Eksperthinnang nr 1296-20
Vara: Hoonestatud kinnistu (reg nr. 4652202) hoonestamata katastriüksus (71801:001:1837)
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
Väärtuse kuupäev: 17.07.2020
Turuväärtus: 5 300 €, s.o. 0,59 €/m2
Märkused: Hinnatava katastriüksuse puhul on tegemist maatükiga, mis on kinnisasja avalikes
huvides omandamise raames eraldatud Murimäe tee 6a (71801:001:1532)
katastriüksustest, mis moodustasid enne jagamist ühtse terviku maatulundusmaa.
Tellija soovil vaatleme hinnatavat katastriüksust osana tervikust ning hariliku väärtuse
hindamisel võtame aluseks kinnistu sihtotstarbe ja pinnaühikuhinna enne kinnistu
jagamist ja Tallinna ringtee kinnistule rajamist. Üksustel paiknevaid hooneid või rajatisi
ei hinnata.
Koostaja: Madis Raud
Kutseline hindaja
Kinnisvara nooremhindaja, tase 5
Kutsetunnistus nr. 139626
Kinnitaja: Toomas Vaks
Hindamisvaldkonna juht
Kutseline hindaja
Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183
Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
Tallinn, Pärnu mnt. 130, tel: +372 646 4035, faks: +372 646 4038 | Pärnu, Pikk 11, tel: +372 443 1154
Narva, Tallinna mnt. 19c, tel: +372 356 6411 | Tartu, Riia 4, tel: +372 742 3100 | Viljandi, Tallinna tn. 6, tel: +372 433 4411
Kuressaare, Kauba tn. 5, tel: +372 4536 433 | Hiiumaa esindus, tel: +372 527 9992 | Elva, Pikk 2, tel: +372 555 12345
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
Sisukord
KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................................. 3
1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid ...................................................................................................... 4
1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk ................................................................................................................... 4
1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine .......................................................................................... 4
1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta ..................................................................... 4
2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus .............................................................................................. 5
2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon ............................................................................ 5
2.2. Hinnatava vara ülevaatus ..................................................................................................................................... 5
3. Hinnatava vara kirjeldus ....................................................................................................................................... 5
3.1. Asukoht ................................................................................................................................................................ 5
3.2. Omandisuhted ...................................................................................................................................................... 6
3.3. Maakasutus .......................................................................................................................................................... 7
3.4. Tehnovõrgud ........................................................................................................................................................ 9
3.5. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile ................................................................... 9
4. Turuülevaade ..................................................................................................................................................... 10
4.1. Majandusülevaade ............................................................................................................................................. 10
4.2. Harjumaa maatulundusmaade turuülevaade 2019 a. seisuga ........................................................................... 11
4.2.1. Müügitehingud ........................................................................................................................................... 14
4.2.2. Turustatavuse analüüs ................................................................................................................................ 14
4.2.3. Pakkumine .................................................................................................................................................. 15
5. Hindamine .......................................................................................................................................................... 15
5.1. Parim kasutus ..................................................................................................................................................... 15
5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ning arvutuskäik ............................................................................ 16
5.3. Turuväärtuse hindamine .................................................................................................................................... 16
6. Hindamistulemus ............................................................................................................................................... 18
Lisa 1. Fotod ........................................................................................................................................................... 19
Lisa 2. Kinnistusraamatu väljavõte ......................................................................................................................... 20
Lisa 3. Mullastiku näitajate selgitus ........................................................................................................................ 22
Vastavuskinnitus standardi nõuetele: .................................................................................................................... 23
2
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
KOKKUVÕTE
HINNATAVA VARA KOONDANDMED
Hinnatav vara Hoonestatud kinnistu (reg nr. 4652202) hoonestamata katastriüksus
(71801:001:1837)
Aadress Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
Omanik Aavo Murmann (isikukood 34806290237)
Katastritunnus 71801:001:1837
Omandivorm Kinnisasi
Kinnisasja pindala 8 950 m2
Sihtotstarve Transpordimaa 100% (enne kinnistu jagamist maatulundusmaa 100%)
Hoonestus katastriüksusel Puudub
HINDAMISARUANDE KOONDANDMED
Hinnangu eesmärk Turuväärtuse hindamine esitamiseks Maanteeametile tehingu nõustamiseks
Ülevaatuse kuupäev 17.07.2020
Väärtuse kuupäev 17.07.2020
Hindamisaruande kuupäev 22.09.2020
Tellija Maanteeamet
Tellimusleping Töövõtuleping nr. TÖÖVÕTULEPING nr 1-8/20/1593-1 (16.07.2020). Riigihange
„Kirjalike hindamisaruannete koostamine riigitee 16176 Koonga–Ahaste–
Vanamõisa 17,5–28,5 lõigul ning riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla Kernu ümbersõidu
ja Kernu–Ääsmäe ümbersõidu ning riigitee 11 Tallinna ringtee Juuliku
liiklussõlme lõikudel kinnisasjade hariliku väärtuse (turuväärtuse) kohta
kinnisasjade vahetamise eesmärgil“
Hindamise eeldused Tavapraktikast väljuvad eeldused puuduvad
Hinnang likviidsusele Keskpärane, müügiperiood kuni 9 kuud
Hindamistulemuse täpsus Keskmisest madalam tulenevalt otseste võrdlustehingute vähesusest (+/-20%)
Käibemaks Turuväärtus ei sisalda käibemaksu.
KOMMENTAARID
Hinnatava katastriüksuse puhul on tegemist maatükiga, mis on kinnisasja avalikes huvides omandamise raames
eraldatud Murimäe tee 6a (71801:001:1532) katastriüksustest, mis moodustasid enne jagamist ühtse terviku
maatulundusmaa. Tellija soovil vaatleme hinnatavat katastriüksust osana tervikust ning hariliku väärtuse
hindamisel võtame aluseks kinnistu sihtotstarbe ja pinnaühikuhinna enne kinnistu jagamist ja Tallinna ringtee
kinnistule rajamist. Üksustel paiknevaid hooneid või rajatisi ei hinnata.
HINDAMISTULEMUS
Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on
Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee asuva
hoonestatud kinnistu (reg. nr. 4652202) hoonestamata katastriüksuse (71801:001:1837) turuväärtus:
5 300 €, s.o. 0,59 €/m2
Koostaja: Madis Raud
Kutseline hindaja
Kinnisvara nooremhindaja, tase 5
Kutsetunnistus nr. 139626
/allkirjastatud digitaalselt/
Kinnitaja: Toomas Vaks
Hindamisvaldkonna juht
Kutseline hindaja
Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183
Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
/allkirjastatud digitaalselt/
3
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid
1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk
Aadress Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
Registriosa nr 4652202
Katastriüksuse nr 71801:001:1837
Vara liik Transpordimaa (enne kinnistu jagamist maatulundusmaa)
Hindamise eesmärk Turuväärtuse hindamine esitamiseks Maanteeametile tehingu nõustamiseks
(maade vahetuse eesmärgil)
Väärtuse liik Turuväärtus
1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine
Hindamisel on lähtutud Eesti varahindamise standarditest EVS 875, kehtivast seadusandlusest ja Eesti
Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist.
Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut
sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas
tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult,
kaalutletult ning ilma sunduseta. (EVS 875-1:2015, p.3.1.11.).
Harilik väärtus on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). (EVS 875-3:2015, p.3.3.1.) Hindamise praktikas
mõistetakse hariliku väärtuse all turuväärtust (EVS 875-12:2015, p.4.2.3.).
Ülevaatuse kuupäev on kuupäev, millal teostati hinnatava vara ülevaatus. Ülevaatuse kuupäev peab alati
eelnema väärtuse kuupäevale. (EVS 875-1:2015, p. 3.2.5.).
Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875-1:2015,
p.3.2.4.).
Hindamisaruande kuupäev on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud. (EVS 875-1:2015, p.3.2.2.).
Seda hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid sellele aruandele ei tohi ilma hindaja
kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada. Juhul, kui seda
hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb see avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga enne kirjalikult kokku
leppida. EVS 875-4:2015 punkt 7.4.5.
Käesolev hindamisaruanne on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eelpool avaldatud ja selleks
ettenähtud eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas isik,
või kui seda tehakse selleks mitte ettenähtud eesmärgil. (EVS 875-4:2015, p. 7.4.6).
1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta
Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed on
tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult.
Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu
kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille
õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus.
Hindaja ei ole teostanud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse ohu kohta ning seega ei saa esitada
mingit kindlat seisukohta küsimuses, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on
lähtutud eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja
saastuse ohu avastamine võib vara väärtust oluliselt mõjutada. (EVS 875-13:2016, p. 9.2.5).
4
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus
2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon
Hindamist puudutavad algandmed on saadud järgmistest allikatest:
Allikas Kuupäev
Tellija kirjalikud selgitused tellimuskirjas 16.07.2020
Vara omaniku selgitused -
Kohapealne ülevaatus 17.07.2020
Maa-ameti maaregister 23.08.2020
Ehitisregistri väljavõte 23.08.2020
Domus Kinnisvara ja Maa-ameti tehingute andmebaas 23.08.2020
Kinnistusraamatu registriosa väljavõte 23.08.2020
Saku valla üldplaneering (kehtestatud 09.04.2009), Saku valla kodulehelt 23.08.2020
2.2. Hinnatava vara ülevaatus
Ülevaatuse kuupäev 17.07.2020
Ülevaatuse teostanud hindaja Kutseline hindaja Madis Raud
Ülevaatuse juures viibinud
Ülevaatus teostatud iseseisvalt
isikud
Ülevaatuse ulatus Kogu hinnatava kinnisasja ulatuses
Visuaalne ülevaatus, erivahendeid ei kasutatud, samuti ei ole hindajale looduses
Ülevaatuse põhjalikkus
äralõike piire ette näidatud.
3. Hinnatava vara kirjeldus
3.1. Asukoht
Makroasukoht
Paiknemine Vara asub Harju maakonnas Saku vallas Kernu külas Tallinna kesklinnast ca 19 km
Mikroasukoht
5
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
Iseloomustus Hinnatav vara paikneb Jälgimäe külas hajaasustuspiirkonnas, Tallinna ringtee ääres
ümbruses üksikelamud ning põllu- ja metsamaad
Konkureerivad turupiirkonnad Tallinnast sarnasel kaugusel paiknevad piirkonnad Harjumaal
Haljastus Haritud põllumaad ja metsatukad
Juurdepääs Asfaltkattega avalikult Karjavärava teelt
Müra ja õhusaaste Kõrge, vara paikneb Tallinna ringtee ääres
Kaugused Lasteaed Kool Kauplus Ühistransport
Saku alevikus 5 km Saku alevikus 4 km Saku alevikus 4 km 400 m
3.2. Omandisuhted
Registriosa number 4652202
Omandivorm Kinnisasi
Omanik Aavo Murmann (isikukood 34806290237)
Kanded registriosa III jaos 1. Tähtajatu isiklik kasutusõigus osaühing Jaotusvõrk (reg.kood 11050857, Tallinn)
kasuks.
2. Isiklik kasutusõigus Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Kanded nr 1 ja nr. 2 on seotud tehnosüsteemi rajamise ja hooldamisega ning ei
mõjuta vara turuväärtust, kuna ei sega vara sihtotstarbelist kasutamist.
Kanded registriosa IV jaos 1. Hüpoteek summas 78 000,00 eurot Swedbank AS (registrikood 10060701) kasuks.
2. Hüpoteek summas 6 200,00 eurot Swedbank AS (registrikood 10060701) kasuks.
3. Hüpoteek summas 16 050,00 eurot Swedbank AS (registrikood 10060701) kasuks.
Turuväärtuse leidmisel ei ole hüpoteekidega arvestatud.
Maa-ameti kitsenduste kaardi
järgsed kitsendused
Ulatuse nimetus Ulatus Klass Ühisosa m2 Ühisosa %
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 8950 TEEKV 8949,9 100
Maaparandushoiuala 12 MPS 11,54 0,13
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 1218 TEEKV 1217,53 13,6
Veehaarde sanitaarkaitseala 461 VHSK 460,56 5,15
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 2037 TEEKV 2037,19 22,76
Kitsendused ei mõjuta vara turuväärtust, kuna ei piira vara sihipärast kasutamist.
Üürilepingud Hindajale teadaolevalt puuduvad
6
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
Muud olulised väärtust Hindajale teadaolevalt puuduvad
mõjutavad õiguslikud tegurid
ja piirangud
3.3. Maakasutus
Katastritunnus 71801:001:1837
Ortofoto
Sihtotstarve Transpordimaa 100% (enne kinnistu jagamist maatulundusmaa 100%)
Pindala Hinnatav katastriüksus: 8 950 m2
Enne kinnistu jagamist: 16,29 ha
Kuju, reljeef Hinnatav katastriüksus: kitsa, pikliku kujuga, reljeef tasane
Enne kinnistu jagamist: kompaktne korrapärase kujuga, reljeef tasane
Kõlvikute koosseis Hinnatav katastriüksus: metsamaa 959 m2 ja muu maa 7 991 m2
Enne kinnistu jagamist: haritav maa 8,53 ha, metsamaa 6,43 ha, muu maa 1,17 ha ja
õuemaa 0,16 ha
Metsamaa info Hinnataval katastriüksusel metsamaa osakaal 959 m2 ca 10,7%
Enne kinnistu jagamist metsamaa osakaal 6,43 ha kogu kinnistust 39,5%
Vastavalt Metsaportaali https://register.metsad.ee andmetele on hinnataval kinnistul
valdavad kasvukohatüübid sinilille ja jänesekapsa-mustika tegemist on valdavalt hea
kasvukohatingimuste ja viljakusega metsamaaga. Täpsemalt kasvukohatüüpide kohta vt
Lisa 4.
Põllumaa info Hinnataval katastriüksusel haritav maa puudus
Enne kinnistu jagamist haritava maa osakaal 8,53 ha kogu maatükist 52,4%.
PRIA-s registreeritud püsirohumaana.
Väärtus viljakustsoonis:
V0718008 100% (haritav maa 345 €/ha)
7
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
Hooned ja rajatised Hinnatavale katastriüksusele rajatud Tallinna ringtee
Kinnistul, millega hinnatav katastriüksus moodustas ühtse terviku, paikneb üksikelamu
Tulenevalt lähteülesandest pole üksustel paiknevaid hooneid või rajatisi vajalik käsitleda.
Toetuskõlblikkus Hinnatava kinnistu haritav maa on toetuskõlbulik
Maaparandussüsteemid Paikneb maaparandushoiualas
Haljastus Haritud põllumaad ja isetekkeline looduslik haljastus
Mullastik Kinnistu haritav maa paikneb osaliselt madala viljakusega maa-alal, kus mullastiku kaardi
alusel on peamised mulla tüübid leostunud gleimullad (Go) ja rähkmullad (K) ning
osaliselt hea viljakusega maa-alal, kus peamised mulla tüübid leostunud mullad (Ko, Kog)
(vt. lisa 3) perspektiivne boniteet (30-53).
Kerge lõimisega gleimullad (Gk, Go, GI, LkG) sobivad rahuldavalt enamiku
põllukultuuride kasvatamiseks ja on kergesti haritavad, kuid seejuures harimisõrnad.
Looduslikelt maadelt ülesharitud mullad on toorhuumuslikud, mis harimise käigus
kiiresti mineraliseeruvad ja orgaanilise aine sisaldus langeb kiiresti. Kultuurideta olekus
alluvad kergesti tuuleerosioonile, seda soodustavad suured lagedad väljad. Mullad on
saastumisohtlikud ja mullakaitse seisukohalt tuleks soovitada heintaimede kasvatamist.
Rähkmullad (K, Kr) - Rähksed rendsiinad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked
karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel
kujunenud mullad. Levinud on peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-
Virumaal, vähemal määral Raplamaal ja Hiiumaal. Viljakuse tagavad enamikule
taimedele soodne reaktsioon, suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt
kõrge toitainetesisaldus, kõikumised koresesisalduses muudavad aga viljakuse
varieeruvaks.
Leostunud mullad (Ko, Kog) – Leostunud mullad on hea loodusliku drenaažiga
parasniisked saviliiv- ja liivsavimullad, mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil.
Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on
taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele
soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head
füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava
struktuuriga. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest
vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist.
Hinnatava katastriüksuse mullastik valdavalt sarnase kooslusega (Kog, Go).
Piirded Puuduvad
8
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
Üldplaneering Saku valla üldplaneeringus (kehtestatud 09.04.2009) järgi paikneb hinnatav vara
looduslikul alal, rohevõrgustiku alal, põhimaantee kaitsevööndis. Vastavalt kehtivale
üldplaneeringule ei ole rohevõrgustiku alal lubatud kavandada uusi hoonestusalasid ega
laiendada olemasolevaid.
Detailplaneering Hindajale teadaolevalt ei ole hinnataval kinnistul koostatud ega koostamisel
detailplaneeringuid. Samuti ei ole detailplaneeringut märgitud Maa-ameti avalikustatud
detailplaneeringute kaardirakendusele ega Saku valla geoinfosüsteem (Evald).
Ehitusõigus Hinnatava katastriüksuse osas täiendavat ehitusõigust määratud ei ole.
3.4. Tehnovõrgud
Veevarustus Puudub
Kanalisatsioon Puudub
Gaas Puudub
Elektrivarustus Puudub
3.5. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile
Hinnang kinnistu kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile
Kestlikkuse väärtus1 Hindaja hinnangul on hinnataval kinnisasjal järgitud kinnisvara kestliku arengu tagamise
põhimõtteid ja hindaja hinnangul on vara kestlikkuse väärtus positiivne.
Kvaliteediklassi Standard EVS 875-10:2019 näeb ette kinnisvara võrreldavuse ja üldistamise eesmärgil
hindamise varade jagamist kvaliteediklassidesse A, B ja C, millest A on kõrgeim ja C madalaim.
põhimõtted Kvaliteediklass on tegurite kombinatsioon, mis iseloomustab kinnisvara tulupotentsiaali
ja väärtust ning turu ootusi nende näitajate suhtes. Hinnang antakse järgmiste tunnuste
alusel: asukoht ja krundi kasutus2, ehitise kvaliteet3 ja kinnisvara juhtimine4.
Alljärgnevalt on antud vastavad hinnangud kvalitatiivsel meetodil.
1 Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks, säilitades keskkonda sellisel
moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond
koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus (EVS 875-10:2013, p. 10.1.1)
2 Asukoht piirkonna siseselt, üldplaneering ja vara kasutusviis, taristu laiemas ja kitsamas tähenduses, keskkonnatingimused,
turvalisus, juurdepääs, parkimisvõimalused, maatüki ehitusõigus, suurus, haljastus, kommunikatsioonidega varustatus jms
tegurid.
3 Arhitektuuriline lahendus, funktsionaalsus, konstruktsioonide, tehnoseadmete ning sise- ja välisviimistluse seisukord.
4 Haldamine, rentnike olemasolul renditasu, vara kasutajate homogeensus ja maksejõulisus, jäätmete käitlemine, energiat
säästvate meetmete rakendamine ning andmete olemasolul ka omanikukulud.
9
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
Vara kvaliteediklass asukoha Vara kvaliteediklass ehitise Vara kvaliteediklass Vara kvaliteedi
ja krundi alusel kvaliteedi alusel kinnisvarajuhtimise alusel koondhinnang
B - - B--
4. Turuülevaade
4.1. Majandusülevaade
Esmaselt kriisiabilt tuleb liikuda pikaajalisema plaani juurde5
Eesti läbib sel aastal ulatusliku majandusliku mõjuga üleilmse pandeemia, mille tagajärjel väheneb majanduse maht
mullusega võrreldes 10%, kui viiruse levik taltub ja ei kehtestata taas piiranguid. Pandeemia ohjamiseks nii Eestis kui
ka mujal kehtestatud piirangute leevendamise järel on majandus juba taastuma hakanud, kuid taastumine on
aeganõudev. Mitmesse sektorisse jõuavad kriisi mõjud hilinemisega, osad tegevuspiirangud on jäänud kehtima ka
pärast eriolukorra lõppemist ning tarbijad on kulutuste tegemisel ettevaatlikud. 2021. aastal ulatub oodatav
majanduskasv kriisi madalseisust väljumise tõttu ajutiselt 8,5%ni, kuid majanduse mahu kriisieelne tase taastub alles
2022. aasta keskpaigaks. Muu hulgas takistab kiiret kosumist asjaolu, et nii Eesti kui ka maailma majandus oli
jahtumas juba enne kriisi.
Viiruse kontrolli alla saamine ja piirangute kaotamine Eestis ei välista majandusprobleeme, mistõttu on endiselt vaja
tagada valmisolek nendega tegelemiseks. Prognoosi kohaselt tuleb veidi üle kahe kolmandiku tänavusest
majanduslangusest välisnõudluse vähenemisest ja umbes kolmandik siin kehtestatud piirangutest. Riigid eemaldavad
piiranguid ja väljuvad kriisi madalseisust erineva kiirusega, nii et Eesti majanduse kasvuvõimalused sõltuvad sellest
ka edaspidi. Kuna välistatud pole viiruse teise laine tulek, püsib oht, et majanduse areng kujuneb prognoositust
halvemaks.
Kriisi mõjud koonduvad tööturule. Erinevalt 2008. aastal alanud suurest finantskriisist, mil tugevaima löögi alla sattus
tööstus- ja ehitussektor, on sel korral kõige enam pihta saanud tööjõumahukas teenindussektor. See on põhjustanud
toonasega võrreldes oluliselt kiirema tööpuuduse kasvu ja seda vaatamata sellele, et töötasu hüvitis on töötuse
äkksuurenemist tõkestanud. Aprillis sai palgatoetust umbes 120 000 inimest ehk ligi viiendik hõivatuist, kellest osa
oleks abimeetmeta töö kaotanud. Töötasu hüvitise lõppedes tööpuudus suureneb ja tõuseb 2020. aasta lõpuks üle
13%. Suur kohanemine toimub ka palkades – aasta alguses eeldatud palgatõusu asemel töötasu väheneb sel aastal
1%.
Tänavune aasta kinnitab, et kriis võib tulla kõikide jaoks ootamatult ning sellega paremaks hakkama saamiseks on
mõistlik heal ajal koguda varusid nii inimestel kui ka riigil. Olukorras, kus iga kümnes inimene on tööta ja keskmine
palk langeb, on tähtis varasemalt kogutud säästude olemasolu. Erasektor tervikuna on kriisi eest paremini kaitstud
kui eelmise kriisi eel, kuid puhvrid keeruliste aegade üleelamiseks on väga ebavõrdselt jaotunud. Kuna seekordne
kriis puudutab teravamalt valdkondi, kus töötavate inimeste sissetulekud on madalamate seas, peab valitsus olema
valmis tagama piisava sotsiaalse turvavõrgu.
Eelmiste aastate eelarvepuudujääk on teinud majanduse abistamise valitsuse jaoks keerulisemaks. Riigi kulutused, sh
tellimused erasektorile, peaksid põhinema pikaajalisel plaanil, mitte kõikuma ühes majandustsükliga. Aastatel 2016–
2019 ületasid avaliku sektori kulud tulusid ühtekokku enam kui 500 miljoni euro võrra, kuigi majanduse olukord
eeldanuks ülejäägis eelarvet. Struktuursest tasakaalust lähtudes oleks eelmisel neljal aastal pidanud riigile kogunema
umbes 750 miljonit eurot sääste, mis oleks praegusel raskel ajal oluliselt piiranud riigi võlakoorma hüppelist
suurenemist.
Majanduspoliitika peab võtma suuna pikaajalisele väljavaatele. Riigiabi erasektorile on olnud äärmiselt tähtis ja
aidanud vähendada lühiajalise šoki pikaajalist halvavat mõju majandusele. Selle tõhusaim osa, töökohtade
säilitamise meede, ei sobi aga pikaajaliseks lahenduseks. Edasi tuleb keskenduda inimeste ümberõppele ja
soodustada inimeste liikumist tegevusalade vahel. See aitab majandusel kohaneda uute tingimustega ja toetab uute
töökohtade loomist. Majanduse pikaajalise väljavaate seisukohalt on vaja samal ajal edasi minna digitaliseerimisega,
uute tehnoloogiate arendamisega ning keskkonnasäästlikkuse edendamisega, et tõsta majanduse
5 Eesti Panga majandusprognoos seisuga 10.06.2020. Allikas: Eesti Panga kodulehekülg.
10
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
konkurentsivõimet. Rahvusvahelisest konkurentsivõimest ei sõltu üksnes eksportiva sektori, vaid kogu majanduse
käekäik.
Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*
2019 2020 2021 2022
SKP jooksevhindades mld eurodes 28,04 25,41 27,95 29,34
SKP püsivhindades** 4,3 -10,0 8,5 2,3
Eratarbimine*** 3,2 -7,9 9,5 3,7
Valitsemissektori tarbimine 2,8 3,4 -1,7 -0,5
Kapitali kogumahutus põhivarasse 13,3 -18,8 13,5 4,1
Eksport 5,2 -13,9 9,3 5,9
Import 3,9 -15,6 8,7 7,2
SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst) 4,5 -6,9 0,6 1,2
Tarbijahinnaindeks 2,3 -1,1 0,0 2,1
Ühtlustatud tarbijahinnaindeks 2,3 -0,9 -0,1 2,1
SKP deflaator 3,2 0,7 1,4 2,6
Töötuse määr (% tööjõust) 4,5 9,5 8,8 7,3
Hõive**** 1,3 -4,4 0,7 1,4
Keskmine brutokuupalk (EUR) 1407 1393 1395 1478
Keskmine brutokuupalk 7,5 -1,0 0,1 5,9
SKP töötaja kohta püsivhindades 3,0 -5,8 7,8 0,9
Jooksevkonto saldo (% SKPst) 2,2 2,6 2,9 2,7
Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst) -0,3 -10,3 -4,3 -2,2
* Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, kui pole märgitud teisiti. ** SKP ja selle komponendid on esitatud
aheldatud väärtustena. *** Sisaldab kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone. **** Hõlmab residendist
tootmisüksusi. ***** Valitsemissektori tulude ja kulude prognoos võtab arvesse nende meetmete mõju, mis olid prognoosi
koostamise hetkeks piisava detailsusega teada. Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
4.2. Harjumaa maatulundusmaade turuülevaade 2019 a. seisuga
• Põllumajanduslik maa
Põllumajandusliku maa hind kinnisvaraturul oleneb piirkonnas tegutsevate põllumajandustootjate aktiivsusest,
pinnasest, mullastikust ja haritava maa pindalast ning selle kompaktsusest. Kvaliteetse haritava maa keskmine hind
on üle Eesti varasemate aastatega kasvanud, kuna nõudlus põllumaa järele on suurenenud. Kõrgemad tehingud on
omased Kesk-Eesti, Lääne-Virumaa ja Tartumaa haritavatele maadele, kus on tegemist ka ühtlasi Eestimaa kõige
viljakamate muldadega. Nimetatud piirkondades on viljaka põllumaa hinnad enamasti vahemikus 3500 – 4500 €/ha.
2019 aastal tehti pindalaliselt maatulundusmaa sihtotstarbe lõikes enim tehinguid metsamaaga, ligi 53 protsenti,
sellele järgnes 34 protsendiga haritav maa. Haritav maa oli kõige hinnatum Põlva, Jõgeva, Lääne-Viru, Tartu, Valga,
Järva ja Viljandi maakonnas, kus mediaanhind oli kõrgeim, jäädes vahemikku 3 400 – 3 960 €/ha. Samas kasvava
metsaga metsamaade puhul oli see vahemik 2 600 – 5 000 €/ha, madalaim Hiiu ja kõrgeim Viljandi maakonnas.
Ajavahemikul 2004-2015 on haritavate maadega tehtud tehingute keskmine pindala aastas hakanud alates 2009
aastast stabiilselt vähenema (alates 13,8 hektarist 2009.a. kuni 9,6 hektarini 2019.a.), kuid tehingute kogupindala
aastate lõikes on järjest suurenenud v.a. 2015 kus toimus võrreldes 2014 aastaga langus. 2013. ja 2014. aasta
kõrgem tehingute arv tulenes paljuski seni riigi omandis olnud maatükkide müügist, mis võrreldes ülejäänud
aastatega on neil aastatel olnud tunduvalt suurem. Seejuures on enamus riigi maatükkidest müüdud era- ja
juriidilistele isikutele, kelle kasuks oli seatud kasutusvaldus. 2016 aastal oli haritavate maadega tehtud tehingute
keskmine pindala pöördunud tõusule ja samuti on tõusnud tehingute kogupindala, kuid järgnevad 2017-2019
aastatel oli taas languses.
11
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
Joonis 1. Eestis haritava maaga tehtud tehingute keskmine pindala ja kogu pindala aastatel 2004-2019
Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaasi aastaülevaated
Müüdud haritava maa keskmine pindala on viimastel aastatel jäänud vahemikku 9,2 – 10,5 hektarit. Pärast 2017.
aasta väikest langust, kui keskmise maatüki pindala langes 15,3%, on taas 2018. aastal müüdava keskmise maatüki
pindala kasvanud 5,2%, olles 2018. aastal 9,9 hektarit. Pigem on tendents olnud haritava maa maatüki pindala
vähenemise poole. Erandiks on olnud 2016. aasta, kus keskmine müüdud haritava maa maatükk on olnud suurem
kui eelnevatel aastatel.
Analüüsides Eestis põllumaade tehingute kasvu, on märgata haritavate maade järjepidevat kasvu alates aastast
2011, samas stabiilne hindade tõus on olnud just viimasel neljal aastal.
Maa-ameti tehingustatistika järgi on 2013. aastal Eestis tehtud 1089 ostu-müügitehingut haritava maaga (keskmine
pindala 11,4 ha, mediaanhind 1957 €/ha, keskmine hind 1 749 €/ha). 2014. aastal tehti põllumaadega tehinguid
natuke rohkem (1848 ostu-müügitehingut), kuid suurenes märgatavalt põllumaade mediaan- ja keskmine hektari
hind (keskmine pindala 10,4 ha, mediaanhind 2 216 €/ha, keskmine hind 2 289 €/ha). Alates 2016 aastast on
haritavate maade tehingute arv vähenenud aga keskmine hektarihind stabiilselt tõusnud jõudes 2019 aastal 3 286
€/ha.
Tuginedes haritava maa ostu-müügitehingutele perioodil 2012–2019, saab väita, et mida suurem on põld, seda
kallim on hektari hind.
Eestimaa haritavate maade turu muutust võrreldes varasemate aastatega illustreerib järgmine graafik, milles toome
välja tehingute mahud, mediaan- ja keskmised hinnad aastate kaupa alates 2004. aastast.
Joonis 2. Eestis haritava maaga tehtud tehingute arv, keskmine ja mediaanhind aastatel 2004-2019
Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaasi aastaülevaated
12
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
Vaadeldes haritavate maade tehinguaktiivsust, on näha, et tehingute arv on olnud 2006. aastani kasvutrendis. 2007-
2010 aastatel aga on tehingute arv vähenenud. Kuna Eesti majanduses tulid raskemad ajad, siis stabiliseerusid
hektari hinnad 2008. aastal ning jäid pidama paariks aastaks. Põllumajandussektoris oli vähem raha, kuna tarbimine
ja sissetulekud vähenesid. Sellel perioodil eelistati pigem vajadusel põllumaad rentida ning tegevust oluliselt ei
laiendatud. Samas analüüsides masu-aegset perioodi, olid haritava maaga tehtud tehingute hinnad suhteliselt
stabiilsel tasemel võrreldes muude kinnisvarasektorite hindade kapitaalse langusega. Kindlasti on haritava maa
hinnakujunemisel olnud oluline roll ka Euroopa Komisjoni eraldatavatel toetustel.
Alates 2011. aastast on põllumaade turul toimunud hindade ulatuslik kasv, mis kajastub ka hektari
mediaanhindades. 2014. aasta mediaanhind on oluliselt kõrgem võrreldes 2013. aastaga. Enamikes maakondades
kasvasid haritava maa ühikuhinnad 6 või enam korda võrreldes kümne aasta taguse hinnaga.
Maa-ameti avaldatud 2019. aasta tehingute analüüs näitab, et Eestis oli haritava maa mediaanhind 3289 €/ha, olles
ca viis protsenti kõrgem kui aasta varem. Kõige aktiivsem oli haritava maa turg Tartumaal, kus tehti 105 tehingut,
järgnesid Lääne-Virumaa 96 ja Raplamaa 92 tehinguga.
Haritava maa keskmine hind oli 2019 aastal kõrgeim Põlvamaal, Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal ning madalaim Hiiu-
ja Saaremaal. Maatüki hinda mõjutab muude tegurite seas pindala, suurema põllumaa hektari mediaanhind on
kõrgem kui väiksemal põllumaal. 2019. aastal oli tehingute keskmine pindala 9,6 hektarit, mis on natuke vähem
võrreldes 2018 aastaga (9,9 hektarit).
Eesti põllumaa vastu on huvi viimastel aastatel kasvanud, sest kuue aastaga on haritava maa hektari hind oluliselt
tõusnud. Maa-ameti poolt koostatud Eesti kinnisvaraturu ülevaate andmetel tehti haritava maaga 2019. aastal kokku
859 tehingut, mis on 11% tehingut vähem võrreldes 2018. aastaga.
Võrreldes maakondade lõikes haritava maa mediaanhindu viimasel kahel aastal, võib välja tuua, et valdavalt
maakondades mediaanhind tõusis, välja arvatud Tartu, Valga ja Võru maakonnas, kus mediaanihind jäi samale
tasemele või oli natuke languses võrreldes 2018 aastaga. Võrreldes 2018. aastaga kasvas mediaanhind 2019. aastal
enim Hiiumaal (27%), Ida-Virumaal (24 %) ja Läänemaal (23%). Kõige kõrgem oli mediaanhind Põlva maakonnas,
saavutades 2019. aastal taseme 3 959 €/ha. Järgnevad Jõgeva maakond mediaanhinnaga 3 881 €/ha ja Lääne-Viru
maakond mediaanhinnaga 3 823 €/ha. Üheks kõrgemate mediaanhindade põhjuseks on kõrgem mullaviljakus ja
aktiivsem nõudlus kui teistes maakondades.
Oluline on välja tuua, et 2015. aastal ületas 3 000 €/ha mediaanhinna piiri vaid üks maakond, kuid 2016. aastal oli
neid kaks ja 2017 juba viis maakonda ning 2018 seitse maakonda ja 2019. aastal kümme maakonda. Kui 2018. aastal
jäi vaid Hiiu maakonnas haritava maa mediaanhind jäi napilt alla 2 000 €/ha, siis 2019 aastal oli ka selle maakonna
mediaanhind jõudnud tasemele 2503 €/ha ning madalaim mediaanhind oli hoopis 2494 €/ha Saare maakonnas.
2019 aastal kõrgema hinnatasemega omavalitsused paiknevad pigem Eesti keskosas ning madalama hinnatasemega
omavalitsused Eesti lääneosas ja saartel.
Elamupotentsiaaliga maatulundusmaad
Elamupotentsiaaliga maatulundusmaad on hajaasustuses paiknevad valdavalt 1-3 ha suurused maatulundusmaad,
mis paiknevad üksikelamu rajamiseks sobivas asukohas ja kuhu on võimalik üldplaneeringu alusel saada ehitusõigus
elamu püstitamiseks. Saku ja Kiili valla üldplaneeringutes on ettenähtud hajaasustuses minimaalne kinnistu suurus 2
ha üksikelamu ehitusõiguse saamiseks. Samas Saue ja Rae vallas on minimaalne kinnistu suurus 1 ha, Kohila vallas on
külakeskustes ning ridaküla motiivi kujunemisel lubatud ka minimaalselt 0,5 ha suurustele kinnistutele üksikelamu
rajada. Lisaks kinnistu suurusele võib ehitusõiguse saamist takistada või välistada ka erinevad piirangud
rohevõrgustiku või looduskaitsealad, kultuurimälestised, ehituskeelu vööndid, juurdepääsu tee puudumine jne.
Elamupotentsiaaliga maatulundusmaid ostetakse eelkõige endale elamu rajamiseks. Eelistatud on suuremate asulate
läheduses, hea juurdepääsuga ja looduskaunid kinnistud, privaatses asukohas eemal naabritest ja linnamürast.
Elamupotentsiaaliga maatulundusmaade osas maa-ameti statistika puudub, kuid turuanalüüsi põhjal saab järeldada,
et Tallinnast optimaalsel kaugusel paiknevate kinnistute pakkumishinnad algavad 15 000 €. Tallinnale lähemal
asuvate kinnistute pakkumishinnad ulatuvad kuni 125 000 €. Hinnatavaga sarnastes turupiirkondades Saku, Saue,
Kiili ja Rae vallas on sarnaste hajaasustuses paikenvate elamupotentsiaaliga maatulundusmaadega tehtud tehinguid
vahemikus 15 000 – 50 000 € s.o. 0,4-1,8 €/m2. Saku vallas on 2019 aasta jooksul tehtud elamupotentsiaaliga
13
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
maatulundusmaadega ca 20 tehingut, tegemist on klassikalise üksikelamukrundi asenduskaubaga ning tehingute
maht sõltub suuresti pakkumise olemasolust.
Valdavalt sõltub tehinguhind asukohast (kaugus Tallinnast ja lähimast suuremast asulast), juurdepääsutee
olemasolust, elektriliitumise võimalustest ja maatüki suurusest. Kõrgemalt on hinnatud ka kõrghaljastusega ning
veekogu äärsed kinnistud.
4.2.1. Müügitehingud
Elamupotentsiaaliga maatulundusmaad
Tallinnaga piirnevates valdades optimaalsel kaugusel asuvate elamupotentsiaaliga maatulundusmaadega tehtud
tehingutest võime näha, et suurem osa tehingutest jääb vähemikku 37 000 – 100 000 €, sõltuvalt krundi suurusest,
kaugusest Tallinnast ja piirkonnakeskusest, ümbritsevast keskkonnast, kõrghaljastuse olemasolust ja võimalikust
ehitusõigusest.
Toome välja elamupotentsiaaliga maatulundusmaade tehingud konkureerivates turupiirkondades:
Tehingu Pindala,
Asukoht Tehingu aeg €/ha Kirjeldus
hind ha
Saku vald, Persp. üksikelamu hoonestusõigusega maatulundusmaa, 23
26.06.2020 100 000 23,04 4 340
Rahula küla km Tallinnast, põllu- ja metsamaa, PRIA-s reg. rohumaa
Saku vald, Persp. üksikelamu hoonestusõigusega maatulundusmaa, 23
10.07.2020 68 250 5,46 12 500
Rahula küla km Tallinnast, valdavalt metsamaa
Saku vald, Persp. üksikelamu hoonestusõigusega maatulundusmaa, 33
12.06.2020 46 000 2,57 17 899
Kurtna küla km Tallinnast, jõeäärne kõrghaljastusega krunt
Saue vald, Persp. üksikelamu hoonestusõigusega maatulundusmaa, 21
06.07.2020 70 000 1,26 55 556
Jõgisoo küla km Tallinnast, põllumaa, PRIA-s reg. püsirohumaana
Saue vald, Persp. üksikelamu hoonestusõigusega maatulundusmaa, 18
19.06.2020 80 000 5,90 13 559
Püha küla km Tallinnast, metsamaa
Persp. üksikelamu hoonestusõigusega maatulundusmaa, 31
Saue vald,
26.05.2020 60 000 11,76 5 102 km Tallinnast, põllu- ja metsamaa, PRIA-s reg. osal. põllumaa
Koppelmaa küla
ja osal. püsirohumaa
Saue vald, Persp. üksikelamu hoonestusõigusega maatulundusmaa, 19
03.01.2020 37 000 1,00 36 911
Alliku küla km Tallinnast, kõrghaljastus
Harku vald, Persp. üksikelamu hoonestusõigusega maatulundusmaa, 22
08.07.2020 58 500 6,07 9 638
Liikva küla km Tallinnast, põllu- ja metsamaa, PRIA-s reg. rohumaa
Harku vald, Persp. üksikelamu hoonestusõigusega maatulundusmaa, 22
09.07.2020 39 000 4,48 8 705
Liikva küla km Tallinnast, põllu- ja metsamaa, PRIA-s reg. rohumaa
Rae vald, Persp. üksikelamu hoonestusõigusega maatulundusmaa, 27
19.05.2020 52 000 9,45 5 503
Aruvalla küla km Tallinnast, põllumaa, PRIA-s reg. püsirohumaana
Rae vald, Persp. üksikelamu hoonestusõigusega maatulundusmaa,
05.08.2020 45 000 12,41 3 626
Urvaste küla 32km Tallinnast, põllu- ja metsamaa, PRIA-s reg. põllumaa
Saku vald, Persp. üksikelamu hoonestusõigusega maatulundusmaa, 21
23.07.2020 19 500 2,40 8 125
Üksnurme küla km Tallinnast, põllumaa, PRIA-s reg. püsirohumaana
Persp. üksikelamu hoonestusõigusega maatulundusmaa, 19
Saku vald,
20.07.2020 21 000 3,73 5 630 km Tallinnast, üldplaneering ei näe ette hoonestusõigust,
Kajamaa küla
PRIA-s reg. püsirohumaa
Allikas: Maa ameti tehingute andmebaas, Domus Kinnisvara tehinguinfo
4.2.2. Turustatavuse analüüs6
Hinnatava vara lõppkasutajad Kohalikud elanikud ja ettevõtted.
Lõppkasutajaid iseloomustavad Kohalikul turul tegutsev põllu- või metsamajandusettevõtja
tunnused
Kas hinnatav vara rahuldab Hinnatav vara rahuldab turusegmendi nõudeid, sest turusegmendis on nõudlus
turusegmendi nõudeid piirkonna maade vastu olemas.
Kui suur osa lõppkasutajatest Arvestatav osa lõppkasutajatest soovib hinnatavat vara, kuna tegemist on
6 Turustatavuse analüüs on EVS 875 Vara hindamise standardi nr 10 „Andmete kogumine ja analüüs, vara ülevaatus“ järgi
kohustuslik turuanalüüsi osa. Standardi järgi on turustatavuse analüüs protsess, mille käigus uuritakse, kuidas konkreetne vara
neeldub, st kui pika aja jooksul vara müüakse või renditakse oodatavates turutingimustes. See põhineb hinnatava vara
turusegmendi turu-uuringul. Turustatavuse analüüs lisab turuanalüüsi kasutajale turu dimensiooni, uurides seega nõudluse ja
konkureeriva pakkumise vahekorda hinnatava vara turusegmendis objektiivsemalt.
14
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
soovib hinnatavat vara optimaalse suurusega metsamaaga ja haritava maaga asustuse ja magistraaltee
läheduses.
Kui suur osa lõppkasutajatest on Raske konkreetselt välja tuua, pigem suurem osa ostjaskonnast on võimelised
võimelised hinnatavat vara hinnatavat vara soetama.
soetama
Konkureeriv pakkumine turul Vt p 4.2.3
Müügiperiood Kuni 9 kuud
Müügihinnad Müügihinnad tõenäoliselt lähiajal ei muutu.
Alternatiivsed kasutused Tulenevalt kinnistu paiknemisest Tallinnast optimaalsel kaugusel ja kinnistuga
külgnevast elamupiirkonnast on truosaliste silmis kinnistul elamumaa
perspektiiv, kuid Saku valla üldplaneeringu järgi asub kinnistu rohevõrgustiku
alal ning vastavalt kehtivale üldplaneeringule ei ole rohevõrgustiku alal lubatud
kavandada uusi hoonestusalasid ega laiendada olemasolevaid.
4.2.3. Pakkumine
Kinnisvaraportaalis KV.ee on hetkel Harju maakonnas pakkumises 305 maatulundusmaa sihtotstarbelist kinnistut.
Suurema osa pakkumisest moodustavad alla 3 ha suurused ehituspotentsiaaliga maatulundusmaad. Saku ja Saue
vallas on elamupotentsiaaliga maatulundusmaid pakkumises kokku ca 50 ning pakkumishinnad võrreldavas
turupiirkonnas jäävad vahemikku 29 000 – 110 000 € sõltuvalt kinnistu suurusest, kaugusest Tallinnast ja
piirkonnakeskusest. Ehitusõiguseta või vähe atraktiivsetes piirkondades jäävad haritavate maade pakkumishinnad
valdavalt vahemikku 2 400 – 4 500 €/ha.
Toome välja elamupotentsiaaliga maatulundusmaade müügipakkumised võrreldavas turupiirkonnas:
Asukoht Pakkumishind, € Pindala, ha Lisainfo
Saku vald, Elamupotentsiaaliga maatulundusmaa, põllumaa, ümbruses valdavalt põllu-
29 000 3,08
Saustinõmme küla ja metsamaad, üksikud elamud, Tallinnast 17 km
Saku vald, Elamupotentsiaaliga maatulundusmaa, põllumaa, ümbruses üksikelamud,
35 000 1,86
Rahula küla põllu- ja metsamaad, Tallinnast 22 km
Saue vald, Elamupotentsiaaliga maatulundusmaa, põllumaa, ümbruses üksikelamud,
37 000 5,37
Kiiu küla põllu- ja metsamaad, Tallinnast 19 km
Saku vald, Elamupotentsiaaliga maatulundusmaa, metsamaa, hajaasustuse
45 000 2,14
Rahula küla elamurajoon, Tallinnast 23 km
Saku vald, Elamupotentsiaaliga maatulundusmaa, metsamaa, hajaasustuse
49 000 2,00
Rahula küla elamurajoon, Tallinnast 23 km
Saku vald, Elamupotentsiaaliga maatulundusmaa, põllumaa, ümbruses valdavalt põllu-
51 000 3,94
Üksnurme küla ja metsamaad, üksikud elamud, Tallinnast 21 km.
Saku vald, Elamupotentsiaaliga maatulundusmaa, põllu- ja metsamaa, ümbruses
52 000 7,64
Lokuti küla valdavalt põllu- ja metsamaad, üksikud elamud, Tallinnast 18 km.
Saku vald, Elamupotentsiaaliga maatulundusmaa, põllu- ja metsamaa, ümbruses
59 800 4,17
Saue küla üksikelamud, põllu- ja metsamaad, Tallinnast 22 km.
Saku vald, Elamupotentsiaaliga maatulundusmaa, põllu- ja metsamaa, ümbruses
84 000 2,00
Saue küla üksikelamud, põllu- ja metsamaad, Tallinnast 22 km.
Saue vald, Elamupotentsiaaliga maatulundusmaa, valdavalt metsamaa, ümbruses
89 000 3,98
Laagri alevik metsamaad, Saue linna läheduses, Tallinnast 18 km.
Saue vald, Elamupotentsiaaliga maatulundusmaa, põllumaa, ümbruses põllu- ja
107 000 1,85
Alliku küla metsamaad, üksikud taluhooned, Tallinnast 20 km.
Saku vald, Elamupotentsiaaliga maatulundusmaa, põllu- ja metsamaa, ümbruses
110 000 23,11
Üksnurme küla valdavalt põllu- ja metsamaad, Tallinnast 23 km.
Rõhutame, et eelpool toodud maatulundusmaade puhul on tegemist pakkumishindadega, mitte müügihindadega.
On olemas võimalus, et pakkumishinnad avaliku müügi käigus oluliselt langevad või enampakkumise tingimustes
tõusevad. Seepärast leiame, et leitud turuväärtuse ning pakkumishindade otsene võrdlemine ei suurenda leitud
tulemuse täpsust.
5. Hindamine
5.1. Parim kasutus
Vara parim kasutus: hindamisstandard defineerib vara parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat kasutust, mis
15
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille
tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse (EVS 875-1:2015 p 3.2.3).
Hinnatav vara puhul on tegemist 8 950 m2 ha suuruse transpordimaaga, mis paikneb Saku vallas Jälgimäe külas ca
19 km kaugusel Tallinnast. Hinnatav katastriüksus on kinnisasja avalikes huvides omandamise raames eraldatud
hoonestatud Murimäe tee 6a (71801:001:1532) kinnistust, Tallinna ringtee trassi laiendamiseks neljarealiseks.
Tulenevalt lähteülesandest hindame kinnistu turuväärtust lähtuvalt katastriüksuse sihtotstarbest enne kinnistu
jagamist ja käsitleme hinnatavat katastriüksust osana tervikust, millest ta eraldati. Enne kinnistu jagamist oli
tegemist hajaasustuses paikneva 16,29 ha suuruse hoonestatud maatulundusmaaga.
Hinnatav kinnistu paikneb piirkonna keskuse läheduses väljakujunenud elamurajooni kõrval ja optimaalsel kaugusel
Tallinnast. Piirkonnas on elamupotentsiaaliga maade vastu suur huvi, mistõttu omandaks hinnatav kinnistu kõrgeima
väärtuse võimalikult väikesteks hoonestusõigusega kruntideks jagamisel. Saku valla üldplaneeringutes on ettenähtud
hajaasustuses minimaalne kinnistu suurus 2 ha üksikelamu ehitusõiguse saamiseks. Saku valla planeeringuspetsialisti
Silver Riisalo sõnul ei ole hinnatava kinnistu jagamine väiksemateks ehitusõigusega kinnistuteks tõenäoline, kuna
Saku valla üldplaneeringu järgi asub kogu kinnistu rohevõrgustiku alal ning vastavalt kehtivale üldplaneeringule ei ole
rohevõrgustiku alal lubatud kavandada uusi hoonestusalasid ega laiendada olemasolevaid. Erandina võib olla
aktsepteeritav rohevõrgustiku alas paikneva maatulundusmaa hoonestamine isiklikuks otstarbeks, kuid kinnistu
jagamine väiksemateks ca 2 ha suurusteks maatükkideks ning neile ehitusõiguse taotlemine läheks üheselt vastuollu
üldplaneeringu mõttega.
Kõike eelnevat arvesse võttes on hindajate hinnangul kinnistu parim kasutus olemasolev kasutus üksikelamuga
hoonestatud maatulundusmaana.
Kuna tegemist on maatulundusmaaga, siis hinnatava vara alternatiivne kasutus oleks hoonestamata maa-ala
harimine põllumajanduslikul eesmärgil, kuid hindajate hinnangul ei omandaks hinnatav vara sellisel juhul kõrgeimat
väärtust, sest tegemist on osaliselt madala ja osaliselt hea viljakuse ning mullastikuga haritava maaga, mis on PRIA-s
registreeritud ning kasutusel püsirohumaana, millega kaubeldakse turul oluliselt madalamate hindadega.
5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ning arvutuskäik
Hinnatav katastriüksus on kinnisasja avalikes huvides omandamise raames eraldatud Murimäe tee 6a
(71801:001:1532) kinnistust, Tallinna ringtee trassi laiendamiseks neljarealiseks. Tellija soovil vaatleme hinnatavat
katastriüksust osana tervikust millest hinnatav maatükk eraldati ning üksustel paiknevaid hooneid või rajatisi ei
hinnata. Seega võtame katastriüksuse turuväärtuse leidmisel aluseks kinnistu sihtotstarbe enne kinnistu jagamist ja
Tallinna ringtee laiendamist kinnisasjale. Enne kinnistu jagamist oli tegemist kompaktse 16,29 ha suuruse
hoonestatud maatulundusmaaga. Kuna hinnataval katastriüksusel puudub hoonestus, leiame ka kogu kinnistu
turuväärtuse hoonestamata kujul. Kinnistu koosseisus 8,53 ha haritavat maad, 6,43 ha metsamaad, 1,17 ha muud
maad ja 0,16 ha õuemaad.
Kuna Murimäe tee 6a kinnistu parim kasutus on hoonestatud maatulundusmaa, siis leiame kinnistu turuväärtuse
(hoonestuseta) võrdlusmeetodil, sest sarnaste varade sektoris tehakse valdavalt ostu-müügi tehinguid.
Võrdlusmeetod:
Kinnisvara hindamisel võrdlusmeetodil lähtutakse eeldusest, et ükski informeeritud ostja ei ole nõus maksma
omandatava vara eest rohkem, kui teine ostja hiljuti toimunud analoogse tehingu korral. Hinnatav vara peab olema
võrreldav teiste analoogsetega nii füüsiliste tunnuste, asukoha, majandusliku otstarbe kui ka ajafaktori näitajate
poolest. Turuväärtuse määramisel on aluseks seos, et turusituatsioon on hindamise hetkel vastav, st. turul olevate
üksteist asendavate kaupade hinnad on võrdsed. Võrdlusmeetodi eelised seisnevad selles, et ta põhineb piirkonna
tegelikel hindadel, võtab arvesse tegelikku nõudlust ja pakkumist ning on lihtsalt mõistetav ja põhjendatav.
Antud meetodi puhul leitakse turuväärtus hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel.
5.3. Turuväärtuse hindamine
Turuväärtuse hinnang antakse hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel. Seejuures
kasutatakse Maa-ameti tehingute andmebaasi ja Domus Kinnisvara tehinguinfot.
Võrdlustehingutena kasutame hindajale teadaolevaid tehinguid (vt p 4.2.1):
16
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
Tehingu Pindala,
Asukoht Tehingu aeg €/ha Kirjeldus
hind ha
Saku vald, Persp. üksikelamu hoonestusõigusega maatulundusmaa, 23
26.06.2020 100 000 23,04 4 340
Rahula küla km Tallinnast, põllu- ja metsamaa, PRIA-s reg. rohumaa
Saue vald, Persp. üksikelamu hoonestusõigusega maatulundusmaa, 18
19.06.2020 80 000 5,90 13 559
Püha küla km Tallinnast, metsamaa
Harku vald, Persp. üksikelamu hoonestusõigusega maatulundusmaa, 22
08.07.2020 58 500 6,07 9 638
Liikva küla km Tallinnast, põllu- ja metsamaa, PRIA-s reg. rohumaa
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas ja Domus Kinnisvara
Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame tehinguid, mis on võrdlusvaradeks kõige sobivamad (sarnase asukohaga,
sihtotstarbega, pindalaga ja ajaliselt värske). Teised tehingud ei sobi pindala, asukoha vm asjaolu tõttu.
Toodud võrdlustehingute võrdlemiseks hinnatava varaga korrigeerime võrdlusvarasid iseloomustavaid
parameetreid. Korrigeerimise eesmärgiks on anda hinnang, kui palju muudab hinnatava vara mingi parameetri
erinevus võrdlusvara turuväärtust.
Võrdlustehingute valik ja kohandamise põhimõtted
Võrdlustehingute valik Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame sarnastes piirkondades toimunud tehinguid.
Selgitused • Kõik võrdlustehingud on müüdud tavapärase müügiprotsessi käigus.
võrdlustehingute osas • Välja toodud hinnad on tarbijate jaoks lõpphinnad ja elukondliku vara turul on peamiselt tehingute
osapoolteks eraisikud, mistõttu võetakse võrdlusobjektide tehinguhindadeks tabelist toodud
lõpphinnad. Asjaolu, kas müüja oli kohustatud käibemaksu tehingu summa pealt tasuma või mitte,
lõpptarbija jaoks müügihinda ei mõjuta.
Võrdlusühiku valik7 Võrdlusühikuks valime tehinguhinna.
Võrdluselementide Võrdluselementideks on lisaks tehingu ajale valitud järgmised enim vara väärtust
valik8 mõjutavad tegurid:
• Ajaline kohandus – 2020 aasta algusest ei ole hinnatavas turusektoris olulisi hinnamuutusi
toimunud;
• Krundi üldpind – suuremad krundid on mõnevõrra kõrgemalt hinnatud, käesoleval juhul on kõik
võrreldavad tehingud optimaalsest suuremad üksikelamu krundid. Samuti on kõrgemalt hinnatud
suurema haritava maa pindalaga kinnistud potentsiaalse renditulu ja PRIA toetuste tõttu.
Piirkonna PRIA-s reg. haritavate maade hinnad jäävad vahemikku 1800 – 2900 €/ha, mistõttu
oleme kõikide võrdlustehingute puhul kasutanud faktiliselt põhjendatud kohandust;
• Asukoha kohandus – Piirkonna keskusele, väljakujunenud elamu piirkonnas ja Tallinnale lähemad
kinnistud on kõrgema hinnaga, mistõttu oleme kõikide võrdlustehingute puhul kasutanud
kohandust;
• Kinnistu haljastus ja lisategurid – madalhaljastusega krundid on madalama hinnaga võrreldes
kõrghaljastusega kruntidega, samuti on veekogu äärsed kinnistud kõrgemalt hinnatud, käesoleval
juhul on võrreldavad varad samaväärsed;
• Juurdepääs – hea juurdepääsuga kinnistud on kõrgema hinnaga, mistõttu oleme võrdlustehingu
nr. 3 puhul kasutanud kohandust;
• Tehnosüsteemid – kinnistud, millel on liitumised tehtud on kõrgema hinnaga, kuna hinnataval
varal on puurkaev rajatud (2000 – 3000 €) ja elektriliitumine tehtud (2 500 – 3000 €), siis oleme
kõikide võrdlustehingute puhul kasutanud fakitliselt põhjendatud kohandusi;
• Ehitusõigus, detailplaneering – detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste olemasolu on hinda
mõjutav tegur. Kuna kõik võrdlustehinud asuvad hajaasustusalas, kus DP koostamine ei ole
kohustuslik ja omavalitsusel on võimalik ehitusõigus määrata lihtsamas korras
projekteerimistingumustega, siis ei ole kohandusi rakendatud;
Muudes kriteeriumites on hinnatava ja võrreldavad varad sarnased või väikeste erinevustega, mis
turuväärtusele olulist mõju ei avalda, mistõttu ei ole neid kohandatud.
Võrdlustabel:
Hinnatav vara Võrreldavad varad
Vara nr 1 2 3
Aadress Saku vald, Jälgimäe küla Saku vald, Rahula küla Saue vald, Püha küla Harku vald, Liivka küla
7 Võrdlusühik on ühik, mille abil kohandamise võtteid kasutades leitakse vara väärtus võrdlusmeetodil. Tavaliselt on
võrdlusühikuks ühik, mida kasutatakse turul kauplemisel, pidades silmas konkreetse toote, turusegmendi ja -piirkonna eripärasid
(EVS 875-11:2014, p. 3.2.9.)
8 Võrdluselement on vara või tehingut iseloomustav näitaja, mida kasutatakse kohandamisel ja mille valikul lähtutakse selle
olulisusest vara väärtuse kujunemisel (EVS 875-11:2014, p. 3.2.8.)
17
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
Tehingu hind (euro) 100 000 80 000 58 500
Aeg juuli.20 juuni.20 juuni.20 juuli.20
Aja kohandus 0% 0% 0%
Ajaldatud hind (€) 100 000 80 000 58 500
Kinnistu pindala (ha) 16,29 23,04 5,90 6,07
8,12 ha PRIA-s reg. 16,22 ha PRIA-s reg. 4,11 ha PRIA-s reg.
Haritav maa (ha) Puudub
püsirohumaa püsirohumaa püsirohumaa
Kohandus -20% 25% 20%
Ca 19 km Tallinnast,
Ca 23 km Tallinnast, Ca 18 km Tallinnast, Ca 23 km Tallinnast,
hajaasustus piirkond,
Piirkond hajaasustus piirkond, hajaasustus piirkond, hajaasustus piirkond,
elamupiirkonna ja asula
põllu- ja metsamaad üksikelamud läheduses üksikelamud läheduses
läheduses
Kohandus 10% 5% 5%
Kinnistu haljastus, Madal- ja kõrghaljastus Madal- ja kõrghaljastus kõrghaljastus Madal- ja kõrghaljastus
lisategurid (põllu- ja metsamaa) (põllu- ja metsamaa) (metsamaa) (põllu- ja metsamaa)
Kohandus 0% 0% 0%
Kruusakattega
Avalikult kõvakattega Avalikult kõvakattega
Juurdepääs Avalikult kõvakattega teelt eraomandis teelt, ca 400
teelt teelt
m kõvakattega teest
Kohandus 0% 0% 10%
Lokaalne vesi ja
Lokaalne vesi ja Lokaalne vesi ja Lokaalne vesi ja
kanalisatsioon,
Tehnosüsteemid kanalisatsioon, kanalisatsioon, kanalisatsioon,
elektriliitumine olemas
elektriliitumine olemas elektritrassid läheduses elektritrassid läheduses
25A
Kohandus 5% 0% 10%
ehitusõigus määratud ja DP puudub, DP puudub, DP puudub,
Ehitusõigus,
kinnistu hoonestatud, ehitusõiguse saab ehitusõiguse saab ehitusõiguse saab
detailplaneering
eelduslikult hoonestamata projekt. tingimustega projekt. tingimustega projekt. tingimustega
Kohandus 0% 0% 0%
Kohandus kokku -5% 30% 45%
Kohandatud
95 000 104 000 84 825
tehinguhind (€)
Kohanduste
absoluutväärtuste 35% 30% 45%
summa
Osakaal lõpphinnas 0,35 0,40 0,25
Kaalutud hind (€) 96 056 33 250 41 600 21 206
Turuväärtuse leidmisel kasutame kaalutud keskmist, kuna varasid on kohandatud erineval määral ning kaalumisel
saab arvesse võtta kohandamisel tekkinud erinevusi. Kõige suurema kohanduste absoluutväärtuste summaga
tehingule antakse kõige väiksem kaal.
Kaalutud keskmine võrdlusmeetodi põhjal: 33 250 + 41 600 + 21 206 = 96 056 €, s.o. 96 000 €.
Seega saame võrdlusmeetodil kogu kinnistu turuväärtuseks 96 000 eurot, s.o. 0,59 €/m2 krundi pindala kohta.
Hinnatava katastriüksuse turuväärtuse saame leitud pinnaühiku 0,59 €/m2 ja katastriüksuse pindala (8 950 m2)
korrutisena:
8 950 m2 x 0,59 €/m2 = 5 280 € ≈ 5 300 €, s.o. 0,59 €/m2
Tulemuse täpsus on piirkonna sarnaste varade osas ligikaudu ± 20%.
6. Hindamistulemus
Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on
Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee asuva
hoonestatud kinnistu (reg. nr. 4652202) katastriüksuse (71801:001:1837) turuväärtus:
5 300 €, s.o. 0,59 €/m2
18
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
Lisa 1. Fotod
Vaated hinnatavale katastriüksusele
Juurdepääsu tee
19
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
Lisa 2. Kinnistusraamatu väljavõte
20
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
21
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
Lisa 3. Mullastiku näitajate selgitus
A- HEAD PÕLLUTÜÜBILISED HARITAVAD MAAD
AGRORÜHM SIFER BONITEET LÕIMIS MULDADE ISELOOMUSTUS
A21 Parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega
LP, LP(g) 48-60 sl, ls, sl/ls
kahklad keskmise raskusega mullad
Ko;Kor; Ko(g);
Parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega
Kor(g) 41-50 sl; sl/ls; ls
A22 leostunud ja leetjad keskmise raskusega mullad
KI; KI(g)
A41 Kg, Kog, Korg, Kuivendatud keskmise raskusega gleistunud
41-50 sl, ls, sl/ls
KIg kamarmullad.
A42 Kuivendatud keskmise raskusega gleistunud
LPg 48-60 sl, ls, sl/ls
kahkjad mullad
B- KESKMISED PÕLLUTÜÜBILISED HARITAVAD MAAD
B32 Kuivendatud kerged gleistunud leetunud
LkIg-LkIIIg 25-35 l; sl/l
mullad
Kg, Kog, Korg, Kuivendamata gleistunud keskmise raskusega ja
B51 Gk, Go, Gor, 38-45 sl, ls, sl/ls, s rasked kamarmullad, rahuldavalt kuivendatud
Gkr keskmise raskusega ja rasked kamargleimullad
Kg; Kog; KIg; Kuivendamata kerged gleistunud
B53 Krg; Korg kamarmullad; rahuldavalt kuivendatud
24-38 l; sl/l
Gk; Go; GI; kerged kamargleimullad
Gkr; Gor
Kuivendamata kerged gleistunud leetunud
B54 LkIg-LkIIIg 25-35 l; sl/l mullad ja rahuldavalt kuivendatud leetunud
gleimullad
C- ROHUMAATÜÜBILISED HARITAVAD MAAD
Ko; Kor; Koe; Kerged leostunud mullad; nõrgalt erodeeritud ja
C3 Ko(1); Kore; 30-40 l; sl/l erosiooniohtlikud (3-5° kallakutel kerged
Kor(1) leostunud mullad koos deluviaalmuldadega
C6 Go, M`, M´´; Kõik Hästi kuivendatud turvastunud ja hästi
21-38
M``` lõimised lagunenud turvasmullad
Lõimised:
l - liiv
ls – liivsavi
sl – saviliiv
s – savi
Kivisus:
II 1 v1o - maht 5-20 m3/ha, raudkiviveeris 1-10cm
I1 - maht 2-5 m3/ha
II1 - maht 5-20 m3/ha
II 1 v2o - maht 5-20 m3/ha, raudkiviveeris 1-10cm
IIko2,1 - maht 5-20 m3/ha, raudkivid
Märkus:
A21, A41, A42 – teravilja kasvatamiseks parimad mullad
B32, B51, B54 – keskmine põllumaa
A+B – põllutüübiline haritav maa
C – rohumaadeks sobiv maa
22
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1296-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, 11 Tallinna ringtee
Vastavuskinnitus standardi nõuetele:
• Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutseline pädevus on
piisav hindamistellimuse täitmiseks.
• Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab eesti kinnisvara hindamise standardiseeria EVS
875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele.
• Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi
peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a. juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks
hindamise kutsealaga seotud toiminguteks.
• Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana.
• Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes.
• Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega.
• Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja
korrektsed.
• Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult
hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega.
Koostaja: Madis Raud
Kutseline hindaja
Kinnisvara nooremhindaja, tase 5
Kutsetunnistus nr. 139626
/allkirjastatud digitaalselt/
Kinnitaja: Toomas Vaks
Hindamisvaldkonna juht
Kutseline hindaja
Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183
Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
/allkirjastatud digitaalselt/
23
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Vara: Hoonestamata kinnistu (reg nr. 14036602)
Aadress: Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
Väärtuse kuupäev: 17.07.2020
Turuväärtus: 5 500 €, s.o. 0,72 €/m2
Märkused: Puuduvad
Koostaja: Madis Raud
Kutseline hindaja
Kinnisvara nooremhindaja, tase 5
Kutsetunnistus nr. 139626
Kinnitaja: Toomas Vaks
Hindamisvaldkonna juht
Kutseline hindaja
Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183
Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
Tallinn, Pärnu mnt. 130, tel: +372 646 4035, faks: +372 646 4038 | Pärnu, Pikk 11, tel: +372 443 1154
Narva, Tallinna mnt. 19c, tel: +372 356 6411 | Tartu, Riia 4, tel: +372 742 3100 | Viljandi, Tallinna tn. 6, tel: +372 433 4411
Kuressaare, Kauba tn. 5, tel: +372 4536 433 | Hiiumaa esindus, tel: +372 527 9992 | Elva, Pikk 2, tel: +372 555 12345
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
Sisukord
KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................................. 3
1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid ...................................................................................................... 4
1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk ................................................................................................................... 4
1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine .......................................................................................... 4
1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta ..................................................................... 4
2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus .............................................................................................. 5
2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon ............................................................................ 5
2.2. Hinnatava vara ülevaatus ..................................................................................................................................... 5
3. Hinnatava vara kirjeldus ....................................................................................................................................... 5
3.1. Asukoht ................................................................................................................................................................ 5
3.2. Omandisuhted ...................................................................................................................................................... 6
3.3. Maakasutus .......................................................................................................................................................... 7
3.4. Tehnovõrgud ........................................................................................................................................................ 9
3.5. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile ................................................................... 9
4. Turuülevaade ....................................................................................................................................................... 9
4.1. Majandusülevaade ............................................................................................................................................... 9
4.2. Harjumaa maatulundusmaade turuülevaade 2019 a. seisuga ........................................................................... 10
4.2.1. Müügitehingud ........................................................................................................................................... 14
4.2.2. Turustatavuse analüüs ................................................................................................................................ 14
4.2.3. Pakkumine .................................................................................................................................................. 15
5. Hindamine .......................................................................................................................................................... 15
5.1. Parim kasutus ..................................................................................................................................................... 15
5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ning arvutuskäik ............................................................................ 16
5.3. Turuväärtuse hindamine .................................................................................................................................... 16
6. Hindamistulemus ............................................................................................................................................... 18
Lisa 1. Fotod ........................................................................................................................................................... 19
Lisa 2. Kinnistusraamatu väljavõte ......................................................................................................................... 20
Lisa 3. Mullastiku näitajate selgitus ........................................................................................................................ 22
Vastavuskinnitus standardi nõuetele: .................................................................................................................... 23
2
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
KOKKUVÕTE
HINNATAVA VARA KOONDANDMED
Hinnatav vara Hoonestamata kinnistu (reg nr. 14036602)
Aadress Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
Omanik Eesti Vabariik
Katastritunnus 71801:003:1008
Omandivorm Kinnisasi
Kinnisasja pindala 7 671 m2
Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%
Hoonestus kinnistul Puuduvad
HINDAMISARUANDE KOONDANDMED
Hinnangu eesmärk Turuväärtuse hindamine esitamiseks Maanteeametile tehingu nõustamiseks
(maade vahetuse eesmärgil)
Ülevaatuse kuupäev 17.07.2020
Väärtuse kuupäev 17.07.2020
Hindamisaruande kuupäev 08.10.2020
Tellija Maanteeamet
Tellimusleping Töövõtuleping nr. TÖÖVÕTULEPING nr 1-8/20/1593-1 (16.07.2020). Riigihange
„Kirjalike hindamisaruannete koostamine riigitee 16176 Koonga–Ahaste–
Vanamõisa 17,5–28,5 lõigul ning riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla Kernu ümbersõidu
ja Kernu–Ääsmäe ümbersõidu ning riigitee 11 Tallinna ringtee Juuliku
liiklussõlme lõikudel kinnisasjade hariliku väärtuse (turuväärtuse) kohta
kinnisasjade vahetamise eesmärgil“
Hindamise eeldused Tavapraktikast väljuvad eeldused puuduvad
Hinnang likviidsusele Keskpärane, müügiperiood kuni 9 kuud
Hindamistulemuse täpsus Keskmisest madalam tulenevalt otseste võrdlustehingute vähesusest (+/-20%)
Käibemaks Turuväärtus ei sisalda käibemaksu.
KOMMENTAARID
Puuduvad
HINDAMISTULEMUS
Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on
Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru asuva hoonestamata
kinnistu (reg. nr. 14036602) turuväärtus:
5 500 €, s.o. 0,72 €/m2
Koostaja: Madis Raud
Kutseline hindaja
Kinnisvara nooremhindaja, tase 5
Kutsetunnistus nr. 139626
/allkirjastatud digitaalselt/
Kinnitaja: Toomas Vaks
Hindamisvaldkonna juht
Kutseline hindaja
Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183
Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
/allkirjastatud digitaalselt/
3
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid
1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk
Aadress Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
Registriosa nr 14036602
Katastriüksuse nr 71801:003:1008
Vara liik Hoonestamata kinnisasi
Hindamise eesmärk Turuväärtuse hindamine esitamiseks Maanteeametile tehingu nõustamiseks
(maade vahetuse eesmärgil)
Väärtuse liik Turuväärtus
1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine
Hindamisel on lähtutud Eesti varahindamise standarditest EVS 875, kehtivast seadusandlusest ja Eesti
Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist.
Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut
sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas
tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult,
kaalutletult ning ilma sunduseta. (EVS 875-1:2015, p.3.1.11.).
Harilik väärtus on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). (EVS 875-3:2015, p.3.3.1.) Hindamise praktikas
mõistetakse hariliku väärtuse all turuväärtust (EVS 875-12:2015, p.4.2.3.).
Ülevaatuse kuupäev on kuupäev, millal teostati hinnatava vara ülevaatus. Ülevaatuse kuupäev peab alati
eelnema väärtuse kuupäevale. (EVS 875-1:2015, p. 3.2.5.).
Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875-1:2015,
p.3.2.4.).
Hindamisaruande kuupäev on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud. (EVS 875-1:2015, p.3.2.2.).
Seda hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid sellele aruandele ei tohi ilma hindaja
kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada. Juhul, kui seda
hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb see avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga enne kirjalikult kokku
leppida. EVS 875-4:2015 punkt 7.4.5.
Käesolev hindamisaruanne on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eelpool avaldatud ja selleks
ettenähtud eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas isik,
või kui seda tehakse selleks mitte ettenähtud eesmärgil. (EVS 875-4:2015, p. 7.4.6).
1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta
Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed on
tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult.
Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu
kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille
õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus.
Hindaja ei ole teostanud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse ohu kohta ning seega ei saa esitada
mingit kindlat seisukohta küsimuses, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on
lähtutud eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja
saastuse ohu avastamine võib vara väärtust oluliselt mõjutada. (EVS 875-13:2016, p. 9.2.5).
4
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus
2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon
Hindamist puudutavad algandmed on saadud järgmistest allikatest:
Allikas Kuupäev
Tellija kirjalikud selgitused tellimuskirjas 16.07.2020
Vara omaniku selgitused -
Kohapealne ülevaatus 17.07.2020
Maa-ameti maaregister 22.08.2020
Ehitisregistri väljavõte 22.08.2020
Domus Kinnisvara ja Maa-ameti tehingute andmebaas 22.08.2020
Kinnistusraamatu registriosa väljavõte 22.08.2020
Saku valla üldplaneering (kehtestatud 09.04.2009), Saku valla kodulehelt 22.08.2020
2.2. Hinnatava vara ülevaatus
Ülevaatuse kuupäev 17.07.2020
Ülevaatuse teostanud hindaja Kutseline hindaja Madis Raud
Ülevaatuse juures viibinud
Ülevaatus teostatud iseseisvalt
isikud
Ülevaatuse ulatus Kogu hinnatava kinnisasja ulatuses
Visuaalne ülevaatus, erivahendeid ei kasutatud, samuti ei ole hindajale looduses
Ülevaatuse põhjalikkus
äralõike piire ette näidatud.
3. Hinnatava vara kirjeldus
3.1. Asukoht
Makroasukoht
Paiknemine Vara asub Harju maakonnas Saku vallas Jälgimäe külas, Tallinna kesklinnast ca 19 km
Mikroasukoht
5
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
Iseloomustus Hinnatav vara paikneb Jälgimäe külas, ümbruses üksikelamud, põllu- ja
metsamaad, läheduses Tallinna ringtee.
Konkureerivad turupiirkonnad Tallinnast sarnasel kaugusel paiknevad piirkonnad Harjumaal
Haljastus Haritud põllumaad ja metsatukad
Juurdepääs Asfaltkattega avalikult Karjavärava või Murimäe teelt
Müra ja õhusaaste Keskmine, vara paikneb Tallinna ringtee läheduses.
Kaugused Lasteaed Kool Kauplus Ühistransport
Saku alevikus 5 km Saku alevikus 4 km Saku alevikus 4 km läheduses
3.2. Omandisuhted
Registriosa number 14036602
Omandivorm Kinnisasi
Omanik Eesti Vabariik
Kanded registriosa III jaos 2. Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Kanne nr. 2 on seotud tehnosüsteemide paigaldamise ja hooldamisega ning ei
mõjuta vara turuväärtust, kuna ei sega vara sihipärast kasutamist
Kanded registriosa IV jaos Puuduvad
Maa-ameti kitsenduste kaardi
järgsed kitsendused
Ulatuse nimetus Ulatus Klass Ühisosa m2 Ühisosa %
Maaparandushoiuala 7667 MPS 7666,84 99,94
Elektripaigaldise kaitsevöönd 313 ELPKV 312,69 4,08
Elektripaigaldise kaitsevöönd 871 ELPKV 871,27 11,36
Kitsendused ei mõjuta vara turuväärtust, kuna ei piira vara sihipärast kasutamist.
6
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
Üürilepingud Hindajale teadaolevalt puuduvad
Muud olulised väärtust Hindajale teadaolevalt puuduvad
mõjutavad õiguslikud tegurid ja
piirangud
3.3. Maakasutus
Katastritunnus 71801:003:1008
Ortofoto
Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%
Pindala 7 671 m2
Kuju, reljeef Kompaktse kujuga, reljeef tasane
Kõlvikute koosseis Haritav maa 7 671 m2
Metsamaa info Kinnistul metsamaa puudub
Põllumaa info Kinnistu haritava maa osakaal (7 671 m2) 100%
Kinnistu haritav maa on haritud ja kasutusel rohumaana. PRIA-s registreerimata
Hooned ja rajatised Puuduvad
Maaparandussüsteemid Kinnistu asub maaparandushoiualas
Haljastus Haritud põllumaa ja isetekkeline looduslik haljastus
7
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
Mullastik Kinnistu paikneb valdavalt madala viljakusega mullastikuga maa-alal. Mullastiku kaardi
alusel on kinnistu peamine mulla tüüp leostunud gleimuld (Go) (vt. lisa 3) perspektiivne
boniteet (43).
Kerge lõimisega gleimullad (Gk, Go) sobivad rahuldavalt enamiku põllukultuuride
kasvatamiseks ja on kergesti haritavad, kuid seejuures harimisõrnad. Looduslikelt
maadelt ülesharitud mullad on toorhuumuslikud, mis harimise käigus kiiresti
mineraliseeruvad ja orgaanilise aine sisaldus langeb kiiresti. Kultuurideta olekus alluvad
kergesti tuuleerosioonile, seda soodustavad suured lagedad väljad. Mullad on
saastumisohtlikud ja mullakaitse seisukohalt tuleks soovitada heintaimede kasvatamist.
Piirded Puuduvad
Üldplaneering Saku valla üldplaneeringus (kehtestatud 09.04.2009) järgi paikneb hinnatav vara
väärtusliku haritava maa alal.
Detailplaneering Hindajale teadaolevalt ei ole hinnataval kinnisasjal koostatud ega koostamisel
detailplaneeringuid. Samuti ei ole detailplaneeringut märgitud Maa-ameti avalikustatud
detailplaneeringute kaardirakendusele ega Saku valla geoinfosüsteem (Evald).
Ehitusõigus Hinnatava kinnisasja osas täiendavat ehitusõigust määratud ei ole.
8
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
3.4. Tehnovõrgud
Veevarustus Puudub
Kanalisatsioon Puudub
Gaas Puudub
Elektrivarustus Puudub
3.5. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile
Hinnang kinnistu kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile
Kestlikkuse väärtus1 Hindaja hinnangul on hinnataval kinnisasjal järgitud kinnisvara kestliku arengu tagamise
põhimõtteid ja hindaja hinnangul on vara kestlikkuse väärtus positiivne.
Kvaliteediklassi Standard EVS 875-10:2019 näeb ette kinnisvara võrreldavuse ja üldistamise eesmärgil
hindamise varade jagamist kvaliteediklassidesse A, B ja C, millest A on kõrgeim ja C madalaim.
põhimõtted Kvaliteediklass on tegurite kombinatsioon, mis iseloomustab kinnisvara tulupotentsiaali
ja väärtust ning turu ootusi nende näitajate suhtes. Hinnang antakse järgmiste tunnuste
alusel: asukoht ja krundi kasutus2, ehitise kvaliteet3 ja kinnisvara juhtimine4.
Alljärgnevalt on antud vastavad hinnangud kvalitatiivsel meetodil.
Vara kvaliteediklass asukoha Vara kvaliteediklass ehitise Vara kvaliteediklass Vara kvaliteedi
ja krundi alusel kvaliteedi alusel kinnisvarajuhtimise alusel koondhinnang
B - - B--
4. Turuülevaade
4.1. Majandusülevaade
Esmaselt kriisiabilt tuleb liikuda pikaajalisema plaani juurde5
Eesti läbib sel aastal ulatusliku majandusliku mõjuga üleilmse pandeemia, mille tagajärjel väheneb majanduse maht
mullusega võrreldes 10%, kui viiruse levik taltub ja ei kehtestata taas piiranguid. Pandeemia ohjamiseks nii Eestis kui
ka mujal kehtestatud piirangute leevendamise järel on majandus juba taastuma hakanud, kuid taastumine on
aeganõudev. Mitmesse sektorisse jõuavad kriisi mõjud hilinemisega, osad tegevuspiirangud on jäänud kehtima ka
pärast eriolukorra lõppemist ning tarbijad on kulutuste tegemisel ettevaatlikud. 2021. aastal ulatub oodatav
majanduskasv kriisi madalseisust väljumise tõttu ajutiselt 8,5%ni, kuid majanduse mahu kriisieelne tase taastub alles
2022. aasta keskpaigaks. Muu hulgas takistab kiiret kosumist asjaolu, et nii Eesti kui ka maailma majandus oli
jahtumas juba enne kriisi.
Viiruse kontrolli alla saamine ja piirangute kaotamine Eestis ei välista majandusprobleeme, mistõttu on endiselt vaja
tagada valmisolek nendega tegelemiseks. Prognoosi kohaselt tuleb veidi üle kahe kolmandiku tänavusest
majanduslangusest välisnõudluse vähenemisest ja umbes kolmandik siin kehtestatud piirangutest. Riigid eemaldavad
piiranguid ja väljuvad kriisi madalseisust erineva kiirusega, nii et Eesti majanduse kasvuvõimalused sõltuvad sellest
ka edaspidi. Kuna välistatud pole viiruse teise laine tulek, püsib oht, et majanduse areng kujuneb prognoositust
halvemaks.
Kriisi mõjud koonduvad tööturule. Erinevalt 2008. aastal alanud suurest finantskriisist, mil tugevaima löögi alla sattus
tööstus- ja ehitussektor, on sel korral kõige enam pihta saanud tööjõumahukas teenindussektor. See on põhjustanud
toonasega võrreldes oluliselt kiirema tööpuuduse kasvu ja seda vaatamata sellele, et töötasu hüvitis on töötuse
äkksuurenemist tõkestanud. Aprillis sai palgatoetust umbes 120 000 inimest ehk ligi viiendik hõivatuist, kellest osa
1 Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks, säilitades keskkonda sellisel
moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond
koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus (EVS 875-10:2013, p. 10.1.1)
2 Asukoht piirkonna siseselt, üldplaneering ja vara kasutusviis, taristu laiemas ja kitsamas tähenduses, keskkonnatingimused,
turvalisus, juurdepääs, parkimisvõimalused, maatüki ehitusõigus, suurus, haljastus, kommunikatsioonidega varustatus jms
tegurid.
3 Arhitektuuriline lahendus, funktsionaalsus, konstruktsioonide, tehnoseadmete ning sise- ja välisviimistluse seisukord.
4 Haldamine, rentnike olemasolul renditasu, vara kasutajate homogeensus ja maksejõulisus, jäätmete käitlemine, energiat
säästvate meetmete rakendamine ning andmete olemasolul ka omanikukulud.
5 Eesti Panga majandusprognoos seisuga 10.06.2020. Allikas: Eesti Panga kodulehekülg.
9
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
oleks abimeetmeta töö kaotanud. Töötasu hüvitise lõppedes tööpuudus suureneb ja tõuseb 2020. aasta lõpuks üle
13%. Suur kohanemine toimub ka palkades – aasta alguses eeldatud palgatõusu asemel töötasu väheneb sel aastal
1%.
Tänavune aasta kinnitab, et kriis võib tulla kõikide jaoks ootamatult ning sellega paremaks hakkama saamiseks on
mõistlik heal ajal koguda varusid nii inimestel kui ka riigil. Olukorras, kus iga kümnes inimene on tööta ja keskmine
palk langeb, on tähtis varasemalt kogutud säästude olemasolu. Erasektor tervikuna on kriisi eest paremini kaitstud
kui eelmise kriisi eel, kuid puhvrid keeruliste aegade üleelamiseks on väga ebavõrdselt jaotunud. Kuna seekordne
kriis puudutab teravamalt valdkondi, kus töötavate inimeste sissetulekud on madalamate seas, peab valitsus olema
valmis tagama piisava sotsiaalse turvavõrgu.
Eelmiste aastate eelarvepuudujääk on teinud majanduse abistamise valitsuse jaoks keerulisemaks. Riigi kulutused, sh
tellimused erasektorile, peaksid põhinema pikaajalisel plaanil, mitte kõikuma ühes majandustsükliga. Aastatel 2016–
2019 ületasid avaliku sektori kulud tulusid ühtekokku enam kui 500 miljoni euro võrra, kuigi majanduse olukord
eeldanuks ülejäägis eelarvet. Struktuursest tasakaalust lähtudes oleks eelmisel neljal aastal pidanud riigile kogunema
umbes 750 miljonit eurot sääste, mis oleks praegusel raskel ajal oluliselt piiranud riigi võlakoorma hüppelist
suurenemist.
Majanduspoliitika peab võtma suuna pikaajalisele väljavaatele. Riigiabi erasektorile on olnud äärmiselt tähtis ja
aidanud vähendada lühiajalise šoki pikaajalist halvavat mõju majandusele. Selle tõhusaim osa, töökohtade
säilitamise meede, ei sobi aga pikaajaliseks lahenduseks. Edasi tuleb keskenduda inimeste ümberõppele ja
soodustada inimeste liikumist tegevusalade vahel. See aitab majandusel kohaneda uute tingimustega ja toetab uute
töökohtade loomist. Majanduse pikaajalise väljavaate seisukohalt on vaja samal ajal edasi minna digitaliseerimisega,
uute tehnoloogiate arendamisega ning keskkonnasäästlikkuse edendamisega, et tõsta majanduse
konkurentsivõimet. Rahvusvahelisest konkurentsivõimest ei sõltu üksnes eksportiva sektori, vaid kogu majanduse
käekäik.
Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*
2019 2020 2021 2022
SKP jooksevhindades mld eurodes 28,04 25,41 27,95 29,34
SKP püsivhindades** 4,3 -10,0 8,5 2,3
Eratarbimine*** 3,2 -7,9 9,5 3,7
Valitsemissektori tarbimine 2,8 3,4 -1,7 -0,5
Kapitali kogumahutus põhivarasse 13,3 -18,8 13,5 4,1
Eksport 5,2 -13,9 9,3 5,9
Import 3,9 -15,6 8,7 7,2
SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst) 4,5 -6,9 0,6 1,2
Tarbijahinnaindeks 2,3 -1,1 0,0 2,1
Ühtlustatud tarbijahinnaindeks 2,3 -0,9 -0,1 2,1
SKP deflaator 3,2 0,7 1,4 2,6
Töötuse määr (% tööjõust) 4,5 9,5 8,8 7,3
Hõive**** 1,3 -4,4 0,7 1,4
Keskmine brutokuupalk (EUR) 1407 1393 1395 1478
Keskmine brutokuupalk 7,5 -1,0 0,1 5,9
SKP töötaja kohta püsivhindades 3,0 -5,8 7,8 0,9
Jooksevkonto saldo (% SKPst) 2,2 2,6 2,9 2,7
Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst) -0,3 -10,3 -4,3 -2,2
* Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, kui pole märgitud teisiti. ** SKP ja selle komponendid on esitatud
aheldatud väärtustena. *** Sisaldab kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone. **** Hõlmab residendist
tootmisüksusi. ***** Valitsemissektori tulude ja kulude prognoos võtab arvesse nende meetmete mõju, mis olid prognoosi
koostamise hetkeks piisava detailsusega teada. Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
4.2. Harjumaa maatulundusmaade turuülevaade 2019 a. seisuga
10
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
Põllumajandusliku maa hind kinnisvaraturul oleneb piirkonnas tegutsevate põllumajandustootjate aktiivsusest,
pinnasest, mullastikust ja haritava maa pindalast ning selle kompaktsusest. Kvaliteetse haritava maa keskmine hind
on üle Eesti varasemate aastatega kasvanud, kuna nõudlus põllumaa järele on suurenenud. Kõrgemad tehingud on
omased Kesk-Eesti, Lääne-Virumaa ja Tartumaa haritavatele maadele, kus on tegemist ka ühtlasi Eestimaa kõige
viljakamate muldadega. Nimetatud piirkondades on viljaka põllumaa hinnad enamasti vahemikus 3500 – 4500 €/ha.
2019 aastal tehti pindalaliselt maatulundusmaa sihtotstarbe lõikes enim tehinguid metsamaaga, ligi 53 protsenti,
sellele järgnes 34 protsendiga haritav maa. Haritav maa oli kõige hinnatum Põlva, Jõgeva, Lääne-Viru, Tartu, Valga,
Järva ja Viljandi maakonnas, kus mediaanhind oli kõrgeim, jäädes vahemikku 3 400 – 3 960 €/ha. Samas kasvava
metsaga metsamaade puhul oli see vahemik 2 600 – 5 000 €/ha, madalaim Hiiu ja kõrgeim Viljandi maakonnas.
Ajavahemikul 2004-2015 on haritavate maadega tehtud tehingute keskmine pindala aastas hakanud alates 2009
aastast stabiilselt vähenema (alates 13,8 hektarist 2009.a. kuni 9,6 hektarini 2019.a.), kuid tehingute kogupindala
aastate lõikes on järjest suurenenud v.a. 2015 kus toimus võrreldes 2014 aastaga langus. 2013. ja 2014. aasta
kõrgem tehingute arv tulenes paljuski seni riigi omandis olnud maatükkide müügist, mis võrreldes ülejäänud
aastatega on neil aastatel olnud tunduvalt suurem. Seejuures on enamus riigi maatükkidest müüdud era- ja
juriidilistele isikutele, kelle kasuks oli seatud kasutusvaldus. 2016 aastal oli haritavate maadega tehtud tehingute
keskmine pindala pöördunud tõusule ja samuti on tõusnud tehingute kogupindala, kuid järgnevad 2017-2019
aastatel oli taas languses.
Joonis 1. Eestis haritava maaga tehtud tehingute keskmine pindala ja kogu pindala aastatel 2004-2019
Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaasi aastaülevaated
Müüdud haritava maa keskmine pindala on viimastel aastatel jäänud vahemikku 9,2 – 10,5 hektarit. Pärast 2017.
aasta väikest langust, kui keskmise maatüki pindala langes 15,3%, on taas 2018. aastal müüdava keskmise maatüki
pindala kasvanud 5,2%, olles 2018. aastal 9,9 hektarit. Pigem on tendents olnud haritava maa maatüki pindala
vähenemise poole. Erandiks on olnud 2016. aasta, kus keskmine müüdud haritava maa maatükk on olnud suurem
kui eelnevatel aastatel.
Analüüsides Eestis põllumaade tehingute kasvu, on märgata haritavate maade järjepidevat kasvu alates aastast
2011, samas stabiilne hindade tõus on olnud just viimasel neljal aastal.
Maa-ameti tehingustatistika järgi on 2013. aastal Eestis tehtud 1089 ostu-müügitehingut haritava maaga (keskmine
pindala 11,4 ha, mediaanhind 1957 €/ha, keskmine hind 1 749 €/ha). 2014. aastal tehti põllumaadega tehinguid
natuke rohkem (1848 ostu-müügitehingut), kuid suurenes märgatavalt põllumaade mediaan- ja keskmine hektari
hind (keskmine pindala 10,4 ha, mediaanhind 2 216 €/ha, keskmine hind 2 289 €/ha). Alates 2016 aastast on
haritavate maade tehingute arv vähenenud aga keskmine hektarihind stabiilselt tõusnud jõudes 2019 aastal 3 286
€/ha.
Tuginedes haritava maa ostu-müügitehingutele perioodil 2012–2019, saab väita, et mida suurem on põld, seda
kallim on hektari hind.
Eestimaa haritavate maade turu muutust võrreldes varasemate aastatega illustreerib järgmine graafik, milles toome
välja tehingute mahud, mediaan- ja keskmised hinnad aastate kaupa alates 2004. aastast.
11
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
Joonis 2. Eestis haritava maaga tehtud tehingute arv, keskmine ja mediaanhind aastatel 2004-2019
Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaasi aastaülevaated
Vaadeldes haritavate maade tehinguaktiivsust, on näha, et tehingute arv on olnud 2006. aastani kasvutrendis. 2007-
2010 aastatel aga on tehingute arv vähenenud. Kuna Eesti majanduses tulid raskemad ajad, siis stabiliseerusid
hektari hinnad 2008. aastal ning jäid pidama paariks aastaks. Põllumajandussektoris oli vähem raha, kuna tarbimine
ja sissetulekud vähenesid. Sellel perioodil eelistati pigem vajadusel põllumaad rentida ning tegevust oluliselt ei
laiendatud. Samas analüüsides masu-aegset perioodi, olid haritava maaga tehtud tehingute hinnad suhteliselt
stabiilsel tasemel võrreldes muude kinnisvarasektorite hindade kapitaalse langusega. Kindlasti on haritava maa
hinnakujunemisel olnud oluline roll ka Euroopa Komisjoni eraldatavatel toetustel.
Alates 2011. aastast on põllumaade turul toimunud hindade ulatuslik kasv, mis kajastub ka hektari
mediaanhindades. 2014. aasta mediaanhind on oluliselt kõrgem võrreldes 2013. aastaga. Enamikes maakondades
kasvasid haritava maa ühikuhinnad 6 või enam korda võrreldes kümne aasta taguse hinnaga.
Maa-ameti avaldatud 2019. aasta tehingute analüüs näitab, et Eestis oli haritava maa mediaanhind 3289 €/ha, olles
ca viis protsenti kõrgem kui aasta varem. Kõige aktiivsem oli haritava maa turg Tartumaal, kus tehti 105 tehingut,
järgnesid Lääne-Virumaa 96 ja Raplamaa 92 tehinguga.
Haritava maa keskmine hind oli 2019 aastal kõrgeim Põlvamaal, Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal ning madalaim Hiiu-
ja Saaremaal. Maatüki hinda mõjutab muude tegurite seas pindala, suurema põllumaa hektari mediaanhind on
kõrgem kui väiksemal põllumaal. 2019. aastal oli tehingute keskmine pindala 9,6 hektarit, mis on natuke vähem
võrreldes 2018 aastaga (9,9 hektarit).
Eesti põllumaa vastu on huvi viimastel aastatel kasvanud, sest kuue aastaga on haritava maa hektari hind oluliselt
tõusnud. Maa-ameti poolt koostatud Eesti kinnisvaraturu ülevaate andmetel tehti haritava maaga 2019. aastal kokku
859 tehingut, mis on 11% tehingut vähem võrreldes 2018. aastaga.
Võrreldes maakondade lõikes haritava maa mediaanhindu viimasel kahel aastal, võib välja tuua, et valdavalt
maakondades mediaanhind tõusis, välja arvatud Tartu, Valga ja Võru maakonnas, kus mediaanihind jäi samale
tasemele või oli natuke languses võrreldes 2018 aastaga. Võrreldes 2018. aastaga kasvas mediaanhind 2019. aastal
enim Hiiumaal (27%), Ida-Virumaal (24 %) ja Läänemaal (23%). Kõige kõrgem oli mediaanhind Põlva maakonnas,
saavutades 2019. aastal taseme 3 959 €/ha. Järgnevad Jõgeva maakond mediaanhinnaga 3 881 €/ha ja Lääne-Viru
maakond mediaanhinnaga 3 823 €/ha. Üheks kõrgemate mediaanhindade põhjuseks on kõrgem mullaviljakus ja
aktiivsem nõudlus kui teistes maakondades.
Oluline on välja tuua, et 2015. aastal ületas 3 000 €/ha mediaanhinna piiri vaid üks maakond, kuid 2016. aastal oli
neid kaks ja 2017 juba viis maakonda ning 2018 seitse maakonda ja 2019. aastal kümme maakonda. Kui 2018. aastal
jäi vaid Hiiu maakonnas haritava maa mediaanhind jäi napilt alla 2 000 €/ha, siis 2019 aastal oli ka selle maakonna
mediaanhind jõudnud tasemele 2503 €/ha ning madalaim mediaanhind oli hoopis 2494 €/ha Saare maakonnas.
12
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
2019 aastal kõrgema hinnatasemega omavalitsused paiknevad pigem Eesti keskosas ning madalama hinnatasemega
omavalitsused Eesti lääneosas ja saartel.
Harju maakonna haritavad maad
Viimastel aastatel on Harjumaa haritava maa turg olnud positiivses meeleolus – jõudsasti on kasvanud keskmine
hektari hind. Kuni 2013.a. tõusid tehingute mahud kuni 110 tehinguni aastas, vahemikus 2014-2016 oli tehingute arv
stabiilne ning aastatel 2017-2018 tehingute maht vähenes ja keskmine hind kasvas jõudsalt. 2019 aastal kasvas
tehingute arv hüppeliselt ning Harjumaal tehti haritavate maadega kokku 148 tehingut ka keskmine hind jätkas
tõusu trendi. 2016.a. tehti Harjumaal 110 ostu-müügitehingut, keskmine ha hind haritaval maal oli 2 404 €. 2017.a.
langes maht 80 tehingule, sh. keskmine ha hind tõusis 2 567 €-ni. 2018.a. oli tehinguid veel vähem, ehk 77, samas
keskmine ha hind tõusis 3 109 €-le. Möödunud aastal oli tehinguid juba 148, sealjuures keskmine ha hind tõusis
3 424 €-le.
Maakonna haritava maa tehingudünaamikat iseloomustab alljärgnev tabel, kust on selgelt näha, et haritava maa
hind on tõusnud. Tehinguaktiivsus on küll 2017-2018.a. olnud mõningas languses, kuid saavutanud möödunud aastal
eelnevast viiest aastast kõrgema taseme.
Joonis 3. Harju maakonna haritava maaga tehtud tehingute arv ja keskmine hind aastatel 2010-2019
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
Elamupotentsiaaliga maatulundusmaad
Elamupotentsiaaliga maatulundusmaad on hajaasustuses paiknevad valdavalt 1-3 ha suurused maatulundusmaad,
mis paiknevad üksikelamu rajamiseks sobivas asukohas ja kuhu on võimalik üldplaneeringu alusel saada ehitusõigus
elamu püstitamiseks. Saku ja Kiili valla üldplaneeringutes on ettenähtud hajaasustuses minimaalne kinnistu suurus 2
ha üksikelamu ehitusõiguse saamiseks. Samas Saue ja Rae vallas on minimaalne kinnistu suurus 1 ha, Kohila vallas on
külakeskustes ning ridaküla motiivi kujunemisel lubatud ka minimaalselt 0,5 ha suurustele kinnistutele üksikelamu
rajada. Lisaks kinnistu suurusele võib ehitusõiguse saamist takistada või välistada ka erinevad piirangud
rohevõrgustiku või looduskaitsealad, kultuurimälestised, ehituskeelu vööndid, juurdepääsu tee puudumine jne.
Elamupotentsiaaliga maatulundusmaid ostetakse eelkõige endale elamu rajamiseks. Eelistatud on suuremate asulate
läheduses, hea juurdepääsuga ja looduskaunid kinnistud, privaatses asukohas eemal naabritest ja linnamürast.
Elamupotentsiaaliga maatulundusmaade osas maa-ameti statistika puudub, kuid turuanalüüsi põhjal saab järeldada,
et Tallinnast optimaalsel kaugusel paiknevate kinnistute pakkumishinnad algavad 15 000 €. Tallinnale lähemal
asuvate kinnistute pakkumishinnad ulatuvad kuni 125 000 €. Hinnatavaga sarnastes turupiirkondades Saku, Saue,
Kiili ja Rae vallas on sarnaste hajaasustuses paikenvate elamupotentsiaaliga maatulundusmaadega tehtud tehinguid
vahemikus 15 000 – 50 000 € s.o. 0,4-1,8 €/m2. Saku vallas on 2019 aasta jooksul tehtud elamupotentsiaaliga
maatulundusmaadega ca 20 tehingut, tegemist on klassikalise üksikelamukrundi asenduskaubaga ning tehingute
maht sõltub suuresti pakkumise olemasolust.
Valdavalt sõltub tehinguhind asukohast (kaugus Tallinnast ja lähimast suuremast asulast), juurdepääsutee
olemasolust, elektriliitumise võimalustest ja maatüki suurusest. Kõrgemalt on hinnatud ka kõrghaljastusega ning
veekogu äärsed kinnistud.
13
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
4.2.1. Müügitehingud
Harju maakonnas viimase aasta jooksul tehtud tehingutest võime näha, et rohumaaks sobivate maatulundusmaa
kinnistutega tehtud tehingud jäävad valdavalt vahemikku 1 800 – 3 000 €/ha. Kõrgemat hinda makstakse
kompaktsete, hea ligipääsetavusega, suurema pindalaga, PRIA toetuskõlbuliku ja kõrgema viljakusega põllumassiivide
eest. Samuti võib turutasemest kõrgemaid tehingu hindasid esineda ostja jaoks soodsas asukohas paiknevate
põllumassiivide eest. Kuna Tallinna lähiümbruses on elamukruntide järgi nõudlus, siis soetatakse sarnaseid
ehitusõiguseta kinnistuid ka spekulatiivsel eesmärgil, et läbi detailplaneeringu saada kinnistule ehitusõigus – sellisel
juhul ilmestab elamumaa potentsiaal maatulundusmaa kõrgemat hinda.
Toome välja hindajale teadaolevaid haritava maade tehinguid konkureerivas turupiirkonnas:
Tehingu Tehingu Pindala,
Asukoht €/ha Kirjeldus
aeg hind ha
Harku vald, Maatulundusmaa, haritav maa 89%, PRIA-s reg püsirohumaa,
07.05.2020 12 347 4,12 2997
Kütke küla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega
Maatulundusmaa, koosneb 2-st kat. ük., haritav maa 93%,
Saku vald,
15.04.2020 23 100 7,9 2931 PRIA-s reg püsirohumaa, osa suuremast põllumassiivist,
Tagadi küla
keskmise viljakusega
Kose vald, Maatulundusmaa, haritav maa 81%, PRIA-s reg püsirohumaa,
27.05.2020 16 000 5,48 2920
Ahisilla küla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega
Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 82%, PRIA-s reg püsirohumaa,
16.06.2020 11 900 4,25 2800
Laitse küla osa suuremast põllumassiivist, hea/keskmise viljakusega
Kiili vald, Maatulundusmaa, haritav maa 100%, PRIA-s reg püsirohumaa,
30.01.2020 10 000 3,61 2770
Mõisaküla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega
Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 96%, PRIA-s reg püsirohumaa,
31.12.2019 25 000 9,6 2601
Lehetu küla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega
Rae vald, Maatulundusmaa, looduslik rohumaa 100%, PRIA-s
17.06.2020 7 300 2,81 2598
Vaidasoo küla registreerimata, madala viljakusega
Kiili vald, Maatulundusmaa, haritav maa 88%, PRIA-s reg püsirohumaa,
30.01.2020 20 000 8,18 2445
Mõisaküla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega
Rae vald, Maatulundusmaa, haritav maa 89%, PRIA-s registreerimata,
25.06.2020 10 000 4,63 2160
Aruvalla küla madala viljakusega
Rae vald, Maatulundusmaa, looduslik rohumaa 86%, metsamaa 9%,
18.02.2020 22 320 10,90 2048
Salu küla PRIA-s registreerimata, madala viljakusega
Lääne-Harju vald, Maatulundusmaa, looduslik rohumaa 60%, metsamaa 37%,
17.01.2020 2 812 1,48 1904
Suurküla PRIA-s registreerimata, madala viljakusega
Saue vald, Maatulundusmaa, haritav maa 96%, PRIA-s reg püsirohumaa,
06.04.2020 12 000 6,47 1855
Nurme küla osa suuremast põllumassiivist, madala viljakusega
Saue vald, Maatulundusmaa, looduslik rohumaa 91%, PRIA-s reg
22.04.2020 3 000 1,64 1826
Tuula küla püsirohumaa, madala viljakusega
Saku vald, Maatulundusmaa, tiheasustusalas, ÜP alusel haljasala ja
05.05.2020 8 000 1,13 7058
Kiisa alevik parkmetsade maa
Saku vald, Maatulundusmaa, ÜP alusel hajaasustusalas sihtotstarve
13.03.2020 9 000 0,82 10929
Alliku küla puudub, Saue valla min. hoonestusõigusega krunt 1 ha
Saku vald, Maatulundusmaa, ÜP alusel hajaasustusalas sihtotstarve
06.04.2020 2 200 0,91 2415
Kirdalu küla puudub, Saku valla min. hoonestusõigusega krunt 2 ha
Maatulundusmaa, ÜP alusel hajaasustusalas sihtotstarve
Saue vald,
20.07.2020 59 160 0,98 60000 puudub, Saue valla min. hoonestusõigusega krunt 1 ha, paikneb
Hüüru küla
Paldiski maantee ääres, äri- ja tootmismaa persp.
Kiili vald, Maatulundusmaa, ÜP alusel hajaasustusalas sihtotstarve
18.03.2020 14 003 1,23 11318
Metsanurga küla puudub, Saue valla min. hoonestusõigusega krunt 2 ha
Allikas: Maa ameti tehingute andmebaas, Domus Kinnisvara tehinguinfo
4.2.2. Turustatavuse analüüs6
Hinnatava vara lõppkasutajad Kohalikud elanikud ja ettevõtted.
6 Turustatavuse analüüs on EVS 875 Vara hindamise standardi nr 10 „Andmete kogumine ja analüüs, vara ülevaatus“ järgi
kohustuslik turuanalüüsi osa. Standardi järgi on turustatavuse analüüs protsess, mille käigus uuritakse, kuidas konkreetne vara
neeldub, st kui pika aja jooksul vara müüakse või renditakse oodatavates turutingimustes. See põhineb hinnatava vara
turusegmendi turu-uuringul. Turustatavuse analüüs lisab turuanalüüsi kasutajale turu dimensiooni, uurides seega nõudluse ja
konkureeriva pakkumise vahekorda hinnatava vara turusegmendis objektiivsemalt.
14
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
Lõppkasutajaid iseloomustavad Kohalikul turul tegutsev põllumajandusettevõtja või väikearendaja
tunnused
Kas hinnatav vara rahuldab Hinnatav vara rahuldab turusegmendi nõudeid, sest turusegmendis on nõudlus
turusegmendi nõudeid piirkonna haritavate maade vastu olemas.
Kui suur osa lõppkasutajatest Väiksem osa lõppkasutajatest soovib hinnatavat vara, kuna tegemist on väikese
soovib hinnatavat vara pindalaga, PRIA-s registreerimata maatulundusmaaga, millel puudub
ehitusõigus.
Kui suur osa lõppkasutajatest on Raske konkreetselt välja tuua, pigem suurem osa ostjaskonnast on võimelised
võimelised hinnatavat vara hinnatavat vara soetama.
soetama
Konkureeriv pakkumine turul Vt p 4.2.3
Müügiperiood Kuni 9 kuud
Müügihinnad Müügihinnad tõenäoliselt lähiajal ei muutu.
Alternatiivsed kasutused Puuduvad
4.2.3. Pakkumine
Kinnisvaraportaalis KV.ee on hetkel Harju maakonnas pakkumises 305 maatulundusmaa sihtotstarbelist kinnistut.
Suurema osa pakkumisest moodustavad alla 3 ha suurused ehituspotentsiaaliga maatulundusmaad. Ehitusõiguseta
või vähe atraktiivsetes piirkondades jäävad haritavate maade pakkumishinnad valdavalt vahemikku 2 400 – 4 500
€/ha. Toome välja hinnatava varaga sarnasemad müügipakkumised:
Asukoht Pakkumishind, € Lisainfo
Kose vald, 3 000 €
Haritav maa, PRIA-s registreeritud (püsirohumaa) kinnistu pindala 1,23 ha
Ardu küla ehk ca 2 400 €/ha
Saue vald, 6 000 €
Haritav maa, PRIA-s registreerimata kinnistu pindala 2,0 ha
Ellamaa küla ehk ca 3 000 €/ha
Kuusalu vald, 69 000 € Maatulundusmaa 21,4 ha. Osaliselt PRIA-s registreeritud põllumaa (7 ha),
Saunja küla ehk ca 3 200 €/ha osaliselt PRIA-s registreeritud püsirohumaa (3,35 ha), osaliselt metsamaa (10 ha)
Rae vald, 33 800 €
Haritav maa, PRIA-s registreeritud (püsirohumaa) kinnistu pindala 9,94 ha
Suursoo küla ehk ca 3 400 €/ha
Rae vald, 14 800 € Maatulundusmaa 3,6 ha. Osaliselt PRIA-s registreeritud püsirohumaa (2,5 ha),
Seli küla ehk ca 4 000 €/ha osaliselt metsamaa (1,1 ha)
Saue vald, 15 000 €
Haritav maa, PRIA-s registreeritud (püsirohumaa) kinnistu pindala 3,52 ha
Odulemma küla ehk ca 4 300 €/ha
Kuusalu vald, 99 000 4st kinnistust koosnev maatulundusmaa, PRIA-s registreerimata, kinnistu pindala kokku
Allika küla ehk ca 4 500 €/ha 21,8 ha. Ehituspotentsiaal, kasutusel põllumaana.
Lääne-Harju vald, 21 200 € Maatulundusmaa 4,1 ha. Osaliselt PRIA-s registreeritud püsirohumaa (2,5 ha),
Nahkjala küla ehk ca 5 200 €/ha osaliselt metsamaa (1,6 ha)
Saku vald, 19 900 €
Haritav maa, PRIA-s registreeritud püsirohumaa (3,7 ha),
Kajamaa küla ehk ca 5 300 €/ha
Rõhutame, et eelpool toodud maatulundusmaade puhul on tegemist pakkumishindadega, mitte müügihindadega.
On olemas võimalus, et pakkumishinnad avaliku müügi käigus oluliselt langevad või enampakkumise tingimustes
tõusevad. Seepärast leiame, et leitud turuväärtuse ning pakkumishindade otsene võrdlemine ei suurenda leitud
tulemuse täpsust.
5. Hindamine
5.1. Parim kasutus
Vara parim kasutus: hindamisstandard defineerib vara parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat kasutust, mis
on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille
tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse (EVS 875-1:2015 p 3.2.3).
Hinnatav kinnistu on 7 671 m2 suuruse maatulundusmaa (haritav maa), mis paikneb Saku vallas Jälgimäe külas
uuemate elamute ning põllu- ja metsamaade vahelisel alal hajaasustuses ca 19 km kaugusel Tallinnast. Kinnistu on
osa suuremast põllumassiivist ja on kasutusel rohumaana. Üldplaneeringu järgi on hinnatava kinnistu sihtotstarbeks
määratud väärtuslik haritav maa.
15
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
Arvestades hinnatava kinnistu suurust ja paiknemist ümbritsevate elamute suhtes, leiaks see pikemas perspektiivis
kasutust tõenäoliselt elamumaana moodustades sellega piirkonna elamurea loogilise jätku. Kuigi turul on
linnalähedaste elamumaade vastu nõudlus olemas, siis käesoleval juhul peaks hinnatava kinnistu potentsiaalne ostja
arvestama ka teatud riskide ja kuluga – nt elamumaana kasutamiseks on tarvis esitada kohalikku omavalitsusse
taotlus üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks. Hindaja hinnangul võib hinnatav kinnisasi sellisel
juhul omandada kõrgema väärtuse, kuid arvestades Saku valla üldplaneeringus määratud sihtotstarvet ning
hajaasustuse hoonestustingimusi, siis ei ole hindamise hetkel kinnistu hoonestamine üksikelamuga seaduslikult
lubatud. Kehtestatud üldplaneering arendustegevust ette ei näe, vastavat detailplaneeringut menetluses ei ole ning
vald peab sihtotstarbe muutmist vähetõenäoliseks, mistõttu alternatiivne kasutus ei oleks käesoleval juhul piisavalt
põhjendatud.
Samas ei saa seda väita turutehingute analüüsimise tulemusel, sest analoogilised ehitusõiguseta maatulundusmaad
on olnud tehingus oluliselt kõrgema hinnaga, mis viitab sellele, et sellistel maadel oleks ostjate silmis justkui
elamumaa potentsiaal.
Võttes arvesse kõike eelnevat on hindajate hinnangul kinnistu parim kasutus olemasolev kasutus haritava maana.
Hinnatavat vara on võrreldud analoogiliste ehitusõiguseta maadega.
5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ning arvutuskäik
Hinnatav kinnistu on 7 671 m2 suurune madala viljakusega maatulundusmaa, mis on kasutusel rohumaana ja PRIA-s
registreerimata. Leiame kinnistu turuväärtuse kasutades võrdlusmeetodit, sest sarnaste maatulundusmaa
sihtotstarbeliste varade sektoris tehakse valdavalt ostu-müügi tehinguid.
Võrdlusmeetod:
Kinnisvara hindamisel võrdlusmeetodil lähtutakse eeldusest, et ükski informeeritud ostja ei ole nõus maksma
omandatava vara eest rohkem, kui teine ostja hiljuti toimunud analoogse tehingu korral. Hinnatav vara peab olema
võrreldav teiste analoogsetega nii füüsiliste tunnuste, asukoha, majandusliku otstarbe kui ka ajafaktori näitajate
poolest. Turuväärtuse määramisel on aluseks seos, et turusituatsioon on hindamise hetkel vastav, st. turul olevate
üksteist asendavate kaupade hinnad on võrdsed. Võrdlusmeetodi eelised seisnevad selles, et ta põhineb piirkonna
tegelikel hindadel, võtab arvesse tegelikku nõudlust ja pakkumist ning on lihtsalt mõistetav ja põhjendatav.
Antud meetodi puhul leitakse turuväärtus hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel.
5.3. Turuväärtuse hindamine
Järgnevalt leitakse kinnistu turuväärtus võrdlusmeetodil.
Turuväärtuse hinnang antakse hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel. Seejuures
kasutatakse Maa-ameti tehingute andmebaasi ja Domus Kinnisvara tehinguinfot.
Võrdlustehingutena kasutame hindajale teadaolevaid sarnaseid tehinguid (vt p 4.2.1.):
Tehingu Tehingu Pindala,
Asukoht €/ha Kirjeldus
aeg hind ha
Saku vald, Maatulundusmaa, tiheasustusalas, ÜP alusel haljasala ja
05.05.2020 8 000 1,13 7058
Kiisa alevik parkmetsade maa
Saku vald, Maatulundusmaa, ÜP alusel hajaasustusalas sihtotstarve
13.03.2020 9 000 0,82 10929
Alliku küla puudub, Saue valla min. hoonestusõigusega krunt 1 ha
Saku vald, Maatulundusmaa, ÜP alusel hajaasustusalas sihtotstarve
06.04.2020 2 200 0,91 2415
Kirdalu küla puudub, Saku valla min. hoonestusõigusega krunt 2 ha
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas ja Domus Kinnisvara
Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame tehinguid, mis on võrdlusvaradeks kõige sobivamad, mis on sarnase pindalaga
maatulundusmaad, millel on turu silmis elamukrundi perspektiiv, kuid üldplaneeringu alusel ehitusõigus siiski
puudub.
Toodud võrdlustehingute võrdlemiseks hinnatava varaga korrigeerime võrdlusvarasid iseloomustavaid
parameetreid. Korrigeerimise eesmärgiks on anda hinnang, kui palju muudab hinnatava vara mingi parameetri
erinevus võrdlusvara turuväärtust.
16
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
Võrdlustehingute valik ja kohandamise põhimõtted
Võrdlustehingute valik Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame sarnastes piirkondades toimunud tehinguid.
Selgitused • Kõik võrdlustehingud on müüdud tavapärase müügiprotsessi käigus.
võrdlustehingute osas • Ühegi tehingu hind ei sisaldanud käibemaksu, samuti ei lisandunud ühelegi
tehingu hinnale käibemaks.
Võrdlusühiku valik7 Võrdlusühikuks valime ühikuhinna, sest kinnistud on erineva pindalaga
Võrdluselementide valik8 Võrdluselementideks on lisaks tehingu ajale valitud järgmised enim vara väärtust
mõjutavad tegurid:
• Ajaline kohandus – 2020 aasta I kvartalist ei ole me hinnatavas turusektoris olulisi
hinnamuutusi arvestanud;
• Asukoht – Tallinnale ja piirkonna keskusele lähemal asuvad kinnistud on kõrgemalt
hinnatud, samuti on looduskaunis kohas või jõe- või mereäärsed kinnistud kõrgemalt
hinnatud ning elektriliinide ja vahetult suure magistraaltee ääres paiknevad kinnistud
madalamalt hinnatud, mistõttu oleme võrdlustehingu nr. 3 puhul kasutanud kohandust;
• Juurdepääs – kõrgema hinnaga on kergesti ligipääsetavad kinnistud, mis jäävad suuremate
teede äärde;
• Kinnistu kompaktsus, kuju – eelistatud on kompaktsed ja korrapärase kujuga kinnistud;
• Kinnistu pindala – suuremad kinnistud on kõrgemalt hinnatud;
• Sihtotstarve, ehitusõigus – kinnistud, millel on võimalik üldplaneeringu kohaselt
ehitussõigus saada, on kõrgemalt hinnatud, kui kinnistud, millel on vaja ehitusõiguse
saamiseks koostada üldplaneeringut muutev detailplaneering.
Muudes kriteeriumites on hinnatava ja võrreldavad varad sarnased või väikeste erinevustega, mis
turuväärtusele olulist mõju ei avalda, mistõttu ei ole neid kohandatud.
Võrdlustabel:
VÕRRELDAVAD VARAD
HINNATAV VARA
1 2 3
Saku vald, Jälgimäe Saku vald, Kiisa
Aadress: Saue vald, Alliku küla Saku vald, Kirdalu küla
küla, Kurru alevik
Tehingu hind (€): 8 000 9 000 2 200
Pinnaühiku hind (€/m2): 0,71 1,09 0,24
Tehingu aeg: juuli.20 mai.20 märts.20 apr.20
Ajaldamine 0% 0% 0%
Ajaldatud hind (€/m2): 0,71 1,09 0,24
Kirdalu küla,
Jälgimäe küla, Alliku küla, Ca 25 km Tallinnast,
Kiisa alevik,
Ca 19 km Tallinnast, Ca 18 km Tallinnast, hajaasustuspiirkond,
Ca 27 km Tallinnast,
Asukoht: hajaasustuspiirkond, hajaasustuspiirkond, elamupiirkonna
tiheasustusalas,
elamupiirkonna ja ümbruses üksikud elamud läheduses.
jõe ääres
asula läheduses ja maatulundusmaad Kõrgepingeliinide
läheduses.
Kohandus 0% 0% 20%
Juurdepääsu tee
Avalikult teelt, ca 300 m
Juurdepääs: Avalikult teelt puudub, eraomandis Avalikult teelt
pinnastee
tee ca 30 m kaugusel
Kohandus 10% 0% 20%
Kinnistu kompaktsus, Kompaktne, Kompaktne, Kompaktne, korrapärase Kompaktne, korrapärase
kuju: korrapärase kujuga korrapärase kujuga kujuga kujuga
Kohandus 0% 0% 0%
Pindala, m2: 7 671 11 334 8 235 9111
Kohandus 0% 0% 0%
Maatulundusmaa, Maatulundusmaa, ÜP Maatulundusmaa,
Maatulundusmaa,
hajaasustusalas, ÜP alusel hajaasustusalas hajaasustusalas, ÜP alusel
tiheasustusalas,
Sihtotstarve: alusel väärtuslik sihtotstarve puudub, min. väärtuslik haritav maa,
ÜP alusel haljasala ja
haritav maa, min. hoonestusõigusega krunt 1 min. hoonestusõigusega
parkmetsade maa
hoonestusõigusega ha krunt 2 ha
7 Võrdlusühik on ühik, mille abil kohandamise võtteid kasutades leitakse vara väärtus võrdlusmeetodil. Tavaliselt on
võrdlusühikuks ühik, mida kasutatakse turul kauplemisel, pidades silmas konkreetse toote, turusegmendi ja -piirkonna eripärasid
(EVS 875-11:2014, p. 3.2.9.)
8 Võrdluselement on vara või tehingut iseloomustav näitaja, mida kasutatakse kohandamisel ja mille valikul lähtutakse selle
olulisusest vara väärtuse kujunemisel (EVS 875-11:2014, p. 3.2.8.)
17
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
krunt 2 ha
Kohandus 0% -20% 0%
Summaarne kohandus: 10% -20% 40%
Kohandatud hind (€/m2): 0,78 0,87 0,34
Kohanduste
absoluutväärtuste 10% 20% 40%
summa:
Osakaal lõpphinnas: 0,5 0,3 0,2
Kaalutud hind (€/m2): 0,72 0,39 0,26 0,07
Turuväärtuse leidmisel kasutame kaalutud keskmist, kuna varasid on kohandatud erineval määral ning kaalumisel
saab arvesse võtta kohandamisel tekkinud erinevusi. Kõige suurema kohanduste absoluutväärtuse summaga
tehingule antakse kõige väiksem kaal.
Kaalutud keskmine kinnistu 1 m2 hind võrdlusmeetodi põhjal: 0,39 + 0,26 + 0,07 = 0,72 €/m2
Hinnatava kinnistu turuväärtuse saame korrutades leitud pinnaühikuhinna (0,72 €/m2) kinnistu pindalaga (7 671 m2):
7 671 m2 x 0,72 €/m2 = 5 523 € ≈ 5 500 €.
Tulemuse täpsus on piirkonna sarnaste varade osas ligikaudu ± 20%.
6. Hindamistulemus
Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on
Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru asuva hoonestamata
kinnistu (reg. nr. 14036602) turuväärtus:
5 500 €, s.o. 0,72 €/m2
18
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
Lisa 1. Fotod
Vaated kinnistule
Juurdepääsu tee
19
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
Lisa 2. Kinnistusraamatu väljavõte
20
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
21
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
Lisa 3. Mullastiku näitajate selgitus
A- HEAD PÕLLUTÜÜBILISED HARITAVAD MAAD
AGRORÜHM SIFER BONITEET LÕIMIS MULDADE ISELOOMUSTUS
A21 Parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega
LP, LP(g) 48-60 sl, ls, sl/ls
kahklad keskmise raskusega mullad
Ko;Kor; Ko(g);
Parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega
Kor(g) 41-50 sl; sl/ls; ls
A22 leostunud ja leetjad keskmise raskusega mullad
KI; KI(g)
A41 Kg, Kog, Korg, Kuivendatud keskmise raskusega gleistunud
41-50 sl, ls, sl/ls
KIg kamarmullad.
A42 Kuivendatud keskmise raskusega gleistunud
LPg 48-60 sl, ls, sl/ls
kahkjad mullad
B- KESKMISED PÕLLUTÜÜBILISED HARITAVAD MAAD
B32 Kuivendatud kerged gleistunud leetunud
LkIg-LkIIIg 25-35 l; sl/l
mullad
Kg, Kog, Korg, Kuivendamata gleistunud keskmise raskusega ja
B51 Gk, Go, Gor, 38-45 sl, ls, sl/ls, s rasked kamarmullad, rahuldavalt kuivendatud
Gkr keskmise raskusega ja rasked kamargleimullad
Kg; Kog; KIg; Kuivendamata kerged gleistunud
B53 Krg; Korg kamarmullad; rahuldavalt kuivendatud
24-38 l; sl/l
Gk; Go; GI; kerged kamargleimullad
Gkr; Gor
Kuivendamata kerged gleistunud leetunud
B54 LkIg-LkIIIg 25-35 l; sl/l mullad ja rahuldavalt kuivendatud leetunud
gleimullad
C- ROHUMAATÜÜBILISED HARITAVAD MAAD
Ko; Kor; Koe; Kerged leostunud mullad; nõrgalt erodeeritud ja
C3 Ko(1); Kore; 30-40 l; sl/l erosiooniohtlikud (3-5° kallakutel kerged
Kor(1) leostunud mullad koos deluviaalmuldadega
C6 Go, M`, M´´; Kõik Hästi kuivendatud turvastunud ja hästi
21-38
M``` lõimised lagunenud turvasmullad
Lõimised:
l - liiv
ls – liivsavi
sl – saviliiv
s – savi
Kivisus:
II 1 v1o - maht 5-20 m3/ha, raudkiviveeris 1-10cm
I1 - maht 2-5 m3/ha
II1 - maht 5-20 m3/ha
II 1 v2o - maht 5-20 m3/ha, raudkiviveeris 1-10cm
IIko2,1 - maht 5-20 m3/ha, raudkivid
Märkus:
A21, A41, A42 – teravilja kasvatamiseks parimad mullad
B32, B51, B54 – keskmine põllumaa
A+B – põllutüübiline haritav maa
C – rohumaadeks sobiv maa
22
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 1297-20
Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kurru
Vastavuskinnitus standardi nõuetele:
• Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutseline pädevus on
piisav hindamistellimuse täitmiseks.
• Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab eesti kinnisvara hindamise standardiseeria EVS
875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele.
• Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi
peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a. juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks
hindamise kutsealaga seotud toiminguteks.
• Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana.
• Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes.
• Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega.
• Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja
korrektsed.
• Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult
hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega.
Koostaja: Madis Raud
Kutseline hindaja
Kinnisvara nooremhindaja, tase 5
Kutsetunnistus nr. 139626
/allkirjastatud digitaalselt/
Kinnitaja: Toomas Vaks
Hindamisvaldkonna juht
Kutseline hindaja
Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183
Maa hindaja tegevuslitsents 117 Ma-mh
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
/allkirjastatud digitaalselt/
23
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
-864235 -144145 Hr. Kristen Michal Majandus- ja Taristuminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harju 11 15072 Tallinn Meie 12.04.16 nr 16-2/16-00074/083 Taotlus Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva katastriüksuse üleandmiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Maanteeamet taotleb Harjumaal Saku vallas Jälgimäe külas asuva Keskkonnaministeeriumi valitsemisel (volitatud asutus Maa-amet) oleva alljärgneva katastriüksuse üleandmist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile: Maaüksuse nimetus Katastritunnus Pindala (ha) Kinnistu regsitriosa nr Riigi kinnisvararegistri objekti kood Kurru 71801:003:1008 0,78 14036602 KV41794 Nimetat ud katastriüksus on vajalik riigi teele 11 Tallinna ringtee planeeritava Juuliku liiklussõlme ehitamiseks vajalik u Põltsamaa kinnis tu ( kinnistu registriosa nr 4652202) koos seisu kuuluva 11 Tallinna ringtee katastriüksuse (katastritunnus 71801:001:1533) vahetusmaaks. Liiklussõlme ehitamise aastad on v astavalt Teehoiukavale 2016-17. Tuginedes riigivaraseaduse § 35 lõige 1 punktile 2 ja lõikele 2 on Põltsamaa kinnistu omanik teinud ettepaneku tema le kuuluva 11 T allinna ringtee katastriüksuse (katastritunnus 71801:001:1533) otsustuskorras võõrandamiseks vahetamise teel riigi omandis oleva Kurru kinnistu ga, mis piirneb Põltsamaa kinnistuga . Käesolevaga palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimõttelist nõusolekut nimetatud riigivara otustuskorras võõrandamiseks vahetamise teel ning p alume korraldada riigivara üleandmine Keskkonnaministeeriumi valitsemiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele „Riigivaraseaduse“ §-des 11-13 sätestatud korras. Peale riigivara valitsemise üleandmist korraldab Maanteeamet riigivara otsustuskorras vahetamise teel võõrandamiseks vajalikud toimingud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kuno Männik Teedevõrgu valdkonna juht Lisa: Ta otletava ja vahetatava maa üksuse plaan Tiit Tiigimäe 611 9395
[email protected]
M 1:5000
Liivametsa
tee ehitamiseks vajalik maa
25.01.2016
Kurru
0,78 ha
11 Tallinna ringtee
20456 m
KÄSKKIRI
06.06.16 nr 0123
Riigitee 11 Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlme
teenindamiseks vajaliku katastriüksuse „11 Tallinna
ringtee“ osade omandamine ja vahetamine
Tuginedes Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.03.2013. a määrusega nr 16
kehtestatud “Maanteeameti põhimääruse” § 12 punktide 7 ja 9 ning § 13 lõike 1,
riigivaraseaduse § 7 lõikele 7¹ ja § 35 ning kooskõlas Maanteeameti peadirektori 15.11.2015.
a käskkirjaga nr 0281 “Volituse andmine”, lähtudes läbirääkimistest Põltsamaa kinnistu
omaniku esindajaga kinnistu osade võõrandamiseks ja vahetamiseks Eesti Vabariigiga ning
arvestades DTZ Kinnisvaraekspert eksperthinnangut nr 1602-6667-01/TR (15.02.2016),
millele lisandub hindamistäpsust tasandav +20% ning läbirääkimiste tulemusel saavutatud
kokkulepet, otsustan:
1. Omandada Eesti Vabariigile Maanteeameti kaudu riigitee 11 Tallinna ringtee Juuliku
liiklussõlme teenindamiseks vajaliku „11 Tallinna ringtee“ katastriüksuse
(katastriüksuse tunnus 71801:001:1533; kinnistu reg. osa nr 4652202; pindala 20 456
m²; sihtotstarve transpordimaa; Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla) ca 11 506
m² suurune osa, hinnaga 1,87 eur/m² e. ligikaudu 21 516,22 eurot.
2. Omandada Eesti Vabariigile Maanteeameti kaudu riigitee 11 Tallinna ringtee Juuliku
liiklussõlme teenindamiseks vajalikust eraomandis olevast „11 Tallinna ringtee“
üksusest 8950 m² suurune osa vahetamise teel riigi omandis oleva Kurru kinnistuga
(kinnistu reg. osa nr 14036602; pindala 7800 m²; sihtotstarve maatulundusmaa; Harju
maakond, Saku vald, Jälgimäe küla), vastavalt riigivaraseaduse § 35 sätestatule.
3. Käesoleva käskkirja punktis 1 märgitud üksuse 11 506 m² suuruse osa osas sõlmitakse
notariaalne võlaõiguslik leping koos omandiõiguse üleandmise nõuet tagava eelmärke
tegemisega Eesti Vabariigi kasuks. Võlaõigusliku lepingu sõlmimise ja eelmärke
kandmisega kinnistusraamatu registriossa on tagatud riigi (Ostja) huvi ning õigus
saada lepingu täitmisel müügilepingu eseme (kinnistuosa) omanikuks. Peale
maakorralduslike tööde teostamist sõlmitakse kinnistu omanikuga asjaõigusleping.
4. Teemaa osakonna maade projektijuhil Tiit Tiigimäe`l sõlmida eelpool nimetatud
katastriüksuse osa omandamiseks vajalik notariaalne võlaõiguslik leping ning
maakorralduslike tööde teostamise järgselt asjaõiguslik leping vastavalt käesolevale
käskkirjale ja Tallinna notar Marika Rei poolt 19. novembril 2015. a välja antud
2
volikirjale nr 2496 ning teostada menetlus riigivara otsustuskorras võõrandamiseks
vahetamise teel käesoleva aasta jooksul.
5. Maanteeameti teemaa osakonnal korraldada omandatud kinnistuosa registreerimine
riigi kinnisvararegistris.
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Sauk
peadirektor
ASENDUSMAA ASENDIPLAAN
M 1:5000
19.05.2016
KÄSKKIRI
06.06.16 nr 0123
Riigitee 11 Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlme
teenindamiseks vajaliku katastriüksuse „11 Tallinna
ringtee“ osade omandamine ja vahetamine
Tuginedes Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.03.2013. a määrusega nr 16
kehtestatud “Maanteeameti põhimääruse” § 12 punktide 7 ja 9 ning § 13 lõike 1,
riigivaraseaduse § 7 lõikele 7¹ ja § 35 ning kooskõlas Maanteeameti peadirektori 15.11.2015.
a käskkirjaga nr 0281 “Volituse andmine”, lähtudes läbirääkimistest Põltsamaa kinnistu
omaniku esindajaga kinnistu osade võõrandamiseks ja vahetamiseks Eesti Vabariigiga ning
arvestades DTZ Kinnisvaraekspert eksperthinnangut nr 1602-6667-01/TR (15.02.2016),
millele lisandub hindamistäpsust tasandav +20% ning läbirääkimiste tulemusel saavutatud
kokkulepet, otsustan:
1. Omandada Eesti Vabariigile Maanteeameti kaudu riigitee 11 Tallinna ringtee Juuliku
liiklussõlme teenindamiseks vajaliku „11 Tallinna ringtee“ katastriüksuse
(katastriüksuse tunnus 71801:001:1533; kinnistu reg. osa nr 4652202; pindala 20 456
m²; sihtotstarve transpordimaa; Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla) ca 11 506
m² suurune osa, hinnaga 1,87 eur/m² e. ligikaudu 21 516,22 eurot.
2. Omandada Eesti Vabariigile Maanteeameti kaudu riigitee 11 Tallinna ringtee Juuliku
liiklussõlme teenindamiseks vajalikust eraomandis olevast „11 Tallinna ringtee“
üksusest 8950 m² suurune osa vahetamise teel riigi omandis oleva Kurru kinnistuga
(kinnistu reg. osa nr 14036602; pindala 7800 m²; sihtotstarve maatulundusmaa; Harju
maakond, Saku vald, Jälgimäe küla), vastavalt riigivaraseaduse § 35 sätestatule.
3. Käesoleva käskkirja punktis 1 märgitud üksuse 11 506 m² suuruse osa osas sõlmitakse
notariaalne võlaõiguslik leping koos omandiõiguse üleandmise nõuet tagava eelmärke
tegemisega Eesti Vabariigi kasuks. Võlaõigusliku lepingu sõlmimise ja eelmärke
kandmisega kinnistusraamatu registriossa on tagatud riigi (Ostja) huvi ning õigus
saada lepingu täitmisel müügilepingu eseme (kinnistuosa) omanikuks. Peale
maakorralduslike tööde teostamist sõlmitakse kinnistu omanikuga asjaõigusleping.
4. Teemaa osakonna maade projektijuhil Tiit Tiigimäe`l sõlmida eelpool nimetatud
katastriüksuse osa omandamiseks vajalik notariaalne võlaõiguslik leping ning
maakorralduslike tööde teostamise järgselt asjaõiguslik leping vastavalt käesolevale
käskkirjale ja Tallinna notar Marika Rei poolt 19. novembril 2015. a välja antud
2
volikirjale nr 2496 ning teostada menetlus riigivara otsustuskorras võõrandamiseks
vahetamise teel käesoleva aasta jooksul.
5. Maanteeameti teemaa osakonnal korraldada omandatud kinnistuosa registreerimine
riigi kinnisvararegistris.
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Sauk
peadirektor
ASENDUSMAA ASENDIPLAAN
M 1:5000
19.05.2016
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Meie 04.11.2020 nr 16-2/2020/51321-1
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Taotlus riigitee avalikuks kasutamiseks
vajaliku kinnisasja vahetuse teel
omandamiseks
Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) § 3 lg 1 p 1 ja § 6 lg 3 ning § 4
lg 1 p 7 alusel ja tuginedes projektile „Riigitee nr 11 (E265) Tallinn ringtee km 25,18-28,54 Juuliku
eritasandilise ristmiku tehnilisele projekt-le“, mis on kinnitatud Maanteeameti peadirektori
01.02.2011 käskkirjaga nr 48.
Maanteeamet taotleb Harjumaal Saku vallas Jälgimäe külas asuva Keskkonnaministeeriumi
valitsemisel (volitatud asutus Maa-amet) oleva alljärgneva katastriüksuse üleandmist Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile:
Maaüksuse nimetus Katastritunnus Pindala (m²)
Kurru 71801:003:1008 7671
Nimetatud maaüksus on vajalik riigimaanteele nr 11 (Tallinna ringtee) ehitatud Juuliku
liiklussõlme 11 Tallinna ringtee üksuse (kat.tunnus 71801:001:1837, suurus 8950 m², (Murimäe
tee 1a osa)) kinnistust teostatava äralõike vahetusmaaks.
KAHOS § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt otsustab valdkonna eest vastutav minister riigi huvi korral
kinnisasjade vahetamise.
KAHOS § 4 lõike 1 punkti 7 alusel on kinnisasja lubatud omandada riigitee ehitamiseks ja sama
seaduse § 6 lõike 3 kohaselt võib menetluse läbiviija olla Maanteeamet.
Maanteeamet on varasemalt oma kirjaga 12.04.16 nr 16-2/16-00074/083 taotlenud Kurru
kinnisasja üleandmist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele (lisatud),
samuti vahetuse menetlemist, kuid erinevate asjaolude ja seaduse muudatuste tõttu on need
menetlustoimingud senini teostamata.
Maanteeamet on eelpool kirjeldatud vahetuse osas võtnud vastu ka omapoolse käskkirja
06.06.2016 nr 0123 (lisatud).
Vastavalt esitatud dokumentidele palume võtta menetlusse Kurru kinnisasja valitsemise
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
üleandmine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile vahetamise eesmärgil ning vastava
ministri käskkirja eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raido Randmaa
majandus- ja taristuminister
Lisad:
1. Ministri käskkirja eelnõu;
2. OÜ Domus Kinnisvara hindamisaruanded nr 1296-20 ja 1297-20;
3. Maanteeameti 06.06.2016 käskkiri nr 0123;
4. Maanteeameti kiri 12.04.2016 nr 16-2/16-00074/083.
Tiit Tiigimäe
6119395
[email protected]
2 (2)
KÄSKKIRI
04.11.2020 nr 16-2/2020/51321-1
Riigiteeks vajaliku kinnisasja osa avalikes huvides
omandamine vahetamise teel
Käskkiri kehtestatakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) § 3
lõike 1 punkti 2 ja § 24 alusel.
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Maanteeamet poolt on teostatud põhimaantee 11 (E265) Tallinna ringtee kilomeetritel 25,18-28,54
Juuliku eritasandilise liiklussõlme tehniline projekt, mille eesmärgiks oli lõigule piirdega eraldatud
2+2 ristlõikega tee rajamine, liiklusohutuse parandamine ning tehniliselt vajaliku teemaa
määramine. Projekt on kinnitatud Maanteeameti peadirektori 01.02.2011 käskkirjaga nr 48.
Nimetatud projekt on täies ulatuses realiseeritud, kuid maakasutus ühe kinnistuosas vormistamata,
kuna omanik soovis vahetust riigile kuuluva ja Keskkonna ministeeriumi valitsemisel oleva
kinnistuga. Maanteeameti peadirektori 06.06.2016 käskkirjaga nr 0123 on osade vahetamise ja
osalise võõrandamise otsustanud. Maa-amet on vastava vahetusmaa (Kurru kinnistu) reforminud
ja broneerinud vahetusmaaks Juuliku liiklussõlme tarbeks. Vahetusmaa üksus piirneb vahetult
eraomaniku üksuse kõrval, millest soovib riik omandada maad tee-ehituse tarbeks.
Vastavad kinnistuosad on krundijaotuskava aluselt välja mõõdetud ning katastris registreeritud.
Riigile on vajalik omandada kinnisasi vahetamise teel järgnevalt:
Harju maakonnas Saku vallas Jälgimäe külas asuv Keskkonnaministeeriumi valitsemisel
(volitatud asutus Maa-amet) olev Kurru kinnistu (registriosa numbriga 14036602
katastritunnusega 71801:003:1008, pindalaga 7671 m2, sihtotstarbega maatulundusmaa
100%).
Harju maakonnas Saku vallas Jälgimäe külas olev 11 Tallinna ringtee (registriosa 4652202,
katastritunnusega 71801:003:1837, pindalaga 8950 m2, sihtotstarbega transpordimaa
100%).
Maanteeamet on kinnistute hariliku väärtuse leidmiseks tellinud hindamisaruanded. Domus
Kinnisvara OÜ 17.07.2020 hindamisaruande nr 1296-20 kohaselt on eraomandis oleva kinnisasja
(pindala 8950 m2) turuväärtus 5300 eurot (0,59 eur/m2). Riigi kinnisasja harilik väärtus on
17.07.2020 hindamisaruande nr 1297-20 kohaselt 5500 eurot (0,72 eur/m2). Kuivõrd riigile
kuuluva kinnisasja harilik väärtus on kõrgem, hüvitab eraomanik vahetatavate kinnisasjade
hariliku väärtuse vahe 200 eurot riigile.
2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
2
KAHOS § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt otsustab riigi huvi korral valdkonna eest vastutav minister
kinnisasjade vahetamise.
KAHOS § 4 lõike 1 punkti 7 alusel on kinnisasja lubatud omandada riigitee ehitamiseks.
KAHOS § 6 lõike 3 kohaselt võib menetluse läbi viia riigi huvi korral Maanteeamet.
KAHOS § 12 lõike 6 kohaselt lähtutakse kinnisasjade vahetamisel ja riigile kuuluva kinnisasja
võõrandamisel kinnisasja turuväärtusest, mis määratakse käesoleval juhul KAHOS § 12 lõikes 2
sätestatu kohaselt.
KAHOS § 12 lõike 2 kohaselt tellitakse vajadusel kinnisasja väärtuse määramiseks hindamine
kutsetunnistusega hindajalt, kellel on kutseseaduse kohane kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse.
KAHOS § 17 lõike 1 kohaselt makstakse kinnisasja omanikule menetluse osalemisega kaasnevate
asjaajamise kulude eest ühekordset täiendavat hüvitist, mis vastab Statistikaameti avaldatud
tehingule eelneva aasta keskmisele brutotunnipalgale 16 tunni eest. Statistikaameti andmetel oli
eelneva aasta keskmine brutotunnipalk 8,37 eurot, seega täiendav hüvitis asjaajmise kulude eest
on 133,92 eurot (16x8,37) eurot).
KAHOS § 24 lõike 1 kohaselt võib kinnisasja vahetada kinnisasja omandajale kuuluva teise
kinnisasja vastu.
KAHOS § 24 lõikest 3 tulenevalt vahetatakse ühesuguse sihtotstarbega sarnases turupiirkonnas
paiknevaid katastriüksusi, kuid erandina võib vahetada erineva sihtotstarbega katastriüksusi, kui
vahetusmaa maa-ala üldplaneeringus kavandatud perspektiivne maakasutuse juhtotstarve vastab
vahetatavate katastriüksute sihtotstarbele.
KAHOS § 24 lõike 4 kohaselt hüvitatakse kinnisasja omanikule vahetatavate kinnisasjade
väärtuste vahe rahas, kui kinnisasi omandatakse vahetamise teel. Vahetatavate kinnisasjade harilik
väärtus ei tohi erineda rohkem kui 30%, kui kinnisasjade vahetamisel tekib hüvitamiskohustus
kinnisasja omanikul, kes omandab vahetuse teel riigile kuuluvat kinnisasja.
KAHOS § 27 lõigete 1 ja 6 kohaselt, kui kinnisasja omanik nõustub menetluse läbiviija
pakkumusega, esitab ta nõusoleku, mille alusel kinnisasja omandamise otsustaja otsustab
kinnisasja omandamise raha eest ja määrab kinnisasja omandamise lepingu sõlmimiseks tähtaja.
Tähtaeg võib olla kuni kaks kuud kinnisasja omandamise otsuse kättesaamisest arvates.
Põhjendatud juhul võib kinnisasja omandamise otsustaja nimetatud tähtaega pikendada.
Riigivaraseaduse (RVS) § 7 lõike 1 kohaselt loetakse riigi omandatava vara sele riigivara valitseja
valitsemisele kuuluvaks, kellele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes on
õigustatud või kohustatud selle vastu võtma.
RVS § 29 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib riigivara võõrandada, kui see ei ole riigivara valitsejale
vajalik.
3. OTSUS
Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes KAHOS § 3 lõike 1 punktist 2, § 4 lõike 1 punktist 7, § 24, § 27
lõigetest 1 ja 6, RVS § 7 lõikest 1 ning § 50 lõikest 1:
3
3.1. Omandada vahetamise teel Aavo Murmann omandis Harju maakonna Saku valla Jälgimäe
külas oleva kinnistu registriosa 4652202 koosseisu kuuluv 11 Tallinna ringtee (katastritunnus
71801:003:1837, pindala 8950 m2, sihtotstarbega transpordimaa 100%) Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel oleva Harju maakonnas Saku vallas Jälgimäe
külas asuva kinnisasja nimetusega Kurru (registriosa numbriga 14036602 katastritunnusega
71801:003:1008, pindalaga 7671 m2, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%) vastu.
3.2. Kuivõrd riigile kuuluva kinnisasja harilik väärtus on kõrgem, hüvitab eraomanik
vahetatavate kinnisasjade hariliku väärtuse vahe 200 eurot riigile. Täiendav hüvitis
asjaajamisega kaasnevate kulude eest on 133,92 eurot, mis tasutakse riigi poolt omanikule.
3.3. Teen ülesandeks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajale volituse alusel
alla kirjutada kinnisasjade vahetamiseks sõlmitavale notariaalsele lepingule.
3.4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriuil korraldada omandatud kinnisasjade arvele
võtmine riigi kinnisvararegistris riigivara valitsejana ja Maanteeamet volitatud asutusena ning
riigivara võõrandamisest teatamine 10 päeva jooksul arvates võõrandamise jõustumisest
väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4. VAIDLUSTAMINE
Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks tegemisest
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Raido Randmaa
majandus- ja taristuminister