Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude taotlus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, Tallinn 10122 [email protected] Edastatud digitaalselt allkirjastatuna riigihangete vaidlustuskomisjonile e-posti aadressil [email protected] 27.02.2026. a Tallinnas Hanke viitenumber: 305127 Hankija: Tartu Linnavalitsus registrikood 75006546 asukoht Raekoja plats 1a (raekoda), 50089 Tartu e-post [email protected]; [email protected] Vaidlustaja: P. DUSSMANN EESTI Osaühing registrikood 10068915 asukoht Mäealuse tn 2/4, 12618 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Ott Saame Advokaadibüroo Concordia OÜ asukoht Maakri 29, 10145 Tallinn e-post [email protected] VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD Hankija 20.02.2026 vastuse osas ja VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 1. TAOTLUSED 1.1. Kaasata menetlusse ekspert järgnevates toidu sensoorset analüüsi puudutavates eriteadmisi vajavates küsimustes: 1.1.1. Kas ning kui jah, siis kuidas mõjutab toidu hindamise tulemust hindaja eelnev toidu sensoorse analüüsi alane koolitus ja kogemus? 1.1.2. Kas ning kui jah, siis kuidas mõjutab toidu hindamise tulemust hindajate arv? 1.1.3. Kui suur peaks olema hindamiskomisjoni liikmete arv usaldusväärse ja võrreldava hindamistulemuse saavutamiseks, kui: 1.1.3.1. hindajatel puudub eelnev toidu sensoorse analüüsi alane koolitus ja kogemus? 1.1.3.2. Hindajatel on eelnev toidu sensoorse analüüsi alane koolitus ja kogemus? 1.1.4. Kuidas mõjutab hindamise tulemust komisjoni liikmete vahetumine hindamise vältel, st kas hindajad peaksid iga degusteerimise juures olema ühed ja samad? 1.1.5. Kas ning kui jah, siis kuidas mõjutab toidu hindamise tulemust, sh usaldusväärsust ja võrreldavust, kui: 1.1.5.1. toidu valmistamine ja hindamine toimub iga toitlustaja puhul erinevas asukohas ja ruumides? Member of Maakri 29, 10145 Tallinn, Eesti / Estonia Advokaadibüroo Concordia OÜ Tel. (+372) 626 2062 Registrikood 10820483 [email protected], www.concordia.ee KMKR / VAT EE100730092  1.1.5.2. hindajatele on toidu valmistaja isik eelnevalt teada? 1.1.5.3. hinnatakse eri toitlustajate puhul erinevaid toite? 1.1.6. Kas usaldusväärse ja võrreldava hindamistulemuse saavutamiseks on võimalik ja mõistlik määratleda hindamisele eelnevalt hindajatele hankija poolt soovitud toidu kvaliteeti: 1.1.6.1. toidu maitse ja/või lõhna osas? 1.1.6.2. toidu tekstuuri osas? 1.1.6.3. toidu välimuse osas? 1.1.7. Kuidas mõjutab hindamise tulemust, kui hankija poolt soovitud toidu kvaliteeti hindamisele eelnevalt mitte määratleda? 1.1.8. Kuidas peaks hindamine usaldusväärse ja võrreldava tulemuse saavutamiseks olema korraldatud, kui hankija ei soovi toidu kvaliteeti eelnevalt kindlaks määrata? 1.1.9. Kas usaldusväärse ja võrreldava hindamistulemuse saavutamiseks on võimalik ja mõistlik määratleda hindamisele eelnevalt hindajatele täpsemalt puudused, mille eest võib või tuleb punkte maha arvestada: 1.1.9.1. toidu maitse ja lõhna osas? 1.1.9.2. toidu tekstuuri osas? 1.1.9.3. toidu välimuse osas? 1.1.10. Kuidas mõjutab hindamise tulemust, kui toidu puuduseid, mille eest võib või tuleb punkte maha arvestada, eelnevalt mitte määratleda? 1.1.11. Kas usaldusväärse ja võrreldava hindamistulemuse saavutamiseks on mõistlik või vajalik kohustada hindajaid tuvastatud puuduste eest kindlat arvu punkte maha arvestama? 1.1.12. Kuidas mõjutab hindamise tulemust, kui jätta tuvastatud puuduse eest punktide mahaarvestamine täielikult hindaja enda otsustada, st kui kindlate punktide mahaarvestamine tuvastatud puuduse korral ei ole kohustuslik? 1.1.13. Kuidas peaks hindamine usaldusväärse ja võrreldava tulemuse saavutamiseks olema korraldatud, kui hankija ei soovi toidu puuduseid ja nende eest mahaarvestamisele kuuluvaid punkte enne hindamist täpsemalt määratleda? 2. EKSPERDI KAASAMISE TAOTLUSE PÕHJENDUS 1 RHS § 195 lg 8 kohaselt võib vaidlustuskomisjon kaasata vaidlustuse läbivaatamisele eksperte. Eksperdi kaasamisele kohaldatakse TsMS §-des 153 ja 293-305 sätestatut. TsMS § 293 lg 1 ls 1 vastaval kohaldamisel on seega vaidlustuskomisjonil menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. 2 Toidu kvaliteedi hindamine degusteerimise teel (ametlikuma nimetusega „toidu sensoorne analüüs“) ei ole ei toitlustuse majandusvaldkonnas ega ka teaduses midagi uut ega erakordset. Eestis tegelevad toidu sensoorse analüüsiga nii teaduslikul tasemel kui majandusliku teenusena nt Tallinna Tehnikaülikool (https://taltech.ee/keemia-ja- biotehnoloogia-instituut/toidukoolitused) ja Eesti Maaülikool (https://www.emu.ee/sundmused/koolitus-toiduainete-sensoorne-analuus). Samuti on kõnealuses valdkonnas just eelkõige võimalikult objektiivse hindamistulemuse saavutamiseks välja töötatud vastavad toidu kvaliteedi sensoorset hindamist lk 2 / 16  puudutavad Eesti ja rahvusvahelised standardid1. Tegemist on seega nii majanduslikus kui teaduslikus mõttes tunnustatult eraldiseisva valdkonnaga, milles on oma väljakujunenud (võimalikult objektiivse) kvaliteedi tagamise standardid, tunnustatud hindamise meetodid ning hea tava ja milles orienteerumiseks ning informeeritud otsuste tegemist on vajalikud eriteadmised. Vaidlustaja leiab, et ülal taotluste juures esitatud küsimused ja vastavad asjaolud omavad käesolevas menetluses tähtsust ning nõuavad vastamiseks eriteadmisi. Vaidlustaja on viidanud oma alljärgnevate seisukohtade vastavates punktides eksperdi kaasamise vajadusele. 3 Seetõttu taotleb Vaidlustaja käesolevas menetluses eksperdi kaasamist, kes aitaks vaidlustuskomisjonil hinnata, kas RHAD degusteerimise korraldust puudutavad sätted (eelkõige RHAD „Hankedokument“ p 8.1.1.) võimaldavad pakkujate valmistatud toitude piisavalt objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat hindamist ning RHS § 3 sätestatud, so eelkõige läbipaistvuse, kontrollitavuse, proportsionaalsuse ning võrdse kohtlemise põhimõtete järgimist. Vaidlustaja rõhutab, et ka RHS § 85 lg 1 sätestatud reaalse konkurentsi tagamiseks on hädavajalik, et pakkumuste hindamine oleks korraldatud hindamise subjektiivsusest sõltumata võimalikult objektiivselt. Ainult selliselt on võimalik tagada pakkujate võrdne kohtlemine, pakkumuste hindamise läbipaistvus ja kontrollitavus ning seeläbi aus konkurents. 3. VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD HANKIJA 20.02.2026 VASTUSE OSAS 3.1. RHAD „Hankedokument“ p 6.7. – pakkumuse esitamine üksnes kahes osas 4 Hankija põhjendab oma vastuses vaidlustusele RHAD „Hankedokument“ p 6.7. sisalduvat pakkumuste esitamise piirangut sooviga laiendada konkurentsi ja vältida olukorda, kus üks pakkuja võidab kõik hanke osad (Hankija 20.02. vastuse p 1.3.). Lisaks leiab Hankija (Hankija 20.02. vastuse p 1.4.), et hankes pakkumuste esitamise võimaluse piiramine suurendab otsest turul valitsevat konkurentsi, kuna teenust saavad osutada rohkem erinevaid teenusepakkujaid. Hankija hinnangul ei ole antud juhul võimalik leida kõiki pakkujaid võrdselt kohtlevat regulatsiooni, mis võimaldaks olukorras, kus ei piirata pakkumiste arvu, kuid soovitakse piirata sõlmitud lepingute arvu, leida mehhanismi või reeglistikku, mille alusel otsustada lepingu sõlmimine. Hankija eesmärk on tagada, et igale hankeosale esitatakse sisulised pakkumused ning et kõigis osades oleks võimalik hankeleping sõlmida. 5 Vaidlustaja ei nõustu Hankija ülalmainitud seisukohtadega. Vaidlustaja osundab, et RHS § 27 lg 1 ei anna hankijale õigust piirata pakkumuste esitamise võimalust suvaliselt või RHS § 3 sätestatud põhimõtteid rikkudes. 6 Arusaamatu ja põhjendamatu on Hankija seisukoht, nagu suurendaks pakkumuste esitamise võimaluste piiramine turul valitsevat konkurentsi või aitaks tagada, et pakkumused esitatakse kõigile hankeosadele. Pigem on pakkumuste esitamise võimaluste piiramine risti vastupidise toimega, st igale hanke osale eraldivõetuna esitatakse selliselt möödapääsmatult vähem pakkumusi (sest iga pakkuja peab tegema valiku vaid kahe hanke osa kasuks) ning suureneb tõenäosus, et mõnele hanke osale ei esitata üldse ühtegi pakkumust. 7 Hankija jätab tähelepanuta, et pakkujate vaheline konkureerimine toimub eelkõige just hankemenetluses ning pakkumuste esitamisel. Pakkumuste esitamisele järgnev hankelepingute sõlmimine erinevate pakkujatega ning hankelepingute täitmine erinevate pakkujate poolt suurendavad konkurentsi üksnes kaudselt, so vältides 1 Vt nt https://www.evs.ee/et/evs-iso-6658-1998; https://www.evs.ee/et/evs-en-iso-8589-2010; https://www.evs.ee/et/evs-en-iso-8586-2014; https://www.evs.ee/et/evs-en-iso-10399-2018; https://www.evs.ee/et/evs-en-iso-11136-2017-a1-2020. lk 3 / 16  lepingute täitmise ajal turu liigset kontsentreerumist ühe toitlustaja kätte ning võimaldades sedasi piirkonnas tegevust jätkata rohkematel toitlustajatel, kellel säilib seeläbi võimekus osaleda tulevikus (ja seeläbi konkureerida) Hankija järgnevates samalaadsetes hangetes. 8 Põhjendamata ning ekslik on ka Hankija seisukoht, et antud juhul ei ole võimalik leida kõiki pakkujaid võrdselt kohtlevat regulatsiooni, mis võimaldaks olukorras, kus Hankija ei piira pakkumuste esitamise võimalust, kuid soovib piirata sõlmitud lepingute arvu, leida mehhanismi või reeglistikku, mille alusel otsustatakse lepingu sõlmimine. Miski ei takista Hankijal sätestada, et rohkem kui kahes hanke osas edukaks osutunud pakkujal on õigus ja kohustus valida, missugustes osades ta hankelepingud sõlmib. Samuti ei takista miski Hankijal sätestada, et rohkem kui kahes hanke osas edukaks osutunud pakkuja ei saa loobuda hankelepingu sõlmimisest hanke osas, milles ta on ainus pakkuja. 9 Kokkuvõttes jääb Vaidlustaja vaidlustuses väljendatud seisukohale, et praegusel kujul on RHAD „Hankedokument“ p 6.7. vastuolus RHS § 3 p-ga 3, sest piirab põhjendamatult pakkujate vahelist konkurentsi. 3.2. RHAD „Hankedokument“ p-d 7.2. ja 7.3. 10 Hankija väidab, et Vaidlustajal puudub sootuks RHAD „Hankedokument“ p-de 7.2. ja 7.3. vaidlustamise õigus, sest need ei takista pakkujatel kuidagi pakkumust esitada (Hankija 20.02. vastuse p 2.3.). Vaidlustaja sellise väitega ei nõustu. Samuti ei nõustu Vaidlustaja Hankija väitega, et RHAD „Hankedokument“ p-d 7.2. ja 7.1. koosmõjus üksnes laiendavad Vaidlustaja õigusi, mitte ei piira neid (Hankija 20.02. vastuse p-d 2.3.-2.8.). 11 Pakkujatel on õigustatud ootus ja huvi, et riigihanke menetlus viiakse läbi seaduse alusel ja seaduse kohaselt (üldine põhiseadusest tulenev õigusriigi toimimise põhimõte, mille väljenduseks on mh HMS § 54). Kui hankija üritab kehtestada hanketingimust, mis on vastuolus seadusega (antud juhul RHS § 3 p 2 tulenev võrdse kohtlemise põhimõte), siis tekitab hankija seeläbi ilmse õigusliku ebaselguse hankemenetluse korralduse osas, mis läheb omakorda vastuollu RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. Kehtestades seadusega vastuollu mineva hanketingimuse rikub hankija möödapääsmatult pakkujate õigust õiguspärasele menetlusele. Niisiis on Vaidlustajal igati olemas subjektiivne õigus RHAD „Hankedokument“ p-de 7.2. ja 7.3. vaidlustamiseks. 12 Täiendavalt väärib tähelepanu, et RHAD „Hankedokument“ p 7.2. võimaldab Hankijal pidada läbirääkimisi nõuetele mittevastava pakkumise esitamise korral. Sealjuures jääb ebaselgeks ja sisuliselt kontrollimatuks, mille üle saab või soovib Hankija sellisel juhul üldse läbi rääkida (kui on esitatud nõuetele mittevastav pakkumus)? RHAD „Hankedokument“ p 12, millele p 7.2. viitab, võimaldab läbirääkimisi väga laiaulatuslikult, sh hankelepingu tingimuste ja pakkumuste sisuliste vastuolude üle. Vaidlustaja on seisukohal, et selliste sisuliselt piirideta läbirääkimiste võimaldamine nõuetele mittevastava pakkumuse puhul on täiesti ebavajalik ning võimaldab pakkujate ebavõrdset kohtlemist (on täiesti ebaselge, millal toimuvad läbirääkimised ja millal mitte ning kui toimuvad, siis mille üle täpselt) ning rikub seeläbi RHS § 3 p 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Hankija poolt väidetud „soodsus“ on pakkujate vaatest ja läbirääkimiste võimalust silmas pidades seetõttu üksnes näilik ning ei kaalu üles läbirääkimistest tekkivad ebavõrdset kohtlemist. 13 Vaidlustaja möönab, et Hankijal on RHS 126 lg 7 tulenevalt õigus sätestada erinevusi pakkumuste vastavuse kontrollimise osas võrreldes RHS § 114 lg 1. See aga ei tähenda, et puudustega pakkumuse esitamisel tuleb tingimata pidada vastava pakkujaga läbirääkimisi puuduste kõrvaldamiseks. Täiesti piisav on, kui pakkujale antakse lk 4 / 16  ühekordne võimalus vastavate puuduste kõrvaldamiseks. Siinkohal tuleb aga Hankijal siiski tagada, et puuduste kõrvaldamine ei kujutaks endast pakkumuse sisulist parendamist, sest see tooks endaga automaatselt kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise. 14 Kui Hankija eesmärgiks on, et pakkujate esitatavate näidismenüüde nõuetele mittevastavused ei põhjustaks pakkumuste liiga lihtsat tagasilükkamist, siis oleks oluliselt õiguskindlam ning ka väiksema halduskoormusega lahendus, mille puhul Hankija loobub näidismenüü nõuetele vastavusest kui pakkumuste vastavustingimusest. Mitmed teised hankijad on sarnastes hangetes küll nõudnud vastavustingimusena näidismenüü esitamist, kuid on samas sätestanud, et ei kontrolli näidismenüü nõuetele, sh hanketingimustele ning uuele Vabariigi Valitsuse 31.07.2025 määrusele nr 60 vastavust vastavustingimusena. Näidismenüüd hinnatakse üksnes vastavate hindamiskriteeriumite alusel. Selline lahendus oleks ka kooskõlas RHS § 3 p- ga 2 ning väldiks igasugust vajadust nõuetele mittevastava pakkumuse korral mingite ebamäärase esemega läbirääkimiste pidamise järele. 15 Vaidlustaja juhib siinkohal Hankija tähelepanu tõsiasjale, et kui RHAD nõuab vastavustingimusena, et pakkujate esitatavad näidismenüüd peavad vastama nii RHAD kui õigusaktidest tulenevatele nõuetele, siis peab Hankija kõigi pakkujate esitatavate näidismenüüde kõigile osundatud nõuetele vastavust ka tegelikult kontrollima. 3.3. RHAD „Hankedokument“ p 8.1.1. – degusteerimine ja hindamine 16 Vaidlustaja nõustub küll Hankijaga, et degusteerimise kui kvaliteedihindamise puhul ei ole võimalik kehtestada ammendavat loetelu kõigist võimalikest maitse- või kvaliteedierinevustest (Hankija 20.02. vastuse p 3.1.2.). See aga ei tähenda, et Hankijal ei oleks üldse võimalik kirjeldada (subjektiivselt) hinnatavat toidu kvaliteedi standardit ja korraldada koolitoidu degusteerimist selliselt, et hoolimata degusteerimise paratamatust subjektiivsusest oleks siiski tagatud võimalikult objektiivne, võrreldav ning usaldusväärne hindamine, mis omakorda tagaks RHS § 3 sätestatud põhimõtete järgimise. Siinkohal soovib Vaidlustaja tugineda eksperdi arvamusele. 17 Vaidlustaja möönab, et hanketingimused ei pea olema tingimata detailsed, kuid need peavad siiski järgima RHS § 3 sätestatud põhimõtteid. Ka Riigikohus on oma Hankija poolt viidatud lahendis kinnitanud, et kuigi hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada, siis peavad pakkumuste hindamise kriteeriumid siiski võimaldama objektiivset hindamist2. Hankija küll väidab, et talle on oluline, et menetluse käigus oleks võimalik tuvastada pakkumuste majanduslik soodsus, sh kvaliteet (Hankija 20.02. vastuse p 3), kuid paraku ei taga RHAD degusteerimise korraldust puudutavad sätted kuidagi toidu kvaliteedi läbipaistvat, kontrollitavat ning pakkujaid võrdselt kohtlevat hindamist. Ka siinkohal soovib Vaidlustaja tugineda eksperdi arvamusele. Paraku ei kehtesta Hankija ka toidu kvaliteeti hindavatele komisjoni liikmetele mingeid hariduse, pädevuse ega kogemuse nõudeid. 3.3.1. Toidu maitse ja lõhna hindamine 18 Vaidlustaja ei nõustu Hankija väitega (Hankija 20.02. vastuse p 3.1.2.), et toidu degusteerimise kui kvaliteedihindamise puhul ei ole võimalik täpsemalt sätestada, missuguste toidu maitse või lõhna kvaliteedi puuduste eest ja missugustel põhimõtetel tuleks hindamiskomisjonil punkte maha arvestada (selleks, et tagada objektiivsem hindamistulemus). Siinkohal soovib Vaidlustaja tugineda eksperdi arvamusele. 2 RKHKo 11.12.2020 nr 3-20-1198, p 18. lk 5 / 16 19 Vaidlustaja nõustub, et just mitmeliikmelise komisjoni poolt läbiviidav hindamine võimaldab anda usaldusväärsema ja võrreldavama hinnangu toidu maitsele ja lõhnale (Hankija vastuse p 3.1.2.). Siinkohal ei tohi aga jätta tähelepanuta, et nn tarbijakatsete puhul (nn tarbijate meeldivuse test3) on statistiliselt usaldusväärse ja võrreldava tulemuse saavutamiseks vajalik valimi suurus vähemalt alates ca 100+ inimest. Väiksem hindajate arv eeldab nendelt erialast pädevust ja kogemust, mida RHAD ei sätesta. Siinkohal soovib Vaidlustaja tugineda eksperdi arvamusele. 20 Vaidlustaja on seisukohal, et RHAD praegune sõnastus võimaldab komisjoni liikmetel täiesti suvaliselt, so kontrollimatult ja läbipaistmatult pakkuja toitu hinnates sisuliselt piiramatult maha arvestada punkte toidu maitse ja lõhna „puuduste“ eest. Ainsaks piiriks on Hankija poolt ette antud 10 punkti vastavas kategoorias (Vaidlustaja eeldab siinkohal, et ühe hinnatava kategooria koondhinne ei saa ei ühe hindaja ega kõigi hindajate lõikes minna negatiivseks – kuigi ka see on tegelikult ebaselge ja RHAD ei sisalda selle kohta vastavat keeldu) ning hindaja kujutlusvõime. Mõeldavad on nt mahaarvamised põhjusel, et hindaja arvates on toidul „imelik maitse“ või et toit on lihtsalt „maitsetu“ või „lõhnatu“ (siinkohal ei mõtle Vaidlustaja esitatud hinnanguid ja põhjendusi välja, vaid need pärinevad ühe teise hankija sarnase hanke degusteerimise hindamislehtedelt). 21 Ebaselge on, et kui hindaja on kord arvestanud nt maha punkti „imeliku maitse“ eest, siis kas on lubatud täiendavalt arvestada maha punkt nt ka toidu „mageduse“ või „jälkuse“ või „koleduse“ vms eest või on need juba „imeliku maitse“ punktivähendusega kaetud? Arvestades, et Vabariigi Valitsuse 31.07.2025 määrus nr 60 seab varasemaga võrreldes rangemad reeglid koolilõuna soola ja suhkrusisaldusele, siis tekib eraldiseisev küsimus seoses toiduga, mis vastab nt soola ja/või suhkru sisalduse osas küll osundatud määruse nõuetele, kuid mille kohta hindaja arvab, et toit on siiski liiga mage või maitsetu. Kuidas peaks toitlustaja sellisel juhul tagama konkreetsele hindajale sobiva toidu „soolasuse“ või „magususe“ ilma, et ta rikuks samas osundatud määruse nõudeid? 22 Hankija küll selgitab oma vastuses, et „sama asjaolu eest ei ole lubatud korduvalt punkte vähendada“ (Hankija vastuse p 3.1.4.), kuid RHS § 46 lg 3 valguses peaks see selgitus sisalduma hanketingimusena hankedokumentides. Sama kehtib Hankija selgituse kohta, et igal hindajal lasub kohustus vähendada punkte vastavas kategoorias vähemalt 0,5 punkti võrra juhul, kui selles kategoorias tuvastatakse mingi puudus (Hankija vastuse p 3.1.4. lg 1 viimane lause). Ja sama kehtib ka Hankija selgituste kohta, et iga punktivähendus peab olema otseselt seotud konkreetse põhjendusega ning et komisjoni liikmetel ei ole õigust vähendada punkte põhjendusi esitamata (Hankija vastuse p 3.1.4. lg 2). 23 Tegelikkuses ei sisalda RHAD üldse ühtegi sätet selle kohta, mille eest / missugustel asjaoludel on hindajatel lubatud punkte maha arvestada (või millal ja missuguses ulatuses on hindajad kohustatud punkte maha arvestama) ja missuguse piirini (sh kas punkte võib vähendada nullini või võib iga hindaja / kõigi hindajate koondhinne muutuda hindamise tulemusel ka negatiivseks). 24 Et sarnast toidu degusteerimise praktikat on Hankija toitlustushangetes rakendanud alates 2011. aastast (Hankija vastuse p 3.1.4. viimane lause ning p 3.1.11.), ei ole siinkohal asjakohane – õigusvastane praktika ei muuda halduse tegevust kuidagi edaspidi õiguspäraseks. 25 Vaidlustaja ei vaidle põhimõtteliselt vastu Hankija väitele, et degusteerimise kui hindamismeetodi kasutamine ei ole õigusvastane (Hankija vastuse p 3.1.7.). Küll aga 3 Vt https://www.evs.ee/et/evs-en-iso-11136-2017-a1-2020 lk 6 / 16  ei nõustu Vaidlustaja väitega, et hindamise korralduslikud küsimused ja komisjoni koosseis ei saa pakkuja subjektiivseid õigusi mõjutada (Hankija samas). Hankija osundatud VAKO varasemas praktikas ei kaastatud paraku toidu sensoorse analüütika valdkonna eksperti, mistõttu ei olnud VAKO varasemalt Vaidlustaja hinnangul kõnealust valdkonda puudutavate lahendite tegemisel piisavalt informeeritud. Vaidlustaja on seisukohal, et hindamise korralduslikud küsimused ja ka komisjoni koosseis mõjutavad vahetult hindamise tulemust ning võivad seeläbi rikkuda pakkujate subjektiivseid õigusi. Vaidlustaja soovib siinkohal tugineda eksperdi arvamusele. 26 Vaidlustaja hinnangul ei ole RHAD sätestatud nn subjektiivsuse riski maandamise meetmed piisavad (Hankija vastuse p 3.1.8.). Degusteerimist läbiviiva komisjoni liikmete arv on ebaselge, kuigi samas olulise tähtsusega hindamistulemusele (Vaidlustaja soovib siinkohal tugineda eksperdi arvamusele). Hankija vastusest (Hankija vastuse p 3.1.8.) saab järeldada, et degusteerimist läbiviiva komisjoni liikmetel puudub valdavas enamuses toidu sensoorse analüüsi alane koolitus ja kogemus. Asjaolu, et komisjoni liige on „toitumisspetsialist“ või „toidu tehnoloog“ ei tähenda, et kõnealusel liikmel oleks ka toidu sensoorse analüüsi alane vastav koolitus ja eelnev vastav kogemus. Asjaolu, et hindajatel puudub valdavas enamuses vastav toidu sensoorse analüüsi alane koolitus ja kogemus, tuleb arvestada hindamise korralduse juures. Sellisel juhul kvalifitseeruvad hindajad pigem nn tavatarbijateks, mistõttu peaks usaldusväärse ja võrreldava hindamistulemuse saamiseks olema hindajate arv vähemalt 100 inimest (Vaidlustaja soovib siinkohal tugineda eksperdi arvamusele). 27 Hankija varasemates hangetes antud selgitused (vt Hankija vastuse p 3.1.9.) ei ole käesolevas hankes asjakohased. Selgitused, mis kujutavad endast sisuliselt hanketingimuste täiendamist või muutmist, peaksid sisalduma hanketingimusena hankedokumentides (RHS § 46 lg 3). Selliseks selgituseks loeb Vaidlustaja nt järgnevat lõiku: „Kõik punkti alandamised peavad olema sisulised ning põhjendatud. Punkte ei saa maha võtta lihtsalt kellegi subjektiivse arvamuse põhjal, et toit ei meeldinud. Erinevad komisjoniliikmed (sh ka õpilased) on erineva taustaga, kuid esindavad õpilaste huve so hindavad koolitoidu sobivust õpilastele. Toit peab olema õpilastele sobilikult valmistatud (lõhn, maitse, tekstuur, välimus), mistõttu tuleb hinnata konkreetselt neid kriteeriume.“ 28 Ka selgitus, et „punkte ei saa vähendada korduvalt ühe ja sama põhjenduse eest“ peaks sisalduma hankedokumentides hanketingimusena (Hankija vastuse p 3.1.10.). 29 Vaidlustaja selgitab, et on varasemalt osalenud kahel Hankija korraldatud toitlustushankel, mille käigus on rakendatud degusteerimist hindamismeetodina (Hankija vastuse p 3.1.11.). Sellest asjaolust ei saa tuletada Hankija RHAD sätete õiguspärasust või välistada Vaidlustaja subjektiivsete õiguste rikkumist käesolevas hankes. 3.3.2. Toidu tekstuuri hindamine 30 Vaidlustaja ei nõustu Hankija väitega, et kuna eri toitude tekstuurilised omadused on oma olemuselt erinevad, siis ei ole võimalik ega otstarbekas kehtestada hanketingimustena ammendavat ja universaalset kirjeldust sellest, milline tekstuur igal konkreetsel juhul maksimumpunkte väärib (Hankija vastuse p 3.2.3.). Ka ei nõustu Vaidlustaja Hankija väitega, et degusteerimise korralduse detailsus ei suurendaks hindamise objektiivsust, vaid piiraks põhjendamatult Hankija kaalutlusruumi ning võiks viia olukorrani, kus hinnatakse üksnes kirjeldusele vastavust, mitte toidu tegelikku kvaliteeti (Hankija samas). 31 Vaidlustaja osundab, et Hankija pole toidu hindamisele kuuluvat „tegelikku kvaliteeti“ kusagil määratlenud. Samas on toidu kvaliteedi hindamise eelne kirjeldamine ka lk 7 / 16  subjektiivselt hinnatavates kategooriates siiski võimalik ning toitlustuse alases majandus- ning ka teadusvaldkonnas toidu kvaliteedi hindamisel hea tava (Vaidlustaja soovib siinkohal tugineda eksperdi arvamusele). Samuti pole Vaidlustaja kusagil määratlenud, missuguste konkreetsete toidu puuduste eest ja kui palju võib või tuleb hindajatel punkte alandada. Kui hinnatava toidu kvaliteet on eelnevalt määratlemata ning samuti on määratlemata puudused, mille eest punkte alandatakse, siis ei hinnata tegelikkuses mitte toidu „tegelikku kvaliteeti“, vaid midagi, millest on igal hindajal oma arusaam ehk teisisõnu hindamine on täiesti suvaline, läbipaistmatu ja kontrollimatu. Vaidlustaja soovib siinkohal tugineda eksperdi arvamusele. 32 Hindamise läbipaistvust ja kontrollitavust ei taga üksnes degusteerimine „mitmeliikmelise“ komisjoni poolt, mille koosseisus on erinevate elualade esindajad, kuid kellel puudub valdavas enamuses toidu sensoorse analüütika alane koolitus ja kogemus (Hankija vastuse p 3.2.4.). 33 Vaidlustaja nõustub, et igal toidul on erinev tekstuur, mis väärib erinevat hinnangut. Kuid samas on võimalik erinevate toitude kategoriseerimine üldiste kriteeriumite (nt koostis, valmistuslaad ja / või tegumood) alusel ning kehtestada kvaliteedikriteeriumid vastavatele kategooriatele. Vaidlustaja nõustub, et selliste kvaliteedinõuete koostamine nõuab Hankijalt täiendavaid ressursse ja suurendab halduskoormust, kuid teisiti ei ole paraku võimalik tagada toidu kvaliteedi (!) hindamise tulemusi, mis oleksid usaldusväärsed ja võrreldavad ning tagaksid seeläbi hindamise läbipaistvuse, kontrollitavuse ning pakkujate võrdse kohtlemise. Vaidlustaja soovib siinkohal tugineda eksperdi arvamusele. 34 Kvaliteedinõudeid on võimalik jätta kirjeldamata nn tarbijaküsitlust (nn tarbijate meeldivuse test4) kasutades, kuid selline meetod eeldab usaldusväärse ja võrreldava tulemuse saavutamiseks hindajate arvu, mis oleks vähemalt 100 inimest. Sellisel küsitluse puhul ei ole aga tegemist enam toidu „tegeliku kvaliteedi“ hindamisega, vaid mingi valimi inimeste statistiliselt keskmise „arvamusega“. Vaidlustaja soovib siinkohal tugineda eksperdi arvamusele. 3.3.3. Toidu menüüle vastavuse hindamine 35 Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija vastuses sisalduvad menüü vastavuse hindamist puudutavad selgitused peaksid sisalduma hanketingimustena hankedokumentides (Hankija vastuse p-d 3.3.5.-3.3.7.), sh et maksimumpunktid on pakkujal võimalik saada juhul, kui nimetatud komponendid (so põhitoit, lisandid, leiva/sepiku valik ja joogid) vastavad pakkumuses esitatule, et kui mõni komponent ei vasta pakkumuses esitatud menüüle, on komisjoniliikmetel õigus vastavas osas punkte vähendada ning et ühe ja sama puuduse (mittevastavuse) eest ei ole komisjoniliikmel õigust vähendada rohkem kui üks punkt (argument RHS § 46 lg 3). 36 Vaidlustaja osundab, et jätkuvalt on ebaselge, kui mitu punkti on ühe või teise menüü puuduse eest on igal hindajal õigus või kohustus punkte vähendada. Selline ebaselgus ei võimalda usaldusväärset ja võrreldavat toidu kvaliteedi hindamist. Vaidlustaja soovib siinkohal tugineda eksperdi arvamusele. 3.3.4. Toidu välimuse hindamine 37 Vaidlusaja ei nõustu Hankija väitega, et hanketingimustes pole võimalik objektiivselt ette kirjeldada toidu välimusele esitatavaid kvaliteedinõudeid (Hankija vastuse p 3.4.3.). Vaidlustaja nõustub, et igal toidul on erinev välimus, kuid see ei tähenda, et ei ole võimalik sätestada mingite üldiste kriteeriumite alusel kategoriseeritud toitude 4 https://www.evs.ee/et/evs-en-iso-11136-2017-a1-2020 lk 8 / 16  välimuse kvaliteedinõudeid. Vaidlustaja soovib siinkohal tugineda eksperdi arvamusele. 38 Vaidlustaja nõustub, et toidu välimusele kvaliteedinõuete koostamine nõuab Hankijalt täiendavaid ressursse ja suurendab halduskoormust, mistõttu võib tekkida sellisel viisil degusteerimise korraldamise otstarbekuse küsimus. Ilma eelnevalt kvaliteedinõudeid määratlemata pole paraku aga võimalik toidu kvaliteeti kui sellist usaldusäärselt ja võrreldavalt hinnata, sest puudub ühtne „mõõdik“. Ilma kvaliteedinõudeid koostamata on mõeldav nn tarbijaküsitluse vormis hindamine (nn tarbijate meeldivuse test5), mille puhul peab aga usaldusväärse ja võrreldava tulemuse saavutamiseks hindajate arv olema vähemalt 100 inimest. Sellisel juhul ei hinnata toidu kvaliteeti teaduslikus mõttes või toitlustus-valdkonnas levinud tähenduses, vaid mingi valimi inimeste statistiliselt keskmist „arvamust“. Vaidlustaja soovib siinkohal tugineda eksperdi arvamusele. 3.3.5. Mitme toidukorra degusteerimine 39 Vaidlustaja leiab, et Hankija vastuses sisalduvad mitme toidukorra degusteerimise korraldust puudutavad täiendavad selgitused (Hankija vastuse p 4.3.) peaksid sisalduma hanketingimustena hankedokumentides (argument RHS § 46 lg 3). Eelkõige puudutab see selgitust, et kui Hankija otsustab degusteerida ühte toidukorda, tehakse seda kõigi pakkujate puhul ning kui kahte, siis samuti kõigi pakkujate puhul. 40 Seoses mitme toidukorra degusteerimisega on ebaselge, kas igas hanke osas korraldatakse igale pakkujale eraldi degusteerimine. Ehk teisisõnu, kas pakkujal, kes esitab pakkumuse kahes hanke osas, tuleb läbida üks või kaks degusteerimist? 3.3.6. Degusteeritav toit 41 Vaidlustaja jääb oma vaidlustuses esitatud seisukoha juurde, et erinevate toitude „kvaliteedi“ hindamine ilma eelnevalt selgeid kvaliteedinõudeid ja punktide mahaarvamiseks õigustavaid/kohustavaid puudusi määratlemata toob endaga paratamatult kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Kuigi Hankija räägib oma vastuses läbivalt soovist hinnata degusteerimisega pakkujate menüüde/toitude kvaliteeti, siis praeguses sõnastuses hanketingimused seda väidet sisuliselt ei toeta. Pigem osundab degusteerimise praegune korraldus sellele, et Hankija üritab välja selgitada hindajate keskmist subjektiivset „arvamust“ toidu meeldivuse osas, kuid nagu korduvalt juba selgitatud, siis selline nn tarbijaküsitluse meetod eeldab statistiliselt usaldusväärse ja võrreldava tulemuse saavutamiseks vähemalt sadat hindajat. Vaidlustaja soovib siinkohal tugineda eksperdi arvamusele. 42 Vaidlustaja ei nõustu väitega, et on paratamatu, et hinnatavad toidud üksteisest mõneti erinevad (Hankija vastuse p 5.4.). See on tingitud Hankija poolsest hanke korraldusest, mille kohaselt peavad koolilõuna menüüd koostama pakkujad. Täiesti mõeldav oleks ka hanke korraldus, mille puhul määrab Hankija omalt poolt ette koolilõuna menüü, mida ta soovib, et toitlustajad koolidele valmistaks. 43 Praeguse hankekorralduse puhul tuleb Hankijal aga arvestada paratamatusega, et kui degusteeritakse erinevaid toite, siis on äärmiselt keeruline tagada nende toitude kvaliteedi hindamise võrreldavus ning seeläbi pakkujate võrdne kohtlemine. Vaidlustaja spekuleerib siinkohal, et nn tarbijaküsitluse meetodil hindajate statistiliselt keskmise „arvamuse“ (toitude subjektiivse meeldivuse osas) väljaselgitamine võiks usaldusväärselt ja võrreldavalt olla mõeldav juhul, kui hindamisse on kaasatud vähemalt 100+ hindajat. Vaidlustaja soovib siinkohal tugineda eksperdi arvamusele. 5 Samas. lk 9 / 16 44 Vaidlustaja ei nõustu Hankija väitega, et pakkujate ebavõrdset kohtlemist ei toimu, kuna pakkujate toidule ei anta hindepunkte võrrelduna teiste pakkujate toiduga, vaid eraldiseisvalt (Hankija vastuse p 5.6.). Vaidlustaja hinnangul on võrdlemine erinevate pakkujate toitude vahel paratamatu tingituna asjaolust, et edukas pakkuja selgitatakse välja just hindamistulemuste põhjal hindepunkte võrreldes. Vaidlustaja ei nõustu ka Hankija osundatud VAKO seisukohaga, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei riku asjaolu, et erinevate pakkujate puhul hinnatakse erinevaid toite (Hankija vastuse p-d 5.6. ja 5.7.; VAKO 10-20/214930, p-d 9.1—9.4 ning 26-23/253943), sest osundatud menetlustes ei olnud kaastatud valdkonna eksperti, mistõttu tegi VAKO oma vastavad lahendid ebapiisavalt informeerituna. 45 Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija vastuses degusteeritavate toitude valikut puudutava selgitused peaks sisalduma hanketingimustena hankedokumentides (RHS § 46 lg 3). Eelkõige puudutab see Hankija selgitust, et ta valib hinnatava toidu pakkujate menüüdest selliselt, et hinnatavad toidud oleksid vähemalt samalaadsed. Paraku ei taga ka 46 Vaidlustaja osundab täiendavalt asjaolule, et Hankija soovib degusteerimise hindamiskategoorias anda hinnangu kogu pakkumusele, sh kahe nädala menüüle (= 10 toidupäeva) vaid ühe päeva koolilõuna toidu degusteerimise teel. Vaidlustaja leiab, et kahe nädala menüüst vaid ühe toidukorra hindamine ei ole representatiivne kogu kahe nädala menüü osas ning on seetõttu ebaproportsionaalne (vastuolu RHS § 3 p 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega). Selgitamaks usaldusväärselt ja võrreldavalt välja kogu menüü „kvaliteeti“ või „meeldivust“, tuleks hinnata menüü kõigi päevade toite. Vaidlustaja soovib siinkohal tugineda eksperdi arvamusele. 3.3.7. Degusteerimise ja hindamise korraldus, sh asukoht 47 Vaidlustaja ei nõustu Hankija vastuse p 6 esitatud väidete ja seisukohtadega ning jääb oma vaidlustuses esitatud seisukoha juurde, et degusteerimise korraldus, mille puhul on toidu hindajatele pakkuja isik teada ning mille puhul toimub hindamine erinevates ruumilistes tingimustes, ei taga usaldusväärset ja võrreldavat hindamistulemust ning seeläbi pakkujate võrdset kohtlemist, hindamise läbipaistvust ega kontrollitavust. Vaidlustaja soovib siinkohal tugineda eksperdi arvamusele. 48 Toidu sensoorse hindamise tulemust mõjutavad oluliselt hindajate eelarvamused, sh toitlustaja isiku ning mingite toitude meeldivuse osas, ning ka hindamise kestel toimivad nn välised mõjurid (ruumide väljanägemine, valgus, helid, lõhnad jms). Sel põhjusel ongi soovitav hinnata sama toitu ja korraldada hindamine võimalikult sarnastes tingimustes ning selliselt, et toidu valmistaja ei ole hindajatele eelnevalt teada. Vaidlustaja ei nõustu Hankija osundatud VAKO seisukohaga, et komisjoniliikmete hindamise eelne teadmine pakkuja isikust ei mõjuta hindamise tulemust (Hankija vastuse p 6.7.; VAKO 26-23/253943). Vaidlustaja hinnangul langetas VAKO osundatud otsuse ebapiisavalt informeerituna. Vaidlustaja soovib siinkohal tugineda eksperdi arvamusele. 3.3.8. Toitu hindav komisjon 49 Vaidlustaja nõustub, et Hankija hindamiskomisjonil peab olema vabadus oma tööd korraldada (Hankija vastuse p 7.3.). Samas ei saa see vabadus olla piiritu (piiriks on vähemalt RHS § 3 sätestatud põhimõtted). Hankekomisjoni liikmete arvu määratlemine ja koosseisu moodustamise põhimõtted ei ole käsitletavad hindamiskomisjoni poolse „oma töö korraldamisena“, vaid hanke tingimustena. Hanke tingimused omakorda peavad olema piisavad tagamaks RHS § 3 sätestatud põhimõtete järgimise. 50 Hankekomisjoni liikmete toidu sensoorse analüüsi alane koolitatus ja kogemus mõjutavad otseselt nõudeid degusteerimise korraldusele. Nt on vastavalt koolitamata lk 10 / 16  ja kogemuseta hindajate puhul sisuliselt välistatud toidu „tegeliku kvaliteedi“ hindamine (seda eriti olukorras, kus puuduvad mistahes hankija poolt ette antud toidu kvaliteedi standardid), mistõttu peaks usaldusväärse ja võrreldava hindamistulemuse saavutamiseks nn tarbija meeldivuse testi vahendusel kuuluma hindamiskomisjoni vähemalt 100 liiget. Vaidlustaja soovib siinkohal tugineda eksperdi arvamusele. 51 Hankija selgitused hindamiskomisjoni moodustamise põhimõtete kohta peaksid Vaidlustaja hinnangul sisalduma hanketingimustena hankedokumentides (RHS § 46 lg 3). Vaidlustaja peab siinkohal silmas nt selgitust, et kõiki vastavas hanke osas degusteerimisele kuuluvaid toite hindab üks ja seesama komisjon (Hankija vastuse p 7.4.). 52 Hankija selgitustest saab järeldada, et valdaval enamusel hankekomisjoni liikmetest puudub toidu sensoorse analüüsi alane koolitus ja kogemus (Hankija vastuse p 7.5.). Ehk teisisõnu on hankekomisjoni liikmed toidu sensoorse analüüsi vaatest võrreldavad nn tavatarbijatega. Vaidlustaja selgitab, et iga toidutehnoloog või toitlustamist õpetav õppejõud ei ole automaatselt toidu sensoorse analüüsi ekspert, kellel on ka vastav praktiline kogemus. Sama kehtib riigihanke korraldamise eest vastutav isiku osas, kes omab VOCO pagarkondiitri IV kategooria tunnistust. Vaidlustaja soovib tugineda siinkohal eksperdi arvamusele. 3.4. RHAD „Hankedokument“ p 12.1. - läbirääkimised 53 Vaidlustaja osundab oma ülal punktis 3.2 (änr-d 12 - 14) esitatud seisukohtadele ning ei hakka neid siinkohal kordama. Kokkuvõttes Vaidlustaja ei nõustu Hankija vastuse p 8 esitatud seisukohtade ja väidetega. 54 Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte vaatest peab Vaidlustaja eriti probleemseks Hankija seisukohta, et läbirääkimiste käigus võib Hankija anda pakkujatele võimaluse täpsustada ja vajadusel täiendada oma pakkumust üksnes juhul, kui esinevad RHAD „Hankedokument“ p 7.2. sätestatud alused, st et pakkumusel on 1-10 mittevastavust RHAD sätestatud nõuete osas (Hankija vastuse p 8.10.). Vaidlustaja leiab, et just pakkumuse mittevastavuse korral ei tohiks Hankija võrdse kohtlemise tagamiseks pidada mingeid läbirääkimisi selleks, et vastav pakkuja saaks oma pakkumust (lisaks puuduste kõrvaldamisele) ka veel kuidagi täiendada. RHAD „Hankedokument“ p 7.2. sätestatud võimalus pakkumuse vastavusnõuete rikkumiste kõrvaldamiseks ei tähenda, et Hankija peaks pidama veel mingeid täiendavaid läbirääkimisi. 55 Mis puudutab Hankija soovi olla paindlik hankelepinguga toitlustaja kasutusse antavate ruumide inventari ja sisustuse osas (Hankija vastuse p 8.13.), siis selleks ei ole kuidagi vajalik läbirääkimiste pidamine, vaid võimalik on sätestada hankelepingu projekt kohe selliselt, et edukale pakkujale üleantava inventari ja sisustuse lõplik loetelu fikseeritakse alles hankelepingu sõlmimisel. 3.5. RHAD „Vastavustingimused“ kõigi hanke osade alajaotus „Pakkumus ehk kahe nädala menüü“ 56 Vaidlustaja ei nõustu Hankija seisukohaga, nagu ei oleks nn näidismenüü esitamise nõue suunatud pakkujate võimekuse hindamisele (Hankija vastuse p 9.3.). Oma vastuse eelnevates punktides on Hankija läbivalt selgitanud, et soovib pakkujate esitatud näidismenüüst valitud toidu degusteerimise teel hinnata pakutava toidu / menüü kvaliteeti (vt nt Hankija vastuse p-d 3.1.2., 3.2.3., 5.2., 5.3., 5.5.). RHAD „Hankedokument“ p 8.1.1. on lisaks sõnaselgelt kirjas, et hinnatakse pakutava toidu vastavust menüüle ehk teisisõnu pakkuja võimekust valmistada toitu vastavalt menüüle. lk 11 / 16 57 Vaidlustaja ei nõustu Hankija väitega, et hangitava teenuse sisuks ei ole (ka) menüü koostamine (Hankija vastuse p 9.9.). Hankelepingute projektides sisaldub eraldi kohustusena kogu lepingu kestel jooksvalt vähemalt kahe nädalase koolilõuna menüü koostamise kohustus (vt nt RHAD Lisa 3 „Tartu Kristjan jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt“ p-d 5.1.6.-5.1.8.). 58 Hinnang küsimusele, kas iga väiksemagi sisulise puuduse korral kuulub pakkumus tagastamisele RHS § 114 lg 2 alusel sõltub RHAD „Hankedokument“ p 7.2. lõplikust sõnastusest (Hankija vastuse p 9.10.). Vaidlustaja lähtus oma väites eeldusest, et praegusel kujul ei ole RHAD „Hankedokument“ p 7.2. sõnastus õiguspärane ning kuulub kehtetuks tunnistamisele, kuna võimaldab pakkumuste puuduste korral läbirääkimiste pidamist ja seeläbi pakkujate ebavõrdset kohtlemist. 59 Seoses Hankija viitega VAKO otsusele asjas nr 26-23/253943 (Hankija vastuse p 9.11.) selgitab Vaidlustaja, et RHS § 101 lg 1 ei võimalda teenuse osutamise hankelepingu puhul üldse nn proovitöö nõudmist pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse kontrollimiseks. VAKO on õigesti osundanud, et RHS § 101 lg 1 p 11 võimaldab hankelepingu esemeks olevate asjade näidiseid nõuda üksnes asjade hankimisele suunatud lepingu puhul. Siinkohal peab Vaidlustaja vajalikuks aga täiendavalt osundada, et ka toit on asjaõiguslikus mõttes asi ja toitlustamise leping kohustab toitlustajat valmistama ja hankija poolt osundatud isikutele (õpilased ja õpetajad) üle andma lepingutingimustele ning hankedokumentidele vastavad asjad, so toidud ja joogid. 3.6. RHAD Lisad 3 – 7, hankelepingute projektid, p 4.1. – koolilõuna maksumus 60 Hoolimata Hankija mahukast selgitusest (Hankija vastuse p 10) jääb Vaidlustaja oma vaidlustuses esitatud seisukohtade ja väidete juurde – Hankija ei ole suutnud ei hankedokumentides ega ka oma vastuses vaidlustusele kusagil selgelt välja öelda, missugune on Hankija poolt hangitava teenuse eest tasumisele kuulub teenuse hind?! Samuti ei ole hankelepingus kusagil sätestatud üheselt mõistetavat Hankija kohustust toitlustajale seda teenuse hinda tasuda. 61 Hankija vastuse p 13.4. saab järeldada, et teenuse hinnaks on parasjagu kehtiv „koolilõuna maksumus“, mis sisaldab ka „lapsevanema osalust“. Samuti saab samas punktis esitatud selgitusest järeldada, et Hankija näeb endal kohustust tasuda toitlustajale teenuse hind toitlustamiskuule järgneva kalendrikuu 20-ndaks kuupäevaks tervikuna, so sõltumata sellest, kas lapsevanem on selleks kuupäevaks oma osaluse Hankijale tasunud või mitte. RHS § 46 lg 3 tulenevalt peavad osundatud selgitused sisalduma vastavalt ka hankelepingute projektides, st Hankija vastuses toodud selgitustest üksinda RHAD läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtete järgimise tagamiseks ei piisa. 3.7. RHAD Lisad 3 – 7, hankelepingute projektid, p 4.1. – koolilõuna maksumuse muutmine / indekseerimine 62 Vaidlustaja jääb oma vaidlustuses koolilõuna ja XL-portsjoni maksumuse muutmist ja indekseerimist puudutavate väidete ja seisukohtade juurde. Vaidlustaja ei nõustu Hankija seisukohaga, nagu tuleneks Hankija õigus hankelepingus kokkulepitavat koolilõuna maksumust (teenuse hinda?) muuta tulenevalt KOKS § 22 lg 1 p 5 ja PGS § 42 lg 5 (Hankija vastuse p 11.2.). 63 KOKS § 22 lg 1 p 5 sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuse toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamiseks. Hankelepinguga kokkulepitav teenuse hind ei kujuta endast toetuse andmist. Kuigi lk 12 / 16  Tartu Linnavalitsuse hangitav toitlustusteenus on kvalifitseeritav linna eelarvest finantseeritavaks teenuseks ja hankelepingu tingimused ehk ka vastava teenuse osutamise korrana, siis ei tähenda see, et kõnealune säte annaks Hankijale seadusest tuleneva õiguse kord sõlmitud hankelepingut ühepoolselt muuta. 64 PGS § 42 lg 5 käsitleb riigi poolt kohalikule omavalitsusele eraldatava „koolilõuna toetuse“ kasutamise tingimuste ja korra kehtestamist valla- või linnavolikogu poolt. Hankelepingu alusel toitlustajale tasutav teenuse hind ei ole osundatud „koolilõuna toetus“. Ja isegi kui oleks, siis ei tulene osundatud sättest, et Hankijal peaks olema seadusest tulenev õigus kord sõlmitud hankelepingut ühepoolselt muuta. 65 Vaidlustaja ei nõustu Hankija väitega, et hankelepingute projektide p 4.1. ei anna Hankijale õigust koolilõuna maksumust ja XL-portsjoni maksumust omal äranägemisel ühepoolselt ka alandada (Hankija vastuse p 11.3.). Osundatud hankelepingute sättest ei tulene üheselt, et koolilõuna ja XL-portsjoni maksumuse muutmine toimub üksnes indekseerimise teel. 66 Vaidlustaja ei nõustu Hankija väitega, et hankelepinguga kokkulepitava (koolilõuna pakkumise) teenuse hinna kehtestamine ja selle (ühepoolne) muutmine (sh kord sõlmitud hankelepingu osas), on kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslik ülesanne (Hankija vastuse p 11.4.). Siin on tegemist põhimõttelise vääritimõistmisega! Ühestki seadusest ei tulene kohalikule omavalitsusele kohustust määrata kindlaks hangitava toitlustusteenuse hind. Hankija on oma hangetes määranud „koolilõuna maksumuse“ kindlaks täiesti omal vabal (poliitilisel) tahtel. Tegelikult oleks igati RHS § 85 sätestatud majandusliku soodsuse printsiibiga kooskõlas, kui Hankija võimaldaks pakkujatel konkureerida eelkõige ka teenuse hinna osas. Eestis on arvukalt kohalikke omavalitsuse, kes seda teevad ning Vaidlustaja soovitab ka Hankijal seda tõsiselt kaaluda. 67 Vaidlustaja osundab, et Hankija täiendavad indekseerimist puudutava täiendavad selgitused peaksid sisalduma vastavalt hankelepingus (RHS § 46 lg 3). See puudutab eelkõige Hankija vastuse p-des 11.7. , 11.9. ja 11.14. sisalduvaid selgitusi. 68 Asjaolust, et hankelepingute projektide p 4.1. kohaselt toimub koolilõuna maksumuse indekseerimine igal aastal ei võimalda loogilist järeldust, et indekseerimine toimub vaid kord aastas. Igal aastal võib koolilõuna maksumust indekseerida ka nt kord kuus või kord kvartalis. 69 Hoolimata Hankija vastuse p11.14. selgitustest jääb Vaidlustaja oma XL-portsjoni hinna muutmist puudutavate väidete ja seisukohtade juurde. Jätkuvalt on mh ebaselge, kas toitlustajal on kohustus pakkuda XL-portsjoneid 3.8. RHAD Lisad 3 – 7, hankelepingute projektid, p 4.1. – hommikupudru hind 70 Hankija vastuse p 12 sisalduvad selgitused ei tee paraku hommikupudru hinna ja pakkumisega seonduvat olukorda märkimisväärselt selgemaks. Hankija vastuse p 12.2. sisalduv selgitus on ilmses vastuolus hankelepingute projektide p 4.1. sõnastusega (vastuolu RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega). 71 Kui hommikupudru hinna kehtestamise õigus on tõepoolest ühepoolselt Hankijal, siis on ka siin tegemist RHS § 3 p 2 sätestatud asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtete rikkumisega. Lisaks on tegemist ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 p-de 14 ja 15 tähenduses (koosmõjus VÕS § 44) – Hankijale antav teenuse hinna ühepoolse muutmise sisuliselt piiramatu õigus kahjustab toitlustajat ebamõistlikult. Igal juhul tuleks Hankijal vastavalt hankelepingute projektide p 4.1. sõnastust muuta (tulenevalt RHS § 46 lg 3). lk 13 / 16  3.9. RHAD Lisad 3 – 7, hankelepingute projektid, p 4.2. – lapsevanema omaosaluse maksetingimus ning „kogu summa“ 72 Vaidlustaja jääb oma vaidlustuses esitatud vastavate väidete ja seisukohtade juurde. Lapsevanema omaosaluse maksetingimuste ja -korralduse reguleerimine hankelepingus on täiesti üleliigne ja ebavajalik – lapsevanem ei ole hankelepingu pooleks ning Hankija selgitustest ilmneb, et lapsevanema omaosaluse Hankijale sooritatavast maksest ei sõltu Hankija kohustus tasuda toitlustajale hangitud teenuse hind. 73 Hankija vastuse p 13.4. sisalduvad selgitused peavad sisalduma hankelepingute projektide vastavates sätetes (tulenevalt RHS § 46 lg 3). 3.10. RHAD Lisad 3 – 7, hankelepingute projektid, p 4.3. – õpilase puudumisest teavitamine 74 Vaidlustaja jääb oma vaidlustuses esitatud vastavate seisukohtade ja väidete juurde. Toitlustaja õigused teenuse hinnale sõltuvad õpilase puudumise ja toidukorra väljastamise fikseerimisest, mistõttu peavad ka vastavad reeglid olema selged hankelepingu tasandil. Toitlustaja vaatest ole piisav, et Hankija osundab hankelepingus ebamääraselt ARNO e-keskkonna kasutamisele ning Hankija vastuses selles keskkonnas lapsevanemale kättesaadavale juhendile (Hankija vastuse p 14.4.). 3.11. RHAD Lisad 3 – 7, hankelepingute projektid, p 4.3. – õpilasele toidu väljastamise registreerimata jätmine 75 Vaidlustaja jääb oma vaidlustuses esitatud vastavate väidete ja seisukohtade juurde. 76 Vaidlustaja ei suutnud Hankelepingute projektidest leida sätet, mille kohaselt on Hankija kohustatud tasuma toilustajale „tellitud“ toidu eest ning toidukorra väljastamise registreerimine või mitteregistreerimine ei oma sealjuures tähtsust (Hankija vastuse p-d 15.3. ja 15.4.). Hankija vastuse p-des 15.3. ja 15.4. sisalduvad selgitused peavad kajastuma selgelt hankelepingute projektide vastavates sätetes (tulenevalt RHS § 46 lg 3). 77 Kui toidukorra väljastamine ei oma mingit mõju toitlustaja ja Hankija õigustele ja kohustustele, siis on lapsevanema omaosaluse arvestamise reeglid hankelepingus täiesti üleliigsed, segadust tekitavad, asjakohatud ning põhjendamata. 3.12. RHAD Lisad 3 – 7, hankelepingute projektid, p 4.3. – õpilasele toidu väljastamise registreerimata jätmine 78 Vaidlustaja jääb oma vaidlustuses esitatud vastavate väidete ja selgituste juurde. Hankelepingute projektide vastavates sätetes sisalduva ebaselguse kõrvaldamiseks tuleb Hankijal ühtlustada kasutatavad mõisted ning kasutada soovitavalt läbivalt vastavates kohtades mõistet „õpilaspilet“. 79 Hankija vastuses sisalduvad selgitused peavad tulenevalt RHS § 46 lg 3 sisalduma vastavates hankelepingute projektide sätetes (Hankija vastuse p 16.4.). 3.13. RHAD Lisad 3 – 7, hankelepingute projektid, p 4.3. – koolilõuna toetus 80 Vaidlustaja jääb oma vaidlustuses esitatud vastavate väidete ja seisukohtade juurde. 81 Hankija selgitustest nähtuvalt (Hankija vastuse p 17) on koolilõuna toetust puudutavad hankelepingu projektide sätted täiesti üleliigsed ning asjatult segatust tekitavad, seetõttu asjakohatud ja põhjendamatud. Kui koolilõuna toetus puudutab üksnes lk 14 / 16  Hankijale riigi poolt makstud toetuse kasutamise tingimusi, siis ei puuduta see toitlustaja ja Hankija vahelist õigussuhet. Hankelepingus on piisav sätestada üksnes teenuse hinna tasumise kohustus ja tingimused. Millistest vahenditest Hankija teenuse hinna tasumist rahastab, on Hankija nö siseasi, mis ei puutu toitlustajasse. 82 Koolilõuna hinna tasumise kohustus ei tulene kindlasti mitte Hankija viidatud PGS § 42, Maaeluministri 07.07.2022 määrusest nr 38 või Tartu Linnavalitsuse korraldusest, millega on kehtestatud koolilõuna maksumused (Hankija vastuse p 17.8.). 3.14. RHAD Lisad 3 – 7, hankelepingute projektid, p 5.1.8. – koolilõuna menüü kooskõlastamine 83 Vaidlustaja jääb oma vaidlustuses esitatud vastavate väidete ja seisukohtade juurde. Hankija vastuses osundatud õigusaktidest ei tulene Hankija õigust või kohustust sätestada endale hankelepingutes toitlustaja koostatud menüüde kooskõlastamise õigus (Hankija vastuse p 18.3.). 84 Kui Hankija soovib ise määrata, missuguseid toite toitlustaja peab vastavates koolides valmistama, siis tuleks see vastavalt siis ka hanketingimustesse ja hankedokumentidesse, sh hankelepingute projektidesse kirja panna. Praegu nõuab Hankija hankedokumentides muidu siiski läbivalt, et koolitoidu menüüd koostaks toitlustaja. Olukorras, kus hankedokumentides, sh hankelepingute projektides puudub regulatsioon selle kohta, kuidas lahendada võimalik lepingupoolte konflikt menüü kooskõlastamisel, on kõnealused hankelepingute projektide sätted ebaproportsionaalsed, asjakohatud ja põhjendamatud. Lisaks on tegemist ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 p-de 14 ja 15 tähenduses (koosmõjus VÕS § 44). 85 Tagamaks Hankija põhjendatud huvi kontrollida menüü vastavust lepingule, tehnilisele kirjeldusele ning õigusaktides sätestatud nõuetele (Hankija vastuse p 18.4.) on täiesti piisav sätestada toitlustajale kohustus esitada Hankijale igakordselt uue menüü projekt vähemalt kaks nädalat enne selle kehtivuse algust ette. Kaks nädalat on piisav aeg selleks, et teha Hankija poolt vajadusel ettepanekuid menüü projekti muutmiseks. Samas saab toitlustajalt nõuda vaid selliste Hankija menüü muutmise ettepanekute järgimist, mis on mõistlikult teostatavad, kooskõlas hankelepingu, tehnilise kirjelduse ning kehtivate õigusaktidega ja mis ei suurenda toitlustaja jaoks teenuse osutamise kulusid. 3.15. RHAD Lisad 3 – 7, hankelepingute projektid, p 5.1.10. – koolipuhveti pidamine 86 Vaidlustaja jääb oma vaidlustuses esitatud vastavate vastuväidete ja seisukohtade juurde. Arvestades, et Hankija on iga kooli jaoks koostanud eraldi hankelepingu projekti, siis ei ole Hankijal keeruline kohe iga kooli puhul selgelt sätestada, kas toitlustajal on vastavas koolis puhveti pidamise kohustus või mitte. Puhveti pidamise võimalus/kohustus mõjutab oluliselt toitlustaja kulusid ja tulusid, mistõttu on pakkujatele oluline ette teada, kas neil vastav võimalus ja kohustus vastavas koolis on või mitte. 3.16. RHAD Lisad 3 – 7, hankelepingute projektid, p 5.1.32 – Ruumide, Seadmete ja Sisustuse hooldus enne Lepingu lõppemist 87 Vaidlustaja jääb oma vaidlustuses esitatud vastavate väidete ja seisukohtade juurde. Vaidlustaja osundab, et hankelepingu erakorraline lõpetamine on lubatud ka ilma etteteatamiseta (vt hankelepingute projektide p 10.4.). lk 15 / 16  3.17. RHAD Lisad 3 – 7, hankelepingute projektid, p 5.1.37 – turvalisuse tagamine 88 Vaidlustaja jääb oma vaidlustuses esitatud vastavate väidete ja seisukohtade juurde. 89 Ohutuse ja turvalisuse tagamine on erinevad mõisted (Hankija vastuse p 21.2.). Üks asi on kohustus osutada toitlustamise teenust ohutult ja teine asi on tagada söögisaalis turvalisus ja kord. Viimane on Vaidlustaja hinnangul siiski kooli juhtkonna ja õpetajate ülesanne (PGS § 4 lg 2, § 7 lg 1, § 71 lg 1, § 44 lg-d 1-5 ja 7, § 58 lg 1). Vaidlustaja osundab, et toitlustajal puudub seadusest tulenev õigus rakendada koolis turvalisuse tagamiseks vastavaid tugi- ja mõjutusmeetmeid – vt PGS § 58 lg 1. 90 Turvateenuse osutamisele kehtivad pealegi oma kindlat nõuded ja reeglid – vt siinkohal turvategevuse seaduse § 9 ja § 11 lg 5. 3.18. RHAD Lisad 3 – 7, hankelepingute projektid, p 10.3. – hankija õigus hankelepingu erakorraliseks ülesütlemiseks kahekuulise etteteatamisega 91 Vaidlustaja jääb oma vaidlustuses esitatud väidete ja seisukohtade juurde. 3.19. RHAD Lisad 3 – 7, hankelepingute projektid, p-d 10.4.1., 10.4.3. ja 10.4.5. – hankija õigus hankelepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ilma etteteatamiseta 92 Vaidlustaja jääb oma vaidlustuses esitatud väidete ja seisukohtade juurde. 4. VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 93 Vaidlustaja palub mõista Hankijalt välja Vaidlustaja menetluskulud kokku summas 7195 eurot, mis koosnevad Vaidlustaja poolt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 2560 eurot ja Vaidlustaja lepingulise esindaja kuludest summas 4635 eurot (ilma käibemaksuta). Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud nähtuvad advokaadibüroo Concordia poolt Vaidlustajale 27.02.2026 väljastatud arvest nr 20260097 ning selle spetsifikatsioonist (käesoleva menetlusdokumendi lisa 1). 94 Vaidlustaja kinnitab, et kõik tema menetluskulude nimekirjast nähtuvad (s.h. lepingulise esindaja arvel kajastatud) kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega. 5. LISAD 1. Advokaadibüroo Concordia OÜ 27.02.2026 arve nr 20260097 Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Ott Saame, vandeadvokaat P. DUSSMANN EESTI osaühingu volitatud esindaja lk 16 / 16 P.Dussmann Eesti OÜ Arve nr. 20260097 Mäealuse tn 2/4 Kuupäev 27.02.2026 12618 Tallinn Tähtaeg 27.03.2026 KMKR: EE100311741 Projekt: Tartu LV hange nr 305127 (koolide toitlustamine) Nimetus Kogus Hind Summa Õigusabi tunnitasu alusel 25h 45m 180,00 4 635,00 Kokku maksustatav 24%: 4 635,00 Käibemaks 24%: 1 112,40 Tasuda EUR: 5 747,40 Saaja: Advokaadibüroo Concordia OÜ Konto nr: EE662200221018272984 Swedbank Selgitus: Arve nr. 20260097 Tähtaeg: 27.03.2026 Tasuda EUR: 5 747,40 Arve väljastas Mihkel Tasa  Lk. 2 / 2 Arve nr. 20260097 Spetsifikatsioon Kuupäev Kommentaarid Kogus Õigusabi tunnitasu alusel 25h 45m 16.02.2026 RHAD analüüs, kommunikatsioon kliendiga ja vaidlustuse 7h 30m koostamine 23.02.2026 esmane tutvumine hankija vastusega 1h 00m 26.02.2026 Vaidlustaja seisukohtade koostamine hankija 20.02. vastusele 8h 30m 27.02.2026 Vaidlustaja seisukohtade koostamine hankija 20.02. vastusele 2h 30m 27.02.2026 Vaidlustaja seisukohtade ja menetluskulude nimekirja 6h 15m koostamine