Rahandusministeerium Teie 02.10.2020 nr RAM/20-1199/-1K
[email protected]
Suur-Ameerika 1 Meie 05.11.2020 nr 2-15/2020/6072-2
10122, Tallinn
Arvamus finantsteenustega seotud vaidluste
kohtuvälise lahendamise mudeli
väljatöötamiskavatsusele
Austatud minister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab finantsteenustega seotud vaidluste
kohtuvälise lahendamise mudeli väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) kohta järgmised
märkused ja ettepanekud.
1. Finantsteenustega seotud kohtuväliste vaidluste lahendamise mudeli valikul peab
arvestama esmalt olemasolevate skeemide kasutamise võimalusega
VTK-s on uue mudeli loomise põhjendusena esitatud vajadus võimaldada vaidluste kohtuvälist
lahendamist finantsteenuse osutaja ja juriidilisest isikust finantsteenuse kasutaja vaheliste
vaidluste lahendamiseks. VTK-st ei selgu, milline võiks eelduslikult olla selliste vaidluste hulk ja
ei ole hinnatud seda, miks finantsteenustega seotud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks ei sobi
näiteks lepitusmenetluse võimalus Kaubandus- ja Tööstuskoja arbitraažikohtu juures.
Mis puudutab vaidluste lahendamist finantsteenuse osutaja ja tarbija vahel, siis selline võimalus
on tarbijakaitseseaduse alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) juures
tegutsevas tarbijavaidluste komisjonis täna juba olemas. Tarbijavaidluste komisjoni on tarbijal
võimalik pöörduda igasuguse lepingulise vaidluse, sh ka finantsteenusega seotud vaidluse korral.
Lisaks on kindlustusteenuste osas tegutsemas nii lepitusorgan kui vahekohus.
Oluline on ka välja tuua, et hetkel on kooskõlastamisel tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse
väljatöötamiskavatsus, mille eesmärgiks on leida võimalused, mis aitaksid kaasa tarbijavaidluste
komisjoni poolt pakutavate teenuste kvaliteedi tõusule sõltumata valdkonnast. Sellega paralleelselt
vaatab TTJA üle oma tööprotsesse, et parandada nii vaidluse lahendamist ettevalmistavate kui
otsuse tegemisega seotud isikute kompetentse, vähendada menetluses teatud tegevustele minevat
põhjendamatut ajakulu, parendada teenuse kvaliteeti kliendile.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
2. Mudel peab võimaldama kõigi turul tegutsevate finantsteenuse osutajate ühetaolist
kohtlemist ja klientide kaitset
Arvestades vajadusega pakkuda potentsiaalsetele klientidele võimalikult arusaadavat ja
dubleerivaid pädevusi välistavat lahendust, tuleks aluseks võtta asjaolu, et suurt osa
finantsteenustest osutatakse juba täna tegevusloa alusel ja teadaolevalt kavandatakse tegevusloa
nõudega hõlmatud osa veelgi laiendada. Võimalik oleks sätestada finantsteenuse osutamiseks
vajaliku tegevusloa ühe tingimusena osalemine vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse
menetluses. Klientide võrdse kohtlemise seisukohast on oluline, et mudeliga hõlmatakse kõik
finantsteenustega seotud vaidlused olenemata sellest, kas teenuse osutaja kuulub
Finantsinspektsiooni (edaspidi FI) järelevalve alla või mitte. Kindlasti ei saa nõustuda VTK-s
kaalutud lahendusega kehtestada tarbijatest klientidele vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele
juurdepääsu piiranguid nende finantsteadlikkuse alusel, kuivõrd see ei oleks kooskõlas
tarbijakaitseseaduses tarbijavaidluste lahendamise üksusele kehtestatud kriteeriumitega. VTK-st
jääb ebaselgeks, mida täpsemalt on silmas peetud finantsteenuse osutaja majandustegevuse üldiste
põhimõtetena, millega seonduvad vaidlused jääksid FI mudeli pädevusest välja.
Leiame, et finantsteenuste osutaja ja juriidilise isiku vaidluse lahendamist peaks rahastama
vaidlevad pooled ise või peaks see alternatiivina olema teenuse osutaja kohustus. Tarbijavaidluste
lahendamiseks peaks eraõiguslik üksus vastama tarbijakaitseseaduses sätestatud kriteeriumitele ja
olema TKS § 30 kohaselt MKMi poolt tunnustatud. Kui vaidluse lahendamine toimub
lepitusmenetluses vastavalt lepitusseadusele, siis ei ole vaidluste lahendamise rahastamiseks
makstavate summade ülemised piirmäärad olulised. Alampiirmäärade kehtestamisel tuleb
arvestada sellega, et tarbijate juurdepääs vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustele ei oleks
liigselt takistatud ehk et teenuse hinnastamisel arvestatakse tarbijate maksevõimekust.
VTK-s kirjeldatud turumudeli puhul, kui vaidlusi lahendaks eraõiguslik üksus, tuleks endiselt
tagada tarbijatele võimalus pöörduda TTJA juures asuvasse tarbijavaidluste komisjoni.
FI mudeli valiku korral tuleks hõlmata nii tarbijaid kui juriidilisi isikuid hoolimata tegevusloa
olemasolust ning silmas tuleb pidada, et tarbijavaidluste lahendamiseks peab FI juurde loodav
üksus vastama tarbijakaitseseaduses sätestatud kriteeriumitele.
3. Menetluse valik peab olema kooskõlas eesmärgiga, mida vaidluse tulemusena
soovitakse turul saavutada
Mistahes mudeli valiku korral tuleb tagada läbiviidavate menetluste ja nende tulemuste
saavutamine sarnastel alustel. Erinevate menetluste ja menetlustulemustega valdkonnapõhiste
avalik-õiguslike tarbijavaidluste lahendamise üksuste loomine muudaks menetlusprotsessid
keeruliseks ja tarbijatele arusaamatuks ning ebamõistlikuks.
VTK-s välja pakutud mudeli puhul, kus kohtuvälise vaidluse lahendamine toimuks FI juures, jääb
arusaamatuks, milline menetlus oleks vaidluste lahendamisel kasutusel. VTK lk 22 on märgitud,
et tegemist oleks lepitusorganiga lepitusseaduse tähenduses, kuid tema poolt läbiviidavale
menetlusele kohalduks erisus, mis võimaldaks lugeda pooltele siduvaks lepitusettepaneku, millega
pool või pooled ei nõustu. Leiame, et selline erisus muudab täielikult lepitusmenetluse loogikat,
kuivõrd tarbijavaidluste puhul ei saaks mingil juhul teha tarbijale siduvaks lepitusettepanekut,
millega ta ei nõustu. Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi 2013/11/EL artiklis 10(2)
on sätestatud, et vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluste puhul, mille eesmärk on vaidluse
lahendamine määratud lahenduse abil, võib lahendus olla poolte suhtes siduv ainult siis, kui pooli
teavitatakse eelnevalt selle lahenduse siduvast iseloomust ning nad on sellega selgesõnaliselt nõus.
Erisus on üksnes kaupleja kui teise lepingupoole suhtes, kes ei pea väljendama eelnevat
2 (4)
selgesõnalist nõusolekut, kui seaduses sätestatakse, et lahendused on kauplejate suhtes siduvad.
FI mudeli puhul peaks tarbijavaidluste menetlus olema suunatud vaidluse lahendamisele, mis ei
tähenda seda, et menetluse läbiviimise käigus ei oleks võimalik pooltevaheline kokkulepe. Kui
ettevõtjate vaheliste vaidluste puhul on eelistatum lepitusmenetlus, siis tarbijavaidluse puhul ei ole
lepitusmenetlus kõige sobivam. Näiteks maksekonto avamisest keeldumise korral on väga
ebatõenäoline, et tarbija ja finantsteenuse osutaja jõuaks kokkuleppele.
Viidates eelnevates punktides väljatoodule, oleme seisukohal, et finantsteenustega seotud
vaidluste kohtuvälise lahendamise mudeli väljatöötamisel tuleb tagada võimalikult lihtsa ja
arusaadava skeemi säilimine ning tarbijavaidlusi kohtuväliselt lahendavate üksuste
võimalikult ühetaoline menetlusprotsess ja menetluse tulemus.
Arvestades, et finantssektor on teenuse osutajate arvu poolest suhteliselt piiratud, siis oleks
tõenäoliselt turuosaliste ergutamise ja toetamise eesmärgil kõige sobilikum lepitusmenetlusel
põhineva eraõigusliku üksuse loomine analoogselt kindlustuse lepitusorganile.
FI mudel on põhjendatud vaid juhul, kui sellega on hõlmatud kõik finantsteenustega seonduvad
vaidlused sõltumata sellest, kas teenuse osutaja kuulub või ei kuulu FI järelevalve alla ja
finantsteenustega seonduvad vaidlused saaks tarbijavaidluste komisjoni menetlusest välja arvata.
FI mudel peab olema kooskõlas tarbijakaitseseaduses sätestatud nõuetega vaidluste kohtuvälise
lahendamise üksusele ja selles läbiviidavale menetlusele.
Kokkuvõtvalt pooldame TTJA juures asuva tarbijavaidluste komisjoni mudeli kasutamist
finantsteenuse osutaja ning ettevõtja ja tarbija vaheliste vaidluste lahendamiseks. Leiame, et
antud mudeli rakendamine vajab põhjalikumat analüüsi ja seni toiminud skeemi täiustamist ̶
erinevate menetlus- ja rahastusskeemide väljatöötamine, FI kaasamine menetlusprotsessi,
finantsteenustele spetsialiseerunud vaidluste lahendamise kompetentsi tagamine jne. Ernst ja
Youngi uuringus1 on Kaubandus-Tööstuskoda välja toonud, et näeb potentsiaalset vajadust
ettevõtjate vahelisi vaidlusi kohtuväliselt lahendava üksuse järele, kuna ligemale 90% Eestis
tegutsevatest ettevõtetest on mikro- ja väikeettevõtted. Füüsilisest isikust ettevõtjatel on juba täna
võimalus pöörduda TVK-sse vaidluse lahendamiseks, mis on tõusetunud kahesel eesmärgil (nii
era- kui kutsetegevuse) sõlmitud lepingust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
1
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-
editors/uuringud/tarbijavaidluste_kohtuvalise_lahendamise_voimalikud_mudelid_eestis.pdf
3 (4)
Riina Piliste
625 6420
[email protected]
4 (4)