Saatja: Evelin Kuuse </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=dbc406bad672477f9006a8fe9e11c57f-Evelin Kuuse>
Saaja: Meelis Meigas, Andres Kuningas, Silver Tammik, Viljar Lubi, Sirli Heinsoo, Henrik Kutberg, Sille Kraam, Külli Kraner, Birgitta Ots, 'Mati Kaalep'
Teema: EL digirahanduse strateegia pakett - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaarid
Tere!
Saadan meie kommentaarid EL digirahanduse strateegia paketi osas. Üldiselt läheb digirahanduse ettepanek kokku ka sellega, millega Eesti Pank täna tegeleb ning strateegias välja toodud ideed tunduvad toetavad ka meie tugevamate fintech startupide tegevuste osas (Veriff, Salv jne).
Digirahanduse strateegia dokumendis punktis 4.3 välja toodud andmepõhise innovatsiooni edendamine rahanduses ühise finantsandmeruumi loomise kaudu. Lisaks on välja toodud järgmist: „Kogu korraldatud finantsteabele reaalajas digitaalse juurdepääsu hõlbustamine 2024. aastaks tuleks ELi finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide kohaselt avaldatav teave avalikustada standardses ja masinloetavas vormingus. Kapitaliturgude liidu tegevuskava raames arendab komisjon ELi taristut, et hõlbustada juurdepääsu kogu kapitaliturgudega seotud avalikule teabele.“ Ning lk 13 on välja toodud, et „uuenduslike IT-vahendite edendamine aruandluse ja järelevalve hõlbustamiseks kavatseb EL luua 2024. aastaks vajalikud tingimused, mis võimaldavad kasutada uuenduslikke tehnoloogiad, sealhulgas regulatiiv- ja järelevalvetehnoloogia vahendeid reguleeritud üksuste järelevalvelise aruandluse ja ametiasutuste poolse järelevalve jaoks.“ Peame seda lähenemist oluliseks, Eesti juhib Läänemere strateegia suunal reaalaja majanduse projekti, mille eesmärk on reaalaja majanduse võimaluste kasutuselevõtt Põhjamaade ja Läänemereriikide poolt. Leiame, et komisjoni poolt kavandatav haakub meie tegevusega reaalaja majanduse edendamisel ning edastame võimalikud täiendavad kommentaarid 6. novembriks (saatsime ITLile palve tagasisideks ning ootame veel ka nende võimalikku tagasisidet).
Küberturvalisuse valdkonna osas toome välja, et kuivõrd 19.10 saatsime arvamuse operatsioonilise resilientsuse akti (DORA) kohta, kattuvad meie ettepanekud ning ka manuses olevas kirjas olevad põhimõtted püsivad.
Head
Evelin
Evelin Kuuse
Nõunik
EL ja rahvusvahelise koostöö osakond
+372 625 6353
+372 58505904
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> | Suur-Ameerika 1, Tallinn
Hr Märten Ross Teie 05.10.2020 nr 1.1-10/6769-1
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 19.10.2020 nr 2-13/20-6113
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Arvamuse andmine finantsteenuste digitaalse
operatsioonilise resilientsuse akti (DORA) kohta
Austatud finantspoliitika ja välissuhete asekantsler
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on finantsteenuste digitaalse operatsioonilise
resilientsuse akti (DORA) ettepaneku kohta järgmised märkused:
1. On mõistetav, et nn IT-kriitilisemad sektorid nagu finantssektor seavad teenusepakkujatele
karmimad küberturvalisuse nõuded. Võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiiv (NIS
direktiiv) peaks seejuures jääma üldregulatsiooniks. DORA määruses olev
küberturvalisuse tase peaks olema vähemalt NIS direktiivi tasemel (NIS direktiivi art 1(7)),
kuid kuna NIS direktiiv on ülevaatusel ning selle sisu tõenäoliselt muutub, võib juhtuda, et
tulevased NIS muudatused tekitavad vajadust ka DORA sisu muuta. Vastuolusid tulevase
NIS direktiivi järglase ja DORA määruse vahel on mõistlik ennetada.
2. DORA ettepanekus kasutatavad küberturvalisuse mõisted ja nende sisu olulise mõjuga
intsidendist teavitamisel peaks NIS direktiivi ja DORA vahel olema harmoneeritud.
Dubleerimist ja eri õigusaktides küberturvalisuse põhimõistetele eri sisu andmist tuleks
vältida (nt „tõsine“ küberintsident DORA ettepanekus ja „olulise mõjuga“ küberintsident
NIS direktiivis).
3. Küberintsidentidest teavitamisel võiks vähemalt suurematel teenusepakkujatel olla
kohustus teavitada ka kriitilistest haavatavustest. Eesti valitsus on teinud Euroopa
Komisjonile NIS direktiivi ülevaatuse avaliku konsultatsiooni raames ettepaneku hõlmata
küberintsidendi mõistesse sündmus, mis ohustab süsteemi turvalisust.1 Eesti
küberturvalisuse seaduses on küberintsident defineeritud kui süsteemis toimuv sündmus,
mis ohustab või kahjustab süsteemi turvalisust. Nii NIS direktiivis kui ka DORA
ettepanekus on praegu intsident defineeritud kitsamalt - sündmus, mis kahjustab süsteemi
turvalisust.
4. Küberintsidentidest raporteerimisega seoses on peamine, et operatiivne info
küberintsidendi kohta jõuaks koheselt ka Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) CERT-ini.
Seetõttu on meie seisukoht, et pigem tuleks riike suunata välja töötama lahendusi, mis
võimaldaksid asjassepuutuvate pädevate asutuste samaaegset teavitamist, mis ühest küljest
1
Eesti seisukohad võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi ülevaatuse avaliku konsultatsiooni kohta, p 1.1.4;
01.10.2020.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
tagaks koheselt vajaliku info kättesaadavuse, kuid teisalt hoiaks kokku ka teavitaja
ressurssi. Näiteks saaks luua teavituskanali, kuhu intsidendiraport ühekordselt sisestatakse
ning pädevad asutused saaksid turvaliselt ligi just neile vajalikule intsidenditeabele.
Siinkohal tuleb arvestada, et teave, mille vastu pädevatel asutustel on huvi, on erinev.
Seetõttu ei ole meil võimalik nõustuda ka ettepanekuga, mille kohaselt edastatakse
intsidenditeave kõigepealt Finantsinspektsioonile ja sealt alles omakorda RIA-le, sest
esmast teavet küberintsidendi toimumise fakti kohta on RIA-l vaja koheselt. Täna on
Eestis näiteks loodud tööriist https://raport.cert.ee, mille kaudu on võimalus teavitada
küberintsidentidest korraga nii RIA-t kui Politsei- ja Piirivalveametit (PPA). Analoogselt
osundatakse samale tööriistale ka PPA lehel.
5. Arvestades, et määrus kehtestab finantssektori-spetsiifilised ühetaolised nõuded IKT
süsteemide turvalisusele ning kohaldamisalas on üle 20 teenuseosutaja, kellest paljudele
täna küberturvalisuse nõuded ei kehti, suurendab see kindlasti asjaomaste ettevõtete
kulusid. Proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt võiksid olla:
a. regulatiivsed leevendused väikestele teenuseosutajatele;
b. eeskirjad, mis kohalduvad ainult olulistele teenuseosutajatele;
c. eraldi nõuded tegevuse spetsiifikast lähtuvalt, mis on võimalik määratleda
siseriiklikult.
Käesolev arvamus sisaldab Riigi Infosüsteemi Ameti märkusi DORA ettepaneku kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Sikkut
side ja riigi infosüsteemide asekantsler
Kea Kohv
[email protected]
2 (2)