dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 2. veebruar 2019
Viit
1.5-1.1/3834-2
Registreeritud
2. veebruar 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
L. J., Kaidi Meristo
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2018
Vastutaja
Mariliis Proos (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎1.5-1.13834-2 02.02.2019 Väljaminev kiri.bdoc212 KB

Sisu (failidest)

Liis Juulik [email protected] Teie 07.12.2018 / Meie 02.02.2019 nr 1.5-1.1/3834-2 Töösuhte kestus ja koondamine Lugupeetud Liis Juulik Pöördusite Sotsiaalministeeriumi poole haldusreformi seaduse § 18 lõike 5 kohta tõlgenduse saamiseks ning koondamist puudutavate küsimustega. Esmalt selgitame, et Sotsiaalministeeriumi pädevusse ei kuulu haldusreformi seaduse osas selgituste andmine. See kuulub Rahandusministeeriumi, kui haldusreformi seaduse rakendusasutuse pädevusse. Sotsiaalministeerium saab anda selgitusi töölepingu seaduse (edaspidi TLS) kohta, mida me järgnevalt ka teeme. Avaliku teenistuse seaduse kohta saab selgitusi anda Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium. Lisame, et töösuhtest tulenevaid vaidlusi lahendavad töövaidlusorganid (kohus ja töövaidluskomisjon), kes saavad anda lõpliku seisukoha konkreetses kaasuses. Vastust koostades tuginesime Teie kirjas toodule ning täiendavale informatsioonile, mida andsite telefonivestluse käigus. TLS § 97 lõige 2 käsitleb erakorralise töölepingu ülesütlemisel tööandja kohustuslikke etteteatamise tähtaegu, mis sõltuvad sellest, kui kaua töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud. TLS ei defineeri antud normis, mida peetakse silmas töötaja töösuhte kestusena, kuid üldjuhul lähtutakse TLS-s konkreetsest töölepingust. Järjestikku sõlmitud või pikendatud tähtajaliste töölepingute kohta on kehtestatud töötaja kaitse eesmärgil eriregulatsioon (TLS §- 10), kuid eriregulatsioon TLS-s töösuhte kestvuse arvestamiseks olukorras, kus samad isikud on mingi perioodi jooksul mitmel korral sõlminud ja lõpetanud tähtajatu töölepingu või olnud mingi perioodi jooksul avalik- õiguslikus teenistuses ja töösuhtes, puudub. TLS § 89 lõige 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. Sellisel juhul on võimalik töötaja koondada esitades talle ülesütlemisavalduse (TLS § 95). TLS ei võimalda töötaja nii öelda osalist koondamist (näiteks, et seni täistööajaga töötaja jätkab töötamist 20 tunniga nädalas ja ülejäänud 20 tunni osas viiakse läbi koondamine). Sellise võimaluse olemasolu viiks olukorrani, kus tööandja muudab ühepoolselt seni täistööajaga töötava isikuga sõlmitud tööaja kokkulepet. Sellist ühepoolset töölepingu muutmist TLS ei võimalda. Samuti ei lähe see kokku TLS-i ja muude seaduste põhimõtetega, mille kohaselt koondamine tähendab töölepingu lõppemist. Tööandjal on kohustus enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimalusel teist tööd (TLS § 89 lõige 3). Olukorras, kus töökoha töömaht on vähenenud ning Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 tööandjal ei ole seega võimalik enam töölepingu seniseid tingimusi täita, on võimalik pakkuda töötajale ka tema senist tööd vähenenud töömahus. Kui isik on sellise muudatusega nõus, on võimalik teha töölepingusse vastav muudatus ning töösuhe jätkub uutel tingimustel (väiksema töömahuga). Kui isik ei ole nõus, siis viiakse läbi koondamine. Rõhutame, et tööandjal peab töötaja koondamiseks olema igal juhul mõjuv põhjus. Näiteks töövaidluskomisjonid on leidnud, et tööandjal on küll õigus otsustada, kuidas ta oma tööd korraldab, kuid selleks, et töötajat koondada, peab töötaja töö lõppema või tehtavate ümberkorralduste tulemusena töötaja töömaht vähenema. Töövaidluskomisjonid on leidnud, et kui tööandja sooviks on hoida kokku rahalisi vahendeid ja vähendada töötasukulu, kuid töötaja tegelik töömaht ei vähene või töö ei lõppe, puudub ka koondamissituatsioon. Olukorras, kus koondamiseks alus puudub, kuid töötaja ei ole nõus väiksema koormusega töö tegemist jätkama, on kohaldatav TLS § 92 lõige 1 punktist 5 tulenev piirang ehk tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ulla Saar Tööelu arengu osakonna juhataja /*Lisaadressaadid: Kaidi Meristo Mariliis Proos 6269 255 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel