Sotsiaalministeerium
Meie: 04.11.2020
nr 7-5.11/20-01884-6
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni
pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Rahno
Istungiosakonna juhataja
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Friday, October 30, 2020 7:05 PM
To: Jüri Ratas <
[email protected]>; Johannes Merilai <johannes.merilai@
riigikantselei.ee>;
[email protected];
[email protected]
Cc:
[email protected];
[email protected];
[email protected]; sotsiaaldemokraadid@
riigikogu.ee;
[email protected];
[email protected]; sotsiaalkomisjon@
riigikogu.ee
Subject: EVEA seisukoht haigushüvitiste korra muutmisest
Lugupeetud hr Jüri Ratas!
Lugupeetud hr Tanel Kiik!
Lugupeetud Riigikogu fraktsioonid, sotsiaalkomisjon!
Saadame EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) seisukoha haigushüvitiste
korra muutmise kohta.
EVEA hinnangul on nii valitsuse ettepanek kui ka eelnõu 244SE esitatud kujul vastuvõtmine
ebaõiglane ning õigusvastane.
Palun lugege lähemalt manuses olevast dokumendist.
Jääme ootama vastukaja.
Koostöö soovidega
Heiki Rits
EVEA president
https://evea.ee/
https://www.facebook.com/evea.ee
EVEA_seisukohad haigushüvitiste korra muutmisest_244SE-le_30.10.20V.asice
Riigikogu fraktsioonid Riigikogu sotsiaalkomisjon Hr Jüri Ratas Peaminister Hr Tanel Kiik Sotsiaalminister 30 .10. 2020 EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) seisukoht haigushüvitiste korra muutmisest Täna on riik koroonakriisi valguses asunud tegelema haigushüvitiste korra ülevaatamisega lausa mitmel rindel. Vabariigi Valitsus arutas 29.10.2020 haigushüvitiste korra muutmise võimalusi ning nagu meediast lugeda võis, on Tööandjate Keskliit väljendanud oma nõustumust valitsuse ettepanek uga (tööandja kanda jääks uue korra kohaselt 2.-5. haiguspäeva hüvitis senise 4.-8. päeva asemel). Samal ajal on Riigikogu menetluses Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon i 17. septembril esitanud eelnõu 244SE , mille sisuks on samuti haigushüvitiste maksmise kor ra muutmine. EVEA, esindades suurimat ettevõtjate ja tööandjate rühma ettevõtlusmaastikul – väikeettevõtjaid (EVEA liikmeid on täna enam kui 5200) nõuab , et Eesti Tööandjate Kesklii du (ETKL) kõrval oleks aruteludesse kaasatud ka väikeettevõtjaid esindav EVEA , kuna ETKL ei saa anda lubadusi ja sõlmida kokkuleppeid kõigi tööandjate nimel. EVEA hinnangul on nii v alitsuse ettepanek kui ka eel nõu 244SE esitatud kujul vastuvõtmine ebaõiglane ning õigusvastane. EVEA kordab oma varasemat seisukohta , et ka 01.07.2009 vastu võetud ja tänaseni kehtiv haigushüvitiste maksmise kord (TTOS §12 2 ) ei ole meie hinnangul õiguspärane . S eetõttu nõuab EVEA haigushüvitiste korra muutmist selliselt, et see oleks õiguspärane ja õiglane – s.t. tööandja maksab sotsiaalmaksu ning kindlustatud töötajale maksab ajutise töövõimetuse hüvitist (sealhulgas haigushüvitist) Haigekassa . EVEA selgitab , et: a) juba täna on töötaja haigestumine ja sellega kaasnev haigushüvitiste maksmise koorem ( koroonakriisi tõttu on haiguslehtede arv veel hüppeliselt tõusnud ) tööandjatele väga suur - kuna iga haiguslehel viibiva töötaja (samuti ka iga eneseisolatsioonis viibiva töötaja ) eemalolekuga kaasneb tööandja kohustus otsida asendustöötajaid või maksta ülejäänud töötajatele lisatasu töökoormuse suurenemise tõttu; vajadus töö ümber korraldada jms; b) tööandjad juba maksavad sotsiaalmaksu ning on vastuolus töösuhte olemusega kohustada tööandjat lisaks kohustuslikele maksudele maksma tasu töötajale, kes tööd ei tee. K riisiolukorras , kus ellujäämine on küsimärgi all, ei jaksa paljud tööandja d haigushüvitise maksmise ga seotud kulu ka kanda; c) haigushüvitiste maksmise kohustuse panemine tööandjatele 01.07.2009. a oli juba algusest peale vale ning õigusvastane. Nimelt sätestab töölepingu seadus (TLS) tööandja kohustuse maksta töötajale tasu töö eest kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS §35 sätestab selgelt, et tööandja on kohustatud maksma töötajale tasu ilma töötulemust vastu saamata vaid sel juhul, kui töövõimeline töötaja ei tee tööd põhjusel, et tööandja talle tööd ei anna. Muid tasusid (nt. puhkusetasu) maksab tööandja vaid TLS sätestatud juhtudel või poolte kokkuleppel. Kui käsitleda tööandja poolt makstavat haigushüvitist kindlustushüvitisena (mida ta ju selgelt on), siis ravikindlustuse seadus ( RaKS ) §25 lg 4 kohaselt on rahaline ravikindlustushüvitis kindlustatud isikule tööandja poolt tasutud sotsiaalmaksust laekunud rahast haigekassa poolt makstav ajutise töövõimetuse hüvitis. Töötervishoiu- ja tööohutuse seadus (TTOS) sätestab tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Arusaamatu ja tööandjatele rahalist koormist sisaldava haigushüvitiste maksmise korra reguleerimine TTOS raames on klassikaline näide riukalik ust õigusloome st , mille lubamatusele on tähelepanu korduvalt juhtinud ka õiguskantsler. Rõhutame, et makstes sotsiaalmaksu töötaja töötasult, on ettevõtja oma kohustuse töötaja ja ühiskonna ees täitnud ning tööandjale täiendava kohustuse panek on karjuvalt ebaõiglane. T öötaja l , kelle palgalt on makstud sotsiaalmaks , on seaduslik õigus kindlustushüvitisele töövõimetuse korral. (SMS § 1 kohaselt on s otsiaalmaks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis . RaKS §50 - Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. EVEA juhib Riigikogu ning Valitsuse tähelepanu, et tööandjale haigushüvitise maksmise kohustuse panek võib keerulistes majandusoludes olla äärmiselt kahjulik ka töötajatele – see võib oluliselt halvendada töötajate sotsiaalset kindlustunnet – ellujäämiseks peavad väikeettevõtjad kriisi jätkudes ja täiendavate rahaliste koormiste lisandudes loobuma töölepinguga töötajatest ning ainult vajadust mööda kasutama muid , sageli lühiajalisi töö tegemise vorme (võlaõiguslikud töö tegemise lepingud) , kus töötaja sotsiaalsed tagatised on oluliselt tagasihoidlikumad või puuduvad sootuks. Nimelt on paindlike töövormide puhul inimene sageli tööga hõivatud lühiajaliselt, mistõttu on tema sissetulekud väiksemad ja töötegija ei suuda täielikult või osaliselt täita vajalikke nõudeid sotsiaalkindlustuskaitse saamiseks. Ravikindlustuskaitse tekkimiseks tuleb isiku eest igakuiselt maksta sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu kuumääralt. Seetõttu on vajalik regulaarselt teenida teatud sissetulekut, et töötajal tekiks õigus ravikindlustusele. Inimene, kes saab töötasu ebaregulaarselt, võib jääda ravikindlustuseta või olla ravikindlustusega kaetud katkendlikult. Seega on oodata, et senise ebaõiglase haigushüvitiste korra jätkumisel või veelgi tööandjate rahalist koormist suurendava uue korra kehtestamisel suureneb inimeste arv, kes ei ole pidevalt ravikindlustusega kaetud. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Rits , EVEA president Ille Nakurt-Murumaa , EVEA asepresident,
[email protected] , tel. +372 57809806