Teie: 30.01.2019 nr 2-7/19-
17/1
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Meie: 14.02.2019 nr 9.3-
1/19/472-2
Vastus sotsiaalkomisjoni pöördumisele
Austatud proua Helmen Kütt
Pöördusite meie poole seoses Tartu Ülikooli senati otsusega sulgeda ülikoolis alates 2020.
aastast eesti viipekeele tõlgi eriala. Soovisite Haridus- ja Teadusministeeriumilt ülevaadet
järgmistes küsimustes:
1. Milline on Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht viipekeele arengu ja
tulevikuväljavaadete suhtes?
Tartu Ülikoolile on oma seadusega seatud eesmärgiks edendada eesti keele ja kultuuri
säilimise ning arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi. Ülikoolil on
vastutus kõrgetasemelise kõrgharidustaseme õppe läbiviimise, kvaliteedi ja arendamise
eest keelte ja kultuuride õppekavagrupis, kuhu kuulub ka eesti viipekeele tõlgi
õppekava.
Oleme nõus, et eesti viipekeelt saab arendada vaid Eestis. Tartu Ülikoolis on õpetatud
tasemeõppes eesti viipekeele tõlke, kuid viipekeele arendamist teadussuunana ei ole
tehtud. Kui eesti viipekeele alast teadust peetakse vajalikuks, peaks riik seda vastavate
toetusmeetmetega toetama, sest praegune teaduse konkurentsipõhine rahastamise
süsteem ei võimalda uue kitsa fookusega teadussuuna välja arendamist. Ülikooli
arvutuste kohaselt vajab uue teadussuuna ja kvaliteetse tasemeõppe välja arendamine 6
aasta jooksul inimeste välja koolitamiseks lisaraha 600 tuh, lisaks edasist püsikulu
katmist kuni 250 tuh aastas.
2016. a valmisid Euroopa Nõukogu algatusel viipekeele tasemekirjeldused, mis tõlgiti
ka eesti keelde ja mis on nüüdseks lisatud Euroopa keeleõppe raamdokumendi
sõsarväljaandele. Viipekeelte teema on osa EN Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse tööst,
mille tegevustes osaleb ka Eesti.
2. Millises suunas muutub Tartu Ülikooli otsuse taustal kurtide ligipääsetavus
haridussüsteemile?
Kuulmispuudega laste tavakoolis õppimiseks ei ole viipekeeletõlke teenus ainuvõimalik
lahendus. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmete kohaselt õpib 2018/2019. õa
üldhariduskoolides 175 kuulmispuudega õpilast, neist umbes pooled tõhustatud ja
erituge vajavate õpilaste koolides (valdavalt Tartu Hiie Koolis ja Tallinna Heleni Koolis)
ning pooled tavakoolides. Tavakoolis õppivate kuulmispuudega õpilaste näol on pigem
tegemist vaegkuuljatega, kes on implanteeritud või kasutavad kuuldeaparaati ning kes
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
on õppinud kõnest vajalikul määral aru saama. Tänapäeval on sisekõrva implantaatide
näol olemas head võimalused kurtide laste aitamiseks kuuljate maailma. Samas ei soovi
kurdid lapsevanemad sageli oma lapsele implantaati, sest peavad kurtide kogukonda
kuulumist olulisemaks.
Tartu Hiie Koolis on umbes 20 viipekeele aluseid valdavat ja kasutavat töötajat, kes
kasutavad viipekeelt pigem alternatiivse suhtlusvahendina, mitte põhilise õpetamise
keelena igapäevases koolitöös. Tallinna Heleni Kool kasutab kurtide/vaegkuuljate
õpetamisel võrreldes Hiie Kooliga oluliselt suuremas mahus viipekeelt kasutades seda
põhilise õppekeelena. Tallinna Heleni koolis töötavad lisaks õpetajatele kaks viipekeele
tõlki, kes töötavad koos aineõpetajatega tundides. Võib öelda, et üldhariduskoolide
vajadus viipekeele tõlkide järele on pigem väike ja ilmselt ei suurene.
Tartu Ülikoolis on kümne aasta jooksul rakenduskõrgharidusõppes viipekeele tõlgiks
õppinud 30 tõlki. Toetamaks kurtide osalemist kõrgharidusõppes makstakse Haridus- ja
Teadusministeeriume eelarvest erivajadustega üliõpilastele stipendiumi, mille suurus on
sügava või raske kuulmispuude puhul 510 eurot kuus.
Keeletehnoloogia areng avab uusi võimalusi kurtide kaasamiseks haridussüsteemi.
Tänapäeval on kõnetuvastuse kvaliteet paranenud juba sedavõrd, et suudetakse suuline
tekst muuta reaalajas kirjalikuks. HTM ja Tartu Ülikool koos keeletehnoloogidega on
alustanud pilootprojekti sügava ja raske kuulmispuudega TÜ üliõpilaste varustamiseks
kõnetuvastussüsteemi ja -seadmetega, et testida nende kasutamist õppetöös.
Vaegkuuljad saavad õppetöös suhtlemiseks kasutada nt kõnesünteesi, mis võimaldab
kirjaliku teksti muuta omakorda suuliseks kõneks. EHISe andmetel oli 2017/18 õa Eesti
kõrgkoolides 15 sügava või raske kuulmispuudega üliõpilast. Puuduvad andmed, kui
palju neist kasutab suhtlemiseks viipekeelt.
3. Milliseid meetmeid kaalub ja plaanib ministeerium Tartu Ülikooli otsuse vastukaaluks
rakendada?
HTM ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitavas halduslepingus aastateks 2019-2021 on kokku
lepitud, et ülikool teeb koostööd HTM, Sotsiaalministeeriumi ning Eesti
Viipekeeletõlkide kutseühinguga, et leida lahendus viipekeele tõlkide õpetamiseks ja
viipekeele uurimiseks. Lisaks loob ülikool hiljemalt 2020/2021. õa tasemeõppes
viipekeele mooduli ja võimaldab sellele ligipääsu eri õppekavade alusel õppivatele
üliõpilastele.
Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad on 2018. a jooksul kohtunud Tartu Ülikooli
esindajatega, sh kaasates Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu ja Eesti Kurtide Liidu
esindajaid, et otsida lahendusi viipekeele tõlkide õppe jätkumiseks. Kuna tasemeõppes
viipekeele õpetamine ei õnnestunud tudengite vähese huvi tõttu, siis ülikool on
pakkunud lahendusena viipekeele tõlkide õpetamist täienduskoolitusena.
Tartu Ülikool korraldas 2017/18. õa täienduskoolituse eesti viipekeele õpetajatele
mahus 9 EAP, mille lõpetas 11 inimest. Kuna osa kursuse lõpetanutest avaldas soovi
jätkukoolituseks, siis ülikool on valmis 2019. a kevadsemestril välja töötama eesti
viipekeele õpetajate jätkukoolituse, et tekitada järelkasvu viipekeele õpetajatele.
Jätkukoolituse programmi saaks integreerida ka viipekeele tõlkimisega seotud teemasid
ning suure tõenäosusega jätkaksid mõned lõpetanud tõlkidena. Eesti viipekeele
eelteadmiste ja oskustega inimestele on võimalik välja töötada eraldi viipekeeletõlke
täiendusõppeprogramm (hinnanguliselt mahus 30 EAP).
4. Kas ministeeriumil on tahet ja põhjust väljendada seisukohta, et viipekeeletõlgi eriala peab
jääma kõrghariduse baasile?
Viipekeeletõlkide õpetamine ülikoolis tasemeõppes moodulitena või kõrvalerialana või
ka täienduskoolitusena eelnevalt kõrgharidust omavatele inimestele tähendab õpetamist
kõrghariduse baasil.
2 (3)
5. Kas lähitulevikus taastatakse viipekeeletõlgi eriala põhierialana Tartu Ülikoolis või mõnes
teises kõrgkoolis?
Küsimus ei ole viipekeeletõlgi õppekava olemasolus või tõlgi kutse omandamises põhi-
või kõrvalerialana. Ei saa unustada TÜ õppekava sulgemise peamist põhjust – vähest
huvi viipekeele tõlgiks õppimise vastu. Meie hinnangul on pigem probleemiks, kes
tellib ja maksab kinni viipekeeletõlgi teenuse. Viipekeele tõlgi teenus on kallis ning
puudega isiku sotsiaaltoetuse arvelt ei ole isikul praktiliselt võimalik viipekeele
tõlketeenust osta. Kui riigi või kohalike omavalitsuste võimalused viipekeele
tõlketeenuse toetamiseks on piiratud, siis ei ole viipekeeletõlkidel ka piisavalt tööd.
Viipekeele tõlkide õpetamisel tasemeõppes on mõte siis, kui lõpetanutel on piisav
rakendus tööturul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
Koopia: Sotsiaalministeerium
Sigrid Vaher
735 0263
[email protected]
3 (3)