dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekute edastamine

Sotsiaalministeerium · 5. veebruar 2019
Viit
5.2-2/388-1
Registreeritud
5. veebruar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Õdede Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2019
Vastutaja
Agris Koppel (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
7. märts 2019

Failid

  • 📎E-kiri.pdf111 KB
  • 📎Eriode.asice483 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Anneli Kannus <[email protected]> Saadetud: 05.02.2019 10:49 Adressaat: SM Info <[email protected]>; Agris Koppel <[email protected]> Koopia: Mare Toompuu <[email protected]>; gerli.liivet <[email protected]>; linda.jurisson <[email protected]>; Pilleriin Lekko <[email protected]> Teema: EÕL ettepanek õendusabi erialade määruse muutmiseks Tähtsus: Tavaline Manused: Eriode.asice Tere Käesolevaga esitame täiendatud ettepaneku õendusabi erialade määruse muutmiseks. Lugupidamisega Anneli Kannus EÕL president e-mail: [email protected] Skype: anneli.kannus Agris Koppel Sotsiaalministeerium Meie: 05.02.2019 Õendusabi erialade loetelu määruse muudatusettepanek Eesti Õdede Liit esitas eelmise aastal alguses (28.veebruaril 2018.a.) eelnimetatud määruse muudatusettepaneku. Aasta jooksul on toimunud arenguid ja erinevaid kokkusaamisi, mis on aidanud ettepanekut konkretiseerida, seega esitame vastavalt .jaanuaris 2019.aastal sotsiaalministeeriumis toimunud koosolekul kokkulepitule, määruse "Õendusabi erialade loetelu" täiendatud ettepaneku. Hetkel on mitmed õenduse arenguga seonduvate tegevused seiskunud, kuna oodatakse õendusabi erialade määruse muudatust. Aasta jooksul oleme sotsiaalkindlustusametiga teinud muudatuse abivahendite väljakirjutamise lubamiseks vastava ettevalmistusega õdedel. Samuti ootab Haigekassa muudatust, et jätkata arutelusid meditsiiniseadmete väljakirjutamisõiguse laiendamiseks õdedele. Lisaks on eelkõige kvaliteedi tagamiseks ning patsiendikindlustuse seadusega seonduvalt vajalik lisada eriõe teenus ka tervishoiuteenuste loetellu. Õdede piiratud retseptiõiguse laiendamine ehk tervishoiu kõrgkoolide magistriõppe läbinud õdede õigused on samuti eelnimetatud määrusega muutmisega seotud. Eelkirjeldatud põhjustel ning juba eelmisel aastal tehtud ettepaneku tõttu ootame, et käesolev ettepanek saaks positiivselt menetletud 2019.aasta esimesel poolaastal. Lisad: õendusabi erialade määrus koos seletuskirjaga; Terviseameti tervishoiutöötajate registri andmed; eriõe lõpetajate andmed kõrgkoolidest Lugupidamisega Anneli Kannus /allkirjastatud digitaalselt/ EÕL president Koopia: Mare Toompuu Eesti Õdede Liit Reg nr. 80023096 Koidu 20-34, Tallinn, Harju maakond 1013 www.ena.ee Eesti Õdede Liidu ettepanek muuta Sotsiaalministri määrust Õendusabi erialade loetelu; Vastu võetud 11.06.2001 nr 58 Õendusabi erialad § 1. Määrusega kehtestatakse õendusabi erialade loetelu. § 2. Õendusabi erialad on: 1) terviseõendus; 2) kliiniline õendus; 3) intensiivõendus; 4) vaimse tervise õendus; 5) õendusjuhtimine ja -pedagoogika. § 3. Õendusabi eriala lõpetanu on eriõde. Rakendamine § 4. Terviseameti registris enne käesoleva määruse jõustumist kirjas olev info säilib. Õed, kellel on tänaseni registris märgitud mitmed eriala ja/või alaerialad, jäävad registrisse samade märgetega ka edaspidi. § 5. Alates käesoleva määruse jõustumisest kuni aastani 2025 tehakse tervishoiutöötaja registris täiendused lisades õe kutsealale eriõe nimetuse paragrahvis 2 märgitud õendusabi erialal alljärgneva alusel: - tervishoiu kõrgkoolide erialase koolituse 1 aastase (vähemalt 1560 tundi) õppekava 2006 – 2019 aasta lõpetanud VÕI - magistri- ja/või doktoriõppe tasemel tervise-, majandus-, sotsiaal- ja haridusteaduses väljastatud diplomi alusel VÕI - EÕL pädevuse hindamise komisjoni otsuse alusel väljastatud eriõe III pädevustunnistus. § 6. Alates 2025 aastast lisatakse tervishoiutöötajate registrisse õe kutseala puhul eriõe märge ainult tervishoiu kõrgkooli eriõe magistriõppe või ülikooli magistri- ja/või doktoriõppe läbimist tõendava diplomi olemasolul, eelnevalt nimetatud valdkondades. 1 SELETUSKIRI Tänane olukord Täna kehtiv õenduserialade määrus on aegunud. Mitmeid alaerialasid enam ei eksisteeri (näiteks radioloogiaõendus) ja osa alaerialasid on nimetamata (näiteks neuroloogiaõendus, koduõendus jne). Tervishoiuasutustes on jätkuvalt kasutusel erinev lähenemine õe iseseisvate vastuvõttude nimetustes sh osad lähtuvad arstlikest erialades, osad on kasutusele võtnud eestindatud nimetused (näiteks pediaatria versus lasteõendus), osad on leiutanud uued väljendid (jalaravi õde, stoomiõde). Ükski tänastest lahendusest pole korrektne. Kehtiv määrus on eksitav. Täna määruses nimetatud õendusabi alaerialadel puudub vastav väljaõpe, v.a. mõnes valdkonnas välja töötatud täienduskoolituse baasmoodulid. Eriarstiabi erialade loetelu määruse aluseks on vastav ettevalmistus residentuuris ning seega oleme oma ettepanekut tehes võtnud aluseks sama põhimõtte. Viimased kümme aastat on toimunud neljal esimesel erialal ühe-aastane (1560 tundi) väljaõpe tervishoiu kõrgkoolis ning viiendal erialal Tartu Ülikoolis. Viienda eriala, õendusjuhtimine ja – pedagoogika, lisamisel on silmas peetud perspektiivi ning vastava õppe ehk ettevalmistuse olemasolu meie haridussüsteemis. Kuna Tervishoiuteenuste korraldamise seadus käsitleb nii tervishoiu juhtimise, kvaliteedi tagamise nõudeid (§ 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud määrus nr 128) kui ka tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamise ja järgneva koolituse õppebaasiks olevate haiglate ... ja õppebaasina tegutsemise korda (§ 56 lõike 1 punkti 6 alusel kehtestatud määrus nr 84), siis peame oluliseks tervishoiuteenuste pakkumises väärtustada õendusjuhtimise ja – pedagoogi väljaõppega õdesid, kelle ülesanne on tervishoiuteenuseid juhtida, kvaliteediga tegeleda ja õppebaasis tööd korraldada. Õe ja ämmaemanda õppebaasiks on Eestis kõik tervishoiuasutused ning seetõttu on oluline, et neid ka juhiks vastava väljaõppe saanud isikud, kellel on selge roll tervishoiusüsteemis tervishoiuteenuste osutamisel. Perspektiivis soovime lisada vastava nõude kvaliteedi tagamiseks ka tervishoiuteenuste osutajate nõuetesse. Õe kutseala ning arsti kutse- ja erialade õpe on reguleeritud EU direktiividega. Eeltoodule viidates ei ole Eestis täna kehtivat kutsestandardit õele või eriõele. EÕL on paralleelselt määruse kaasajastamisega teinud koostööd õendusjuhtide, - praktikute ja -õppejõududega, et kaardistada õe ja eriõe miinimumpädevused. Õe miinimumpädevused on kinnitatud EÕL volikogu otsusega. Eriõe miinimumpädevuste kirjeldamine toimub paralleelselt käesoleva määruse menetlemisega. Kutsestandardi kehtestamine on kaalumisel. 2 Ettepaneku taust Eestis vastab õdede koolitus EU direktiividele ning on vastavalt tunnustatud. Õpe kestab 3,5 aastat, lõpeb rakenduskõrghariduse diplomi ning õe kutse saamisega. Juba üle 10 aasta on edasiõppimisvõimalused õdedel tervishoiu kõrgkoolides eriõena neljal erialal: terviseõendus, kliiniline õendus, vaimse tervise õendus ja intensiivõendus ning Tartu Ülikoolis omandatakse õendusjuhtimise- ja pedagoogika eriala (varasemalt kaks õppekava eraldi, alates 2018 üks ühine eriala). Kõik valdkonnad jagunevad eelnimetatud erialade alla lähtuvalt ajaloolisest kogemusest, praktikast ning erinevate tasandite õendustöötajate kokkulepetest alljärgnevalt: 1) Intensiivõendus: koondab - anesteesia; intensiivravi; erakorralise meditsiini. 2) Kliiniline õendus: koondab - allergoloogia- immunoloogia; dermatoveneroloogia; endokrinoloogia; gastroenteroloogia; infektsioonhaigused; kardioloogia; kirurgia sh kardiovaskulaar-, kardio-, torakaal-, vaskulaar- , plastika- ja rekonstruktiivkirurgia ja operatsiooniõendus; nefroloogia; neuroloogia; oftalmoloogia; onkoloogia; hematoloogia; ortopeedia; otorinolarüngoloogia; pediaatria; pulmonoloogia; reumatoloogia; sisehaigused; sünnitusabi ja günekoloogia; uroloogia; iseseisev statsionaarne õendusabi; taastusravi. 3) Terviseõendus: koondab - koolitervishoiu; peremeditsiini; töötervishoiu; hambaravi; koduõenduse. 4) Vaimse tervise õendus: koondab - vaimne tervise; psühhiaatria. 5) Õendusjuhtimine- ja pedagoogika: koondab nii tervishoiu kõrgkoolides töötavad õendusõppejõud kui ka õendusjuhid, kes on läbinud magistriõppe. Nemad võiks samuti kajastuda tervishoiutöötajate registris, kuna tegelevad õendusjuhtimise, kvaliteedi tagamise, praktika arendamise ning õppebaasis õppepraktika korraldamisega. 3 EU riikides on õe väljaõpe korraldatud väga erinevalt, kuid põhiõpe vastab enamuses riikides EU direktiividele. Suuremates riikides on lisaks põhiõppele tagatud kitsad spetsialiseerumised või nn „otse spetsialistiks õppekavad“. Eesti väiksust arvestades pole mõistlik välja töötada väga kitsaid õppekavasid/ettevalmistust, mis lisaks takistaks õdede puuduses veel ka õdede liikumist erinevate valdkondade vahel. Tänane praktika Mitmetes valdkondades on viimase kümne aasta jooksul tekkinud nõuded ja kvaliteedistandardid, mida tuleb arvestada ning edasi arendada. Nii on näiteks vaimse tervise õenduses nõuded õe haridustasemele iseseisva tegutsemise korral, kiirabibrigaadi juhtivalt õelt nõutakse intensiivõenduse eriala läbimist, haiglad on kehtestanud nö oma nõuded iseseisvat vastuvõttu tegevatele õdedele. Viie eriala kasutuselevõtt ei takista nn sidus- ja alaerialadel baasmoodulite vms täienduskoolituse korraldamist või spetsiifilisemate ametinimetuste väljatöötamist ja kasutamist erinevates tervishoiuvaldkondades. EÕL poolt vaadates on küsimus – kas õendusabi erialade määrus peaks sisaldama analoogselt eriaarstiabi erialade määrusega ka erialade lisapädevuste loetelu? Näiteks kiirabis, kus siis intensiivõenduse lõpetajal võib olla lisapädevus kiirabi brigaadijuht või terviseõenduse lõpetajal lisapädevusena koduõendus. Euroopa riikide kogemust ja meie väiksust arvestades võiskime arutada lisapädevuste kirjeldamise, nõuete ning nimetamise üle tervishoiutöötajate registris. Lisaks on mitmed erialad juhtinud meie tähelepanu asjaolule, et kui vastavat lisaeriala diplomile märgitud pole, siis puuduvad neil võimalused nn ametlikuks enesetäiendamiseks välismaal. Ettepaneku põhjendus Eesti tervishoiumaastiku korrastamise huvides ning lähtudes arengutest EU maades - teeme ettepaneku Eestis kasutusele võtta mõisted õde ja eriõde, sh õendusabi erialasid nn eriõe erialasid määratleda 5. Üleminekuperioodis kasutada seletuskirja lisainfot, mis näitab kuidas jagunevad eriarstide erialad eriõe valdkondadesse. Eesti Õdede Liit ei pea õigeks alaerialade määratlemist õenduses lähtuvalt arstlikest erialadest, vaid soovitab kasutada eriõe nimetust lisades eriala täpsustus, kui see osutub vajalikuks. Näiteks eriõe vastuvõtt (endokrinoloogia), eriõe vastuvõtt (kardioloogia), eriõe vastuvõtt (koolitervishoid) jne. Ühtlasi näitab kahe mõiste kasutamine selgelt, kas õel on mõni lisapädevus, ehk omandatud lisaeriala või mitte. Eraldi küsimus on pere- ja koduõed, kelle nimetus on praktikas hästi juurdunud ning omaks võetud elanikkonna poolt. Samas puudub täna kehtivas määruses koduõenduse mõiste, mis pole takistanud teises sotsiaalministeeriumi määruses seda mõistet kasutamast. Pereõdede puhul võib samuti kasutada edaspidi mõisteid eriõde 4 (peremeditsiin) või õde (peremeditsiin). Samuti on õel, kes töötab koos perearstiga valida väljaõppeks hoopiski näiteks terviseõenduse asemel kliiniline õendus. Samuti võib õde omandada elu jooksul mitu õendusabi eriala. Koduõdede puhul oleks tegemist sisuliselt eriõega, kellel on läbitud mõni õendusabi eriala või siis õega, kes on läbinud koduõenduse baasmooduli. Inimlikust seisukohast pole just meeldiv istuda kabineti ukse taga, mille nimetus viitab patsiendi probleemile või haigusele, mille pärast vastuvõttu oodatakse. Oluline on korrastada õe ja eriõe nimetused erinevates valdkondades, et vältida segadust nii patsientide kui ka teiste valdkondade tervishoiutöötajate hulgas. Eesti Õdede Liit ei soovita kasutada mõisteid kliiniline õde, intensiivõde jne, ehk pole mõistlik tuua kasutusse erinevaid eesti keelseid modifikatsioone. Õe õppe läbinud võivad täna töötada tervishoiusüsteemis praktiliselt kõikjal, eriõe õppe läbinute puhul on „reeglid“ kehtestatud täna vaimse tervise ja intensiivõenduse erialadel. Lisaks on määratletud määruses „Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste osutamise tingimusted, et “õe vastuvõtuteenust saab osutada kõrgharidusega õde, kellel on vähemalt kahe aastane töökogemus ja läbitud regulaarselt täienduskoolitused”. Pikemas perspektiivis saab täiendada eelnimetatud seadust ka eriõe väljaõppe läbimise nõudega. Planeeritavad patsiendikindlustuse seadust ning kvaliteedinõudeid silmas pidades on mõistlik jätkata personali kvaliteedistandardeid käsitlevate nõuete väljatöötamist ja rakendamist. Täna on perearstil võimalik tööle võtta 2 pereõde, perspektiivis on perearsti juures töötavatest õdedest vähemalt üks eriõde. Tervisekeskuses tegutsev eriõde võib olla läbinud vastavalt praksise või piirkonna eripäradest, õe enda huvidest vajadusele tulenevalt ühe või mitu õenduseriala õpet. Ühtlasi võib õde ümber spetsialiseeruda või omandada lisapädevusi, läbides mitmeid õenduseriala õppeid, või nendes sisalduvaid erialamooduleid, näiteks kui üks eriõe õppekavadest on täielikult läbitud, kuid soovitakse lisateadmisi mingil eriala, siis läbitakse vastava õppekava erialamoodul. Eriõe tööle rakendamine ei sõltu mitte ainult tema läbitud erialast, vaid töökohast ning vastavate nõuete kehtestamisest/täpsustamisest erinevates valdkondades. Korrastades meie õendusvaldkondade nimetused, saame täpsustada nii kasutatava terminoloogia eesti, kui ka inglise keelsena. Hetkel on meil terminoloogiliselt kasutusel palju erinevaid, aga sisult sarnaseid mõisteid, või tuletatud sõnu nii eesti, kui ka inglise keeles 5 Enamlevinud praktika inglise keeles kasutatavatest mõistest: Õde–Registrated Nurse, lühend RN Eriõde – Specialist Nurse (EFN Matrix 3+1 http://www.efnweb.be/wp- content/uploads/EFN-Workforce-Matrix-3-1-Executive-Summary-09-11-2016.pdf), lühend SN või Nurse Specialist (USA), lühend NS ehk kokkuleppe küsimus kuidas märkida. Praktikas valdavalt inglise keeles nimetusest kaob liides “specialist” ja lisandub valdkond a la Clinical Nurse, Intensive Care Nurse, Mental Health Nurse. Lisaks EUs kasutusel mõiste Advanced Nurse Practitioner , lühend ANP. Nimetus õel, kellel on läbitud õendusalane magistriõpe. Rakendamine Lisame avalikust tervishoiutöötajate registrist väljavõtte (24.jaanuar 2019.a. seisuga) ilmestamiseks, ning meie ettepanekust tulenevalt registriandmete võimalikku „jagunemist“ näidates, lisaks tänasest praktikast tulenevad õendusvaldkonnad versus arstlikud erialad. Arstlike erialade määruses on nimetatud eriarstide erialad kaetud residentuuriga ja eriarstide erialade lisapädevused mõne muu spetsiifilise väljaõppega. Soovime sarnaselt korrastada õendusabi erialade valdkonda ning teeme ettepaneku võtta kasutusele ühtne terminoloogia seadusandluse ja praktika tasandil ja kaasajastada õendusabi erialade määrus võimalikult operatiivselt. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus § 24. Õendusabi mõiste juurde lisada loetellu eriõde! “(1) Õendusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad õde, ERIÕDE või ämmaemand koos pere-, eri- või hambaarstiga või iseseisvalt”. EÕL on teinud paralleelselt koostööd tervishoiu kõrgkoolidega ning osalenud eriõe magistriõppe õppekavade ettevalmistamisel. Kõrgkoolid on nõunike kogudes eriõe õppe arenguid tutvustanud haiglate tippjuhtidele, kes meile teadaolevalt on toetanud ideed õendusmaastiku korraldamisel. Kõrgkoolides on 4 erialal lõpetanuid 790 eriõde (vt eraldi lisafaili). Arvestades, et meil on palju väga häid praktikuid, kellel vanuse või mõnel muul põhjusel puudub soov või võimalus eriõe õppe läbimiseks, siis on mõistlik piiratud ajaperioodil § 5. Alates käesoleva määruse jõustumisest kuni aastani 2025 registrisse kandmine eriõena tagada. Üleminekuperiood tagab et määruse uuendamisega ei teki olukorda, kus keegi jääb nö määruse muudatustest tingitult “hammasrataste” vahele. Terviseameti tervishoiutöötajate registri andmed eraldi failis. Selged piirid võimaldava 2006 aastal alustatu viia lõpule ning terminoloogia korrastamise järgselt on võimalik edasi arendada kvalifikatsiooninõuded ja kvaliteedisüsteemi õdede väljaõppes ning tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel. 6 Tervishoiutöötajate registri avaliku vaate väljavõte 08.02.2018 Õed kokku 9175 anesteesia-intensiivravi 399 intensiivõendus 181 INTENSIIVÕENDUS erakorraline meditsiin 534 1114 terviseõendus 109 Kokku lisaeriadega õdesid registris pereõendus 570 sh osa neist topelt erialadega 3261 kooliõendus 77 TERVISEÕENDUS töötervishoiuõendus 12 Kokku kõrgharidusega eriõdesid 441 768 kliiniline õendus 79 PUUDU nii koduõed kui ka õendusõppejõud ja -juhid :) lasteõendus 316 ja nii mõnigi haiglates kasutuses olev spetsialiteet onkoloogia 41 diabeet 10 pulmonoloogia 9 Kehtiva kutsega hooldustöötajaid 991 nakkustõrje 3 Kutseregister 07.02.2018 operatsioon 197 taastusravi 318 Eraldi registis märgitud KLIINILINE ÕENDUS radioloogia 192 piiratud retseptiõigust omavad õed, kokku: 89 1165 psühhiaatria 142 VAIMSE TERVISE ÕENDUS vaimse tervise õendus 72 214 24.01.2019 seisuga Töötavad õed kokku 8376 Mittetöötavad õed kokku 5422 anesteesia-intensiivraviõendus 416 anesteesia-intensiivraviõendus 123 intensiivõendus 172 intensiivõendus 65 INTENSIIVÕENDUS erakorraline meditsiin 552 INTENSIIVÕENDUS erakorraline meditsiin 99 1140 287 terviseõendus 117 terviseõendus 14 pereõendus 594 pereõendus 107 kooliõendus 80 kooliõendus 34 TERVISEÕENDUS töötervishoiuõendus 13 TERVISEÕENDUS töötervishoiuõendus 14 804 169 kliiniline õendus 97 kliiniline õendus 16 lasteõendus 330 lasteõendus 114 onkoloogia 46 onkoloogia 24 diabeet 11 diabeet 1 pulmonoloogia 10 pulmonoloogia 4 nakkustõrje 3 nakkustõrje 4 operatsioon 212 operatsioon 57 taastusravi 353 taastusravi 204 KLIINILINE ÕENDUS radioloogia 199 KLIINILINE ÕENDUS radioloogia 82 1261 506 VAIMSE TERVISE psühhiaatria 159 VAIMSE TERVISE psühhiaatria 103 ÕENDUS vaimse tervise õendus 75 ÕENDUS vaimse tervise õendus 26 234 129 Ilma erialata õdesid: 5167 Ilma erialata mittetöötavaid õdesid 4373 Retseptiõigusega õde: 108 Retseptiõigusega mittetöötavaid õdesid 18 nn erialaga töötavaid õdesid kokku: 3439 nn erialaga mittetöötavaid õdesi kokku:1091 Seis: 30.01.2019 2007 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Õe erialane koolitus 109 30 18 31 13 22 22 37 34 15 17 34 19 31 Sh terviseõde 19 18 13 22 15 17 19 Sh kliiniline õde 34 - 6 - 7 - 10 19 - 17 - 15 Sh vaimse tervise õde 17 9 - 12 - - 10 - - - Sh intensiivõde 39 21 - 13 - 15 - 17 - 15 - 17 - 16 2016 2017 2018 2019 KOKKU 34 38 57 57 53 46 69 4 790 16 13 5 - 7 12 157 18 - 13 21 10 14 150 - 22 14 13 13 21 105 - 38 22 25 19 16 22 4 235
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel