Saatja: Anneli Kannus <
[email protected]>
Saadetud: 05.02.2019 10:49
Adressaat: SM Info <
[email protected]>; Agris Koppel <
[email protected]>
Koopia: Mare Toompuu <
[email protected]>; gerli.liivet <
[email protected]>;
linda.jurisson <
[email protected]>; Pilleriin Lekko <
[email protected]>
Teema: EÕL ettepanek õendusabi erialade määruse muutmiseks
Tähtsus: Tavaline
Manused: Eriode.asice
Tere
Käesolevaga esitame täiendatud ettepaneku õendusabi erialade määruse muutmiseks.
Lugupidamisega
Anneli Kannus
EÕL president
e-mail:
[email protected]
Skype: anneli.kannus
Agris Koppel
Sotsiaalministeerium
Meie: 05.02.2019
Õendusabi erialade loetelu määruse muudatusettepanek
Eesti Õdede Liit esitas eelmise aastal alguses (28.veebruaril 2018.a.) eelnimetatud määruse
muudatusettepaneku. Aasta jooksul on toimunud arenguid ja erinevaid kokkusaamisi, mis on
aidanud ettepanekut konkretiseerida, seega esitame vastavalt .jaanuaris 2019.aastal
sotsiaalministeeriumis toimunud koosolekul kokkulepitule, määruse "Õendusabi erialade
loetelu" täiendatud ettepaneku.
Hetkel on mitmed õenduse arenguga seonduvate tegevused seiskunud, kuna oodatakse
õendusabi erialade määruse muudatust. Aasta jooksul oleme sotsiaalkindlustusametiga teinud
muudatuse abivahendite väljakirjutamise lubamiseks vastava ettevalmistusega õdedel. Samuti
ootab Haigekassa muudatust, et jätkata arutelusid meditsiiniseadmete väljakirjutamisõiguse
laiendamiseks õdedele. Lisaks on eelkõige kvaliteedi tagamiseks ning patsiendikindlustuse
seadusega seonduvalt vajalik lisada eriõe teenus ka tervishoiuteenuste loetellu. Õdede piiratud
retseptiõiguse laiendamine ehk tervishoiu kõrgkoolide magistriõppe läbinud õdede õigused on
samuti eelnimetatud määrusega muutmisega seotud.
Eelkirjeldatud põhjustel ning juba eelmisel aastal tehtud ettepaneku tõttu ootame, et käesolev
ettepanek saaks positiivselt menetletud 2019.aasta esimesel poolaastal.
Lisad: õendusabi erialade määrus koos seletuskirjaga; Terviseameti tervishoiutöötajate registri
andmed; eriõe lõpetajate andmed kõrgkoolidest
Lugupidamisega
Anneli Kannus
/allkirjastatud digitaalselt/
EÕL president
Koopia: Mare Toompuu
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Koidu 20-34, Tallinn, Harju maakond 1013
www.ena.ee
Eesti Õdede Liidu ettepanek muuta Sotsiaalministri määrust Õendusabi erialade
loetelu; Vastu võetud 11.06.2001 nr 58
Õendusabi erialad
§ 1. Määrusega kehtestatakse õendusabi erialade loetelu.
§ 2. Õendusabi erialad on:
1) terviseõendus;
2) kliiniline õendus;
3) intensiivõendus;
4) vaimse tervise õendus;
5) õendusjuhtimine ja -pedagoogika.
§ 3. Õendusabi eriala lõpetanu on eriõde.
Rakendamine
§ 4. Terviseameti registris enne käesoleva määruse jõustumist kirjas olev info säilib. Õed,
kellel on tänaseni registris märgitud mitmed eriala ja/või alaerialad, jäävad registrisse
samade märgetega ka edaspidi.
§ 5. Alates käesoleva määruse jõustumisest kuni aastani 2025 tehakse tervishoiutöötaja
registris täiendused lisades õe kutsealale eriõe nimetuse paragrahvis 2 märgitud õendusabi
erialal alljärgneva alusel:
- tervishoiu kõrgkoolide erialase koolituse 1 aastase (vähemalt 1560 tundi) õppekava
2006 – 2019 aasta lõpetanud VÕI
- magistri- ja/või doktoriõppe tasemel tervise-, majandus-, sotsiaal- ja
haridusteaduses väljastatud diplomi alusel VÕI
- EÕL pädevuse hindamise komisjoni otsuse alusel väljastatud eriõe III
pädevustunnistus.
§ 6. Alates 2025 aastast lisatakse tervishoiutöötajate registrisse õe kutseala puhul eriõe
märge ainult tervishoiu kõrgkooli eriõe magistriõppe või ülikooli magistri- ja/või
doktoriõppe läbimist tõendava diplomi olemasolul, eelnevalt nimetatud valdkondades.
1
SELETUSKIRI
Tänane olukord
Täna kehtiv õenduserialade määrus on aegunud. Mitmeid alaerialasid enam ei eksisteeri
(näiteks radioloogiaõendus) ja osa alaerialasid on nimetamata (näiteks neuroloogiaõendus,
koduõendus jne). Tervishoiuasutustes on jätkuvalt kasutusel erinev lähenemine õe
iseseisvate vastuvõttude nimetustes sh osad lähtuvad arstlikest erialades, osad on
kasutusele võtnud eestindatud nimetused (näiteks pediaatria versus lasteõendus), osad on
leiutanud uued väljendid (jalaravi õde, stoomiõde). Ükski tänastest lahendusest pole
korrektne.
Kehtiv määrus on eksitav. Täna määruses nimetatud õendusabi alaerialadel puudub
vastav väljaõpe, v.a. mõnes valdkonnas välja töötatud täienduskoolituse baasmoodulid.
Eriarstiabi erialade loetelu määruse aluseks on vastav ettevalmistus residentuuris ning
seega oleme oma ettepanekut tehes võtnud aluseks sama põhimõtte. Viimased kümme
aastat on toimunud neljal esimesel erialal ühe-aastane (1560 tundi) väljaõpe tervishoiu
kõrgkoolis ning viiendal erialal Tartu Ülikoolis.
Viienda eriala, õendusjuhtimine ja – pedagoogika, lisamisel on silmas peetud perspektiivi
ning vastava õppe ehk ettevalmistuse olemasolu meie haridussüsteemis. Kuna
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus käsitleb nii tervishoiu juhtimise, kvaliteedi
tagamise nõudeid (§ 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud määrus nr 128) kui ka
tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamise ja järgneva koolituse õppebaasiks olevate
haiglate ... ja õppebaasina tegutsemise korda (§ 56 lõike 1 punkti 6 alusel kehtestatud
määrus nr 84), siis peame oluliseks tervishoiuteenuste pakkumises väärtustada
õendusjuhtimise ja – pedagoogi väljaõppega õdesid, kelle ülesanne on tervishoiuteenuseid
juhtida, kvaliteediga tegeleda ja õppebaasis tööd korraldada. Õe ja ämmaemanda
õppebaasiks on Eestis kõik tervishoiuasutused ning seetõttu on oluline, et neid ka juhiks
vastava väljaõppe saanud isikud, kellel on selge roll tervishoiusüsteemis tervishoiuteenuste
osutamisel. Perspektiivis soovime lisada vastava nõude kvaliteedi tagamiseks ka
tervishoiuteenuste osutajate nõuetesse.
Õe kutseala ning arsti kutse- ja erialade õpe on reguleeritud EU direktiividega. Eeltoodule
viidates ei ole Eestis täna kehtivat kutsestandardit õele või eriõele. EÕL on paralleelselt
määruse kaasajastamisega teinud koostööd õendusjuhtide, - praktikute ja -õppejõududega,
et kaardistada õe ja eriõe miinimumpädevused. Õe miinimumpädevused on kinnitatud
EÕL volikogu otsusega. Eriõe miinimumpädevuste kirjeldamine toimub paralleelselt
käesoleva määruse menetlemisega. Kutsestandardi kehtestamine on kaalumisel.
2
Ettepaneku taust
Eestis vastab õdede koolitus EU direktiividele ning on vastavalt tunnustatud. Õpe kestab
3,5 aastat, lõpeb rakenduskõrghariduse diplomi ning õe kutse saamisega. Juba üle 10
aasta on edasiõppimisvõimalused õdedel tervishoiu kõrgkoolides eriõena neljal erialal:
terviseõendus, kliiniline õendus, vaimse tervise õendus ja intensiivõendus ning Tartu
Ülikoolis omandatakse õendusjuhtimise- ja pedagoogika eriala (varasemalt kaks
õppekava eraldi, alates 2018 üks ühine eriala).
Kõik valdkonnad jagunevad eelnimetatud erialade alla lähtuvalt ajaloolisest kogemusest,
praktikast ning erinevate tasandite õendustöötajate kokkulepetest alljärgnevalt:
1) Intensiivõendus: koondab - anesteesia; intensiivravi; erakorralise meditsiini.
2) Kliiniline õendus: koondab -
allergoloogia- immunoloogia;
dermatoveneroloogia;
endokrinoloogia;
gastroenteroloogia;
infektsioonhaigused;
kardioloogia;
kirurgia sh kardiovaskulaar-, kardio-, torakaal-, vaskulaar- , plastika- ja
rekonstruktiivkirurgia ja operatsiooniõendus;
nefroloogia;
neuroloogia;
oftalmoloogia;
onkoloogia;
hematoloogia;
ortopeedia;
otorinolarüngoloogia;
pediaatria;
pulmonoloogia;
reumatoloogia;
sisehaigused;
sünnitusabi ja günekoloogia;
uroloogia;
iseseisev statsionaarne õendusabi;
taastusravi.
3) Terviseõendus: koondab - koolitervishoiu; peremeditsiini; töötervishoiu; hambaravi;
koduõenduse.
4) Vaimse tervise õendus: koondab - vaimne tervise; psühhiaatria.
5) Õendusjuhtimine- ja pedagoogika: koondab nii tervishoiu kõrgkoolides töötavad
õendusõppejõud kui ka õendusjuhid, kes on läbinud magistriõppe. Nemad võiks samuti
kajastuda tervishoiutöötajate registris, kuna tegelevad õendusjuhtimise, kvaliteedi
tagamise, praktika arendamise ning õppebaasis õppepraktika korraldamisega.
3
EU riikides on õe väljaõpe korraldatud väga erinevalt, kuid põhiõpe vastab enamuses
riikides EU direktiividele. Suuremates riikides on lisaks põhiõppele tagatud kitsad
spetsialiseerumised või nn „otse spetsialistiks õppekavad“. Eesti väiksust arvestades pole
mõistlik välja töötada väga kitsaid õppekavasid/ettevalmistust, mis lisaks takistaks õdede
puuduses veel ka õdede liikumist erinevate valdkondade vahel.
Tänane praktika
Mitmetes valdkondades on viimase kümne aasta jooksul tekkinud nõuded ja
kvaliteedistandardid, mida tuleb arvestada ning edasi arendada. Nii on näiteks vaimse
tervise õenduses nõuded õe haridustasemele iseseisva tegutsemise korral, kiirabibrigaadi
juhtivalt õelt nõutakse intensiivõenduse eriala läbimist, haiglad on kehtestanud nö oma
nõuded iseseisvat vastuvõttu tegevatele õdedele.
Viie eriala kasutuselevõtt ei takista nn sidus- ja alaerialadel baasmoodulite vms
täienduskoolituse korraldamist või spetsiifilisemate ametinimetuste väljatöötamist ja
kasutamist erinevates tervishoiuvaldkondades. EÕL poolt vaadates on küsimus – kas
õendusabi erialade määrus peaks sisaldama analoogselt eriaarstiabi erialade määrusega ka
erialade lisapädevuste loetelu? Näiteks kiirabis, kus siis intensiivõenduse lõpetajal võib
olla lisapädevus kiirabi brigaadijuht või terviseõenduse lõpetajal lisapädevusena
koduõendus. Euroopa riikide kogemust ja meie väiksust arvestades võiskime arutada
lisapädevuste kirjeldamise, nõuete ning nimetamise üle tervishoiutöötajate registris. Lisaks
on mitmed erialad juhtinud meie tähelepanu asjaolule, et kui vastavat lisaeriala diplomile
märgitud pole, siis puuduvad neil võimalused nn ametlikuks enesetäiendamiseks
välismaal.
Ettepaneku põhjendus
Eesti tervishoiumaastiku korrastamise huvides ning lähtudes arengutest EU maades
- teeme ettepaneku Eestis kasutusele võtta mõisted õde ja eriõde, sh õendusabi
erialasid nn eriõe erialasid määratleda 5. Üleminekuperioodis kasutada seletuskirja
lisainfot, mis näitab kuidas jagunevad eriarstide erialad eriõe valdkondadesse.
Eesti Õdede Liit ei pea õigeks alaerialade määratlemist õenduses lähtuvalt arstlikest
erialadest, vaid soovitab kasutada eriõe nimetust lisades eriala täpsustus, kui see osutub
vajalikuks. Näiteks eriõe vastuvõtt (endokrinoloogia), eriõe vastuvõtt (kardioloogia), eriõe
vastuvõtt (koolitervishoid) jne.
Ühtlasi näitab kahe mõiste kasutamine selgelt, kas õel on mõni lisapädevus, ehk omandatud
lisaeriala või mitte. Eraldi küsimus on pere- ja koduõed, kelle nimetus on praktikas hästi
juurdunud ning omaks võetud elanikkonna poolt. Samas puudub täna kehtivas määruses
koduõenduse mõiste, mis pole takistanud teises sotsiaalministeeriumi määruses seda
mõistet kasutamast. Pereõdede puhul võib samuti kasutada edaspidi mõisteid eriõde
4
(peremeditsiin) või õde (peremeditsiin). Samuti on õel, kes töötab koos perearstiga valida
väljaõppeks hoopiski näiteks terviseõenduse asemel kliiniline õendus. Samuti võib õde
omandada elu jooksul mitu õendusabi eriala. Koduõdede puhul oleks tegemist sisuliselt
eriõega, kellel on läbitud mõni õendusabi eriala või siis õega, kes on läbinud koduõenduse
baasmooduli.
Inimlikust seisukohast pole just meeldiv istuda kabineti ukse taga, mille nimetus viitab
patsiendi probleemile või haigusele, mille pärast vastuvõttu oodatakse. Oluline on
korrastada õe ja eriõe nimetused erinevates valdkondades, et vältida segadust nii
patsientide kui ka teiste valdkondade tervishoiutöötajate hulgas.
Eesti Õdede Liit ei soovita kasutada mõisteid kliiniline õde, intensiivõde jne, ehk pole
mõistlik tuua kasutusse erinevaid eesti keelseid modifikatsioone. Õe õppe läbinud võivad
täna töötada tervishoiusüsteemis praktiliselt kõikjal, eriõe õppe läbinute puhul on „reeglid“
kehtestatud täna vaimse tervise ja intensiivõenduse erialadel. Lisaks on määratletud
määruses „Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende
hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste osutamise tingimusted, et “õe
vastuvõtuteenust saab osutada kõrgharidusega õde, kellel on vähemalt kahe aastane
töökogemus ja läbitud regulaarselt täienduskoolitused”. Pikemas perspektiivis saab
täiendada eelnimetatud seadust ka eriõe väljaõppe läbimise nõudega.
Planeeritavad patsiendikindlustuse seadust ning kvaliteedinõudeid silmas pidades on
mõistlik jätkata personali kvaliteedistandardeid käsitlevate nõuete väljatöötamist ja
rakendamist. Täna on perearstil võimalik tööle võtta 2 pereõde, perspektiivis on perearsti
juures töötavatest õdedest vähemalt üks eriõde. Tervisekeskuses tegutsev eriõde võib olla
läbinud vastavalt praksise või piirkonna eripäradest, õe enda huvidest vajadusele tulenevalt
ühe või mitu õenduseriala õpet.
Ühtlasi võib õde ümber spetsialiseeruda või omandada lisapädevusi, läbides mitmeid
õenduseriala õppeid, või nendes sisalduvaid erialamooduleid, näiteks kui üks eriõe
õppekavadest on täielikult läbitud, kuid soovitakse lisateadmisi mingil eriala, siis läbitakse
vastava õppekava erialamoodul. Eriõe tööle rakendamine ei sõltu mitte ainult tema läbitud
erialast, vaid töökohast ning vastavate nõuete kehtestamisest/täpsustamisest erinevates
valdkondades.
Korrastades meie õendusvaldkondade nimetused, saame täpsustada nii kasutatava
terminoloogia eesti, kui ka inglise keelsena. Hetkel on meil terminoloogiliselt kasutusel
palju erinevaid, aga sisult sarnaseid mõisteid, või tuletatud sõnu nii eesti, kui ka inglise
keeles
5
Enamlevinud praktika inglise keeles kasutatavatest mõistest:
Õde–Registrated Nurse, lühend RN
Eriõde – Specialist Nurse (EFN Matrix 3+1 http://www.efnweb.be/wp-
content/uploads/EFN-Workforce-Matrix-3-1-Executive-Summary-09-11-2016.pdf),
lühend SN või Nurse Specialist (USA), lühend NS ehk kokkuleppe küsimus kuidas
märkida. Praktikas valdavalt inglise keeles nimetusest kaob liides “specialist” ja
lisandub valdkond a la Clinical Nurse, Intensive Care Nurse, Mental Health Nurse.
Lisaks EUs kasutusel mõiste Advanced Nurse Practitioner , lühend ANP. Nimetus õel,
kellel on läbitud õendusalane magistriõpe.
Rakendamine
Lisame avalikust tervishoiutöötajate registrist väljavõtte (24.jaanuar 2019.a. seisuga)
ilmestamiseks, ning meie ettepanekust tulenevalt registriandmete võimalikku „jagunemist“
näidates, lisaks tänasest praktikast tulenevad õendusvaldkonnad versus arstlikud erialad.
Arstlike erialade määruses on nimetatud eriarstide erialad kaetud residentuuriga ja
eriarstide erialade lisapädevused mõne muu spetsiifilise väljaõppega. Soovime sarnaselt
korrastada õendusabi erialade valdkonda ning teeme ettepaneku võtta kasutusele ühtne
terminoloogia seadusandluse ja praktika tasandil ja kaasajastada õendusabi erialade määrus
võimalikult operatiivselt. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus § 24. Õendusabi mõiste
juurde lisada loetellu eriõde! “(1) Õendusabi on ambulatoorne või statsionaarne
tervishoiuteenus, mida osutavad õde, ERIÕDE või ämmaemand koos pere-, eri- või
hambaarstiga või iseseisvalt”.
EÕL on teinud paralleelselt koostööd tervishoiu kõrgkoolidega ning osalenud eriõe
magistriõppe õppekavade ettevalmistamisel. Kõrgkoolid on nõunike kogudes eriõe õppe
arenguid tutvustanud haiglate tippjuhtidele, kes meile teadaolevalt on toetanud ideed
õendusmaastiku korraldamisel. Kõrgkoolides on 4 erialal lõpetanuid 790 eriõde (vt eraldi
lisafaili).
Arvestades, et meil on palju väga häid praktikuid, kellel vanuse või mõnel muul põhjusel
puudub soov või võimalus eriõe õppe läbimiseks, siis on mõistlik piiratud ajaperioodil § 5.
Alates käesoleva määruse jõustumisest kuni aastani 2025 registrisse kandmine eriõena
tagada. Üleminekuperiood tagab et määruse uuendamisega ei teki olukorda, kus keegi jääb
nö määruse muudatustest tingitult “hammasrataste” vahele. Terviseameti
tervishoiutöötajate registri andmed eraldi failis.
Selged piirid võimaldava 2006 aastal alustatu viia lõpule ning terminoloogia korrastamise
järgselt on võimalik edasi arendada kvalifikatsiooninõuded ja kvaliteedisüsteemi õdede
väljaõppes ning tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel.
6
Tervishoiutöötajate registri avaliku vaate väljavõte 08.02.2018
Õed kokku 9175
anesteesia-intensiivravi 399
intensiivõendus 181
INTENSIIVÕENDUS erakorraline meditsiin 534
1114
terviseõendus 109 Kokku lisaeriadega õdesid registris
pereõendus 570 sh osa neist topelt erialadega 3261
kooliõendus 77
TERVISEÕENDUS töötervishoiuõendus 12 Kokku kõrgharidusega eriõdesid 441
768
kliiniline õendus 79 PUUDU nii koduõed kui ka õendusõppejõud ja -juhid :)
lasteõendus 316 ja nii mõnigi haiglates kasutuses olev spetsialiteet
onkoloogia 41
diabeet 10
pulmonoloogia 9 Kehtiva kutsega hooldustöötajaid 991
nakkustõrje 3 Kutseregister 07.02.2018
operatsioon 197
taastusravi 318 Eraldi registis märgitud
KLIINILINE ÕENDUS radioloogia 192 piiratud retseptiõigust omavad õed, kokku: 89
1165
psühhiaatria 142
VAIMSE TERVISE ÕENDUS vaimse tervise õendus 72
214
24.01.2019 seisuga
Töötavad õed kokku 8376 Mittetöötavad õed kokku 5422
anesteesia-intensiivraviõendus 416 anesteesia-intensiivraviõendus 123
intensiivõendus 172 intensiivõendus 65
INTENSIIVÕENDUS erakorraline meditsiin 552 INTENSIIVÕENDUS erakorraline meditsiin 99
1140 287
terviseõendus 117 terviseõendus 14
pereõendus 594 pereõendus 107
kooliõendus 80 kooliõendus 34
TERVISEÕENDUS töötervishoiuõendus 13 TERVISEÕENDUS töötervishoiuõendus 14
804 169
kliiniline õendus 97 kliiniline õendus 16
lasteõendus 330 lasteõendus 114
onkoloogia 46 onkoloogia 24
diabeet 11 diabeet 1
pulmonoloogia 10 pulmonoloogia 4
nakkustõrje 3 nakkustõrje 4
operatsioon 212 operatsioon 57
taastusravi 353 taastusravi 204
KLIINILINE ÕENDUS radioloogia 199 KLIINILINE ÕENDUS radioloogia 82
1261 506
VAIMSE TERVISE psühhiaatria 159 VAIMSE TERVISE psühhiaatria 103
ÕENDUS vaimse tervise õendus 75 ÕENDUS vaimse tervise õendus 26
234 129
Ilma erialata õdesid: 5167 Ilma erialata mittetöötavaid õdesid 4373
Retseptiõigusega õde: 108 Retseptiõigusega mittetöötavaid õdesid 18
nn erialaga töötavaid õdesid kokku: 3439 nn erialaga mittetöötavaid õdesi kokku:1091
Seis: 30.01.2019 2007 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Õe erialane koolitus 109 30 18 31 13 22 22 37 34 15 17 34 19 31
Sh terviseõde 19 18 13 22 15 17 19
Sh kliiniline õde 34 - 6 - 7 - 10 19 - 17 - 15
Sh vaimse tervise õde 17 9 - 12 - - 10 - - -
Sh intensiivõde 39 21 - 13 - 15 - 17 - 15 - 17 - 16
2016 2017 2018 2019 KOKKU
34 38 57 57 53 46 69 4 790
16 13 5 - 7 12 157
18 - 13 21 10 14 150
- 22 14 13 13 21 105
- 38 22 25 19 16 22 4 235