dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumise edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. november 2020
Viit
1.1-16/20-0011/6778-1
Registreeritud
5. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0011
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎RK_20-02364-2.asice839 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Meie: 05.11.2020 nr 7-5.11/20-02364-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud Eesti Töötukassa nõukogu liikmete pöördumise turismisektori toetamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee From: Peep Peterson <[email protected]> Date: 3. November 2020 at 15:49:05 EET To: Jüri Ratas <[email protected]>, [email protected], Tanel Kiik <[email protected]> Cc: [email protected], [email protected] Subject: Töötukassa nõukogu liikmete kiri turismisektori toetamiseks Austatud peaminister, austatud ministrid! Läkitan Töötukassa nõukogu liikmete pöördumise turismisektori toetamiseks. Palume ettepanekut valitsuses arutada, et jõuda toimivate toetusmeetmeteni. Lugupidamisega Peep Peterson Töötukassa nõukogu esimees Eesti Ametiühingute Keskliit Laulupeo 24, Tallinn +372 501 5446 [email protected] TK_nõukogu_liikmete_kiri_turismisektori_toetamiseks.asice Peaminister Rahandusminister Sotsiaalminister Tallinnas, 3. novembril 2020 Töötukassa nõukogu liikmete ettepanek Vabariigi Valitsusele Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed Olles korduvalt arutanud turismisektori probleeme teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku kaaluda turismi- ja sellega seotud valdkondade ettevõtetele töötasu hüvitise maksmist, et hoida alles sektori taastumiseks olulisi töökohti ja kvalifitseeritud töötajaid. Eesmärk on säilitada elujõuliste ettevõtete kompetentsid, mille abil taas luua töökohti olukorras, kus reisimine on uuesti aktiveerumas. Turismisektor on hetkel jätkuvalt sügavas kriisis ja see pigem talvisel hooajal süveneb. Samuti pole järgmise aasta riigieelarvest neile märkimisväärset toetust ette näha. Pankrotid ja koondamised sektoris jätkuvad igal juhul, aga palgatoetuse aitaks hoida kriitilist hulka kompetentseid töötajaid. Töötasu hüvitist võiks maksta järgmistel põhimõtetel ja tingimustel: 1) turismi- ja sellega seotud valdkondade ettevõtetele - kelle 2020. aasta IV kv käive on võrreldes 2019. aasta IV kv käibega langenud vähemalt 70%; - kellel ei ole 1.03.2020 seisuga maksuvõlga või see on taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud. 2) töölepinguga töötajatele, kes on selle tööandja juures töötanud vähemalt aasta (alustanud töötamist selle tööandja juures hiljemalt 1.10.2019); 3) hüvitist saab taotleda kolme kuu eest - 2021. aasta jaanuar, veebruar ja märts või alternatiivina tagasiulatuvalt 2020. aasta oktoober, november ja detsember; 4) tööandja peab töötajale töötasu maksma vähemalt 300 eurot; töötasu hüvitise suurus on 50% töötaja töötasust, kuid mitte rohkem kui 800 eurot. Tööandja makstav töötasu ja töötasu hüvitis kokku tagavad töötajale vähemalt töötasu alammäära; 5) 6 kuu jooksul päras hüvitise saamist ei või töötajat koondada. Eelnimetatud tingimustel hindame hüvitise saajate arvuks 3600 inimest kuus ja meetme kogukuluks 7,7 miljonit eurot (vt tabel 1, variant 1). Kuna praktikas on siiski keeruline prognoosida, kui paljude ettevõtete käibelangus saab olema 70% või enam, on tabelis võrdluseks toodud ka variant 2, kus hüvitise saajate arvu prognoosimisel on arvestatud juuni eest makstud jätkuhüvitise saajate arvuga turismisektoris. Juunis sai töötasu jätkuhüvitist ligikaudu 7200 turismisektori töötajat ning meetme kogukuluks kujuneks sellest lähtudes 15,4 miljonit eurot (variant 2). See võiks olla hüvitise saajate ja kogukulude ülempiiriks juhul kui käibelanguse kriteeriumi karmistamise tulemusena hüvitise saajate arv ei vähene (nt suurema käibelangusega ettevõtteid on rohkem või töölepingu seaduse §35 ja §37 loobumisega seoses kvalifitseerub rohkem ettevõtteid/töötajaid). Keskmise hüvitise suuruse arvutuse aluseks on vastavate valdkondade juuni hüvitise andmed, mida on korrigeeritud 2020. aasta palgakasvuga. Keskmine hüvitise kulu koosneb hüvitise brutosummast ning selle pealt töötukassa poolt tasutavatest maksudest. Tabel 1. Turismisektori töötasu hüvitise prognoos Variant 1 Variant 2 (juuni tingimused sh käibelangus 50%) Toetatavad valdkonnad *Majutus (I 55) *Majutus (I 55) *Toidu ja joogi serveerimine (I 56) *Toidu ja joogi serveerimine (I 56) *Reisibüroode ja reisikorraldajate *Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus (N 79) tegevus (N 79) *Sõitjate muu mujal liigitamata *Sõitjate muu mujal liigitamata maismaavedu (H 4939) maismaavedu (H 4939) *Sõitjatevedu merel ja rannavetes *Sõitjatevedu merel ja rannavetes (H (H 501) 501) *Sõitjate õhutransport (H 511) *Sõitjate õhutransport (H 511) Tööandja omaosalus 300 EUR 300 EUR Hüvitise asendusmäär 50% 50% Hüvitise miinimum 284 EUR 284 EUR Hüvitise maksimum 800 EUR 800 EUR Keskmine hüvitise suurus 539 EUR 539 EUR Keskmine hüvitise kulu 721 EUR 721 EUR Hüvitise saajate arv 3600 7200 (keskmiselt ühes kuus) Kogukulu (1 kuu) 2,6 mln EUR 5,1 mln EUR Kogukulu (3 kuud) 7,7 mln EUR 15,4 mln EUR Töötasu hüvitiseks planeeriti käesoleval aastal 250 miljonit eurot ning jätkuhüvitiseks 81,3 miljonit eurot (sh 36 miljonit riigieelarvelistest vahenditest). Töötasu hüvitise ja jätkuhüvitise kulud kokku olid 256,3 miljonit eurot. Seega on algselt planeeritud vahenditest kasutamata 75 miljonit eurot, sh 39 miljonit eurot töötuskindlustusvahendeid. Kehtiva prognoosi kohaselt (so turismisektori töötasu hüvitist arvestamata) vähenevad töötukassa varad 2020. aastal 369,2 miljoni euro võrra ning 2021. aastal 45,1 miljoni euro võrra; oodatav netovara väärtus 2020. aasta lõpuks on 468,9 miljonit eurot ja 2021. aasta lõpuks 423,8 miljonit eurot. Töötuskindlustusvahenditest kaetav turismisektori töötasu hüvitis vähendaks töötukassa 2021. aasta tulemit 7,7 – 15,4 miljoni euro võrra ning oodatav netovara väärtus 2021. aasta lõpuks oleks 408,4 – 416,1 miljonit eurot. Põhimõttelise toetava otsuse korral saame detaile täpsemalt läbi rääkida. Kui me Töötukassa meetme osas ei saavuta kokkulepet, soovime aidata kaasa EAS sarnases mahus adekvaatse abi väljatöötamisele. Lugupidamisega Peep Peterson Arto Aas Nõukogu esimees (Ametiühingute Keskliit) Nõukogu liige (Tööandjate Keskliit) Ago Soomre Ago Tuuling Nõukogu liige (Tööandjate Keskliit) Nõukogu liige (TALO)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel