dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Raudteesüsteemi koostalitluse tehniliste kirjelduste kohaldamise kord

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. november 2020
Viit
2-1/20-0398/6771
Registreeritud
4. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Raudtee, AS Operail, Edelaraudtee AS
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/20-0398
Vastutaja
Margus Tähepõld (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond)

Failid

  • 📎2-120-03986771 04.11.2020 Väljaminev kiri.asice931 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 23.10.2020 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehniliste kirjelduste kohaldamise kord, kasutusele võtmise tingimused, nende nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord ning oluliste nõuete loetelu1 Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 112 lõike 5 ja § 113 lõike 8 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Üldsätted (1) Määruses sätestatakse allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehniliste kirjelduste kohaldamise kord, kasutusele võtmise täpsemad tingimused, nende nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord ning oluliste nõuete loetelu. (2) Määruses reguleerimata vastavushindamise nõuete osas kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte. (3) Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) edasijõudnud arengujärgus projekt on projekt, mille kavandamine või elluviimine on sellises arengujärgus, et tehnilise kirjelduse muutmine võib ohustada selle projekti kavandatud elujõulisust; 2) erijuhtum on raudteesüsteemi osa, mille suhtes tuleb geograafiliste, topograafiliste, linnakeskkonnast tulenevate või olemasoleva raudteesüsteemi ühilduvust mõjutavate piirangute tõttu kohaldada ajutisi või alalisi koostalitluse tehniliste kirjelduste erisätteid; 3) hooldusega seotud asendamine on ennetava või plaanivälise hoolduse käigus osade asendamine samaväärse funktsiooni ja omadustega osadega; 4) kasutusele võtmine on kõik toimingud allsüsteem kasutusolukorda viimiseks; 5) kasutusolukord on süsteemide normaalne toimimine ja ettenähtavad halvenenud tingimused, kaasa arvatud kulumine, mis jäävad tehnilises toimikus ja hooldusraamatus kindlaksmääratud kasutusalade ja –tingimuste piiridesse; 6) olemasolev raudteesüsteem on raudteeinfrastruktuur, mis koosneb olemasoleva raudteevõrgustiku liinidest ja püsiseadmetest, koos sellel liikuva igat liiki veeremiüksustega sõltumata nende päritolust; 7) puudega või piiratud liikumisvõimega isik on isik, kellel on püsiv või ajutine füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimes erinevate takistustega raskendada sellel isikul täielikult ja tõhusalt teiste reisijatega võrdsetel alustel transpordivahendeid kasutada, või isik, kelle liikumisvõime on vanuse tõttu transpordi kasutamisel piiratud; 8) põhiparameeter on mis tahes regulatiivne, tehniline või kasutustingimus, mis on koostalitluse puhul kriitilise tähtsusega ja mida on asjakohases koostalitluse tehnilises kirjelduses kirjeldatud; 9) püsiseadmed on raudteeinfrastruktuuri, energiavarustuse ning raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemid; 10) taotleja on allsüsteemi tellija, tootja või tema volitatud esindaja; 11) tüüp on veeremiüksuse tüüp, millega määratakse veeremiüksuse konstruktsiooni põhiomadused vastavalt asjakohases vastavustõendamise moodulis kirjeldatud tüübi- või projektihindamistõendiga; 12) vastavushindamine on menetlus, mis tõendab, et täidetakse allsüsteemiga seotud asjakohaseid Euroopa Liidu õiguse nõudeid ja asjakohaseid riigisiseseid eeskirju, mille järel võib allsüsteemi kasutuselevõtmiseks loa anda; 13) vastuvõetavad viisid riigisiseste eeskirjade täitmiseks on Euroopa Liidu liikmesriikide (edaspidi liikmesriik) väljaantud mittesiduvad arvamused, milles kirjeldatakse võimalusi riigisiseste eeskirjade täitmise tagamiseks; 14) üleeuroopaline tehniline nõue on tehniline nõue, milleks võib olla ühine tehniline kirjeldus, nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243–374) VIII lisas, Euroopa tehniline tunnustus, nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artiklis 60, või Euroopa standard, nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12–33) artikli 2 lõike 1 punktis b. § 2. Olulised nõuded Olulised nõuded on määruse lisas kehtestatud nõuded, millele raudteesüsteemi osaks olevad allsüsteemid ja nende koostalitluse komponendid koos liidestega peavad vastama. § 3. Koostalitluse tehniline kirjeldus (1) Koostalitluse tehnilise kirjelduse nõuded on suunatud avalikule raudteeinfrastruktuurile ja sellel sõitvale raudteeveeremile juhul, kui koostalitluse tehnilises kirjelduses ei ole kehtestatud teisiti. (2) Koostalitluse tehnilise kirjelduse koostamise käigus selgitab Raudteeamet välja koostalitluse tehnilise kirjelduse põhiparameetrid ning koostab nende põhjal koostalitluse tehnilise kirjelduse kavandi. Koostalitluse tehnilise kirjelduse kehtestab Euroopa Komisjon rakendusaktiga. (3) Taotleja võib koostalitluse tehnilise kirjelduse jätta kohaldamata: 1) kavandatava või olemasoleva allsüsteemi või selle osa uuendamise, ümberehitamise või muu taolise asjaolu korral, kui see on vastava koostalitluse tehnilise kirjelduse jõustumise hetkeks edasijõudnud arengujärgus projekt või hõlmatud kehtiva lepinguga; 2) kui pärast õnnetuse või loodusõnnetuse toimumist raudteeinfrastruktuuri kiire taastamise huvides ei ole majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik täielikult või osaliselt koostalitluse tehnilisi kirjeldusi kohaldada, kuid sel juhul piiratakse koostalitluse tehniliste kirjelduste kohaldamata jätmist kindla ajavahemikuga enne raudteevõrgustiku taastamist; 3) olemasoleva allsüsteemi või selle osa uuendamise, laiendamise või ümberehitamise korral, kui asjakohase koostalitluse tehnilises kirjelduse kohaldamine ohustab projekti majanduslikku elujõulisust või raudteesüsteemi ühilduvust Eestis seoses laadimisgabariidi, rööpmelaiuse, rööbasteede vahelise kauguse või elektripingega; 4) kolmandast riigist saabuva või sinna suunduva veeremiüksuse korral, kui rööpmelaius erineb Euroopa Liidu peamisest rööpmelaiusest. (4) Lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud juhul esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjonile otsuse jätta kohaldamata üks või mitu koostalitluse tehnilist kirjeldust või nende osa. (5) Lõike 3 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud juhul peab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitama Euroopa Komisjonile vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2020/424, milles käsitletakse komisjonile teabe esitamist koostalitluse tehniliste kirjelduste kohaldamata jätmise kohta kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/797 (ELT L 84, 20.3.2020, lk 20–23), koostalitluse tehnilise kirjelduse või selle osade kohaldamata jätmise taotluse koos toimikuga, mis sisaldab taotluse põhjendust ning alternatiivseid tehnilisi nõudeid, mida on kavas koostalitluse tehnilise kirjelduse asemel kohaldada. Alternatiivseid tehnilisi nõudeid võib rakendama hakata enne Euroopa Komisjoni otsust. (6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab aasta jooksul pärast iga koostalitluse tehnilise kirjelduse jõustumist Euroopa Komisjonile nimekirja lõike 3 punktis 1 nimetatud arengujärgus projektidest. § 4. Riigisisesed eeskirjad (1) Riigisisesed eeskirjad on riigisiseste õigusaktide alusel kehtestatud tehnilised nõuded, mis sisaldavad muid raudteeohutuse või tehnilisi nõudeid kui Euroopa Liidu või rahvusvaheliste eeskirjadega on sätestatud. Riigisiseste eeskirjade kohaldamisel tuleb kindlustada, et nii allsüsteemi vastavus olulistele nõuetele kui ka allsüsteemide vastastikune koostoimimine on tagatud. (2) Riigisiseseid eeskirju võib kehtestada ainult ulatuses, mida kehtivad koostalitluse tehnilised kirjeldused ei reguleeri ja see takistab mõne olulise nõude täitmist või on see vajalik kehtestada kiireloomulise ennetava meetmena, eelkõige raudteega seotud õnnetusjuhtumi tõttu. (3) Tehnilise Järelevalve Amet koostab oluliste nõuete rakendamiseks iga allsüsteemi kohta kasutuses olevate riigisiseste eeskirjade nimekirja osas, kus puuduvad kehtivad koostalitluse tehnilise kirjelduse nõuded. Erandit kohaldatakse § 3 lõige 3 alusel või kui koostalitluse tehnilises kirjelduses on sätestatud vastav erand. (4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Euroopa Komisjonile ja Raudteeametile väljatöötatava riigisisese eeskirja täisteksti koos põhjendusega selle vajalikkuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138, 26.5.2016, lk 1—43), artiklis 27 osutatud infosüsteemi kaudu, kui: 1) võetakse vastu uued riigisisesed eeskirjad; 2) riigisiseseid eeskirju muudetakse; 3) koostalitluse tehnilist kirjeldust ei kohaldata vastavalt § 3 lõikele 3; 4) vähemalt osa riigisisestest eeskirjadest on muutunud üleliigseteks ja vajavad kehtetuks tunnistamist pärast uue koostalitluse tehnilise kirjelduse kehtestamist või olemasoleva muutmist. (5) Riigisisese eeskirja jõustumisel esitatakse selle kohta teade lõikes 4 nimetatud infosüsteemi kaudu. (6) Riigisiseste eeskirjade osas järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.05.2016, lk 44– 101) artiklis 14 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.05.2016, lk 102–149)artiklis 8 sätestatut. (7) Tehnilise Järelevalve Amet tagab, et Eestis kehtivad tehnilised eeskirjad on kättesaadavad kõigile raudteeinfrastruktuuriettevõtjatele, raudteeveoettevõtjatele ja teistele allsüsteemi kasutuselevõtmise taotlejatele ning vajadusel edastab isikutele täiendavaid selgitusi. § 5. Allsüsteemide jagunemine (1) Euroopa Liidu raudteesüsteem jaotatakse struktuuriliseks ja talituslikuks allsüsteemiks. (2) Veeremiüksus koosneb ühest või mitmest struktuurilisest ja talituslikust allsüsteemist. (3) Struktuurilise allsüsteemi hulka kuulub: 1) raudteeinfrastruktuur, mis hõlmab rööbasteed, pööranguid, raudteeülesõidukohti, raudteerajatisi, sildasid, tunneleid, raudtee ohutus- ja kaitseseadmeid ning raudteega seotud jaama rajatisi, milleks on jaama sissekäigud, ooteplatvormid, juurdepääsualad, teeninduspunktid, tualetid, infosüsteemid ja puudega ning piiratud liikumisvõimega isikute jaoks ette nähtud juurdepääsuvõimalused kõikidele eespool nimetatud jaama rajatistele; 2) raudtee energiavarustus, mis hõlmab elektrisüsteeme, sealhulgas kontaktõhuliine ning elektritarbimise mõõte- ja maksustamissüsteemide raudteeäärseid seadmeid; 3) raudteeäärne kontrolli ja signaalimise allsüsteem, mis hõlmab raudteeäärseid seadmeid, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ja raudteevõrgustikus liikuvate rongide kontrollimiseks ning juhtimiseks; 4) rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem, mis hõlmab rongisiseseid seadmeid, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ja raudteevõrgustikus liikuvate rongide kontrollimiseks ning juhtimiseks; 5) raudteeveerem, mis hõlmab rongi kõikide seadmete juhtimissüsteemi, vooluvõtuseadmeid, veojõu- ja energiamuundureid, rongisiseseid elektritarbimise mõõte- ja maksustamisseadmeid, pidurdussüsteemi, haakeseadmeid, veermikku, pöördvankrit, telgi, vedrustust, uksi, inimene/masin-liideseid, passiivseid või aktiivseid ohutusseadmeid ning reisijate ja rongi personali tervishoiu jaoks vajalikke vahendeid. (4) Talitlusliku allsüsteemi hulka kuulub: 1) hooldussüsteem, mis hõlmab hooldusprotseduure, hooldusega seotud asendamist, hooldusseadmeid, hooldustööde logistikakeskusi ja varusid, mis võimaldavad kohustuslike parandustööde ja erinevate hooldustööde tegemist, et tagada üleeuroopalise raudteesüsteemi koostalitlus ja nõutavad parameetrid; 2) telemaatilised rakendused, mis hõlmavad reisijateveo seadmeid, seadmeid reisijatele teabe edastamiseks enne reisi ja reisi jooksul, broneerimis- ja maksesüsteeme, seadmeid pagasiveo korraldamiseks ning rongide ja teiste transpordiliikide vahelise ühenduse haldamiseks ning kaubaveo seadmeid, infosüsteeme kauba ja rongide järelevalveks reaalajas, sorteerimis- ja jaotussüsteeme, broneerimis-, makse- ja arvesüsteeme, seadmeid teiste transpordiliikidega ühenduse korraldamiseks ja elektrooniliste saatedokumentide koostamiseks; 3) käitamine ja liikluskorraldus, mis hõlmab toiminguid ja seadmeid erinevate struktuuriliste allsüsteemide nagu rongikoosseisu ja vedurijuhtimise, liikluse planeerimise ja liikluskorralduse allsüsteemide järjepideva käitamise tagamiseks normaalsetel või halvenenud tingimustel, samuti töötajate kvalifikatsioone, mida võidakse nõuda mis tahes raudteeteenuse osutamisel. § 6. Allsüsteemi riskihindamine Enne allsüsteemi kasutusele võtmist tehtav ohutuse hindamine peab toimuma riskihindamise raames, võttes aluseks komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 402/2013 riskihindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 121, 3.5.2013, lk 8–25) kehtestatud nõuded. 2. peatükk Vastavushindamisasutus § 7. Vastavushindamisasutusena tegutsemine (1) Vastavushindamisasutusena tegutsevad teavitatud asutus ja määratud asutus. (2) Teavitatud asutus, kellest on teavitatud vastavalt toote nõuetele vastavuse seaduse § 34 lõikele 1, viib läbi vastavushindamist üle-euroopaliste koostalitluse tehniliste kirjelduste osas. (3) Määratud asutus viib läbi vastavushindamist riigisiseste eeskirjade osas. (4) Määratud asutusena võib tegutseda toote nõuetele vastavuse seaduse alusel selleks tegevusloa saanud vastavushindamisasutus või asutus, kellest on liikmesriik teavitanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/797 artikli 37 kohaselt. (5) Vastavushindamisasutusena tegutsemisele ja nendest teavitamisele kohalduvad lisaks toote nõuetele vastavuse seadusele ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artiklites 27–45 sätestatud nõuded. § 8. Vastavushindamisasutuse õigused ja kohustused (1) Lisaks toote nõuetele vastavuse seaduses sätestatule on vastavushindamisasutusel käesolevas paragrahvis sätestatud õigused ja kohustused. (2) Tootmise kontrollimise eest vastutaval vastavushindamisasutusel peab olema pidev juurdepääs kõigile allsüsteemi tootmisega seotud tööpaikadele, mida asutus peab oma ülesannete täitmisel vajalikuks kontrollida. Vastavushindamisasutus peab taotlejalt saama allsüsteemi vastavushindamiseks vajalikud dokumendid. (3) Allsüsteemi rakendamise kontrollimise eest vastutav vastavushindamisasutus teeb regulaarselt auditeid, et kinnitada vastavust asjakohasele koostalitluse tehnilisele kirjeldusele, ja esitab allsüsteemi rakendamise eest vastutavale isikule auditiaruande. (4) Vastavushindamisasutus võib allsüsteemi tootmisega seotud töökohti ja tootmistsehhe ette teatamata külastada, mille käigus võib ta teha täieliku või osalise auditi ning sel juhul esitab ta allsüsteemi rakendamise eest vastutavale isikule inspekteerimisaruande ja vajadusel auditiaruande. (5) Vastavushindamisasutusel on õigus kontrollida koostalitlusvõime komponendiga varustatud allsüsteemi, et hinnata koostalitlusvõime tehnilises kirjelduses nõutud ulatuses allsüsteemi kasutuskõlblikkust vastava allsüsteemiga seotud raudteekeskkonnas. (6) Vastavushindamisasutus peab oma veebilehel avaldama asjakohast teavet järgmiste dokumentide kohta: 1) esitatud vastavushindamise ja vastavushindamise vaheteatise taotlused; 2) koostalitlusvõime komponentide vastavuse ja kasutuskõlblikkuse hindamise taotlused; 3) väljastatud või tagasilükatud vastavushindamise vaheteatised; 4) väljastatud või tagasilükatud vastavussertifikaadid ja kasutuskõlblikkuse EÜ sertifikaadid. 3. peatükk Nõuded koostalitluse komponendile § 9. Koostalitluse komponendi turule laskmine Koostalitluse komponent lastakse turule ja võetakse kasutusele, kui see võimaldab koostalitluse saavutamist raudteesüsteemis, vastab olulistele nõuetele ja seda kasutatakse ettenähtud kasutusalal ning hooldatakse ja paigaldatakse nõuete kohaselt. § 10. Koostalitluse komponendi nõuetele vastavus (1) Koostalitluse komponent vastab olulistele nõuetele, kui see täidab asjakohases koostalitluse tehnilises kirjelduses või sellele vastavas üleeuroopalises tehnilises nõudes kehtestatud tingimusi. (2) EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsiooniga kinnitab tootja, et koostalitluse komponent on läbinud asjakohases koostalitluse tehnilises kirjelduses sätestatud menetlused vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamiseks. (3) Kui koostalitluse tehniline kirjelduses on ette nähtud, lisatakse EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsioonile: 1) vastavushindamisasutuse antud sertifikaat eraldi asetseva koostalitlusvõime komponendi vastavuse kohta koostalitluse tehnilisele kirjeldusele, millele komponent peab vastama; 2) vastavushindamisasutuse antud sertifikaat koostalitlusvõime komponendi kasutuskõlblikkuse kohta asjakohases raudteekeskkonnas seoses funktsionaalsete nõuetega. (4) Tootja või tema volitatud esindaja lisab EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsioonile kuupäeva ja allkirja. (5) Pärast asjakohase koostalitluse tehnilise kirjelduse jõustumist võib enne seda kasutusele võetud allsüsteemi varuosana mõeldud koostalitluse komponenti paigaldada allsüsteemile enne koostalitluse tehnilise kirjelduse jõustumist väljastatud dokumentatsiooni alusel. (6) Kui koostalitluse tehniline kirjeldus näeb ette üleminekuperioodi selliste toodete jaoks, mis on selle koostalitluse tehnilise kirjelduse jõustumisel juba turule lastud, siis tuleb asjakohaste koostalitluse komponentide kasutamisel järgida § 9 nõudeid. (7) Koostalitluse komponendi vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamise menetlus peab olema kooskõlas komisjoni otsusega 2010/713/EL, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid. § 11. Koostalitluse komponendi EÜ vastavus- ja kasutuskõlblikkuse deklaratsioon (1) Koostalitluse komponendi EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsiooni koostamiseks kohaldab tootja või tema volitatud esindaja asjakohases koostalitluse tehnilises kirjelduses sätestatut. (2) Kui asjaomane koostalitluse tehniline kirjeldus seda nõuab, hindab koostalitluse komponendi vastavust või kasutuskõlblikkust vastavushindamisasutus, kellele tootja või tema volitatud esindaja on esitanud taotluse. (3) Kui koostalitluse komponendile kohaldub lisaks mõni muu õigusakt, sätestatakse EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsioonis, et koostalitluse komponendid vastavad ka kõnealuste muude õigusaktide nõuetele. (4) Kui tootja ega tema volitatud esindaja ei ole täitnud lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustusi, kehtivad need kohustused mis tahes isiku suhtes, kes laseb koostalitluse komponendi turule. Samad kohustused kehtivad iga isiku suhtes, kes paneb kokku erineva päritoluga koostalitluse komponente või nende osi, või kes toodab koostalitluse komponente oma tarbeks. (5) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsioon on koostatud valesti, ei luba ta koostalitluse komponenti turule ja nõuab, et tootja või tema volitatud esindaja viiks deklaratsiooni või koostalitluse komponendi nõuetega vastavuse. (6) Koostalitluse komponentide EÜ vastavus- ja kasutuskõlblikkuse deklaratsioonide vormid ja deklaratsioonidele lisatavate dokumentide loetelu on kehtestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/250, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 kohast raudtee koostalitluse komponentide ja allsüsteemide EÜ deklaratsioonide ja sertifikaatide näidisvormi, lubatud veeremiüksuse tüübile vastavuse deklaratsiooni näidist ja allsüsteemi EÜ vastavustõendamise menetlust ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 201/2011 (ELT L 42, 13.2.2019, lk 9–24). 4. peatükk Nõuded allsüsteemile § 12. Allsüsteemi vastavus koostalitluse tehnilisele kirjeldusele ja riigisisestele eeskirjadele (1) Olulistele nõuetele vastavateks loetakse selliseid raudteesüsteemi moodustavaid struktuurilisi allsüsteeme, mis on hõlmatud kas EÜ vastavusdeklaratsiooni, riigisiseste eeskirjade alusel antud vastavusdeklaratsiooni või mõlemaga. (2) Riigisiseseid eeskirju oluliste nõuete täitmiseks ja vajadusel vastuvõetavaid viise riigisiseste eeskirjade täitmiseks kohaldatakse: 1) määruse § 4 lõikes 2 sätestatud juhul, sealhulgas juhul kui koostalitluse tehnilise kirjelduse avatud punktid ei hõlma teatavaid olulistele nõuetele vastavaid aspekte; 2) kui vastavalt määruse § 3 lõikele 4 on teatatud ühe või mitme koostalitluse tehnilise kirjelduse või nende osade kohaldamata jätmisest; 3) kui erijuhtumi tõttu tuleb kohaldada asjakohase koostalitluse tehnilise kirjeldusega hõlmamata tehnilisi eeskirju; 4) kui tegemist on riigisiseste eeskirjadega, mida kasutatakse olemasolevate raudteesüsteemide kirjeldamiseks eesmärgiga hinnata veeremiüksuse tehnilist ühilduvust asjaomase raudteevõrgustikuga; 5) kui tegemist on koostalitluse tehnilise kirjeldusega hõlmamata raudteevõrgustike ja veeremiüksustega; § 13. Allsüsteemi vastavushindamise põhimõtted (1) Allsüsteemi turule laskmiseks ja kasutusele võtmiseks vajaliku EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamiseks kaasab taotleja vastavushindamisasutuse, kes annab vastavussertifikaadi. (2) Asjaomase allsüsteemi EÜ vastavushindamise eest vastutava vastavushindamisasutuse ülesanne algab projekteerimisetapil ja hõlmab kogu tootmisperioodi kuni kinnitamiseni enne allsüsteemi turule laskmist või kasutuselevõttu. (3) Kooskõlas asjaomase koostalitluse tehnilise kirjeldusega hindab vastavushindamisasutus ka kõnealuse allsüsteemi liideste vastavust süsteemi suhtes, millesse see lisatakse. (4) Kui asjakohane koostalitluse tehniline kirjeldus lubab, võib vastavushindamisasutus anda vastavussertifikaate ühe või mitme allsüsteemi või nende allsüsteemide teatavate osade kohta. (5) Vastavushindamise käigus kontrollitakse allsüsteemi või allsüsteemi teatud osasid igas järgmises etapis: 1) üldine projekteerimine; 2) tootmine, mis hõlmab ehitamist, komponentide valmistamist, kokkupanemist ja üldist seadistamist; 3) lõplik katsetamine. (6) Vastavushindamise menetlusega seotud toimikud ja kirjavahetus peavad olema eesti keeles, kui taotleja tegevuskohaks on registreeritud Eesti, või Euroopa Liidu ametlikus keeles, mille taotleja on heaks kiitnud. § 14. Vastavussertifikaadi andmine (1) Vastavussertifikaadi andmisel vastavushindamisasutus kontrollib ja kinnitab, et allsüsteem vastab asjakohasele koostalitluse tehnilisele kirjeldusele ja kohalduvale riigisisesele eeskirjale, kuid see ei piira taotleja kohustusi täita muudest kohaldatavatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid. (2) Vastavushindamisasutus hindab allsüsteemi projekteerimist, tootmist ja lõplikku katsetamist ning koostab vastavussertifikaadi, milles viidatakse koostalitluse tehnilisele kirjeldusele või riigisisesele eeskirjale, millele vastavust on hinnatud. (3) Kui allsüsteemi vastavust kõigile asjakohastele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele ei ole hinnatud erandi, koostalitluse tehnilises kirjelduses sätestatud üleminekuaja või erijuhtumi, ümberehitamise või uuendamise puhul koostalitluse tehnilise kirjelduse osalise rakendamise korral, esitatakse vastavussertifikaadis täpsed viited nendele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele või nendele osadele, millele vastavust ei ole vastavushindamise käigus kontrollinud. (4) Kui on väljastatud vastavushindamise vaheteatis, võtab allsüsteemi vastavushindaja neid arvesse ning enne vastavussertifikaadi andmist kontrollib: 1) kas vastavushindamise vaheteatis hõlmab koostalitluse tehnilise kirjelduse asjakohaseid nõudeid; 2) kõiki vastavustõendamise vaheteatisega hõlmamata aspekte ja 3) allsüsteemi kui terviku lõplikku katsetamist. (5) Kui muudetakse vastavussertifikaadiga hõlmatud allsüsteemi, viib vastavushindamisasutus läbi üksnes need kontrollid ja katsetused, mis on muudatustega seotud ja nende puhul vajalikud. (6) Vastavushindamisasutus, kes osaleb allsüsteemi vastavushindamises, koostab § 17 kohased tehnilised dokumendid osas, mis hõlmavad tema tegevuse ulatust. (7) Veeremiüksust moodustavate allsüsteemidega seotud riigisiseste eeskirjade olemasolu korral jagab vastavushindamisasutus sertifikaadi kahte ossa, millest üks osa hõlmab viiteid nendele riigisisestele eeskirjadele, mis on rangelt seotud üksnes veeremiüksuse ja asjakohase raudteevõrgustiku vahelise tehnilise koostalitlusvõimega, ning teine osa hõlmab kõiki ülejäänud riigisiseseid eeskirju. § 15. Vastavushindamise vaheteatis (1) Taotleja taotlusel võib vastavushindamine hõlmata allsüsteemi teatud osasid või see võib piirduda vastavushindamise menetluse teatud etappidega. (2) Lõikes 1 nimetatud juhul võib vastavushindamise tulemused dokumenteerida vastavushindamisasutuse antud vastavushindamise vaheteatises, milles peab sisalduma viide koostalitluse tehnilisele kirjeldusele, millele vastavust on hinnatud. (3) Taotleja võib taotleda vastavushindamise vaheteatise kasutamist iga osa kohta, milleks ta on allsüsteemi jaganud. Iga osa kontrollitakse igas § 13 lõikes 5 nimetatud etapis. (4) Taotleja võib taotleda vastavushindamise vaheteatise kasutamist kogu allsüsteemi või tema poolt jagatud osa kohta ka ainult projekteerimisetapis, mis hõlmab ka tüübikatsetusi, ja tootmisetapi puhul. § 16. Allsüsteemi EÜ vastavusdeklaratsioon (1) Allsüsteemi EÜ vastavusdeklaratsiooniga kinnitab selle koostaja, et allsüsteem on läbinud asjakohase vastavushindamise menetluse ning vastab asjakohase Euroopa Liidu õigusakti nõuetele ja asjakohastele riigisisestele eeskirjadele. (2) EÜ vastavusdeklaratsioonile ja sellele lisatud dokumendid peab koostaja dateerima ja allkirjastama. (3) EÜ vastavusdeklaratsiooni juurde kuulub allsüsteemi kõiki parameetreid käsitlev § 17 kohane tehniline dokumentatsioon, mille koostamise eest vastutab taotleja. (4) Allsüsteemi sellise uuendamise või ümberehitamise korral, mis toob kaasa § 17 kohase tehnilise dokumentatsiooni muutmise ja mõjutab juba teostatud vastavushindamiste kehtivust, hindab taotleja vajadust uue EÜ vastavusdeklaratsiooni järele. (5) Taotleja peab säilitama EÜ vastavusdeklaratsiooniga kaasneva tehnilise dokumentatsiooni koopiad kogu allsüsteemi kasutusaja jooksul ja saatma need igale liikmesriigi asutusele, kes vastavat soovi avaldab. § 17. Tehniline dokumentatsioon Allsüsteemi tehniline dokumentatsioon peab sisaldama: 1) selle allsüsteemi projekteerimisega seotud tehnilised andmed, sealhulgas üldised ja detailsed ehitamisega kooskõlas olevad joonised, elektri- ja hüdraulikaskeemid, juhtimisahela skeemid, andmetöötlus- ja automaatikasüsteemide kirjelduse; 2) allsüsteemi liidetud koostalitluse komponentide nimekirja, mille tehnilised nõuded on raudteesüsteemi koostalitlusvõime saavutamise eesmärgil kehtestatud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes või Euroopa standarditega või riigisiseste eeskirjadega; 3) üleeuroopalistele nõuetele vastavate allsüsteemi liidetud koostalitluse komponentide EÜ vastavusdeklaratsioonide või EÜ kasutussobivuse deklaratsioonide koopiaid, millele vajadusel lisatakse katsetuste ja hindamiste protokollide koopiad; 4) olemasolu korral vastavushindamise vaheteatist koos selle juurde kuuluvate dokumentidega ja vastavushindamisasutuse poolt vaheteatisele tehtud kehtivuskontrolli tulemustega; 5) vastavushindamise eest vastutava vastavushindamisasutuse allkirjastatud vastavussertifikaati koos vastavate märkustega allsüsteemi vastavuse kohta koostalitluse tehniliste kirjelduste või riigisisestele eeskirjadele, ülevaatega allsüsteemile kehtivatest piirangutest ning vastavushindamise käigus tehtud inspekteerimis- ja auditeerimisaruannetega; 6) muud asjakohased EÜ vastavussertifikaadid; 7) hindamisasutuse aruanne riskihindamise ühiste ohutusmeetodite kohta, kui komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 402/2013 alusel on nõutav allsüsteemi ohutu integreerimise kontrollimine; 8) kõiki kasutustingimusi ja piiranguid; 9) juhendeid käitamise, remondi, pideva või korralise jälgimise, seadistamise ja hoolduse kohta. 5. peatükk Rakendussätted § 18. Juhendi koostamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab ja hoiab ajakohasena juhendi, kus kirjeldatakse, millised on nõuded allsüsteemi kasutuselevõtmisele, millised dokumendid tuleb esitada kasutuselevõtmise loa taotluse ning allsüsteemi uuendamise või ümberehitamise projekti juurde. Taotluse juhend, milles kirjeldatakse ja selgitatakse kasutuselevõtuloa suhtes kohaldatavaid nõudeid ja loetletakse nõutavad dokumendid, tehakse taotlejatele tasuta kättesaadavaks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb selle ülesande täitmiseks Raudteeametiga koostööd. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.05.2016, lk 44–101) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Lisa Olulised nõuded Majandus- ja kommunikatsiooniministri …..2020. a määrus nr …. „Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehniliste kirjelduste kohaldamise kord, kasutusele võtmise tingimused, nende nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord ning oluliste nõuete loetelu” lisa OLULISED NÕUDED 1. Üldised nõuded 1.1. Ohutus 1.1.1. Ohutuse seisukohast oluliste komponentide ja eriti rongi liikumisse kaasatud komponentide projekteerimine, ehitamine või kokkupanek, hooldus ja järelevalve peavad tagama ohutuse tasemel, mis vastab raudteevõrgustiku kohta kehtestatud eesmärkidele nii tavalises kui eriolukorras. 1.1.2. Ratta ja rööpa kokkupuutega seotud parameetrid peavad vastama stabiilsusnõuetele, et tagada ohutu liikumine maksimaalse lubatud kiirusega. Piduriseadmestiku parameetrid peavad tagama, et peatamine on võimalik antud pidurdusvahemaa piires maksimaalselt lubatud kiiruselt. 1.1.3. Kasutatavad komponendid peavad taluma mis tahes normaalseid või erandlikke pingeid nende kasutusaja jooksul. Juhuslikest tõrgetest põhjustatud ohutuse vähenemist tuleb piirata asjakohaste vahenditega. 1.1.4. Raudteeinfrastruktuuri rajatiste ja raudteeveeremi ehitus ning materjalide valik peavad piirama tulekahju puhkemist, tule levikut ning tule ja suitsu tagajärgi. 1.1.5. Kasutajate käsitsetavad seadmed peavad olema projekteeritud viisil, mis tagavad seadme ohutu kasutamise ega kahjusta kasutajate tervist ega ohutust, kui seadmeid kasutatakse eesmärgipäraselt, kuid juhistele mittevastavalt. 1.2. Töökindlus ja käideldavus Rongi liikumisega seotud püsi- ja liikuvate komponentide järelevalve ja hooldus peavad olema korraldatud, tehtud ja kindlaks määratud viisil, mis hoiab neid töös ettenähtud tingimustel. 1.3. Tervishoid 1.3.1. Materjale, mis võivad kasutusviisi tõttu tõenäoliselt kahjustada nende isikute tervist, kellel on materjalidele juurdepääs, ei tohi kasutada rongis ja raudteeinfrastruktuuris. 1.3.2. Eelnimetatud materjale tuleb valida, tarvitusele võtta ja kasutada nii, et kahjulike aurude ja gaaside eraldumine oleks piiratud, eriti tulekahju korral. 1.4. Keskkonnakaitse 1.4.1. Raudteesüsteemi rajamise ja käitamise mõjusid keskkonnale tuleb hinnata ja arvesse võtta süsteemi projekteerimise etapil kooskõlas kehtivate normidega. 1.4.2. Materjalid, mida kasutatakse rongides ja raudteeinfrastruktuuris, peavad ära hoidma keskkonnale kahjulike ja ohtlike aurude ja gaaside eraldumise, eriti tulekahju korral. 1.4.3. Raudteeveerem ja toitesüsteemid peavad olema projekteeritud ja toodetud viisil, mis tagab nende elektromagnetilise ühilduvuse asjakohaste seadmete ning elektrivõrguga, mille tööd need võivad häirida. 1.4.4. Raudteesüsteem peab olema projekteeritud ja seda tuleb käitada nii, et raudteesüsteem ei põhjustaks müra normtaseme ületamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32–77) artikli 3 punktis 3 määratletud raudteeinfrastruktuuri lähedal asuvates piirkondades ning veduri juhikabiinis. 1.4.5. Raudteesüsteemi käitamine tavapärase hoolduse korral ei tohi põhjustada maapinna vibratsiooni vastuvõetamatut tõusu raudteeinfrastruktuuri läheduses asuvatele piirkondadele ja elutegevusele. 1.5. Tehniline ühilduvus Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeinfrastruktuuri rajatiste tehnilised omadused peavad ühilduma omavahel ja raudteesüsteemis kasutatavate rongide tehniliste omadustega. Kui kõnealustest omadustest kinnipidamine osutub raudteevõrgustiku teatavates lõikudes keerukaks, võib rakendada ajutisi lahendusi, mis tagavad vastavuse tulevikus. 1.6. Juurdepääs 1.6.1. Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele peab olema tagatud juurdepääs raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi allsüsteemidele teiste isikutega võrdväärsetel alustel nii, et välditakse juurdepääsu piiravaid olukordi, kõrvaldatakse need piirangud või võetakse kasutusele muid asjakohaseid meetmeid. See nõue hõlmab avalikult juurdepääsetavate allsüsteemide asjakohaste osade konstrueerimist, ehitamist, uuendamist, ajakohastamist, hooldamist ja käitamist. 1.6.2. Käitamise ja reisijateveo telemaatiliste rakenduste allsüsteemiga peab olema tagatud vajalik funktsionaalsus, et lihtsustada juurdepääsu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute jaoks teiste isikutega võrdväärsetel alustel nii, et välditakse juurdepääsu piiravaid olukordi, kõrvaldatakse need piirangud või võetakse kasutusele muid asjakohaseid meetmeid. 2. Olulised nõuded, millele peavad vastama kõik allsüsteemid 2.1. Raudteeinfrastruktuuri allsüsteem 2.1.1. Ohutus Tuleb ära hoida kõrvaliste isikute juurdepääs seadmetele ja kasutusele võtta meetmed, mis vähendaksid raudteelt tulenevaid ja inimesi ähvardavaid ohtusid, eriti raudteeveeremi läbisõidul raudteejaamadest. Avalik raudteeinfrastruktuur peab olema projekteeritud ja ehitatud viisil, mis ei ohusta inimest (püsivus, valgustus, juurdepääs, evakueerimine, reisiplatvormid jne). Eriti tuleb ohutusmeetmetega arvestada väga pikkades tunnelites ja viaduktidel. 2.1.2. Juurdepääs Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel peab olema tagatud juurdepääs üldsusele juurdepääsetavatele raudteeinfrastruktuuri allsüsteemidele kooskõlas käesoleva lisa punktiga 1.6. 2.2. Energia allsüsteem 2.2.1. Ohutus Toitesüsteemide töö ei tohi kahjustada raudteeveeremi või inimeste ohutust. 2.2.2. Keskkonnakaitse Toitesüsteemide töötamine ei tohi häirida ümbruskonda rohkem, kui kehtivad piirmäärad lubavad. 2.2.3. Tehniline ühilduvus Toitesüsteemid peavad võimaldama raudteeveeremil saavutada kindlaksmääratud tööparameetreid ja elektrilise toitesüsteemi puhul ühilduma raudteeveeremile paigaldatud vooluvõtuseadmetega. 2.3. Raudteeäärse ja rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemid 2.3.1. Ohutus Kasutatavad kontrolli ja signaalimise allsüsteemid peavad oma ülesande kohaselt tagama raudteeveeremi ohutu liikumise. Kontrolli- ja signaalimise allsüsteemid peavad tagama ka raudteeveeremi ohutu liikumise halvenenud tingimustes juhul, kui raudteeveeremile on antud luba edasi sõita. 2.3.2. Tehniline ühilduvus Uus raudteeinfrastruktuur ja uus raudteeveerem, mis on projekteeritud pärast ühilduvate kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse jõustumist, tuleb kohandada kehtestatud nõuetele vastavaks. Vedurijuhi kabiini paigaldatud juhtimis- ja signaalimisseadmed peavad võimaldama normaalset töötamist kehtestatud tingimustel kogu marsruudil. 2.4. Raudteeveeremi allsüsteem 2.4.1. Ohutus Raudteeveerem peab olema projekteeritud nii, et raudteeveeremi kokkupõrkel või rööbastelt maha minekul oleks raudteeveeremis viibivad inimesed kaitstud. Elektrisüsteem ei tohi halvendada ohutust ega juhtimis- ja signaalimisseadmete toimimist. Pidurdussüsteem ja rakendatav surve peavad sobima rööbastega, konstruktsioonidega ja signaalimissüsteemiga. Tuleb võtta meetmed elektrilise pinge all olevatele komponentidele juurdepääsu takistamiseks, et inimesed ei satuks ohtu. Ohu korral peab reisijatel olema võimalik seadeldiste abil teatada ohust vedurijuhile ja rongipersonalile. Vagunite uksed peavad olema varustatud selliste avamis- ja sulgemissüsteemiga, mis tagavad reisijate turvalise liikumise. Tuleb tagada tähistatud avariiväljapääsude olemasolu. Tuleb kehtestada vajalikud reeglid, et võtta arvesse erilisi ohutustingimusi väga pikkades tunnelites. Piisava intensiivsuse ja kestusega avariivalgustussüsteem rongides on kohustuslik. Rongid peavad olema varustatud valjuhäälditega, mille kaudu rongi personalil on võimalik inimestega suhelda. Reisijatele tuleb kergesti mõistetaval viisil ja põhjalikult selgitada nende suhtes nii rongijaamades kui ka rongides kohaldatavaid eeskirju. 2.4.2. Töökindlus ja käideldavus Olulise tähtsusega seadmete, liikumis-, veo- ja pidurdusseadmete ning juhtimissüsteemi ehitus peab halvenenud olukorras võimaldama jätkata raudteeveeremi töötamist kasutusse jäänud seadmete varal ilma ohtlike tagajärgedeta. 2.4.3. Tehniline ühilduvus Elektriseadmestik peab ühilduma kontrolli- ja signaalimisseadmete tööga. Elektrilise veojõu korral peavad vooluvõtuseadmed võimaldama raudteeveeremil liikuda raudteeinfrastruktuuri toitesüsteemis. Raudteeveeremi tehnilised omadused peavad võimaldama raudteeveeremil sõita igal liinil, millel raudteeveerem peaks töötama, võttes arvesse vastavaid kliimatingimusi. 2.4.4. Juhtimisseadmed Raudteeveerem peab olema varustatud salvestusseadmega. Salvestusseadmega andmete kogumine ja andmete töötlemine peavad olema ühtlustatud. 2.4.5. Juurdepääs Raudteeveeremi allsüsteem, millele on avalik ligipääs, peab olema juurdepääsetav ka puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele vastaval käesoleva lisa punktile 1.6. 2.5. Hoolduse allsüsteem 2.5.1. Tervishoid ja ohutus Hoolduseks kasutatavad seadmed ja protsessid ei tohi kahjustada inimeste tervist ja ohutust ning peavad tagama allsüsteemi ohutu töötamise jätkumise. 2.5.2. Keskkonnakaitse Hoolduseks kasutatavad seadmed ja protsessid ei tohi ületada ümbritsevas keskkonnas lubatud saaste taset. 2.5.3. Tehniline ühilduvus Raudteeveeremi hoolduseks kasutatavad seadmed peavad võimaldama ohutuse, hügieeni ja heaoluga seotud protsesside teostamist kõikidel raudteeveeremitel, mille jaoks need on projekteeritud. 2.6. Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem 2.6.1. Ohutus Kasutuseeskirjade ning vedurijuhtide, rongi- ja juhtimiskeskuse personali kvalifikatsiooni kokkulangevus peab tagama ohutu töötamise, arvestades rahvusvaheliste ja siseriiklike teenuste erinevaid nõudeid. Hooldustööde protsess ja ajavahemik, hooldus- ja juhtimiskeskuse personali koolitus ja kvalifikatsioon ning asjaomaste raudtee-ettevõtjate poolt juhtimis- ja hoolduskeskustes sisse seatud kvaliteedi tagamise süsteem peavad tagama kõrgetasemelise ohutuse. 2.6.2. Töökindlus ja käideldavus Hooldustegevus ja selle ajakava, hoolduspersonali koolitus ja kvalifikatsioon ning hoolduskeskustes asjaomaste raudtee-ettevõtjate poolt sisse seatud kvaliteedi tagamise süsteem peavad tagama süsteemi töökindluse ja käideldavuse kõrge taseme. 2.6.3. Tehniline ühilduvus Võrgustiku käitamise nõuded, vedurijuhtide, rongi personali ja liikluskorraldajate kvalifikatsioon peab tagama raudteesüsteemi tõhusa käitamise, pidades silmas riigipiire ületavate ja siseriiklike teenuste erinevaid nõudeid. 2.6.4. Juurdepääs Käitamiseeskirjad peavad nägema ette vajalikud funktsioonid, et oleks tagatud juurdepääs puudega isikute ja piiratud liikumisvõimega isikute jaoks. 2.7. Telemaatiliste rakenduste allsüsteem reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks 2.7.1. Tehniline ühilduvus Olulised nõuded telemaatiliste seadmete kohta tagavad teeninduse minimaalse taseme reisijate- ja kaubaveoettevõtjate jaoks, eriti tehnilise ühilduvuse osas. Peab olema tagatud andmebaaside, tarkvara ja andmeside protokollide arendamine viisil, mis võimaldab maksimaalset andmevahetust erinevate taotlejate ja ettevõtjate vahel, välja arvatud ärisaladust puudutavad andmed. Samuti peab olema tagatud kasutajate lihtne juurdepääs vajalikule teabele. 2.7.2. Töökindlus ja käideldavus Andmebaaside, tarkvara ja andmeside protokollide kasutusviisid, juhtimine, ajakohastamine ja hooldus peavad tagama süsteemide tõhususe ja kvaliteetse teeninduse. 2.7.3. Tervishoid Süsteemide ja kasutajate vahelised liidesed peavad vastama ergonoomia ja tervisekaitse miinimumnõuetele. 2.7.4. Ohutus Ohutusega seotud teabe säilitamine või edastamine peab toimuma sobival tasemel terviklikult ja töökindlalt. 2.7.5. Juurdepääs Reisijateveo telemaatiliste seadmete allsüsteem peab ette nägema vajalikud funktsioonid, et oleks tagatud juurdepääs puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute jaoks. 23.10.2020 Majandus- ja taristuministri määruse „Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehniliste kirjelduste kohaldamise kord, kasutusele võtmise tingimused ning nende nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord ning oluliste nõuete loetelu“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse määrus „Raudteesüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse kohaldamise kord“, mis asendab hetkel kehtivat majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.12.2012 määrust nr 77 „Tava- ja kiirraudteesüsteemi tehniliste kirjelduste kohaldamise kord“, kuna see muutub raudteeseaduse uue tervikteksti jõustumisel 30.10.2020. a. kehtetuks. Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõu maht vähenenud, kuna allsüsteemi kasutusele võtmise loa andmise regulatsioon, mis olid seni määruses, on viidud raudteeseadusesse. Määrusega ei lisata uusi nõudeid. Eelnõuga sätestatakse allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehniliste kirjelduste kohaldamise kord, kasutusele võtmise täpsemad tingimused, nende nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord, oluliste nõuete loetelu. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44—101) erinevad sätted. 1.2. Määruse ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunik Margus Tähepõld (e-post: [email protected], tel: 625 6490) koostöös raudteetalituse juhataja Indrek Laineveeriga (e-post: [email protected], tel: 639 7636). Eelnõu juriidilise analüüsi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (e-post: [email protected], tel: 6256360). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksateistkümnest paragrahvist ja lisast. Paragrahv 1 sätestab määruse üldsätted. Lõike 1 kohaselt sätestatakse määruses koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTK) kohaldamise kord, mis sisaldab allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehniliste kirjelduste kohaldamise korda, kasutusele võtmise täpsemaid tingimusi, oluliste nõuete loetelu ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korda. Lõikega 2 määratletakse 17 terminit, mis tulenevad direktiivi 2016/797 mõistete artikli 2 erinevatest punktidest. Paragrahvi 2 kohaselt peavad raudteesüsteem üldiselt ja kitsamalt allsüsteem ning koostalitluse komponent vastama määruse lisas loetletud olulistele nõuetele. Olulistele nõuetele peab vastama iga allsüsteem ja komponent ehk toode, mida Euroopa Liidus (EL) kasutusele võetakse. Need nõuded on kohustuslikud ja ELi turule saab viia ainult 1 neile vastavaid tooteid. Käesoleva määruse lisas kehtestatud olulised nõuded on ainuomased raudteesektorile ja peavad kaasa aitama raudteesüsteemi koostoimimisvõime saavutamisele. Struktuurse allsüsteemi kasutuselevõtmise eelduseks on olulistele nõuetele vastavus, kuid käesolevatele raudteesektori olulistele nõuetele vastavus ei välista muude ELi nõuete kohaldamist (nt madalpinge direktiivist tulenevad nõuded). Oluliste nõuete mõiste tuleneb direktiivi 2016/797 artikli 2 punktist 9. Määruse lisas kirjeldatud oluliste nõuete loetelu tuleneb direktiivi 2016/797 lisast III. Paragrahv 3 kirjeldab KTKde olemust ning sätestab nende kohaldamisala. KTK on Euroopa komisjoni poolt vastu võetud tehnilised nõuded, mis peavad tagama allsüsteemide vastastikuse koostoimimise. Lõike 1 kohaselt kehtib KTK reeglina eelkõige avalikule raudteele, kui KTKs endas pole kehtestatud teisiti. KTKde puhul eeldatakse, et need arvestavad täielikult oluliste nõuetega (määruse lisa), mistõttu KTKdele vastava allsüsteemi või koostalitluse komponendi puhul eraldi olulistele nõuetele vastavust ei kontrollita. Kui allsüsteem vastab näiteks osaliselt KTK nõuetele, siis allsüsteemi vastavust olulistele nõuetele tuleb kontrollida ja kinnitada vastavushindamisasutuse poolt ainult allsüsteemi KTKle mittevastavas osas. KTK koondab endasse harmoniseeritud standardid ja liikmesriikide ühtlustatud tehnilised nõuded. Seega tegemist ei ole täiesti uute tehniliste nõuete kogumikuga, vaid sinna koondatakse olemasolevad tehnilised nõuded eesmärgiga muuta need järkjärgult ühtlasemaks (arvestades muidugi rööpalaiusest tulenevaid erisusi). KTK koostatakse Euroopa Liidu Raudteeameti (edaspidi Raudteeamet) poolt juhitavates ekspertgruppides, kus Eesti esindajaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) ametnikud, ja kehtestatakse Euroopa Komisjoni poolt pärast eelnõu kooskõlastamist liikmesriikidega. Lõige 3 reguleerib KTKde osas erandite rakendamist konkreetsel juhul ja see tuleneb direktiivi 2016/797 artikli 7 lõikest 1. KTKde rakendamisega on seotud kaks liiki erandeid: ühed erandid on lisatud KTK teksti selle koostamise ajal ja teised erandid kehtestatakse pärast KTK jõustumist käesolevas lõikes esitatud olukordades. Kui KTK-s sisalduv erand kehtib kõikidele liikmesriigis kasutatavatele asjakohastele allsüsteemi tüüpidele, siis pärast KTK jõustumist tehtav erand kehtib ainult konkreetsele allsüsteemi projektile, millele erandi rakendamiseks tehtud otsus tuleb vastavalt lõikele 4, millega võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 7 lõige 3, edastada Euroopa Komisjonile või vastavalt lõikele 5 esitada taotlus erandi kohaldamata jätmiseks. Nende erandite puhul on tegemist piiratud kehtivuse ulatusega ehk erinevalt liikmesriigi tasandil olevast esimesest erandist on teine erand piiritletud veel täpsemalt kindla projekti tasandini. Kindlale projektile saab reeglina erandit taotleda juhul, kui KTK jõustumise ajaks on projekt jõudnud nii kaugele, et selle ümbertegemine ei ole majanduslikult põhjendatud, kehtestatakse KTK-s sedavõrd uued nõuded, mida ei ole mõistlik selle projekti raames täita, õnnetuse või looduskatastroofi tõttu vajab raudtee kiiremat taastamist või on tegemist põhiliselt rahvusvahelises raudteeveos kasutatava ja näiteks 1520 mm rööpavahega raudteed omavates kolmandates riikides sõitva raudteeveeremiga. Lõikega 5 võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 7 lõige 4, mille kohaselt tuleb erandi rakendamiseks esitada taotlus vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2020/424. Sisuliselt tuleb esitada Euroopa Komisjonile põhjalik ülevaade projektist, millele erandit taotletakse: projekti sisu, tehnilised nõuded, erandi taotlemise põhjendus, seda toetavad asjaolud ja millised on alternatiivsed tehnilised nõuded, mida on KTK asemel kavas kohaldada. Euroopa Komisjon kontrollib esitatud dokumentide õigsust ja lõike 3 punktides 1, 3 ja 4 erandite korral võib liikmesriik kohaldada taotluses esitatud alternatiivseid (tehnilisi) 2 nõudeid viivitamatult (direktiivi 2016/797 art 7 lg 6). Komisjon teeb otsuse KTK või selle osa kohaldamata jätmise osas 4 kuu jooksul taotluse ja kõigi nõutud dokumentide saamisest ja kui selle aja jooksul otsust tehtud ei ole, loetakse taotlus vastavalt direktiivi 2016/797 artikli 7 lõikele 7 heakskiidetuks. Lõike 6 kohaselt esitab Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium aasta jooksul peale iga KTK jõustumist nimekirja arengujärgus olevatest projektidest, mida asjaomane KTK puudutab. Lõikega võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 7 lõige 2. Paragrahviga 4 sätestatakse mis on riigisisesed eeskirjad, millisel juhul neid võib kehtestada ja millal tuleb nendest teavitada Euroopa Komisjoni ja Raudteeametit. Lõikes 1 sisalduv riigisiseste eeskirjade mõiste tuleneb direktiivi 2016/797 artikli 2 punktist 30 ja need on tehnilised nõuded, mis sisaldavad muid nõudeid, kui EL või rahvusvaheliste normidega on kehtestatud. Lõikega 2 võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 14 lõige 4, mis sätestab, et riigisiseseid nõudeid on lubatud kehtestada juhul, kui KTK ei vasta olulistele nõuetele või kui see on vajalik kehtestada kiireloomulise ennetava meetmena eelkõige raudteel aset leidnud õnnetusjuhtumi tõttu. Eestis on täiendavad riigisisesed eeskirjad kehtestatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga, milles sisalduvaid nõudeid on järjest vähendatud tulenevalt KTK-de kehtestamisest, mis katavad seal olevaid nõudeid ehk suund on riigisiseste nõuete vähendamisele, mitte uute kehtestamisele. Lõike 3 kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni ja Raudteeametit teavitada, kui võetakse vastu uusi riigisiseseid eeskirju, neid muudetakse, jäetakse kohaldamata või tunnistatakse nõue kehtetuks pärast asjakohase KTK jõustumist või olemasoleva muutmist. Lõikega võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 14 lõiked 1, 2 ja 5. Paragrahviga 5 võetakse üle direktiivi 2016/797 lisa II, milles sätestatakse, kuidas allsüsteemid jagunevad ja tegemist on ka seni kehtiva määruse § 5 taasesitamisega. Raudteesüsteemis jaotatakse allsüsteemid kahte rühma: struktuurilised ja talituslikud. Struktuurilisteks allsüsteemideks on raudteeinfrastruktuur, raudtee energiavarustus, raudteeäärne ja rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem ning raudteeveerem. Raudteeveeremi allsüsteemis inimene/masin liideste all mõeldakse vedurijuhti, rongi personali ja reisijad ning juurdepääsuvõimalusi puudega isikutele ja piiratud liikumisvõimega isikutele. Talitluslike allsüsteemide alla kuuluvad hooldussüsteem, telemaatilised rakendused ning käitamine ja liikluskorraldus. Paragrahviga 6 sätestatakse, et enne allsüsteemi kasutusele võtmist tuleb hinnata selle ohutust ehk kuidas see mõjutab raudteesüsteemi ja seda tehakse riskihindamise raames. Riskihindamise täpsemad nõuded on sätestatud komisjoni rakendusmääruses nr 402/2013 riskihindamise ühise ohutusmeetodi kohta. Paragrahviga 7 sätestatakse vastavushindamisasutusena tegutsemine. Lõike 1 kohaselt tegutsevad vastavushindamisasutusena teavitatud asutus ja määratud asutus. Lõige 2 sätestab, et teavitatud asutus viib läbi vastavushindamist üle-euroopaliste nõuete osas ning lõike 3 kohaselt määratud asutus riigisiseste nõuete osas. Selline erinev määratlus 3 tuleneb direktiivist 2016/797. Määratud asutusena võib tegutseda toote nõuetele vastavuse seaduse alusel tegevusloa saanud vastavushindamisasutus või mõne muu liikmesriigi teavitatud asutus. Vastavushindamisasutust puudutav täpsem siseriiklik regulatsioon on sätestatud toote nõuetele vastavuse seaduses, millele lisaks seal sätestamata osas tuleb rakendada direktiivi 2016/797 artiklites 27–45 sätestatut. Paragrahviga 8 sätestatakse vastavushindamisasutuse õigused ja kohustused, mis tulenevad direktiivi 2016/797 lisast IV ja mis taasesitab seni kehtiva määruse § 111. Suures osas on vastavushindamisasutuse õigused ja kohustused sätestatud direktiivis 2016/797, KTKdes ja standardis, mida asutus peab järgima. Käesoleval juhul on peetud vajalikuks täiendavad õigused ja kohustused sätestada õigusakti tasemel, et need oleks üheselt arusaadavad ja kohaldatavad. Peamine õigus, mis vastavushindamisasutusel peab olema, on õigus saada juurdepääs tootmisele ja seda igal ajal, et tal oleks võimalik kontrollida protsesside vastavust nõuetele (lisa IV p 2.5.1.). Täiendavalt on sätestatud asutuse kohustus teha regulaarselt auditeid, et kontrollida allsüsteemi vastavust KTK nõuetele (lisa IV p 2.5.2.). Kui asutus teeb auditi, peab ta auditiaruande esitama ka allsüsteemi rakendamise eest vastutavale isikule, et vastutav isik saaks veenduda allsüsteemi nõuetele vastavuses. Asutus võib tööpaiku ja tootmistsehhe külastada ka ette teatamata (lisa IV p 2.5.3.). Ka on asutusel õigus kontrollida koostalitlusvõime komponendiga varustatud allsüsteemi, et hinnata koostalitlusvõime tehnilises kirjelduses nõutud ulatuses allsüsteemi kasutuskõlblikkust vastava allsüsteemiga seotud raudteekeskkonnas (lisa IV p 2.5.4.) Lõike 6 kohaselt peab asutus avaldama asjakohast teavet talle esitatud taotluste ja väljastatud sertifikaatide kohta. Ei ole sätestatud, kus ja kui tihedalt seda teavet avaldada, see on jäetud asutuse enda määrata. Üldjuhul avaldavad asutused vastavat teavet oma veebilehel ja ajakohastavad seda jooksvalt. Lõige tuleneb direktiivi IV lisa punktist 2.7. Paragrahviga 9 sätestatakse, et koostalitluse komponendi võib turule lasta ja kasutusele võtta, kui see võimaldab koostalitluse saavutamist raudteesüsteemis, vastab olulistele nõuetele ja seda kasutatakse ettenähtud kasutusalal ning hooldatakse ja paigaldatakse nõuete kohaselt. Säte tuleneb direktiivi 2016/797 artikli 8 lõikest 1. Paragrahviga 10 sätestatakse, milline koostalitluse komponent vastab nõuetele ja kuidas seda kinnitatakse. Paragrahviga võetakse üle direktiivi 2016/797 artikkel 9. Koostalitluse komponent loetakse olulistele nõuetele vastavaks, kui see täidab asjakohases KTK-s või sellele vastavas üleeuroopalises tehnilises nõudes sätestatud tingimusi ning seda kinnitab tootja EÜ vastavusdeklaratsiooni või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooniga. Kuigi üldjuhul sertifikaate ei lisata deklaratsioonide juurde, siis võib KTK selle ette näha. Allsüsteemi, mis on kasutusele võetud enne sellele rakenduva KTK jõustumist, võib varuosana mõeldud koostalitluse komponendi kasutusele võtta selle kohta varasemalt antud dokumentatsiooni kohaselt ehk ilma vastavus või kasutuskõlblikkusdeklaratsioonita. KTKs võidakse ette näha ka üleminekuperioodi KTK jõustumise hetkel juba turule lastud toodete jaoks ja sel juhul peavad komponendid eelkõige vastama olulistele nõuetele ning neid tuleb kasutada ettenähtud kasutusalal korrektselt paigaldades ja hooldades. Täpsemad nõuded nõuetele vastavuse hindamise menetlusele on antud komisjoni otsuses 2010/713/EL. Paragrahviga 11 sätestatakse nõuded koostalitluse komponendi vastavus- ja kasutuskõlblikkuse deklaratsiooni andmisele. 4 Paragrahviga võetakse üle direktiivi 2016/797 artikkel 10. EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsiooni koostamiseks järgib tootja asjakohases KTKs sätestatut ja ettenähtud juhul kaasab vastavushindamisasutuse. Kui koostalitluse komponendile tulenevad nõuded lisaks mõnest teisest õigusaktist, siis peab deklaratsioon ka seda katma. Kui tootja ega tema volitatud esindaja ei ole deklaratsiooni koostamisel järginud asjakohase KTK nõudeid või ei ole kajastanud asjakohasel juhul ka muude õigusaktide nõuetele vastavust, lasub see kohustus isikul, kes koostalitluse komponendi turule laseb või kes erinevaid komponente kokku paneb. Kui järelevalveasutus ehk TTJA leiab, et deklaratsioon on koostatud valesti, ei luba ta sellise deklaratsiooniga kaetud toodet turule ja nõuab, et tootja viiks deklaratsiooni nõuetega vastavusse või kui komponent ei vasta deklaratsioonis esitatule, siis viiks komponendi vastavusse deklaratsioonis esitatuga. EÜ vastavus- ja kasutuskõlblikkuse deklaratsioonide vormid ja neile lisatavate dokumentide loetelu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses 2019/250. Paragrahviga 12 sätestatakse allsüsteemi vastavus KTK ja riigisiseste eeskirjade nõuetele. Paragrahviga võetakse üle direktiivi 2016/797 artikkel 13. Olulistele nõuetele vastavaks loetakse selline allsüsteem, mis on hõlmatud kas EÜ vastavusdeklaratsiooni, riigisiseste nõuete alusel antud vastavusdeklaratsiooni või mõlemaga. Lõige 2 sätestab juhud, millal kohaldatakse riigisiseseid nõudeid ja vajadusel riigisiseste eeskirjade täitmise vastuvõetavaid viise. Üldiselt on enamus nõudeid kaetud KTKdega, ja riigisiseseid nõudeid kohaldatakse erandjuhtudel, kui KTK ei hõlma kõiki olulisi aspekte, kui KTKd või selle osa ei kohaldata jne. Paragrahvis 13 kirjeldatakse allsüsteemi vastavushindamise põhimõtteid, mis tulenevad direktiivi 2016/797 artikli 15 ja lisa IV erinevatest sätetest. Allsüsteemi turule laskmiseks ja kasutusele võtmiseks vajaliku vastavusdeklaratsiooni koostamiseks peab kaasama vastavushindamisasutuse, kes annab lõpptulemusena allsüsteemi kohta vastavussertifikaadi. Allsüsteemi vastavushindamist teostatakse 3 etapis, milleks on projekteerimine, tootmine ja lõplik katsetamine. Kui taotleja on Eestis tegutsev isik, siis peab vastavushindamisega seotud dokumentatsioon olema eesti keeles või mõnes muus ELi ametlikus keeles, mille taotleja ise on heaks kiitnud. Paragrahviga 14 sätestatakse vastavussertifikaadi andmise regulatsioon, mis tuleneb direktiivi 2016/797 lisast IV. Vastavussertifikaadi andmisel vastavushindamisasutus kontrollib, kas allsüsteem vastab KTK nõuetele või ka riigisisestele eeskirjadele, kui sellised allsüsteemi kohta kehtivad. Vastavushindamise käigus hinnatakse allsüsteemi projekteerimist, tootmist ja lõplikku katsetamist. Kui teatud põhjustele ei ole allsüsteemi vastavust kõigile KTK nõuetele hinnatud, tuleb see vastavussertifikaadis täpselt kajastada, et allsüsteemi rakendaja saaks täieliku ülevaate, millised KTK-d on rakendatud ja millised mitte. Kui allsüsteemi kohta on antud vastavushindamise vaheteatis, kontrollib vastavushindamisasutus, et vaheteatis hõlmab kõiki KTK asjakohaseid nõudeid, kontrollib kõiki vaheteatisega hõlmamata aspekte ja kontrollib allsüsteemi kui terviku katsetamist. Kui vastavussertifikaadiga kaetud allsüsteemi muudetakse, viiakse läbi ainult need kontrollid ja katsetused, mis on muudatustega seotud ja vajalikud. Vastavushindamisasutus koostab ka tehnilise dokumentatsiooni ulatuses, mis puudutab tema tegevust ehk tema roll on eelnõu § 17 punktides 3–5 nimetud dokumentide esitamine. Veeremiüksust moodustavate allsüsteemidega seotud riigisiseste eeskirjade olemasolu korral jagab vastavushindamisasutus sertifikaadi kahte ossa, millest üks osa hõlmab viiteid nendele riigisisestele eeskirjadele, mis on rangelt seotud üksnes veeremiüksuse 5 ja asjakohase raudteevõrgustiku vahelise tehnilise koostalitlusvõimega, ning teine osa hõlmab kõiki ülejäänud riigisiseseid eeskirju. Paragrahv 15 sätestab vastavushindamise vaheteatise andmise ja sellega võetakse üle direktiivi 2016/797 artikkel 15 lõige 6 ning lisa IV punktid 2.2.1., 2.2.2. ja 2.2.3.. Taotleja võib soovida, et vastavushindamine hõlmaks allsüsteemi teatud osasid või lasta teha seda teatud etappides. Sellisel juhul väljastab vastavushindamisasutus vaheteatise. Vaheteatise koostamist võib taotleja kasutada iga osa kohta, milleks ta allsüsteemi on jaganud ning seda kontrollitakse kolmes vastavushindamise etapis. Vajadusel võib vaheteatist nõuda ka ainult projekteerimisetapis, mis hõlmab ka tüübikatsetusi, ning tootmisetapis. Paragrahviga 16 sätestatakse allsüsteemi EÜ vastavusdeklaratsiooni regulatsioon, millega võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 15 lõiked 2, 4 ja 5 ning lisa IV punkt 2.6. Vastavusdeklaratsiooni koostamisega kinnitatakse, et allsüsteem on läbinud vajaliku vastavushindamise ning vastab kõigile sellele kehtivatele nõuetele (nii EL kui riigisisesed nõuded). Vastavusdeklaratsioon ja sellele lisatud dokumendid tuleb dateerida ja allkirjastada ning lisada tehniline dokumentatsioon. Kui allsüsteemi uuendamine või ümberehitamine toob kaasa tehnilise dokumentatsiooni muutmise vajaduse ning mõjutab juba tehtud vastavushindamise kehtivust, peab taotleja hindama, kas see toob ka vajaduse uue vastavusdeklaratsiooni koostamise järele. Vastavushindamisega seotud tehnilist dokumentatsiooni tuleb säilitada kogu allsüsteemi kasutusaja jooksul ja esitama need igale liikmesriigi ametiasutusele, kes selleks soovi avaldab. Üldjuhul nõuavad sellist dokumentatsiooni järelevalve käigus riiklikud ohutusasutused või Raudteeamet. Paragrahviga 17 sätestatakse, mida peab sisaldama EU vastavusdeklaratsioonile lisatud tehniline dokumentatsioon. Paragrahviga võetakse üle direktiivi 2016/797 lisa IV punkt 2.4. Paragrahviga 18 sätestatakse, et TTJA koostab ja hoiab ajakohasena juhendi, mis tehakse tasuta kättesaadavaks ja kus kirjeldatakse, millised nõuded on allsüsteemi kasutuselevõtmisele, millised dokumendid tuleb esitada kasutuselevõtmise loa taotluse ning allsüsteemi uuendamise või ümberehitamise projekti juurde. TTJA teeb selle ülesande täitmiseks Raudteeametiga koostööd. Analoogne juhenddokument on ka praegu TTJA poolt koostatud ja veebis kättesaadav. Antud sättega võetakse üle direktiivi 2016/797 artikli 18 lõige 3. Määruse lisaga kehtestatakse oluliste nõuete loetelu, millele raudteesüsteem, allsüsteemid ja koostalitluse komponendid peavad vastama. Lisa esimeses punktis on välja toodud üldised nõuded valdkondade kaupa (ohutus, tervishoid, keskkonnakaitse jne), mis kehtivad kõikidele allsüsteemidele ning teises punktis on toodud allsüsteemide kaupa välja olulised nõuded, mis kehtivad ainult konkreetsele allsüsteemile. Lisaga võetakse üle direktiivi 2016/797 lisa III. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 erinevad sätted, mida ei ole raudteeseadusega üle võetud. Nimetatud direktiivi määrusega ülevõetavate sätete vastavustabel on käesoleva seletuskirja lisas. 6 4. Määruse mõjud Kavandatavad muudatused Eelnõu on algatatud vajadusest üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 erinevad sätted, mis puudutavad eelkõige allsüsteemi ja koostalitluse komponendi nõuetele vastavust. Kuigi Eestis ühtegi raudteevaldkonna vastavushindamisasutust hetkel ei tegutse, tuleb direktiivi vastavad sätted üle võtta. Välistada ei saa, et tulevikus selline asutus tekiks. Ettevõtja, kes vajab vastavushindamisasutuse teenust, võib selle tellida mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi asutuselt. Kuna määrusega ei kehtestata uusi nõudeid, puuduvad määrusel olulised mõjud. Sihtrühm Eelnõu sihtrühmaks on raudteevaldkonna vastavushindamisasutused (teavitatud ja määratud asutused) ja allsüsteemide või allsüsteemi osade tootjad. Eestis ei tegutse ühtegi raudteevaldkonna vastavushindamisasutust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tegevusi, kulusid ega tulusid riigile, kohalikule omavalitsusele või ettevõtjatele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Kuna eelnõu ei puuduta teiste ministeeriumude haldusala, siis esitatakse see ainult arvamuse avaldamiseks TTJA-le, aktsiaseltsile Eesti Raudtee, AS-ile Operail, AS-ile Eesti Liinirongid ja Edelaraudtee aktsiaseltsile. Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ando Leppiman Kantsler 7 Lisa Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta EL-i õigusakti EL-i EL-i õigusakti normi sisuliseks Kommentaarid norm õigusakti rakendamiseks kehtestatav ülevõtmise siseriiklik õigusakt kohustus Artikkel 2 Jah p3 § 5 lg 2 p9 §2 p 10 § 1 lg 2 p 17 p 12 § 1 lg 2 p 8 p 13 § 1 lg 2 p 2 p 16 § 1 lg 2 p 6 p 17 § 1 lg 2 p 3 p 19 § 1 lg 2 p 4 p 22 § 1 lg 2 p 11 p 23 § 1 lg 2 p 1 p 24 TNVS § 41 Toote nõuetele p 26 § 1 lg 2 p 12 vastavuse p 30 § 4 lg 1 tõendamis seadus p 31 § 1 lg 2 p 5 p 33 mõistet kasutatakse artiklis 6, mida ei pea üle võtma p 34 § 1 lg 2 p 16 p 43 § 1 lg 2 p 7 Artikkel 7 Jah §3 Artikkel 8 Jah §9 Artikkel 9 Jah § 10 Artikkel 10 Jah § 11 Artikkel 13 Jah § 12 Artikkel 14 Jah §4 Artikkel 15 Jah §§ 13, 15, 16 Artikkel 18 lg 3 Jah § 18 Artikkel 45 Jah §7 Lisa II Jah §5 Lisa IV Jah §§ § 8, 13, 14, 15, 16, 17 8 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet AS Eesti Liinirongid Meie 04.11.2020 nr 2-1/20-0398/6771 AS Eesti Raudtee AS Operail Edelaraudtee AS Raudteesüsteemi koostalitluse tehniliste kirjelduste kohaldamise kord Edastame Teile arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Raudteesüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse kohaldamise kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Margus Tähepõld 625 6490 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel