dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Põhja Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Põhja Ringkonnaprokuratuur · 11. november 2020
Viit
PRP-0/20/8909
Registreeritud
11. november 2020
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
PRP-0/2020
Vastutaja
Lea Pähkel (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted))

Failid

  • 📎Määrus 19231502415.pdf158 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 06.11.2020, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Lea Pähkel Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 19231502415 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS §121 lg p3 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxx Xxxx (ik xxxxxxxxxxxx) Kohtueelses menetluses esitati Xxxx Xxxxx kahtlustus KarS §121 lg2 p3 järgi. Prokurör, hinnates tõendeid kogumis, leiab et esitatud kahtlustus on tõendamist leidnud kannatanute, tunnistajate ütluste ja muude dokumentaalsete tõenditega ja õigesti kvalifitseeritud KarS §121 lg2 p3 järgi Xxx Xxxx on antud teod toimepannud vähemalt kaudse tahtlusega. Menetluse käigus õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud, kahtlustatav oli tegude toimepanemise ajal süüdiv. KarS §56 lg1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendavates ja raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS §56 lg2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut /Riigikohtu lahend 3-1-1-113-12/. Süü suuruse hindamisel tuleb lähtuda juriidilistest kriteeriumidest ning jätta moraalivaldkonda kuuluvad väärtusmastaabid kõrvale. Süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Xxx Xxxx on esitatud kahtlustus II astme kuriteos, mille eest on ettenähtud nii rahaline karistus kui vangistus kuni viis aastat. Kuivõrd seadusandja on näinud ette võimaluse KarS §121 kehalisel väärkohtlemisel mõista karistusena ka rahalist karistust, siis saab sellest järeldada, et ka seadusandja hinnangu järgi võib mõningatel juhtudel teo toimepanija süü varieeruda olulisel määral (nt oleneb kas kehaline väärkohtlemine pannakse toime peksmise või ühekordse tõukamise tulemusena). Ringkonnaprokurör on seisukohal, et antud kriminaalasjas on kuriteo toimepanemise asjaolud just nimelt sellised, mis võimaldavad rääkida süü väiksemas vormis esinemisest. Kuriteo tehioludest nähtub, et etteheidetavad teod on seotud kas ühekordse lükkamise või tõukamisega, mille käigus kahtlustatav pidi möönma, et võib põhjustada kannatanutele valu. Prokurör leiab, et keerulistes situatsioonides sellisel viisil enda kehtestamine on ebaeetiline ja taunitav ning näitab, et kahtlustataval puuduvad oskused teatud huvide või vajaduste rahumeelseks ja kannatlikuks lahendamiseks. 1 KrMS § 202 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. Avaliku menetlushuvi määratlemisel ei saa lähtuda kannatanu või kahtlustatava sotsiaalsest staatusest, avalikkuse huvitatusest konkreetse õigusküsimuse lahendamisel või juhtumi kajastamisest meedias. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. Seega tuleb igal konkreetsel juhtumil pigem kaaluda, kas kriminaalmenetluse jätkamisest on teo toimepanija süü suurust, eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades võimalik loobuda. Xxxx Xxxxx on kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik. Ta on möönnud toimepandut ja tehtud vigu, avaldanud kahetsust. Kahtlustatav on tagantjärgi hinnanud seda kui õppetundi, millest on teinud omad järeldused. Seega on tema poolt toimepandu olnud pigem seotud teadmiste puudumisega kuidas konfliktsituatsioone teatud keskkonnas kõiki pooli rahuldavalt ja eetiliselt lahendada. Prokurör leiab, et tema edaspidist seaduskuulekat käitumist saab korrigeerida ka ilma süüdimõistvat kohtuotsust taotlemata. Kahtlustataval on kaks eelkooliealist last, ta oli töötu kuni 10.09.2020 mil asutas enda äriühingu. Keskmine töötasu äriühingus on 700 eurot. Arvestades hetkeolukorda majanduses, siis ei saa antud sissetulekut ka püsivaks pidada. Põhikulud on seotud igakuiste eluaseme kulude, põhivajaduste- ja lastega seotud kuludega. Muid sissetulekuid ei oma. Kannatanud on kohtueelses menetluses avaldanud, et ei soovi kahtlustatava karistamist kriminaalkorras, vaid jätavad karistuse küsimuse prokuratuuri otsustada. Prokurör suhtles kannatanutega 29.10.2020 telefoni teel ja kannatanud selles osas enda otsust muutnud ei olnud. Prokurör selgitas ka kannatanutele KrMS §202 lõpetamise alust ja iseärasusi sh võimalikku määratavat kohustust kahtlustatavale ning kannatanud mõistsid ja nõustusid selle valikuga. Ringkonnaprokurör hinnates tõendamiseseme asjaolusid sh kahtlustatava vastutust mõjutavaid asjaolusid leiab, et kahtlustatav on küll toimepannud KarS §121 lg3 ettenähtud kuriteo, kuid tema süü selle teo puhul ei ole niivõrd suur, et üld- ja eripreventiivsetest vajadusest oleks isiku karistamine otstarbekas. Samuti puudub antud asjas avalik menetlushuvi, mistõttu antud kriminaalasja menetlus on võimalik lõpetada oportuniteedi alusel ning kohustada kahtlustatavat täitma muu asjakohane kohustus. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg2 p 7, 206 ringkonnaprokurör määras: 1.Lõpetada kriminaalasjas nr 19231502415 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: • Xxxx Xxxx võttis endale vabatahtlikult kohustuse maksta 660.00 Tallinna Lastehaigla Toetusfondi https://www.toetusfond.ee/ • Tähtajaks määrata 05.05.2021 • Xxxx Xxxxx on kohustatud esitama tehtud maksete kohta väljavõtted Põhja Ringkonnaprokuratuuri [email protected] 3. Tõkendi tühistamine: ei kohaldatud 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD plaati laste videoülekuulamisega, jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: Xxx Xxx, Xxxx Xxxx, Xxxx Xxx, Xxxx Xxxx, vandeadvokaat Jana Reitsakas [email protected] 7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS §206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressiga Lubja 4. 8. Kannatanul on õigus KrMS §207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile (Tallinn Wismari 7) põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Pähkel ringkonnaprokurör Nõustun kohustusega ja mulle on selgitatud mittetäitmise tagajärgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Xxxx Xxxxx /allkirjastatud digitaalselt/ Xxxx Xxxx
Allikas: Põhja Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel