Aadu Jõgiaas eie 23.10.2020 *
Tallinna Pensionäride Ühenduse
[email protected] Meie 03.11.2020 nr 1.15-5/2020/6519-2
Liiklusohutuse olukorrast kõnniteedel
Austatud Aadu Jõgiaas
Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole murega, et viimastel aastatel on
vähenenud eakate jalakäijate turvalisus kõnniteedel tulenevalt elektritõukerataste ja teiste kergete
elektrisõidukite kasvanud arvukusest ja tegite ettepaneku muuta seadusandlust ohutuse
tagamiseks.
Riigikogu võttis 28. oktoobril vastu liiklusseaduse muutmise seaduse1, millega luuakse
elektritõukerataste ja muude kergete elektrisõidukite kasutamise turvalisuse ja liiklejate ohutuse
huvides täpsemad liiklusreeglid ja nõuded selliste sõidukite kasutamisele. Seadus on saadetud
Presidendile väljakuulutamiseks ja kui President seaduse välja kuulutab, siis jõustuvad
muudatused 2021. aasta 1. jaanuaril.
Seadusega võetakse kasutusele uus sõidukite kategooria – kergliikur, mis hõlmab erinevaid ühe
inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, näiteks elektrilised tõukerattad,
elektrirulad, tasakaaluliikurid ja muud taolised istekohata sõidukid. Seega hakatakse
elektritõukerattaid jalakäija abivahendi asemel käsitlema sõidukitena ja nende kasutajast saab
sõidukijuht. Juhile kohaldatakse aga liiklusseaduses juba täpsemaid õigusi ja kohustusi, kui
abivahendit kasutavale jalakäijale. Näiteks ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat ja eriti
tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese
suhtes, õuealal ei tohi juht jalakäijat ohustada ega takistada, vajadusel tuleb sõiduk seisma jätta,
samuti kohaldatakse ka muud liiklejaid, vara või keskkonda ohustada või kahjustada võivast
käitumisest hoidumise sätted.
Kergliikurid lubatakse seadusega sõitma ka kõnniteedele ja jalgteedele aga seejuures sätestatakse,
et vahetus läheduses olevast jalakäijast möödumisel tuleb kergliikurijuhil valida sõidukiirus, mis
ei erine oluliselt jalakäija kiirusest ja mis võimaldab jalakäijast ohutult mööduda. Sätte eesmärk
on vältida konfliktolukordi, kus suur kiiruste erinevus jalakäija ja kergliikuri vahel võib tekitada
ohuolukorra või kokkupõrke. Üldist kergliikurite kiiruse piiramist kõnniteedel 6 kilomeetrile
tunnis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei poolda. Kui mõtleme väiksematele
linnadele või ka Tallinna piirkondadele, kus kõnniteedel on jalakäijaid vähe või viimased
puuduvad sootuks, siis ei kujuta kergliikuriga ka kiiremini sõitmine jalakäijatele suurt ohtu ja
1
Liiklusseaduse muutmise seadus 191 SE
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
piirang oleks põhjendamatu. Põhjendamatust piirangust ei peetaks aga kinni. Seetõttu leiame, et
kergliikurijuht peaks kiirust vähendama esmajoones kohtades, kus jalakäijate liiklustihedus on
suur ja jalakäijast möödumisel pole võimalik hoida piisavalt ohutut vahet.
Samuti ei toeta me kergliikuriga kõnniteedel ja jalgteedel sõitmise keelustamist. Teiste riikide
kogemusi vaadates tuleb lisaks arvestada ka Eesti konteksti, sealhulgas näiteks taristu olukorda,
varasemaid reegleid, liikluskultuuri jmt. Taristu osas ei ole Eestis kahjuks veel kujunenud head
rattateede võrgustikku (vastupidiselt näiteks Soomele), seega ainult jalgratturi reeglitest lähtuda ja
kergliikureid jalgrattateedele või jalgratta- ja jalgteedele suunata ei ole võimalik. Siinjuures peab
lisaks arvestama, et kergliikurijuht ei sobitu sajaprotsendiliselt ühegi olemasoleva liikleja
kategooria alla (kergliikur vs jalakäija vs jalgrattur vs pisimopeed). Näiteks püstise asendi tõttu
sobitub ta rohkem jalakäija liiklusruumi (sarnaselt tasakaaluliikuriga), assotsieerudes tõenäoliselt
ka mootorsõidukijuhtidele pigem jalakäija laadse liiklejana. Ka on kergliikuriga sõitmine reeglina,
tänu sõiduki väikestele ratastele või kitsale juhtrauale, ebastabiilsem ja sellega tasakaalu hoidmine
ning suunamärguannete andmine on üldjuhtudel keerukam võrreldes näiteks jalgrattaga või
pisimopeediga sõitmisele – seega ei ole õige ka see, et kergliikurite liiklus suunata ainult
sõiduteele, kus liiklusvoog on oluliselt kiirem ning kokkupõrkeoht mootorsõidukitega ning sellest
tulenevad tagajärjed tõenäoliselt raskemad.
Maanteeameti korraldatud 2019. a septembri küsitlusuuringu2 kohaselt eelistavad ka
elektritõukerataste kasutajad ise ohutuse tõttu sõitmist pigem jalakäijaruumis.
Seega lähtudes kergliikuri kategooria sõidukite eripäradest (elektritõukeratas, elektrirula,
tasakaaluliikur vmt), taristu olukorrast ja võttes nii palju kui võimalik eeskujuks kehtivat
regulatsiooni (tasakaaluliikur, jalakäija, jalgrattur), on pigem sobilik kergliikuriga sõita eelkõige
jalakäijale ja jalgratturile ettenähtud liikluskeskkonnas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ain Tatter
teede- ja raudteeosakonna juhataja
Mait Klein
625 6379
[email protected]
2
Maanteemeti uuring „Jalgrattaga liiklemine 09/2019
2 (2)