dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused

Sotsiaalministeerium · 5. veebruar 2019
Viit
14
Registreeritud
5. veebruar 2019
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2019
Vastutaja
Kertu Põial (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎14 05.02.2019 Ministri üldkäskkiri.bdoc1915 KB

Sisu (failidest)

KINNITATUD Sotsiaalkaitseministri … veebruar 2019. a käskkirjaga nr … Lisa 1 Vorm A TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa TAT abikõlblikkuse periood: 01.01.2019-31.12.2023 TAT nimi: Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused TAT elluviija: Sotsiaalministeerium Rea nr Kulukoht 2019 (EUR) 2020 (EUR) 2021 (EUR) Kokku 1 Toiduannetuste kogumine, Eesti-sisene transport ja jagamine sihtrühmale ning kaasnevatest meetmetest informeerimine 149667 149667 149666 449000 Abifond (85%) 127217 127217 127216 381650 Riiklik kaasfinantseering (15%) 22450 22450 22450 67350 2 Kokku 149667 149667 149666 449000 KINNITATUD Sotsiaalkaitseministri … veebruar 2019. a käskkirjaga nr … Lisa 2 Vorm A Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise seirearuanne Kuupäev: Aruande liik vahearuanne lõpparuanne 1. TAT nimetus 2. TAT tunnusnumber 3. Toetuse saaja nimi 4. Partnerite nimi/nimed 5. TAT abikõlblikkuse periood 6. Aruandeperiood (kumulatiivselt) 7. Ülevaade TAT projektide elluviimisest (kumulatiivselt) Projektid, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta Projektid, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta Projekti nr ja nimetus Projektitegevuse nr ja nimetus Periood (tegelik) Projektitegevuse Periood (kavandatud) planeeritud algus- ja lõppkuupäev (pp.kk.aa) Projektitegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. aruande põhjendus üle- saavutustase aasta ja või 8. Näitajate täitmine sihttase (kumulatiivselt) saavutustase alatäitmisel TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse 8.1. Toiduannetusi saanud isikute arv Jagatud toiduabi väljundnäitajad (aruande aasta 8.2. kohta) Ühik: tonn 1 Puu- ja köögivilja kogus Liha, munade, kala ja 2 mereandide kogus Jahu, leiva- ja saiatoodete, kartuli, riisi ja muude 3 tärkliserikaste toodete kogus 4 Suhkru kogus 5 Piimatoodete kogus 6 Rasvade ja õli kogus Valmistoidu ja muude (eelnevalt 7 loetlemata) toiduainete kogus Ühik: tonn 8 Ostetud toiduabi üldkogus (aruande aasta) Jagatud toiduabi üldkogus 9 (aruande aasta) Ühik: pakk Komplekteeritud toidupakkide 10 koguarv (aruande aasta) Jagatud toidupakkide koguarv 11 (aruande aasta) Jagatud toiduabi tulemusnäitajad (aruande aasta 8.3. kohta) Ühik: inimene 15 aasta vanuste või nooremate 1 laste arv 65 aasta vanuste või vanemate 2 inimeste arv 3 naiste arv sisserändajate, teise riigi taustaga osalejate, vähemuste (sealhulgas marginaliseerunud 4 kogukonnad, nt romad) arv 5 puudega inimeste arv 6 kodutute arv 9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele 10. TAT mõju läbivatele teemadele Kavandatud mõju (märkida Läbiv teema ristiga) Tegelik mõju (märkida ristiga) jah ei jah ei 10.1 Regionaalareng Selgitus: 10.2 Riigivalitsemine Selgitus: Võrdsed 10.3 võimalused sh võrdne 10.3.1 kohtlemine Selgitus: 11. Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele KINNITATUD Sotsiaalkaitseministri … veebruar 2019. a käskkirjaga nr … Lisa 2 Vorm B TAT eelarve seire TAT abikõlblikkuse periood: 01.01.2019-31.12.2023 TAT nimi: Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused TAT elluviija: Sotsiaalministeerium Kogu Rea nr. 2020 2021 periood Kulu 2019 (EUR) (EUR) EUR) (kumulatii vselt) Toiduannetuste kogumine, Eesti-sisene transport ja jagamine sihtrühmale ning kaasnevatest meetmetest 1 0 0 0 0 informeerimine Abifond (85%) 0 Riiklik kaasfinantseering (15%) 0 Sotsiaalkaitseministri käskkirjaga „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste seletuskiri I Sissejuhatus Sisukokkuvõte Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostanud Sotsiaalministeerium. Toetuse kasutamise eesmärk on annetatud toidu jagamisega vähendada enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust ning toetada nende toimetulekut. Enim puudust kannatavate inimeste abifondi vahendite kasutamiseks perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 223/20141 (edaspidi ELi määrus nr 223/2014) alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt 23. oktoobril 2014. a heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud rakenduskava „Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusele (edaspidi STS) ja selle alamaktidele2, võttes sealjuures arvesse ELi määruses nr 223/2014 esitatud nõuded. Vastavalt STS § 13 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine“ on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja sihtasutus INNOVE rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) enim puudust kannatavate inimeste abifondist (edaspidi abifond) rahastatavale meetmele 14.1 „Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks“. RA ülesandeide täidab Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Rakenduskavas on meetmest toetatavate tegevustena nimetatud:  toidu ostmine ja jagamine sihtrühmale;  toiduannetuste kogumine ja jagamine sihtrühmale. Vastavalt STS § 16 lõikele 1 võib RA rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks koostada TAT. Käskkirjaga kehtestatakse TAT „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused“. Toidu ostmisele ja jagamisele on planeeritud vähemalt 90% rakenduskava eelarvest ning toiduannetuste kogumisele ja jagamisele kuni 10%. Käesoleva TAT eelarve on 449 000 eurot, mis on 5% kogu abifondi eelarvest. TAT-s sõnastatakse tegevuste eesmärk, sihtrühm, oodatavad tulemusnäitajad, mõju läbivatele teemadele ja rakendamise tingimused, määratakse eelarve ning hinnataks riske. TAT ettevalmistamisel on konsulteeritud erinevate huvigruppide ja partneritega. TAT-s on toetuse saaja Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond, kulusid toetuse saajale ei teki. Tegevuste elluviimiseks leitakse hankega partnerorganisatsioon. TAT ettevalmistaja TAT ja seletuskirja on koostanud nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Kertu Põial (tel 6269187, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9333, [email protected]). 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 223/2014, 11. märts 2014, http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?qid=1396253397116&uri=CELEX:32014R0223 2 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 Märkused TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja V osas. II. TAT sisu ja võrdlev analüüs TAT koosneb seitsmest peatükist: 1. peatükk „TAT kirjeldus“; 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“; 3. peatükk „Näitajad“; 4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele”; 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorude ning valdkondlike arengukavadega”; 6. peatükk „Riskide hindamine“; 7. peatükk „TAT rakendamine“. Lisad: TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm A Seireandmete kogumise vormid – lisa 2 vorm A ja vorm B 1. peatükk „TAT kirjeldus“ TAT esimeses peatükis selgitatakse TAT-s kasutatud lühendeid ning TAT eesmärki ja tulemusi, põhjendatakse TAT vajalikkust ja tuuakse välja eelarve. Aastate kaupa on eelarve näidatud lisa 1 vormi A finantsplaanis. 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“ Teine peatükk kirjeldab TAT sihtrühma ja planeeritud tegevusi TAT tulemuste saavutamiseks. TAT sihtrühm on puudust kannatavad ja majanduslikus eriolukorras inimesed, kelle vajaduse abi järele on tuvastanud kohalik omavalitsus (edaspidi KOV). KOV-i töötajatel on parim võimalus oma piirkonna abivajajaid märgata, samuti pöördutakse majandusliku eriolukorra puhul eelkõige KOV-i poole, mistõttu on TAT sihtrühma määramine jäetud KOV-i ülesandeks. Et sihtrühma kuuluks tõesti vaid enim puudust kannatavad inimesed, on abi saamise kriteeriumiks inimesele KOV-i toetuse määramine – see tagab, et KOV on inimese olukorda hinnanud ja pakub just talle sobivaimat abi. Lähtuvalt ELi määruse nr 223/2014 artikli 4 punktist 1 kogub ja jagab toiduannetusi sihtrühmale partnerorganisatsioon (edaspidi PO), kelleks võib olla avaliku sektori asutus või mittetulundusühendus. Toetuse saaja korraldab PO leidmiseks hanke. PO ülesandeks on toiduannetuste kogumine ja jagamine sihtrühmale TAT-s kirjeldatud viisil. Jagatav toidupakk peab olema üle Eesti sarnase koostisega ja sisaldama erinevaid toiduaineid, täpsemad tingimused toidupakile kehtestatakse PO hankes. Toiduabi jagamisel tekkinud probleemide korral on toiduabile õigustatud isikutel võimalik pöörduda pretensioonidega toetuse saaja poole. 3. peatükk „Näitajad“ TAT näitajad aitavad mõõta eesmärkide saavutamist. Peatükis 3 on esitatud TAT väljundinäitaja ning näidatud on sihttasemed aastateks 2019, 2020 ja 2021. Näitajaks on toiduannetuste saajate arv. Sihttaseme arvutamisel on aluseks võetud 2017. aastal KOV-i eelarve vahenditest makstud toetusi saanud isikud, kes said toetust alammeetmetest „erakorralise olukorra toetus“ ja „toetus toimetuleku tagamiseks“ (kokku 11 4003). Nende alammeetmete sihtrühm vastab kõige paremini TAT sihtrühmale ja seetõttu on need valitud indikatiivseks hindamiseks, kui palju inimesi aastas 3 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR andmetel 3 vajab erakorraliste majanduslike raskuste tõttu KOV-i abi. KOV ei pea tegelikku TAT sihtrühma määrates piirduma vaid nendest alammeetmetest toetuse saajatega. KOV võib TAT sihtrühma arvata ka teistest alammeetmetest toetust saanud inimesed, kui KOV-i hinnangul on tegemist erakorralise olukorraga ja toiduabi on inimesele vajalik meede (nii nagu sihtrühma definitsioon TAT-s ette näeb). Seetõttu on TAT näitaja sihttasemed pigem oodatud minimaalsed tasemed, vajaduse ja võimaluse korral võib tegelik sihtrühm olla suurem. 4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“ Selles peatükis selgitatakse, millist mõju omavad TAT tegevused partnerlusleppes välja toodud läbivatele teemadele. Hinnatud on mõju järgmistele teemadele: - regionaalareng - keskkonnahoid ja kliima - infoühiskond - riigivalitsemine - võrdsed võimalused, sh sooline võrdsus 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorude ning valdkondlike arengukavadega” Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud teiste elluviidavate TAT-dega ja avatud taotlusvooruga, milline on nende vastastikune mõju ja mil määral on nad omavahel seotud. Samuti näidatakse, kuidas TAT tegevused suhestuvad valdkondlike arengukavadega. 6. peatükk „Riskide hindamine“ Peatükis on hinnatud TAT rakendamise peamisi riske ja nende maandamise meetmeid. 7. peatükk „TAT rakendamine“ Peatükk koosneb seitsmest alapeatükist: 7.1. Toetuse saaja kohustused 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.3 Riigiabi 7.4. Toetuse maksmine 7.5. TAT muutmine 7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.7. Finantskorrektsioonid 7.8. Vaiete menetleja 7.1. Toetuse saaja kohustused Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad TAT elluviijale kõik STS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning ELi määruses nr 223/2014 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb olulist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. TAT elluviija on kohustatud koguma TAT-s osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1255/2014, millega täiendatakse ELi määrust nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks, määrates kindlaks rakenduskava elluviimise aasta- ja lõpparuannete sisu, sealhulgas ühiste näitajate loetelu. Andmeid kogutakse TAT lisa 2 vormide A ja B alusel, mida tuleb esitada koos seirearuandega vähemalt üks kord aastas seisuga 31.12 iga järgmise aasta 28. veebruariks. RA nõudmisel on TAT elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. 4 Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, kus reguleeritakse dokumentide säilitamise kohustust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 140 lõikes 1 nimetatud võimalustega ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 532/2014 artiklist 3. Kui dokumentide säilitamistähtaeg lõpeb, kuuluvad kogutud või ülesannete täitmisel tekkinud andmed, sealhulgas isikuandmed, ja dokumendid hävitamisele, välja arvatud juhul, kui need tuleb üle anda Rahvusarhiivile. STS § 35 lõikes 2 sätestatud kord on sõnastatud toetuse saaja vaates. Kuna toetuse saaja jaoks loetakse kulu abikõlblikuks seaduse kohaselt vaid siis, kui RÜ on maksetaotluses nimetatud kulu abikõlblikuks lugenud ja toetuse välja maksnud (sh tasaarveldanud), hakkab säilitamisaja arvamine just RÜ poolt kulu või terve projekti kulude abikõlblikuks lugemisest. Projekti kõikide abikõlblike kulude dokumentide säilitamise nelja-aastane tähtaeg algab alates viimase kulu 30. juuni seisuga abikõlblikuks lugemise aasta 31. detsembrist. Seega, kui projekti viimane kulu loeti abikõlblikuks näiteks 4. oktoobril, algab säilitamistähtaeg järgmise aasta 31. detsembrist. STS § 35 lõike 4 kohaselt katkeb dokumentide säilitamistähtaeg vastavalt ühissätete määrusele vaide- ja kohtumenetluse ajaks või kui nii on nõudnud Euroopa Komisjon. Katkeda saab tähtaeg 30. juuni seisuga RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu või lõpetatud projekti korral, kui kontrolli või auditi tulemusel on alanud vaide- või kohtumenetlus. TAT partneri kohustused on sätestatud STS §-s 25. Siinkohal on oluline pöörata tähelepanu lõikele 2, mis sätestab, et partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, välja arvatud juhul, kui partner on valitud ja partneri tehtavate tegevuste maksumus on kujunenud toetuse saaja läbiviidud riigihanke tulemusel. 7.2. Kulude abikõlblikkus Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ELi määruse nr 223/2014 artiklist 26. 7.3. Riigiabi TAT koostamise käigus analüüsiti tegevuste vastavust riigiabi reeglitele. Kuna tegevuste elluviija (PO) leitakse hankemenetlusega, mille tulemusena pakutakse teenust turuhinnaga, ei saavutata sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga ega vähese tähtsusega abiga. 7.4. Toetuse maksmine Toetust makstakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt nimetatud prognoosile vähemalt üks kord kvartalis, kuid mitte tihedamini kui üks kord kuus. Riigiasutusest toetuse saajal on kohustus esitada maksetaotlus tekkinud ja makstud abikõlblike kulude kohta, mis on riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumusega, üks kord kuus. 5 Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on vaja nende taastamiseks esitada RÜ-le võimalikult kiiresti maksetaotlused, et saaks abikõlblikud kulud omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. 7.5. TAT muutmine TAT-d on lubatud muuta kõige rohkem üks kord kuue kuu jooksul objektiivsete asjaolude ilmnemisel, välja arvatud RA nõusolekul. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Tihedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikele analüüsidele ja planeerimisele, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad olema vajalikud muudatused põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT tegevuskava, finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Ülejäävad vahendid saab sel juhul operatiivselt suunata vastavalt vajadusele fondist rahastatavatele teistele tegevustele. RA otsustab TAT muutmise või muutmata jätmise 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb muudatused kooskõlastada RÜ ja KA-ga. Kogu muutmisprotsess võib võtta aega kuni kolm kuud. 7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ning vahe- ja lõpparuannete esitamine TAT elluviija on kohustatud esitama RÜ-le vahearuande digitaalselt allkirjastatult iga järgmise aasta 28. veebruariks. TAT lõpparuanne esitatakse 45 päeva jooksul TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Juhul kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, ei nõuta vahearuande esitamist ning esitatakse vaid lõpparuanne. Nii vahe- kui ka lõpparuande esitamiseks on üks vorm. 7.7. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni tegemisel lähtutakse STS-ist. 7.8. Vaiete menetleja Kui toetuse saaja esitab vaide RÜ otsuse või toimingu peale, lahendab vaide RA, välja arvatud juhul, kui RA on TAT-s määranud vaide lahendajaks RÜ.4 TAT-s on nii toetuse saajaks kui RA-ks Sotsiaalministeerium ja see tähendaks, et vaide esitamisel vaatab vaide esitanud asutus ise oma vaide läbi. Kuivõrd STS võimaldab vaide menetlemisel teha seadusest erisusi, on TAT punktis 7.8.2 sätestatud, et toetuse saaja vaideid lahendab RÜ. Lisad TAT lisades on TAT eelarve kulukohtade kaupa ning seireandmete kogumise vormid. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4 Struktuuritoetuse seaduse § 51 lõige 2 6 TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks;  Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 532/2014, 13. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks. Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1255/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks, määrates kindlaks rakenduskava elluviimise aasta- ja lõpparuannete sisu, sealhulgas ühiste näitajate loetelu. IV. Mõjud TAT toel vähendatakse enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust, et toetada nende toimetulekut ja sotsiaalset kaasatust. V. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT sihtrühm on perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud KOV-i eelarve vahenditest makstud toetusi saanud isikud, kes on majanduslikus eriolukorras. KOV-i sotsiaaltöötajal on kaalutlusõigus, kes kõigist KOV-i toetuste saajatest on eriolukorras ja vajab ka täiendavat toiduabi. Seega TAT sihtrühma isikuandmeid töötlevad KOV-id toetuse määramisel ja TAT tegevused ei eelda uue sihtrühma andmete töötlemist. Andmetöötlus põhineb haldusorgani kaalutlusõigusel ja kohustusel (lähtuvalt sotsiaalhoolekande seadusest jt õigusaktidest) aidata abivajajaid. KOV peab lähtuma isikuandmete töötlemist reguleerivatest õigusaktidest ning tagama andmete töötlemise kaitstuse. KOV edastab sihtrühma nimekirja toiduabi jagavale partnerorganisatsioonile, et tagada abi jagamine õigetele inimestele, ka nemad peavad tagama andmete töötlemise kaitstuse ja õiguspärasuse. Kuna KOV kasutab TAT sihtrühma isikuandmeid eelkõige oma ülesannete raames (toetuste määramine) ning peab tagama isikute toimetuleku, ei ole TAT töötlemise eraldi mõju isikute eraelu riivele suur. VI. TAT kinnitamine TAT kinnitab sotsiaalkaitseminister oma käskkirjaga. VII. TAT kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon TAT saadeti kooskõlastamiseks korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks sihtasutusele INNOVE, Eesti Linnade ja Valdade liidule ning MTÜ-le EAPN Eesti (European Anti-Poverty Network). TAT kooskõlastati vaikimisi, kommnetaare ei olnud. KINNITATUD Sotsiaalkaitseministri … veebruar 2019. a käskkirjaga nr … Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2019–31.12.2023 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus SA Innove Toetuse saaja Sotsiaalministeerium Sisukord 1. TAT KIRJELDUS ...................................................................................................... 3 1.1. MÕISTED ................................................................................................................. 3 1.2. TAT EESMÄRK.......................................................................................................... 3 1.3. TAT TULEMUS .......................................................................................................... 3 1.4. TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS .................................................................................. 3 1.5. EELARVE (EURODES) ................................................................................................ 4 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ................................ 4 2.1. SIHTRÜHM ............................................................................................................... 4 2.2. PARTNERORGANISATSIOONIDE LEIDMINE, TOIDUANNETUSTE KOGUMINE JA JAGAMINE SIHTRÜHMALE ................................................................................................................. 5 2.2.1. Partnerorganisatsiooni leidmine ...................................................................... 5 2.2.2. Toiduannetuste kogumine ja edasisaatmine ................................................... 5 2.2.3. Toiduabi ning kaasnevate meetmete kohta info jagamine sihtrühmale ........... 5 2.2.4. Tegevuse elluviija ............................................................................................ 6 3. NÄITAJAD ................................................................................................................... 6 4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE..................................................................... 6 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDE NING VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA .......................... 7 5.1. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ...................................................................................................... 7 5.2. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA .................................................................... 8 6. RISKIDE HINDAMINE.................................................................................................. 9 7. TAT RAKENDAMINE .................................................................................................. 9 7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ................................................................................... 9 7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .......................................................................................... 10 7.3. RIIGIABI ................................................................................................................. 10 7.4. TOETUSE MAKSMINE ............................................................................................... 10 7.5. TAT MUUTMINE ...................................................................................................... 11 7.6. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE................... 12 7.7. FINANTSKORREKTSIOONID ....................................................................................... 13 7.8. VAIETE MENETLEJA ................................................................................................. 13 LISAD: ........................................................................................................................... 13 2 TAT on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel. TAT reguleerib Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifondi kasutamist. 1. TAT kirjeldus 1.1. Mõisted  ESF – Euroopa Sotsiaalfond  EL – Euroopa Liit  abifond – Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifond  abifondi määrus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks  kaasnevad meetmed – vastavalt abifondi määruse artikkel 2 p 11 toidu jaotamisele lisaks pakutavad teenused, mille eesmärk on vähendada sotsiaalset tõrjutust ja/või käsitleda sotsiaalseid kriise jõulisemal ja kestlikumal viisil  KOV – kohalik omavalitsus  TAT – toetuse andmise tingimused  RA – rakendusasutus  RÜ – rakendusüksus 1.2. TAT eesmärk Toetuse kasutamise eesmärk on annetatud toidu jagamisega vähendada enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust ning toetada nende toimetulekut. 1.3. TAT tulemus Abifondi vahendite kasutamise tulemusel on annetatud toit kogutud ja jagatud enim puudust kannatavatele inimestele, soovijaid on informeeritud kaasnevatest meetmetest. 1.4. TAT vajalikkuse põhjendus Alates 2015. aastast jagab Sotsiaalministeerium koostöös partnerorganisatsiooni toidupangaga abifondi toel ostetud toiduabi. Abifondi rakenduskava sätestab, et abifondi toetuse vajadus on suur toimetulekutoetuse saajate, selle taotlejate ning eriolukorda sattunud inimeste seas. 2015. aastal alustatud ostetud toidu jagamise programm on eelkõige mõeldud toimetulekutoetuse saajatele ja taotlejatele. Kuna ostetud toitu jagatakse kaks korda aastas, ei ole võimalik selle raames jagada operatiivselt toitu eriolukorda sattunud inimestele. Kantar Emori 2017. aastal tehtud abifondi sihtrühma uuringus selgus, et ostetud toidu pakki hindab sihtrühm vajalikuks, kuid toiduabi vajadus on suurem kui kaks korda aastas (76% vastanutest leidis, et toiduabi on nende elu 3 muutnud ja 34% leidis, et toiduabi tuleks jagada tihedamini), sama on seirekohtumistel välja toonud ka KOV-ide ja partnerite esindajad. KOV-ide esindajad on ka rõhutanud vajadust jagada operatiivsemalt toiduabi just eriolukorda sattunud inimestele, kuid ostetud toiduabi sihtrühma kriteeriumid seda alati ei võimalda. 2017. aastal on KOV-id maksnud eriolukorra toetust või täiendavat toimetulekutoetust 11 400 inimesele, kelle puhul oleks ka toiduabi jagamine kohane. Seetõttu on ostetud toiduabi jagamist vaja täiendada sagedasema toidujagamisega. Toiduannetusi on Eestis kogutud ja jagatud 2010. aastast, kui tööd alustasid toidupangad. 2017. aasta lõpuks töötas Eestis 14 toidupanka: Narva, Jõhvi, Rakvere, Türi, Tartu, Põlva, Valga, Viljandi, Pärnu, Haapsalu, Võru, Jõgeva, Kuressaare ja Tallinna toidupank. 2017. aastal jagasid toidupangad üle Eesti annetatud toiduabi igal nädalal ligikaudu 8800 perele ning vabatahtlikud panustasid toidupankade tegevusse 50 000 töötunniga. Kokku jagati puudust kannatavatele peredele 1,26 miljonit kilo annetatud toidukaupa. 90% sellest on kaubandusvõrgust n-ö päästetud toit, mis muul juhul läheks prügiks. Toiduannetused ei jõua praegu kõikidesse omavalitsustesse, samuti on annetatud toidu koostis väga erinev, sõltudes piirkondlikest varudes. 2017. aastal saadi 75% toidust, mille toidupangad kokku kogusid, Tallinna, Tartu ja Pärnu kaubandusvõrgust. Teistes maakondades on annetatud toidu kogused märksa väiksemad. Näiteks Pärnu toidupank kogus 2017. aastal 1,6 kg toitu elaniku kohta, samas kogus Järvamaa toidupank 0,2 kg elaniku kohta – peamiseks põhjuseks suurte toidupoodide vähesus piirkonnas ning väiksem kaubavalik. Seega vajab toiduannetuste kogumise ja jagamise süsteem Eestis lisatoetust, et kvaliteetne ja mitmekülgne annetatud toit jõuaks suurema hulga abivajajateni üle Eesti. Käesolev TAT toetab mitmekülgsema annetatud toidu jõudmist kõikidesse maakondadesse ja selle jagamist jooksvalt eelkõige eriolukorras olevatele enim puudust kannatavatele inimestele. 1.5. Eelarve (eurodes) Summa Osakaal 1 Fond 381 650 85% 2 Riiklik 67 350 15% kaasfinantseering 4 TAT eelarve kokku 449 000 100% 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Sihtrühm TAT sihtrühm on perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud KOV-i eelarve vahenditest makstud toetusi saanud isikud,1 kes on majanduslikus eriolukorras. 1 STARis meetme „Abivajaduse hindamisega seotud toetused“ all kirjeldatud toetused 4 KOV peab olema inimese/leibkonna abivajadust hinnanud ja sellest tulenevalt määranud mõne rahalise toetuse. KOV-i sotsiaaltöötajale jääb kaalutlusõigus, kes kõigist KOV-i toetuste saajatest on eriolukorras ja vajab ka täiendavat toiduabi. Annetatud toiduabi on õigus saada KOV-i toetuse väljamaksmise või sellele järgneval kuul. 2.2. Partnerorganisatsioonide leidmine, toiduannetuste kogumine ja jagamine sihtrühmale 2.2.1. Partnerorganisatsiooni leidmine Partnerorganisatsiooni ülesanne on toiduannetuste kogumine ja jagamine sihtrühmale ning sihtrühma informeerimine sotsiaalset kaasatust suurendavatest meetmetest Toetuse saaja korraldab partnerorganisatsiooni leidmiseks hanke. Partnerorganisatsioon võib olla (abifondi määruse art 2 p 3) avaliku sektori asutus ja/või mittetulundusühendus (MTÜ, SA), kes jaotab kas otse või muu partnerorganisatsiooni kaudu toiduabi. Hankekonkurss korraldatakse eesmärgiga sõlmida leping perioodiks 2019–2021. 2.2.2. Toiduannetuste kogumine ja edasisaatmine Partnerorganisatsioon võtab vastu kaubandus- ja tootmisettevõtetest nende annetatava toidu, samuti eraisikute annetatud toidu. Annetatav toit võib olla realiseerimistähtaja peatselt ületav, kuid ei tohi olla ohtlik inimese tervisele. Toiduabi ladustatakse partnerorganisatsiooni enda või selleks otstarbeks renditud nõuetele vastavates ruumides, mis vastavad toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Suuremates linnades kogutud toiduaineid tuleb jagamiseks transportida ka teistesse maakondadesse. Kogutud toidukaup toimetatakse sealt, kus seda on üle, sinna, kus sellest on puudu. Edasi tuleb saata ka kiiresti riknev toit (juur- ja puuviljad, liha- ja piimasaadused, munad jne), tagades selle nõuetekohase säilimise. Partnerorganisatsiooniga sõlmitavas lepingus kinnitatakse täpsemad tingimused toiduainete laialiveoks üle Eesti. 2.2.3. Toiduabi ning kaasnevate meetmete kohta info jagamine sihtrühmale Toiduabi sihtrühma kriteeriumid on sätestatud punktis 2.1. Annetatud toiduabi jagatakse igas maakonnas vähemalt üks kord kuus. Infot abi saamise õiguse, aja ja koha kohta vahendab abisaajale partnerorganisatsioon või KOV. Toiduabi jagatakse üldjuhul partnerorganisatsiooni ruumides. Partnerorganisatsiooni ja KOV-i kokkuleppel võib abisaajate toidupakid sihtkohta toimetada ka KOV. Jagatav toiduabi peab olema üle Eesti toidugrupiti sarnane. Toiduabi jagamisel tutvustatakse enim puudust kannatavatele isikutele kaasnevaid meetmeid, mida pakuvad KOV-id, Eesti Töötukassa või riik teistest fondidest 5 rahastatavate tegevuste raames. Partnerorganisatsiooni ülesanne on vahendada sihtrühmale sellekohast infot. Tegevus Tegevuse üldine ajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Toiduannetuste kogumine, 01.01.2019–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2021 Eesti-sisene transport ja jagamine sihtrühmale ning kaasnevatest meetmetest informeerimine 2.2.4. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond, partnerorganisatsioon 3. Näitajad Näitaja Indikaat Baas- Siht- Siht- Siht- Selgitus ori tase tase tase tase nimetus (2019) (2020) (2021) Väljund Toiduan 0 10000 20000 30000 Kumulatiivne arvestus. inäitaja netuste Abisaajate kohta kogutakse saajate infot iga aasta kohta ning eri arv aastatel kajastub sama abi aastas saaja korduvalt. 4. TAT mõju läbivatele teemadele TAT mõjutab (märkida ristiga, peab mõjutama vähemalt ühte teemat)2: Regionaalareng jah ei TAT tegevused ei toeta otseselt piirkondade arengut. Keskkonnahoid ja kliima jah ei Kaubandus- ja tootmisettevõtetes üle jääva toidu äraviskamine põhjustab keskkonna- ja majanduskulusid, mistõttu on toidujääkide kasutusse võtmisel soodne mõju keskkonnale. Infoühiskond jah ei TAT ei mõjuta ühiskonna elutähtsate funktsioonide sõltuvust infotehnoloogiast või andmesidevõrkudest, mõne infoühiskonna teenuse kasutamist ega kättesaadavust, infoühiskonna teenuste pakkumist, sisu või selliseid teenuseid pakkuvate ettevõtete tegevust. 2 „Jah“ vastuse korral tuua välja lühike selgitus. 6 Riigivalitsemine jah ei TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal on tagatud: a) planeeritavad tegevused aitavad kaasa integreeritumale riigivalitsemisele, edendades koostööd kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühendustega; b) tegevuste elluviimisel saavad inimesed teadlikumaks riigi ja mittetulundusühenduste pakutavatest sotsiaal- ja tööturuteenustest. Võrdsed võimalused3 Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)4 jah ei Võrdne kohtlemine jah ei TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel on tagatud: a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine: toiduabi saavad kõik sihtrühma kriteeriumitele vastavad inimesed, sõltumata vanusest; b) puudega inimeste võrdne kohtlemine: toiduabi kättesaamine on tagatud kõigile õigustatud isikutele, vajaduse korral viiakse toiduabi inimestele koju; c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest, veendumusest ja seksuaalsest sättumusest: toiduabi saavad kõik sihtrühma kriteeriumitele vastavad inimesed, sõltumata nende soost, rassist, rahvusest, usulisest veendumusest ja seksuaalsest sättumusest. Vene keelt emakeelena kõnelevatele inimestele osutatakse võimaluse korral teenust vene keeles. 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorude ning valdkondlike arengukavadega 5.1. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega TAT on eelkõige seotud abifondi teise TAT-ga „Enim puudust kannatavatele inimestele toidu ostmise ja jagamise tingimused“. Selle TAT raames jagatakse enim puudust kannatavatele inimestele kaks korda aastas mahukaid (10–15 kilo) toidupakke, mis sisaldavad Sotsiaalministeeriumi välja valitud ja ostetud toiduaineid. Toiduannetuste jagamine on mõeldud täiendama ostetud toidu jagamist sihtrühmale väiksemate, kuid sagedamini jagatavate toidupakkidega. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 4 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. 7 Lisaks sotsiaalteenustele vajab osa abisaajaid ka aktiivseid tööturuteenuseid, karjäärinõustamist, kutseoskuse täiendamise, koolituse ja haridusega seotud meetmeid ning hoolekandeteenuseid, mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist (ESF). TAT on seotud prioriteetse suuna „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ meetme „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ raames rakendatavate TAT-de ja avatud taotlusvoorude projektidega, mille eesmärk on sotsiaalteenuste kättesaadavuse, mitmekesistamise ja kvaliteedi parandamise kaudu soodustada erivajadusega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemist tööturul. Lisaks on TAT seotud meetmetega „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ ja „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“. TAT täiendab ka prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetmeid „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ ja „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“. Abifondi ja ESF-i meetmete elluviimise eest vastutavad samad asutused, mis muu hulgas tagab nende kahe instrumendi omavahelise koordinatsiooni. Selline korraldus võimaldab tagada ka selle, et toiduabi jagavatele partnerorganisatsioonile on võimalik hõlpsasti teha kättesaadavaks teave ESF-ist toetavate sotsiaalset kaasatust ja tööhõivet suurendavate meetmete kohta. 2017. aastal kasutas ligi 30% täiskasvanud (16+) toiduabi saajatest mõnd ESF-i meedet. 5.2. Seos valdkondlike arengukavadega 2016. aastal kinnitati Sotsiaalministeeriumis heaolu arengukava aastateks 2016–2023, mis toetab konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide saavutamist ja mille üldised eesmärgid on kõrge tööhõive tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu, aga ka sotsiaalse ebavõrduse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Abifondi toiduabi on arengukavasse integreeritud ühe toetava meetmena arengukava alaeesmärgi „Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud“ saavutamiseks. Eesmärgi mõõdikud on absoluutse vaesuse määr ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr. „Laste ja perede arengukavas 2012–2020“ seatud eesmärgi – Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste süsteem, mis pakub perele püsivat kindlustunnet – saavutamiseks on kavandatud arendada sotsiaalkaitsesüsteemi ning teenuseid perede iseseisva majandusliku toimetuleku soodustamiseks. „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ üldeesmärk on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Eraldi on arengukavas välja toodud viis temaatilist valdkonda, mis kajastavad sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamist, tervist toetava keskkonna kujundamist, tervislike eluviiside soodustamist ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamist. Käesoleva TAT eesmärk on toiduainete jagamise kaudu vähendada enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust, et toetada nende toimetulekut ja suurendada sotsiaalset kaasatust ning seeläbi toetada eespool nimetatud arengukavade eesmärke. 8 6. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks TAT tegevuste elluviimise takistused Hangete detailne läbimõtlemine ning vajaduse võivad olla peamiselt tingitud korral turu-uuringu tegemine pakutavate hangete viibimisest või nurjumisest, teenuste või hindade kohta. mis võib olla tingitud sellest, et turul ei pakuta teenust või kaupa soovitud hinnaga, samuti võimalike teenusepakkujate kitsast ringist. Partnerorganisatsiooni võimekus Läbimõeldud hankeleping, mis võimaldab täita oma ülesandeid kindlaks probleemide ja takistuste ilmnemise korral määratud perioodi vältel. pooltel leping mõistliku tähtajaga üles öelda. Pidev lepingu täitmise kvaliteedi jälgimine toetuse saaja poolt ja koostöö partnerorganisatsiooniga. Abisaajate kindlaks määramise KOV-ide ja sihtrühma teavitustegevus. vastavus abi saamise kriteeriumitele. 7. TAT rakendamine 7.1. Toetuse saaja kohustused 7.1.1. TAT elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on TAT elluviija kohustatud: 7.1.1.1 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevustele ja eelarvele; 7.1.1.2 koguma TAT-s osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1255/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks, määrates kindlaks rakenduskava elluviimise aasta- ja lõpparuannete sisu, sealhulgas ühiste näitajate loetelu. Toetuse saaja tagab, et abi jagavad partnerorganisatsioonid peavad arvestust jaotatud toidu koguste ja abisaajate kohta vastavalt rakendusasutuse (edaspidi RA) kehtestatud nõuetele, tagades andmekorje ühtsel moel, mh Euroopa Komisjoni delegeeritud aktiga kehtestatud näitajate kohta. Andmeid kogutakse TAT lisa 2 vormide A ja B alusel, mis tuleb esitada koos seirearuandega vähemalt üks kord aastas seisuga 31.12 iga järgmise aasta 28. veebruariks; 7.1.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 9 7.1.1.4 esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ) järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.1.5 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.3 esitatud prognoosist; 7.1.1.6 järgima Vabariigi Valitsuse määruses „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” sätestatud nõudeid. 7.1.2. TAT partnerile (partnerorganisatsioonile) kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse abifondi määruse artikli 26 lõikest 2. 7.2.3. Abikõlblikud kulud on toiduannetuste kogumise, transportimise, hoiustamise ja jaotamise ning sellega otseselt seotud teadlikkuse suurendamise tegevuse kulud. 7.2.4. Mitteabikõlblikud on kulud, mida ei ole loetletud punktis 7.2.3. 7.3. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 7.4. Toetuse maksmine 7.4.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. 7.4.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.4.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.4.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.4.3.2 koopia riigihangete korraldamise korrast asutuses; 7.4.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.4.4. Punktis 7.4.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.4.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga 10 võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 7.4.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu. 7.4.7. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui: 7.4.7.1 maksetaotluses esineb puudusi; 7.4.7.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.4.7.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.4.7.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks TAT-d ellu viia või saavutada kavandatud tulemust; 7.4.7.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.4.8. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik RÜ määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.4.9. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.4.10. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.4.11. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse, kui RA on lõpparuande kinnitanud. 7.5. TAT muutmine 7.5.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, indikaatoreid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab TAT elluviija RA-le põhjendatud taotluse. 7.5.2. RA vaatab punktis 7.5.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 7.5.4 nimetatud RÜ edastatud ettepanekut ja punktis 7.5.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.5.3. Puuduste esinemise korral annab RA TAT elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.5.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ- le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 11 7.5.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.5.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 7.5.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.5.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega. 7.5.9. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu ning kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 20%. 7.5.10. Peale punktis 7.5.9 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.6.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuse e- keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 28. veebruariks. Kui tehniline viga e-keskkonna töös takistab vahearuande tähtaegset esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui tehniline viga e-keskkonna töös takistab lõpparuande tähtaegset esitamist, loetakse uueks lõpparuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas see on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.6.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. 7.6.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande 5 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist. 12 7.6.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. 7.6.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.6.8. 7.5.10. TAT seirearuandes kajastatav informatsioon tuleb struktuuritoetuse e-keskkonna seirearuande vormilt. 7.7. Finantskorrektsioonid 7.7.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.7.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48– 49. 7.8. Vaiete menetleja 7.8.1. Rakendusasutuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusasutus. 7.8.2. Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus. Lisad:  TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm A  Seireandmete kogumise vormid – lisa 2 vorm A ja vorm B 13 MINISTRI KÄSKKIRI 05.02.2019 nr 14 Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel: kinnitan „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused“ toetuse andmise tingimused koos lisadega. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Sotsiaalkaitseminister
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel