dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamise mudeli väljatöötamiskavatsusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. november 2020
Viit
2-15/2020/6072-2
Registreeritud
5. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-15 Õigusloomealane kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-15/2020
Vastutaja
Riina Piliste (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Siseturu valdkond, Siseturuosakond, Toote ohutuse ja tarbijakaitse talitus)

Failid

  • 📎2-1520206072-2 05.11.2020 Väljaminev kiri.asice528 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie 02.10.2020 nr RAM/20-1199/-1K [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 05.11.2020 nr 2-15/2020/6072-2 10122, Tallinn Arvamus finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamise mudeli väljatöötamiskavatsusele Austatud minister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamise mudeli väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) kohta järgmised märkused ja ettepanekud. 1. Finantsteenustega seotud kohtuväliste vaidluste lahendamise mudeli valikul peab arvestama esmalt olemasolevate skeemide kasutamise võimalusega VTK-s on uue mudeli loomise põhjendusena esitatud vajadus võimaldada vaidluste kohtuvälist lahendamist finantsteenuse osutaja ja juriidilisest isikust finantsteenuse kasutaja vaheliste vaidluste lahendamiseks. VTK-st ei selgu, milline võiks eelduslikult olla selliste vaidluste hulk ja ei ole hinnatud seda, miks finantsteenustega seotud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks ei sobi näiteks lepitusmenetluse võimalus Kaubandus- ja Tööstuskoja arbitraažikohtu juures. Mis puudutab vaidluste lahendamist finantsteenuse osutaja ja tarbija vahel, siis selline võimalus on tarbijakaitseseaduse alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) juures tegutsevas tarbijavaidluste komisjonis täna juba olemas. Tarbijavaidluste komisjoni on tarbijal võimalik pöörduda igasuguse lepingulise vaidluse, sh ka finantsteenusega seotud vaidluse korral. Lisaks on kindlustusteenuste osas tegutsemas nii lepitusorgan kui vahekohus. Oluline on ka välja tuua, et hetkel on kooskõlastamisel tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus, mille eesmärgiks on leida võimalused, mis aitaksid kaasa tarbijavaidluste komisjoni poolt pakutavate teenuste kvaliteedi tõusule sõltumata valdkonnast. Sellega paralleelselt vaatab TTJA üle oma tööprotsesse, et parandada nii vaidluse lahendamist ettevalmistavate kui otsuse tegemisega seotud isikute kompetentse, vähendada menetluses teatud tegevustele minevat põhjendamatut ajakulu, parendada teenuse kvaliteeti kliendile. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 2. Mudel peab võimaldama kõigi turul tegutsevate finantsteenuse osutajate ühetaolist kohtlemist ja klientide kaitset Arvestades vajadusega pakkuda potentsiaalsetele klientidele võimalikult arusaadavat ja dubleerivaid pädevusi välistavat lahendust, tuleks aluseks võtta asjaolu, et suurt osa finantsteenustest osutatakse juba täna tegevusloa alusel ja teadaolevalt kavandatakse tegevusloa nõudega hõlmatud osa veelgi laiendada. Võimalik oleks sätestada finantsteenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa ühe tingimusena osalemine vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse menetluses. Klientide võrdse kohtlemise seisukohast on oluline, et mudeliga hõlmatakse kõik finantsteenustega seotud vaidlused olenemata sellest, kas teenuse osutaja kuulub Finantsinspektsiooni (edaspidi FI) järelevalve alla või mitte. Kindlasti ei saa nõustuda VTK-s kaalutud lahendusega kehtestada tarbijatest klientidele vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele juurdepääsu piiranguid nende finantsteadlikkuse alusel, kuivõrd see ei oleks kooskõlas tarbijakaitseseaduses tarbijavaidluste lahendamise üksusele kehtestatud kriteeriumitega. VTK-st jääb ebaselgeks, mida täpsemalt on silmas peetud finantsteenuse osutaja majandustegevuse üldiste põhimõtetena, millega seonduvad vaidlused jääksid FI mudeli pädevusest välja. Leiame, et finantsteenuste osutaja ja juriidilise isiku vaidluse lahendamist peaks rahastama vaidlevad pooled ise või peaks see alternatiivina olema teenuse osutaja kohustus. Tarbijavaidluste lahendamiseks peaks eraõiguslik üksus vastama tarbijakaitseseaduses sätestatud kriteeriumitele ja olema TKS § 30 kohaselt MKMi poolt tunnustatud. Kui vaidluse lahendamine toimub lepitusmenetluses vastavalt lepitusseadusele, siis ei ole vaidluste lahendamise rahastamiseks makstavate summade ülemised piirmäärad olulised. Alampiirmäärade kehtestamisel tuleb arvestada sellega, et tarbijate juurdepääs vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustele ei oleks liigselt takistatud ehk et teenuse hinnastamisel arvestatakse tarbijate maksevõimekust. VTK-s kirjeldatud turumudeli puhul, kui vaidlusi lahendaks eraõiguslik üksus, tuleks endiselt tagada tarbijatele võimalus pöörduda TTJA juures asuvasse tarbijavaidluste komisjoni. FI mudeli valiku korral tuleks hõlmata nii tarbijaid kui juriidilisi isikuid hoolimata tegevusloa olemasolust ning silmas tuleb pidada, et tarbijavaidluste lahendamiseks peab FI juurde loodav üksus vastama tarbijakaitseseaduses sätestatud kriteeriumitele. 3. Menetluse valik peab olema kooskõlas eesmärgiga, mida vaidluse tulemusena soovitakse turul saavutada Mistahes mudeli valiku korral tuleb tagada läbiviidavate menetluste ja nende tulemuste saavutamine sarnastel alustel. Erinevate menetluste ja menetlustulemustega valdkonnapõhiste avalik-õiguslike tarbijavaidluste lahendamise üksuste loomine muudaks menetlusprotsessid keeruliseks ja tarbijatele arusaamatuks ning ebamõistlikuks. VTK-s välja pakutud mudeli puhul, kus kohtuvälise vaidluse lahendamine toimuks FI juures, jääb arusaamatuks, milline menetlus oleks vaidluste lahendamisel kasutusel. VTK lk 22 on märgitud, et tegemist oleks lepitusorganiga lepitusseaduse tähenduses, kuid tema poolt läbiviidavale menetlusele kohalduks erisus, mis võimaldaks lugeda pooltele siduvaks lepitusettepaneku, millega pool või pooled ei nõustu. Leiame, et selline erisus muudab täielikult lepitusmenetluse loogikat, kuivõrd tarbijavaidluste puhul ei saaks mingil juhul teha tarbijale siduvaks lepitusettepanekut, millega ta ei nõustu. Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi 2013/11/EL artiklis 10(2) on sätestatud, et vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluste puhul, mille eesmärk on vaidluse lahendamine määratud lahenduse abil, võib lahendus olla poolte suhtes siduv ainult siis, kui pooli teavitatakse eelnevalt selle lahenduse siduvast iseloomust ning nad on sellega selgesõnaliselt nõus. Erisus on üksnes kaupleja kui teise lepingupoole suhtes, kes ei pea väljendama eelnevat 2 (4) selgesõnalist nõusolekut, kui seaduses sätestatakse, et lahendused on kauplejate suhtes siduvad. FI mudeli puhul peaks tarbijavaidluste menetlus olema suunatud vaidluse lahendamisele, mis ei tähenda seda, et menetluse läbiviimise käigus ei oleks võimalik pooltevaheline kokkulepe. Kui ettevõtjate vaheliste vaidluste puhul on eelistatum lepitusmenetlus, siis tarbijavaidluse puhul ei ole lepitusmenetlus kõige sobivam. Näiteks maksekonto avamisest keeldumise korral on väga ebatõenäoline, et tarbija ja finantsteenuse osutaja jõuaks kokkuleppele. Viidates eelnevates punktides väljatoodule, oleme seisukohal, et finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamise mudeli väljatöötamisel tuleb tagada võimalikult lihtsa ja arusaadava skeemi säilimine ning tarbijavaidlusi kohtuväliselt lahendavate üksuste võimalikult ühetaoline menetlusprotsess ja menetluse tulemus. Arvestades, et finantssektor on teenuse osutajate arvu poolest suhteliselt piiratud, siis oleks tõenäoliselt turuosaliste ergutamise ja toetamise eesmärgil kõige sobilikum lepitusmenetlusel põhineva eraõigusliku üksuse loomine analoogselt kindlustuse lepitusorganile. FI mudel on põhjendatud vaid juhul, kui sellega on hõlmatud kõik finantsteenustega seonduvad vaidlused sõltumata sellest, kas teenuse osutaja kuulub või ei kuulu FI järelevalve alla ja finantsteenustega seonduvad vaidlused saaks tarbijavaidluste komisjoni menetlusest välja arvata. FI mudel peab olema kooskõlas tarbijakaitseseaduses sätestatud nõuetega vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele ja selles läbiviidavale menetlusele. Kokkuvõtvalt pooldame TTJA juures asuva tarbijavaidluste komisjoni mudeli kasutamist finantsteenuse osutaja ning ettevõtja ja tarbija vaheliste vaidluste lahendamiseks. Leiame, et antud mudeli rakendamine vajab põhjalikumat analüüsi ja seni toiminud skeemi täiustamist ̶ erinevate menetlus- ja rahastusskeemide väljatöötamine, FI kaasamine menetlusprotsessi, finantsteenustele spetsialiseerunud vaidluste lahendamise kompetentsi tagamine jne. Ernst ja Youngi uuringus1 on Kaubandus-Tööstuskoda välja toonud, et näeb potentsiaalset vajadust ettevõtjate vahelisi vaidlusi kohtuväliselt lahendava üksuse järele, kuna ligemale 90% Eestis tegutsevatest ettevõtetest on mikro- ja väikeettevõtted. Füüsilisest isikust ettevõtjatel on juba täna võimalus pöörduda TVK-sse vaidluse lahendamiseks, mis on tõusetunud kahesel eesmärgil (nii era- kui kutsetegevuse) sõlmitud lepingust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister 1 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/uuringud/tarbijavaidluste_kohtuvalise_lahendamise_voimalikud_mudelid_eestis.pdf 3 (4) Riina Piliste 625 6420 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel