Liis Juulik
[email protected] Teie 07.12.2018 /
Meie 02.02.2019 nr 1.5-1.1/3834-2
Töösuhte kestus ja koondamine
Lugupeetud Liis Juulik
Pöördusite Sotsiaalministeeriumi poole haldusreformi seaduse § 18 lõike 5 kohta tõlgenduse
saamiseks ning koondamist puudutavate küsimustega.
Esmalt selgitame, et Sotsiaalministeeriumi pädevusse ei kuulu haldusreformi seaduse osas
selgituste andmine. See kuulub Rahandusministeeriumi, kui haldusreformi seaduse
rakendusasutuse pädevusse. Sotsiaalministeerium saab anda selgitusi töölepingu seaduse
(edaspidi TLS) kohta, mida me järgnevalt ka teeme. Avaliku teenistuse seaduse kohta saab
selgitusi anda Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium. Lisame, et töösuhtest
tulenevaid vaidlusi lahendavad töövaidlusorganid (kohus ja töövaidluskomisjon), kes saavad
anda lõpliku seisukoha konkreetses kaasuses.
Vastust koostades tuginesime Teie kirjas toodule ning täiendavale informatsioonile, mida
andsite telefonivestluse käigus.
TLS § 97 lõige 2 käsitleb erakorralise töölepingu ülesütlemisel tööandja kohustuslikke
etteteatamise tähtaegu, mis sõltuvad sellest, kui kaua töötaja töösuhe tööandja juures on
kestnud. TLS ei defineeri antud normis, mida peetakse silmas töötaja töösuhte kestusena,
kuid üldjuhul lähtutakse TLS-s konkreetsest töölepingust. Järjestikku sõlmitud või pikendatud
tähtajaliste töölepingute kohta on kehtestatud töötaja kaitse eesmärgil eriregulatsioon (TLS
§- 10), kuid eriregulatsioon TLS-s töösuhte kestvuse arvestamiseks olukorras, kus samad
isikud on mingi perioodi jooksul mitmel korral sõlminud ja lõpetanud tähtajatu töölepingu või
olnud mingi perioodi jooksul avalik- õiguslikus teenistuses ja töösuhtes, puudub.
TLS § 89 lõige 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte
jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö
ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. Sellisel juhul on võimalik töötaja
koondada esitades talle ülesütlemisavalduse (TLS § 95).
TLS ei võimalda töötaja nii öelda osalist koondamist (näiteks, et seni täistööajaga töötaja
jätkab töötamist 20 tunniga nädalas ja ülejäänud 20 tunni osas viiakse läbi koondamine).
Sellise võimaluse olemasolu viiks olukorrani, kus tööandja muudab ühepoolselt seni
täistööajaga töötava isikuga sõlmitud tööaja kokkulepet. Sellist ühepoolset töölepingu
muutmist TLS ei võimalda. Samuti ei lähe see kokku TLS-i ja muude seaduste põhimõtetega,
mille kohaselt koondamine tähendab töölepingu lõppemist.
Tööandjal on kohustus enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale
võimalusel teist tööd (TLS § 89 lõige 3). Olukorras, kus töökoha töömaht on vähenenud ning
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
tööandjal ei ole seega võimalik enam töölepingu seniseid tingimusi täita, on võimalik
pakkuda töötajale ka tema senist tööd vähenenud töömahus. Kui isik on sellise muudatusega
nõus, on võimalik teha töölepingusse vastav muudatus ning töösuhe jätkub uutel tingimustel
(väiksema töömahuga). Kui isik ei ole nõus, siis viiakse läbi koondamine.
Rõhutame, et tööandjal peab töötaja koondamiseks olema igal juhul mõjuv põhjus. Näiteks
töövaidluskomisjonid on leidnud, et tööandjal on küll õigus otsustada, kuidas ta oma tööd
korraldab, kuid selleks, et töötajat koondada, peab töötaja töö lõppema või tehtavate
ümberkorralduste tulemusena töötaja töömaht vähenema. Töövaidluskomisjonid on leidnud,
et kui tööandja sooviks on hoida kokku rahalisi vahendeid ja vähendada töötasukulu, kuid
töötaja tegelik töömaht ei vähene või töö ei lõppe, puudub ka koondamissituatsioon.
Olukorras, kus koondamiseks alus puudub, kuid töötaja ei ole nõus väiksema koormusega
töö tegemist jätkama, on kohaldatav TLS § 92 lõige 1 punktist 5 tulenev piirang ehk tööandja
ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist
osalise tööajaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulla Saar
Tööelu arengu osakonna juhataja
/*Lisaadressaadid:
Kaidi Meristo
Mariliis Proos 6269 255
[email protected]