dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. november 2020
Viit
28-1/20-0342/5933-4
Registreeritud
3. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
28 Tarbijapoliitika korraldamine
Sari
28-1 Tarbijakaitsega seotud kirjavahetus
Toimik
28-1/20-0342
Vastutaja
Riina Piliste (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Siseturu valdkond, Siseturuosakond, Toote ohutuse ja tarbijakaitse talitus)

Failid

  • 📎2.11.2020_5.1-1_107_MKM_tarbijakaitse seaduse muutmise VTK.asice175 KB
  • 📎E-kiri.pdf68 KB

Sisu (failidest)

Hr Taavi Aas Minister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN 2. november 2020 nr 5.1-1/107 Arvamus tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta Eelnõude infosüsteemis on kooskõlastamisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, millega kavandatakse muudatusi tarbijavaidluste komisjoni toimemudelis (edaspidi VTK). Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule (edaspidi ITL) ei saadetud VTK-d arvamuse avaldamiseks, kuigi meie esindajad on tarbijavaidluste komisjoni (edaspidi TVK) liikmeteks. ITL on VTK-d analüüsinud ning esitab käesolevaga oma seisukohad. 1. TVK esimeeste töö ümberkorraldamine 1.1. VTK kavandatava muudatusega nr 1 plaanitakse vähendada TVK esimeeste arvu ja asendada nende töö tunnipõhine tasustamine põhipalgaga ning näha ette tasu maksmine TVK liikmena kaasatud ettevõtlusliidu esindajale. ITL toetab seda, et TVK esimehed oleksid professionaalid, kelle igapäevatööks on komisjonis vaidluste lahendamine. Tooma siinkohal võrdluseks riigihangete vaidlustuskomisjoni, kes lahendab väga professionaalselt kaebusi. Nõustume VTK-s välja tooduga, et praegusele töökorraldusele võib ette heita seda, et TVK esimeeste teadmiste tase on väga kõikuv (sh telekommunikatsiooni ja IT valdkonnaspetsiifilised teemad, teenused ja seadmed, nende omadused, remont, …). Otsused ja nende põhjendatus on puudustega ja samaliigilisi vaidlusi lahendatakse erinevate esimeeste poolt erinevalt. Kindlasti tuleks TVK otsuste kvaliteedile kasuks, kui TVK esimehed oleksid spetsialiseerunud valdkondade põhiselt. Leiame, et konkreetse valdkonna turu ja õigusaktide tundmine on otsuse langetamiseks äärmiselt vajalik. 2 Oleme seisukohal, et professionaalsete konkreetsetele valdkondadele spetsialiseerunud TVK esimeeste olemasolu on eelduseks VTK kavandatavale muudatusele nr 4. Kui TVK otsused muutuvad kauplejale siduvaks ja täitemenetluse korras täitmisele pööratavaks, siis peavad need olema kõrge kvaliteediga. 1.2. Lisaks Juhime tähelepanu, et VTK-ga plaanitakse TVK töö kvaliteeti tõsta üksnes tipust ehk suurendada TVK esimeeste töötasu, aga tähelepanu saanud ei ole TVK sekretariaat. TVK teeb otsuse suuresti sekretariaadi poolt kogutud selgituste ja kokkuvõtete põhjal. Samas esineb praktikas sekretariaadi pigem küsitava kvaliteediga vastuseid kauplejatele. Ülevaatamist vajab ka üleüldine tegevus kaebuste menetlemisel. Toome siinkohal näiteks sekretariaadi kohustuse küsida ka iseseisvalt täiendavaid seisukohti või kaasata asutusi, mis eksperthinnangu mõttes tõstaksid ka TVK töö kvaliteeti ja kauplejate õiguskindlust. Näiteks kui kaasusega on seotud andmekaitse, siis kaupleja eeldab, et sekretariaat kaasab ka Andmekaitse Inspektsiooni arvamuse, aga see ei ole aga tavapraktika ja otsus tehakse tihti ainult tarbijakaitsealaste sätete pinnalt. 2. Menetluse läbivaatamise tasu ITL toetab VTK-ga kavandatavat muudatust nr 2, millega plaanitakse kehtestada riigilõivuna TVK-le esitatud avalduse läbivaatamise tasu. See oleks oma olemuselt pahatahtlikke, põhjendamatuid ja läbimõtlemata avaldusi ennetav meede ja seetõttu väga teretulnud. Samas ei saa me nõustuda, et see tasu oleks 10 eurot, kuna see summa on ilmselgelt liiga madal. TVK-s ühe avalduse menetlemiseks tehtav töömaht on päris suur ning selles osaleb mitu inimest. Hetkel kehtib Eestis analoogne riigilõiv maksekäsumenetluses, mis on oma sisult oluliselt vähem ressurssi nõudev, aga tasu on selles 5 korda kõrgem ehk 50 eurot. Kavandatav tasu peaks olema suurem ka põhjusel, et VTK kohaselt muutuvad TVK otsused siduvaks ehk tarbija saaks tulevikus TVK-st täitemenetluse korras täitmisele pööratava otsuse. VTK-s on leheküljel 4 välja toodud, et TVK olemasolevat ressurssi koormab üpris suur perspektiivitute kaebuste menetlemise hulk. Näiteks langes aastal 2018 TVK menetlusest välja 46% esitatud avaldustest. Leiame, et tegemist on äärmiselt suure protsendiga, mistõttu on õigustatud mõjusa riigilõivu kehtestamine. Suurema tasu kehtestamine on põhjendatud ka sellega, et MKM pidas 10 € suurust tasu põhjendatuks 2014. aastal, kui oli samuti arutluse all tarbijavaidluste komisjoni reform. Nüüd, peaaegu 7 aastat hiljem on raha väärtus muutunud, mistõttu saab meie hinnangul sümboolse tasuna kehtestada oluliselt suurema tasu. ITL teeb ettepaneku kehtestada riigilõivuna TVK-le esitatud avalduse läbivaatamise tasu 50 eurot. Leiame, et see on ühelt poolt sümboolne ja samas teiselt poolt õiglane arvestades menetluse käigus tehtavat tööd ja senist suurt väljalangetavate taotluste arvu. 3 3. TVK menetluse muutumine kaupleja jaoks tasuliseks 3.1. ITL ei toeta VTK-ga kavandatavat muudatust nr 3, millega plaanitakse kehtestada menetlustasu kauplejatele, kui menetluse tulemuseks on tarbija nõuet rahuldav või osaliselt rahuldav otsus. ITL teeb ettepaneku kavandatavast muudatusest loobuda ning katta menetluse kulud jätkuvalt 100%-liselt katta riigieelarvest. Meie põhjendused: • ITL näeb ettepaneku probleemina kauplejate ebaõiglast kohtlemist, sest tarbijavaidluste lahendamise menetluskulude katmine on kavandatud panna peaaegu täielikult kauplejatele. Meie hinnangul on VTK-ga kavandatav muudatus menetluskulude kohta kauplejatele liialt koormav. Sellise muudatuse põhjendused peaksid olema kaalukamad, kuid vaid see, et „osad kauplejad ei arvesta tarbijate õigustega“. Antud regulatsioon hakkaks mõjutama kõiki kauplejaid ning seetõttu peab taolise regulatsiooni sisse toomine olema üldiselt ja objektiivselt põhjendatud ning ka kauplejate suhtes mõistlik. • Väljapakutud menetlustasu toetab tarbijakaitses valitsevat üldist lähenemist, mille kohaselt on kaupleja halb. Selline hoiak kumab läbi nii EL-i kui ka Eesti õigusaktidest ning valdkonna praktikast. Rõhutame, et vähemalt meie sektoris ehk sideteenuste ja seonduvate kaupade turul on väga tihe konkurents, mistõttu ettevõtjate poolne pahatahtlikkus puudub ning kliente hoitakse. Seetõttu ei ole põhjendatud kavandav kauplejatelt tasu küsimine. • Kavandatav menetlustasu tooks ilmselt kaasa selle, et osa kauplejaid hakkavad iga hinna eest TVK menetlust vältima. Selle tagajärjel hakkasid osa kauplejatest leidma tarbijat rahuldavaid ja tegelikkuses põhjendamatuid lahendusi ka siis, kui kaupleja hinnangul on tarbija nõudmine põhjendamatu või pahatahtlik. Oluline on ennetada, et kauplejad hakkaksid mainekahju vältimise huvides enda jaoks ebasoodsaid kompromisse tegema, mis tarbijale annavad signaali, et kompromiss sõlmiti asjaolu põhjal, et tal oli õigus see nõue esitada. Kuigi pigem on kompromiss tehtud kaupleja poolt tema enda huvides, kartes ebaadekvaatse/ootamatu otsusega kaasnevat mainekahju ning menetlustasu maksmist. • Selliste kulude kaasnemine tarbija kasuks lahendava otsusega tooks kindlasti kaasa otsuste vaidlustamise kohtus kauplejate poolt senisest suuremal arvul ja tõstaks kohtute töökoormust asjade menetlemisel, mille osas on poolte soov saada lahendus eelkõige TVK-s, kus menetlus on kiirem, lihtsam ja tarbijale odavam. Antud põhjendamatute kulude panemine kauplejale raskendab tunduvalt selle eesmärgi saavutamist. Tarbija seisukohast võib selline vaidlus venida mitme aasta pikkuseks (mis selgelt ei ole tarbija huvides) ja minna lõppkokkuvõttes kõigile pooltele kallimaks, kui vaidluse ese väärt on. 3.2. Juhul, kui see MKM näeb tungivat vajadust sellise menetlustasu järele, siis tuleb seda täiendavalt analüüsida ning põhjendada ja turuosalistega läbi rääkida. 4 Kindlasti tuleb seejuures arvestada järgmisega: • Tarbija avalduse osalise rahuldamise korral peab ka menetluskulu olema proportsionaalselt väiksem. On põhjendamatu nõuda sellisel juhul sama suurt tasu, kui nõude täieliku rahuldamise korral. • Kokkuleppe korral tarbijaga kaupleja menetlustasu maksma ei pea. Vastupidisel juhul puuduks kauplejal stiimul tarbijaga kokkuleppele jõuda. Loodame, et leiate võimaluse ITL-i seisukohti ja ettepanekuid arvestada. Oleme valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama. ITL soovib olla kaasatud TVK toimemudeli uuendamisega seotud järgmistesse menetlusetappidesse. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Jõema Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected] Saatja: Heleri Vahemäe <[email protected]> Saadetud: 02.11.2020 16:11 Adressaat: MKM info <[email protected]>; Riina Piliste <[email protected]> Teema: Tarbijakaitse seaduse muutmise VTK Tere &nbsp; Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 2.11.2020 kirja nr 5.1-1/107 „Arvamus tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta. &nbsp; &nbsp; Lugupidamisega &nbsp; Heleri Vahemäe Juhiabi Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145 &nbsp; &nbsp;
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel