dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ehituslubjakivi uuringulubadest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. november 2020
Viit
17-1/20-0100/6711-1
Registreeritud
3. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Jõelähtme Vallavalitsus, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/20-0100
Vastutaja
Ene Jürjens (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond)

Failid

  • 📎17-120-01006711-1 03.11.2020 Väljaminev kiri.asice2625 KB

Sisu (failidest)

härra Umboja Jõelähtme Vallavalitsus [email protected] Meie 03.11.2020 nr 17-1/20-0100/6711-1 Postijaama tee 7 Jõelähtme küla, Jõelähtme vald, 74202, Harju maakond Ehituslubjakivi uuringulubadest Austatud härra Umboja Vastavalt 26. oktoobril Rahandusministeeriumis toimunud koosolekul kokkulepitule edastame Teile infoks memo „Ehitusmaavarade kaevandamisload ja geoloogilise uuringu loa taotlused Jõelähtme vallas“ ning teeme ühtlasi ettepaneku asuda läbirääkimistesse, et leida kujunenud olukorrale kõiki osapooli rahuldav ning tulevikuvaatav lahendus. Piirkonna geoloogilisest ehitusest tingituna esineb Eesti parim kõrgekvaliteediline lubjakivi Lasnamäe lademe Väo kihistus, mille levikuala jääb suures osas Jõelähtme valla territooriumile. Eesti Geoloogiateenistus on soovitanud ehituslubjakivi varustuskindluse saavutamiseks rahuldada kõik menetluses olevad geoloogilise uuringu load ja keskenduda edaspidistes uuringutes Maardu ja Jägala maardlatele. Selge on see, et nende maardlate võimalik kasutuselevõtt eeldab tihedat koostööd ning kokkuleppeid kohaliku omavalitsusega. Ehitamisel on rida riiklikult olulisi infrastruktuuri objekte. Harjumaal on ehituslubjakivi vajadus väga suur ja selle kaevandatav varu ammendub Harjumaal hiljemalt viie aasta jooksul. Et varu juurde uurida, siis ühtegi geoloogilist uuringut praegu teostamise ei ole ja kui mõni menetluses olev uuringuluba ilma vaidlustamiseta ka välja antakse, siis geoloogiline uuring võtab aega kuni 2 aastat. Olukorrale võimalikku lahendust pakkuv Harjumaa ehitusmaavarade teemaplaneering ei saa valmida kindlasti enne 3-4 aastat, aga arvestades teema tundlikkust, siis ei saa välistada, et ka selle teemaplaneeringu lõplikul kinnitamisel tuleb silmitsi seista vaidlustamistega, mis pikendab selle töö kinnitamist. Selge on see, et ka selle teemaplaneeringu tulemusena ei leita uusi kaevandamiseks sobivaid alasid, vaid detailiseeritakse olemasolevaid andmeid ja analüüsitakse nende kasutusele võtmise võimalikkust ja ajaraame. Seega on kujunenud olukord ülimalt keeruline ja lahenduste leidmine on muutunud ajakriitiliseks. Saame aru, et karjääridel on suur ruumiline mõju, mistõttu oleme valmis otsima lahendusi, kuidas see mõju ajaliselt ja ruumiliselt võimalikult minimaalseks viia. Näeme siin võimalust, et kaevandatud alade taastamine saaks näiteks toimuda märksa kiiremini lähtudes kohaliku omavalitsuse ning kohalike kogukondade soovidest. Nii on võimalik luua koostöö, kus vald saab arvestada oma plaanides juba aladega, kus lubjakivi on kaevandatud ja ala taastatud täpselt seda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 otstarvet silmas pidades, mida kohalikud elanikud ja vald eelistavad. Lähiaastatel on plaanis muuta ka Maapõueseadust ja saame seaduse väljatöötamiskavatsuses mõelda tingimuste peale, et kaevandamislubades kokkulepped siduvamalt ja paremini fikseerida. Teema on tundlik, seega on tarvis otsida kompromisse. Et arutada tingimusi, kuidas leida mõistlik koostöömudel, milles on võrdselt arvestatud riigi, kohaliku omavalitsuse ja kohalike elanike huvid, toetame uuesti kokku saamist lähiajal ja edasiste sammude kooskõlastamist. Oleme valmis juba lähiajal uuesti kohtuma, et arutada võimalikke kompromisse, mis võimaldaks leida kujunenud olukorrale mõlemale poolele sobiva pikaajalise lahenduse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika asekantsler Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium Keskkonnaamet Rahandusministeerium Ene Jürjens 625 6327 [email protected] 2 (2) MEMO Kellele: Taavi Aas Kellelt: Ene Jürjens, maapõueressursside valdkonna juht, MKM (tel 51 84 031); Margus Raha, maavarade analüütik, MKM; Harry Kuivkaev, keskkonnatehnoloogia osakonna peaekspert; KeM, Birgit Parmas, keskkonnatehnoloogia osakonna juhataja, KeM. Teema: Ehitusmaavarade kaevandamisload ja geoloogilise uuringu loa taotlused Jõelähtme vallas Harjumaal on kõige kvaliteetsema ehituslubjakivi – Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi avamusala. Ehitusmaavarade levik on Eestis otseselt seotud geoloogilise ehitusega ja seetõttu riigi eri piirkondades võib ühe ning sama maavara kvaliteet olla väga erinev, millest omakorda tulenevad erinevad kasutamisvõimalused. Suur nõudlus on kõrgemargilise lubjakivi järele. Paraku paikneb kõige kvaliteetsema lubjakivi avamusala Harjumaal suures osas Jõelähtme valla territooriumil. Jõelähtme valla territooriumil on menetluses 9 geoloogilise uuringu loa taotlust (vt lisa 1) ning välja antud 6 kaevandamisluba, sh Jägala maardla kaevandamisluba, mille maavara kasutuselevõttu vald püüab takistada, millisel moel kaitseala luues kaob võimalus kvaliteetset ehitusmaavara kasutusele võtta. Kuna Harjumaa ehituslubjakivi põhivaru paiknebki Jõelähtme vallas (vt Eesti Geoloogiateenistuse töö Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas, 2018), siis lubjakivikriisi lahendamiseks on tarvis kiiremas korras kasutusele võtta väljastatud kaevandamisloaga Jägala (Ruu) maardla ning väljastada uuringuload menetluses olevatele taotlustele. Selleks, et kõigepealt tulla välja kriitilisest seisust ehk et saavutada varustuskindlus 10 aastaks, tuleb kindlasti välja anda menetluses olevad geoloogilise uuringu load ning seejärel hiljemalt 5-6 aasta pärast kaevandamisluba või load korraga vähemalt 10 000 tuh m3 varule, seejärel igal aastal kuni aastani 2050 tuleks Harjumaa varustuskindluse tagamiseks avada Jõelähtme vallas 8-12 ha ulatuses karjääre, sõltuvalt siis nõudlusest. Kokku aastateks 2020-2050 ehituslubjakivi vajadus on vähemalt 41 348 tuh m3, so 1378 tuh m3 aastas, siis see tähendab et on tarvis karjääre rajada ligikaudu 500 ha suurusel maa-alal (kui on samasugused geoloogilised tingimused nagu praegu taotletavate uuringualade alal). Taust Ehituslubjakivi nõudlus ja tarbimine Harjumaal Harjumaal tervikuna on lubade järgi ehituslubjakivi kaevandatava varu jääk 5766,14 tuh m3 ja viie aasta keskmine tarbimine 962,87 tuh m3. Varustuskindlus on seega tagatud 5,9ks aastaks. Lähtudes logistilistest lahendustest tuleb arvestada Tallinnast lääne ja ida poole jäävate aladega eraldi. Lääne pool on varustuskindlus tagatud 4,4 aastaks ja ida pool 6,8 aastaks. Kokkuvõte ehitusmaavarade vajadusest riigimaanteede ja raudtee-ehituse jaoks Harjumaal aastatel 2019–2030 ja pikemas perspektiivis aastani 2050. 1. Maanteeameti põhja regiooni vajadus (ehituslubjakivi, tuh m3). Näiteks võib lisanduda veel ka Tallinn-Narva mnt Kostivere ja Loksa eritasandiliste ristmike ehitus, Tallinna väikese ringtee ehitus, 2 + 2 riigiteed 2019–2022 2023–2030 2019–2030 2031–2050 Märkused 924 2 216 3 140 5 540 purunemiskindluse kategooria vähemalt LA30 killustik Täitematerjal (lubjakivi, tuh m3) 2019–2022 2023–2030 2019–2030 2031–2050 Märkused 580 1 392 1 972 3 480 killustiku purunemiskindluse kategooria vähemalt LA35, Kokku 31 244 tuh m3. Märkida tuleb, et Maanteeameti hinnangul tuleb arvestada nõudluse kasvuga ja see arv võib tegelikult olla 20% suurem. 2. Rail Baltica raudteetrassi ehituse vajadus (ehituslubjakivi, tuh m3) 2019–2026 Märkused 384 Karbonaatkivim killustiku tootmiseks külmakindluse kategooriaga F4 ja purunemiskindluse kategooriaga LA30 või LA35 3. AS Eesti Raudtee vajadus (ehituslubjakivi, tuh m3): 2019–2030 Märkused 20 Kui otsustatakse ehitada Tallinna ringraudtee ja Haapsalu raudtee, siis ehitusmaavarade vajadus oluliselt suureneb. 4. Maanteeameti ja RB kõrval suuremad ehitusmaavarade tarbijad RMK ja KOVid, linnad (ehituslubjakivi, tuh m3). 2019–2050 Märkused 9700 Nõudlus kasvab u 20% aastas Kokku aastateks 2020-2050 ehituslubjakivi vajadus vähemalt 41 348 tuh m3, so 1378 tuh m3 aastas. See indikatiivne number kattub suhteliselt hästi seni kaevandatud ehituslubjakivi kogusega aastas, mis on ligikaudselt 1000 tuh m3. Lähtudes asjaolust, et varustuskindlus oleks pidevalt tagatud 10 aastaks, siis peaks olema pidevalt kaevandamisvalmis 13 780 tuh m3 lubjakivi (praegu alla 6000 tuh m3). Valla pakutud lahendused, meie vastuväited ning ettepanekud Jõelähtme Vallavolikogu väidab, et probleemid ehituslubjakivi varustuskindlusega on vaieldavad ja riigi huvid ehitusmaavarade kaevandamise osas ebapiisavalt määratletud ning et ehituslubjakivi osas on olemas mitmeid alternatiive. Jõelähtme vald pakkus välja alternatiivina kaks ala, kust tema arvates on otstarbekas lubjakivi kaevandada (lisa 2). Jõelähtme lõunapoolsemal pakutud tükil on peal juba kehtivad kaevandamisload kaevandatava varuga 300 tuh m3. Toodud varuga on arvestatud viimastes varustuskindluse tagatuse arvutustes. Põhjapoolsem tükk kattub täies ulatuses riigi kinnistuga, volitatud asutus Maa-amet. Seal tuleb eelnevalt teostada geoloogilised uuringud ning rääkida läbi Maanteeametiga, kuna ala jääb kahe suure liiklustihedusega tee vahele. Pakutav maatükk on hinnanguliselt kokku varuga maksimaalselt 1500 tuh m3. See on siis umbes terve Harjumaa ainult 1,5 aasta toodang. Viimaste arvutuste kohaselt on Harjumaal kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud 5,9ks aastaks. Sellega ei päästa isegi kriitilisest seisust väljatulekut, sest kriitiliseks peetakse alla 10 aasta. Väljaantud Jägala (Ruu) kaevandamisluba annaks lisa 3 a. Kuna geoloogilisele uuringule läheb mitu aastat (kaevandamiseks valmis ehk aastal 2023-25, sõltub asjaajamisest, siis kui on alles 0-3 aasta varu) , siis on Maardu III oma 12 000 tuh m3 ehk 12 aasta varuga hädavajalik, et edaspidised 10-15 aastat esmast vajadust katta. Jägala aritmeetilise keskmise arvutuse kohaselt on Jõelähtme vallas keskmine eeldatav varu kogus 1 ha kohta 83 tuh m3. Sellest saab järeldada, et selleks et kõigepealt tulla välja kriitilisest seisust ehk et saavutada varustuskindlus 10 aastaks, tuleb kindlasti välja anda menetluses olevad geoloogilise uuringu load ning seejärel hiljemalt 5-6 aasta pärast kaevandamisluba või load korraga vähemalt 10 000 tuh m3 varule, seejärel igal aastal kuni aastani 2050 tuleks Harjumaa varustuskindluse tagamiseks avada Jõelähtme vallas 8-12 ha ulatuses karjääre, sõltuvalt siis nõudlusest. Kokku aastateks 2020-2050 ehituslubjakivi vajadus on vähemalt 41 348 tuh m3, so 1378 tuh m3 aastas, siis see tähendab et on tarvis karjääre rajada ligikaudu 500 ha suurusel maa-alal (kui on samasugused geoloogilised tingimused nagu praegu taotletavate uuringualade alal). Kaevandatud karjäärid tuleks korrastada omavalitsuse ettepanekul kas veekoguks, metsamaaks, rekreatsioonialaks vm otstarbel lähtudes Eesti ja maailma parimatest praktikatest. Rõhutame seda, et korrastamine peaks pihta hakkama juba karjääri eluea jooksul, järk-järgult. Selline lähenemine võimaldab kohalikel omavalitsustel arvestada seega juba taastatud või arhitektuuriliselt väljakujundatud aladega oma plaanides ja planeeringutes. Korrastatud lubjakivikarjääri heaks näiteks toome Pae Park Lasnamäe vanas lubjakivikarjääris. Olemasolevad ehituslubjakivi kaevandamise load ja menetluses olevad uuringuloa taotlused Jõelähtme vallas Kaevandamislube on hetkel kehtivaid 6: 1. Maardu IV lubjakivikarjäär, uus mäeeraldis, luba antud 18.02.2020. KOV nõustus tingimuslikult. Mäeeraldise pindala 4,71 ha ja kaevandatav varu 174 tuh m3. 2. Jägala lubjakivikarjäär, uus mäeeraldis, luba antud 29.11.2020. See ala kommenteerimist ei vaja. Tegemist siis Ruu kaitsealaga. See oleks olnud tõsiselt võetav ala – mäeeraldis 30,31 ha ja kaevandatav varu 3028 tuh m3. – MKM esitas 8. septembril JUMile taotluse teostada järelvalvemenetlus kaitseala loomise haldusotsuse üle, JUM ei toetanud järelvalvemenetluse algatamist. 3. Maardu lubjakivikarjäär, olemasolevate 2 loa liitmine, luba antud 10.09.2019, tegemist vana alaga. Luba antud 5-ks aastaks. KOV nõustus tingimuslikult. Mäeeraldise pindala 27,64 ha ja kaevandatav varu 222,885 tuh m3. Tundub, et ala hakkab ammenduma. 4. Maardu lõunakarjäär, menetlusel loa kehtivusaja pikendamine, KOVi ei ole veel jõudnud. Hetkel kehtib luba kuni 08.02.2021. Mäeeraldise pindala 21,38 ha ja kaevandatav varu 155,65 tuh m3. Tundub, et ka see ala hakkab ammenduma. 5. Pärtli paemurd, olemasoleva loa kehtivusaja pikendamine, luba antud 28.10.2014. Mäeeraldise pindala 2,26 ha ja kaevandatav varu 108,2 tuh m3. Jääkvaru 2019 lõpul 103,4 tuh m3. Peab märkima, et tegemist on ehitus ja viimistluskivi karjääriga, kus ehituskillustikku ei toodeta. Geoloogilise uuringu load (kõik alles menetluses, kehtivaid pole): Kahe uuringuloa taotluse puhul, Jägala IV ja Jägala, on tegemist üldgeoloogiliste uuringutega. Nende uuringute eesmärk on saada teada hinnanguline varu kogus, hetkel meil see info puudub. Uuringuruumi nimetus Ettevõte Ha Eeldatav varu (tuh m3) Maardu III uuringuruum Paekivitoodete Tehase 156,44 12000 (MKM esitas VV OÜ korralduse eelnõu nõusoleku saamiseks loa väljastamiseks 10. sept 2020), VV andis nõusoleku 24. sept 2020. Maardu V uuringuruum Maavarade OÜ 15,26 1500 Maardu uuringuruum Veski Paas OÜ 36,11 2492 Jägala IX uuringuruum Maavarade OÜ 52,8 Üldgeo Jägala uuringuruum AS TREV-2 Grupp 135,71 Üldgeo Jägala III uuringuruum AS TREV-2 Grupp 8,43 1000 Jägala VII uuringuruum AS TREV-2 Grupp 8,75 1000 Jägala VIII uuringuruum OÜ RUU KÜLA 15,73 2000 KAEVANDAJATE SELTS Jägala X uuringuruum Maavarade OÜ 17,25 1500 Kokku 257,97 21492 Eeldatav keskmine varu kogus 1 ha kohta Jõelähtme 83 tuh m3 vallas KOV kõigil juhtudel keeldunud ning ootavad VV seisukohta.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel