dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Põhja Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Põhja Ringkonnaprokuratuur · 27. november 2020
Viit
PRP-0/20/9405
Registreeritud
27. november 2020
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
PRP-0/2020
Vastutaja
Hanna Varik (Põhja Ringkonnaprokuratuur, V osakond (üldkuritegude osakond))

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse nr 20231701456 lõpetamise määrus 27.11.2020.pdf226 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 27.11.2020, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna Varik Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 20231701456 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 1 Kahtlustatava nimi: Xxxxxx Xxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx) Kriminaalasjas nr 20231701456 alustati 26.06.2020 kriminaalmenetlust KarS §199 lg 1 tunnustel, selle kohta, et Xxxxxx Xxxxxxxxx 21.06.2020 umbes kella 10:00 paiku Antista AS- le kuuluvast kauplusest Rocca al Mare Euronics, mis asub aadressil Paldiski mnt 102, Tallinn, võttis võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa, nimelt: kõlar „JBL“ sounbar 9.1 True Wireless Surround with Dolby Atmos“ maksumusega 999,99 eurot; möödus kaubaga kassadest ning läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus poest koos varastatud kaubaga. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kuna isiku süü ei ole suur. X. Xxxxxxxxxile esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 199 lg 1 eest ei näe karistusseadustik ette vangistuse alammäära, vaid sanktsiooni alammääraks on rahaline karistus. Kahtlustatava süü etteheidetavas süüteos ei ole piisavalt suur, et õigustada tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et X. Xxxxxxxxxi süü oleks suur. Tegemist oli ühekordse teoga. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav on kannatanule Antista AS tagastanud varastatud kõlari „JBL“ soundbar 9.1 True Wireless Surround with Dolby Atmos“ 1/4 maksumusega 999,99 eurot ning kannatanu ei soovi seetõttu kriminaalasja raames tsiviilhagi esitada. Kahtlustatav on seega vabatahtlikult hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju. Kriminaalasjas nr 20231701456 puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Käesoleval juhul on tegemist ühekordse teoaktiga. Kahtlustatavat pole varem kriminaalkorras karistatud. Kahtlustatavat on küll ühe korra väärteokorras KarS § 218 lg 1 alusel varavastase kuriteo toimepanemise eest 30.07.2020 otsusega karistatud, kuid määratud rahatrahvi on kahtlustatav täitnud. Õiguskaitseorganitele ei ole laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist ning kahtlustatava suhtes puuduvad teised pooleliolevad kriminaalmenetlused. Seega ei ole X. Xxxxxxxxxi puhul alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Isik on saanud aru oma teo keelatusest. Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige, siis kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 01.09.2016 juhise nr RP-1-2/16/1 (muudetud Riigi peaprokuröri 20.09.2018 juhisega nr RP-1- 2/18/1) punktis 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.6 avaliku menetlushuvi juhul kui KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on tekitatud olulise kahju määra ületav kahju, mida käesoleval juhul möönda ei saa. Avalik menetlushuvi on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Prokuröri hinnangul puudub käesoleval juhul avalik menetlushuvi. X. Xxxxxxxxxile etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega, kui kriminaalkorras karistamisega. Samuti on võimalik KarS § 56 lg 1 sätestatu üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles X. Xxxxxxxxxi koheldi kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele käituda ning hoiduda süütegude toimepanemisest. Prokuröri hinnangul saab KrMS § 202 sätestatud kohustustega suunata X. Xxxxxxxxxi õiguskuulekusele. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning tuleb asuda seisukohale, et X. Xxxxxxxxxi suhtes ei ole vajalik ilmtingimata eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel kriminaalmenetlusega jätkamine või karistuse kohaldamine. Seega puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse 2/4 jätkamiseks X. Xxxxxxxxxi suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib kriminaalmenetluse lõpetada. Prokurör leiab, et X. Xxxxxxxxxi suhtes KrMS § 202 sätestatud tähtajalise kohustuste panemine on piisava preventiivse mõjuga. X. Xxxxxxxxx nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ning andis oma nõusoleku KrMS § 202 lg 2 p 2 sätestatud kohustuse täitmiseks, s.o maksta riigituludesse kindel summa 250 eurot tähtajaga 5 kuud. Prokurör leiab, et kahtlustatava karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kohustuste panemisega kahtlustatavale, on riik antud juhul piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör mä ä ra s: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20231701456 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kohustada Xxxxxx Xxxxxxxxx´i - maksma riigituludesse 250 eurot. Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o viimane täitmise tähtpäev on 27.04.2021 (k.a). 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD-R plaati jätta kriminaalasja juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale ning kannatanule. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Hanna Varik abiprokurör Olen määruse kätte saanud, sellega tutvunud, nõustun kohustuste ja menetluse lõpetamisega 3/4 ning minule on selgitatud, et kohustuste mittetäitmisel uuendatakse kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 6 alusel: ___________________________________________ (kahtlustatava nimi, kuupäev ja allkiri) 4/4
Allikas: Põhja Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →