dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoht kõrvalmaanteede üleandmise kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. november 2020
Viit
12-7/2020/6695-1
Registreeritud
2. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12 Teehoiu korraldamine
Sari
12-7 Teehoiuga seotud kirjavahetus (s.h järelevalve ja õigusaktide täitmisega seotud kirjavahetus)
Toimik
12-7/2020
Vastutaja
Pavel Karev (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Teedetalitus)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Tartu_Linnavalitsus_Kiri_20201030_2020-13860.asice140 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 02.11.2020 08:17 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Seisukoht kõrvalmaanteede üleandmise kohta Saadame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Dokumendi väljaandja: Tartu Linnavalitsus Dokumendi liik: &nbsp;Kiri Dokumendi number: 2020-13860 &nbsp;. Dokumendi kuupäev: 30.10.2020 Teema: Seisukoht kõrvalmaanteede üleandmise kohta. (See attached file: Tartu_Linnavalitsus_Kiri_20201030_2020-13860.asice) TARTU LINNAVALITSUS Majandus- ja 30.10.2020 nr 8-13.2/13860 Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika tn 1 10122 TALLINN Maanteeamet Teelise 4 10916 TALLINN Seisukoht kõrvalmaanteede üleandmise kohta Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023 näeb punktis 5.9 ette anda kohalikele omavalitsustele täiendavaid ülesandeid, mida nad efektiivsemalt täita suudavad ja kasvatada vastavalt ka tulubaasi. Tegevusprogramm näeb ette, et teedevõrk korrastatakse, viies selle koostöös kohalike omavalitsustega vastavusse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) 25.06.2015. a määruses nr 12 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ ja varasemalt teeseaduses sätestatud riigitee mõistetega. Meil ei ole põhimõttelisi vastuväiteid MKM 23.01.2020. a kirjas nr 12-7/2020/462 esitatud ettepanekutele kõrvalmaanteede üleandmiseks Tartu linnale kogupikkusega 22,6 km, kuid kõik üleantavad teed peavad vastama MKM 25.06.2015. a määruses nr 12 toodud kohaliku tee tunnustele. Oleme analüüsinud MKM 23.01.2020. a kirja nr 12-7/2020/462 lisas 2 Tartu linnale üleantavate teede nimekirja ja esitame alljärgnevalt oma seisukoha. MKM 25.06.2015. a määruse nr 12 § 1 lg 4 sätestab: (4) Kõrvalmaantee ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega. 1) Tee 22102 Vorbuse – Kardla km 0,0–15,2 vastab MKM 25.06.2015. a määruses nr 12 § 1 lg 4 sätetele, sest antud kõrvalmaantee ühendab Vorbuse ja Kardla külad tugi- (tee nr 40 Tartu – Tiksoja) ja põhimaanteega (tee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa). 2) Tee 22103 Tartu – Ilmatsalu – Rõhu km 8,4–12,9 vastab MKM 25.06.2015. a määruses nr 12 § 1 lg 4 sätetele, sest ühendab Ilmatsalu alevikku põhimaanteega (tee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme) ja on üks osa maanteest nr 22103 Tartu – Ilmatsalu – Rõhu km 0,0–12,9. Antud kõrvalmaantee ühendab Tartu linna Rõhu ja Ilmatsalu alevikuga ja Ilmatsalu alevikku ja Rõhu küla põhimaanteega nr 2 ja põhimaanteega nr 92. 3) Tee 22104 Rähni – Rahinge km 0,0 – 2,9 vastab MKM 25.06.2015. a määruse nr 12 § 1 lg 4 sätetele, sest ühendab Rahinge küla riigi põhimaanteega nr 2 (tee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa). Samas Tartu linn ei saa nõustuda asjaoluga, et MKM 23.01.2020. a kirja nr 12-7/2020/462 lisas 2 esitatud tabelis (üleantavate teede nimekiri) on välja toodud üksnes riigitee tunnustega kohalikud teed. Meie hinnangul on teedevõrgu korrastamist vajalik vaadelda terviklikuna ning vajadusel võimaldada riigitunnustega teede ülevõtmist riigile. Oleme seisukohal, et tabelis peaks kajastuma ka Tartu idapoolne ringtee lõigus Räpina mnt – Võru mnt, kogupikkusega 6,6 km. Tugineme oma seisukohas esitatud analüüsi punkti 4.1 (riigitee tunnused) käsitlusele. Nimetatud tee kuulub funktsionaalsuselt ja vastavalt põhimaantee definitsioonile rahvusvaheliste maanteede ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ kategooriasse Raekoja plats 1a (vastavalt kehtivatele õigusaktidele TENT tee). Arvestades geograafilist paiknemist tel 736 1111 www.tartu.ee 50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected] kategooriasse (vastavalt kehtivatele õigusaktidele TENT tee). Arvestades geograafilist paiknemist on eelnimetatud tee Tartu linnas kõige sobilikum rahvusvahelise liikluse teenindamiseks . Esitame väljavõtte analüüsist ja lisame omapoolsed kommentaarid. Arvestades eespool toodud kaalutlusi on formuleerunud alljärgnevad riigitee funktsionaalsed tunnused: Põhimaantee: 1) ühendab maanteena pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu riiklikult tähtsa objektiga, nagu näiteks rahvusvaheline sadam ja lennujaam, oluline raudteesõlm, rahvusvaheline piiripunkt. 2) teenindab maanteena rahvusvahelist TEN-T või E-tee marsruuti Eesti territooriumil. 1) Tartu linna läbivad TEN-T võrgustiku teed ühendavad suuri linnu ja linnu riiklikult tähtsa objektiga, milleks on rahvusvaheline piiripunkt (loetelu Eesti linnadest: Tartu, Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Jõgeva, Elva, Valga ja piiripunkt Luhamaa). Vt ka Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1315/2013 II lisa, tabel 3 põhivõrgu piiripunktid naaberriikidega (maantee) ja lisa I joonis 1.4, kus kajastub Tartut läbiv TEN-T üldvõrgu maantee. Määruse alusel on määratletud liikmesriikide kohustused ja arengusuunad, mille täitmine on riigi ülesanne. 2) Tartu idapoolne ringtee lõigus Räpina mnt – Võru mnt kuulub rahvusvahelisse TEN-T teede võrgustikku ja seega teenindab maantee tunnustega tänavana rahvusvahelist marsruuti Eesti territooriumil. Lisaks p 1 nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1315 /2013 vt ka majandus- ja taristuministri määrus 03.10.2014. a nr 85 „Transpordi ja infrastruktuuri arendamine perioodil 2014 – 2020 § 4 p 2. Väljavõte määrusest: Lisaks riigimaanteedele käsitletakse TEN-T teede osana järgmisi kohalike omavalitsusüksuste tänavaid: Tallinnas ühendus Ahtri tn – Russalka ristmik ehk Reidi tee ja Haabersti ristmik; Tartus idapoolne ringtee lõigus Räpina mnt – Võru mnt; Narva linnas lõik Tallinna mnt linna piirist kuni Rahu tn – Rahu tn – Paul Kerese tn – Peetri plats. MKM koostatud analüüs ei välista riigiteena tänavat. Väljavõte: Riigitee võib olla tänav, kui riigiteel on muid ülekaalukaid tunnuseid ning see ei riiva ebaproportsionaalselt omavalitsuse autonoomiat. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et Ringtee ja Idaringtee tänavate muutmine riigiteedeks ei riiva ebaproportsionaalselt omavalitsuse autonoomiat. Oleme oma kirjaga juba varasemalt pöördunud MKMi poole ettepanekuga võtta Tartu linna territooriumil olevad TEN-T võrgustiku teed riigiteedeks (kiri 05.12.2018. a nr 8-13.2/17251) ning koostatud analüüsi valguses oleme huvitatud läbirääkimiste jätkamisest tänavate muutmiseks riigiteeks. Peame vajalikuks rõhutada veel järgmist: - Vajalik on KOVide territooriumitel asuvate transiitteede määratlemine ja nende teede finantseerimise korra selge käsitlus. Käesoleva ajani kehtiv konkureeriv hindamissüsteem lisafinantseeringu saamiseks ei vasta seatud eesmärgile ega võimalda remonditööde ajalist planeerimist. Linna tingimustes tehakse teedeehituslike remonditööde käigus samal ajal reeglina kõikide tehnovõrkude rajamise või ümberehitamisega seotud tööd, paraku ei ole praegusel eelarvete koostamise perioodil selgust võimaliku sihtfinantseerimise osas ei Tartu linnal ega tehnovõrkude valdajatel. - KOVidele planeeritavate üleantavate teede rahastuse küsimus on oma sisult analüüsis selgitatud. Soovime õiguskindlust, et esitatud rahastamismudel on püsivalt jätkuv. Analüüsis on esitatud seisukoht, et ühegi stsenaariumi korral ei ole võimalik avalikult kasutatavate teede seisukorda parandada ilma teehoiu vahendite suurendamiseta. Toetame nn „remondivõla“ määramist KOVi parandada ilma teehoiu vahendite suurendamiseta. Toetame nn „remondivõla“ määramist KOVi teedel ja vajaduse ilmnemisel riigieelarvest eraldiste suurendamist kohalike teede olukorra parandamiseks või vähemalt olemasoleva olukorra säilitamiseks. - Omavalitsuste soov on võtta vastu teid, mis on värskelt remonditud ning tolmuvaba kattega, kuid tuleb arvestada, et suur osa riigitee kriteeriumitele mittevastavatest teedest on kruusateed, kus liiklussagedus on väga madal ning insener-tehniliselt puudub objektiivne vajadus nende teede ümberehitamise järele. Võttes aluseks analüüsi ja ettepanekute lisa 5 üleantavate teede rahastamise kalkulatsiooni summasid, ei ole võimalik ilma omavalitsuse täiendavate investeeringuteta viia neid teid tolmuvaba kattega teeks. Arvestades ülalnimetatud põhjendusi oleme valmis asuma läbirääkimistele, kui teedevõrgu korrastamist vaadeldakse terviklikuna, s.t ka kohaliku omavalitsuse aspektist. Eeldame, et vajadusel on Maanteeamet valmis riigitunnustega teede ülevõtmiseks riigile. Oleme seisukohal, et üleantavad teed peavad olema tolmuvaba kattega arvestades Vabariigi Valitsuse 05.05.2011. a korraldusega nr 209 püstitatud eesmärki koostada ja rakendada riiklik programm „Eesti teed tolmuvabaks aastaks 2030“. Omavalitsustele üleantavad teehoiuvahendid peavad olema põhjendatud (st põhinema tee elutsükli kuludel) ning piisavad, et tagada üleantavatel teedel õigusaktiga kehtestatud nõuded ning säilitada üleantava tee seisundit. Oleme avatud heale koostööle ülalpool nimetatud teemadele lahenduste leidmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raimond Tamm abilinnapea Oleg Lužetski 736 1287 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel