dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 14. veebruar 2019
Viit
5.2-2/3438-2
Registreeritud
14. veebruar 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
MTÜ Eesti Bioanalüütikute Ühing
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2018
Vastutaja
Vootele Veldre (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎bioanalüütiku kutse reguleerimine.msg34 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Vootele Veldre </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=f8200ce5cb824442a2db4696f14844b0-Vootele Veldre> Saaja: '[email protected]' Teema: bioanalüütiku kutse reguleerimine Austatud Aivar Orav Pöördusite Sotsiaalministeeriumi poole seoses bioanalüütiku kutse ja kutsetegevuse reguleerimise sooviga. Tänan Teid pöördumise eest ja palun vabandust, et vastus Teile nõnda pikalt on viibinud. Sotsiaalministeeriumi tõlgendus olukorrast ei erine Terviseameti käsitlusest (vt Pille Saare vastus 11.2017 nr. 1.3-7/7562 ). Kehtiv õigus jätab tervishoiuteenuste osutajatele olulise kaalutlusruumi otsustamaks, millise kutseala esindajad teevad selles asutuses tervishoiuteenuse osutamisel konkreetseid toiminguid. See poliitika lähtub põhimõttest, et kui tervishoiuteenuse ohutuse ja kvaliteedi (aga ka asutuse majandusliku toimetuleku) eest vastutab teenuseosutaja, on mõistlik, et ta saab oma tegevust ka olulises ulatuses korraldada. Ainsad kutsed, mida tervishoiu korraldust reguleerivate seaduste tasandil (st tervishoiuteenuste korraldamise seaduses, TTKS) seni on eristatud, on arst, hambaarst, õde, ämma­emand, proviisor ja farmatseut. TTKS-s sisalduva tervishoiutöötaja piiritluse aluseks on olnud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ eksplitsiitselt nimetatud tervishoiuga seotud reguleeritud kutsealad. Teisalt - kooskõlas Teie sooviga on praegusel hetkel Riigikogu menetluses Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE) <https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337-17b2c83eedb1/> , milles sisalduvate sätete jõustumisel muutub TTKS § 43 järgmiseks: (1) Tervishoiuteenuse osutamisel osaleb: 1) arst, kes ei ole omandanud eriala, sealhulgas arst-resident; 2) kutse omandamise eesmärgil vastaval õppekaval õppiv üliõpilane; 3) isik, kes tegutseb tulenevalt tema kutse või erialasest pädevusest spetsialisti või tehnikuna; 4) proviisor ja farmatseut, kes tegelevad retseptiravimite väljastamisega; 5) isik, kes vahetult müüb meditsiiniseadmeid meditsiiniseadme kaardi alusel. Sama paragrahvi lõige 3 saab järgmise kuju: Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud isikud võivad osaleda tervishoiuteenuse osutamisel kui nad on registreeritud Terviseameti vastavas registris. Sama paragrahvi lõige 5 ütleb edaspidi järgmist: Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Praktikas tähendab see, et peatses lähitulevikus muutub tervishoiuteenuste osutamisel osalevate spetsialistide tegevuse regulatsioon selgemaks ja tõenäoliselt saab ülalnimetatud, ettevalmistamisel olevas määruses bioanalüütikute kutseala ka otsesõnu nimetatud. Soovitan Teil jälgida Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse (778 SE) <https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337-17b2c83eedb1/> mentelusprotsessi - seaduse jõustumisel eelnõus sätestatud kujul saavad ülal nimetatud muutused ka teoks. Lugupidamisega Vootele Veldre peaspetsialist tervisesüsteemi arendamise osakond Sotsiaalministeerium tel 626 9140 ----------------------- Austatud sotsiaalministeerium! Olen MTÜ Eesti Bioanalüütikute Ühingu juhatuse esimees ja pöördun teie poole väga tõsise murega, mis puudutab bioanalüütiku kutse reguleerimist Eestis. Eestis töötab üle 500 bioanalüütiku (varasem nimetus laborant), kelle kutsetöö hulka kuulub ka vere- jm proovide kogumine, sh veeni vere võtmine analüüsiks. Nii on see toimunud juba kutseala alguspäevist (aastast 1945). Juba pikemat aega on probleemiks väga ebamäärane olukord, kus pole selge, kas proovimaterjalide kogumine (muidugi ka analüüsimine) kuulub Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse haldusalasse või mitte. Terviseamet ei ole näinud seniajani bioanalüütiku tegevuses otsest probleemi ega vastuolu tervishoiuteenuse korraldamise seadusega, pigem on pandud vastutus bioanalüütiku tegevuse osas tervishoiuteenust pakkuva tervishoiu asutuse vastutusalasse (saadan teile ka varasema kirjavahetuse Terviseametiga). Täna oleme aga olukorras, kus tööandjad seavad bioanalüütiku õiguse verevõtmise läbi viimiseks kahtluse alla. Seetõttu ei konkureeri bioanalüütik võrdsetel alustel nt õe kutsega töötajaga töökohtadel, kus viiakse läbi proovimaterjalide kogumist. Vastakaid seisukohti on väljendanud ka Terviseamet (vt all olev kirjavahetus ja manusena lisatud TA vastus). Olukord on üsna tõsine ka seetõttu, et juhul kui Terviseamet on mingil hetkel seisukohal, et bioanalüütiku tegevus ei ole verevõtmisel legaalne, näiteks kui algatatakse kahju saanud patsiendi poolt verevõtmisega seonduv kaebus ja selgub, et seadus bioanalüütikute tegevust ei toeta, siis oleme olukorras, et tervishoiuasutustes jääb verevõtmise teenus patsientidel saamata, kuna näiteks täpse rumalaga kapillaarverevõtu tehnikat valdavad ainult bioanalüütikud. Minu viimasele pöördumisele vastab Terviseamet ettepanekuga algatada bioanalüütiku tegevuse reguleerimine ja pöörduda selles küsimuses SM poole. Seetõttu pöördungi SM-i poole algatada bioanalüütiku kutse reguleerimine. Lugupidamisega Aivar Orav MTÜ Eesti Bioanalüütikute Ühingu juhatuse esimees
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel