dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Liiklusohutuse olukorrast kõnniteedel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. november 2020
Viit
1.15-5/2020/6519-2
Registreeritud
3. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Pensionäride Ühenduse
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2020
Vastutaja
Mait Klein (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Veondus- ja liiklustalitus)

Failid

  • 📎1.15-520206519-2 03.11.2020 Väljaminev kiri.asice216 KB

Sisu (failidest)

Aadu Jõgiaas eie 23.10.2020 * Tallinna Pensionäride Ühenduse [email protected] Meie 03.11.2020 nr 1.15-5/2020/6519-2 Liiklusohutuse olukorrast kõnniteedel Austatud Aadu Jõgiaas Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole murega, et viimastel aastatel on vähenenud eakate jalakäijate turvalisus kõnniteedel tulenevalt elektritõukerataste ja teiste kergete elektrisõidukite kasvanud arvukusest ja tegite ettepaneku muuta seadusandlust ohutuse tagamiseks. Riigikogu võttis 28. oktoobril vastu liiklusseaduse muutmise seaduse1, millega luuakse elektritõukerataste ja muude kergete elektrisõidukite kasutamise turvalisuse ja liiklejate ohutuse huvides täpsemad liiklusreeglid ja nõuded selliste sõidukite kasutamisele. Seadus on saadetud Presidendile väljakuulutamiseks ja kui President seaduse välja kuulutab, siis jõustuvad muudatused 2021. aasta 1. jaanuaril. Seadusega võetakse kasutusele uus sõidukite kategooria – kergliikur, mis hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, näiteks elektrilised tõukerattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid ja muud taolised istekohata sõidukid. Seega hakatakse elektritõukerattaid jalakäija abivahendi asemel käsitlema sõidukitena ja nende kasutajast saab sõidukijuht. Juhile kohaldatakse aga liiklusseaduses juba täpsemaid õigusi ja kohustusi, kui abivahendit kasutavale jalakäijale. Näiteks ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat ja eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes, õuealal ei tohi juht jalakäijat ohustada ega takistada, vajadusel tuleb sõiduk seisma jätta, samuti kohaldatakse ka muud liiklejaid, vara või keskkonda ohustada või kahjustada võivast käitumisest hoidumise sätted. Kergliikurid lubatakse seadusega sõitma ka kõnniteedele ja jalgteedele aga seejuures sätestatakse, et vahetus läheduses olevast jalakäijast möödumisel tuleb kergliikurijuhil valida sõidukiirus, mis ei erine oluliselt jalakäija kiirusest ja mis võimaldab jalakäijast ohutult mööduda. Sätte eesmärk on vältida konfliktolukordi, kus suur kiiruste erinevus jalakäija ja kergliikuri vahel võib tekitada ohuolukorra või kokkupõrke. Üldist kergliikurite kiiruse piiramist kõnniteedel 6 kilomeetrile tunnis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei poolda. Kui mõtleme väiksematele linnadele või ka Tallinna piirkondadele, kus kõnniteedel on jalakäijaid vähe või viimased puuduvad sootuks, siis ei kujuta kergliikuriga ka kiiremini sõitmine jalakäijatele suurt ohtu ja 1 Liiklusseaduse muutmise seadus 191 SE Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 piirang oleks põhjendamatu. Põhjendamatust piirangust ei peetaks aga kinni. Seetõttu leiame, et kergliikurijuht peaks kiirust vähendama esmajoones kohtades, kus jalakäijate liiklustihedus on suur ja jalakäijast möödumisel pole võimalik hoida piisavalt ohutut vahet. Samuti ei toeta me kergliikuriga kõnniteedel ja jalgteedel sõitmise keelustamist. Teiste riikide kogemusi vaadates tuleb lisaks arvestada ka Eesti konteksti, sealhulgas näiteks taristu olukorda, varasemaid reegleid, liikluskultuuri jmt. Taristu osas ei ole Eestis kahjuks veel kujunenud head rattateede võrgustikku (vastupidiselt näiteks Soomele), seega ainult jalgratturi reeglitest lähtuda ja kergliikureid jalgrattateedele või jalgratta- ja jalgteedele suunata ei ole võimalik. Siinjuures peab lisaks arvestama, et kergliikurijuht ei sobitu sajaprotsendiliselt ühegi olemasoleva liikleja kategooria alla (kergliikur vs jalakäija vs jalgrattur vs pisimopeed). Näiteks püstise asendi tõttu sobitub ta rohkem jalakäija liiklusruumi (sarnaselt tasakaaluliikuriga), assotsieerudes tõenäoliselt ka mootorsõidukijuhtidele pigem jalakäija laadse liiklejana. Ka on kergliikuriga sõitmine reeglina, tänu sõiduki väikestele ratastele või kitsale juhtrauale, ebastabiilsem ja sellega tasakaalu hoidmine ning suunamärguannete andmine on üldjuhtudel keerukam võrreldes näiteks jalgrattaga või pisimopeediga sõitmisele – seega ei ole õige ka see, et kergliikurite liiklus suunata ainult sõiduteele, kus liiklusvoog on oluliselt kiirem ning kokkupõrkeoht mootorsõidukitega ning sellest tulenevad tagajärjed tõenäoliselt raskemad. Maanteeameti korraldatud 2019. a septembri küsitlusuuringu2 kohaselt eelistavad ka elektritõukerataste kasutajad ise ohutuse tõttu sõitmist pigem jalakäijaruumis. Seega lähtudes kergliikuri kategooria sõidukite eripäradest (elektritõukeratas, elektrirula, tasakaaluliikur vmt), taristu olukorrast ja võttes nii palju kui võimalik eeskujuks kehtivat regulatsiooni (tasakaaluliikur, jalakäija, jalgrattur), on pigem sobilik kergliikuriga sõita eelkõige jalakäijale ja jalgratturile ettenähtud liikluskeskkonnas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ain Tatter teede- ja raudteeosakonna juhataja Mait Klein 625 6379 [email protected] 2 Maanteemeti uuring „Jalgrattaga liiklemine 09/2019 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel