dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 4. veebruar 2019
Viit
5.2-2/378-1
Registreeritud
4. veebruar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2019
Vastutaja
Maris Jesse (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond)
Lahendamise tähtaeg
6. märts 2019

Failid

  • 📎E-kiri.pdf116 KB
  • 📎Pohja-Eesti_Regionaalhaigla_koondhinnang_Tallinna.bdoc511 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 04.02.2019 13:37 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Põhja-Eesti Regionaalhaigla koondhinnang Tallinna Haigla funktsionaalsetele arengukavadele I ja II Manused: Pohja-Eesti_Regionaalhaigla_koondhinnang_Tallinna.bdoc Teile on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt 04.02.2019 saadetud dokument numbriga 2019/1-13/3-1. Dokumenti puudutavate täiendavate küsimuste korral palun pöörduge dokumendi koostaja Agris Peedu poole. Palun kinnitage dokumendi kättesaamist. Kirja manuses olev dokument võib olla digitaalselt allkirjastatud ja/või krüpteeritud. Krüpteeritud dokumendi avamiseks on vajalik ID-kaart ja ID-kaardi lugeja. Dokumendi avamiseks peab arvutis olema DigiDoc programm. DigiDoc on vabavara ning selle saate alla laadida Sertifitseerimiskeskuse kodulehelt https://installer.id.ee/. Lugupidamisega SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Sütiste tee 19 13419 TALLINN [email protected] www.regionaalhaigla.ee Tervise- ja tööminister Riina Sikkut Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Meie: 4.02.2019 nr 2019/1-13/3-1 10122 Tallinn Harju maakond [email protected] Põhja-Eesti Regionaalhaigla koondhinnang Tallinna Haigla funktsionaalsetele arengukavadele I ja II Käesolevaga edastame Põhja-Eesti Regionaalhaigla erialajuhtide ja juhatuse koondnägemuse Tallinna Haigla FAK I ja FAK II dokumentidele, mille kohaselt planeeritakse AS Ida-Tallinna Keskhaigla ning AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ühendamisel uus keskhaigla ehk Tallinna Haigla (edaspidi TH). TH arendused järgivad arendajate väitel „Haiglavõrgu arengukava“ (RT I 2003,35, 223, jõustumine 14.04.2003, RT I, 09.01.2014, 21), mille alusel haiglate loetellu kuuluvad järgmised keskhaiglad: AS Ida-Tallinna Keskhaigla ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla. Tallinna Haigla hakkab osutama keskhaigla kohustuslikele nõuetele vastavat statsionaarset ja ambulatoorset eriarstiabi. Lisaks planeeritakse piirkondliku haigla nõuetele vastavat statsionaarset ja ambulatoorset arstiabi käesoleval ajal osutatavatel ja arendatavatel kliinilistel erialadel: silmahaigused, sünnitus ja günekoloogia, IVF, neonatoloogia, lülisambakirurgia, allergoloogiaimmonoloogia, reumatoloogia, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, taastusravi, üldkirurgia, uroloogia, veresoontekirurgia, otorinolarüngoloogia, ortopeedia, onkoloogia, neuroloogia, kardioloogia, pulmonoloogia, dermatoveneroloogia, sisehaigused, nakkushaigused. Meile teadaolevalt on Haiglavõrgu arengukava 2020-2040 Sotsiaalministeeriumi poolt tellimisel. On ilmne, et Eesti tervishoius vajaksid olulisemad muudatused ka arengukava tuge. Leiame jätkuvalt, et uus haiglavõrgu arengukava kehtestamine peaks eelnema TH planeerimisele. Erinevalt headest tavadest Eesti tervishoiu arendustes ei kaasa TH FAK valdava enamuse Eesti meditsiini erialaseltside osalust ja kooskõlastust. Palju erialalisi arendusi alljärgnevates kirjetes on üledimensioneeritud ja ekslikult prognoositud TH FAKis. Kooskõlastamata ja seostamata on TH FAK Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonnaga ning Haridus - ja Teadusministeeriumiga, mis puudutab diplomieelse ja diplomijärgse õppe koordineerimisi ja tellimisi. PERHi kui piirkondliku haigla erialajuhtide koondhinnang on sedastatud alljärgnevalt erialade lõikes: Erakorraline meditsiin Erakorralise meditsiini mahud kujunevad LTKH ja ITK haiglate mahtude liitmisel visiitide arvuga kuni 106 291 visiiti aastas, mis on suurem kui Regionaalhaigla EMO mahud. Leiame, et ongi mõistlik, et TH EMO katab sellise vajaduse ning Regionaalhaigla kõrgema etapi haiglana saab oma EMOs tähelepanu pöörata keerukamatele juhtudele. Antud visiitide arv vastab ITK ja LTKH liidetud visiitide prognoosidele, linnahaigla kontseptsioonile ja on ressursikasutuseks õigustatud. Meditsiiniliselt ei ole aga põhjendatud EMO punane ala (4 voodikohta), mis saab THs kindlasti olema alakasutatud. PERHi REM saali voodite arv on 3 ja koormus on 5-7 patsienti päevas kaasates ka hulgivigastustega haigete käsitlused. Seega on meie seisukohalt TH EMO ressurss just nimelt punase ala osas üledimensioneeritud, avalike vahendite ebaotstarbekas kasutamine ja ei ole kuluefektiivne. Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Seltsiga (EEMAS) ei ole TH EMO arenguid arutatud ega kooskõlastatud. Regionaalhaigla koondnägemusel peab kooskõlastus erialaseltsiga toimuma enne FAKi kinnitamist. Anestesioloogia ja intensiivravi eriala TH planeeritud statsionaarsetes operatsioonitubades (16 tk) on planeeritud 8 anestesioloogi ja 6 päevakirurgia operatsioonitoale on planeeritud 7 anestesioloogi. Antud planeeringul puudub loogika põhjusel, et 8 anestesioloogi ei saa tagada anesteesia teenuseid 16 statsionaarses operatsioonitoas. Suund suuremale hulgale päevakirurgilistele operatsioonitubadele on mõistlik. Olemasolevate ressurssidega ei saa TH katta planeeritud anestesioloogia vajadusi seoses asjaoluga, et käesoleval ajal on 50% LTKH anestesioloogidest pensioniealised ja PERHi anestesioloogide ametikohad on täna optimaalsed, kuid mitte ülemehitatud. Seega ei ole tänasel turul anestesiolooge katmaks TH planeeritud mahtusid. Haridus- ja Teadusministeerium ja Tartu Ülikool peaksid oluliselt suurendama antud eriala residentuuri mahtusid, et tagada Tallinna Haigla planeeringu vajadusi. Eeltoodu kehtib ka teiste erialade puhul. Eesti Anestesioloogide Seltsiga ei ole TH anestesioloogia kliiniku mahtusid kooskõlastatud. Regionaalhaigla koondnägemusel peab kooskõlastus erialaseltsiga toimuma enne FAKi kinnitamist. Diagnostikakliinik Radioloogia Radioloogia osas on TH FAKis hea planeering ja lisaks on planeeritud veel konteinerlahendus eeldatavalt nukleaarmeditsiini arendusteks. Planeeritud on suurte onkoloogiliste ja erakorraliste haigete mahte, mis eeldatavalt suurendab oluliselt piltdiagnostika uuringuid. Suurtele mahtudele vaatamata ei suurene piltdiagnostika prognoositavad mahud ja PET uuringud vähenevad isegi 200%. Planeeritud aparatuuri hinnates pikenevad radioloogia tööpäevad 10 tunnisteks, et katta kõiki piltdiagnostika vajadusi. Planeeritud on struktuur: “hübriidkirurgia keskus” diagnostikakliiniku alale, kus teostatakse interventsionaalkardioloogilisi ja elektrofüsioloogilisi diagnostilisi uuringuid ning raviprotseduure ja südame püsistimulaatorite implantatsioone kardioloogilistele haigetele, aga samuti invasiivseid ja hübriidkirurgilisi protseduure perifeersete veresoonte haigustega haigetele. Regionaalhaigla nägemusel on vajalikud täpsustused hübriidkirurgia keskuse sisu kohta, mis kirjeldatud TH FAKis. Praeguses sõnastuses on FAK selles osas arusaamatu ja võib tekitada tulevikus mitmeti mõistetavusi ja dubleerimisi. Põhja-Eesti piirkonna veresoontekirurgia vajadused ei prognoosi olulisi mahtude kasve ja TH erakorraline ja endovaskulaarne kirurgia peaks koonduma PERHi veresoontekirurgia tegevusse, mis on valmis teenindama tervet Tallinna piirkonda. Regionaalhaigla ei näe neurovaskulaarsete raviprotseduuride tagamist TH-s, kuna kahest keskusest Eestis (TÜK ja PERH) täiesti piisab, patsiente on kolmeks keskuseks liiga vähe ja need protsed uurid eeldavad neurokirurgilist kogemust ja voodifondi olemasolu samas haiglas. Eesti radioloogide ühinguga ei ole TH planeeringuid kooskõlastatud. Regionaalhaigla nägemusel peavad kooskõlastused erialaseltsidega teostuma enne FAKi kinnitamist. Laborimeditsiin Laboratoorsete planeeringute osas tekib vastuolu planeeritava mükobakterioloogia labori osas. Mükobakterioloogia pole põhjendatud TH pinnale, kuna nõuab III ohuklassi laborit ja on põhjendatud koos tuberkuloosiravi spetsiifiliste osakondadega. Kõnealune labor on olemas PERHis ja TÜK-is, mükobakterioloogiliste uuringute vajadus langeb aasta aastalt. Samuti on tegemi st üliohtliku haigustekitajaga ja 2 laborit katavad Eesti mahu täielikult, samuti on neis laborites olemas kogemus ja oskusteave spetsiifiliste uuringute tegemiseks, ohutuse tagamiseks ja kogutud info tuberkuloosi haigestumuse ja levimuse tendentsidest aastakümnete vältel. Seega peame põhjendamatuks planeerida mükobakterioloogia täiendavat laborit. Puudub interpreteerimiseks vajalik järjepidev teave patsiendi varasematest tüvedest ja tundlikkusest. Kolmas labor, kus kultiveeritakse üliohtlikku mikroobi, kujutab endast täiendavat ohtu elanikkonnale juhul, kui rikutakse turvanõudeid või toimub sissetung III ohuklassi laboris. Eesti laborimeditsiini ühinguga ei ole TH FAK kooskõlastatud. Regionaalhaigla nägemusel peavad kooskõlastused erialaseltsidega teostuma enne FAKi kinnitamist. Üldkirurgia TH FAKi koostajad on esitatud esitanud palju ekslikke andmeid, mis ei vasta tulevikuprognoosidele. - Tallinna Haigla statsionaarse ravi prognoos ja voodikohtade vajadus Tähelepanuta on jäetud viimased andmed, mis Haigekassa ravimahtude osas on leitavad: 2017. aasta statsionaarsed ravijuhud Tallinna Haigla kõikides korpustes kokku on üldkirurgia+veresoontekirurgia osas 3708. Ehk alates 2014.a. on näha statsionaarsete ravi juhtude iga- aastane langus, 2017 vs. 2016 on langus 631 ravijuhtu ehk 14.5%. Arusaamatu on, mille põhjal FAK-I koostajad loodavad 2030. aastaks tõusu 3,6% ja 2040 aastaks 6.2%. Ilmselt jätkub pigem langustendents veel mõned aastad ning saavutab oma taseme 3000 ravijuhu juures aastas. Küsimus kõikide erialade suhtes on, et kas sarnased kasvud on eeldatavad ka teised Põhja -Eesti regiooni haiglates kui ka näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumis. Puudub uuring või analüüs riiklikul tasemel, mis aitaks arengukavas esitatud arvandmeid ja prognoose valideerida. Jätkuvalt peame märkima, et Tallinna Haigla FAKde kinnitamine pole võimalik riikliku HVA arengukavata. - - Operatsioonide hulk Nende kahe tabeli võrdlus näitab, et 2015.a on teostatud 3607 patsiendil 4811 operatsiooni, ehk on teostatud 1204 kordus või simultaanoperatsiooni. 2016. aastal on sama number juba oluliselt tõusnud ehk 1606 simultaanoperatsiooni. Simultaanoperatsioonide tõus on otseselt tingitud Haigekassa hinnastamispoliitikast, kus simultaanoperatsiooni lisamine tagab suurema operatsiooni lõpphinna. Kas ja kuivõrd põhjendatud selline kodeerimine on jääb hetkel vaid oletuseks, kuid tabelis 2.6 näidatud operatsioonide arvu tõus 14.7-24.5% ei tähenda reaalset opereeritute arvu tõusu, mis tabeli 2.7 järgi on prognoositud 3.6-6.0%, vaid rohkemate kaasuvate operatsioonide kodeerimist. Viimane on aga oma olemuselt vale ja petlik. Samuti ei kehti prognoos, et opereeritute arv peaks langustrendilt pöörduma tõusule. Reaalsed arvud näitavad, et opereeritute langus on olnud iga-aastaselt 5-7% ning kuivõrd on näha, et langustendentsiga on ka kõik statsionaarsed ravijuhud, siis prognoositud opereeritute ja reaalsete operatsioonide arvu tõus on põhjendamatult optimistlik. - Päevakirurgia Samuti nagu on ebatäpselt esitatud statsionaarsed operatsioonid, on ebakorrektne ka päevakirurgia prognoos. Haigekassa andmetel on üldkirurgias teostatud 2017. aastal vaid 1386 päevakirurgilist operatsiooni, mis näitaks langust võrreldes 2016 aastaga 23%. Kui eeldada, et on lisatud ka veresoontekirurgia 234 päevakirurgilist operatsiooni, siis tuleks 1620 operatsiooni juures languseks 10%. Ei saa siiski nõustuda ka tabelis esitatud arvuga 1800 päevakirurgilist operatsiooni 2016. a kohta. Haigekassa kodulehel leiduvate lepingumahtude tabelite alusel saab väita, et TH kõikides korpustes kokku teostati 2016.a 1515 üldkirurgilist ja veresoontekirurgilist operatsiooni. Prognoositud ravimahtude kasv 17,5-29.2% ei ole põhjendatud. - Ambulatoorne arstiabi Haigekassa andmetel on 2017. a jätkunud samuti langustendents ning siin prognoositud langus 2030. ja 2040. aastal on õige, tõenäoliselt siiski suuremas mahus. Hetkel on alust arvata, et ITK ja LTKH ühinemisel ambulatoorsete visiitide koguarv langeb, kuivõrd jäävad ära patsientide ristvisiidid, mille arvu täpselt hinnata on raske. Üldiselt jääb mulje, et FAKi koostajad on üldkirurgia ja veresoo ntekirurgia osas suhtunud statistilistesse numbritesse eelnevate aastate osas ekslikult ning seetõttu jõudnud ka prognoosides tellijale meelepäraste, kuid sisult väärate tulemusteni. Reaalseid numbreid vaadates ei ole nimetatud erialade osas mingit alust prognoosiks haigete arvu, visiitide arvu või operatsioonide arvu tõusuks. Tallinna Haigla FAK ei ole kirurgide erialaseltsidele tutvustatud ega kooskõlastatud. Tallinna Kirurgide Seltsi, Üldkirurgide Seltsi, Onkokirurgide Seltsi ega Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni juhatused nimetatud dokumenti näinud ega arutanud ei ole. Regionaalhaigla kindel nägemus on kooskõlastamine üldkirurgia tegevus TH FAKis erialaseltsidega. Uroloogia Haigekassa uroloogia 2015.a. andmete põhjal statsionaari ravijuhtude osas on toodud järgmised haigete jaotusprotsendid piirkondlike- ja keskhaiglate lõikes: ITKH 24%, LTKH 20%, PERH 16% ja TÜK 25% + IVKH ja PH. Eesti Uroloogide Seltsi andmetel on aga Tallinnas ja Tartus opereeritud haigete proportsioon 2015.a. järgmine: ITKH 28%, LTKH 15%, PERH 33% ja TÜK 24%. Opereeritud haigete näitaja on palju olulisem, sest kirurgilistel erialadel lihtsalt statsionaaris olnud ravijuhud pole kõik seotud operatsioonidega, esineb palju korduvaid hospitaliseerimisi ja uuringuteks võetud haigeid. Seega ei saa eeldada, et opereeritud haigete mahud TH-s oluliselt suurenevad. Kui Haigekassa näeb Eesti prognoosis statsionaarsete juhtude langust kirurgilistel erialadel, siis kuidas saab statsionaarsete juhtude arv TH prognoosides kasvada, sealjuures eriti kasvab operatsioonide arv uroloogias, üldkirurgias ja ortopeedias. Puudub võrdlev analüüs teiste haiglatega ning pole hinnatud nende haiglate kasvu/languse trende. Seda ei saakski teha linnahaigla kavandajad, vaid sellise põhjaliku analüüsi/tulevikuprognoosi peaks tellima Sotsiaalministeerium koostöös Haigekassaga. Kahjuks pole seda tänaseni aga tehtud ning FAKis esitatud prognoosid on esitatud ühekülgselt, ilma laiahaardelise prognoosita ja teiste haiglatega kooskõlastamata. Personali osas on andmete viga - 01.03.2018. seisuga ei tohiks olla 177 kirurgi 109 õe ametkoha kohta. Operatsioonitube planeeritakse samas mahus, mis on PERH-s. Neist 2 tuba keiserlõikusteks, 6 päevakirurgiaks ja 14 statsionaarseteks operatsioonideks. Statsionaarseid tube on seega 16 ja selleks ette nähtud korraga tööl 8 anestesioloogi, mis on tänaste nõudmiste kohta poole vähem ettenähtust. Päevakirurgias 6 tuba 6-7 tuhande operatsiooniga sh ESWL ja korraga tööl planeeritud 7 anestesioloogi, milles on sisuline planeerimise viga. Eesti uroloogide seltsiga ei ole TH planeeringuid kooskõlastatud. Regionaalhaigla kindel nägemus on, et peab toimuma TH FAK kooskõlastamine erialaseltsiga. Ortopeedia Planeeritav ortopeedilise eriala maht ja struktuur TH-s on praktiliselt sama, kui praegune LTKH ja ITK kokku, kuid 4,4 % tõusu on planeeritud päevakirurgia operatsioonimahtude arvelt. Plaanis on säilitada 30%-ne turu osa endoproteesimises (PERHis- 20%). 30% Eesti endoproteeside turust on umbes 1100 endoproteesi, ehk kogu TH planeeritavast ortopeedilisest ravimahust on see 30% tegevusest. Kui võrrelda PERHiga, siis on PERHis endoproteesimine 15% kogu mahust. Seega on endoproteesimise mahud üledimensioneeritud ja vanuseline patsientide jaotus pole k asvava trendiga. Kuna on plaanis suurendada päevakirurgias ravitud patsientide arvu 16% ja samas ka statsionaari kohti vähendada 4 voodi võrra, siis võib arvata, et pole plaanis suurendada erakorraliste haigete osakaalu, samas geriaatriliste, murdudega haigete arv järjepidevalt tõuseb. Kui lahutada üldortopeedilisest mahust 1100 endoproteesi ja 850 päevakirurgilist operatsiooni jääb erakorraliseks ja plaanilise (v.a. endoproteesid) ortopeedia operatsioonideks ainult 1400 operatsiooni (PERHis praegu 2200). Sellega jätkub ka TH-s ebaproportsionaalne plaaniliste/erakorraliste haigete suhe. Kuna TH positsioneerib end ainsaks Tallinna keskhaiglaks ehk linnahaiglaks, siis peaks haigla ka Tallinna erakorralises trauma abis rohkem osalema. Eesti Ortopeedide Seltsi poole pole arvamuse saamiseks pöördutud ja selts pole Tallinna Haigla FAK koostamisse kaasatud. Regionaalhaigla kindel nägemus on vajadus kooskõlastada TH FAK ortopeediliste erialaseltsiga. Kardioloogia Kardioloogiakeskuse struktuuris on kirjeldatud vaid kardioloogia polikliinikut ja funktsionaaldiagnostika üksust/osakonda (nimetus tekstis erinev). Ülejäänud tänapäevasele kardioloogiale iseloomulikud struktuurid on „peidetud“ teiste struktuuriüksuste koosseisu. Seepärast pole FAK arusaadav ning selline esitlemine võib tõenäoliselt tulevikus tekitada mitmeti mõistetavusi ja dubleerimisi. Sisehaiguste kliinikus on üheksa 24 kohalist (18+6 intensiivi) osakonda. Mitu kohta või osakonda on planeeritud kardioloogiale, ei ole sedastatav FAKis. Eeldame, et vähemasti 2. Me ei leidnud III astme kardiointensiivravi osakonda. Kirurgia kliiniku koosseisus on III astme intensiivravi keskus kahe 10 kohalise osakonnaga. Kuidas seda tegelikkuses mõista? Diagnostikakliiniku koosseisus on hübriidkirurgia keskus nelja angiograafi ja operatsioonitoaga. Kirjeldatakse interventsionaalkardioloogilisi, elektrofüsioloogilisi (rütmihäirete kateeterablatsioonid) ja kardiostimulatsiooni protseduure, samuti menetlusradioloogilisi protseduure. Eelnevalt oleme seda temaatikat antud dokumendis ka kommenteerinud ja väljendanud, et ses osas vajab FAK kindlasti olulist täpsustust. Millised kardioloogilised töömahud on sellise struktuuri jaoks planeeritud, on raske vastata. Kindlasti võib väita seda, et Eestis piisab kahest südame rütmihäirete ablatsioonikeskusest, ja kolmandat pole vaja. CRT-ICD aparaatide implantatsioone ei ole tark teostada paralleelselt kahes samas piirkonnas asuvas haiglas. Sama kehtib ägeda koronaarsündroomiga haigete invasiivse ravi kohta, südame klappide kateetrikaudse ravi kohta. Kateetrikaudne südameklappide ravi nõuab kardiokirurgilist kompetentsi ja - voodifondi samas haiglas. Tallina Haigla kardioloogilise ravi visioon jääb ebaselgeks ja vajab detailsemat lahti kirjutamist. Eesti Kardioloogide Seltsi poole pole SM arvamuse saamiseks pöördunud ja selts pole Tallinna Haigla FAK koostamisse kaasatud. Regionaalhaigla nägemusel peab TH FAK olema kooskõlastatud erialaseltsidega. Pulmonoloogia – tuberkuloosiravi Tuberkuloosi haigestumine Eestis on alates 2000. aastast oluliselt langenud. TB registri andmetel on haigete üldarv langenud 807 juhult 2001 aastal 167 juhuni 2017 aastal. Samas on > 15% esmastest ja >25 % korduvatest TB juhtudest multiravimresistentsed. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NeTs) kohaselt kuuluvad nakkuslikku TB -d põdevad haiged haiglaravile (eelkõige bakterioskoopiliselt positiivsed ja MDR TB haiged). Tuberkuloosi statsionaarne ravi on korraldatud praegu 5 statsionaarses osakonnas: SA PERH, SA TÜK, IVKH, SA Viljandi Haigla ja Vanglate Haigla. Tuberkuloosi ambulatoorne ravi toimub igas maakonna keskuses ja rakendatakse otseselt kontrollitavat ravi (OKR). PERHis tehti 2017.aastal 5350 OKR visiiti. Tänu efektiivsele kontrollitavale ravile ja uute ravimite kasutuselevõtule (eriti MDR TB ravi) on lühenenud tuberkuloosi voodipäev ja põhirõhk langenud ambulatoorsele ravile. Samas ei saa alati abatsilleerunud tuberkuloosipatsienti s otsiaalsete probleemide ja alkoholisõltuvuse tõttu suunata ambulatoorsele ravile, kuna on oht, et patsient katkestab ravi ja muutub krooniliseks tuberkuloosihaigeks. Tuberkuloosialase töö muudab efektiivseks ambulatoorse ja statsionaarse osakonna kooseksisteerimine. On vajalik jätkata tuberkuloosi otseselt kontrollitavat ravisüsteemi haiglas ja ambulatoorselt ja tagada järjepidev ravi ka ravikindlustamata isikutele. SA PERH-s, SA TÜK-s ja IVKH-s kuulub tuberkuloosi osakond pulmonoloogia osakonna/keskuse koosseisu ja tuberkuloosi raviga tegelevad pulmonoloogid, kuna 90%-l juhtudel on tuberkuloos kopsuhaigus ning vajab diferentsimist mitmetest teistest kopsuhaigustest, ka kasvajatest. Vajadusel tehakse konstruktiivset koostööd haigete ravimisel muude erialade spetsialistidega (eelkõige nakkushaiguste arstidega, kui patsientidel esineb üheaegselt HIV ja tuberkuloos). On olemas töötav süsteem, alates ambulatoorsest OKR-ist kuni TB-registrini, mis rajaneb kopsuarstide võrgustikul. PERH-i Pulmonoloogiakeskus ei pea erialale olulise valdkonna lõhkumist mõeldavaks. PERH on piirkondlik haigla, mis pakub tuberkuloosi statsionaarset teenust kogu Põhja-, Lääne ja Kesk-Eestile ning plaanib tuberkuloosiravi arendada kinnitatud kava kohaselt Hiiu korpuses. Eesti Kopsuarstide Seltsis ja Nakkushaiguste Seltsis ei ole planeeritava Tallinna Haigla plaani tuberkuloosi teenistuse ümberpaiknemisest arutatud. Regionaalhaigla leiab ka selle eriala puhul, et peab toimuma kõikehõlmav kooskõlastusprotsess. Günekoloogia Regionaalhaigla günekoloogia juhid arutasid TH FAK-i LTKH naistekliiniku juhatusega ning ilmnes, et viimaseid ei ole ka kaasatud TH FAKi plaanidesse ja arendustesse. Regionaalhaigla günekoloogia juhid leiavad ühiselt LTKH naistekliiniku juhtidega, et pakutud prognoosid günekoloogia ja sünnitusabi eriala töötajate ja tööruumide mahtudeks THs ei ole vastavuses sünnituste arvu vähenemise ning statsionaarse ja ambulatoorse günekoloogilise ravimahu vähenemise prognoosiga. Arvestatud on uues haiglas mõlema keskhaigla töömahtude ja isegi perspektiivse lisaga, kuid LTKH naistekliinikut uues haiglas ei nähta ja seega juhtude kasvutrendid ei ole reaalsed ja toimub üledimensioneeritud investeerimine. Arstide osas on günekoloogide arv ilmselt ekslik, sest Eestis on alla 200 tegevgünekoloogi. LTKH-s on 40 naistearsti, PERH-s on 9 naistearsti ja ITKs peaks see arv olema 50 juures, mitte üle saja. TÜK ja maakonnad annavad ülejäänud arvu. Seega arvestatakse, et kogu günekoloogidest arstkond koondub ainult TH-sse, mis ei ole reaalne. On ilmselge, et prognoosis nähakse regionaalse haiglana uut TH-t mis ei ole sidustatud HVA-ga. Korrektsel planeerimisel peavad lähteandmed õiged olema. Samuti tuleb arendustes kogu Eesti tervishoiuvõrku arvestada tervikuna. Eesti Naistearstide Seltsiga ei ole TH arenguplaane ja tegevusmahte arutatud. Regionaalhaigla nägemusel peab TH FAK olema kinnitatud erialaseltsiga enne kinnitamist. Psühhiaatria TH psühhiaatriline ravitegevus peab põhinema juhtivalt ambulatoorsel abil ning võimaluste olemasolul (eelkõige personal) ka statsionaarsel sõltuvusravil, mis ei vaja Haigekassa poolt täiendava psühhiaatria valveringi lisandumist Tallinna. Täiendavat statsionaarset ravi muudes psühhiaatria valdkondades ei ole Regionaalhaigla teeninduspiirkonda vaja seoses PERHi uue psühhiaatriakorpuse valmimisega aastal 2022. Soovitame Regionaalhaigla poolt planeeritavasse TH- sse maksimaalselt 60 voodikohaga sõltuvusravi osakonda ja mahukat ambulatoorset vastuvõttu. Käesoleval ajal on LTHK poolt osutatava psühhiaatrilise abi maht väga tagasihoidlik ja ITKH puudub üldse, enne uue haigla planeerimist tuleks väga sisuliselt selgeks teha, kust ja mille arvel tekib kvalifitseeritud personal. Kumbki haigla (ITKH, LTKH) pole praegu psühhiaatrilise abi arendamise ja korraldamisega silma paistnud ning hetkel puudub igasugune alus arvata, et loodav haigla suudaks ise vajaliku personali leida ja koolitada. Psühhiaatriateenus on parim ilmestamaks küsimust, et kust võtab Haigekassa TH-le täiendava rahalise finantseeringu arvestades FAKis kirjeldatud teenuseid ja ravijuhte. Mille arvel tekib uuele struktuurile Haigekassa leping? Toome näiteks, et PERH psühhiaatriakliinik sai sel aastal statsionaarseid ravijuhte 220 võrra vähem ja päevastatsionaarseid ravijuhte 48 võrra vähem, kui oleksime suutelised teenust osutama. Onkoloogia Onkoloogia osas on korduvalt erinevatel tasanditel arvamust avaldanud ja rõhutame veelkord, et 1,3 milj elanikkonnaga riik kolmandat multimodaalset vähiravi pakkuvat vähikeskust ei vaja, mis tõstab vaid RJ maksumust ja langetab kvaliteeti. Lisaks tuleb harva esinevate vähivormidega patsiendid suurema kliinilise kogemuse saamiseks ja ravikvaliteedi hoidmiseks koondada ühte keskusesse. TH on aastani 2030 on planeerinud ambulatoorse onkoloogia mahtu tõsta 8,2 %, päevaravi mahtu 12% ja statsionaarse ravi mahtu 7,6 % (kogumahus 27.8%). Haigekassa andmetele tuginedes on viimase 4 aasta kasvajate süsteemravi mahu tõus olnud tagasihoidlikum. TH saab ravijuhte prognoosida praegu ITK-s olemasoleva keemiaravi osakonna baasilt. Lisaks elanikkonna vananemisele, pahaloomuliste kasvajate esinemissageduse tõusule ja kasvajate süsteemravi kiirele arengule, tuleb ennekõike arvestada Haigekassa võimekust üha kallinevat ravi finantseerida ning patsientide jaotumist kahe piirkondliku haigla ja TH vahel. LTKH ja ITK ühinemisel, lisanduvad TH-sse uroloogiliste kasvajatega patsiendid LTKH-st, kes praegu saavad kasvajate süsteemravi PERH-s. Teise naistekliiniku/sünnitusmaja ja perinataalkeskuse rajamisega Tallinna Lastehaigla juurde, liiguvad ITK tänasest ravimahust osad günekoloogilise sfääri kasvajaga patsiendid ravile PERH-i. FAKis on mainitud, et arendatakse piirkondliku haigla võimekust keemiaravi ja kiiritusravi foonil. Ressursimahuka ja kallist investeeringut nõudva kiiritusravi laiendamine kolmandasse HVA haiglasse ei ole kuluefektiivne ja vajalik. Kokkuvõtvalt Leiame, et esitatud arengukavad vajavad oluliselt täiendamist ja parandamist. Arvandmed tuleb muuta usaldusväärseks, sh. prognoosid. Prognooside osas oleks vajalik Sotsiaalministeeriumi/Haigekassa terviklikku nägemust mitte ainult linnahaigla osas, vaid ka teiste haiglate osas (k.a. TÜKi) osas. Kõikide erialade osas tuleb FAK kooskõlastada erialaühendustega. Meile jääb arusaamatuks, et kuidas FAKis väljendatud mahtusid oleks Haigekassa võimeline tagama, arvestades, et ka teised haiglad soovivad saada aastate jooksul täiendavaid ravimahtusid ning ilmselgelt ravijuhu keskmine maksumus on kasvava tendentsiga. Leiame, et FAKide kinnitamine ilma uue haiglavõrgu arengukavata on mõistetamatu. Peame vajalikuks märkida, et TH projekteerimine tohiks alata ainult siis, kui on selge TH projekti ehitus- ja meditsiinitehnika rahastus. Projekteerimine peab toimuma rangelt ministeeriumi kontrolli all, vastasel juhul on üledimensioneerimine garanteeritud. Märgime, et ka teistel haiglatel on investeeringuvajadusi ja seetõttu ka ilmselgelt ootus riigieelarvele. Kuivõrd TH projekt on ressursimahukas, siis oleks vaja riigi poolt ka selget hinnangut, et kuidas teiste haiglate investeeringuvajadused järgmisel kümnel aastal finantseeritakse. Seega - Põhja-Eesti Regionaalhaigla koondnägemusel ei saa Tallinna Haigla funktsionaalset arengukava käesoleval ajal ja esitatud FAK I ja FAK II formaadis esitada kinnitamiseks Riigi eelarvestrateegiasse. Enne TH arengukavade esitlemist kinnitamisele peab valmima Haiglavõrgu Arengukava 2020-2040, mis on tellitud sotsiaalministeeriumi poolt. TH statuut ja võimekused peavad saama HVA-st suunad ja mitte vastupidi, et TH planeeritakse esmalt ja eraldiseisvalt. TH esitletud arengukava arendajad arendavad uut piirkondlikku haiglat Põhja-Eestisse, milleks ei ole riigil ja linnal ei vajadust ega vahendeid. Dubleeritud võimekused ei ole riigi fiskaalvõimekuse juures õigustatud ja 400 miljoni suurune investeering vajab hoolikat planeerimist arvestades kõiki tervishoiu investeeringuvajadusi kaasates Tallinna Lastehaigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla kui ka teiste haiglate investeeringuvajadused tulevasel kümnendikul. TH on esitatud arengukavas suuresti üledimensioneeritud, mida ei toeta demograafiline areng, ravimahtude tulevikuprognoosid ja rahastusvõimekus tervishoius. Esitatud FAKi väljatöötamisel ei ole kaasatud valdavat enamust erialaseltse ja teisi HAV haiglaid. Eesti arstkonna koolitus, valdkonna arendus ja meditsiiniline teadustegevus on koondunud käesoleval ajal Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonda ja piirkondlikesse haiglatesse. TH FAKi arutelu peab omama kooskõlastust Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna ja Regionaalhaiglatega diplomieelse- ja diplomijärgse koolituse ja teadustöö perspektiivideks. Regionaalhaigla nägemusel on enne FAKi koostamist vajalik tagada ühtne kvoorum vajaduste ja võimekuste üleriiklikuks sidustamiseks kaasates erialaseltsid, HVA haiglad, linna ja riigi ja sellest lähtuvalt arendada Tallinna Haigla (võimekused, ravitegevused ja statuut), mille vajadus vananevate taristute foonil on kindlasti olemas. Oleme seisukohal, et ühe suure piirkondliku haigla (mis hõlmaks endas ka keskhaigla võimekust) koondamine PERHi, TLH ja TH ühinemisel tagaks parima ravitegevuse nii Tallinna kui ka Põhja-Eesti piirkonnas. Sellega oleks lõpetatud üledimensioneerimine, dubleerimine ning annaks võimaluse kõikide erialade haigete parimaks teekonnaks ja kvaliteetseks raviks. Viidatud tsentraliseerimine saab üksnes ja ainult käia paralleelselt Tallinna Haigla planeerimisega. Eraldiseisvalt ei ole see võimalik. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Agris Peedu - PERH Juhatuse esimees Sama: [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel