dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtjate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise täiendav toetus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. november 2020
Viit
68
Registreeritud
5. november 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Annika Anton

Failid

  • 📎68 05.11.2020 Ministri määrus.asice1137 KB

Sisu (failidest)

omanik MÄÄRUS 05.11.2020 nr 68 Turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtjate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise täiendav toetus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Toetuse sihtrühm on turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtja, kelle majandustegevust on negatiivselt mõjutanud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud erandlikud asjaolud. (2) Käesoleva määruse alusel antakse riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9, edaspidi COVID-19 raamistik) osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut. (3) Määruse alusel antakse toetust alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest. (4) Toetuse andmisel kohaldatakse lisaks käesolevale määrusele riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud tingimusi. § 2. Toetuse eesmärk Toetuse andmise eesmärk on abi andmine turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtjatele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks. 2 § 3. Toetuse rakendamine Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS). § 4. Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) turismiga otseselt seotud majandusharu ettevõtjaks loetakse majutusettevõtjat, reisiettevõtjat, turismiatraktsiooni pidajat, turismiteenuse pakkujat, giidi, rahvusvahelise liiniveo korraldajat ja konverentside korraldajat; 2) majutusettevõtja on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, mis pakub 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud teenuseid ning kelle tegevusala on justiitsministri 28. detsembri 2005. aasta määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” (edaspidi EMTAK) sätestatud tegevusala koodiga jagu I 551, 552 või 553 või jagu Q 86905; 3) reisiettevõtja on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, mis omab Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) kehtivat akrediteeringut lennupiletite väljastamiseks ja kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu N 79; 4) turismiatraktsioon on hoone või rajatis, mis on avatud külastajale, sealhulgas üksikkülastajale, ilma broneerimiseta ning tasulise sissepääsu alusel ja mille pidaja pakub aastaringselt või tegutsemishooajal elamust teaduslikul, hariduslikul või meelelahutuslikul eesmärgil; 5) turismiatraktsiooni pidaja on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, välja arvatud riigi osalusega äriühing, riigi asutatud sihtasutus või mittetulundusühing, mille liige riik on ja kellele kuulub turismiatraktsiooni sissepääsu eest külastajate poolt makstav tasu; 6) turismiteenuste pakkuja on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, mis pakub külastajatele elamusteenuseid loodusturismis, kultuuriturismis või aktiivse puhkuse teenuseid ning mis on leitav www.puhkaeestis.ee Eesti turismiteenuste andmebaasis vastavate kategooriate teenusepakkujana; 7) giid on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes pakub külastajatele ekskursioone, tutvustab vaatamisväärsusi, vahendab pärandkultuuri ning jagab teavet ekskursiooniprogrammi või teenuste kohta ning on leitav www.puhkaeestis.ee Eesti turismiteenuste andmebaasis vastava kategooria teenusepakkujana või oli 1. märtsi 2020. a seisuga atesteeritud või kutsetunnistusega giid; 8) rahvusvahelise liiniveo korraldaja on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris registreeritud äriühing, mis omab ühistranspordiseaduse § 39 kohast ühenduse tegevusluba rahvusvahelise liiniveo korraldamiseks ning liiniluba; 9) konverentside korraldaja on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris registreeritud äriühing, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu N 82301; 10) teenuste pakkumise algusaeg on majutusettevõtja puhul esmakordne 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud teenuste Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonis esitamise aeg ja turismiatraktsiooni pidaja puhul esmakordne turismiatraktsiooni külastajatele avamise aeg; 11) vähem kui aasta teenuseid pakkunud ettevõtjaks on taotleja, kes on teenuste pakkumist alustanud hiljem kui 31. juulil 2019. a; 12) tegutsemisaja alguseks loetakse ettevõtja esmakande aega äriregistris; 13) vähem kui aasta tegutsenud ettevõtjaks on taotleja, kes on äriregistris registreeritud hiljem kui 31. juulil 2019. a; 14) tegutsemishooaeg on turismiatraktsiooni avatud olemise periood, juhul kui atraktsioon on 3 avatud hooajaliselt; 15) käibeks loetakse taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibe suurus, mittekäibemaksukohustuslase puhul kasumiaruande müügitulud ja muud äritulud või füüsilise isiku tuludeklaratsioonis (vorm E) deklareeritud ettevõtlustulu; 16) 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käive on Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud 9-protsendilise käibemaksumääraga deklareeritud käibe suurus; 17) e-teenindus on EAS-i veebilehel asuv portaal, mille kaudu saab taotleja esitada EAS-ile nõutud dokumente. § 5. Vaide esitamine (1) EAS-i otsuse või toimingu peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide EAS-ile 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (2) EAS lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetuse andmise alused ja toetuse suurus § 6. Toetuse liigid Määruse alusel makstakse järgmisi COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenevaid toetusi: 1) majutusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetus; 2) reisiettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus; 3) turismiatraktsiooni käibe languse osalise hüvitamise toetus; 4) turismiteenuste pakkuja kahjude osalise hüvitamise toetus; 5) giidi kahjude osalise hüvitamise toetus; 6) rahvusvahelise liiniveo korraldaja käibe languse osalise hüvitamise toetus; 7) konverentside korraldaja käibe languse osalise hüvitamise toetus. § 7. Toetuse tingimused ja toetuse suurus (1) Majutusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust võib taotleda majutusettevõtja, kelle 2020. a augusti ja septembri summaarne 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käibe langus Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmete kohaselt oli võrreldes 2019. a sama perioodi summaarse 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käibega vähemalt 40 protsenti. Juhul kui majutusettevõtja on teenust pakkunud vähem kui aasta, peab tema 2020. a augusti ja septembri aritmeetiline keskmine 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käibe langus Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmete kohaselt võrreldes perioodi, mis algab teenuse pakkumise algusajast ja lõpeb 29. veebruaril 2020. a keskmise ühe kalendrikuu 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käibega olema vähemalt 40 protsenti. (2) Majutusettevõtjale makstava lõikes 1 sätestatud toetuse suuruseks on 100 protsenti ettevõtja poolt 2019. a eest tasutud tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui 60 000 eurot. Kui majutusettevõtja on teenuseid pakkunud vähem kui aasta, on toetuse suuruseks 100 protsenti 4 perioodi, mis algab teenuse pakkumise algusajast ja lõpeb 31. juulil 2020. a eest tasutud tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui 60 000 eurot. Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 2000 eurot. (3) Reisiettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetust võib taotleda reisiettevõtja. Reisiettevõtjale makstava toetuse suuruseks on kuuekordne ettevõtja poolt 2020. a augusti ja septembri eest tasutud sotsiaalmaksu aritmeetiline keskmine ühe kuu kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 60 000 eurot. Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 2000 eurot. (4) Turismiatraktsiooni käibe languse osalise hüvitamise toetust võib taotleda turismiatraktsiooni pidaja, kelle 2020. a augusti ja septembri summaarne käibe langus oli võrreldes 2019. a sama perioodi summaarse käibega vähemalt 40 protsenti. Juhul kui turismiatraktsiooni pidaja on teenuseid pakkunud vähem kui aasta, peab 2020. a augusti ja septembri aritmeetiline keskmine käibe langus võrreldes perioodi, mis algab teenuste pakkumise algusajast ja lõpeb 29. veebruaril 2020. a keskmise ühe kalendrikuu käibega olema vähemalt 40 protsenti. (5) Turismiatraktsiooni pidajale makstava lõikes 4 sätestatud toetuse suuruseks on 40 protsenti turismiatraktsiooni pidaja 2019. a augusti ja septembri käibest, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot. Kui turismiatraktsiooni pidaja on teenuseid pakkunud vähem kui aasta, on toetuse suuruseks 40 protsenti perioodi, mis algab teenuste pakkumise algusajast ja lõpeb 31. juulil 2020. a, kahekordsest aritmeetilisest ühe kuu keskmisest käibest, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot. Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 2000 eurot. (6) Turismiteenuste pakkuja kahjude osalise hüvitamise toetust võib taotleda turismiteenuste pakkuja, kelle 2019. aasta käive oli vähemalt 12 000 eurot. (7) Turismiteenuste pakkujale makstava lõikes 6 sätestatud toetuse suurus on: 1) 3000 eurot, kui taotleja 2019. aasta käive oli vahemikus 12 000–40 000 eurot; 2) 5000 eurot, kui taotleja 2019. aasta käive oli suurem kui 40 000 eurot. (8) Giidi kahjude osalise hüvitamise toetust võib taotleda giid, kelle 2019. aasta käive oli vähemalt 12 000 eurot. (9) Giidile makstava lõikes 8 sätestatud toetuse suurus on: 1) 3000 eurot, kui taotleja 2019. aasta käive oli vahemikus 12 000– 40 000 eurot; 2) 5000 eurot, kui taotleja 2019. aasta käive oli suurem kui 40 000 eurot. (10) Rahvusvahelise liiniveo korraldaja käibe languse osalise hüvitamise toetust võib taotleda rahvusvahelise liiniveo korraldaja, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) seisuga 1. veebruar 2020. a teenindas liiniloa alusel vähemalt ühte Eestist algava või Eestis lõppeva marsruudiga rahvusvahelist bussiliini; 2) perioodil 1. juuli kuni 31. august 2020. a teostas regulaarset rahvusvahelist liinivedu liiniloa alusel ja tingimustel; 3) 2020. aasta septembri ja oktoobri summaarne käibe langus oli võrreldes 2019. a septembri ja oktoobri summaarse käibega vähemalt 40 protsenti ja kelle 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 10 000 eurot. (11) Rahvusvahelise liiniveo korraldajale makstava lõikes 10 sätestatud toetuse suurus on 100 protsenti ettevõtja 2020. aasta viiekordsest juuni, juuli ja augusti eest tasutud tööjõumaksude aritmeetilisest keskmisest summast, kuid kokku mitte rohkem kui 200 000 eurot. Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 2000 eurot. 5 (12) Konverentside korraldaja käibe languse osalise hüvitamise toetust võib taotleda konverentside korraldaja, kelle 2020. a augusti ja septembri summaarne käibe langus oli võrreldes 2019. a sama perioodi käibega vähemalt 40 protsenti ja kelle 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 10 000 eurot. Juhul kui konverentside korraldaja on tegutsenud vähem kui aasta, peab tema 2020. a augusti ja septembri summaarne käibe langus võrreldes perioodi, mis algab tegutsemisaja algusest ja lõpeb 29. veebruaril 2020. a keskmise ühe kalendrikuu käibega olema vähemalt 40 protsenti. (13) Konverentside korraldajale makstava lõikes 12 sätestatud toetuse suurus on 100 protsenti ettevõtja 2019. a eest tasutud tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui 40 000 eurot. Kui konverentside korraldaja on tegutsenud vähem kui aasta, on toetuse suuruseks 100 protsenti perioodi, mis algab tegutsemisaja algusest ja lõpeb 31. juulil 2020. a, eest tasutud tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui 40 000 eurot. Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 2000 eurot. 3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele § 8. Toetuse taotlemine (1) Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister kehtestab käskkirjaga iga § 6 sätestatud toetuse liigi rahastamise eelarve ja taotlemise tähtaja. (2) Juhul kui mõne §-s 6 sätestatud toetuse puhul esitatakse nõuetele vastavaid taotlusi väiksemas summas kui toetuse rahastamise eelarve, suunab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nimetatud toetuse rahastamise eelarve vahendid teiste toetuste rahastamise eelarvetesse. (3) Paragrahvi 6 punktides 1, 4 ja 5 sätestatud toetuste taotlemine on jooksev. Taotlusi menetletakse ja toetuse saamine otsustatakse tingimustele vastavate taotluste esitamise järjekorras kuni eelarvevahendite lõppemiseni. (4) Paragrahvi 6 punktides 2, 3, 6 ja 7 sätestatud toetuste taotlemine on vooruline. Toetuse saamine otsustakse pärast taotluste esitamise tähtaega. Juhul kui toetuse rahastamise eelarvest ei piisa kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks § 7 lõikes 3, 5, 11 või 13 sätestatud määras, jaotatakse toetuse rahastamise eelarve vahendid rahuldamisele kuuluvate taotluste vahel proportsionaalselt sellega, kuidas vastava toetuse rahastamise eelarve suhtub nõuetele vastavate taotluste kogusummasse. (5) Taotluste vastuvõtmise alustamisest ning taotlemise tähtaegadest annab EAS teada oma veebilehel ja e-teeninduses. (6) Taotlus esitatakse EAS-ile e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. (7) Üks turismiga otseselt seotud majandusharu ettevõtja võib saada ühe § 6 sätestatud toetuse. § 9. Nõuded taotlejale Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja ei ole raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 6 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi üldise grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 mõistes 31. detsembri 2019. a seisuga; 2) erandina punktis 1 sätestatust võib taotlejaks olla mikro- või väikeettevõtja üldise grupierandi määruse I lisa tähenduses, kes oli raskustes juba 31. detsembril 2019. a, COVID-19 raamistiku punkti 22 ca tingimustel; 3) taotlejale COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel antud abi koos käesoleva määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada 800 000 eurot; 4) taotlejal puudusid 12. märtsil 2020. a riiklikud maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud; 5) taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse; 6) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust; 7) füüsilisest isikust ettevõtjast taotlejat ei ole äriregistrist kustutatud taotluse esitamise kuupäeva seisuga ega kustutata enne toetuse taotluse kohta otsuse tegemist; 8) juhul kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele ja makse tähtpäev on saabunud, on tagasimaksed taotluse esitamise hetkeks nõutud summas teostatud; 9) paragrahvi 4 lõike 1 punktides 2, 4, 5, 6, 7 ja 8 nimetatud taotlejad ei ole saanud toetust väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29. aprilli 2020. a määruse nr 12 „Turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtjate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise täiendav toetus“, 29. aprilli 2020. a määruse nr 13 „COVID- 19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus“ , kultuuriministri 28. mai 2020. a määruse nr 14 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi spordiobjektide valdajate toetamiseks“ või kulutuuriministri 30. aprilli 2020. a määruse nr 9 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale“ alusel; 10) juhul kui taotleja on saanud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust põhjustatud kriisi tõttu riigi 2020. a. lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvelt toetust teisest meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt, teavitab taotleja EAS-i nimetatud toetuse saamisest taotlusvormil. § 10. Nõuded taotlusele Taotlus peab sisaldama järgmist informatsiooni: 1) taotleja ärinimi, äriregistri kood, telefoninumber, e-posti-, kodulehe- ja postiaadress, arveldusarve number; 2) turismiatraktsiooni käibe languse osalise hüvitamise toetus puhul turismiatraktsiooni nimi ning turismiatraktsiooni esmakordse külastajatele avamise aeg; 3) projekti nimi; 4) taotleja majandustegevusele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud mõjude lühikirjeldus; 5) taotletava toetuse summa; 6) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 9 sätestatud nõuetele; 7) kontserni liikmete skeem, kui kontsern ei kajastu äriregistris; 8) kasumiaruanne ja bilanss 31. detsembri 2019. a seisuga, kui see ei ole kättesaadav avalikus registris, füüsilisest isikust ettevõtja 2019. a tuludeklaratsioon ning kontserni kuuluva taotleja kinnitus, et kontsern ei ole raskustes 31. detsembri 2019. a seisuga; 9) kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane, siis asjakohaste kuude kasumiaruanded või raamatupidamise väljavõtted, kui taotleja on füüsilisest isikust ettevõtja, siis tuludeklaratsioon; 10) kui taotleja on reisiettevõtja, siis kehtiv Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) kood; 11) kui taotleja on rahvusvahelise liiniveo korraldaja, siis liiniloa koopia; 7 12) kui taotleja on giid, siis koopia dokumendist, mis tõendab 1. märtsi 2020. a seisuga kehtiva atesteeringu olemasolu. 4. peatükk Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine § 11. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb: 1) taotluse registreerimisest; 2) vajadusel selgituste ja lisateabe küsimisest; 3) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist; 4) riigiabi reeglitega kokkusobivuse hinnangu andmisest; 5) taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest. (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 25 tööpäeva alates taotluse esitamisest jooksva taotlemise korral ning voorulise taotlemise korral taotluste vastuvõtmise lõpetamise tähtpäevast. Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal taotleja taotluse e-teeninduses esitab. EAS võib taotluse menetlemise aega põhjendatud juhtudel pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat. (3) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. § 12. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine või rahuldamata jätmine (1) Nõuetele vastava taotleja ja taotluse osas teeb EAS taotluse rahuldamise otsuse või taotluse osalise rahuldamise otsuse. (2) Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse vastavaks tunnistatud taotleja ja taotluse puhul, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik toetuse rahastamise eelarvevahendite lõppemise tõttu, § 8 lõikes 4 sätestatud juhul või kui taotletud summa ei vasta §-s 7 sätestatule. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse tingimustele, taotleja ei kõrvalda puudusi § 11 lõikes 3 sätestatud tähtajal või § 8 lõikes 3 nimetatud taotluste rahaline maht ületab taotluste eelarve vaba jäägi. (4) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS ja toimetab selle taotlejale kätte e-teeninduse kaudu. § 13. Toetuse maksmise tingimused Toetus makstakse toetuse saajale välja 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. 5. peatükk Toetuse saaja ning EAS-i õigused ja kohustused § 14. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada EAS-ilt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. 8 (2) Toetuse saajal on kohustus: 1) esitada EAS-i nõudmisel informatsiooni ettenähtud viisil ja tähtajal; 2) võimaldada EAS-il, Euroopa Komisjonil, Euroopa Pettustevastasel Ametil ja Euroopa Kontrollikojal teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetusega seotud dokumentide üle; 3) säilitada taotlusega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale seitse aastat pärast toetuse väljamaksmist; 4) teavitada viivitamatult kirjalikult EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist; 5) maksta toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. § 15. EAS-i õigused ja kohustused (1) EAS-il on õigus: 1) teostada kohapealset kontrolli; 2) nõuda taotluses sisalduva kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist; 3) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 4) pärast toetuse andmist teostada järelkontrolli taotleja riigiabi reeglite nõuetele vastavuse üle, kui see on asjakohane; 5) saada Maksu- ja Tolliametist toetuse rahuldamise otsuse aluseks olnud andmeid seire eesmärgil. (2) EAS-il on kohustus: 1) nõustada taotlejaid taotlusega seotud küsimustes; 2) teha taotlusvorm ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel; 3) toetuse tagasinõudmisel sätestada vastavas otsuses tagasinõudmise aluse, tagasinõutav summa, otsuse täitmise tähtaeg ja muu otsusega seotud oluline teave; 4) mitte avaldada taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni ega dokumente; 5) pärast rahuldamise otsust teha oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nimi, toetusmeetme nimetus ning toetuse summa; 6) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente 10 aastat alates toetuse andmisest. § 16. Toetuse tagastamine (1) EAS võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui: 1) toetuse saaja on taotlemisel esitanud ebaõiget teavet või teave on jäetud esitamata; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas määruses nimetatud kohustuse; 3) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. (2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. (3) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral nõuab toetuse andja toetuse tagasi koos intressiga vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), artiklile 9, sama määruse artikli 10 9 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile. (4) Toetuse andjal on õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda kümne aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt) väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler 29.10.2020 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtjate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise täiendav toetus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Väliskaubandus-ja infotehnoloogiaministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) alusel antav turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtjate toetus aitab leevendada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse (edaspidi koroonaviirus) puhangust tulenenud ettevõtjate majanduslikke raskusi. Eesmärk on toetada raskustesse sattunud turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtjaid kriisist kiiremaks väljumiseks rahvusvahelise reisimise ja nõudluse taastumisel. Toetus on suunatud ettevõtjatele, kes ei olnud kevadise turismisektori kriisitoetuse sihtgruppide hulgas või kes on jätkuvalt erinevatest piirangutest enim mõjutatud. Toetusmeetme sihtgrupiks on majutusettevõtjad, turismiatraktsioonide pidajad, turismiteenuste pakkujad, giidid, rahvusvahelise liiniveo korraldajad, konverentside korraldajad ning IATA akrediteeringut omavad reisiettevõtjad. Meede on kavandatud lähtuvalt ettevõtjatest:  kelle käive on kukkunud kõige kiiremini ja ulatuslikumalt;  kes on elujõulised, kuid kelle äri peatus momentaalselt ja pikaks ajaks eriolukorra tõttu ning rahvusvahelise reisimise aeglase taastumise tõttu taastub pikema aja jooksul;  kes on kavandatud konverentside ja ürituste ärajäämise tõttu kannatanud olulist majanduslikku kahju ning kelle tegevus taastub aeglaselt;  kes on kõige vajalikumad teenusepakkujad teenindamaks nii siseturismi kui välisturismi nõudluse taastumisel. Määrusega luuakse mehhanism ettevõtjate tõendatud kriisikahjude osaliseks kompenseerimiseks. Täpsemad tingimused on välja töötatud sõltuvalt sektori ettevõtjate spetsiifikast ja kahjude esialgselt prognoositud ulatusest. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna nõunik Annika Anton (tel: 639 7663, e-post: [email protected]) ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetuste keskuse valdkonnajuht Riin Roosalu (e-post: [email protected], tel: 514 0587). Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected], tel: 7153403). 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest peatükist ja kuueteistkümnest paragrahvist. Määruse § 1 sätestab määruse kohaldamisala. Määruse alusel saavad kahjude hüvitamise toetust taotleda turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtjad, kelle majandustegevus on negatiivselt mõjutatud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud erandlike asjaolude tõttu. Määruse alusel antakse riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9, edaspidi COVID-19 raamistik) osa 3.1. alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut. Toetuse taotluste vastuvõtmise algusest annab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus teada vastavalt määruse §-le 8, kuid taotluste vastuvõtmist ja toetuste andmist ei alustata enne, kui on olemas Euroopa Komisjoni vastava riigiabi andmist lubav otsus. Samuti sätestab määruse § 1 lõige 4, et lisaks käesolevale määrusele kohaldatakse toetuse andmisel Vabariigi Valitsuse 18.04.2020. a määrust nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“. Määruse § 2 sätestab toetuse eesmärgi. Toetuse andmise eesmärk on abi andmine turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtjatele COVID-19 puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks. Toetuse andmise oodatav tulemus on ettevõtjate jätkusuutlikkus toodete ja teenuste pakkumisel pärast COVID-19 pandeemia raugemist rahvusvahelise reisimise taastumisel. Toetus panustab Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020 eesmärkide elluviimisesse. Määruse § 3 alusel rakendab toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes menetleb toetuse taotlusi, teeb väljamakseid ja teostab järelevalvet. Määruse §-s 4 defineeritakse olulisemad kasutatavad mõisted. Turismiga otseselt seotud majandusharu ettevõtjaks loetakse käesoleva määruse tähenduses majutusettevõtjat, reisiettevõtjat, turismiatraktsiooni pidajat, turismiteenuse pakkujat, giidi, rahvusvahelise liiniveo korraldajat ja konverentside korraldajat. Majutusettevõtja on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, mis pakub 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud teenuseid ning kelle tegevusala on taotluse esitamise ajal Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (edaspidi EMTAK) tegevusala koodiga jagu I 551, 552 või 553 või jagu Q 86905. Reisiettevõtja on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, mis omab Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) kehtivat akrediteeringut lennupiletite väljastamiseks ja kelle põhitegevusala on taotluse esitamise ajal äriregistris EMTAK koodiga jagu N 79. IATA akrediteeringu olemasolu kontrollib EAS IATA kaudu. Turismiatraktsioon on hoone või rajatis, mis on avatud külastajale, sealhulgas üksikkülastajale, ilma broneerimiseta ning tasulise sissepääsu alusel ja mille pidaja pakub aastaringselt või tegutsemishooajal nimetatud hoones või rajatises elamust teaduslikul, hariduslikul või meelelahutuslikul eesmärgil. Turismiatraktsiooni pidajaks on määruse tähenduses isik, kellele kuulub nimetatud hoonesse või rajatisse sissepääsu eest külastajatelt võetav tasu. 2 Turismiatraktsiooni pidaja võib olla turismiatraktsiooniks oleva hoone või rajatise omanik või pakkuda seal elamust ning võtta sissepääsu eest külastajatelt tasu muul õiguslikul alusel. Seega saab turismiatraktsiooni käibe languse osalise hüvitamise toetuse taotlejaks olla juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on turismiatraktsiooni piletimüügi tulu vähenemise tõttu tekkinud COVID-19 puhangu tagajärjel käibe langus. Määrus sätestab, et turismiatraktsiooni pidaja peab olema 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste või riigi- ja kohaliku omavalituse asutuste riiklikus registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. Turismiatraktsiooni pidajaks ei loeta määruse tähenduses riigiasutust, riigi osalusega äriühingut, riigi asutatud sihtasutust või mittetulundusühingut, mille liige riik on. Nimetatud asutused saavad tegevustoetust muuhulgas riigilt ja neil on muid tuluallikaid, mistõttu on nad vähem sõltuvuses piletitulust. Turismiatraktsiooniks loetakse määruse tähenduses muuseume ja külastuskeskuseid. Muuseumina käsitletakse muuseume muuseumiseaduse tähenduses. Muuseum kogub, uurib ja säilitab inimese ja tema elukeskkonnaga seotud kultuuriväärtusega asju teatud ainevaldkonnas ning korraldab nende üldsusele vahendamist teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel. Külastuskeskus on rajatis (näiteks seikluspark või tõstukiga suusamägi vmt) või hoone, kus paikneb siseatraktsioon (näiteks ekspositsioon, veepark, liikluslinn vmt) ja mis pakub üldsusele elamust teaduslikul, hariduslikul või meelelahutuslikul eesmärgil. Ilma broneerimiseta ning tasulise sissepääsu alusel tegutsemine tähendab, et külastajal on võimalik külastusaegadel tulla kohale ning tarbida hinnakirjastatud teenuseid (st hinnakiri on eelnevalt avalikult kättesaadav) ilma eelnevalt külastusaega kokku leppimata või muid külastajapoolseid tegevusi tegemata. Teenuste tarbimine peab olema võimalik üksikkülastajatele. Turismiatraktsioon võib olla avatud aastaringselt või hooajaliselt. Seega toetuse andmisel ei ole eeldatud, et turismiatraktsioon on avatud aasta läbi samadel aegadel, kuid atraktsioon peab teenuseid pakkuma perioodiliselt oma tegutsemishooaja (nt erinevad avatud olemise ajad suve- ja talvehooajal vm perioodidel) vältel. Turismiatraktsioonideks ei loeta spordiklubisid ja ilma lõõgastuskeskuseta spordiklubidena tegutsevaid ujulaid ning erinevate tasuliste ekskursioonide pakkumist muud tüüpi hoonetes (nt tootmisüksustes vmt) ning linna- või looduskeskkonnas toimuvate ekskursioonide ja retkede korraldamist. Lähtuvalt sellest, et turismiatraktsioon on hoone või rajatis, ei loeta turismiatraktsioonideks transpordivahenditel (bussid, laevad jmt) pakutatavaid ekskursioone ja elamusteenuseid. Turismiteenuste pakkuja on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, mis pakub külastajatele elamusteenuseid loodusturismis, kultuuriturismis või aktiivse puhkuse teenuseid (välja arvatud majutusteenused) ning mis on leitav www.puhkaeestis.ee Eesti turismiteenuste andmebaasis vastavate kategooriate teenusepakkujana. Elamusteenused tuleb www.puhkaeestis.ee veebis registreerida vastava elamusteenusena. Elamusteenusteks loetakse www.puhkaeestis.ee andmebaasis järgmiste kategooriate teenused: - ekskursioonid; - loodus; - aktiivne puhkus ja seiklus; - kultuur ja ajalugu; 3 - söök ja jook ja ööelu; - eripakkumised ja paketid. Giid on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes pakub külastajatele ekskursioone, tutvustab vaatamisväärsusi, vahendab pärandkultuuri ning jagab teavet ekskursiooniprogrammi ja teenuste kohta ning on leitav www.puhkaeestis.ee Eesti turismiteenuste andmebaasis vastava kategooria (nt ekskursioonid giidiga, loodus, aktiivne puhkus, kultuur ja ajalugu või eripakkumised ja paketid) teenusepakkujana või oli 1. märtsi 2020. a seisuga atesteeritud või kutsetunnistusega giid. Giidina tegutsemise vastavust kontrollib EAS kutsetunnistuse või atesteerimistunnistuse alusel. Giide atesteerivad Eestis piirkondlikud giidide atesteerimist korraldavad organisatsioonid (nt Tallinna Ettevõtlusamet, Harjumaa Omavalitsuste Liit), atraktsioonid ja muuseumid (nt Eesti Kunstimuuseum). Rahvusvahelise liiniveo korraldaja on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris registreeritud äriühing, mis omab ühistranspordiseaduse § 39 kohast ühenduse tegevusluba rahvusvahelise liiniveo korraldamiseks ning liiniluba. Äriühing võib olla näiteks rahvusvahelist liinivedu korraldav aktsiselts või osaühing. Konverentside korraldaja on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris registreeritud äriühing, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu N 82301. Toetuse andmisel eristatakse ettevõtja tegutsemise ja teenuste pakkumise aega. Teenuste pakkumise ajaks majutusettevõtja puhul loetakse esmakordset 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud teenuste Maksu- ja Tolliametile deklareerimise aega ja turismiatraktsiooni puhul esmakordset turismiatraktsiooni külastajatele avamise aega. Konverentside korraldaja käibe languse osalise hüvitamise toetuse puhul võetakse aga aluseks ettevõtja tegutsemise aeg, milleks on taotleja kohta äriregistris esmakande tegemise aeg. Oluline on arvestada, et määruse tähenduses loetakse vähem kui aasta teenuseid pakkunud ettevõtjaks isikut, kes on teenuste pakkumist alustanud hiljem kui 31. juulil 2019. a. Samuti loetakse vähem kui aasta tegutsenud ettevõtjaks isikut, kes on registreeritud äriregistris esmakordselt hiljem kui 31. juulil 2019. a. Juhul kui taotleja on käibemaksukohustuslane, siis võetakse käibe ja languse kindlaksmääramisel aluseks Maksu- ja Tolliameti andmed. Nimetatud andmed saab EAS Maksu- ja Tolliametilt ning andmete päring Maksu- ja Tolliametile tehakse taotluse esitamise kuupäeva seisuga. Juhul kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane, siis võetakse aluseks taotleja kasumiaruanne või FIE puhul füüsilise isiku deklaratsioon. Käibeks loetakse mittekäibemaksukohustuslaste puhul kasumiaruande müügitulud ja muud äritulud, FIEde puhul loetakse käibeks füüsilise isiku tuludeklaratsioonis (vorm E) deklareeritud ettevõtlustulu. Määruse § 5 sätestab vaide esitamise alused ja korra. Vaideid menetleb EAS. Määruse § 6 sätestab toetuse liigid. Määruse alusel makstakse järgmisi COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenevaid toetusi: 1) majutusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetus; 2) reisiettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus 3) turismiatraktsiooni käibe languse osalise hüvitamise toetus; 4) turismiteenuste pakkuja kahjude osalise hüvitamise toetus; 4 5) giidi kahjude osalise hüvitamise toetus; 6) rahvusvahelise liiniveo korraldaja käibe languse osalise hüvitamise toetus; 7) konverentside korraldaja käibe languse osalise hüvitamise toetus. Määruse § 7 sätestab toetuse tingimused ja toetuse suuruse erinevate toetuste lõikes. Majutusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust võib taotleda majutusettevõtja, kelle 2020. a augusti ja septembri summaarne 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käibe langus Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli võrreldes 2019. a sama perioodi summaarse 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käibega vähemalt 40 protsenti. Juhul kui majutusettevõtja on teenust pakkunud vähem kui aasta, peab tema 2020. a augusti ja septembri aritmeetiline keskmine 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käibe langus Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmete kohaselt võrreldes perioodi, mis algab teenuse pakkumise algusajast ja lõpeb 29. veebruaril 2020. a keskmise ühe kalendrikuu 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käibega olema vähemalt 40 protsenti. Seega loetakse sellisel juhul võrdlusperioodiks perioodi teenuste pakkumise algusajast kuni 29. veebruarini 2020. a. Nimetatud arvestusperioodi valikul on lähtutud vajadusest tuvastada taotleja tavapärane käive enne COVID-19 kriisi. Käibe languse arvutamisel võetakse aluseks ettevõtja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonide andmed. Juhul, kui majutusettevõtja ei ole esitanud Maksu- ja Tolliametile käibedeklaratsioone (näiteks ta pole käibemaksukohustuslane) või ei ole seal deklareerinud 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käivet, siis antud toetust maksta ei ole võimalik. Majutusettevõtjale makstava toetuse suuruseks on 100 protsenti ettevõtja poolt 2019. a eest tasutud tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui 60 000 eurot. Kui majutusettevõtja on teenuseid pakkunud vähem kui aasta, siis on toetuse suuruseks 100 protsenti perioodi, mis algab teenuse pakkumise algusajast ja lõpeb 31. juulil 2020. a eest tasutud tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui 60 000 eurot. Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 2000 eurot. Reisiettevõtjale makstava toetuse suuruseks on kuuekordne ettevõtja poolt 2020. a augusti ja septembri eest tasutud sotsiaalmaksu aritmeetiline keskmine ühe kuu kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 60 000 eurot. Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 2000 eurot. Reisiettevõtja toetust saab taotleda ettevõtja, kes on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, mis omab Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) kehtivat akrediteeringut lennupiletite väljastamiseks ja kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu N 79. Turismiatraktsiooni käibe languse osalise hüvitamise toetust võib taotleda turismiatraktsiooni pidaja, kelle 2020. a augusti ja septembri summaarne käibe langus oli võrreldes 2019. a sama perioodi summaarse käibega vähemalt 40 protsenti. Juhul kui turismiatraktsiooni pidaja on teenuseid pakkunud vähem kui aasta, peab 2020. a augusti ja septembri aritmeetiline keskmine käibe langus võrreldes perioodi, mis algab teenuste pakkumise algusajast ja lõpeb 29. veebruaril 2020. a keskmise ühe kalendrikuu käibega olema vähemalt 40 protsenti. Seega loetakse sellisel juhul võrdlusperioodiks perioodi teenuste pakkumise algusajast kuni 29. veebruarini 2020. a. Nimetatud arvestusperioodi valikul on lähtutud vajadusest tuvastada taotleja tavapärane käive enne COVID-19 kriisi. 5 Turismiatraktsiooni pidajale makstava toetuse suuruseks on 40 protsenti turismiatraktsiooni pidaja 2019. a augusti ja septembri käibest, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot. Kui turismiatraktsiooni pidaja on teenuseid pakkunud vähem kui aasta, on toetuse suuruseks 40 protsenti perioodi, mis algab teenuste pakkumise algusajast ja lõpeb 31. juulil 2020. a, kahekordsest aritmeetilisest ühe kuu keskmisest käibest, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot. Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 2000 eurot. Turismiteenuste pakkuja kahjude osalise hüvitamise toetust võib taotleda turismiteenuste pakkuja, kelle 2019. a käive oli vähemalt 12 000 eurot. Juhul kui turismiteenuste pakkuja on käibemaksukohustuslane, siis võetakse käibe suuruse hindamisel aluseks Maksu- ja Tolliameti andmed. Juhul kui turismiteenuste pakkuja ei ole käibemaksukohustuslane, siis võetakse käibe suuruse hindamisel aluseks kasumiaruande andmed või füüsilise isiku tuludeklaratsiooni andmed. Turismiteenuste pakkujale makstava toetuse suurus on: 1) 3000 eurot kui taotleja 2019. aasta käive oli vahemikus 12 000–40 000 eurot; 2) 5000 eurot kui taotleja 2019. aasta käive oli rohkem kui 40 000 eurot. Giidi kahjude osalise hüvitamise toetust võib taotleda giid, kelle 2019. aasta käive oli vähemalt 12 000 eurot. Juhul kui giid on käibemaksukohustuslane, siis võetakse käibe suuruse hindamisel aluseks Maksu- ja Tolliameti andmed. Juhul kui giid ei ole käibemaksukohustuslane, siis võetakse käibe suuruse hindamisel aluseks kasumiaruande andmed või füüsilise isiku tuludeklaratsiooni andmed. Giidile makstava toetuse suurus on: 1) 3000 eurot kui taotleja 2019. aasta käive oli vahemikus 12 000 – 40 000 eurot; 2) 5000 eurot kui taotleja 2019. aasta käive oli rohkem kui 40 000 eurot. Rahvusvahelise liiniveo korraldaja käibe languse osalise hüvitamise toetust võib taotleda rahvusvahelise liiniveo korraldaja, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) seisuga 1.veebruar 2020. a teenindas liiniloa alusel vähemalt ühte Eestist algava või Eestis lõppeva marsruudiga rahvusvahelist bussiliini; 2) perioodil 1. juuli kuni 31. august 2020. a teostas regulaarset rahvusvahelist liinivedu liiniloa alusel ja tingimustel; 3) kelle 2020. a septembri ja oktoobri summaarne käibe langus Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmete kohaselt oli võrreldes 2019.a septembri ja oktoobri summaarse käibega vähemalt 40 protsenti ja kelle 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 10 000 eurot. Käibe languse arvutamisel võetakse aluseks ettevõtja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonide andmed. Nõuetele vastavuse kontrollimiseks peab taotleja esitama vastava liiniloa koopia. Perioodil 1. juuli kuni 31. august 2020. a regulaarset rahvusvahelist liinivedu liiniloa alusel ja tingimustel teostanud taotleja puhul kontrollib EAS, kas taotleja on deklareerinud nimetatud perioodil 0%- käibemaksumääraga käibemaksu. Kui nimetatud määraga käibemaksu on deklareeritud, siis on taotleja vastaval perioodil ka teenuseid osutanud. Rahvusvahelise liiniveo korraldajale makstava toetuse suurus on 100 protsenti ettevõtja 2020. aasta viiekordsest juuni, juuli ja augusti eest tasutud tööjõumaksude aritmeetilisest keskmisest summast, kuid kokku mitte rohkem kui 200 000 eurot. Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 2000 eurot. Konverentside korraldaja käibe languse osalise hüvitamise toetust võib taotleda konverentside korraldaja, kelle 2020. a augusti ja septembri summaarne käibe langus Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli võrreldes 2019. a sama perioodi käibega vähemalt 40 6 protsenti ja kelle 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 10 000 eurot. Juhul kui konverentside korraldaja on tegutsenud vähem kui aasta, peab tema 2020. a augusti ja septembri summaarne käibe langus võrreldes perioodi, mis algab tegutsemisaja algusest ja lõpeb 29. veebruaril 2020. a keskmise ühe kalendrikuu käibega olema vähemalt 40 protsenti. Seega loetakse sellisel juhul võrdlusperioodiks perioodi tegutsemisaja algusajast kuni 29. veebruarini 2020. Nimetatud arvestusperioodi valikul on lähtutud vajadusest tuvastada taotleja tavapärane käive enne COVID-19 kriisi. Konverentside korraldajale makstava toetuse suurus on 100 protsenti ettevõtja 2019. a eest tasutud tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui 40 000 eurot. Kui konverentside korraldaja on tegutsenud vähem kui aasta, on toetuse suuruseks 100 protsenti perioodi, mis algab tegutsemisaja algusest ja lõpeb 31. juulil 2020. a, eest tasutud tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui 40 000 eurot. Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 2000 eurot. Määruse § 8 sätestab toetuse taotlemise tingimused. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister kehtestab käskkirjaga iga § 6 sätestatud toetuse rahastamise eelarve ja taotlemise tähtaja. Juhul kui mõne §-s 6 sätestatud toetuse puhul esitatakse nõuetele vastavaid taotlusi väiksemas summas kui toetuse rahastamise eelarve, suunab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nimetatud toetuse rahastamise eelarve vahendid teiste toetuste rahastamise eelarvetesse. Majutusettevõtjate käibe languse toetuse, turismiteenuste pakkujate ja giidide kahjude hüvitamise toetuste taotlemine on jooksev. Taotlusi menetletakse ja toetuse saamine otsustatakse tingimustele vastavate taotluste esitamise järjekorras kuni eelarvevahendite lõppemiseni. Reisiettevõtja, turismiatraktsiooni, rahvusvahelise liiniveo korraldaja ja konverentsi korraldaja käibe languse toetuste taotlemine on vooruline. Toetuse saamine otsustakse pärast taotluste esitamise tähtaega. Juhul kui toetuse rahastamise eelarvest ei piisa kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks § 7 lõikes 3, 5, 11 või 13 sätestatud määras, jaotatakse toetuse rahastamise eelarve vahendid rahuldamisele kuuluvate taotluste vahel proportsionaalselt sellega, kuidas vastava toetuse rahastamise eelarve suhtub nõuetele vastavate taotluste kogusummasse. Üks turismiga seotud majandusharu ettevõtja võib saada ühe § 6 sätestatud toetuse. Määruse § 9 sätestab nõuded taotlejale. Taotleja ei tohi olla raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1– 78), (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember 2019. a. COVID-19 raamistiku muudatuste kohaselt on raskuste hindamisel tehtud leevendus mikro- ja väikeettevõtjatele (väikesteks loetakse need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot; loetakse mikroettevõtjateks need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot). Nimelt võivad need olla raskustes 31.12.2019 seisuga, kuid nende suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega ole saanud päästmis- või ümberkorraldusabi. Taotlejale COVID-19 raamistiku alusel antud abi koos määruse alusel taotletava toetusega ei tohi ületata 800 000 eurot. Viidatud säte määrab kindlaks täpsed reeglid, millal ettevõtja loetakse raskustes olevaks ettevõtjaks. Ettevõtjaks riigiabi kontekstis loetakse kogu kontserni, 7 seega juhul, kui ka mõni teine kontserni liige ei vasta nõuetele, loetakse kogu kontsern, sh taotleja raskustes olevaks ettevõtjaks ja toetust anda ei saa, v.a juhul kui esitatakse konsolideeritud aruanne. Juhul, kui EAS annaks toetust vastuolus riigiabi reeglitega, siis väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on tegemist ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumisega, õiguspärase ootuse põhimõte ei kohaldu ning ebaseaduslik riigiabi tuleb täies ulatuses tagasi nõuda koos intressiga. Lisaks ei tohi taotlejal olla ajatamata võlgnevusi riiklike maksude osas, mis on tekkinud varem kui 12. märts 2020. a. Nimetatud nõue tuleneb riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest (nn üldtingimused). Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust ning juhul kui taotleja on EASilt varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema taotluse esitamise hetkeks tehtud nõutud summas kui makse tähtaeg on saabunud. Tähtaegselt esitatud majandusaasta aruande puhul kontrollitakse selle majandusaasta aruannet, mille esitamise tähtaeg on saabunud (nn koroonakriisi leevendusena on enamikel äriühingutel ja mittetulundusühingutel 2019. aasta aruannet võimalik esitada kuni 31.10.2020). Määruse § 7 lõike 8 kohaselt saab giidi kahjude osalise hüvitamise toetust taotleda füüsilisest isikust ettevõtja, kelle 2019. aasta käive oli vähemalt 12 000 eurot. Sellest tuleneb, et toetust taotlev isik peab olema olnud registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistris 2019. aastal. Samuti on oluline, et giidiks olev FIE, kellel oli 2019. aastal käive, oleks äriregistris taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajal (määruse § 9 punkt 7). Kui pärast 2019. aastat on isik end äriregistrist kustutanud ja registreerinud uue FIEna, siis ei ole tegemist sama FIEga, kellel oli 2019. aastal käive. Uusi FIEsid ehk FIEsid, kellel polnud 2019. aastal käivet, määruse kohaselt ei toetata. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.04.2020. a määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ põhimõtetele võib juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ja valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele maksta toetust tema COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate kriisikahjude ja eriolukorra mõju leevendamiseks, tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks või teenuste, toodete, äriprotsesside või ärimudeli ümberkorraldamiseks. Seega COVID-19 toetuste üldine eeldus on, et FIE või juriidiline isik on jätkuvalt äriregistris olemas ja kohe võimeline ka teenust pakkuma. Vastavalt määruse § 9 lõikele 6, ei tohi taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes olla algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust. Seega on oluline COVID-19 toetuste andmise põhimõte, et tegevuse lõpetanud ettevõtjaid ei toetata, mistõttu tuleneb määrusest, et füüsilisest isikust ettevõtjast taotlejat ei tohi äriregistrist kustutada enne taotluse kohta otsuse tegemist. Kuna giidi kahjude osalise hüvitamise taotlust makstakse füüsilisest isikust ettevõtjale, mitte aga füüsilisele isikule, peab taotleja toetuse saamiseks olema säilitanud FIE staatuse ka toetuse rahuldamise otsuse tegemise ajal. Juhul kui taotluse kohta otsuse tegemise päeva seisuga on FIE end äriregistrist kustutanud, ei vasta taotlus määruses sätestatud nõuetele ja jäetakse rahuldamata. Välja arvatud IATA akrediteeringuga reisiettevõtjad, ei tohi taotleja olla juba saanud toetust väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29. aprilli 2020. a määruse nr 12 „Turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtjate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise täiendav toetus“, 29. aprilli 2020. a määruse nr 13 8 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus“ alusel või kultuuriministri 28. mai 2020. a määruse nr 14 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi spordiobjektide valdajate toetamiseks“ või kulutuuriministri 30. aprilli 2020. a määruse nr 9 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale“ alusel, vältimaks topelt toetuse andmist. Samuti peab taotleja teavitama EASi sellest, kui ta on saanud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust põhjustatud kriisi tõttu lisaeelarve vahendite arvelt toetust teisest meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt. Määruse § 10 sätestab nõuded taotlusele, tuues välja informatsiooni, mida taotlus peab sisaldama. Kasumiaruanne ja bilanss esitatakse 31. detsembri 2019. a seisuga. Füüsilisest isikust ettevõtja esitab 2019. a tuludeklaratsiooni. Juhul kui taotleja kuulub kontserni, tuleb esitada kontserni majandusandmed. Nimetatud andmete esitamine on vajalik ettevõtjate majanduslike raskuste hindamiseks. Vähem kui aasta tegutsenud ettevõtjad esitavad 2019. a bilansi, ainult 2020. a tegutsenud ettevõtjad esitavad bilansi 1. märtsi 2020. a seisuga. Kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane, siis esitatakse vastavate kuude kasumiaruanded või raamatupidamise väljavõtted. Kui taotleja on reisiettevõtja, siis tuleb koos taotlusega esitada kehtiv Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) kood. Kui taotleja on rahvusvahelise liiniveo korraldaja, siis tuleb esitada vastava liiniloa koopia (ühenduse tegevusluba on nähtav majandustegevuse registrist). Määruse § 11 käsitleb taotluste menetlemist. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 25 tööpäeva alates taotluse esitamisest jooksva taotlemise korral ning voorulise taotlemise korral taotluste vastuvõtmise lõpetamise tähtpäevast. EAS viib läbi taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele või on vajalik täiendav teave taotluse kohta, on EASil õigus nõuda taotluse vastavusse viimist kehtestatud nõuetega, täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluses esitatud andmetes kuni 10 tööpäeva jooksul arvates vastava nõude esitamisest. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb antud aja võrra. Taotluse osas, mis ei vasta nõuetele ning mida ei viida tähtajaks nõuetega vastavusse, teeb EAS mitterahuldamise otsuse ja teavitab otsusest taotlejat. Määruse § 12 käsitleb taotluste rahuldamist, osalist rahuldamist ja rahuldamata jätmist. Nõuetele vastava taotleja ja taotluse rahuldamise otsuse teeb EAS. Rahuldamise ettepanek tehakse vastavaks tunnistatud taotluste puhul, kui nende täielikuks rahastamiseks jätkub vahendeid. Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse vastavaks tunnistatud taotleja ja taotluse puhul, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik toetuse rahastamise eelarvevahendite lõppemise tõttu, § 8 lõikes 4 sätestatud juhul või kui taotletud summa ei vasta §-s 7 sätestatule. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse tingimustele, taotleja ei kõrvalda puudusi § 11 lõikes 3 sätestatud tähtajal või § 8 lõikes 3 nimetatud taotluste rahaline maht ületab taotluste eelarve vaba jäägi. Määruse § 13 reguleerib toetuse väljamaksmist. Toetus makstakse välja toetuse saajale vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele 10 tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. Määruse § 14 reguleerib toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Toetuse saajal on õigus saada EASilt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saaja kohustub esitama EASi nõudmisel informatsiooni ettenähtud viisil ja tähtajal, võimaldama EASil, Euroopa Komisjonil, Euroopa Pettustevastasel Ametil ja Euroopa Kontrollikojal teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetusega seotud dokumentide 9 üle, säilitama taotlusega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale seitse aastat pärast toetuse väljamaksmist, teavitama viivitamatult kirjalikult EASi kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist. Määruse § 15 sätestab EASi õigused ja kohustused. EASil on õigus teostada kohapealset kontrolli, nõuda taotluses sisalduva kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Samuti võib EAS teostada pärast toetuse andmist järelkontrolli taotleja riigiabi reeglite nõuetele vastavuse üle, kui see on asjakohane ning saada Maksu- ja Tolliametist toetuse rahuldamise otsuse aluseks olnud analoogseid andmeid, eesmärgiga analüüsida toetuse kasutamise mõju. EAS kohustub nõustama taotlejaid projektiga seotud küsimustes, tegema taotlusvormi ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel, toetuse tagasinõudmisel sätestama vastavas otsuses tagasinõudmise aluse, tagasinõutava summa, otsuse täitmise tähtaja ja muu otsusega seotud olulise teabe, mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni ega dokumente, pärast rahuldamise otsust tegema oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nime, projekti nime ning toetuse summa ning säilitama toetuse andmisega seotud dokumente 10 aastat alates viimasest toetuse andmisest. Määruse § 16 sätestab toetuse tagastamise alused. EAS võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui toetuse saaja on taotlemisel esitanud ebaõiget teavet või teave on jäetud esitamata; toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata toetusega kaasneva kohustuse või ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. Kuna riigiabi reeglitest tulenevalt peab EAS säilitama dokumente 10 aastat, siis võib näiteks juhtuda, et kuigi 9 aastat pärast toetuse saamist ei ole toetuse saajaga käesoleva toetuse raames suheldud, võib EAS esitada § 14 lg 4 punktides 1 ja 2 nimetatud nõude ning selle täitmata jätmisel hakkab kulgema § 16 p 2 nimetatud tähtaeg: toetuse tagasinõude otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Käesoleva määruse alusel antakse riigiabi Euroopa Komisjoni 19.03.2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1-9, edaspidi COVID-19 raamistik) mõttes, mida antakse nimetatud raamistiku osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut. Määruse alusel antakse abi alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest. Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kes on raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18), (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember 2019. a. Leevendus on tehtud mikro- ja väikeettevõtjatele. 4. Määruse mõjud 10 Määruse eelnõuga kavandatav toetus mõjutab positiivselt turismisektori ettevõtjate toimetulekut koroonaviiruse levikust tulenevalt tekkinud kriisi negatiivsete mõjude ja otsese majandusliku kahjuga hakkama saamisel, toetab turismiettevõtluse säilimist ja konkurentsivõimet kriisist väljumisel ning rahvusvahelise reisimise taastumisel. Turismisektori ettevõtjate jätkusuutlikkuse tagamine aitab osaliselt säilitada sektori töökohti ning vähendada seeläbi töötuse kasvu üle Eesti. 5. Määruse eelnõu mõjud läbivatele teemadele Määruse kavandamisel on arvestatud regionaalsuse põhimõtet nii, et abi saajate hulka kuuluksid ettevõtjad üle Eesti. Toetuse saajate sihtgrupis on nii väikese kui keskmise suurusega ettevõtjad ja turismiteenuseid pakkuvad mikroettevõtjad. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse elluviimise eest vastutab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Määruse rakendamisega seotud eeldatavad tulud avalduvad toetuse saaja ja temaga seotud partnerite majandustulemustes. Toetust saanud ettevõtjate jätkusuutlikkus, töökohtade säilimine ja turismiteenuste ekspordi taastumine mõjutab riigi maksulaekumisi positiivselt. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Määruse kooskõlastamine Määruse eelnõu ja seletuskiri esitati Vabariigi Valitsusele 8. oktoobri 2020. a istungile kiirkorras. Valitsus otsustas toetada ettepanekut kiita vastavalt riigi 2020. a lisaeelarve seaduse § 4 lõikele 2 heaks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse eelnõu, mis käsitleb turismisektoriga otseselt seotud majandusharude ettevõtjatele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetuse täiendava jagamise toetusmeetme tingimusi, ja tagada selle kooskõla üldmäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister 11
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →