EELNÕU
23.10.2020
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehniliste kirjelduste kohaldamise kord,
kasutusele võtmise tingimused, nende nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord
ning oluliste nõuete loetelu1
Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 112 lõike 5 ja § 113 lõike 8 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Üldsätted
(1) Määruses sätestatakse allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehniliste kirjelduste
kohaldamise kord, kasutusele võtmise täpsemad tingimused, nende nõuetele vastavuse
hindamise ja tõendamise kord ning oluliste nõuete loetelu.
(2) Määruses reguleerimata vastavushindamise nõuete osas kohaldatakse toote nõuetele
vastavuse seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte.
(3) Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) edasijõudnud arengujärgus projekt on projekt, mille kavandamine või elluviimine on sellises
arengujärgus, et tehnilise kirjelduse muutmine võib ohustada selle projekti kavandatud
elujõulisust;
2) erijuhtum on raudteesüsteemi osa, mille suhtes tuleb geograafiliste, topograafiliste,
linnakeskkonnast tulenevate või olemasoleva raudteesüsteemi ühilduvust mõjutavate
piirangute tõttu kohaldada ajutisi või alalisi koostalitluse tehniliste kirjelduste erisätteid;
3) hooldusega seotud asendamine on ennetava või plaanivälise hoolduse käigus osade
asendamine samaväärse funktsiooni ja omadustega osadega;
4) kasutusele võtmine on kõik toimingud allsüsteem kasutusolukorda viimiseks;
5) kasutusolukord on süsteemide normaalne toimimine ja ettenähtavad halvenenud tingimused,
kaasa arvatud kulumine, mis jäävad tehnilises toimikus ja hooldusraamatus kindlaksmääratud
kasutusalade ja –tingimuste piiridesse;
6) olemasolev raudteesüsteem on raudteeinfrastruktuur, mis koosneb olemasoleva
raudteevõrgustiku liinidest ja püsiseadmetest, koos sellel liikuva igat liiki veeremiüksustega
sõltumata nende päritolust;
7) puudega või piiratud liikumisvõimega isik on isik, kellel on püsiv või ajutine füüsiline,
vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimes erinevate takistustega
raskendada sellel isikul täielikult ja tõhusalt teiste reisijatega võrdsetel alustel
transpordivahendeid kasutada, või isik, kelle liikumisvõime on vanuse tõttu transpordi
kasutamisel piiratud;
8) põhiparameeter on mis tahes regulatiivne, tehniline või kasutustingimus, mis on koostalitluse
puhul kriitilise tähtsusega ja mida on asjakohases koostalitluse tehnilises kirjelduses
kirjeldatud;
9) püsiseadmed on raudteeinfrastruktuuri, energiavarustuse ning raudteeäärse kontrolli ja
signaalimise allsüsteemid;
10) taotleja on allsüsteemi tellija, tootja või tema volitatud esindaja;
11) tüüp on veeremiüksuse tüüp, millega määratakse veeremiüksuse konstruktsiooni
põhiomadused vastavalt asjakohases vastavustõendamise moodulis kirjeldatud tüübi- või
projektihindamistõendiga;
12) vastavushindamine on menetlus, mis tõendab, et täidetakse allsüsteemiga seotud
asjakohaseid Euroopa Liidu õiguse nõudeid ja asjakohaseid riigisiseseid eeskirju, mille järel
võib allsüsteemi kasutuselevõtmiseks loa anda;
13) vastuvõetavad viisid riigisiseste eeskirjade täitmiseks on Euroopa Liidu liikmesriikide
(edaspidi liikmesriik) väljaantud mittesiduvad arvamused, milles kirjeldatakse võimalusi
riigisiseste eeskirjade täitmise tagamiseks;
14) üleeuroopaline tehniline nõue on tehniline nõue, milleks võib olla ühine tehniline kirjeldus,
nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL, milles
käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste
riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk
243–374) VIII lisas, Euroopa tehniline tunnustus, nagu on kindlaks määratud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artiklis 60, või Euroopa standard, nagu on
kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb
Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja
93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ,
97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus
nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12–33) artikli 2 lõike 1 punktis b.
§ 2. Olulised nõuded
Olulised nõuded on määruse lisas kehtestatud nõuded, millele raudteesüsteemi osaks olevad
allsüsteemid ja nende koostalitluse komponendid koos liidestega peavad vastama.
§ 3. Koostalitluse tehniline kirjeldus
(1) Koostalitluse tehnilise kirjelduse nõuded on suunatud avalikule raudteeinfrastruktuurile ja
sellel sõitvale raudteeveeremile juhul, kui koostalitluse tehnilises kirjelduses ei ole kehtestatud
teisiti.
(2) Koostalitluse tehnilise kirjelduse koostamise käigus selgitab Raudteeamet välja
koostalitluse tehnilise kirjelduse põhiparameetrid ning koostab nende põhjal koostalitluse
tehnilise kirjelduse kavandi. Koostalitluse tehnilise kirjelduse kehtestab Euroopa Komisjon
rakendusaktiga.
(3) Taotleja võib koostalitluse tehnilise kirjelduse jätta kohaldamata:
1) kavandatava või olemasoleva allsüsteemi või selle osa uuendamise, ümberehitamise või muu
taolise asjaolu korral, kui see on vastava koostalitluse tehnilise kirjelduse jõustumise hetkeks
edasijõudnud arengujärgus projekt või hõlmatud kehtiva lepinguga;
2) kui pärast õnnetuse või loodusõnnetuse toimumist raudteeinfrastruktuuri kiire taastamise
huvides ei ole majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik täielikult või osaliselt
koostalitluse tehnilisi kirjeldusi kohaldada, kuid sel juhul piiratakse koostalitluse tehniliste
kirjelduste kohaldamata jätmist kindla ajavahemikuga enne raudteevõrgustiku taastamist;
3) olemasoleva allsüsteemi või selle osa uuendamise, laiendamise või ümberehitamise korral,
kui asjakohase koostalitluse tehnilises kirjelduse kohaldamine ohustab projekti majanduslikku
elujõulisust või raudteesüsteemi ühilduvust Eestis seoses laadimisgabariidi, rööpmelaiuse,
rööbasteede vahelise kauguse või elektripingega;
4) kolmandast riigist saabuva või sinna suunduva veeremiüksuse korral, kui rööpmelaius erineb
Euroopa Liidu peamisest rööpmelaiusest.
(4) Lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud juhul esitab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjonile otsuse jätta kohaldamata üks või mitu
koostalitluse tehnilist kirjeldust või nende osa.
(5) Lõike 3 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud juhul peab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium esitama Euroopa Komisjonile vastavalt komisjoni
rakendusmäärusele (EL) 2020/424, milles käsitletakse komisjonile teabe esitamist koostalitluse
tehniliste kirjelduste kohaldamata jätmise kohta kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/797 (ELT L
84, 20.3.2020, lk 20–23), koostalitluse tehnilise kirjelduse või selle osade kohaldamata jätmise
taotluse koos toimikuga, mis sisaldab taotluse põhjendust ning alternatiivseid tehnilisi nõudeid,
mida on kavas koostalitluse tehnilise kirjelduse asemel kohaldada. Alternatiivseid tehnilisi
nõudeid võib rakendama hakata enne Euroopa Komisjoni otsust.
(6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab aasta jooksul pärast iga koostalitluse
tehnilise kirjelduse jõustumist Euroopa Komisjonile nimekirja lõike 3 punktis 1 nimetatud
arengujärgus projektidest.
§ 4. Riigisisesed eeskirjad
(1) Riigisisesed eeskirjad on riigisiseste õigusaktide alusel kehtestatud tehnilised nõuded, mis
sisaldavad muid raudteeohutuse või tehnilisi nõudeid kui Euroopa Liidu või rahvusvaheliste
eeskirjadega on sätestatud. Riigisiseste eeskirjade kohaldamisel tuleb kindlustada, et nii
allsüsteemi vastavus olulistele nõuetele kui ka allsüsteemide vastastikune koostoimimine on
tagatud.
(2) Riigisiseseid eeskirju võib kehtestada ainult ulatuses, mida kehtivad koostalitluse tehnilised
kirjeldused ei reguleeri ja see takistab mõne olulise nõude täitmist või on see vajalik kehtestada
kiireloomulise ennetava meetmena, eelkõige raudteega seotud õnnetusjuhtumi tõttu.
(3) Tehnilise Järelevalve Amet koostab oluliste nõuete rakendamiseks iga allsüsteemi kohta
kasutuses olevate riigisiseste eeskirjade nimekirja osas, kus puuduvad kehtivad koostalitluse
tehnilise kirjelduse nõuded. Erandit kohaldatakse § 3 lõige 3 alusel või kui koostalitluse
tehnilises kirjelduses on sätestatud vastav erand.
(4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Euroopa Komisjonile ja
Raudteeametile väljatöötatava riigisisese eeskirja täisteksti koos põhjendusega selle vajalikkuse
kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu
Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138,
26.5.2016, lk 1—43), artiklis 27 osutatud infosüsteemi kaudu, kui:
1) võetakse vastu uued riigisisesed eeskirjad;
2) riigisiseseid eeskirju muudetakse;
3) koostalitluse tehnilist kirjeldust ei kohaldata vastavalt § 3 lõikele 3;
4) vähemalt osa riigisisestest eeskirjadest on muutunud üleliigseteks ja vajavad kehtetuks
tunnistamist pärast uue koostalitluse tehnilise kirjelduse kehtestamist või olemasoleva
muutmist.
(5) Riigisisese eeskirja jõustumisel esitatakse selle kohta teade lõikes 4 nimetatud infosüsteemi
kaudu.
(6) Riigisiseste eeskirjade osas järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.05.2016, lk 44–
101) artiklis 14 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 raudteeohutuse
kohta (ELT L 138, 26.05.2016, lk 102–149)artiklis 8 sätestatut.
(7) Tehnilise Järelevalve Amet tagab, et Eestis kehtivad tehnilised eeskirjad on kättesaadavad
kõigile raudteeinfrastruktuuriettevõtjatele, raudteeveoettevõtjatele ja teistele allsüsteemi
kasutuselevõtmise taotlejatele ning vajadusel edastab isikutele täiendavaid selgitusi.
§ 5. Allsüsteemide jagunemine
(1) Euroopa Liidu raudteesüsteem jaotatakse struktuuriliseks ja talituslikuks allsüsteemiks.
(2) Veeremiüksus koosneb ühest või mitmest struktuurilisest ja talituslikust allsüsteemist.
(3) Struktuurilise allsüsteemi hulka kuulub:
1) raudteeinfrastruktuur, mis hõlmab rööbasteed, pööranguid, raudteeülesõidukohti,
raudteerajatisi, sildasid, tunneleid, raudtee ohutus- ja kaitseseadmeid ning raudteega seotud
jaama rajatisi, milleks on jaama sissekäigud, ooteplatvormid, juurdepääsualad,
teeninduspunktid, tualetid, infosüsteemid ja puudega ning piiratud liikumisvõimega isikute
jaoks ette nähtud juurdepääsuvõimalused kõikidele eespool nimetatud jaama rajatistele;
2) raudtee energiavarustus, mis hõlmab elektrisüsteeme, sealhulgas kontaktõhuliine ning
elektritarbimise mõõte- ja maksustamissüsteemide raudteeäärseid seadmeid;
3) raudteeäärne kontrolli ja signaalimise allsüsteem, mis hõlmab raudteeäärseid seadmeid, mis
on vajalikud ohutuse tagamiseks ja raudteevõrgustikus liikuvate rongide kontrollimiseks ning
juhtimiseks;
4) rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem, mis hõlmab rongisiseseid seadmeid, mis on
vajalikud ohutuse tagamiseks ja raudteevõrgustikus liikuvate rongide kontrollimiseks ning
juhtimiseks;
5) raudteeveerem, mis hõlmab rongi kõikide seadmete juhtimissüsteemi, vooluvõtuseadmeid,
veojõu- ja energiamuundureid, rongisiseseid elektritarbimise mõõte- ja maksustamisseadmeid,
pidurdussüsteemi, haakeseadmeid, veermikku, pöördvankrit, telgi, vedrustust, uksi,
inimene/masin-liideseid, passiivseid või aktiivseid ohutusseadmeid ning reisijate ja rongi
personali tervishoiu jaoks vajalikke vahendeid.
(4) Talitlusliku allsüsteemi hulka kuulub:
1) hooldussüsteem, mis hõlmab hooldusprotseduure, hooldusega seotud asendamist,
hooldusseadmeid, hooldustööde logistikakeskusi ja varusid, mis võimaldavad kohustuslike
parandustööde ja erinevate hooldustööde tegemist, et tagada üleeuroopalise raudteesüsteemi
koostalitlus ja nõutavad parameetrid;
2) telemaatilised rakendused, mis hõlmavad reisijateveo seadmeid, seadmeid reisijatele teabe
edastamiseks enne reisi ja reisi jooksul, broneerimis- ja maksesüsteeme, seadmeid pagasiveo
korraldamiseks ning rongide ja teiste transpordiliikide vahelise ühenduse haldamiseks ning
kaubaveo seadmeid, infosüsteeme kauba ja rongide järelevalveks reaalajas, sorteerimis- ja
jaotussüsteeme, broneerimis-, makse- ja arvesüsteeme, seadmeid teiste transpordiliikidega
ühenduse korraldamiseks ja elektrooniliste saatedokumentide koostamiseks;
3) käitamine ja liikluskorraldus, mis hõlmab toiminguid ja seadmeid erinevate struktuuriliste
allsüsteemide nagu rongikoosseisu ja vedurijuhtimise, liikluse planeerimise ja liikluskorralduse
allsüsteemide järjepideva käitamise tagamiseks normaalsetel või halvenenud tingimustel,
samuti töötajate kvalifikatsioone, mida võidakse nõuda mis tahes raudteeteenuse osutamisel.
§ 6. Allsüsteemi riskihindamine
Enne allsüsteemi kasutusele võtmist tehtav ohutuse hindamine peab toimuma riskihindamise
raames, võttes aluseks komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 402/2013 riskihindamise ühise
ohutusmeetodi kohta (ELT L 121, 3.5.2013, lk 8–25) kehtestatud nõuded.
2. peatükk
Vastavushindamisasutus
§ 7. Vastavushindamisasutusena tegutsemine
(1) Vastavushindamisasutusena tegutsevad teavitatud asutus ja määratud asutus.
(2) Teavitatud asutus, kellest on teavitatud vastavalt toote nõuetele vastavuse seaduse § 34
lõikele 1, viib läbi vastavushindamist üle-euroopaliste koostalitluse tehniliste kirjelduste osas.
(3) Määratud asutus viib läbi vastavushindamist riigisiseste eeskirjade osas.
(4) Määratud asutusena võib tegutseda toote nõuetele vastavuse seaduse alusel selleks
tegevusloa saanud vastavushindamisasutus või asutus, kellest on liikmesriik teavitanud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/797 artikli 37 kohaselt.
(5) Vastavushindamisasutusena tegutsemisele ja nendest teavitamisele kohalduvad lisaks toote
nõuetele vastavuse seadusele ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797
artiklites 27–45 sätestatud nõuded.
§ 8. Vastavushindamisasutuse õigused ja kohustused
(1) Lisaks toote nõuetele vastavuse seaduses sätestatule on vastavushindamisasutusel
käesolevas paragrahvis sätestatud õigused ja kohustused.
(2) Tootmise kontrollimise eest vastutaval vastavushindamisasutusel peab olema pidev
juurdepääs kõigile allsüsteemi tootmisega seotud tööpaikadele, mida asutus peab oma
ülesannete täitmisel vajalikuks kontrollida. Vastavushindamisasutus peab taotlejalt saama
allsüsteemi vastavushindamiseks vajalikud dokumendid.
(3) Allsüsteemi rakendamise kontrollimise eest vastutav vastavushindamisasutus teeb
regulaarselt auditeid, et kinnitada vastavust asjakohasele koostalitluse tehnilisele kirjeldusele,
ja esitab allsüsteemi rakendamise eest vastutavale isikule auditiaruande.
(4) Vastavushindamisasutus võib allsüsteemi tootmisega seotud töökohti ja tootmistsehhe ette
teatamata külastada, mille käigus võib ta teha täieliku või osalise auditi ning sel juhul esitab ta
allsüsteemi rakendamise eest vastutavale isikule inspekteerimisaruande ja vajadusel
auditiaruande.
(5) Vastavushindamisasutusel on õigus kontrollida koostalitlusvõime komponendiga
varustatud allsüsteemi, et hinnata koostalitlusvõime tehnilises kirjelduses nõutud ulatuses
allsüsteemi kasutuskõlblikkust vastava allsüsteemiga seotud raudteekeskkonnas.
(6) Vastavushindamisasutus peab oma veebilehel avaldama asjakohast teavet järgmiste
dokumentide kohta:
1) esitatud vastavushindamise ja vastavushindamise vaheteatise taotlused;
2) koostalitlusvõime komponentide vastavuse ja kasutuskõlblikkuse hindamise taotlused;
3) väljastatud või tagasilükatud vastavushindamise vaheteatised;
4) väljastatud või tagasilükatud vastavussertifikaadid ja kasutuskõlblikkuse EÜ sertifikaadid.
3. peatükk
Nõuded koostalitluse komponendile
§ 9. Koostalitluse komponendi turule laskmine
Koostalitluse komponent lastakse turule ja võetakse kasutusele, kui see võimaldab koostalitluse
saavutamist raudteesüsteemis, vastab olulistele nõuetele ja seda kasutatakse ettenähtud
kasutusalal ning hooldatakse ja paigaldatakse nõuete kohaselt.
§ 10. Koostalitluse komponendi nõuetele vastavus
(1) Koostalitluse komponent vastab olulistele nõuetele, kui see täidab asjakohases koostalitluse
tehnilises kirjelduses või sellele vastavas üleeuroopalises tehnilises nõudes kehtestatud
tingimusi.
(2) EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsiooniga kinnitab tootja, et koostalitluse
komponent on läbinud asjakohases koostalitluse tehnilises kirjelduses sätestatud menetlused
vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamiseks.
(3) Kui koostalitluse tehniline kirjelduses on ette nähtud, lisatakse EÜ vastavus- või
kasutuskõlblikkuse deklaratsioonile:
1) vastavushindamisasutuse antud sertifikaat eraldi asetseva koostalitlusvõime komponendi
vastavuse kohta koostalitluse tehnilisele kirjeldusele, millele komponent peab vastama;
2) vastavushindamisasutuse antud sertifikaat koostalitlusvõime komponendi
kasutuskõlblikkuse kohta asjakohases raudteekeskkonnas seoses funktsionaalsete nõuetega.
(4) Tootja või tema volitatud esindaja lisab EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse
deklaratsioonile kuupäeva ja allkirja.
(5) Pärast asjakohase koostalitluse tehnilise kirjelduse jõustumist võib enne seda kasutusele
võetud allsüsteemi varuosana mõeldud koostalitluse komponenti paigaldada allsüsteemile enne
koostalitluse tehnilise kirjelduse jõustumist väljastatud dokumentatsiooni alusel.
(6) Kui koostalitluse tehniline kirjeldus näeb ette üleminekuperioodi selliste toodete jaoks, mis
on selle koostalitluse tehnilise kirjelduse jõustumisel juba turule lastud, siis tuleb asjakohaste
koostalitluse komponentide kasutamisel järgida § 9 nõudeid.
(7) Koostalitluse komponendi vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamise menetlus peab
olema kooskõlas komisjoni otsusega 2010/713/EL, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes
kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise
menetluse mooduleid.
§ 11. Koostalitluse komponendi EÜ vastavus- ja kasutuskõlblikkuse deklaratsioon
(1) Koostalitluse komponendi EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsiooni
koostamiseks kohaldab tootja või tema volitatud esindaja asjakohases koostalitluse tehnilises
kirjelduses sätestatut.
(2) Kui asjaomane koostalitluse tehniline kirjeldus seda nõuab, hindab koostalitluse
komponendi vastavust või kasutuskõlblikkust vastavushindamisasutus, kellele tootja või tema
volitatud esindaja on esitanud taotluse.
(3) Kui koostalitluse komponendile kohaldub lisaks mõni muu õigusakt, sätestatakse EÜ
vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsioonis, et koostalitluse komponendid vastavad ka
kõnealuste muude õigusaktide nõuetele.
(4) Kui tootja ega tema volitatud esindaja ei ole täitnud lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustusi,
kehtivad need kohustused mis tahes isiku suhtes, kes laseb koostalitluse komponendi turule.
Samad kohustused kehtivad iga isiku suhtes, kes paneb kokku erineva päritoluga koostalitluse
komponente või nende osi, või kes toodab koostalitluse komponente oma tarbeks.
(5) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et EÜ vastavus- või
kasutuskõlblikkuse deklaratsioon on koostatud valesti, ei luba ta koostalitluse komponenti
turule ja nõuab, et tootja või tema volitatud esindaja viiks deklaratsiooni või koostalitluse
komponendi nõuetega vastavuse.
(6) Koostalitluse komponentide EÜ vastavus- ja kasutuskõlblikkuse deklaratsioonide vormid ja
deklaratsioonidele lisatavate dokumentide loetelu on kehtestatud komisjoni rakendusmääruses
(EL) 2019/250, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797
kohast raudtee koostalitluse komponentide ja allsüsteemide EÜ deklaratsioonide ja
sertifikaatide näidisvormi, lubatud veeremiüksuse tüübile vastavuse deklaratsiooni näidist ja
allsüsteemi EÜ vastavustõendamise menetlust ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni
määrus (EL) nr 201/2011 (ELT L 42, 13.2.2019, lk 9–24).
4. peatükk
Nõuded allsüsteemile
§ 12. Allsüsteemi vastavus koostalitluse tehnilisele kirjeldusele ja riigisisestele eeskirjadele
(1) Olulistele nõuetele vastavateks loetakse selliseid raudteesüsteemi moodustavaid
struktuurilisi allsüsteeme, mis on hõlmatud kas EÜ vastavusdeklaratsiooni, riigisiseste
eeskirjade alusel antud vastavusdeklaratsiooni või mõlemaga.
(2) Riigisiseseid eeskirju oluliste nõuete täitmiseks ja vajadusel vastuvõetavaid viise riigisiseste
eeskirjade täitmiseks kohaldatakse:
1) määruse § 4 lõikes 2 sätestatud juhul, sealhulgas juhul kui koostalitluse tehnilise kirjelduse
avatud punktid ei hõlma teatavaid olulistele nõuetele vastavaid aspekte;
2) kui vastavalt määruse § 3 lõikele 4 on teatatud ühe või mitme koostalitluse tehnilise
kirjelduse või nende osade kohaldamata jätmisest;
3) kui erijuhtumi tõttu tuleb kohaldada asjakohase koostalitluse tehnilise kirjeldusega
hõlmamata tehnilisi eeskirju;
4) kui tegemist on riigisiseste eeskirjadega, mida kasutatakse olemasolevate raudteesüsteemide
kirjeldamiseks eesmärgiga hinnata veeremiüksuse tehnilist ühilduvust asjaomase
raudteevõrgustikuga;
5) kui tegemist on koostalitluse tehnilise kirjeldusega hõlmamata raudteevõrgustike ja
veeremiüksustega;
§ 13. Allsüsteemi vastavushindamise põhimõtted
(1) Allsüsteemi turule laskmiseks ja kasutusele võtmiseks vajaliku EÜ vastavusdeklaratsiooni
koostamiseks kaasab taotleja vastavushindamisasutuse, kes annab vastavussertifikaadi.
(2) Asjaomase allsüsteemi EÜ vastavushindamise eest vastutava vastavushindamisasutuse
ülesanne algab projekteerimisetapil ja hõlmab kogu tootmisperioodi kuni kinnitamiseni enne
allsüsteemi turule laskmist või kasutuselevõttu.
(3) Kooskõlas asjaomase koostalitluse tehnilise kirjeldusega hindab vastavushindamisasutus ka
kõnealuse allsüsteemi liideste vastavust süsteemi suhtes, millesse see lisatakse.
(4) Kui asjakohane koostalitluse tehniline kirjeldus lubab, võib vastavushindamisasutus anda
vastavussertifikaate ühe või mitme allsüsteemi või nende allsüsteemide teatavate osade kohta.
(5) Vastavushindamise käigus kontrollitakse allsüsteemi või allsüsteemi teatud osasid igas
järgmises etapis:
1) üldine projekteerimine;
2) tootmine, mis hõlmab ehitamist, komponentide valmistamist, kokkupanemist ja üldist
seadistamist;
3) lõplik katsetamine.
(6) Vastavushindamise menetlusega seotud toimikud ja kirjavahetus peavad olema eesti keeles,
kui taotleja tegevuskohaks on registreeritud Eesti, või Euroopa Liidu ametlikus keeles, mille
taotleja on heaks kiitnud.
§ 14. Vastavussertifikaadi andmine
(1) Vastavussertifikaadi andmisel vastavushindamisasutus kontrollib ja kinnitab, et allsüsteem
vastab asjakohasele koostalitluse tehnilisele kirjeldusele ja kohalduvale riigisisesele eeskirjale,
kuid see ei piira taotleja kohustusi täita muudest kohaldatavatest õigusaktidest tulenevaid
nõudeid.
(2) Vastavushindamisasutus hindab allsüsteemi projekteerimist, tootmist ja lõplikku
katsetamist ning koostab vastavussertifikaadi, milles viidatakse koostalitluse tehnilisele
kirjeldusele või riigisisesele eeskirjale, millele vastavust on hinnatud.
(3) Kui allsüsteemi vastavust kõigile asjakohastele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele ei ole
hinnatud erandi, koostalitluse tehnilises kirjelduses sätestatud üleminekuaja või erijuhtumi,
ümberehitamise või uuendamise puhul koostalitluse tehnilise kirjelduse osalise rakendamise
korral, esitatakse vastavussertifikaadis täpsed viited nendele koostalitluse tehnilistele
kirjeldustele või nendele osadele, millele vastavust ei ole vastavushindamise käigus
kontrollinud.
(4) Kui on väljastatud vastavushindamise vaheteatis, võtab allsüsteemi vastavushindaja neid
arvesse ning enne vastavussertifikaadi andmist kontrollib:
1) kas vastavushindamise vaheteatis hõlmab koostalitluse tehnilise kirjelduse asjakohaseid
nõudeid;
2) kõiki vastavustõendamise vaheteatisega hõlmamata aspekte ja
3) allsüsteemi kui terviku lõplikku katsetamist.
(5) Kui muudetakse vastavussertifikaadiga hõlmatud allsüsteemi, viib vastavushindamisasutus
läbi üksnes need kontrollid ja katsetused, mis on muudatustega seotud ja nende puhul vajalikud.
(6) Vastavushindamisasutus, kes osaleb allsüsteemi vastavushindamises, koostab § 17 kohased
tehnilised dokumendid osas, mis hõlmavad tema tegevuse ulatust.
(7) Veeremiüksust moodustavate allsüsteemidega seotud riigisiseste eeskirjade olemasolu
korral jagab vastavushindamisasutus sertifikaadi kahte ossa, millest üks osa hõlmab viiteid
nendele riigisisestele eeskirjadele, mis on rangelt seotud üksnes veeremiüksuse ja asjakohase
raudteevõrgustiku vahelise tehnilise koostalitlusvõimega, ning teine osa hõlmab kõiki
ülejäänud riigisiseseid eeskirju.
§ 15. Vastavushindamise vaheteatis
(1) Taotleja taotlusel võib vastavushindamine hõlmata allsüsteemi teatud osasid või see võib
piirduda vastavushindamise menetluse teatud etappidega.
(2) Lõikes 1 nimetatud juhul võib vastavushindamise tulemused dokumenteerida
vastavushindamisasutuse antud vastavushindamise vaheteatises, milles peab sisalduma viide
koostalitluse tehnilisele kirjeldusele, millele vastavust on hinnatud.
(3) Taotleja võib taotleda vastavushindamise vaheteatise kasutamist iga osa kohta, milleks ta
on allsüsteemi jaganud. Iga osa kontrollitakse igas § 13 lõikes 5 nimetatud etapis.
(4) Taotleja võib taotleda vastavushindamise vaheteatise kasutamist kogu allsüsteemi või tema
poolt jagatud osa kohta ka ainult projekteerimisetapis, mis hõlmab ka tüübikatsetusi, ja
tootmisetapi puhul.
§ 16. Allsüsteemi EÜ vastavusdeklaratsioon
(1) Allsüsteemi EÜ vastavusdeklaratsiooniga kinnitab selle koostaja, et allsüsteem on läbinud
asjakohase vastavushindamise menetluse ning vastab asjakohase Euroopa Liidu õigusakti
nõuetele ja asjakohastele riigisisestele eeskirjadele.
(2) EÜ vastavusdeklaratsioonile ja sellele lisatud dokumendid peab koostaja dateerima ja
allkirjastama.
(3) EÜ vastavusdeklaratsiooni juurde kuulub allsüsteemi kõiki parameetreid käsitlev § 17
kohane tehniline dokumentatsioon, mille koostamise eest vastutab taotleja.
(4) Allsüsteemi sellise uuendamise või ümberehitamise korral, mis toob kaasa § 17 kohase
tehnilise dokumentatsiooni muutmise ja mõjutab juba teostatud vastavushindamiste kehtivust,
hindab taotleja vajadust uue EÜ vastavusdeklaratsiooni järele.
(5) Taotleja peab säilitama EÜ vastavusdeklaratsiooniga kaasneva tehnilise dokumentatsiooni
koopiad kogu allsüsteemi kasutusaja jooksul ja saatma need igale liikmesriigi asutusele, kes
vastavat soovi avaldab.
§ 17. Tehniline dokumentatsioon
Allsüsteemi tehniline dokumentatsioon peab sisaldama:
1) selle allsüsteemi projekteerimisega seotud tehnilised andmed, sealhulgas üldised ja detailsed
ehitamisega kooskõlas olevad joonised, elektri- ja hüdraulikaskeemid, juhtimisahela skeemid,
andmetöötlus- ja automaatikasüsteemide kirjelduse;
2) allsüsteemi liidetud koostalitluse komponentide nimekirja, mille tehnilised nõuded on
raudteesüsteemi koostalitlusvõime saavutamise eesmärgil kehtestatud koostalitluse tehnilistes
kirjeldustes või Euroopa standarditega või riigisiseste eeskirjadega;
3) üleeuroopalistele nõuetele vastavate allsüsteemi liidetud koostalitluse komponentide EÜ
vastavusdeklaratsioonide või EÜ kasutussobivuse deklaratsioonide koopiaid, millele vajadusel
lisatakse katsetuste ja hindamiste protokollide koopiad;
4) olemasolu korral vastavushindamise vaheteatist koos selle juurde kuuluvate dokumentidega
ja vastavushindamisasutuse poolt vaheteatisele tehtud kehtivuskontrolli tulemustega;
5) vastavushindamise eest vastutava vastavushindamisasutuse allkirjastatud
vastavussertifikaati koos vastavate märkustega allsüsteemi vastavuse kohta koostalitluse
tehniliste kirjelduste või riigisisestele eeskirjadele, ülevaatega allsüsteemile kehtivatest
piirangutest ning vastavushindamise käigus tehtud inspekteerimis- ja auditeerimisaruannetega;
6) muud asjakohased EÜ vastavussertifikaadid;
7) hindamisasutuse aruanne riskihindamise ühiste ohutusmeetodite kohta, kui komisjoni
rakendusmääruse (EL) nr 402/2013 alusel on nõutav allsüsteemi ohutu integreerimise
kontrollimine;
8) kõiki kasutustingimusi ja piiranguid;
9) juhendeid käitamise, remondi, pideva või korralise jälgimise, seadistamise ja hoolduse kohta.
5. peatükk
Rakendussätted
§ 18. Juhendi koostamine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab ja hoiab ajakohasena juhendi, kus
kirjeldatakse, millised on nõuded allsüsteemi kasutuselevõtmisele, millised dokumendid tuleb
esitada kasutuselevõtmise loa taotluse ning allsüsteemi uuendamise või ümberehitamise
projekti juurde. Taotluse juhend, milles kirjeldatakse ja selgitatakse kasutuselevõtuloa suhtes
kohaldatavaid nõudeid ja loetletakse nõutavad dokumendid, tehakse taotlejatele tasuta
kättesaadavaks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb selle ülesande täitmiseks
Raudteeametiga koostööd.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi
koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.05.2016, lk 44–101)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
Lisa Olulised nõuded
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
…..2020. a määrus nr ….
„Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehniliste kirjelduste kohaldamise kord, kasutusele
võtmise tingimused, nende nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord ning oluliste
nõuete loetelu”
lisa
OLULISED NÕUDED
1. Üldised nõuded
1.1. Ohutus
1.1.1. Ohutuse seisukohast oluliste komponentide ja eriti rongi liikumisse kaasatud
komponentide projekteerimine, ehitamine või kokkupanek, hooldus ja järelevalve peavad
tagama ohutuse tasemel, mis vastab raudteevõrgustiku kohta kehtestatud eesmärkidele nii
tavalises kui eriolukorras.
1.1.2. Ratta ja rööpa kokkupuutega seotud parameetrid peavad vastama stabiilsusnõuetele, et
tagada ohutu liikumine maksimaalse lubatud kiirusega. Piduriseadmestiku parameetrid peavad
tagama, et peatamine on võimalik antud pidurdusvahemaa piires maksimaalselt lubatud
kiiruselt.
1.1.3. Kasutatavad komponendid peavad taluma mis tahes normaalseid või erandlikke pingeid
nende kasutusaja jooksul. Juhuslikest tõrgetest põhjustatud ohutuse vähenemist tuleb piirata
asjakohaste vahenditega.
1.1.4. Raudteeinfrastruktuuri rajatiste ja raudteeveeremi ehitus ning materjalide valik peavad
piirama tulekahju puhkemist, tule levikut ning tule ja suitsu tagajärgi.
1.1.5. Kasutajate käsitsetavad seadmed peavad olema projekteeritud viisil, mis tagavad seadme
ohutu kasutamise ega kahjusta kasutajate tervist ega ohutust, kui seadmeid kasutatakse
eesmärgipäraselt, kuid juhistele mittevastavalt.
1.2. Töökindlus ja käideldavus
Rongi liikumisega seotud püsi- ja liikuvate komponentide järelevalve ja hooldus peavad olema
korraldatud, tehtud ja kindlaks määratud viisil, mis hoiab neid töös ettenähtud tingimustel.
1.3. Tervishoid
1.3.1. Materjale, mis võivad kasutusviisi tõttu tõenäoliselt kahjustada nende isikute tervist,
kellel on materjalidele juurdepääs, ei tohi kasutada rongis ja raudteeinfrastruktuuris.
1.3.2. Eelnimetatud materjale tuleb valida, tarvitusele võtta ja kasutada nii, et kahjulike aurude
ja gaaside eraldumine oleks piiratud, eriti tulekahju korral.
1.4. Keskkonnakaitse
1.4.1. Raudteesüsteemi rajamise ja käitamise mõjusid keskkonnale tuleb hinnata ja arvesse
võtta süsteemi projekteerimise etapil kooskõlas kehtivate normidega.
1.4.2. Materjalid, mida kasutatakse rongides ja raudteeinfrastruktuuris, peavad ära hoidma
keskkonnale kahjulike ja ohtlike aurude ja gaaside eraldumise, eriti tulekahju korral.
1.4.3. Raudteeveerem ja toitesüsteemid peavad olema projekteeritud ja toodetud viisil, mis
tagab nende elektromagnetilise ühilduvuse asjakohaste seadmete ning elektrivõrguga, mille
tööd need võivad häirida.
1.4.4. Raudteesüsteem peab olema projekteeritud ja seda tuleb käitada nii, et raudteesüsteem ei
põhjustaks müra normtaseme ületamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL,
millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32–77) artikli 3
punktis 3 määratletud raudteeinfrastruktuuri lähedal asuvates piirkondades ning veduri
juhikabiinis.
1.4.5. Raudteesüsteemi käitamine tavapärase hoolduse korral ei tohi põhjustada maapinna
vibratsiooni vastuvõetamatut tõusu raudteeinfrastruktuuri läheduses asuvatele piirkondadele ja
elutegevusele.
1.5. Tehniline ühilduvus
Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeinfrastruktuuri rajatiste tehnilised omadused peavad ühilduma
omavahel ja raudteesüsteemis kasutatavate rongide tehniliste omadustega. Kui kõnealustest
omadustest kinnipidamine osutub raudteevõrgustiku teatavates lõikudes keerukaks, võib
rakendada ajutisi lahendusi, mis tagavad vastavuse tulevikus.
1.6. Juurdepääs
1.6.1. Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele peab olema tagatud juurdepääs
raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi allsüsteemidele teiste isikutega võrdväärsetel alustel
nii, et välditakse juurdepääsu piiravaid olukordi, kõrvaldatakse need piirangud või võetakse
kasutusele muid asjakohaseid meetmeid. See nõue hõlmab avalikult juurdepääsetavate
allsüsteemide asjakohaste osade konstrueerimist, ehitamist, uuendamist, ajakohastamist,
hooldamist ja käitamist.
1.6.2. Käitamise ja reisijateveo telemaatiliste rakenduste allsüsteemiga peab olema tagatud
vajalik funktsionaalsus, et lihtsustada juurdepääsu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute
jaoks teiste isikutega võrdväärsetel alustel nii, et välditakse juurdepääsu piiravaid olukordi,
kõrvaldatakse need piirangud või võetakse kasutusele muid asjakohaseid meetmeid.
2. Olulised nõuded, millele peavad vastama kõik allsüsteemid
2.1. Raudteeinfrastruktuuri allsüsteem
2.1.1. Ohutus
Tuleb ära hoida kõrvaliste isikute juurdepääs seadmetele ja kasutusele võtta meetmed, mis
vähendaksid raudteelt tulenevaid ja inimesi ähvardavaid ohtusid, eriti raudteeveeremi
läbisõidul raudteejaamadest. Avalik raudteeinfrastruktuur peab olema projekteeritud ja ehitatud
viisil, mis ei ohusta inimest (püsivus, valgustus, juurdepääs, evakueerimine, reisiplatvormid
jne). Eriti tuleb ohutusmeetmetega arvestada väga pikkades tunnelites ja viaduktidel.
2.1.2. Juurdepääs
Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel peab olema tagatud juurdepääs üldsusele
juurdepääsetavatele raudteeinfrastruktuuri allsüsteemidele kooskõlas käesoleva lisa punktiga
1.6.
2.2. Energia allsüsteem
2.2.1. Ohutus
Toitesüsteemide töö ei tohi kahjustada raudteeveeremi või inimeste ohutust.
2.2.2. Keskkonnakaitse
Toitesüsteemide töötamine ei tohi häirida ümbruskonda rohkem, kui kehtivad piirmäärad
lubavad.
2.2.3. Tehniline ühilduvus
Toitesüsteemid peavad võimaldama raudteeveeremil saavutada kindlaksmääratud
tööparameetreid ja elektrilise toitesüsteemi puhul ühilduma raudteeveeremile paigaldatud
vooluvõtuseadmetega.
2.3. Raudteeäärse ja rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemid
2.3.1. Ohutus
Kasutatavad kontrolli ja signaalimise allsüsteemid peavad oma ülesande kohaselt tagama
raudteeveeremi ohutu liikumise. Kontrolli- ja signaalimise allsüsteemid peavad tagama ka
raudteeveeremi ohutu liikumise halvenenud tingimustes juhul, kui raudteeveeremile on antud
luba edasi sõita.
2.3.2. Tehniline ühilduvus
Uus raudteeinfrastruktuur ja uus raudteeveerem, mis on projekteeritud pärast ühilduvate
kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse jõustumist, tuleb
kohandada kehtestatud nõuetele vastavaks. Vedurijuhi kabiini paigaldatud juhtimis- ja
signaalimisseadmed peavad võimaldama normaalset töötamist kehtestatud tingimustel kogu
marsruudil.
2.4. Raudteeveeremi allsüsteem
2.4.1. Ohutus
Raudteeveerem peab olema projekteeritud nii, et raudteeveeremi kokkupõrkel või rööbastelt
maha minekul oleks raudteeveeremis viibivad inimesed kaitstud. Elektrisüsteem ei tohi
halvendada ohutust ega juhtimis- ja signaalimisseadmete toimimist. Pidurdussüsteem ja
rakendatav surve peavad sobima rööbastega, konstruktsioonidega ja signaalimissüsteemiga.
Tuleb võtta meetmed elektrilise pinge all olevatele komponentidele juurdepääsu takistamiseks,
et inimesed ei satuks ohtu. Ohu korral peab reisijatel olema võimalik seadeldiste abil teatada
ohust vedurijuhile ja rongipersonalile. Vagunite uksed peavad olema varustatud selliste avamis-
ja sulgemissüsteemiga, mis tagavad reisijate turvalise liikumise. Tuleb tagada tähistatud
avariiväljapääsude olemasolu. Tuleb kehtestada vajalikud reeglid, et võtta arvesse erilisi
ohutustingimusi väga pikkades tunnelites. Piisava intensiivsuse ja kestusega
avariivalgustussüsteem rongides on kohustuslik. Rongid peavad olema varustatud
valjuhäälditega, mille kaudu rongi personalil on võimalik inimestega suhelda. Reisijatele tuleb
kergesti mõistetaval viisil ja põhjalikult selgitada nende suhtes nii rongijaamades kui ka
rongides kohaldatavaid eeskirju.
2.4.2. Töökindlus ja käideldavus
Olulise tähtsusega seadmete, liikumis-, veo- ja pidurdusseadmete ning juhtimissüsteemi ehitus
peab halvenenud olukorras võimaldama jätkata raudteeveeremi töötamist kasutusse jäänud
seadmete varal ilma ohtlike tagajärgedeta.
2.4.3. Tehniline ühilduvus
Elektriseadmestik peab ühilduma kontrolli- ja signaalimisseadmete tööga. Elektrilise veojõu
korral peavad vooluvõtuseadmed võimaldama raudteeveeremil liikuda raudteeinfrastruktuuri
toitesüsteemis. Raudteeveeremi tehnilised omadused peavad võimaldama raudteeveeremil sõita
igal liinil, millel raudteeveerem peaks töötama, võttes arvesse vastavaid kliimatingimusi.
2.4.4. Juhtimisseadmed
Raudteeveerem peab olema varustatud salvestusseadmega. Salvestusseadmega andmete
kogumine ja andmete töötlemine peavad olema ühtlustatud.
2.4.5. Juurdepääs
Raudteeveeremi allsüsteem, millele on avalik ligipääs, peab olema juurdepääsetav ka puudega
ja piiratud liikumisvõimega isikutele vastaval käesoleva lisa punktile 1.6.
2.5. Hoolduse allsüsteem
2.5.1. Tervishoid ja ohutus
Hoolduseks kasutatavad seadmed ja protsessid ei tohi kahjustada inimeste tervist ja ohutust
ning peavad tagama allsüsteemi ohutu töötamise jätkumise.
2.5.2. Keskkonnakaitse
Hoolduseks kasutatavad seadmed ja protsessid ei tohi ületada ümbritsevas keskkonnas lubatud
saaste taset.
2.5.3. Tehniline ühilduvus
Raudteeveeremi hoolduseks kasutatavad seadmed peavad võimaldama ohutuse, hügieeni ja
heaoluga seotud protsesside teostamist kõikidel raudteeveeremitel, mille jaoks need on
projekteeritud.
2.6. Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem
2.6.1. Ohutus
Kasutuseeskirjade ning vedurijuhtide, rongi- ja juhtimiskeskuse personali kvalifikatsiooni
kokkulangevus peab tagama ohutu töötamise, arvestades rahvusvaheliste ja siseriiklike teenuste
erinevaid nõudeid. Hooldustööde protsess ja ajavahemik, hooldus- ja juhtimiskeskuse personali
koolitus ja kvalifikatsioon ning asjaomaste raudtee-ettevõtjate poolt juhtimis- ja
hoolduskeskustes sisse seatud kvaliteedi tagamise süsteem peavad tagama kõrgetasemelise
ohutuse.
2.6.2. Töökindlus ja käideldavus
Hooldustegevus ja selle ajakava, hoolduspersonali koolitus ja kvalifikatsioon ning
hoolduskeskustes asjaomaste raudtee-ettevõtjate poolt sisse seatud kvaliteedi tagamise süsteem
peavad tagama süsteemi töökindluse ja käideldavuse kõrge taseme.
2.6.3. Tehniline ühilduvus
Võrgustiku käitamise nõuded, vedurijuhtide, rongi personali ja liikluskorraldajate
kvalifikatsioon peab tagama raudteesüsteemi tõhusa käitamise, pidades silmas riigipiire
ületavate ja siseriiklike teenuste erinevaid nõudeid.
2.6.4. Juurdepääs
Käitamiseeskirjad peavad nägema ette vajalikud funktsioonid, et oleks tagatud juurdepääs
puudega isikute ja piiratud liikumisvõimega isikute jaoks.
2.7. Telemaatiliste rakenduste allsüsteem reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks
2.7.1. Tehniline ühilduvus
Olulised nõuded telemaatiliste seadmete kohta tagavad teeninduse minimaalse taseme reisijate-
ja kaubaveoettevõtjate jaoks, eriti tehnilise ühilduvuse osas. Peab olema tagatud andmebaaside,
tarkvara ja andmeside protokollide arendamine viisil, mis võimaldab maksimaalset
andmevahetust erinevate taotlejate ja ettevõtjate vahel, välja arvatud ärisaladust puudutavad
andmed. Samuti peab olema tagatud kasutajate lihtne juurdepääs vajalikule teabele.
2.7.2. Töökindlus ja käideldavus
Andmebaaside, tarkvara ja andmeside protokollide kasutusviisid, juhtimine, ajakohastamine ja
hooldus peavad tagama süsteemide tõhususe ja kvaliteetse teeninduse.
2.7.3. Tervishoid
Süsteemide ja kasutajate vahelised liidesed peavad vastama ergonoomia ja tervisekaitse
miinimumnõuetele.
2.7.4. Ohutus
Ohutusega seotud teabe säilitamine või edastamine peab toimuma sobival tasemel terviklikult
ja töökindlalt.
2.7.5. Juurdepääs
Reisijateveo telemaatiliste seadmete allsüsteem peab ette nägema vajalikud funktsioonid, et
oleks tagatud juurdepääs puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute jaoks.
23.10.2020
Majandus- ja taristuministri määruse „Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehniliste
kirjelduste kohaldamise kord, kasutusele võtmise tingimused ning nende nõuetele vastavuse
hindamise ja tõendamise kord ning oluliste nõuete loetelu“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga kehtestatakse määrus „Raudteesüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse
kohaldamise kord“, mis asendab hetkel kehtivat majandus- ja kommunikatsiooniministri
04.12.2012 määrust nr 77 „Tava- ja kiirraudteesüsteemi tehniliste kirjelduste kohaldamise
kord“, kuna see muutub raudteeseaduse uue tervikteksti jõustumisel 30.10.2020. a. kehtetuks.
Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõu maht vähenenud, kuna allsüsteemi kasutusele võtmise
loa andmise regulatsioon, mis olid seni määruses, on viidud raudteeseadusesse. Määrusega ei
lisata uusi nõudeid.
Eelnõuga sätestatakse allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehniliste kirjelduste
kohaldamise kord, kasutusele võtmise täpsemad tingimused, nende nõuetele vastavuse
hindamise ja tõendamise kord, oluliste nõuete loetelu. Eelnõuga võetakse üle Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse
kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44—101) erinevad sätted.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja
raudteeosakonna nõunik Margus Tähepõld (e-post:
[email protected], tel: 625 6490)
koostöös raudteetalituse juhataja Indrek Laineveeriga (e-post:
[email protected], tel:
639 7636). Eelnõu juriidilise analüüsi on teinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (e-post:
[email protected], tel: 6256360).
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kaheksateistkümnest paragrahvist ja lisast.
Paragrahv 1 sätestab määruse üldsätted.
Lõike 1 kohaselt sätestatakse määruses koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTK) kohaldamise
kord, mis sisaldab allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehniliste kirjelduste kohaldamise
korda, kasutusele võtmise täpsemaid tingimusi, oluliste nõuete loetelu ning nõuetele
vastavuse hindamise ja tõendamise korda.
Lõikega 2 määratletakse 17 terminit, mis tulenevad direktiivi 2016/797 mõistete artikli 2
erinevatest punktidest.
Paragrahvi 2 kohaselt peavad raudteesüsteem üldiselt ja kitsamalt allsüsteem ning
koostalitluse komponent vastama määruse lisas loetletud olulistele nõuetele.
Olulistele nõuetele peab vastama iga allsüsteem ja komponent ehk toode, mida Euroopa
Liidus (EL) kasutusele võetakse. Need nõuded on kohustuslikud ja ELi turule saab viia ainult
1
neile vastavaid tooteid. Käesoleva määruse lisas kehtestatud olulised nõuded on ainuomased
raudteesektorile ja peavad kaasa aitama raudteesüsteemi koostoimimisvõime saavutamisele.
Struktuurse allsüsteemi kasutuselevõtmise eelduseks on olulistele nõuetele vastavus, kuid
käesolevatele raudteesektori olulistele nõuetele vastavus ei välista muude ELi nõuete
kohaldamist (nt madalpinge direktiivist tulenevad nõuded). Oluliste nõuete mõiste tuleneb
direktiivi 2016/797 artikli 2 punktist 9. Määruse lisas kirjeldatud oluliste nõuete loetelu
tuleneb direktiivi 2016/797 lisast III.
Paragrahv 3 kirjeldab KTKde olemust ning sätestab nende kohaldamisala.
KTK on Euroopa komisjoni poolt vastu võetud tehnilised nõuded, mis peavad tagama
allsüsteemide vastastikuse koostoimimise. Lõike 1 kohaselt kehtib KTK reeglina eelkõige
avalikule raudteele, kui KTKs endas pole kehtestatud teisiti. KTKde puhul eeldatakse, et need
arvestavad täielikult oluliste nõuetega (määruse lisa), mistõttu KTKdele vastava allsüsteemi
või koostalitluse komponendi puhul eraldi olulistele nõuetele vastavust ei kontrollita. Kui
allsüsteem vastab näiteks osaliselt KTK nõuetele, siis allsüsteemi vastavust olulistele nõuetele
tuleb kontrollida ja kinnitada vastavushindamisasutuse poolt ainult allsüsteemi KTKle
mittevastavas osas. KTK koondab endasse harmoniseeritud standardid ja liikmesriikide
ühtlustatud tehnilised nõuded. Seega tegemist ei ole täiesti uute tehniliste nõuete kogumikuga,
vaid sinna koondatakse olemasolevad tehnilised nõuded eesmärgiga muuta need järkjärgult
ühtlasemaks (arvestades muidugi rööpalaiusest tulenevaid erisusi).
KTK koostatakse Euroopa Liidu Raudteeameti (edaspidi Raudteeamet) poolt juhitavates
ekspertgruppides, kus Eesti esindajaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
(edaspidi TTJA) ametnikud, ja kehtestatakse Euroopa Komisjoni poolt pärast eelnõu
kooskõlastamist liikmesriikidega.
Lõige 3 reguleerib KTKde osas erandite rakendamist konkreetsel juhul ja see tuleneb
direktiivi 2016/797 artikli 7 lõikest 1. KTKde rakendamisega on seotud kaks liiki erandeid:
ühed erandid on lisatud KTK teksti selle koostamise ajal ja teised erandid kehtestatakse pärast
KTK jõustumist käesolevas lõikes esitatud olukordades. Kui KTK-s sisalduv erand kehtib
kõikidele liikmesriigis kasutatavatele asjakohastele allsüsteemi tüüpidele, siis pärast KTK
jõustumist tehtav erand kehtib ainult konkreetsele allsüsteemi projektile, millele erandi
rakendamiseks tehtud otsus tuleb vastavalt lõikele 4, millega võetakse üle direktiivi 2016/797
artikli 7 lõige 3, edastada Euroopa Komisjonile või vastavalt lõikele 5 esitada taotlus erandi
kohaldamata jätmiseks. Nende erandite puhul on tegemist piiratud kehtivuse ulatusega ehk
erinevalt liikmesriigi tasandil olevast esimesest erandist on teine erand piiritletud veel
täpsemalt kindla projekti tasandini.
Kindlale projektile saab reeglina erandit taotleda juhul, kui KTK jõustumise ajaks on projekt
jõudnud nii kaugele, et selle ümbertegemine ei ole majanduslikult põhjendatud, kehtestatakse
KTK-s sedavõrd uued nõuded, mida ei ole mõistlik selle projekti raames täita, õnnetuse või
looduskatastroofi tõttu vajab raudtee kiiremat taastamist või on tegemist põhiliselt
rahvusvahelises raudteeveos kasutatava ja näiteks 1520 mm rööpavahega raudteed omavates
kolmandates riikides sõitva raudteeveeremiga.
Lõikega 5 võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 7 lõige 4, mille kohaselt tuleb erandi
rakendamiseks esitada taotlus vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2020/424.
Sisuliselt tuleb esitada Euroopa Komisjonile põhjalik ülevaade projektist, millele erandit
taotletakse: projekti sisu, tehnilised nõuded, erandi taotlemise põhjendus, seda toetavad
asjaolud ja millised on alternatiivsed tehnilised nõuded, mida on KTK asemel kavas
kohaldada. Euroopa Komisjon kontrollib esitatud dokumentide õigsust ja lõike 3 punktides 1,
3 ja 4 erandite korral võib liikmesriik kohaldada taotluses esitatud alternatiivseid (tehnilisi)
2
nõudeid viivitamatult (direktiivi 2016/797 art 7 lg 6). Komisjon teeb otsuse KTK või selle osa
kohaldamata jätmise osas 4 kuu jooksul taotluse ja kõigi nõutud dokumentide saamisest ja kui
selle aja jooksul otsust tehtud ei ole, loetakse taotlus vastavalt direktiivi 2016/797 artikli 7
lõikele 7 heakskiidetuks.
Lõike 6 kohaselt esitab Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium aasta jooksul peale iga
KTK jõustumist nimekirja arengujärgus olevatest projektidest, mida asjaomane KTK
puudutab. Lõikega võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 7 lõige 2.
Paragrahviga 4 sätestatakse mis on riigisisesed eeskirjad, millisel juhul neid võib kehtestada
ja millal tuleb nendest teavitada Euroopa Komisjoni ja Raudteeametit.
Lõikes 1 sisalduv riigisiseste eeskirjade mõiste tuleneb direktiivi 2016/797 artikli 2 punktist
30 ja need on tehnilised nõuded, mis sisaldavad muid nõudeid, kui EL või rahvusvaheliste
normidega on kehtestatud.
Lõikega 2 võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 14 lõige 4, mis sätestab, et riigisiseseid
nõudeid on lubatud kehtestada juhul, kui KTK ei vasta olulistele nõuetele või kui see on
vajalik kehtestada kiireloomulise ennetava meetmena eelkõige raudteel aset leidnud
õnnetusjuhtumi tõttu. Eestis on täiendavad riigisisesed eeskirjad kehtestatud raudtee
tehnokasutuseeskirjaga, milles sisalduvaid nõudeid on järjest vähendatud tulenevalt KTK-de
kehtestamisest, mis katavad seal olevaid nõudeid ehk suund on riigisiseste nõuete
vähendamisele, mitte uute kehtestamisele.
Lõike 3 kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni ja Raudteeametit teavitada, kui võetakse vastu uusi
riigisiseseid eeskirju, neid muudetakse, jäetakse kohaldamata või tunnistatakse nõue kehtetuks
pärast asjakohase KTK jõustumist või olemasoleva muutmist. Lõikega võetakse üle direktiivi
2016/797 artikli 14 lõiked 1, 2 ja 5.
Paragrahviga 5 võetakse üle direktiivi 2016/797 lisa II, milles sätestatakse, kuidas
allsüsteemid jagunevad ja tegemist on ka seni kehtiva määruse § 5 taasesitamisega.
Raudteesüsteemis jaotatakse allsüsteemid kahte rühma: struktuurilised ja talituslikud.
Struktuurilisteks allsüsteemideks on raudteeinfrastruktuur, raudtee energiavarustus,
raudteeäärne ja rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem ning raudteeveerem.
Raudteeveeremi allsüsteemis inimene/masin liideste all mõeldakse vedurijuhti, rongi
personali ja reisijad ning juurdepääsuvõimalusi puudega isikutele ja piiratud liikumisvõimega
isikutele.
Talitluslike allsüsteemide alla kuuluvad hooldussüsteem, telemaatilised rakendused ning
käitamine ja liikluskorraldus.
Paragrahviga 6 sätestatakse, et enne allsüsteemi kasutusele võtmist tuleb hinnata selle
ohutust ehk kuidas see mõjutab raudteesüsteemi ja seda tehakse riskihindamise raames.
Riskihindamise täpsemad nõuded on sätestatud komisjoni rakendusmääruses nr 402/2013
riskihindamise ühise ohutusmeetodi kohta.
Paragrahviga 7 sätestatakse vastavushindamisasutusena tegutsemine.
Lõike 1 kohaselt tegutsevad vastavushindamisasutusena teavitatud asutus ja määratud asutus.
Lõige 2 sätestab, et teavitatud asutus viib läbi vastavushindamist üle-euroopaliste nõuete osas
ning lõike 3 kohaselt määratud asutus riigisiseste nõuete osas. Selline erinev määratlus
3
tuleneb direktiivist 2016/797. Määratud asutusena võib tegutseda toote nõuetele vastavuse
seaduse alusel tegevusloa saanud vastavushindamisasutus või mõne muu liikmesriigi
teavitatud asutus. Vastavushindamisasutust puudutav täpsem siseriiklik regulatsioon on
sätestatud toote nõuetele vastavuse seaduses, millele lisaks seal sätestamata osas tuleb
rakendada direktiivi 2016/797 artiklites 27–45 sätestatut.
Paragrahviga 8 sätestatakse vastavushindamisasutuse õigused ja kohustused, mis tulenevad
direktiivi 2016/797 lisast IV ja mis taasesitab seni kehtiva määruse § 111.
Suures osas on vastavushindamisasutuse õigused ja kohustused sätestatud direktiivis
2016/797, KTKdes ja standardis, mida asutus peab järgima. Käesoleval juhul on peetud
vajalikuks täiendavad õigused ja kohustused sätestada õigusakti tasemel, et need oleks üheselt
arusaadavad ja kohaldatavad. Peamine õigus, mis vastavushindamisasutusel peab olema, on
õigus saada juurdepääs tootmisele ja seda igal ajal, et tal oleks võimalik kontrollida
protsesside vastavust nõuetele (lisa IV p 2.5.1.). Täiendavalt on sätestatud asutuse kohustus
teha regulaarselt auditeid, et kontrollida allsüsteemi vastavust KTK nõuetele (lisa IV p 2.5.2.).
Kui asutus teeb auditi, peab ta auditiaruande esitama ka allsüsteemi rakendamise eest
vastutavale isikule, et vastutav isik saaks veenduda allsüsteemi nõuetele vastavuses. Asutus
võib tööpaiku ja tootmistsehhe külastada ka ette teatamata (lisa IV p 2.5.3.). Ka on asutusel
õigus kontrollida koostalitlusvõime komponendiga varustatud allsüsteemi, et hinnata
koostalitlusvõime tehnilises kirjelduses nõutud ulatuses allsüsteemi kasutuskõlblikkust
vastava allsüsteemiga seotud raudteekeskkonnas (lisa IV p 2.5.4.)
Lõike 6 kohaselt peab asutus avaldama asjakohast teavet talle esitatud taotluste ja väljastatud
sertifikaatide kohta. Ei ole sätestatud, kus ja kui tihedalt seda teavet avaldada, see on jäetud
asutuse enda määrata. Üldjuhul avaldavad asutused vastavat teavet oma veebilehel ja
ajakohastavad seda jooksvalt. Lõige tuleneb direktiivi IV lisa punktist 2.7.
Paragrahviga 9 sätestatakse, et koostalitluse komponendi võib turule lasta ja kasutusele
võtta, kui see võimaldab koostalitluse saavutamist raudteesüsteemis, vastab olulistele nõuetele
ja seda kasutatakse ettenähtud kasutusalal ning hooldatakse ja paigaldatakse nõuete kohaselt.
Säte tuleneb direktiivi 2016/797 artikli 8 lõikest 1.
Paragrahviga 10 sätestatakse, milline koostalitluse komponent vastab nõuetele ja kuidas seda
kinnitatakse.
Paragrahviga võetakse üle direktiivi 2016/797 artikkel 9. Koostalitluse komponent loetakse
olulistele nõuetele vastavaks, kui see täidab asjakohases KTK-s või sellele vastavas
üleeuroopalises tehnilises nõudes sätestatud tingimusi ning seda kinnitab tootja EÜ
vastavusdeklaratsiooni või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooniga. Kuigi üldjuhul sertifikaate ei
lisata deklaratsioonide juurde, siis võib KTK selle ette näha. Allsüsteemi, mis on kasutusele
võetud enne sellele rakenduva KTK jõustumist, võib varuosana mõeldud koostalitluse
komponendi kasutusele võtta selle kohta varasemalt antud dokumentatsiooni kohaselt ehk
ilma vastavus või kasutuskõlblikkusdeklaratsioonita. KTKs võidakse ette näha ka
üleminekuperioodi KTK jõustumise hetkel juba turule lastud toodete jaoks ja sel juhul peavad
komponendid eelkõige vastama olulistele nõuetele ning neid tuleb kasutada ettenähtud
kasutusalal korrektselt paigaldades ja hooldades. Täpsemad nõuded nõuetele vastavuse
hindamise menetlusele on antud komisjoni otsuses 2010/713/EL.
Paragrahviga 11 sätestatakse nõuded koostalitluse komponendi vastavus- ja
kasutuskõlblikkuse deklaratsiooni andmisele.
4
Paragrahviga võetakse üle direktiivi 2016/797 artikkel 10. EÜ vastavus- või
kasutuskõlblikkuse deklaratsiooni koostamiseks järgib tootja asjakohases KTKs sätestatut ja
ettenähtud juhul kaasab vastavushindamisasutuse. Kui koostalitluse komponendile tulenevad
nõuded lisaks mõnest teisest õigusaktist, siis peab deklaratsioon ka seda katma. Kui tootja ega
tema volitatud esindaja ei ole deklaratsiooni koostamisel järginud asjakohase KTK nõudeid
või ei ole kajastanud asjakohasel juhul ka muude õigusaktide nõuetele vastavust, lasub see
kohustus isikul, kes koostalitluse komponendi turule laseb või kes erinevaid komponente
kokku paneb. Kui järelevalveasutus ehk TTJA leiab, et deklaratsioon on koostatud valesti, ei
luba ta sellise deklaratsiooniga kaetud toodet turule ja nõuab, et tootja viiks deklaratsiooni
nõuetega vastavusse või kui komponent ei vasta deklaratsioonis esitatule, siis viiks
komponendi vastavusse deklaratsioonis esitatuga. EÜ vastavus- ja kasutuskõlblikkuse
deklaratsioonide vormid ja neile lisatavate dokumentide loetelu on sätestatud komisjoni
rakendusmääruses 2019/250.
Paragrahviga 12 sätestatakse allsüsteemi vastavus KTK ja riigisiseste eeskirjade nõuetele.
Paragrahviga võetakse üle direktiivi 2016/797 artikkel 13. Olulistele nõuetele vastavaks
loetakse selline allsüsteem, mis on hõlmatud kas EÜ vastavusdeklaratsiooni, riigisiseste
nõuete alusel antud vastavusdeklaratsiooni või mõlemaga. Lõige 2 sätestab juhud, millal
kohaldatakse riigisiseseid nõudeid ja vajadusel riigisiseste eeskirjade täitmise vastuvõetavaid
viise. Üldiselt on enamus nõudeid kaetud KTKdega, ja riigisiseseid nõudeid kohaldatakse
erandjuhtudel, kui KTK ei hõlma kõiki olulisi aspekte, kui KTKd või selle osa ei kohaldata
jne.
Paragrahvis 13 kirjeldatakse allsüsteemi vastavushindamise põhimõtteid, mis tulenevad
direktiivi 2016/797 artikli 15 ja lisa IV erinevatest sätetest.
Allsüsteemi turule laskmiseks ja kasutusele võtmiseks vajaliku vastavusdeklaratsiooni
koostamiseks peab kaasama vastavushindamisasutuse, kes annab lõpptulemusena allsüsteemi
kohta vastavussertifikaadi. Allsüsteemi vastavushindamist teostatakse 3 etapis, milleks on
projekteerimine, tootmine ja lõplik katsetamine. Kui taotleja on Eestis tegutsev isik, siis peab
vastavushindamisega seotud dokumentatsioon olema eesti keeles või mõnes muus ELi
ametlikus keeles, mille taotleja ise on heaks kiitnud.
Paragrahviga 14 sätestatakse vastavussertifikaadi andmise regulatsioon, mis tuleneb
direktiivi 2016/797 lisast IV.
Vastavussertifikaadi andmisel vastavushindamisasutus kontrollib, kas allsüsteem vastab KTK
nõuetele või ka riigisisestele eeskirjadele, kui sellised allsüsteemi kohta kehtivad.
Vastavushindamise käigus hinnatakse allsüsteemi projekteerimist, tootmist ja lõplikku
katsetamist. Kui teatud põhjustele ei ole allsüsteemi vastavust kõigile KTK nõuetele hinnatud,
tuleb see vastavussertifikaadis täpselt kajastada, et allsüsteemi rakendaja saaks täieliku
ülevaate, millised KTK-d on rakendatud ja millised mitte. Kui allsüsteemi kohta on antud
vastavushindamise vaheteatis, kontrollib vastavushindamisasutus, et vaheteatis hõlmab kõiki
KTK asjakohaseid nõudeid, kontrollib kõiki vaheteatisega hõlmamata aspekte ja kontrollib
allsüsteemi kui terviku katsetamist. Kui vastavussertifikaadiga kaetud allsüsteemi
muudetakse, viiakse läbi ainult need kontrollid ja katsetused, mis on muudatustega seotud ja
vajalikud. Vastavushindamisasutus koostab ka tehnilise dokumentatsiooni ulatuses, mis
puudutab tema tegevust ehk tema roll on eelnõu § 17 punktides 3–5 nimetud dokumentide
esitamine. Veeremiüksust moodustavate allsüsteemidega seotud riigisiseste eeskirjade
olemasolu korral jagab vastavushindamisasutus sertifikaadi kahte ossa, millest üks osa
hõlmab viiteid nendele riigisisestele eeskirjadele, mis on rangelt seotud üksnes veeremiüksuse
5
ja asjakohase raudteevõrgustiku vahelise tehnilise koostalitlusvõimega, ning teine osa hõlmab
kõiki ülejäänud riigisiseseid eeskirju.
Paragrahv 15 sätestab vastavushindamise vaheteatise andmise ja sellega võetakse üle
direktiivi 2016/797 artikkel 15 lõige 6 ning lisa IV punktid 2.2.1., 2.2.2. ja 2.2.3..
Taotleja võib soovida, et vastavushindamine hõlmaks allsüsteemi teatud osasid või lasta teha
seda teatud etappides. Sellisel juhul väljastab vastavushindamisasutus vaheteatise. Vaheteatise
koostamist võib taotleja kasutada iga osa kohta, milleks ta allsüsteemi on jaganud ning seda
kontrollitakse kolmes vastavushindamise etapis. Vajadusel võib vaheteatist nõuda ka ainult
projekteerimisetapis, mis hõlmab ka tüübikatsetusi, ning tootmisetapis.
Paragrahviga 16 sätestatakse allsüsteemi EÜ vastavusdeklaratsiooni regulatsioon, millega
võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 15 lõiked 2, 4 ja 5 ning lisa IV punkt 2.6.
Vastavusdeklaratsiooni koostamisega kinnitatakse, et allsüsteem on läbinud vajaliku
vastavushindamise ning vastab kõigile sellele kehtivatele nõuetele (nii EL kui riigisisesed
nõuded). Vastavusdeklaratsioon ja sellele lisatud dokumendid tuleb dateerida ja allkirjastada
ning lisada tehniline dokumentatsioon. Kui allsüsteemi uuendamine või ümberehitamine toob
kaasa tehnilise dokumentatsiooni muutmise vajaduse ning mõjutab juba tehtud
vastavushindamise kehtivust, peab taotleja hindama, kas see toob ka vajaduse uue
vastavusdeklaratsiooni koostamise järele. Vastavushindamisega seotud tehnilist
dokumentatsiooni tuleb säilitada kogu allsüsteemi kasutusaja jooksul ja esitama need igale
liikmesriigi ametiasutusele, kes selleks soovi avaldab. Üldjuhul nõuavad sellist
dokumentatsiooni järelevalve käigus riiklikud ohutusasutused või Raudteeamet.
Paragrahviga 17 sätestatakse, mida peab sisaldama EU vastavusdeklaratsioonile lisatud
tehniline dokumentatsioon. Paragrahviga võetakse üle direktiivi 2016/797 lisa IV punkt 2.4.
Paragrahviga 18 sätestatakse, et TTJA koostab ja hoiab ajakohasena juhendi, mis tehakse
tasuta kättesaadavaks ja kus kirjeldatakse, millised nõuded on allsüsteemi
kasutuselevõtmisele, millised dokumendid tuleb esitada kasutuselevõtmise loa taotluse ning
allsüsteemi uuendamise või ümberehitamise projekti juurde.
TTJA teeb selle ülesande täitmiseks Raudteeametiga koostööd. Analoogne juhenddokument
on ka praegu TTJA poolt koostatud ja veebis kättesaadav. Antud sättega võetakse üle
direktiivi 2016/797 artikli 18 lõige 3.
Määruse lisaga kehtestatakse oluliste nõuete loetelu, millele raudteesüsteem, allsüsteemid ja
koostalitluse komponendid peavad vastama. Lisa esimeses punktis on välja toodud üldised
nõuded valdkondade kaupa (ohutus, tervishoid, keskkonnakaitse jne), mis kehtivad kõikidele
allsüsteemidele ning teises punktis on toodud allsüsteemide kaupa välja olulised nõuded, mis
kehtivad ainult konkreetsele allsüsteemile. Lisaga võetakse üle direktiivi 2016/797 lisa III.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesoleva eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797
erinevad sätted, mida ei ole raudteeseadusega üle võetud.
Nimetatud direktiivi määrusega ülevõetavate sätete vastavustabel on käesoleva seletuskirja
lisas.
6
4. Määruse mõjud
Kavandatavad muudatused
Eelnõu on algatatud vajadusest üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2016/797 erinevad sätted, mis puudutavad eelkõige allsüsteemi ja koostalitluse komponendi
nõuetele vastavust. Kuigi Eestis ühtegi raudteevaldkonna vastavushindamisasutust hetkel ei
tegutse, tuleb direktiivi vastavad sätted üle võtta. Välistada ei saa, et tulevikus selline asutus
tekiks. Ettevõtja, kes vajab vastavushindamisasutuse teenust, võib selle tellida mõne teise
Euroopa Liidu liikmesriigi asutuselt. Kuna määrusega ei kehtestata uusi nõudeid, puuduvad
määrusel olulised mõjud.
Sihtrühm
Eelnõu sihtrühmaks on raudteevaldkonna vastavushindamisasutused (teavitatud ja määratud
asutused) ja allsüsteemide või allsüsteemi osade tootjad.
Eestis ei tegutse ühtegi raudteevaldkonna vastavushindamisasutust.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tegevusi, kulusid ega tulusid riigile, kohalikule
omavalitsusele või ettevõtjatele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Kuna eelnõu ei puuduta teiste ministeeriumude haldusala, siis esitatakse see ainult arvamuse
avaldamiseks TTJA-le, aktsiaseltsile Eesti Raudtee, AS-ile Operail, AS-ile Eesti Liinirongid
ja Edelaraudtee aktsiaseltsile.
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
Kantsler
7
Lisa
Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi
koostalitluse kohta
EL-i õigusakti EL-i EL-i õigusakti normi sisuliseks Kommentaarid
norm õigusakti rakendamiseks kehtestatav
ülevõtmise siseriiklik õigusakt
kohustus
Artikkel 2 Jah
p3 § 5 lg 2
p9 §2
p 10 § 1 lg 2 p 17
p 12 § 1 lg 2 p 8
p 13 § 1 lg 2 p 2
p 16 § 1 lg 2 p 6
p 17 § 1 lg 2 p 3
p 19 § 1 lg 2 p 4
p 22 § 1 lg 2 p 11
p 23 § 1 lg 2 p 1
p 24 TNVS § 41 Toote nõuetele
p 26 § 1 lg 2 p 12 vastavuse
p 30 § 4 lg 1 tõendamis seadus
p 31 § 1 lg 2 p 5
p 33 mõistet kasutatakse artiklis 6, mida
ei pea üle võtma
p 34 § 1 lg 2 p 16
p 43 § 1 lg 2 p 7
Artikkel 7 Jah §3
Artikkel 8 Jah §9
Artikkel 9 Jah § 10
Artikkel 10 Jah § 11
Artikkel 13 Jah § 12
Artikkel 14 Jah §4
Artikkel 15 Jah §§ 13, 15, 16
Artikkel 18 lg 3 Jah § 18
Artikkel 45 Jah §7
Lisa II Jah §5
Lisa IV Jah §§ § 8, 13, 14, 15, 16, 17
8
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet
AS Eesti Liinirongid Meie 04.11.2020 nr 2-1/20-0398/6771
AS Eesti Raudtee
AS Operail
Edelaraudtee AS
Raudteesüsteemi koostalitluse tehniliste
kirjelduste kohaldamise kord
Edastame Teile arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Raudteesüsteemi
koostalitluse tehnilise kirjelduse kohaldamise kord“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: Eelnõu
Seletuskiri
Margus Tähepõld
625 6490
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158