KINNITATUD
Sotsiaalkaitseministri … veebruar 2019. a
käskkirjaga nr …
Lisa 1
Vorm A
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa
TAT abikõlblikkuse periood: 01.01.2019-31.12.2023
TAT nimi: Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused
TAT elluviija: Sotsiaalministeerium
Rea nr Kulukoht 2019 (EUR) 2020 (EUR) 2021 (EUR) Kokku
1 Toiduannetuste kogumine, Eesti-sisene
transport ja jagamine sihtrühmale ning
kaasnevatest meetmetest informeerimine 149667 149667 149666 449000
Abifond (85%) 127217 127217 127216 381650
Riiklik kaasfinantseering (15%) 22450 22450 22450 67350
2 Kokku 149667 149667 149666 449000
KINNITATUD
Sotsiaalkaitseministri … veebruar 2019. a
käskkirjaga nr …
Lisa 2
Vorm A
Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise
seirearuanne
Kuupäev:
Aruande liik vahearuanne lõpparuanne
1. TAT nimetus
2. TAT tunnusnumber
3. Toetuse saaja nimi
4. Partnerite nimi/nimed
5. TAT abikõlblikkuse periood
6. Aruandeperiood (kumulatiivselt)
7. Ülevaade TAT projektide elluviimisest (kumulatiivselt)
Projektid, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise
kohta
Projektid, elluviimise
periood, lühiülevaade ja
hinnang tegevuste
elluviimise kohta
Projekti nr ja nimetus
Projektitegevuse nr ja
nimetus
Periood (tegelik)
Projektitegevuse Periood (kavandatud)
planeeritud algus- ja
lõppkuupäev (pp.kk.aa)
Projektitegevuse
lühiülevaade ja hinnang
tegevuse elluviimisele,
sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja
ettevõetud abinõud.
aruande põhjendus üle-
saavutustase aasta ja või
8. Näitajate täitmine sihttase (kumulatiivselt) saavutustase alatäitmisel
TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse
8.1.
Toiduannetusi
saanud isikute arv
Jagatud toiduabi
väljundnäitajad (aruande aasta
8.2. kohta) Ühik: tonn
1 Puu- ja köögivilja kogus
Liha, munade, kala ja
2 mereandide kogus
Jahu, leiva- ja saiatoodete,
kartuli, riisi ja muude
3 tärkliserikaste toodete kogus
4 Suhkru kogus
5 Piimatoodete kogus
6 Rasvade ja õli kogus
Valmistoidu ja muude (eelnevalt
7 loetlemata) toiduainete kogus
Ühik: tonn
8 Ostetud toiduabi üldkogus
(aruande aasta)
Jagatud toiduabi üldkogus
9 (aruande aasta)
Ühik: pakk
Komplekteeritud toidupakkide
10 koguarv (aruande aasta)
Jagatud toidupakkide koguarv
11 (aruande aasta)
Jagatud toiduabi
tulemusnäitajad (aruande aasta
8.3. kohta) Ühik: inimene
15 aasta vanuste või nooremate
1 laste arv
65 aasta vanuste või vanemate
2 inimeste arv
3 naiste arv
sisserändajate, teise riigi
taustaga osalejate, vähemuste
(sealhulgas marginaliseerunud
4 kogukonnad, nt romad) arv
5 puudega inimeste arv
6 kodutute arv
9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele
10. TAT mõju läbivatele teemadele
Kavandatud mõju (märkida
Läbiv teema ristiga) Tegelik mõju (märkida ristiga)
jah ei jah ei
10.1 Regionaalareng
Selgitus:
10.2 Riigivalitsemine
Selgitus:
Võrdsed
10.3 võimalused
sh võrdne
10.3.1 kohtlemine
Selgitus:
11. Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele
KINNITATUD
Sotsiaalkaitseministri … veebruar 2019. a
käskkirjaga nr …
Lisa 2
Vorm B
TAT eelarve seire
TAT abikõlblikkuse periood: 01.01.2019-31.12.2023
TAT nimi: Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused
TAT elluviija: Sotsiaalministeerium
Kogu
Rea nr.
2020 2021 periood
Kulu 2019 (EUR)
(EUR) EUR) (kumulatii
vselt)
Toiduannetuste kogumine, Eesti-sisene transport ja
jagamine sihtrühmale ning kaasnevatest meetmetest
1 0 0 0 0
informeerimine
Abifond (85%) 0
Riiklik kaasfinantseering (15%) 0
Sotsiaalkaitseministri käskkirjaga „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste
kogumise ja jagamise tingimused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste seletuskiri
I Sissejuhatus
Sisukokkuvõte
Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostanud Sotsiaalministeerium. Toetuse
kasutamise eesmärk on annetatud toidu jagamisega vähendada enim puudust kannatavate
inimeste toidupuudust ning toetada nende toimetulekut.
Enim puudust kannatavate inimeste abifondi vahendite kasutamiseks perioodil 2014–2020 Eestis
on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 223/20141 (edaspidi ELi määrus nr
223/2014) alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt 23. oktoobril 2014. a heaks kiidetud ja
Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud rakenduskava „Enim puudust kannatavate inimeste abifondi
rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava).
Rakenduskava viiakse ellu vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusele (edaspidi
STS) ja selle alamaktidele2, võttes sealjuures arvesse ELi määruses nr 223/2014 esitatud nõuded.
Vastavalt STS § 13 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297
„„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine“ on Sotsiaalministeerium
rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja sihtasutus INNOVE rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) enim
puudust kannatavate inimeste abifondist (edaspidi abifond) rahastatavale meetmele 14.1 „Euroopa
abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks“. RA ülesandeide täidab Sotsiaalministeeriumi
nutika arengu toetamise osakond.
Rakenduskavas on meetmest toetatavate tegevustena nimetatud:
toidu ostmine ja jagamine sihtrühmale;
toiduannetuste kogumine ja jagamine sihtrühmale.
Vastavalt STS § 16 lõikele 1 võib RA rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks koostada
TAT. Käskkirjaga kehtestatakse TAT „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste
kogumise ja jagamise tingimused“.
Toidu ostmisele ja jagamisele on planeeritud vähemalt 90% rakenduskava eelarvest ning
toiduannetuste kogumisele ja jagamisele kuni 10%. Käesoleva TAT eelarve on 449 000 eurot, mis
on 5% kogu abifondi eelarvest.
TAT-s sõnastatakse tegevuste eesmärk, sihtrühm, oodatavad tulemusnäitajad, mõju läbivatele
teemadele ja rakendamise tingimused, määratakse eelarve ning hinnataks riske.
TAT ettevalmistamisel on konsulteeritud erinevate huvigruppide ja partneritega.
TAT-s on toetuse saaja Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond, kulusid toetuse saajale ei teki.
Tegevuste elluviimiseks leitakse hankega partnerorganisatsioon.
TAT ettevalmistaja
TAT ja seletuskirja on koostanud nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Kertu Põial (tel
6269187,
[email protected]). Juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9333,
[email protected]).
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 223/2014, 11. märts 2014, http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?qid=1396253397116&uri=CELEX:32014R0223
2
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
Märkused
TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle
kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja V osas.
II. TAT sisu ja võrdlev analüüs
TAT koosneb seitsmest peatükist:
1. peatükk „TAT kirjeldus“;
2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“;
3. peatükk „Näitajad“;
4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele”;
5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorude ning
valdkondlike arengukavadega”;
6. peatükk „Riskide hindamine“;
7. peatükk „TAT rakendamine“.
Lisad:
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm A
Seireandmete kogumise vormid – lisa 2 vorm A ja vorm B
1. peatükk „TAT kirjeldus“
TAT esimeses peatükis selgitatakse TAT-s kasutatud lühendeid ning TAT eesmärki ja tulemusi,
põhjendatakse TAT vajalikkust ja tuuakse välja eelarve. Aastate kaupa on eelarve näidatud lisa 1
vormi A finantsplaanis.
2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“
Teine peatükk kirjeldab TAT sihtrühma ja planeeritud tegevusi TAT tulemuste saavutamiseks.
TAT sihtrühm on puudust kannatavad ja majanduslikus eriolukorras inimesed, kelle vajaduse abi
järele on tuvastanud kohalik omavalitsus (edaspidi KOV). KOV-i töötajatel on parim võimalus oma
piirkonna abivajajaid märgata, samuti pöördutakse majandusliku eriolukorra puhul eelkõige KOV-i
poole, mistõttu on TAT sihtrühma määramine jäetud KOV-i ülesandeks. Et sihtrühma kuuluks tõesti
vaid enim puudust kannatavad inimesed, on abi saamise kriteeriumiks inimesele KOV-i toetuse
määramine – see tagab, et KOV on inimese olukorda hinnanud ja pakub just talle sobivaimat abi.
Lähtuvalt ELi määruse nr 223/2014 artikli 4 punktist 1 kogub ja jagab toiduannetusi sihtrühmale
partnerorganisatsioon (edaspidi PO), kelleks võib olla avaliku sektori asutus või
mittetulundusühendus. Toetuse saaja korraldab PO leidmiseks hanke. PO ülesandeks on
toiduannetuste kogumine ja jagamine sihtrühmale TAT-s kirjeldatud viisil. Jagatav toidupakk peab
olema üle Eesti sarnase koostisega ja sisaldama erinevaid toiduaineid, täpsemad tingimused
toidupakile kehtestatakse PO hankes.
Toiduabi jagamisel tekkinud probleemide korral on toiduabile õigustatud isikutel võimalik pöörduda
pretensioonidega toetuse saaja poole.
3. peatükk „Näitajad“
TAT näitajad aitavad mõõta eesmärkide saavutamist. Peatükis 3 on esitatud TAT väljundinäitaja
ning näidatud on sihttasemed aastateks 2019, 2020 ja 2021. Näitajaks on toiduannetuste saajate
arv. Sihttaseme arvutamisel on aluseks võetud 2017. aastal KOV-i eelarve vahenditest makstud
toetusi saanud isikud, kes said toetust alammeetmetest „erakorralise olukorra toetus“ ja „toetus
toimetuleku tagamiseks“ (kokku 11 4003). Nende alammeetmete sihtrühm vastab kõige paremini
TAT sihtrühmale ja seetõttu on need valitud indikatiivseks hindamiseks, kui palju inimesi aastas
3
Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR andmetel
3
vajab erakorraliste majanduslike raskuste tõttu KOV-i abi. KOV ei pea tegelikku TAT sihtrühma
määrates piirduma vaid nendest alammeetmetest toetuse saajatega. KOV võib TAT sihtrühma
arvata ka teistest alammeetmetest toetust saanud inimesed, kui KOV-i hinnangul on tegemist
erakorralise olukorraga ja toiduabi on inimesele vajalik meede (nii nagu sihtrühma definitsioon
TAT-s ette näeb). Seetõttu on TAT näitaja sihttasemed pigem oodatud minimaalsed tasemed,
vajaduse ja võimaluse korral võib tegelik sihtrühm olla suurem.
4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“
Selles peatükis selgitatakse, millist mõju omavad TAT tegevused partnerlusleppes välja toodud
läbivatele teemadele. Hinnatud on mõju järgmistele teemadele:
- regionaalareng
- keskkonnahoid ja kliima
- infoühiskond
- riigivalitsemine
- võrdsed võimalused, sh sooline võrdsus
5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorude ning
valdkondlike arengukavadega”
Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud teiste elluviidavate TAT-dega ja avatud
taotlusvooruga, milline on nende vastastikune mõju ja mil määral on nad omavahel seotud. Samuti
näidatakse, kuidas TAT tegevused suhestuvad valdkondlike arengukavadega.
6. peatükk „Riskide hindamine“
Peatükis on hinnatud TAT rakendamise peamisi riske ja nende maandamise meetmeid.
7. peatükk „TAT rakendamine“
Peatükk koosneb seitsmest alapeatükist:
7.1. Toetuse saaja kohustused
7.2. Kulude abikõlblikkus
7.3 Riigiabi
7.4. Toetuse maksmine
7.5. TAT muutmine
7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
7.7. Finantskorrektsioonid
7.8. Vaiete menetleja
7.1. Toetuse saaja kohustused
Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad TAT elluviijale kõik STS-i ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides ning ELi määruses nr 223/2014 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse
saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb olulist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse
järgimisele.
TAT elluviija on kohustatud koguma TAT-s osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa
Komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1255/2014, millega täiendatakse ELi määrust
nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks, määrates
kindlaks rakenduskava elluviimise aasta- ja lõpparuannete sisu, sealhulgas ühiste näitajate loetelu.
Andmeid kogutakse TAT lisa 2 vormide A ja B alusel, mida tuleb esitada koos seirearuandega
vähemalt üks kord aastas seisuga 31.12 iga järgmise aasta 28. veebruariks.
RA nõudmisel on TAT elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja
eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise
protsessis.
4
Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, kus reguleeritakse dokumentide säilitamise
kohustust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi
ühissätete määrus) artikli 140 lõikes 1 nimetatud võimalustega ning komisjoni delegeeritud
määruse (EL) nr 532/2014 artiklist 3.
Kui dokumentide säilitamistähtaeg lõpeb, kuuluvad kogutud või ülesannete täitmisel tekkinud
andmed, sealhulgas isikuandmed, ja dokumendid hävitamisele, välja arvatud juhul, kui need tuleb
üle anda Rahvusarhiivile.
STS § 35 lõikes 2 sätestatud kord on sõnastatud toetuse saaja vaates. Kuna toetuse saaja jaoks
loetakse kulu abikõlblikuks seaduse kohaselt vaid siis, kui RÜ on maksetaotluses nimetatud kulu
abikõlblikuks lugenud ja toetuse välja maksnud (sh tasaarveldanud), hakkab säilitamisaja
arvamine just RÜ poolt kulu või terve projekti kulude abikõlblikuks lugemisest.
Projekti kõikide abikõlblike kulude dokumentide säilitamise nelja-aastane tähtaeg algab alates
viimase kulu 30. juuni seisuga abikõlblikuks lugemise aasta 31. detsembrist. Seega, kui projekti
viimane kulu loeti abikõlblikuks näiteks 4. oktoobril, algab säilitamistähtaeg järgmise aasta
31. detsembrist.
STS § 35 lõike 4 kohaselt katkeb dokumentide säilitamistähtaeg vastavalt ühissätete määrusele
vaide- ja kohtumenetluse ajaks või kui nii on nõudnud Euroopa Komisjon. Katkeda saab tähtaeg
30. juuni seisuga RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu või lõpetatud projekti korral, kui kontrolli või
auditi tulemusel on alanud vaide- või kohtumenetlus.
TAT partneri kohustused on sätestatud STS §-s 25. Siinkohal on oluline pöörata tähelepanu lõikele
2, mis sätestab, et partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima
riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, välja arvatud
juhul, kui partner on valitud ja partneri tehtavate tegevuste maksumus on kujunenud toetuse saaja
läbiviidud riigihanke tulemusel.
7.2. Kulude abikõlblikkus
Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil ning
on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel
lähtutakse ELi määruse nr 223/2014 artiklist 26.
7.3. Riigiabi
TAT koostamise käigus analüüsiti tegevuste vastavust riigiabi reeglitele. Kuna tegevuste elluviija
(PO) leitakse hankemenetlusega, mille tulemusena pakutakse teenust turuhinnaga, ei saavutata
sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga ega vähese tähtsusega abiga.
7.4. Toetuse maksmine
Toetust makstakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 14 lõike 1 punkti 1
alusel.
Maksetaotlusi võib esitada vastavalt nimetatud prognoosile vähemalt üks kord kvartalis, kuid mitte
tihedamini kui üks kord kuus. Riigiasutusest toetuse saajal on kohustus esitada maksetaotlus
tekkinud ja makstud abikõlblike kulude kohta, mis on riigihanke piirmääraga võrdse või seda
ületava maksumusega, üks kord kuus.
5
Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahendeid riigieelarve
seaduse alusel, on vaja nende taastamiseks esitada RÜ-le võimalikult kiiresti maksetaotlused, et
saaks abikõlblikud kulud omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse.
7.5. TAT muutmine
TAT-d on lubatud muuta kõige rohkem üks kord kuue kuu jooksul objektiivsete asjaolude
ilmnemisel, välja arvatud RA nõusolekul. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja
aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Tihedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT
muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat
halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikele analüüsidele ja planeerimisele, välistades
sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad olema vajalikud muudatused põhjendatud ja läbi
kaalutud.
RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT
elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT
tegevuskava, finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib
eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT
eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks
kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Ülejäävad vahendid saab sel juhul
operatiivselt suunata vastavalt vajadusele fondist rahastatavatele teistele tegevustele.
RA otsustab TAT muutmise või muutmata jätmise 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb muudatused kooskõlastada RÜ ja
KA-ga. Kogu muutmisprotsess võib võtta aega kuni kolm kuud.
7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ning vahe- ja lõpparuannete esitamine
TAT elluviija on kohustatud esitama RÜ-le vahearuande digitaalselt allkirjastatult iga järgmise
aasta 28. veebruariks. TAT lõpparuanne esitatakse 45 päeva jooksul TAT abikõlblikkuse perioodi
lõppkuupäevast.
Juhul kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, ei nõuta vahearuande
esitamist ning esitatakse vaid lõpparuanne. Nii vahe- kui ka lõpparuande esitamiseks on üks vorm.
7.7. Finantskorrektsioonid
Finantskorrektsiooni tegemisel lähtutakse STS-ist.
7.8. Vaiete menetleja
Kui toetuse saaja esitab vaide RÜ otsuse või toimingu peale, lahendab vaide RA, välja arvatud
juhul, kui RA on TAT-s määranud vaide lahendajaks RÜ.4
TAT-s on nii toetuse saajaks kui RA-ks Sotsiaalministeerium ja see tähendaks, et vaide esitamisel
vaatab vaide esitanud asutus ise oma vaide läbi. Kuivõrd STS võimaldab vaide menetlemisel teha
seadusest erisusi, on TAT punktis 7.8.2 sätestatud, et toetuse saaja vaideid lahendab RÜ.
Lisad
TAT lisades on TAT eelarve kulukohtade kaupa ning seireandmete kogumise vormid.
III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
4
Struktuuritoetuse seaduse § 51 lõige 2
6
TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, mis käsitleb
Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks;
Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 532/2014, 13. märts 2014, millega
täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb
Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks.
Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1255/2014, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust
kannatavate isikute jaoks, määrates kindlaks rakenduskava elluviimise aasta- ja lõpparuannete
sisu, sealhulgas ühiste näitajate loetelu.
IV. Mõjud
TAT toel vähendatakse enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust, et toetada nende
toimetulekut ja sotsiaalset kaasatust.
V. Andmekaitsealane mõjuhinnang
TAT sihtrühm on perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu
kompenseerimiseks määratud KOV-i eelarve vahenditest makstud toetusi saanud isikud, kes on
majanduslikus eriolukorras. KOV-i sotsiaaltöötajal on kaalutlusõigus, kes kõigist KOV-i toetuste
saajatest on eriolukorras ja vajab ka täiendavat toiduabi. Seega TAT sihtrühma isikuandmeid
töötlevad KOV-id toetuse määramisel ja TAT tegevused ei eelda uue sihtrühma andmete
töötlemist. Andmetöötlus põhineb haldusorgani kaalutlusõigusel ja kohustusel (lähtuvalt
sotsiaalhoolekande seadusest jt õigusaktidest) aidata abivajajaid. KOV peab lähtuma
isikuandmete töötlemist reguleerivatest õigusaktidest ning tagama andmete töötlemise kaitstuse.
KOV edastab sihtrühma nimekirja toiduabi jagavale partnerorganisatsioonile, et tagada abi
jagamine õigetele inimestele, ka nemad peavad tagama andmete töötlemise kaitstuse ja
õiguspärasuse.
Kuna KOV kasutab TAT sihtrühma isikuandmeid eelkõige oma ülesannete raames (toetuste
määramine) ning peab tagama isikute toimetuleku, ei ole TAT töötlemise eraldi mõju isikute eraelu
riivele suur.
VI. TAT kinnitamine
TAT kinnitab sotsiaalkaitseminister oma käskkirjaga.
VII. TAT kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
TAT saadeti kooskõlastamiseks korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks sihtasutusele INNOVE, Eesti Linnade ja Valdade liidule ning MTÜ-le EAPN Eesti
(European Anti-Poverty Network). TAT kooskõlastati vaikimisi, kommnetaare ei olnud.
KINNITATUD
Sotsiaalkaitseministri … veebruar 2019. a
käskkirjaga nr …
Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste
kogumise ja jagamise tingimused
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.01.2019–31.12.2023
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
SA Innove
Toetuse saaja
Sotsiaalministeerium
Sisukord
1. TAT KIRJELDUS ...................................................................................................... 3
1.1. MÕISTED ................................................................................................................. 3
1.2. TAT EESMÄRK.......................................................................................................... 3
1.3. TAT TULEMUS .......................................................................................................... 3
1.4. TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS .................................................................................. 3
1.5. EELARVE (EURODES) ................................................................................................ 4
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ................................ 4
2.1. SIHTRÜHM ............................................................................................................... 4
2.2. PARTNERORGANISATSIOONIDE LEIDMINE, TOIDUANNETUSTE KOGUMINE JA JAGAMINE
SIHTRÜHMALE ................................................................................................................. 5
2.2.1. Partnerorganisatsiooni leidmine ...................................................................... 5
2.2.2. Toiduannetuste kogumine ja edasisaatmine ................................................... 5
2.2.3. Toiduabi ning kaasnevate meetmete kohta info jagamine sihtrühmale ........... 5
2.2.4. Tegevuse elluviija ............................................................................................ 6
3. NÄITAJAD ................................................................................................................... 6
4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE..................................................................... 6
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD
TAOTLUSVOORUDE NING VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA .......................... 7
5.1. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD
TAOTLUSVOORUDEGA ...................................................................................................... 7
5.2. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA .................................................................... 8
6. RISKIDE HINDAMINE.................................................................................................. 9
7. TAT RAKENDAMINE .................................................................................................. 9
7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ................................................................................... 9
7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .......................................................................................... 10
7.3. RIIGIABI ................................................................................................................. 10
7.4. TOETUSE MAKSMINE ............................................................................................... 10
7.5. TAT MUUTMINE ...................................................................................................... 11
7.6. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE................... 12
7.7. FINANTSKORREKTSIOONID ....................................................................................... 13
7.8. VAIETE MENETLEJA ................................................................................................. 13
LISAD: ........................................................................................................................... 13
2
TAT on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel. TAT reguleerib Euroopa enim puudust
kannatavate inimeste abifondi kasutamist.
1. TAT kirjeldus
1.1. Mõisted
ESF – Euroopa Sotsiaalfond
EL – Euroopa Liit
abifond – Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifond
abifondi määrus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11.
märts 2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute
jaoks
kaasnevad meetmed – vastavalt abifondi määruse artikkel 2 p 11 toidu
jaotamisele lisaks pakutavad teenused, mille eesmärk on vähendada sotsiaalset
tõrjutust ja/või käsitleda sotsiaalseid kriise jõulisemal ja kestlikumal viisil
KOV – kohalik omavalitsus
TAT – toetuse andmise tingimused
RA – rakendusasutus
RÜ – rakendusüksus
1.2. TAT eesmärk
Toetuse kasutamise eesmärk on annetatud toidu jagamisega vähendada enim puudust
kannatavate inimeste toidupuudust ning toetada nende toimetulekut.
1.3. TAT tulemus
Abifondi vahendite kasutamise tulemusel on annetatud toit kogutud ja jagatud enim
puudust kannatavatele inimestele, soovijaid on informeeritud kaasnevatest meetmetest.
1.4. TAT vajalikkuse põhjendus
Alates 2015. aastast jagab Sotsiaalministeerium koostöös partnerorganisatsiooni
toidupangaga abifondi toel ostetud toiduabi. Abifondi rakenduskava sätestab, et abifondi
toetuse vajadus on suur toimetulekutoetuse saajate, selle taotlejate ning eriolukorda
sattunud inimeste seas. 2015. aastal alustatud ostetud toidu jagamise programm on
eelkõige mõeldud toimetulekutoetuse saajatele ja taotlejatele. Kuna ostetud toitu
jagatakse kaks korda aastas, ei ole võimalik selle raames jagada operatiivselt toitu
eriolukorda sattunud inimestele. Kantar Emori 2017. aastal tehtud abifondi sihtrühma
uuringus selgus, et ostetud toidu pakki hindab sihtrühm vajalikuks, kuid toiduabi vajadus
on suurem kui kaks korda aastas (76% vastanutest leidis, et toiduabi on nende elu
3
muutnud ja 34% leidis, et toiduabi tuleks jagada tihedamini), sama on seirekohtumistel
välja toonud ka KOV-ide ja partnerite esindajad. KOV-ide esindajad on ka rõhutanud
vajadust jagada operatiivsemalt toiduabi just eriolukorda sattunud inimestele, kuid
ostetud toiduabi sihtrühma kriteeriumid seda alati ei võimalda. 2017. aastal on KOV-id
maksnud eriolukorra toetust või täiendavat toimetulekutoetust 11 400 inimesele, kelle
puhul oleks ka toiduabi jagamine kohane. Seetõttu on ostetud toiduabi jagamist vaja
täiendada sagedasema toidujagamisega.
Toiduannetusi on Eestis kogutud ja jagatud 2010. aastast, kui tööd alustasid
toidupangad. 2017. aasta lõpuks töötas Eestis 14 toidupanka: Narva, Jõhvi, Rakvere,
Türi, Tartu, Põlva, Valga, Viljandi, Pärnu, Haapsalu, Võru, Jõgeva, Kuressaare ja
Tallinna toidupank. 2017. aastal jagasid toidupangad üle Eesti annetatud toiduabi igal
nädalal ligikaudu 8800 perele ning vabatahtlikud panustasid toidupankade tegevusse
50 000 töötunniga. Kokku jagati puudust kannatavatele peredele 1,26 miljonit kilo
annetatud toidukaupa. 90% sellest on kaubandusvõrgust n-ö päästetud toit, mis muul
juhul läheks prügiks.
Toiduannetused ei jõua praegu kõikidesse omavalitsustesse, samuti on annetatud toidu
koostis väga erinev, sõltudes piirkondlikest varudes. 2017. aastal saadi 75% toidust,
mille toidupangad kokku kogusid, Tallinna, Tartu ja Pärnu kaubandusvõrgust. Teistes
maakondades on annetatud toidu kogused märksa väiksemad. Näiteks Pärnu toidupank
kogus 2017. aastal 1,6 kg toitu elaniku kohta, samas kogus Järvamaa toidupank 0,2 kg
elaniku kohta – peamiseks põhjuseks suurte toidupoodide vähesus piirkonnas ning
väiksem kaubavalik. Seega vajab toiduannetuste kogumise ja jagamise süsteem Eestis
lisatoetust, et kvaliteetne ja mitmekülgne annetatud toit jõuaks suurema hulga
abivajajateni üle Eesti. Käesolev TAT toetab mitmekülgsema annetatud toidu jõudmist
kõikidesse maakondadesse ja selle jagamist jooksvalt eelkõige eriolukorras olevatele
enim puudust kannatavatele inimestele.
1.5. Eelarve (eurodes)
Summa Osakaal
1 Fond 381 650 85%
2 Riiklik 67 350 15%
kaasfinantseering
4 TAT eelarve kokku 449 000 100%
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
2.1. Sihtrühm
TAT sihtrühm on perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu
kompenseerimiseks määratud KOV-i eelarve vahenditest makstud toetusi saanud
isikud,1 kes on majanduslikus eriolukorras.
1
STARis meetme „Abivajaduse hindamisega seotud toetused“ all kirjeldatud toetused
4
KOV peab olema inimese/leibkonna abivajadust hinnanud ja sellest tulenevalt määranud
mõne rahalise toetuse. KOV-i sotsiaaltöötajale jääb kaalutlusõigus, kes kõigist KOV-i
toetuste saajatest on eriolukorras ja vajab ka täiendavat toiduabi. Annetatud toiduabi on
õigus saada KOV-i toetuse väljamaksmise või sellele järgneval kuul.
2.2. Partnerorganisatsioonide leidmine, toiduannetuste kogumine ja jagamine
sihtrühmale
2.2.1. Partnerorganisatsiooni leidmine
Partnerorganisatsiooni ülesanne on toiduannetuste kogumine ja jagamine sihtrühmale
ning sihtrühma informeerimine sotsiaalset kaasatust suurendavatest meetmetest
Toetuse saaja korraldab partnerorganisatsiooni leidmiseks hanke.
Partnerorganisatsioon võib olla (abifondi määruse art 2 p 3) avaliku sektori asutus ja/või
mittetulundusühendus (MTÜ, SA), kes jaotab kas otse või muu partnerorganisatsiooni
kaudu toiduabi.
Hankekonkurss korraldatakse eesmärgiga sõlmida leping perioodiks 2019–2021.
2.2.2. Toiduannetuste kogumine ja edasisaatmine
Partnerorganisatsioon võtab vastu kaubandus- ja tootmisettevõtetest nende annetatava
toidu, samuti eraisikute annetatud toidu.
Annetatav toit võib olla realiseerimistähtaja peatselt ületav, kuid ei tohi olla ohtlik
inimese tervisele.
Toiduabi ladustatakse partnerorganisatsiooni enda või selleks otstarbeks renditud
nõuetele vastavates ruumides, mis vastavad toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud nõuetele.
Suuremates linnades kogutud toiduaineid tuleb jagamiseks transportida ka teistesse
maakondadesse. Kogutud toidukaup toimetatakse sealt, kus seda on üle, sinna, kus
sellest on puudu. Edasi tuleb saata ka kiiresti riknev toit (juur- ja puuviljad, liha- ja
piimasaadused, munad jne), tagades selle nõuetekohase säilimise.
Partnerorganisatsiooniga sõlmitavas lepingus kinnitatakse täpsemad tingimused
toiduainete laialiveoks üle Eesti.
2.2.3. Toiduabi ning kaasnevate meetmete kohta info jagamine sihtrühmale
Toiduabi sihtrühma kriteeriumid on sätestatud punktis 2.1.
Annetatud toiduabi jagatakse igas maakonnas vähemalt üks kord kuus. Infot abi
saamise õiguse, aja ja koha kohta vahendab abisaajale partnerorganisatsioon või KOV.
Toiduabi jagatakse üldjuhul partnerorganisatsiooni ruumides. Partnerorganisatsiooni ja
KOV-i kokkuleppel võib abisaajate toidupakid sihtkohta toimetada ka KOV.
Jagatav toiduabi peab olema üle Eesti toidugrupiti sarnane.
Toiduabi jagamisel tutvustatakse enim puudust kannatavatele isikutele kaasnevaid
meetmeid, mida pakuvad KOV-id, Eesti Töötukassa või riik teistest fondidest
5
rahastatavate tegevuste raames. Partnerorganisatsiooni ülesanne on vahendada
sihtrühmale sellekohast infot.
Tegevus Tegevuse üldine ajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Toiduannetuste kogumine, 01.01.2019–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2021
Eesti-sisene transport ja
jagamine sihtrühmale ning
kaasnevatest meetmetest
informeerimine
2.2.4. Tegevuse elluviija
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond, partnerorganisatsioon
3. Näitajad
Näitaja Indikaat Baas- Siht- Siht- Siht- Selgitus
ori tase tase tase tase
nimetus (2019) (2020) (2021)
Väljund Toiduan 0 10000 20000 30000 Kumulatiivne arvestus.
inäitaja netuste Abisaajate kohta kogutakse
saajate infot iga aasta kohta ning eri
arv aastatel kajastub sama abi
aastas saaja korduvalt.
4. TAT mõju läbivatele teemadele
TAT mõjutab (märkida ristiga, peab mõjutama vähemalt ühte teemat)2:
Regionaalareng jah ei
TAT tegevused ei toeta otseselt piirkondade arengut.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
Kaubandus- ja tootmisettevõtetes üle jääva toidu äraviskamine põhjustab keskkonna- ja
majanduskulusid, mistõttu on toidujääkide kasutusse võtmisel soodne mõju
keskkonnale.
Infoühiskond jah ei
TAT ei mõjuta ühiskonna elutähtsate funktsioonide sõltuvust infotehnoloogiast või
andmesidevõrkudest, mõne infoühiskonna teenuse kasutamist ega kättesaadavust,
infoühiskonna teenuste pakkumist, sisu või selliseid teenuseid pakkuvate ettevõtete
tegevust.
2 „Jah“ vastuse korral tuua välja lühike selgitus.
6
Riigivalitsemine jah ei
TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal on tagatud:
a) planeeritavad tegevused aitavad kaasa integreeritumale riigivalitsemisele,
edendades koostööd kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühendustega;
b) tegevuste elluviimisel saavad inimesed teadlikumaks riigi ja
mittetulundusühenduste pakutavatest sotsiaal- ja tööturuteenustest.
Võrdsed võimalused3
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda
ühiskonnas)4
jah ei
Võrdne kohtlemine
jah ei
TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel on tagatud:
a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine: toiduabi saavad kõik sihtrühma
kriteeriumitele vastavad inimesed, sõltumata vanusest;
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine: toiduabi kättesaamine on tagatud kõigile
õigustatud isikutele, vajaduse korral viiakse toiduabi inimestele koju;
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest,
usutunnistusest, veendumusest ja seksuaalsest sättumusest: toiduabi saavad kõik
sihtrühma kriteeriumitele vastavad inimesed, sõltumata nende soost, rassist,
rahvusest, usulisest veendumusest ja seksuaalsest sättumusest. Vene keelt
emakeelena kõnelevatele inimestele osutatakse võimaluse korral teenust vene
keeles.
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorude ning
valdkondlike arengukavadega
5.1. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega
TAT on eelkõige seotud abifondi teise TAT-ga „Enim puudust kannatavatele inimestele
toidu ostmise ja jagamise tingimused“. Selle TAT raames jagatakse enim puudust
kannatavatele inimestele kaks korda aastas mahukaid (10–15 kilo) toidupakke, mis
sisaldavad Sotsiaalministeeriumi välja valitud ja ostetud toiduaineid. Toiduannetuste
jagamine on mõeldud täiendama ostetud toidu jagamist sihtrühmale väiksemate, kuid
sagedamini jagatavate toidupakkidega.
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse
edendamine ja mittediskrimineerimine.
4 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides
eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad
ka naisi ja mehi.
7
Lisaks sotsiaalteenustele vajab osa abisaajaid ka aktiivseid tööturuteenuseid,
karjäärinõustamist, kutseoskuse täiendamise, koolituse ja haridusega seotud meetmeid
ning hoolekandeteenuseid, mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist (ESF). TAT on
seotud prioriteetse suuna „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult
väljalangemise ennetamine“ meetme „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
hõives osalemiseks“ raames rakendatavate TAT-de ja avatud taotlusvoorude
projektidega, mille eesmärk on sotsiaalteenuste kättesaadavuse, mitmekesistamise ja
kvaliteedi parandamise kaudu soodustada erivajadusega, hoolduskoormusega ja
toimetulekuraskustes inimeste osalemist tööturul. Lisaks on TAT seotud meetmetega
„Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ ja „Tööturuteenused tagamaks
paremaid võimalusi hõives osalemiseks“. TAT täiendab ka prioriteetse suuna
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetmeid „Lapsehoiu ja puudega laste
hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ ja „Tööturul
osalemist toetavad hoolekandeteenused“.
Abifondi ja ESF-i meetmete elluviimise eest vastutavad samad asutused, mis muu
hulgas tagab nende kahe instrumendi omavahelise koordinatsiooni. Selline korraldus
võimaldab tagada ka selle, et toiduabi jagavatele partnerorganisatsioonile on võimalik
hõlpsasti teha kättesaadavaks teave ESF-ist toetavate sotsiaalset kaasatust ja tööhõivet
suurendavate meetmete kohta. 2017. aastal kasutas ligi 30% täiskasvanud (16+)
toiduabi saajatest mõnd ESF-i meedet.
5.2. Seos valdkondlike arengukavadega
2016. aastal kinnitati Sotsiaalministeeriumis heaolu arengukava aastateks 2016–2023,
mis toetab konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide saavutamist ja mille üldised
eesmärgid on kõrge tööhõive tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu, aga ka sotsiaalse
ebavõrduse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus.
Abifondi toiduabi on arengukavasse integreeritud ühe toetava meetmena arengukava
alaeesmärgi „Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku
sotsiaalkaitse toel paranenud“ saavutamiseks. Eesmärgi mõõdikud on absoluutse
vaesuse määr ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr.
„Laste ja perede arengukavas 2012–2020“ seatud eesmärgi – Eestis on perede
adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste
süsteem, mis pakub perele püsivat kindlustunnet – saavutamiseks on kavandatud
arendada sotsiaalkaitsesüsteemi ning teenuseid perede iseseisva majandusliku
toimetuleku soodustamiseks.
„Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ üldeesmärk on tervena elatud eluea
pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Eraldi on
arengukavas välja toodud viis temaatilist valdkonda, mis kajastavad sotsiaalse sidususe
ja võrdsete võimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamist,
tervist toetava keskkonna kujundamist, tervislike eluviiside soodustamist ning
tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamist.
Käesoleva TAT eesmärk on toiduainete jagamise kaudu vähendada enim puudust
kannatavate inimeste toidupuudust, et toetada nende toimetulekut ja suurendada
sotsiaalset kaasatust ning seeläbi toetada eespool nimetatud arengukavade eesmärke.
8
6. Riskide hindamine
Risk Tegevus riskide maandamiseks
TAT tegevuste elluviimise takistused Hangete detailne läbimõtlemine ning vajaduse
võivad olla peamiselt tingitud korral turu-uuringu tegemine pakutavate
hangete viibimisest või nurjumisest, teenuste või hindade kohta.
mis võib olla tingitud sellest, et turul
ei pakuta teenust või kaupa soovitud
hinnaga, samuti võimalike
teenusepakkujate kitsast ringist.
Partnerorganisatsiooni võimekus Läbimõeldud hankeleping, mis võimaldab
täita oma ülesandeid kindlaks probleemide ja takistuste ilmnemise korral
määratud perioodi vältel. pooltel leping mõistliku tähtajaga üles öelda.
Pidev lepingu täitmise kvaliteedi jälgimine
toetuse saaja poolt ja koostöö
partnerorganisatsiooniga.
Abisaajate kindlaks määramise KOV-ide ja sihtrühma teavitustegevus.
vastavus abi saamise kriteeriumitele.
7. TAT rakendamine
7.1. Toetuse saaja kohustused
7.1.1. TAT elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–
2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning
selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.
Ühtlasi on TAT elluviija kohustatud:
7.1.1.1 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevustele ja eelarvele;
7.1.1.2 koguma TAT-s osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Komisjoni
delegeeritud määrus (EL) nr 1255/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust
kannatavate isikute jaoks, määrates kindlaks rakenduskava elluviimise aasta- ja
lõpparuannete sisu, sealhulgas ühiste näitajate loetelu. Toetuse saaja tagab, et abi
jagavad partnerorganisatsioonid peavad arvestust jaotatud toidu koguste ja abisaajate
kohta vastavalt rakendusasutuse (edaspidi RA) kehtestatud nõuetele, tagades
andmekorje ühtsel moel, mh Euroopa Komisjoni delegeeritud aktiga kehtestatud
näitajate kohta. Andmeid kogutakse TAT lisa 2 vormide A ja B alusel, mis tuleb esitada
koos seirearuandega vähemalt üks kord aastas seisuga 31.12 iga järgmise aasta 28.
veebruariks;
7.1.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
9
7.1.1.4 esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ) järgneva eelarveaasta väljamaksete
prognoosi 10. detsembriks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada
15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.1.1.5 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3
nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.3 esitatud prognoosist;
7.1.1.6 järgima Vabariigi Valitsuse määruses „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning
Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” sätestatud nõudeid.
7.1.2. TAT partnerile (partnerorganisatsioonile) kohaldub struktuuritoetuse seaduse §
25.
7.2. Kulude abikõlblikkus
7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1.
septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate
kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse
vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
7.2.2. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse abifondi määruse artikli 26
lõikest 2.
7.2.3. Abikõlblikud kulud on toiduannetuste kogumise, transportimise, hoiustamise ja
jaotamise ning sellega otseselt seotud teadlikkuse suurendamise tegevuse kulud.
7.2.4. Mitteabikõlblikud on kulud, mida ei ole loetletud punktis 7.2.3.
7.3. Riigiabi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
7.4. Toetuse maksmine
7.4.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja
selle alusel kehtestatud õigusaktidele.
7.4.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.
7.4.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.4.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas
TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.4.3.2 koopia riigihangete korraldamise korrast asutuses;
7.4.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise
ja kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste
korral vastavad volituste koopiad.
7.4.4. Punktis 7.4.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on
varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne
uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku
kinnituse.
7.4.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini
üks kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga
10
võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse
menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva.
7.4.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le
esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu.
7.4.7. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui:
7.4.7.1 maksetaotluses esineb puudusi;
7.4.7.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.4.7.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
7.4.7.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks
TAT-d ellu viia või saavutada kavandatud tulemust;
7.4.7.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse
seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja
6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis
nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
7.4.8. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on maksetaotluses
nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus,
mida on võimalik RÜ määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, võib RÜ määrata kohustuse
ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus
kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et
maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.
7.4.9. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu
abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid.
Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või
täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel.
7.4.10. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik.
Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6
nimetatud juhtudel.
7.4.11. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane
väljamakse tehakse, kui RA on lõpparuande kinnitanud.
7.5. TAT muutmine
7.5.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, indikaatoreid või TAT
abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab TAT elluviija RA-le põhjendatud taotluse.
7.5.2. RA vaatab punktis 7.5.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul
alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta peale
punktis 7.5.4 nimetatud RÜ edastatud ettepanekut ja punktis 7.5.8 nimetatud
kooskõlastamist.
7.5.3. Puuduste esinemise korral annab RA TAT elluviijale tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste
kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.5.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-
le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute
tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
11
7.5.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui
TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste
tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks.
7.5.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja
arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek.
7.5.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT
edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel
võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud
eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta
kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
7.5.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega.
7.5.9. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist eelarve
muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu
ning kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt
rohkem kui 20%.
7.5.10. Peale punktis 7.5.9 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja
viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
7.6.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuse e-
keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 28. veebruariks. Kui tehniline viga e-keskkonna
töös takistab vahearuande tähtaegset esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise
tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja
esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse
vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande struktuuritoetuse e-keskkonna
kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui
tehniline viga e-keskkonna töös takistab lõpparuande tähtaegset esitamist, loetakse
uueks lõpparuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.
7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud,
esitatakse vaid lõpparuanne.
7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas see on
vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.6.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab viie
tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata
RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud
elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul
RA-le kinnitamiseks.
7.6.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt 10
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande 5 tööpäeva
jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.
12
7.6.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT elluviijale vähemalt
kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab viie tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest
viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on
esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva
jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks.
7.6.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja
edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.6.8.
7.5.10. TAT seirearuandes kajastatav informatsioon tuleb struktuuritoetuse e-keskkonna
seirearuande vormilt.
7.7. Finantskorrektsioonid
7.7.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
7.7.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–
49.
7.8. Vaiete menetleja
7.8.1. Rakendusasutuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusasutus.
7.8.2. Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.
Lisad:
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm A
Seireandmete kogumise vormid – lisa 2 vorm A ja vorm B
13
MINISTRI KÄSKKIRI
05.02.2019 nr 14
Enim puudust kannatavatele inimestele
toiduannetuste kogumise ja jagamise
tingimused
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel:
kinnitan „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise
tingimused“ toetuse andmise tingimused koos lisadega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
Sotsiaalkaitseminister