Sotsiaalministeerium
Meie: 05.11.2020
nr 7-5.11/20-02364-2
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud Eesti Töötukassa nõukogu liikmete pöördumise turismisektori
toetamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From: Peep Peterson <
[email protected]>
Date: 3. November 2020 at 15:49:05 EET
To: Jüri Ratas <
[email protected]>,
[email protected], Tanel Kiik <
[email protected]>
Cc:
[email protected],
[email protected]
Subject: Töötukassa nõukogu liikmete kiri turismisektori toetamiseks
Austatud peaminister, austatud ministrid!
Läkitan Töötukassa nõukogu liikmete pöördumise turismisektori toetamiseks. Palume ettepanekut
valitsuses arutada, et jõuda toimivate toetusmeetmeteni.
Lugupidamisega
Peep Peterson
Töötukassa nõukogu esimees
Eesti Ametiühingute Keskliit
Laulupeo 24, Tallinn
+372 501 5446
[email protected]
TK_nõukogu_liikmete_kiri_turismisektori_toetamiseks.asice
Peaminister
Rahandusminister
Sotsiaalminister
Tallinnas, 3. novembril 2020
Töötukassa nõukogu liikmete ettepanek Vabariigi Valitsusele
Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed
Olles korduvalt arutanud turismisektori probleeme teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku kaaluda
turismi- ja sellega seotud valdkondade ettevõtetele töötasu hüvitise maksmist, et hoida alles sektori
taastumiseks olulisi töökohti ja kvalifitseeritud töötajaid. Eesmärk on säilitada elujõuliste ettevõtete
kompetentsid, mille abil taas luua töökohti olukorras, kus reisimine on uuesti aktiveerumas.
Turismisektor on hetkel jätkuvalt sügavas kriisis ja see pigem talvisel hooajal süveneb. Samuti pole
järgmise aasta riigieelarvest neile märkimisväärset toetust ette näha. Pankrotid ja koondamised sektoris
jätkuvad igal juhul, aga palgatoetuse aitaks hoida kriitilist hulka kompetentseid töötajaid.
Töötasu hüvitist võiks maksta järgmistel põhimõtetel ja tingimustel:
1) turismi- ja sellega seotud valdkondade ettevõtetele
- kelle 2020. aasta IV kv käive on võrreldes 2019. aasta IV kv käibega langenud vähemalt 70%;
- kellel ei ole 1.03.2020 seisuga maksuvõlga või see on taotluse esitamise ajaks tasutud või
ajatatud.
2) töölepinguga töötajatele, kes on selle tööandja juures töötanud vähemalt aasta (alustanud
töötamist selle tööandja juures hiljemalt 1.10.2019);
3) hüvitist saab taotleda kolme kuu eest - 2021. aasta jaanuar, veebruar ja märts või alternatiivina
tagasiulatuvalt 2020. aasta oktoober, november ja detsember;
4) tööandja peab töötajale töötasu maksma vähemalt 300 eurot; töötasu hüvitise suurus on 50%
töötaja töötasust, kuid mitte rohkem kui 800 eurot. Tööandja makstav töötasu ja töötasu hüvitis
kokku tagavad töötajale vähemalt töötasu alammäära;
5) 6 kuu jooksul päras hüvitise saamist ei või töötajat koondada.
Eelnimetatud tingimustel hindame hüvitise saajate arvuks 3600 inimest kuus ja meetme kogukuluks 7,7
miljonit eurot (vt tabel 1, variant 1).
Kuna praktikas on siiski keeruline prognoosida, kui paljude ettevõtete käibelangus saab olema 70% või
enam, on tabelis võrdluseks toodud ka variant 2, kus hüvitise saajate arvu prognoosimisel on arvestatud
juuni eest makstud jätkuhüvitise saajate arvuga turismisektoris. Juunis sai töötasu jätkuhüvitist ligikaudu
7200 turismisektori töötajat ning meetme kogukuluks kujuneks sellest lähtudes 15,4 miljonit eurot
(variant 2). See võiks olla hüvitise saajate ja kogukulude ülempiiriks juhul kui käibelanguse kriteeriumi
karmistamise tulemusena hüvitise saajate arv ei vähene (nt suurema käibelangusega ettevõtteid on
rohkem või töölepingu seaduse §35 ja §37 loobumisega seoses kvalifitseerub rohkem
ettevõtteid/töötajaid).
Keskmise hüvitise suuruse arvutuse aluseks on vastavate valdkondade juuni hüvitise andmed, mida on
korrigeeritud 2020. aasta palgakasvuga. Keskmine hüvitise kulu koosneb hüvitise brutosummast ning selle
pealt töötukassa poolt tasutavatest maksudest.
Tabel 1. Turismisektori töötasu hüvitise prognoos
Variant 1 Variant 2
(juuni tingimused sh käibelangus
50%)
Toetatavad valdkonnad *Majutus (I 55) *Majutus (I 55)
*Toidu ja joogi serveerimine (I 56) *Toidu ja joogi serveerimine (I 56)
*Reisibüroode ja reisikorraldajate *Reisibüroode ja reisikorraldajate
tegevus (N 79) tegevus (N 79)
*Sõitjate muu mujal liigitamata *Sõitjate muu mujal liigitamata
maismaavedu (H 4939) maismaavedu (H 4939)
*Sõitjatevedu merel ja rannavetes *Sõitjatevedu merel ja rannavetes (H
(H 501) 501)
*Sõitjate õhutransport (H 511) *Sõitjate õhutransport (H 511)
Tööandja omaosalus 300 EUR 300 EUR
Hüvitise asendusmäär 50% 50%
Hüvitise miinimum 284 EUR 284 EUR
Hüvitise maksimum 800 EUR 800 EUR
Keskmine hüvitise suurus 539 EUR 539 EUR
Keskmine hüvitise kulu 721 EUR 721 EUR
Hüvitise saajate arv 3600 7200
(keskmiselt ühes kuus)
Kogukulu (1 kuu) 2,6 mln EUR 5,1 mln EUR
Kogukulu (3 kuud) 7,7 mln EUR 15,4 mln EUR
Töötasu hüvitiseks planeeriti käesoleval aastal 250 miljonit eurot ning jätkuhüvitiseks 81,3 miljonit eurot
(sh 36 miljonit riigieelarvelistest vahenditest). Töötasu hüvitise ja jätkuhüvitise kulud kokku olid 256,3
miljonit eurot. Seega on algselt planeeritud vahenditest kasutamata 75 miljonit eurot, sh 39 miljonit eurot
töötuskindlustusvahendeid.
Kehtiva prognoosi kohaselt (so turismisektori töötasu hüvitist arvestamata) vähenevad töötukassa varad
2020. aastal 369,2 miljoni euro võrra ning 2021. aastal 45,1 miljoni euro võrra; oodatav netovara väärtus
2020. aasta lõpuks on 468,9 miljonit eurot ja 2021. aasta lõpuks 423,8 miljonit eurot.
Töötuskindlustusvahenditest kaetav turismisektori töötasu hüvitis vähendaks töötukassa 2021. aasta
tulemit 7,7 – 15,4 miljoni euro võrra ning oodatav netovara väärtus 2021. aasta lõpuks oleks 408,4 – 416,1
miljonit eurot.
Põhimõttelise toetava otsuse korral saame detaile täpsemalt läbi rääkida. Kui me Töötukassa meetme
osas ei saavuta kokkulepet, soovime aidata kaasa EAS sarnases mahus adekvaatse abi väljatöötamisele.
Lugupidamisega
Peep Peterson Arto Aas
Nõukogu esimees (Ametiühingute Keskliit) Nõukogu liige (Tööandjate Keskliit)
Ago Soomre Ago Tuuling
Nõukogu liige (Tööandjate Keskliit) Nõukogu liige (TALO)