Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 25.02.2026 nr 12.2-10/37 [email protected] Meie 02.03.2026 nr 6.6-1/1696-1 Hankija: sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum registrikood 90001478 asukoht L. Puusepa tn 1a, 50406 Tartu telefon 731 9401 e-post [email protected] Vaidlustaja: Ortolink Invest OÜ registrikood 11910656 asukoht Teguri tn 51, 50107 Tartu Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Birje Kalmus Advokaadibüroo LMP E-post: [email protected] Kolmas isik: OneMed OÜ registrikood 10891247 asukoht Veerenni 38, 10138 Tallinn Hankija seisukoht Riigihange (viitenumber 301629) „Sidematerjal“ 25.02.2026. a edastas riigihangete vaidlustuskomisjon SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi hankija või Kliinikum) Ortolink Invest OÜ (edaspidi vaidlustaja) vaidlustuse riigihankes „Sidematerjal“ (viitenumber 301629, edaspidi hange). Vaidlustuskomisjon soovib hiljemalt 02.03.2026. a Kliinikumi seisukohta vaidlustuse kohta. Vaidlustaja taotleb hankes tehtud Kliinikumi kvalifitseerimise otsuse, milles Ortolink Invest OÜ jäeti kvalifitseerimata ja milles Kliinikum kvalifitseeris OneMed OÜ ja tunnistas nende pakkumuse edukaks ja vastavaks, kehtetuks tunnistamist. Hankija on 11.02.2026. a teinud hankepassi alusel pakkujate kvalifitseerimise otsuse, mille punktiga 1 on jäetud vaidlustaja osades 8, 9, 24, 35, 36, 37, 38, 39, 41, 42, 43, 44, 46 kvalifitseerimata ning punktiga 8 kvalifitseeritud OneMed OÜ osades 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 20, 21, 22, 23, 24, 27, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 53, 54, 55, 59, 60, 61, 70, 71, 72. Hankija ei ole selle otsusega tunnistanud OneMed OÜ pakkumust vastavaks ning edukaks. Hankija on 11.02.2026. a teinud eraldiseisvalt vastavaks tunnistamise otsuse, mille punktis 6 on tunnistanud OneMed OÜ poolt esitatud pakkumused osades 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 20, 21, 22, 23, 24, 27, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 42, 43, 45, 46, 47, 48, 49, 53, 54, 59, 60, 61, 70, 71, 72 vastavaks riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning osades 44 ja osas 55 lükanud pakkumused tagasi, kuna need ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija ei ole käesoleva ajani teinud hanke üheski osas pakkuja edukaks tunnistamise otsust. Hankemenetlus on pooleli. Seega pole Kliinikumile arusaadav, mis otsust soovib vaidlustaja vaidlustada. Lähtuvalt vaidlustuses esitatud taotlusest vaidlustada hankija koostatud kvaliftseerimise otsus, anname käesolevaga selgitused hankija 11.02.2024. a hankepassi alusel tehtud pakkujate kvalifitseerimise otsuse kohta. 1. Esmalt toome välja, mida on hankija vaidlustatud otsuses märkinud. Nimelt, otsuse punktis 1 on hankija jätnud vaidlustaja osades 8 ja 9 kvalifitseerimata riigihangete seaduse (RHS) § 104 lg 6 alusel järgmisel põhjendusel: „Riigihanke alusdokumendi „Juhised pakkujale“ punktis 5.1.2. sätestatud kvalifitseerimistingimuse kohaselt peab pakkuja ettevõttes olema tööl või töötama muul lepingulisel alusel pakutavate toodete tooteesindaja, kes on saanud pakutavate toodete alal väljaõppe tootja poolt või läbinud hanke objektiks olevate toodete osas koolituse(d). Pakkuja esitab kinnituse koos toote esindaja nimega hankepassis. Pakkuja esitas pakkumused osades 8, 9, 24, 35, 36, 37, 38, 39, 41, 42, 43, 44, 46. Pakkuja poolt hankepassis esitatud infos puudub informatsioon tooteesindaja kohta, kes on saanud pakutavate toodete alal väljaõppe tootja poolt või läbinud hanke objektiks olevate toodete osas koolituse(d). Hankepassis on esitamata toote esindaja nimi. Kuna pakkuja ei ole esitanud hankedokumentides nõutud kvalifikatsiooninõude täitmise tõendamiseks vajalikke andmeid, ei saa hankija tuvastada pakkuja vastavust kvalifikatsiooninõudele tooteesindaja osas. Tegemist on sisulise kvalifikatsiooninõudega, mille täitmist tuli kinnitada hankepassis koos toote esindaja nimega. Läbipaistvuse, kontrollitavuse, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõttetest lähtuvalt ei ole hankijal võimalik sisulisi kvalifikatsioonidokumente pakkujalt pärast pakkumuste esitamise tähtaega nõuda ega lasta juurde esitada. Seetõttu ei ole pakkuja esitatud teave hankepassis piisav kvalifikatsioonile vastavuse tuvastamiseks.“ 2. Vaidlustaja hankija otsusega ei nõustu ja leiab, et RHS § 106 lg 7 kohaselt1 on hankijal õigus kontrollida pakkuja või taotleja kõrvaldamise aluste puudumist ja tema kvalifikatsiooni kogu riigihanke vältel ja nõuda mis tahes ajal pakkujalt või taotlejalt kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. Vaidlustaja leiab, et kuigi see olnuks võimalik, hankija dokumentide sisu selgitamist, täiendamist või kinnitustele vastavate dokumentide esitamist nõudnud ei ole. See on vaidlustaja hinnangul viinud tema ebaõigesti kvalifitseerimata jätmiseni. 3. Hankija vaidlustajaga ei nõustu ning leiab, et ei ole vaidlustaja kvalifitseerimata jätmisel rikkunud riigihangete seadust. 4. Hankija on viinud läbi hankepassi alusel esialgse pakkujate kvalifitseerimistingimuste täitmise kontrolli ning teinud sellekohase otsuse 11.02.2026. a. Tegu on otsusega 1 RHS § 106 lg 7 käsitleb tunnustatud ettevõtjate ametliku nimekirja koostamist ja pidamist, mistõttu on vaidlustaja siinkohal õigusliku alusega ilmselgelt eksinud.  pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta hankepassis esitatud teabe alusel (RHS § 104 lg 6), mitte RHS § 104 lg 8 alusel eduka pakkuja kvalifitseerimise otsuse tegemisega hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamisele järgneva kontrolli teel. See on formaalne kontroll, mille käigus tehakse otsus üksnes hankepassis esitatud kinnituste põhjal, mitte sisuline kontroll, kus kontrollitakse esitatud tõendeid. Märgime, et seega on käesolevas vaidluses ka vaidlustuskomisjoni kontroll kitsam ja peab piirduma hankepassi õigesti hindamisega, erinevalt sisulisest kontrollist, kus hinnatakse hankija tegevust laiemalt ja põhjalikumalt.2 5. Riigihangete kommenteeritud väljaandes on RHS § 104 lg 6 kohta kohtupraktika alusel edasi selgitatud, et kui hankepassis on vajalikud andmed jäänud täielikult esitamata või esitatud puudulikult, esineb alus pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks üksnes hankepassi alusel RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 6 koosmõjus ning üldjuhul ei ole lubatud hankijal nõuda hankepassi hilisemat täiendamist ega alustada kvalifikatsiooni sisulist kontrolli koos selgituste või täiendavate dokumentide küsimisega. Sellest tõdemusest lähtuvalt on hankija jätnud vaidlustaja kvalifitseerimata ilma vaidlustajale selgituste esitamise ning hankepassi täiendamis võimalust andmata. 6. Riigikohtu kõige uuemas praktikas (kohtuasi nr 3-25-806, 19.11.2025. a) RHS § 104 kohta peeti lubatavaks hankijal küsida pakkujalt tuginetava isiku kohta hankepassi pärast pakkumuste esitamise tähtaega, kuid vaidlustuskomisjon on 19.02.2026. a otsuses (vaidlustusasja number 14-26/304099) selgitanud viidatud Riigikohtu otsusele toetudes, et hankija pidi teise ettevõtja hankepassi tagantjärgi esitamist lubama eelkõige seetõttu, et hankemenetluses oli hankijale teada konkreetne isik ja teine ettevõtja, kelle volitatud arhitekt-eksperdiga soovis vaidlustaja tõendada oma vastavust kvalifitseerimise tingimusele, ning et teada oli ka see, et pakkumuse esitamise ajal vastas see teine ettevõtja kvalifitseerimise tingimusele ja et tal puudusid kõrvaldamise alused. 7. Käesolevas vaidlustatud Kliinikumi hankes pidi pakkuja hankepassis esitama „Juhised pakkujale“ punktis 5.1.2 sätestatud kvalifitseerimistingimuse täitmise kohta kinnituse koos toote esindaja nimega. Vaidlustaja hankepassis kinnitust koos toote esindaja nimega esitanud polnud. Seega olid nõutud andmed kvalifitseerimistingimuse täitmise kohta täielikult esitamata. Hankijal puudus pakkumuse pinnalt igasugune teave, kas vaidlustaja ettevõttes on tööl või töötab muul lepingulisel alusel pakutavate toodete tooteesindaja, kes on saanud pakutavate toodete alal väljaõppe tootja poolt või läbinud hanke objektiks olevate toodete osas koolituse(d). Kliinikumil puudus igasugune teave, kas vaidlustaja saab antud tingimust täita või kuidas ta on planeerinud seda täita. 8. Märgime, et tähtsust ei oma asjaolu, et registris hankepassi täitmisel süsteem lubas hankepassi esitada ka ilma toote esindaja nime lisamata. Riigihangete register ei kontrolli sisuliselt, kas nõude sisu on täidetud, kas esitatud info vastab hanke alusdokumentidele. Registri infotehnoloogilised funktsioonid ei loo pakkujale õigust jätta kvalifikatsiooninõue täitmata. Hankija hindab kvalifitseerimisele vastavust hanke alusdokumentide, mitte süsteemi roheliste linnukeste alusel. 9. Vaidlustuskomisjon tõi eelviidatud otsuses lisaks olulisena välja järelduse, et kui vaidlustaja kvalifitseerimine on võimalik üksnes selliste lepingute kaudu, mida vaidlustaja hankepassis pole nimetanud, siis ei ole sellise puuduse kõrvaldamine lubatav. Analoogne oli ka vaidlus, mille kohta Tallinna Ringkonnakohus otsustas (nr 3-25-2121, 06.10.2025. a), et (just) pakkujal on vabadus ja kohustus valida lepingud oma kvalifikatsiooni tõendamiseks. Ehk et ka praegu vaidlustatud hankes oli vaidlustajal 2 Simovart, M.A., Parind, M., Fels, E. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, Tartu 2025. Lk 727, p 26.  endal vabadus ja kohustus valida, millise isiku nimi oma kvalifikatsiooni tõendamiseks esitada, seda valikut ei saanud tema eest teha ega korrigeerida hankija ega lubada seda teha vaidlustajal endal, kuna taoline „järeleaitamine“ tähendaks hankemenetluse kui võistleva menetluse kontekstis vältimatult võrdse kohtlemise põhimõtte kahjustamist. 