruse seletuskiri on kättesaadav: https://adr.rik.ee/mkm/dokument/7563468
2 (4)
2.3. Nii nagu käesoleva pöördumise sissejuhatuses märgitud, on Kihnu ja Vormsi valdade
esindajad palunud majandus- ja taristuministril 01.01.2021. a jõustuva määruse
kehtestamisel lähtuda piletihindade ja soodustuste andmisel varasemalt maavanema poolt
sätestatud põhimõttest, fikseerides kohaliku elaniku sõidusoodustuse saamise eeldusena
vastavas vallas elamine veoteenuse kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga. Kihnu vald on
avaldanud seisukohta, et elukoha jooksev kontroll rahvastikuregistrist tekitab olukorra, kus
riik soodustab väikesaartele ajutiselt elukoha registreerimist, et kasutada kohalikule
elanikule mõeldud sõidusoodustust, mis omakorda võib kaasa tuua olukorra, kus nt
suveperioodil on parvlaeva mahutavus täitunud ja aastaringselt saarel elavad inimesed ei
pääse oma elukohta. Samuti tõi Kihnu vallavanem esile, et vastavalt püsiasustusega
väikesaarte seaduse § 3 punktile 1 on riigi ülesanne just püsiasustuse taastamine, säilitamine
ja arengusuutlikkuse toetamine, mitte ajutiselt saarel viibimise toetamine.
2.4. MKM hinnangul ei ole varem kehtinud hinnakirjas toodud nõuded soodustuse saamiseks ette
nähtud sõitjate gruppi arvestades mõistlikud ega asjakohased. MKM leiab, et soodustuse
saamiseks õigustatud isikute kontrolli 1. jaanuari seisuga ja veelgi enam lisatud tingimust,
mille kohaselt on isikul 36 kuu jooksul ühel korral sooduspileti rakendamist taotleda, ei saa
pidada õiguspäraseks ega soodustuse eesmärgiga kooskõlas olevaks.
2.5. Sõitjate grupp, kellele soodustust ÜTS kohaselt rakendatakse, on püsielanikud, kelle
rahvastikuregistri järgne elukoht on väikesaarel. Seega ei ole MKM hinnangul soodustuse
grupiga seotud nõue määratleda elaniku staatus üksnes 1. jaanuari seisuga. See tähendaks, et
soodustuse saamise õigusest võivad põhjuseta ilma jääda isikud, kes tegelikult kuuluvad
vastavasse sõitjate gruppi, st on saare elanikud nt alates 2. jaanuarist (on oma elukoha
registreerinud RRS § 65 lõigete 1 ja 2 ning § 68 kohaselt) ning, kes kasutavad
sõitjateveoteenust pärast elaniku staatuse vormistamist, ja vastupidiselt võib põhjendamatult
soodustust saada isik, kes ei kuulu vastavasse sõitjate gruppi, st alates 2. jaanuarist ei ole
enam saare elanik (elukoht registreeritud väljaspool väikesaart).
2.6. Põhiseaduse § 34 kohaselt on igaühel õigus valida elukohta. Õigus valida elukohta hõlmab
ka elukoha vahetamise vabadust. RRS kohaselt peab igaüks hoolitsema oma elukoha
andmete õigsuse eest rahvastikuregistris. Püsivalt uude elukohta asudes tuleb uue elukoha
aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada 30 päeva jooksul kohaliku
omavalitsusüksuse pädevale asutusele elukohateade.
2.7. RRS § 66 lg 1 ütleb, et kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab
lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist. Riigikohus on avaliku ülesande
sisustanud järgmiselt: „Avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile,
kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud
ülesanded. Avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule
isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes
huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või
mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik (3-3-1-19-14 p 11). ÜTS § 18 defineerib avaliku
teenindamise kohustuse järgnevalt - avaliku teenindamise kohustus on pädeva asutuse
kindlaks määratud nõue tagada üldist huvi pakkuv avalik sõitjateveoteenus, mida vedaja oma
majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvituseta ei osutaks või ei osutaks samas mahus või
samadel tingimustel. Ühistranspordi korraldamine on avalik ülesanne, mille täitmiseks
sõlmitakse vedaja ja riigi pädeva asutuse vahel avaliku teenindamise leping. Avaliku
teenindamise lepingu alusel teenuse osutamist saab lugeda avaliku ülesande täitmiseks, mille
käigus soodustuste andmisel on õiguspärane aluseks võtta soodustatud isiku
rahvastikuregistrisse kantud elukoht.
3 (4)
2.8. Eelnevast lähtuvalt on MKM hinnangul põhjendamatu siduda soodustuse saamise alus
üksnes 1. jaanuari seisuga, sest sõitjateveoteenust kasutada sooviv saare elanik, kellele
tegelikult soodustus on ette nähtud, võib oma elukoha õiguspäraselt registreerimise järgselt
kuuluda sõitjate gruppi ka näiteks 3. oktoobril, 6. märtsil või 25. novembril. Kui soodustuste
kehtestamise aluseks on ÜTS § 36 lg 4, peab see alamaktis olema ka nõuetekohaselt
rakendatud – soodustust saab üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupp, kui
selleks on mõistlik ja asjakohane põhjendus. Sidudes kontrolli üksnes 1. jaanuari seisuga, ei
oleks soodustus MKM hinnangul ÜTS § 36 lg 4 alusel nõuetekohaselt rakendatud. Isiku
õigus soodustust kasutada peaks olema tuvastatav just sõitjateveoteenuse osutamise hetkel,
mitte mõne varasema, suvalisel hetkel fikseeritud ajahetkega.
2.9. Lisaks eeltoodule ei ole MKM hinnangul väide väikesaarele ajutise elukoha
registreerimisest, st sisuliselt soodustuse saamiseks väikesaarele sissekirjutuse tegemine
põhjenduseks ÜTS-is kehtestatud soodustuse regulatsiooni muutmiseks, seda eelkõige
soodustuse eesmärki ja sõitjate gruppi, kellele soodustus on ette nähtud, arvestades. Juhul,
kui inimene tõepoolest elab näiteks suveperioodil suurema osa ajast mõnel väikesaarel, on
tal õigus ning RRS järgi ka kohustus see oma peamise elukohana registreerida. Sellisel juhul
peaks tal olema õigus ka otseselt riigieelarvest doteeritavat sõidusoodustust saada. Täna
kehtivas ÜTS-is ei ole sätestatud, et kontrolli peaks teostama üksnes 1. jaanuari seisuga.
Arvestades, et tegemist on avalik-õigusliku regulatsiooniga, saab sõidusoodustuse
kehtestamisel lähtuda volitusnormi ulatusest ja alamaktiga seaduses sätestatut täiendada ei
saa.
Eelnevast lähtuvalt palun õiguskantsleri seisukohta, kas ministri määrusega sõidusoodustuste
kehtestamisel sõidusoodustuse kasutamise eeltingimusena elukoha fikseerimine teatud kuupäeva
(1. jaanuari) seisuga on lubatav, kooskõlas kehtiva õigusega ning täidab soodustuse eesmärki või
on sõidusoodustuste rakendamisel siiski korrektne lähtuda soodustuse kasutamise hetkeseisust.
Seda ka püsiasustustega väikesaarte seaduses sätestatut silmas pidades. Võimalusel palun Teie
vastust 23. novembriks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Katrin Andre
639 7641
[email protected]
4 (4)