Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 02.11.2020 08:17
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Seisukoht kõrvalmaanteede üleandmise kohta
Saadame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi.
Dokumendi väljaandja: Tartu Linnavalitsus
Dokumendi liik: Kiri
Dokumendi number: 2020-13860 .
Dokumendi kuupäev: 30.10.2020
Teema: Seisukoht kõrvalmaanteede üleandmise kohta.
(See attached file: Tartu_Linnavalitsus_Kiri_20201030_2020-13860.asice)
TARTU LINNAVALITSUS
Majandus- ja 30.10.2020 nr 8-13.2/13860
Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika tn 1
10122 TALLINN
Maanteeamet
Teelise 4
10916 TALLINN
Seisukoht kõrvalmaanteede üleandmise kohta
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023 näeb punktis 5.9 ette anda kohalikele
omavalitsustele täiendavaid ülesandeid, mida nad efektiivsemalt täita suudavad ja kasvatada
vastavalt ka tulubaasi. Tegevusprogramm näeb ette, et teedevõrk korrastatakse, viies selle
koostöös kohalike omavalitsustega vastavusse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
(edaspidi MKM) 25.06.2015. a määruses nr 12 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ ja
varasemalt teeseaduses sätestatud riigitee mõistetega. Meil ei ole põhimõttelisi vastuväiteid MKM
23.01.2020. a kirjas nr 12-7/2020/462 esitatud ettepanekutele kõrvalmaanteede üleandmiseks
Tartu linnale kogupikkusega 22,6 km, kuid kõik üleantavad teed peavad vastama MKM
25.06.2015. a määruses nr 12 toodud kohaliku tee tunnustele.
Oleme analüüsinud MKM 23.01.2020. a kirja nr 12-7/2020/462 lisas 2 Tartu linnale üleantavate
teede nimekirja ja esitame alljärgnevalt oma seisukoha.
MKM 25.06.2015. a määruse nr 12 § 1 lg 4 sätestab: (4) Kõrvalmaantee ühendab linnu alevite ja
alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega.
1) Tee 22102 Vorbuse – Kardla km 0,0–15,2 vastab MKM 25.06.2015. a määruses nr 12 § 1 lg 4
sätetele, sest antud kõrvalmaantee ühendab Vorbuse ja Kardla külad tugi- (tee nr 40 Tartu –
Tiksoja) ja põhimaanteega (tee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa).
2) Tee 22103 Tartu – Ilmatsalu – Rõhu km 8,4–12,9 vastab MKM 25.06.2015. a määruses nr 12 §
1 lg 4 sätetele, sest ühendab Ilmatsalu alevikku põhimaanteega (tee nr 92 Tartu – Viljandi –
Kilingi-Nõmme) ja on üks osa maanteest nr 22103 Tartu – Ilmatsalu – Rõhu km 0,0–12,9. Antud
kõrvalmaantee ühendab Tartu linna Rõhu ja Ilmatsalu alevikuga ja Ilmatsalu alevikku ja Rõhu
küla põhimaanteega nr 2 ja põhimaanteega nr 92.
3) Tee 22104 Rähni – Rahinge km 0,0 – 2,9 vastab MKM 25.06.2015. a määruse nr 12 § 1 lg 4
sätetele, sest ühendab Rahinge küla riigi põhimaanteega nr 2 (tee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru –
Luhamaa).
Samas Tartu linn ei saa nõustuda asjaoluga, et MKM 23.01.2020. a kirja nr 12-7/2020/462 lisas 2
esitatud tabelis (üleantavate teede nimekiri) on välja toodud üksnes riigitee tunnustega kohalikud
teed. Meie hinnangul on teedevõrgu korrastamist vajalik vaadelda terviklikuna ning vajadusel
võimaldada riigitunnustega teede ülevõtmist riigile. Oleme seisukohal, et tabelis peaks kajastuma
ka Tartu idapoolne ringtee lõigus Räpina mnt – Võru mnt, kogupikkusega 6,6 km. Tugineme oma
seisukohas esitatud analüüsi punkti 4.1 (riigitee tunnused) käsitlusele. Nimetatud tee kuulub
funktsionaalsuselt ja vastavalt põhimaantee definitsioonile rahvusvaheliste maanteede
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
kategooriasse
Raekoja plats 1a
(vastavalt kehtivatele õigusaktidele TENT tee). Arvestades geograafilist paiknemist
tel 736 1111 www.tartu.ee
50089 TARTU rg-kood 75006546
[email protected]
kategooriasse (vastavalt kehtivatele õigusaktidele TENT tee). Arvestades geograafilist paiknemist
on eelnimetatud tee Tartu linnas kõige sobilikum rahvusvahelise liikluse teenindamiseks . Esitame
väljavõtte analüüsist ja lisame omapoolsed kommentaarid.
Arvestades eespool toodud kaalutlusi on formuleerunud alljärgnevad riigitee funktsionaalsed
tunnused:
Põhimaantee:
1) ühendab maanteena pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja
teisi suuri linnu riiklikult tähtsa objektiga, nagu näiteks rahvusvaheline sadam ja lennujaam,
oluline raudteesõlm, rahvusvaheline piiripunkt.
2) teenindab maanteena rahvusvahelist TEN-T või E-tee marsruuti Eesti territooriumil.
1) Tartu linna läbivad TEN-T võrgustiku teed ühendavad suuri linnu ja linnu riiklikult tähtsa
objektiga, milleks on rahvusvaheline piiripunkt (loetelu Eesti linnadest: Tartu, Narva, Jõhvi,
Kohtla-Järve, Jõgeva, Elva, Valga ja piiripunkt Luhamaa). Vt ka Euroopa parlamendi ja nõukogu
määrus (EÜ) nr 1315/2013 II lisa, tabel 3 põhivõrgu piiripunktid naaberriikidega (maantee) ja lisa
I joonis 1.4, kus kajastub Tartut läbiv TEN-T üldvõrgu maantee. Määruse alusel on määratletud
liikmesriikide kohustused ja arengusuunad, mille täitmine on riigi ülesanne.
2) Tartu idapoolne ringtee lõigus Räpina mnt – Võru mnt kuulub rahvusvahelisse TEN-T teede
võrgustikku ja seega teenindab maantee tunnustega tänavana rahvusvahelist marsruuti Eesti
territooriumil. Lisaks p 1 nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1315
/2013 vt ka majandus- ja taristuministri määrus 03.10.2014. a nr 85 „Transpordi ja infrastruktuuri
arendamine perioodil 2014 – 2020 § 4 p 2.
Väljavõte määrusest: Lisaks riigimaanteedele käsitletakse TEN-T teede osana järgmisi kohalike
omavalitsusüksuste tänavaid: Tallinnas ühendus Ahtri tn – Russalka ristmik ehk Reidi tee ja
Haabersti ristmik; Tartus idapoolne ringtee lõigus Räpina mnt – Võru mnt; Narva linnas lõik
Tallinna mnt linna piirist kuni Rahu tn – Rahu tn – Paul Kerese tn – Peetri plats.
MKM koostatud analüüs ei välista riigiteena tänavat.
Väljavõte: Riigitee võib olla tänav, kui riigiteel on muid ülekaalukaid tunnuseid ning see ei riiva
ebaproportsionaalselt omavalitsuse autonoomiat.
Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et Ringtee ja Idaringtee tänavate muutmine riigiteedeks ei riiva
ebaproportsionaalselt omavalitsuse autonoomiat. Oleme oma kirjaga juba varasemalt pöördunud
MKMi poole ettepanekuga võtta Tartu linna territooriumil olevad TEN-T võrgustiku teed
riigiteedeks (kiri 05.12.2018. a nr 8-13.2/17251) ning koostatud analüüsi valguses oleme
huvitatud läbirääkimiste jätkamisest tänavate muutmiseks riigiteeks.
Peame vajalikuks rõhutada veel järgmist:
- Vajalik on KOVide territooriumitel asuvate transiitteede määratlemine ja nende teede
finantseerimise korra selge käsitlus. Käesoleva ajani kehtiv konkureeriv hindamissüsteem
lisafinantseeringu saamiseks ei vasta seatud eesmärgile ega võimalda remonditööde ajalist
planeerimist. Linna tingimustes tehakse teedeehituslike remonditööde käigus samal ajal reeglina
kõikide tehnovõrkude rajamise või ümberehitamisega seotud tööd, paraku ei ole praegusel
eelarvete koostamise perioodil selgust võimaliku sihtfinantseerimise osas ei Tartu linnal ega
tehnovõrkude valdajatel.
- KOVidele planeeritavate üleantavate teede rahastuse küsimus on oma sisult analüüsis selgitatud.
Soovime õiguskindlust, et esitatud rahastamismudel on püsivalt jätkuv. Analüüsis on esitatud
seisukoht, et ühegi stsenaariumi korral ei ole võimalik avalikult kasutatavate teede seisukorda
parandada ilma teehoiu vahendite suurendamiseta. Toetame nn „remondivõla“ määramist KOVi
parandada ilma teehoiu vahendite suurendamiseta. Toetame nn „remondivõla“ määramist KOVi
teedel ja vajaduse ilmnemisel riigieelarvest eraldiste suurendamist kohalike teede olukorra
parandamiseks või vähemalt olemasoleva olukorra säilitamiseks.
- Omavalitsuste soov on võtta vastu teid, mis on värskelt remonditud ning tolmuvaba kattega, kuid
tuleb arvestada, et suur osa riigitee kriteeriumitele mittevastavatest teedest on kruusateed, kus
liiklussagedus on väga madal ning insener-tehniliselt puudub objektiivne vajadus nende teede
ümberehitamise järele. Võttes aluseks analüüsi ja ettepanekute lisa 5 üleantavate teede
rahastamise kalkulatsiooni summasid, ei ole võimalik ilma omavalitsuse täiendavate
investeeringuteta viia neid teid tolmuvaba kattega teeks.
Arvestades ülalnimetatud põhjendusi oleme valmis asuma läbirääkimistele, kui teedevõrgu
korrastamist vaadeldakse terviklikuna, s.t ka kohaliku omavalitsuse aspektist. Eeldame, et
vajadusel on Maanteeamet valmis riigitunnustega teede ülevõtmiseks riigile.
Oleme seisukohal, et üleantavad teed peavad olema tolmuvaba kattega arvestades Vabariigi
Valitsuse 05.05.2011. a korraldusega nr 209 püstitatud eesmärki koostada ja rakendada riiklik
programm „Eesti teed tolmuvabaks aastaks 2030“. Omavalitsustele üleantavad teehoiuvahendid
peavad olema põhjendatud (st põhinema tee elutsükli kuludel) ning piisavad, et tagada
üleantavatel teedel õigusaktiga kehtestatud nõuded ning säilitada üleantava tee seisundit.
Oleme avatud heale koostööle ülalpool nimetatud teemadele lahenduste leidmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raimond Tamm
abilinnapea
Oleg Lužetski
736 1287
[email protected]