dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoht Reinu II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetluses

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. november 2020
Viit
17-1/20-0100/4612-3
Registreeritud
3. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/20-0100
Vastutaja
Margus Raha (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond)

Failid

  • 📎Keskkonnaministri seisukoht Reinu II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetluses.asice129 KB

Sisu (failidest)

Martin Nurme Keskkonnaamet Teie 09.10.2020 nr DM-109956-7 Meie 02.11.2020 nr 13-4/20/4460-2 Keskkonnaministri seisukoht Reinu II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetluses Austatud härra Nurme Pöördusite keskkonnaministri poole Reinu II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse kohta seisukoha saamiseks, et selgitada riigi huvi olemasolu või selle puudumist (saabunud 09.10.2020, reg–nr 13-4/20/4460). Taotletav Reinu II lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Rapla vallas Äherdi külas eraomandisse kuuluval Põllu kinnistul (katastritunnus: 66903:001:0751). Taotletava mäeeraldise pindala on 5,05 ha ja selle teenindusmaa pindala on 5,05 ha. Maapõueseaduse § 55 lõike 2 punkti 11 järgi keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus selle andmisega. Sama paragrahvi lõige 4 ütleb, et kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Seega ei ole kaevandamisluba võimalik anda Vabariigi Valitsuse nõusolekuta, kui kohalik omavalitsusüksus ei ole loa andmisega nõustunud. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 tehtud otsuses (p 29), et Vabariigi Valitsuse nõusolekul kohaliku omavalitsuse mittenõusolekust möödamineku võimaluse eesmärk on vajadus tagada, et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist kui rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. Kolleegium asus aga seisukohale, et arvestades intensiivset sekkumist kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusesse, peab Vabariigi Valitsus nõusoleku andmisel kaaluma, millised on üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid (otsuse p 33). Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ ja Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendis „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“. Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks. Maapõueseaduse seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle sisustamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri arvamusest. Üldehituse ja tee-ehituse ehitusmaterjalidega varustatuse hindamiseks teostatakse varustuskindluse analüüs. Varustuskindlus näitab, kui kauaks taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas varem antud kaevandamislubadega kaevandada antud maavara jätkub, arvestades 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest ja arvestades reaalseid veokauguseid ning veoteede tehnilist seisundit. Arvestades kaevandamisloa saamiseks ja mäeeraldisel ettevalmistustöödeks kuluvat aega, on kriitiliseks loetud olukord, kui ehitusmaavara jätkub vähem, kui 10 aastaks. Seisuga 13.10.2020 jääb keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel taotletava Reinu II lubjakivikarjääri optimaalsesse teeninduspiirkonda 11 mäeeraldist. Kaevandatav jääkvaru nendel 11 mäeeraldisel on kokku ligikaudu 13 011 tuh m3. Viimase viie aasta tarbimismahte arvestades kaevandati igal aastal ehituslubjakivi ligikaudu 507 tuh m3. Seega on taotletava mäeeraldise optimaalses teeninduspiirkonnas kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud ligikaudu 25ks aastaks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 23.09.2020 kirja nr 17-1/20-0100/4612-2 kohaselt seisukohal, et praegusel hetkel, arvestades varustuskindluse tagatust, ülekaalukas riigi huvi Reinu II lubjakivikarjääri kaevandamisloa andmiseks puudub. Arvestades eelpool toodud asjaolusid, oleme seisukohal, et ülekaalukas riigi huvi, mis tingiks vajaduse väljastada Reinu II lubjakivikarjääri kaevandamisluba, käesoleval hetkel puudub. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk minister Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harry Kuivkaev, 626 2964 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel