härra Umboja
Jõelähtme Vallavalitsus
[email protected] Meie 03.11.2020 nr 17-1/20-0100/6711-1
Postijaama tee 7
Jõelähtme küla, Jõelähtme vald,
74202, Harju maakond
Ehituslubjakivi uuringulubadest
Austatud härra Umboja
Vastavalt 26. oktoobril Rahandusministeeriumis toimunud koosolekul kokkulepitule edastame
Teile infoks memo „Ehitusmaavarade kaevandamisload ja geoloogilise uuringu loa taotlused
Jõelähtme vallas“ ning teeme ühtlasi ettepaneku asuda läbirääkimistesse, et leida kujunenud
olukorrale kõiki osapooli rahuldav ning tulevikuvaatav lahendus.
Piirkonna geoloogilisest ehitusest tingituna esineb Eesti parim kõrgekvaliteediline lubjakivi
Lasnamäe lademe Väo kihistus, mille levikuala jääb suures osas Jõelähtme valla territooriumile.
Eesti Geoloogiateenistus on soovitanud ehituslubjakivi varustuskindluse saavutamiseks rahuldada
kõik menetluses olevad geoloogilise uuringu load ja keskenduda edaspidistes uuringutes Maardu
ja Jägala maardlatele. Selge on see, et nende maardlate võimalik kasutuselevõtt eeldab tihedat
koostööd ning kokkuleppeid kohaliku omavalitsusega.
Ehitamisel on rida riiklikult olulisi infrastruktuuri objekte. Harjumaal on ehituslubjakivi vajadus
väga suur ja selle kaevandatav varu ammendub Harjumaal hiljemalt viie aasta jooksul. Et varu
juurde uurida, siis ühtegi geoloogilist uuringut praegu teostamise ei ole ja kui mõni menetluses
olev uuringuluba ilma vaidlustamiseta ka välja antakse, siis geoloogiline uuring võtab aega kuni 2
aastat.
Olukorrale võimalikku lahendust pakkuv Harjumaa ehitusmaavarade teemaplaneering ei saa
valmida kindlasti enne 3-4 aastat, aga arvestades teema tundlikkust, siis ei saa välistada, et ka selle
teemaplaneeringu lõplikul kinnitamisel tuleb silmitsi seista vaidlustamistega, mis pikendab selle
töö kinnitamist. Selge on see, et ka selle teemaplaneeringu tulemusena ei leita uusi
kaevandamiseks sobivaid alasid, vaid detailiseeritakse olemasolevaid andmeid ja analüüsitakse
nende kasutusele võtmise võimalikkust ja ajaraame.
Seega on kujunenud olukord ülimalt keeruline ja lahenduste leidmine on muutunud ajakriitiliseks.
Saame aru, et karjääridel on suur ruumiline mõju, mistõttu oleme valmis otsima lahendusi, kuidas
see mõju ajaliselt ja ruumiliselt võimalikult minimaalseks viia. Näeme siin võimalust, et
kaevandatud alade taastamine saaks näiteks toimuda märksa kiiremini lähtudes kohaliku
omavalitsuse ning kohalike kogukondade soovidest. Nii on võimalik luua koostöö, kus vald saab
arvestada oma plaanides juba aladega, kus lubjakivi on kaevandatud ja ala taastatud täpselt seda
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
otstarvet silmas pidades, mida kohalikud elanikud ja vald eelistavad. Lähiaastatel on plaanis
muuta ka Maapõueseadust ja saame seaduse väljatöötamiskavatsuses mõelda tingimuste peale, et
kaevandamislubades kokkulepped siduvamalt ja paremini fikseerida.
Teema on tundlik, seega on tarvis otsida kompromisse. Et arutada tingimusi, kuidas leida mõistlik
koostöömudel, milles on võrdselt arvestatud riigi, kohaliku omavalitsuse ja kohalike elanike
huvid, toetame uuesti kokku saamist lähiajal ja edasiste sammude kooskõlastamist.
Oleme valmis juba lähiajal uuesti kohtuma, et arutada võimalikke kompromisse, mis võimaldaks
leida kujunenud olukorrale mõlemale poolele sobiva pikaajalise lahenduse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
energeetika asekantsler
Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium
Keskkonnaamet
Rahandusministeerium
Ene Jürjens
625 6327
[email protected]
2 (2)
MEMO
Kellele: Taavi Aas
Kellelt: Ene Jürjens, maapõueressursside valdkonna juht, MKM (tel 51 84 031); Margus
Raha, maavarade analüütik, MKM; Harry Kuivkaev, keskkonnatehnoloogia osakonna
peaekspert; KeM, Birgit Parmas, keskkonnatehnoloogia osakonna juhataja, KeM.
Teema: Ehitusmaavarade kaevandamisload ja geoloogilise uuringu loa taotlused Jõelähtme
vallas
Harjumaal on kõige kvaliteetsema ehituslubjakivi – Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi
avamusala. Ehitusmaavarade levik on Eestis otseselt seotud geoloogilise ehitusega ja seetõttu
riigi eri piirkondades võib ühe ning sama maavara kvaliteet olla väga erinev, millest omakorda
tulenevad erinevad kasutamisvõimalused. Suur nõudlus on kõrgemargilise lubjakivi järele.
Paraku paikneb kõige kvaliteetsema lubjakivi avamusala Harjumaal suures osas Jõelähtme
valla territooriumil.
Jõelähtme valla territooriumil on menetluses 9 geoloogilise uuringu loa taotlust (vt lisa 1) ning
välja antud 6 kaevandamisluba, sh Jägala maardla kaevandamisluba, mille maavara
kasutuselevõttu vald püüab takistada, millisel moel kaitseala luues kaob võimalus kvaliteetset
ehitusmaavara kasutusele võtta.
Kuna Harjumaa ehituslubjakivi põhivaru paiknebki Jõelähtme vallas (vt Eesti
Geoloogiateenistuse töö Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju
maakonnas, 2018), siis lubjakivikriisi lahendamiseks on tarvis kiiremas korras kasutusele võtta
väljastatud kaevandamisloaga Jägala (Ruu) maardla ning väljastada uuringuload menetluses
olevatele taotlustele.
Selleks, et kõigepealt tulla välja kriitilisest seisust ehk et saavutada varustuskindlus 10 aastaks,
tuleb kindlasti välja anda menetluses olevad geoloogilise uuringu load ning seejärel hiljemalt
5-6 aasta pärast kaevandamisluba või load korraga vähemalt 10 000 tuh m3 varule, seejärel igal
aastal kuni aastani 2050 tuleks Harjumaa varustuskindluse tagamiseks avada Jõelähtme vallas
8-12 ha ulatuses karjääre, sõltuvalt siis nõudlusest. Kokku aastateks 2020-2050 ehituslubjakivi
vajadus on vähemalt 41 348 tuh m3, so 1378 tuh m3 aastas, siis see tähendab et on tarvis karjääre
rajada ligikaudu 500 ha suurusel maa-alal (kui on samasugused geoloogilised tingimused nagu
praegu taotletavate uuringualade alal).
Taust
Ehituslubjakivi nõudlus ja tarbimine Harjumaal
Harjumaal tervikuna on lubade järgi ehituslubjakivi kaevandatava varu jääk 5766,14 tuh m3 ja
viie aasta keskmine tarbimine 962,87 tuh m3. Varustuskindlus on seega tagatud 5,9ks aastaks.
Lähtudes logistilistest lahendustest tuleb arvestada Tallinnast lääne ja ida poole jäävate aladega
eraldi. Lääne pool on varustuskindlus tagatud 4,4 aastaks ja ida pool 6,8 aastaks.
Kokkuvõte ehitusmaavarade vajadusest riigimaanteede ja raudtee-ehituse jaoks Harjumaal
aastatel 2019–2030 ja pikemas perspektiivis aastani 2050.
1. Maanteeameti põhja regiooni vajadus (ehituslubjakivi, tuh m3). Näiteks võib lisanduda
veel ka Tallinn-Narva mnt Kostivere ja Loksa eritasandiliste ristmike ehitus, Tallinna
väikese ringtee ehitus, 2 + 2 riigiteed
2019–2022 2023–2030 2019–2030 2031–2050 Märkused
924 2 216 3 140 5 540 purunemiskindluse
kategooria
vähemalt LA30
killustik
Täitematerjal (lubjakivi, tuh m3)
2019–2022 2023–2030 2019–2030 2031–2050 Märkused
580 1 392 1 972 3 480 killustiku
purunemiskindluse
kategooria
vähemalt LA35,
Kokku 31 244 tuh m3. Märkida tuleb, et Maanteeameti hinnangul tuleb arvestada nõudluse
kasvuga ja see arv võib tegelikult olla 20% suurem.
2. Rail Baltica raudteetrassi ehituse vajadus (ehituslubjakivi, tuh m3)
2019–2026 Märkused
384 Karbonaatkivim killustiku tootmiseks külmakindluse kategooriaga F4 ja
purunemiskindluse kategooriaga LA30 või LA35
3. AS Eesti Raudtee vajadus (ehituslubjakivi, tuh m3):
2019–2030 Märkused
20 Kui otsustatakse ehitada Tallinna ringraudtee ja Haapsalu raudtee, siis
ehitusmaavarade vajadus oluliselt suureneb.
4. Maanteeameti ja RB kõrval suuremad ehitusmaavarade tarbijad RMK ja KOVid, linnad
(ehituslubjakivi, tuh m3).
2019–2050 Märkused
9700 Nõudlus kasvab u 20% aastas
Kokku aastateks 2020-2050 ehituslubjakivi vajadus vähemalt 41 348 tuh m3, so 1378 tuh m3
aastas.
See indikatiivne number kattub suhteliselt hästi seni kaevandatud ehituslubjakivi kogusega
aastas, mis on ligikaudselt 1000 tuh m3.
Lähtudes asjaolust, et varustuskindlus oleks pidevalt tagatud 10 aastaks, siis peaks olema
pidevalt kaevandamisvalmis 13 780 tuh m3 lubjakivi (praegu alla 6000 tuh m3).
Valla pakutud lahendused, meie vastuväited ning ettepanekud
Jõelähtme Vallavolikogu väidab, et probleemid ehituslubjakivi varustuskindlusega on
vaieldavad ja riigi huvid ehitusmaavarade kaevandamise osas ebapiisavalt määratletud ning et
ehituslubjakivi osas on olemas mitmeid alternatiive.
Jõelähtme vald pakkus välja alternatiivina kaks ala, kust tema arvates on otstarbekas lubjakivi
kaevandada (lisa 2).
Jõelähtme lõunapoolsemal pakutud tükil on peal juba kehtivad kaevandamisload kaevandatava
varuga 300 tuh m3. Toodud varuga on arvestatud viimastes varustuskindluse tagatuse
arvutustes.
Põhjapoolsem tükk kattub täies ulatuses riigi kinnistuga, volitatud asutus Maa-amet. Seal tuleb
eelnevalt teostada geoloogilised uuringud ning rääkida läbi Maanteeametiga, kuna ala jääb kahe
suure liiklustihedusega tee vahele. Pakutav maatükk on hinnanguliselt kokku varuga
maksimaalselt 1500 tuh m3. See on siis umbes terve Harjumaa ainult 1,5 aasta toodang.
Viimaste arvutuste kohaselt on Harjumaal kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus
tagatud 5,9ks aastaks. Sellega ei päästa isegi kriitilisest seisust väljatulekut, sest kriitiliseks
peetakse alla 10 aasta. Väljaantud Jägala (Ruu) kaevandamisluba annaks lisa 3 a.
Kuna geoloogilisele uuringule läheb mitu aastat (kaevandamiseks valmis ehk aastal 2023-25,
sõltub asjaajamisest, siis kui on alles 0-3 aasta varu) , siis on Maardu III oma 12 000 tuh m3 ehk
12 aasta varuga hädavajalik, et edaspidised 10-15 aastat esmast vajadust katta.
Jägala aritmeetilise keskmise arvutuse kohaselt on Jõelähtme vallas keskmine eeldatav varu
kogus 1 ha kohta 83 tuh m3.
Sellest saab järeldada, et selleks et kõigepealt tulla välja kriitilisest seisust ehk et
saavutada varustuskindlus 10 aastaks, tuleb kindlasti välja anda menetluses olevad
geoloogilise uuringu load ning seejärel hiljemalt 5-6 aasta pärast kaevandamisluba või
load korraga vähemalt 10 000 tuh m3 varule, seejärel igal aastal kuni aastani 2050 tuleks
Harjumaa varustuskindluse tagamiseks avada Jõelähtme vallas 8-12 ha ulatuses
karjääre, sõltuvalt siis nõudlusest. Kokku aastateks 2020-2050 ehituslubjakivi vajadus on
vähemalt 41 348 tuh m3, so 1378 tuh m3 aastas, siis see tähendab et on tarvis karjääre rajada
ligikaudu 500 ha suurusel maa-alal (kui on samasugused geoloogilised tingimused nagu praegu
taotletavate uuringualade alal).
Kaevandatud karjäärid tuleks korrastada omavalitsuse ettepanekul kas veekoguks, metsamaaks,
rekreatsioonialaks vm otstarbel lähtudes Eesti ja maailma parimatest praktikatest. Rõhutame
seda, et korrastamine peaks pihta hakkama juba karjääri eluea jooksul, järk-järgult. Selline
lähenemine võimaldab kohalikel omavalitsustel arvestada seega juba taastatud või
arhitektuuriliselt väljakujundatud aladega oma plaanides ja planeeringutes. Korrastatud
lubjakivikarjääri heaks näiteks toome Pae Park Lasnamäe vanas lubjakivikarjääris.
Olemasolevad ehituslubjakivi kaevandamise load ja menetluses olevad uuringuloa
taotlused Jõelähtme vallas
Kaevandamislube on hetkel kehtivaid 6:
1. Maardu IV lubjakivikarjäär, uus mäeeraldis, luba antud 18.02.2020. KOV nõustus
tingimuslikult. Mäeeraldise pindala 4,71 ha ja kaevandatav varu 174 tuh m3.
2. Jägala lubjakivikarjäär, uus mäeeraldis, luba antud 29.11.2020. See ala
kommenteerimist ei vaja. Tegemist siis Ruu kaitsealaga. See oleks olnud tõsiselt võetav
ala – mäeeraldis 30,31 ha ja kaevandatav varu 3028 tuh m3. – MKM esitas 8. septembril
JUMile taotluse teostada järelvalvemenetlus kaitseala loomise haldusotsuse üle, JUM
ei toetanud järelvalvemenetluse algatamist.
3. Maardu lubjakivikarjäär, olemasolevate 2 loa liitmine, luba antud 10.09.2019, tegemist
vana alaga. Luba antud 5-ks aastaks. KOV nõustus tingimuslikult. Mäeeraldise pindala
27,64 ha ja kaevandatav varu 222,885 tuh m3. Tundub, et ala hakkab ammenduma.
4. Maardu lõunakarjäär, menetlusel loa kehtivusaja pikendamine, KOVi ei ole veel
jõudnud. Hetkel kehtib luba kuni 08.02.2021. Mäeeraldise pindala 21,38 ha ja
kaevandatav varu 155,65 tuh m3. Tundub, et ka see ala hakkab ammenduma.
5. Pärtli paemurd, olemasoleva loa kehtivusaja pikendamine, luba antud 28.10.2014.
Mäeeraldise pindala 2,26 ha ja kaevandatav varu 108,2 tuh m3. Jääkvaru 2019 lõpul
103,4 tuh m3. Peab märkima, et tegemist on ehitus ja viimistluskivi karjääriga, kus
ehituskillustikku ei toodeta.
Geoloogilise uuringu load (kõik alles menetluses, kehtivaid pole):
Kahe uuringuloa taotluse puhul, Jägala IV ja Jägala, on tegemist üldgeoloogiliste uuringutega.
Nende uuringute eesmärk on saada teada hinnanguline varu kogus, hetkel meil see info
puudub.
Uuringuruumi nimetus Ettevõte Ha Eeldatav
varu (tuh
m3)
Maardu III uuringuruum Paekivitoodete Tehase 156,44 12000
(MKM esitas VV OÜ
korralduse eelnõu
nõusoleku saamiseks loa
väljastamiseks 10. sept
2020), VV andis
nõusoleku 24. sept 2020.
Maardu V uuringuruum Maavarade OÜ 15,26 1500
Maardu uuringuruum Veski Paas OÜ 36,11 2492
Jägala IX uuringuruum Maavarade OÜ 52,8 Üldgeo
Jägala uuringuruum AS TREV-2 Grupp 135,71 Üldgeo
Jägala III uuringuruum AS TREV-2 Grupp 8,43 1000
Jägala VII uuringuruum AS TREV-2 Grupp 8,75 1000
Jägala VIII uuringuruum OÜ RUU KÜLA 15,73 2000
KAEVANDAJATE
SELTS
Jägala X uuringuruum Maavarade OÜ 17,25 1500
Kokku 257,97 21492
Eeldatav keskmine varu kogus 1 ha kohta Jõelähtme 83 tuh m3
vallas
KOV kõigil juhtudel keeldunud ning ootavad VV seisukohta.