Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 04.02.2019 13:37
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Põhja-Eesti Regionaalhaigla koondhinnang Tallinna Haigla funktsionaalsetele
arengukavadele I ja II
Manused: Pohja-Eesti_Regionaalhaigla_koondhinnang_Tallinna.bdoc
Teile on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt 04.02.2019 saadetud dokument numbriga
2019/1-13/3-1.
Dokumenti puudutavate täiendavate küsimuste korral palun pöörduge dokumendi koostaja
Agris Peedu poole.
Palun kinnitage dokumendi kättesaamist.
Kirja manuses olev dokument võib olla digitaalselt allkirjastatud ja/või krüpteeritud.
Krüpteeritud dokumendi avamiseks on vajalik ID-kaart ja ID-kaardi lugeja. Dokumendi
avamiseks peab arvutis olema DigiDoc programm.
DigiDoc on vabavara ning selle saate alla laadida Sertifitseerimiskeskuse kodulehelt
https://installer.id.ee/.
Lugupidamisega
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Sütiste tee 19
13419 TALLINN
[email protected]
www.regionaalhaigla.ee
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie: 4.02.2019 nr 2019/1-13/3-1
10122 Tallinn
Harju maakond
[email protected]
Põhja-Eesti Regionaalhaigla koondhinnang Tallinna Haigla funktsionaalsetele arengukavadele I ja II
Käesolevaga edastame Põhja-Eesti Regionaalhaigla erialajuhtide ja juhatuse koondnägemuse Tallinna
Haigla FAK I ja FAK II dokumentidele, mille kohaselt planeeritakse AS Ida-Tallinna Keskhaigla ning AS
Lääne-Tallinna Keskhaigla ühendamisel uus keskhaigla ehk Tallinna Haigla (edaspidi TH).
TH arendused järgivad arendajate väitel „Haiglavõrgu arengukava“ (RT I 2003,35, 223, jõustumine
14.04.2003, RT I, 09.01.2014, 21), mille alusel haiglate loetellu kuuluvad järgmised keskhaiglad: AS
Ida-Tallinna Keskhaigla ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla. Tallinna Haigla hakkab osutama keskhaigla
kohustuslikele nõuetele vastavat statsionaarset ja ambulatoorset eriarstiabi. Lisaks planeeritakse
piirkondliku haigla nõuetele vastavat statsionaarset ja ambulatoorset arstiabi käesoleval ajal
osutatavatel ja arendatavatel kliinilistel erialadel: silmahaigused, sünnitus ja günekoloogia, IVF,
neonatoloogia, lülisambakirurgia, allergoloogiaimmonoloogia, reumatoloogia, endokrinoloogia,
gastroenteroloogia, taastusravi, üldkirurgia, uroloogia, veresoontekirurgia, otorinolarüngoloogia,
ortopeedia, onkoloogia, neuroloogia, kardioloogia, pulmonoloogia, dermatoveneroloogia,
sisehaigused, nakkushaigused.
Meile teadaolevalt on Haiglavõrgu arengukava 2020-2040 Sotsiaalministeeriumi poolt tellimisel. On
ilmne, et Eesti tervishoius vajaksid olulisemad muudatused ka arengukava tuge. Leiame jätkuvalt,
et uus haiglavõrgu arengukava kehtestamine peaks eelnema TH planeerimisele. Erinevalt headest
tavadest Eesti tervishoiu arendustes ei kaasa TH FAK valdava enamuse Eesti meditsiini
erialaseltside osalust ja kooskõlastust. Palju erialalisi arendusi alljärgnevates kirjetes on
üledimensioneeritud ja ekslikult prognoositud TH FAKis. Kooskõlastamata ja seostamata on TH FAK
Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonnaga ning Haridus - ja Teadusministeeriumiga, mis puudutab
diplomieelse ja diplomijärgse õppe koordineerimisi ja tellimisi.
PERHi kui piirkondliku haigla erialajuhtide koondhinnang on sedastatud alljärgnevalt erialade lõikes:
Erakorraline meditsiin
Erakorralise meditsiini mahud kujunevad LTKH ja ITK haiglate mahtude liitmisel visiitide arvuga kuni
106 291 visiiti aastas, mis on suurem kui Regionaalhaigla EMO mahud. Leiame, et ongi mõistlik, et
TH EMO katab sellise vajaduse ning Regionaalhaigla kõrgema etapi haiglana saab oma EMOs
tähelepanu pöörata keerukamatele juhtudele. Antud visiitide arv vastab ITK ja LTKH liidetud visiitide
prognoosidele, linnahaigla kontseptsioonile ja on ressursikasutuseks õigustatud.
Meditsiiniliselt ei ole aga põhjendatud EMO punane ala (4 voodikohta), mis saab THs kindlasti olema
alakasutatud. PERHi REM saali voodite arv on 3 ja koormus on 5-7 patsienti päevas kaasates ka
hulgivigastustega haigete käsitlused. Seega on meie seisukohalt TH EMO ressurss just nimelt punase
ala osas üledimensioneeritud, avalike vahendite ebaotstarbekas kasutamine ja ei ole
kuluefektiivne.
Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Seltsiga (EEMAS) ei ole TH EMO arenguid arutatud ega
kooskõlastatud. Regionaalhaigla koondnägemusel peab kooskõlastus erialaseltsiga toimuma enne
FAKi kinnitamist.
Anestesioloogia ja intensiivravi eriala
TH planeeritud statsionaarsetes operatsioonitubades (16 tk) on planeeritud 8 anestesioloogi ja 6
päevakirurgia operatsioonitoale on planeeritud 7 anestesioloogi. Antud planeeringul puudub loogika
põhjusel, et 8 anestesioloogi ei saa tagada anesteesia teenuseid 16 statsionaarses operatsioonitoas.
Suund suuremale hulgale päevakirurgilistele operatsioonitubadele on mõistlik.
Olemasolevate ressurssidega ei saa TH katta planeeritud anestesioloogia vajadusi seoses asjaoluga, et
käesoleval ajal on 50% LTKH anestesioloogidest pensioniealised ja PERHi anestesioloogide
ametikohad on täna optimaalsed, kuid mitte ülemehitatud. Seega ei ole tänasel turul anestesiolooge
katmaks TH planeeritud mahtusid.
Haridus- ja Teadusministeerium ja Tartu Ülikool peaksid oluliselt suurendama antud eriala
residentuuri mahtusid, et tagada Tallinna Haigla planeeringu vajadusi. Eeltoodu kehtib ka teiste
erialade puhul.
Eesti Anestesioloogide Seltsiga ei ole TH anestesioloogia kliiniku mahtusid kooskõlastatud.
Regionaalhaigla koondnägemusel peab kooskõlastus erialaseltsiga toimuma enne FAKi kinnitamist.
Diagnostikakliinik
Radioloogia
Radioloogia osas on TH FAKis hea planeering ja lisaks on planeeritud veel konteinerlahendus
eeldatavalt nukleaarmeditsiini arendusteks. Planeeritud on suurte onkoloogiliste ja erakorraliste
haigete mahte, mis eeldatavalt suurendab oluliselt piltdiagnostika uuringuid. Suurtele mahtudele
vaatamata ei suurene piltdiagnostika prognoositavad mahud ja PET uuringud vähenevad isegi 200%.
Planeeritud aparatuuri hinnates pikenevad radioloogia tööpäevad 10 tunnisteks, et katta kõiki
piltdiagnostika vajadusi.
Planeeritud on struktuur: “hübriidkirurgia keskus” diagnostikakliiniku alale, kus teostatakse
interventsionaalkardioloogilisi ja elektrofüsioloogilisi diagnostilisi uuringuid ning raviprotseduure ja
südame püsistimulaatorite implantatsioone kardioloogilistele haigetele, aga samuti invasiivseid ja
hübriidkirurgilisi protseduure perifeersete veresoonte haigustega haigetele. Regionaalhaigla
nägemusel on vajalikud täpsustused hübriidkirurgia keskuse sisu kohta, mis kirjeldatud TH FAKis.
Praeguses sõnastuses on FAK selles osas arusaamatu ja võib tekitada tulevikus mitmeti
mõistetavusi ja dubleerimisi.
Põhja-Eesti piirkonna veresoontekirurgia vajadused ei prognoosi olulisi mahtude kasve ja TH
erakorraline ja endovaskulaarne kirurgia peaks koonduma PERHi veresoontekirurgia tegevusse, mis
on valmis teenindama tervet Tallinna piirkonda.
Regionaalhaigla ei näe neurovaskulaarsete raviprotseduuride tagamist TH-s, kuna kahest keskusest
Eestis (TÜK ja PERH) täiesti piisab, patsiente on kolmeks keskuseks liiga vähe ja need protsed uurid
eeldavad neurokirurgilist kogemust ja voodifondi olemasolu samas haiglas.
Eesti radioloogide ühinguga ei ole TH planeeringuid kooskõlastatud. Regionaalhaigla nägemusel
peavad kooskõlastused erialaseltsidega teostuma enne FAKi kinnitamist.
Laborimeditsiin
Laboratoorsete planeeringute osas tekib vastuolu planeeritava mükobakterioloogia labori osas.
Mükobakterioloogia pole põhjendatud TH pinnale, kuna nõuab III ohuklassi laborit ja on põhjendatud
koos tuberkuloosiravi spetsiifiliste osakondadega. Kõnealune labor on olemas PERHis ja TÜK-is,
mükobakterioloogiliste uuringute vajadus langeb aasta aastalt. Samuti on tegemi st üliohtliku
haigustekitajaga ja 2 laborit katavad Eesti mahu täielikult, samuti on neis laborites olemas kogemus ja
oskusteave spetsiifiliste uuringute tegemiseks, ohutuse tagamiseks ja kogutud info tuberkuloosi
haigestumuse ja levimuse tendentsidest aastakümnete vältel. Seega peame põhjendamatuks
planeerida mükobakterioloogia täiendavat laborit. Puudub interpreteerimiseks vajalik järjepidev
teave patsiendi varasematest tüvedest ja tundlikkusest. Kolmas labor, kus kultiveeritakse üliohtlikku
mikroobi, kujutab endast täiendavat ohtu elanikkonnale juhul, kui rikutakse turvanõudeid või toimub
sissetung III ohuklassi laboris.
Eesti laborimeditsiini ühinguga ei ole TH FAK kooskõlastatud. Regionaalhaigla nägemusel peavad
kooskõlastused erialaseltsidega teostuma enne FAKi kinnitamist.
Üldkirurgia
TH FAKi koostajad on esitatud esitanud palju ekslikke andmeid, mis ei vasta tulevikuprognoosidele.
- Tallinna Haigla statsionaarse ravi prognoos ja voodikohtade vajadus
Tähelepanuta on jäetud viimased andmed, mis Haigekassa ravimahtude osas on leitavad:
2017. aasta statsionaarsed ravijuhud Tallinna Haigla kõikides korpustes kokku on
üldkirurgia+veresoontekirurgia osas 3708. Ehk alates 2014.a. on näha statsionaarsete ravi juhtude iga-
aastane langus, 2017 vs. 2016 on langus 631 ravijuhtu ehk 14.5%. Arusaamatu on, mille põhjal FAK-I
koostajad loodavad 2030. aastaks tõusu 3,6% ja 2040 aastaks 6.2%. Ilmselt jätkub pigem
langustendents veel mõned aastad ning saavutab oma taseme 3000 ravijuhu juures aastas.
Küsimus kõikide erialade suhtes on, et kas sarnased kasvud on eeldatavad ka teised Põhja -Eesti
regiooni haiglates kui ka näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumis. Puudub uuring või analüüs riiklikul
tasemel, mis aitaks arengukavas esitatud arvandmeid ja prognoose valideerida. Jätkuvalt peame
märkima, et Tallinna Haigla FAKde kinnitamine pole võimalik riikliku HVA arengukavata.
-
- Operatsioonide hulk
Nende kahe tabeli võrdlus näitab, et 2015.a on teostatud 3607 patsiendil 4811 operatsiooni, ehk on
teostatud 1204 kordus või simultaanoperatsiooni. 2016. aastal on sama number juba oluliselt
tõusnud ehk 1606 simultaanoperatsiooni. Simultaanoperatsioonide tõus on otseselt tingitud
Haigekassa hinnastamispoliitikast, kus simultaanoperatsiooni lisamine tagab suurema operatsiooni
lõpphinna. Kas ja kuivõrd põhjendatud selline kodeerimine on jääb hetkel vaid oletuseks, kuid tabelis
2.6 näidatud operatsioonide arvu tõus 14.7-24.5% ei tähenda reaalset opereeritute arvu tõusu, mis
tabeli 2.7 järgi on prognoositud 3.6-6.0%, vaid rohkemate kaasuvate operatsioonide kodeerimist.
Viimane on aga oma olemuselt vale ja petlik.
Samuti ei kehti prognoos, et opereeritute arv peaks langustrendilt pöörduma tõusule. Reaalsed arvud
näitavad, et opereeritute langus on olnud iga-aastaselt 5-7% ning kuivõrd on näha, et
langustendentsiga on ka kõik statsionaarsed ravijuhud, siis prognoositud opereeritute ja reaalsete
operatsioonide arvu tõus on põhjendamatult optimistlik.
- Päevakirurgia
Samuti nagu on ebatäpselt esitatud statsionaarsed operatsioonid, on ebakorrektne ka päevakirurgia
prognoos. Haigekassa andmetel on üldkirurgias teostatud 2017. aastal vaid 1386 päevakirurgilist
operatsiooni, mis näitaks langust võrreldes 2016 aastaga 23%. Kui eeldada, et on lisatud ka
veresoontekirurgia 234 päevakirurgilist operatsiooni, siis tuleks 1620 operatsiooni juures languseks
10%.
Ei saa siiski nõustuda ka tabelis esitatud arvuga 1800 päevakirurgilist operatsiooni 2016. a kohta.
Haigekassa kodulehel leiduvate lepingumahtude tabelite alusel saab väita, et TH kõikides korpustes
kokku teostati 2016.a 1515 üldkirurgilist ja veresoontekirurgilist operatsiooni. Prognoositud
ravimahtude kasv 17,5-29.2% ei ole põhjendatud.
- Ambulatoorne arstiabi
Haigekassa andmetel on 2017. a jätkunud samuti langustendents ning siin prognoositud langus 2030.
ja 2040. aastal on õige, tõenäoliselt siiski suuremas mahus. Hetkel on alust arvata, et ITK ja LTKH
ühinemisel ambulatoorsete visiitide koguarv langeb, kuivõrd jäävad ära patsientide ristvisiidid, mille
arvu täpselt hinnata on raske.
Üldiselt jääb mulje, et FAKi koostajad on üldkirurgia ja veresoo ntekirurgia osas suhtunud
statistilistesse numbritesse eelnevate aastate osas ekslikult ning seetõttu jõudnud ka prognoosides
tellijale meelepäraste, kuid sisult väärate tulemusteni. Reaalseid numbreid vaadates ei ole
nimetatud erialade osas mingit alust prognoosiks haigete arvu, visiitide arvu või operatsioonide
arvu tõusuks.
Tallinna Haigla FAK ei ole kirurgide erialaseltsidele tutvustatud ega kooskõlastatud. Tallinna Kirurgide
Seltsi, Üldkirurgide Seltsi, Onkokirurgide Seltsi ega Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni juhatused
nimetatud dokumenti näinud ega arutanud ei ole. Regionaalhaigla kindel nägemus on
kooskõlastamine üldkirurgia tegevus TH FAKis erialaseltsidega.
Uroloogia
Haigekassa uroloogia 2015.a. andmete põhjal statsionaari ravijuhtude osas on toodud järgmised
haigete jaotusprotsendid piirkondlike- ja keskhaiglate lõikes: ITKH 24%, LTKH 20%, PERH 16% ja TÜK
25% + IVKH ja PH. Eesti Uroloogide Seltsi andmetel on aga Tallinnas ja Tartus opereeritud haigete
proportsioon 2015.a. järgmine: ITKH 28%, LTKH 15%, PERH 33% ja TÜK 24%. Opereeritud haigete
näitaja on palju olulisem, sest kirurgilistel erialadel lihtsalt statsionaaris olnud ravijuhud pole kõik
seotud operatsioonidega, esineb palju korduvaid hospitaliseerimisi ja uuringuteks võetud haigeid.
Seega ei saa eeldada, et opereeritud haigete mahud TH-s oluliselt suurenevad.
Kui Haigekassa näeb Eesti prognoosis statsionaarsete juhtude langust kirurgilistel erialadel, siis
kuidas saab statsionaarsete juhtude arv TH prognoosides kasvada, sealjuures eriti kasvab
operatsioonide arv uroloogias, üldkirurgias ja ortopeedias. Puudub võrdlev analüüs teiste
haiglatega ning pole hinnatud nende haiglate kasvu/languse trende. Seda ei saakski teha
linnahaigla kavandajad, vaid sellise põhjaliku analüüsi/tulevikuprognoosi peaks tellima
Sotsiaalministeerium koostöös Haigekassaga. Kahjuks pole seda tänaseni aga tehtud ning FAKis
esitatud prognoosid on esitatud ühekülgselt, ilma laiahaardelise prognoosita ja teiste haiglatega
kooskõlastamata.
Personali osas on andmete viga - 01.03.2018. seisuga ei tohiks olla 177 kirurgi 109 õe ametkoha
kohta. Operatsioonitube planeeritakse samas mahus, mis on PERH-s. Neist 2 tuba keiserlõikusteks, 6
päevakirurgiaks ja 14 statsionaarseteks operatsioonideks. Statsionaarseid tube on seega 16 ja selleks
ette nähtud korraga tööl 8 anestesioloogi, mis on tänaste nõudmiste kohta poole vähem ettenähtust.
Päevakirurgias 6 tuba 6-7 tuhande operatsiooniga sh ESWL ja korraga tööl planeeritud 7
anestesioloogi, milles on sisuline planeerimise viga.
Eesti uroloogide seltsiga ei ole TH planeeringuid kooskõlastatud. Regionaalhaigla kindel nägemus on,
et peab toimuma TH FAK kooskõlastamine erialaseltsiga.
Ortopeedia
Planeeritav ortopeedilise eriala maht ja struktuur TH-s on praktiliselt sama, kui praegune LTKH ja ITK
kokku, kuid 4,4 % tõusu on planeeritud päevakirurgia operatsioonimahtude arvelt. Plaanis on säilitada
30%-ne turu osa endoproteesimises (PERHis- 20%). 30% Eesti endoproteeside turust on umbes 1100
endoproteesi, ehk kogu TH planeeritavast ortopeedilisest ravimahust on see 30% tegevusest. Kui
võrrelda PERHiga, siis on PERHis endoproteesimine 15% kogu mahust. Seega on endoproteesimise
mahud üledimensioneeritud ja vanuseline patsientide jaotus pole k asvava trendiga.
Kuna on plaanis suurendada päevakirurgias ravitud patsientide arvu 16% ja samas ka statsionaari
kohti vähendada 4 voodi võrra, siis võib arvata, et pole plaanis suurendada erakorraliste haigete
osakaalu, samas geriaatriliste, murdudega haigete arv järjepidevalt tõuseb.
Kui lahutada üldortopeedilisest mahust 1100 endoproteesi ja 850 päevakirurgilist operatsiooni jääb
erakorraliseks ja plaanilise (v.a. endoproteesid) ortopeedia operatsioonideks ainult 1400 operatsiooni
(PERHis praegu 2200).
Sellega jätkub ka TH-s ebaproportsionaalne plaaniliste/erakorraliste haigete suhe.
Kuna TH positsioneerib end ainsaks Tallinna keskhaiglaks ehk linnahaiglaks, siis peaks haigla ka
Tallinna erakorralises trauma abis rohkem osalema.
Eesti Ortopeedide Seltsi poole pole arvamuse saamiseks pöördutud ja selts pole Tallinna Haigla FAK
koostamisse kaasatud. Regionaalhaigla kindel nägemus on vajadus kooskõlastada TH FAK
ortopeediliste erialaseltsiga.
Kardioloogia
Kardioloogiakeskuse struktuuris on kirjeldatud vaid kardioloogia polikliinikut ja
funktsionaaldiagnostika üksust/osakonda (nimetus tekstis erinev). Ülejäänud tänapäevasele
kardioloogiale iseloomulikud struktuurid on „peidetud“ teiste struktuuriüksuste koosseisu.
Seepärast pole FAK arusaadav ning selline esitlemine võib tõenäoliselt tulevikus tekitada mitmeti
mõistetavusi ja dubleerimisi.
Sisehaiguste kliinikus on üheksa 24 kohalist (18+6 intensiivi) osakonda. Mitu kohta või osakonda on
planeeritud kardioloogiale, ei ole sedastatav FAKis. Eeldame, et vähemasti 2.
Me ei leidnud III astme kardiointensiivravi osakonda. Kirurgia kliiniku koosseisus on III astme
intensiivravi keskus kahe 10 kohalise osakonnaga. Kuidas seda tegelikkuses mõista?
Diagnostikakliiniku koosseisus on hübriidkirurgia keskus nelja angiograafi ja operatsioonitoaga.
Kirjeldatakse interventsionaalkardioloogilisi, elektrofüsioloogilisi (rütmihäirete kateeterablatsioonid)
ja kardiostimulatsiooni protseduure, samuti menetlusradioloogilisi protseduure. Eelnevalt oleme seda
temaatikat antud dokumendis ka kommenteerinud ja väljendanud, et ses osas vajab FAK kindlasti
olulist täpsustust.
Millised kardioloogilised töömahud on sellise struktuuri jaoks planeeritud, on raske vastata.
Kindlasti võib väita seda, et Eestis piisab kahest südame rütmihäirete ablatsioonikeskusest, ja
kolmandat pole vaja. CRT-ICD aparaatide implantatsioone ei ole tark teostada paralleelselt kahes
samas piirkonnas asuvas haiglas. Sama kehtib ägeda koronaarsündroomiga haigete invasiivse ravi
kohta, südame klappide kateetrikaudse ravi kohta. Kateetrikaudne südameklappide ravi nõuab
kardiokirurgilist kompetentsi ja - voodifondi samas haiglas.
Tallina Haigla kardioloogilise ravi visioon jääb ebaselgeks ja vajab detailsemat lahti kirjutamist.
Eesti Kardioloogide Seltsi poole pole SM arvamuse saamiseks pöördunud ja selts pole Tallinna Haigla
FAK koostamisse kaasatud. Regionaalhaigla nägemusel peab TH FAK olema kooskõlastatud
erialaseltsidega.
Pulmonoloogia – tuberkuloosiravi
Tuberkuloosi haigestumine Eestis on alates 2000. aastast oluliselt langenud. TB registri andmetel on
haigete üldarv langenud 807 juhult 2001 aastal 167 juhuni 2017 aastal. Samas on > 15% esmastest ja
>25 % korduvatest TB juhtudest multiravimresistentsed.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NeTs) kohaselt kuuluvad nakkuslikku TB -d põdevad
haiged haiglaravile (eelkõige bakterioskoopiliselt positiivsed ja MDR TB haiged).
Tuberkuloosi statsionaarne ravi on korraldatud praegu 5 statsionaarses osakonnas: SA PERH, SA TÜK,
IVKH, SA Viljandi Haigla ja Vanglate Haigla. Tuberkuloosi ambulatoorne ravi toimub igas maakonna
keskuses ja rakendatakse otseselt kontrollitavat ravi (OKR). PERHis tehti 2017.aastal 5350 OKR visiiti.
Tänu efektiivsele kontrollitavale ravile ja uute ravimite kasutuselevõtule (eriti MDR TB ravi) on
lühenenud tuberkuloosi voodipäev ja põhirõhk langenud ambulatoorsele ravile.
Samas ei saa alati abatsilleerunud tuberkuloosipatsienti s otsiaalsete probleemide ja alkoholisõltuvuse
tõttu suunata ambulatoorsele ravile, kuna on oht, et patsient katkestab ravi ja muutub krooniliseks
tuberkuloosihaigeks. Tuberkuloosialase töö muudab efektiivseks ambulatoorse ja statsionaarse
osakonna kooseksisteerimine. On vajalik jätkata tuberkuloosi otseselt kontrollitavat ravisüsteemi
haiglas ja ambulatoorselt ja tagada järjepidev ravi ka ravikindlustamata isikutele.
SA PERH-s, SA TÜK-s ja IVKH-s kuulub tuberkuloosi osakond pulmonoloogia osakonna/keskuse
koosseisu ja tuberkuloosi raviga tegelevad pulmonoloogid, kuna 90%-l juhtudel on tuberkuloos
kopsuhaigus ning vajab diferentsimist mitmetest teistest kopsuhaigustest, ka kasvajatest. Vajadusel
tehakse konstruktiivset koostööd haigete ravimisel muude erialade spetsialistidega (eelkõige
nakkushaiguste arstidega, kui patsientidel esineb üheaegselt HIV ja tuberkuloos).
On olemas töötav süsteem, alates ambulatoorsest OKR-ist kuni TB-registrini, mis rajaneb
kopsuarstide võrgustikul.
PERH-i Pulmonoloogiakeskus ei pea erialale olulise valdkonna lõhkumist mõeldavaks. PERH on
piirkondlik haigla, mis pakub tuberkuloosi statsionaarset teenust kogu Põhja-, Lääne ja Kesk-Eestile
ning plaanib tuberkuloosiravi arendada kinnitatud kava kohaselt Hiiu korpuses.
Eesti Kopsuarstide Seltsis ja Nakkushaiguste Seltsis ei ole planeeritava Tallinna Haigla plaani
tuberkuloosi teenistuse ümberpaiknemisest arutatud. Regionaalhaigla leiab ka selle eriala puhul, et
peab toimuma kõikehõlmav kooskõlastusprotsess.
Günekoloogia
Regionaalhaigla günekoloogia juhid arutasid TH FAK-i LTKH naistekliiniku juhatusega ning ilmnes, et
viimaseid ei ole ka kaasatud TH FAKi plaanidesse ja arendustesse.
Regionaalhaigla günekoloogia juhid leiavad ühiselt LTKH naistekliiniku juhtidega, et pakutud
prognoosid günekoloogia ja sünnitusabi eriala töötajate ja tööruumide mahtudeks THs ei ole
vastavuses sünnituste arvu vähenemise ning statsionaarse ja ambulatoorse günekoloogilise ravimahu
vähenemise prognoosiga. Arvestatud on uues haiglas mõlema keskhaigla töömahtude ja isegi
perspektiivse lisaga, kuid LTKH naistekliinikut uues haiglas ei nähta ja seega juhtude kasvutrendid ei
ole reaalsed ja toimub üledimensioneeritud investeerimine.
Arstide osas on günekoloogide arv ilmselt ekslik, sest Eestis on alla 200 tegevgünekoloogi. LTKH-s on
40 naistearsti, PERH-s on 9 naistearsti ja ITKs peaks see arv olema 50 juures, mitte üle saja. TÜK ja
maakonnad annavad ülejäänud arvu. Seega arvestatakse, et kogu günekoloogidest arstkond koondub
ainult TH-sse, mis ei ole reaalne. On ilmselge, et prognoosis nähakse regionaalse haiglana uut TH-t mis
ei ole sidustatud HVA-ga. Korrektsel planeerimisel peavad lähteandmed õiged olema. Samuti tuleb
arendustes kogu Eesti tervishoiuvõrku arvestada tervikuna.
Eesti Naistearstide Seltsiga ei ole TH arenguplaane ja tegevusmahte arutatud. Regionaalhaigla
nägemusel peab TH FAK olema kinnitatud erialaseltsiga enne kinnitamist.
Psühhiaatria
TH psühhiaatriline ravitegevus peab põhinema juhtivalt ambulatoorsel abil ning võimaluste
olemasolul (eelkõige personal) ka statsionaarsel sõltuvusravil, mis ei vaja Haigekassa poolt täiendava
psühhiaatria valveringi lisandumist Tallinna. Täiendavat statsionaarset ravi muudes psühhiaatria
valdkondades ei ole Regionaalhaigla teeninduspiirkonda vaja seoses PERHi uue
psühhiaatriakorpuse valmimisega aastal 2022. Soovitame Regionaalhaigla poolt planeeritavasse TH-
sse maksimaalselt 60 voodikohaga sõltuvusravi osakonda ja mahukat ambulatoorset vastuvõttu.
Käesoleval ajal on LTHK poolt osutatava psühhiaatrilise abi maht väga tagasihoidlik ja ITKH puudub
üldse, enne uue haigla planeerimist tuleks väga sisuliselt selgeks teha, kust ja mille arvel tekib
kvalifitseeritud personal. Kumbki haigla (ITKH, LTKH) pole praegu psühhiaatrilise abi arendamise ja
korraldamisega silma paistnud ning hetkel puudub igasugune alus arvata, et loodav haigla suudaks ise
vajaliku personali leida ja koolitada.
Psühhiaatriateenus on parim ilmestamaks küsimust, et kust võtab Haigekassa TH-le täiendava
rahalise finantseeringu arvestades FAKis kirjeldatud teenuseid ja ravijuhte. Mille arvel tekib uuele
struktuurile Haigekassa leping? Toome näiteks, et PERH psühhiaatriakliinik sai sel aastal
statsionaarseid ravijuhte 220 võrra vähem ja päevastatsionaarseid ravijuhte 48 võrra vähem, kui
oleksime suutelised teenust osutama.
Onkoloogia
Onkoloogia osas on korduvalt erinevatel tasanditel arvamust avaldanud ja rõhutame veelkord, et
1,3 milj elanikkonnaga riik kolmandat multimodaalset vähiravi pakkuvat vähikeskust ei vaja, mis
tõstab vaid RJ maksumust ja langetab kvaliteeti. Lisaks tuleb harva esinevate vähivormidega
patsiendid suurema kliinilise kogemuse saamiseks ja ravikvaliteedi hoidmiseks koondada ühte
keskusesse.
TH on aastani 2030 on planeerinud ambulatoorse onkoloogia mahtu tõsta 8,2 %, päevaravi mahtu
12% ja statsionaarse ravi mahtu 7,6 % (kogumahus 27.8%). Haigekassa andmetele tuginedes on
viimase 4 aasta kasvajate süsteemravi mahu tõus olnud tagasihoidlikum.
TH saab ravijuhte prognoosida praegu ITK-s olemasoleva keemiaravi osakonna baasilt. Lisaks
elanikkonna vananemisele, pahaloomuliste kasvajate esinemissageduse tõusule ja kasvajate
süsteemravi kiirele arengule, tuleb ennekõike arvestada Haigekassa võimekust üha kallinevat ravi
finantseerida ning patsientide jaotumist kahe piirkondliku haigla ja TH vahel.
LTKH ja ITK ühinemisel, lisanduvad TH-sse uroloogiliste kasvajatega patsiendid LTKH-st, kes praegu
saavad kasvajate süsteemravi PERH-s. Teise naistekliiniku/sünnitusmaja ja perinataalkeskuse
rajamisega Tallinna Lastehaigla juurde, liiguvad ITK tänasest ravimahust osad günekoloogilise sfääri
kasvajaga patsiendid ravile PERH-i.
FAKis on mainitud, et arendatakse piirkondliku haigla võimekust keemiaravi ja kiiritusravi foonil.
Ressursimahuka ja kallist investeeringut nõudva kiiritusravi laiendamine kolmandasse HVA
haiglasse ei ole kuluefektiivne ja vajalik.
Kokkuvõtvalt
Leiame, et esitatud arengukavad vajavad oluliselt täiendamist ja parandamist. Arvandmed tuleb
muuta usaldusväärseks, sh. prognoosid. Prognooside osas oleks vajalik
Sotsiaalministeeriumi/Haigekassa terviklikku nägemust mitte ainult linnahaigla osas, vaid ka teiste
haiglate osas (k.a. TÜKi) osas. Kõikide erialade osas tuleb FAK kooskõlastada erialaühendustega.
Meile jääb arusaamatuks, et kuidas FAKis väljendatud mahtusid oleks Haigekassa võimeline tagama,
arvestades, et ka teised haiglad soovivad saada aastate jooksul täiendavaid ravimahtusid ning
ilmselgelt ravijuhu keskmine maksumus on kasvava tendentsiga.
Leiame, et FAKide kinnitamine ilma uue haiglavõrgu arengukavata on mõistetamatu.
Peame vajalikuks märkida, et TH projekteerimine tohiks alata ainult siis, kui on selge TH projekti
ehitus- ja meditsiinitehnika rahastus. Projekteerimine peab toimuma rangelt ministeeriumi kontrolli
all, vastasel juhul on üledimensioneerimine garanteeritud. Märgime, et ka teistel haiglatel on
investeeringuvajadusi ja seetõttu ka ilmselgelt ootus riigieelarvele. Kuivõrd TH projekt on
ressursimahukas, siis oleks vaja riigi poolt ka selget hinnangut, et kuidas teiste haiglate
investeeringuvajadused järgmisel kümnel aastal finantseeritakse.
Seega - Põhja-Eesti Regionaalhaigla koondnägemusel ei saa Tallinna Haigla funktsionaalset
arengukava käesoleval ajal ja esitatud FAK I ja FAK II formaadis esitada kinnitamiseks Riigi
eelarvestrateegiasse. Enne TH arengukavade esitlemist kinnitamisele peab valmima Haiglavõrgu
Arengukava 2020-2040, mis on tellitud sotsiaalministeeriumi poolt. TH statuut ja võimekused peavad
saama HVA-st suunad ja mitte vastupidi, et TH planeeritakse esmalt ja eraldiseisvalt.
TH esitletud arengukava arendajad arendavad uut piirkondlikku haiglat Põhja-Eestisse, milleks ei ole
riigil ja linnal ei vajadust ega vahendeid. Dubleeritud võimekused ei ole riigi fiskaalvõimekuse juures
õigustatud ja 400 miljoni suurune investeering vajab hoolikat planeerimist arvestades kõiki tervishoiu
investeeringuvajadusi kaasates Tallinna Lastehaigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla kui ka teiste
haiglate investeeringuvajadused tulevasel kümnendikul.
TH on esitatud arengukavas suuresti üledimensioneeritud, mida ei toeta demograafiline areng,
ravimahtude tulevikuprognoosid ja rahastusvõimekus tervishoius. Esitatud FAKi väljatöötamisel ei ole
kaasatud valdavat enamust erialaseltse ja teisi HAV haiglaid.
Eesti arstkonna koolitus, valdkonna arendus ja meditsiiniline teadustegevus on koondunud käesoleval
ajal Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonda ja piirkondlikesse haiglatesse. TH FAKi arutelu peab omama
kooskõlastust Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna ja Regionaalhaiglatega diplomieelse- ja diplomijärgse
koolituse ja teadustöö perspektiivideks.
Regionaalhaigla nägemusel on enne FAKi koostamist vajalik tagada ühtne kvoorum vajaduste ja
võimekuste üleriiklikuks sidustamiseks kaasates erialaseltsid, HVA haiglad, linna ja riigi ja sellest
lähtuvalt arendada Tallinna Haigla (võimekused, ravitegevused ja statuut), mille vajadus vananevate
taristute foonil on kindlasti olemas.
Oleme seisukohal, et ühe suure piirkondliku haigla (mis hõlmaks endas ka keskhaigla võimekust)
koondamine PERHi, TLH ja TH ühinemisel tagaks parima ravitegevuse nii Tallinna kui ka Põhja-Eesti
piirkonnas. Sellega oleks lõpetatud üledimensioneerimine, dubleerimine ning annaks võimaluse
kõikide erialade haigete parimaks teekonnaks ja kvaliteetseks raviks. Viidatud tsentraliseerimine saab
üksnes ja ainult käia paralleelselt Tallinna Haigla planeerimisega. Eraldiseisvalt ei ole see võimalik.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Agris Peedu - PERH
Juhatuse esimees
Sama:
[email protected]