Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 13.11.2020 09:08
Adressaat: <
[email protected]>; Joel Jesse <
[email protected]>;
<
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>; <
[email protected]>; rapla rapla ee
<
[email protected]>; vallavalitsus kohila ee <
[email protected]>;
<
[email protected]>
Teema: Tallinn-Rapla raudteelõigu läbilaskevõime suurendamine
Tere!
Edastan Raplamaa Omavalitsuste Liidu ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu
ühise kirja „Tallinn-Rapla raudteelõigu läbilaskevõime suurendamine.
Tervitades
Olga Sokk
ROL sekretär
Raplamaa Omavalitsuste Liit
Tallinna mnt 12, 79513 Rapla
+ 372 5349 3396
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Rahandusministeerium
[email protected]
Edelaraudtee AS
[email protected]
12. november 2020
Tallinn-Rapla raudteelõigu
läbilaskevõime suurendamine
Raplas 9. oktoobril 2020 toimunud raudteeteemalisel arutelupäeval käsitleti raudteetaristu
hetkeolukorda ja tulevikuperspektiive. Oluliseks teemaks on kujunenud Tallinn-Rapla
raudteelõigu läbilaskevõime suurendamise vajadus.
Tallinn-Rapla raudteelõigu läbilaskevõime on tipptundidel ammendunud, mistõttu ei ole
reisirongiliikluse edasine tihendamine seal enam võimalik. Raudtee läbilaskevõime
suurendamiseks on hädavajalik rajada rongide möödumisvõimalused
- Hagudi jaama;
- Saku jaama;
- Männiku jaama.
Kõigi nimetatud möödasõiduvõimaluste loomine on eelduseks reisirongiühenduste sageduse
tõstmiseks tipptundidel praeguselt kuuelt üheksale ning uuele kvaliteeditasemele viimiseks.
Tallinnast Kiisale iga viie kilomeetri järel ja Kiisalt Raplani iga kümne kilomeetri järel
paiknevad möödasõiduvõimalused on eelduseks sellele, et rongide liiklusgraafikuid saaks
muuta oluliselt paindlikumaks ning vähendada hilinemisi.
Tehniline lahendus raudtee läbilaskevõime suurendamiseks Tallinn-Rapla raudteelõigul on
tänaseks olemas, projekti hinnanguline maksumus on 4,7 miljonit eurot. Kohalikud
omavalitsused on väljastanud ka tehnilised tingimused ehitamiseks ning Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet on tehnilised tingimused kooskõlastanud.
Raplamaa tööturg on Tallinna läheduse tõttu väga avatud, Statistikaameti andmetel töötab
koguni 43% Raplamaa hõivatutest väljaspool kodumaakonda, peamiselt pealinnaregioonis.
Neist tuntav hulk kasutab igapäevaseks liikumiseks rongi. Ka 2020. aastal Rapla maakonnas
läbi viidud küsitlused (ligi 1000 vastajat) kinnitasid, et liikumisvõimalused raudteel on eriti
Kohila, Rapla ja Kehtna valdades väga olulised.
Raplamaa arengustrateegia 2035+ strateegilise eesmärgi „Maakonna hea ligipääsetavus ja
aeg-ruumiliste vahemaade vähenemine läbi heatasemelise transporditaristu ja kiirete
välisühenduste“ saavutamiseks on väga oluline tegevussuund 13.1 „Kaasaegse ja piisava
läbilaskevõimega transporditaristu väljaarendamine“. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on
raplamaalaste jaoks on eluliselt vajalik, et reisirongiliiklus Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi
raudteetrassil jätkuks ning et seda tulevikus veelgi tihendataks. Raudteetrassi renoveerimise
lõpuleviimiseks on ja läbilaskevõime suurendamiseks on vajalik nii möödasõiduvõimaluste
väljaehitamine Tallinn-Rapla lõigul kui ka Rapla-Türi lõigu rekonstrueerimine.
Tallinn-Rapla raudteeühenduse tihendamine ja kiiremaks muutmine avaldab otsest positiivset
mõju ka selle raudtee mõjualas elavate Harjumaa elanike liikuvusele ja ühistranspordi
kasutusharjumustele. Harju maakonna arengustrateegias 2035+ sedastatakse, et on küll
olemas eeldused ühistranspordiga autotranspordile konkurentsi tekitamiseks, kuid selle
saavutamine sõltub olulisel määral ühistranspordi kiirusest ja liikumissagedusest. Uuringu
kohaselt on elanikud rahulolematud praeguse ühistranspordi liikumissageduse ja kiirusega (p
1.2, lk 24-25, 26). Ühistranspordi arendamine on ka oluline, et tagada kvaliteetse
elukeskkonna kriteeriumiks olevat avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteeti (p 2.3, lk 45).
Kõneks olevate möödasõiduvõimaluste väljaehitamine on üheks tegevuseks, et saavutada
pikaajaliste tegevussuundade ettepanekuks olevat regionaalrongide kiiruse ja
liikumissageduste tõstmist.
Oleme seisukohal, et Tallinn-Rapla raudteelõigu läbilaskevõime suurendamisega saavutatav
tulemus on väljendub keskkonnasõbraliku ühistranspordi kasutajate arvu tõustus,
autokasutajate arvu vähenemises, elukvaliteedi tõusus ning liikumisvõimaluste paranemises.
Eelneva põhjal palume Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning
Rahandusministeeriumil
Võtta Tallinn-Rapla raudteelõigul kolme möödasõidutee projekteerimine ja
väljaehitamine 2021.-2022. aasta tööplaanidesse ning leida riigieelarves selleks
investeeringuks vajalik rahastus.
Juhul kui riigieelarvest vahendite eraldamiseks võimalust ei leita, sõlmida
kõnealuse investeeringu rahastamiseks kokkulepe Edelaraudtee AS-ga.
Lugupidamisega
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Heiki Hepner Andre Sepp
Raplamaa Omavalitsuse Liidu Harjumaa Omavalitsuse Liidu esimees
juhatuse esimees