10. Vaidlustaja on vaidlustuses veel märkinud, et esitas pakkumusega dokumendi „Smith & Nephew Letter of Authorisation“ ning on seisukohal, et selles dokumendis on välja toodud kõik vajalikud punktid, mida hankes küsiti, sh, et pakkujal on õigused teha koolitusi, et nende meeskond on treenitud jmt. Hankija leiab, et antud dokument ei sisalda kvalifitseerimistingimuse täitmiseks vajalikke andmeid, st seal puudub info selle kohta, kas vaidlustajal on olemas tooteesindaja, kes on saanud tootja väljaõppe või läbinud toodete osas koolitused. Tegu on pakkumuse vastavustingimuse (Juhised pakkujale punkt 6.9) täitmiseks esitatud dokumendiga, mis tõendab, et toodete tootja on andnud vaidlustajale toodete esindusõiguse (müügiõiguse) Eestis, kuid kes on konkreetne isik, kes töötab vaidlustaja juures, ning et kas ta on isiklikult saanud nõutud väljaõppe või läbinud nõutud koolitused, seal märgitud ei ole. Seega ei saa väita, et hankijal oli vaidlustaja esitatud tootja esindusõigust tõendavast dokumendist leitav see teave, kas tal on olemas nõuetele vastav isik tooteesindajaks ning kes see isik nimeliselt on, kelle ta on valinud selleks isikuks, kelle ta antud hankes kvalifitseerimistingimuse täitmiseks esitab. 11. Vaidlustaja leiab ka, et hankijale oleks pidanud olema teada, et vaidlustaja meeskonnas on vastav isik olemas seetõttu, et vaidlustaja on teinud hankijale aastate jooksul pakutud toodetele erinevaid koolitusi. Leiame, et hankija ei saanud käesoleva hanke välist asjaolu, et vaidlustaja ettevõte on hankijale varasemalt teinud pakutavate toodete kohta erinevaid koolitusi, pidada teadmiseks sellest, kas vaidlustajal on jätkuvalt tööl või muul lepingulisel alusel töötamas antud hanke kvalifitseerimistingimust täitev isik. 12. Ka toob vaidlustaja (umbmääraselt) välja, et mõnes varasemas hankes on hankija küsinud vaidlustajalt täpsustusi, mille vastuseks on vaidlustaja palunud vaadata dokumenti „Letter of Authorisation“, ning siis on hankija vastust lugenud piisavaks ning veel enam, et sellest tulenevalt on vaidlustajal tekkinud õigustatud ootus, et ka sel korral teeb hankija nii. Leiame, et menetlused, mis on toimunud teistes riigihangetes, ei saa olla vaidlustajale aluseks õigustatud ootuse tekkeks, vaid hankija on kohustatud lähtuma riigihangete seadusest ning võtma otsuseid vastu lähtuvalt sellest ning kõigil pakkujatel on õigus oodata kohtlemist, mis vastab seadusele. Hankija leiab, et käesoleval juhul, nagu on märgitud ka vaidlustatud otsuses, ei olnud just lähtuvalt RHS § 3 lg 1 p 1 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest - läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus ja võrdne kohtlemine, hankijal võimalik sisulisi kvalifikatsioonidokumente pakkujalt pärast pakkumuste esitamise tähtaega nõuda ega lasta juurde esitada. Kokkuvõtlikult leiame, et hankija 11.02.2024. a hankepassi alusel tehtud pakkujate kvalifitseerimise otsus vastab riigihangete seadusele ning selle kehtetuks tunnistamiseks alus puudub, mistõttu palume vaidlustuskomisjonil jätta vaidlustus rahuldamata. Nõustume vaidlustuse kirjaliku läbivaatamisega. Palume kõik vaidlustaja kulud ja tasutud riigilõiv jätta vaidlustaja kanda. Lisame seisukohale otsuse. Seoses asjaoluga, et otsuses nimetatud pakkuja Endocare Estonia OÜ on hankijale teatanud, et nende pakkumus on täies ulatuses kaetud ärisaladusega ja konfidentsiaalne v.a. see info, mis kuulub kõikide pakkumuste kohta kohustuslikult avaldamisele vastavalt riigihangete seaduses sätestatule, siis palume vaidlustuskomisjonil varjata teiste menetlusosaliste eest otsuse punktis 5 sisalduvat informatsiooni, millisele ettevõtjale Endocare Estonia OÜ oma müügikogemuse osas tugineb, kuna sel võib olla kaubanduslik väärtus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Essenson Finantsjuht Lisa: vaidlustustatud hankija otsus 11.02.2026. a.