dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 14. veebruar 2019
Viit
4.2-3/496-1
Registreeritud
14. veebruar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2019
Vastutaja
Tiia Sihver (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond)

Failid

  • 📎Vastus sotsiaalkomisjoni pöördumisele.bdoc369 KB

Sisu (failidest)

Teie: 30.01.2019 nr 2-7/19- 17/1 Riigikogu sotsiaalkomisjon Meie: 14.02.2019 nr 9.3- 1/19/472-2 Vastus sotsiaalkomisjoni pöördumisele Austatud proua Helmen Kütt Pöördusite meie poole seoses Tartu Ülikooli senati otsusega sulgeda ülikoolis alates 2020. aastast eesti viipekeele tõlgi eriala. Soovisite Haridus- ja Teadusministeeriumilt ülevaadet järgmistes küsimustes: 1. Milline on Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht viipekeele arengu ja tulevikuväljavaadete suhtes?  Tartu Ülikoolile on oma seadusega seatud eesmärgiks edendada eesti keele ja kultuuri säilimise ning arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi. Ülikoolil on vastutus kõrgetasemelise kõrgharidustaseme õppe läbiviimise, kvaliteedi ja arendamise eest keelte ja kultuuride õppekavagrupis, kuhu kuulub ka eesti viipekeele tõlgi õppekava.  Oleme nõus, et eesti viipekeelt saab arendada vaid Eestis. Tartu Ülikoolis on õpetatud tasemeõppes eesti viipekeele tõlke, kuid viipekeele arendamist teadussuunana ei ole tehtud. Kui eesti viipekeele alast teadust peetakse vajalikuks, peaks riik seda vastavate toetusmeetmetega toetama, sest praegune teaduse konkurentsipõhine rahastamise süsteem ei võimalda uue kitsa fookusega teadussuuna välja arendamist. Ülikooli arvutuste kohaselt vajab uue teadussuuna ja kvaliteetse tasemeõppe välja arendamine 6 aasta jooksul inimeste välja koolitamiseks lisaraha 600 tuh, lisaks edasist püsikulu katmist kuni 250 tuh aastas.  2016. a valmisid Euroopa Nõukogu algatusel viipekeele tasemekirjeldused, mis tõlgiti ka eesti keelde ja mis on nüüdseks lisatud Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaandele. Viipekeelte teema on osa EN Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse tööst, mille tegevustes osaleb ka Eesti. 2. Millises suunas muutub Tartu Ülikooli otsuse taustal kurtide ligipääsetavus haridussüsteemile?  Kuulmispuudega laste tavakoolis õppimiseks ei ole viipekeeletõlke teenus ainuvõimalik lahendus. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmete kohaselt õpib 2018/2019. õa üldhariduskoolides 175 kuulmispuudega õpilast, neist umbes pooled tõhustatud ja erituge vajavate õpilaste koolides (valdavalt Tartu Hiie Koolis ja Tallinna Heleni Koolis) ning pooled tavakoolides. Tavakoolis õppivate kuulmispuudega õpilaste näol on pigem tegemist vaegkuuljatega, kes on implanteeritud või kasutavad kuuldeaparaati ning kes Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 on õppinud kõnest vajalikul määral aru saama. Tänapäeval on sisekõrva implantaatide näol olemas head võimalused kurtide laste aitamiseks kuuljate maailma. Samas ei soovi kurdid lapsevanemad sageli oma lapsele implantaati, sest peavad kurtide kogukonda kuulumist olulisemaks.  Tartu Hiie Koolis on umbes 20 viipekeele aluseid valdavat ja kasutavat töötajat, kes kasutavad viipekeelt pigem alternatiivse suhtlusvahendina, mitte põhilise õpetamise keelena igapäevases koolitöös. Tallinna Heleni Kool kasutab kurtide/vaegkuuljate õpetamisel võrreldes Hiie Kooliga oluliselt suuremas mahus viipekeelt kasutades seda põhilise õppekeelena. Tallinna Heleni koolis töötavad lisaks õpetajatele kaks viipekeele tõlki, kes töötavad koos aineõpetajatega tundides. Võib öelda, et üldhariduskoolide vajadus viipekeele tõlkide järele on pigem väike ja ilmselt ei suurene.  Tartu Ülikoolis on kümne aasta jooksul rakenduskõrgharidusõppes viipekeele tõlgiks õppinud 30 tõlki. Toetamaks kurtide osalemist kõrgharidusõppes makstakse Haridus- ja Teadusministeeriume eelarvest erivajadustega üliõpilastele stipendiumi, mille suurus on sügava või raske kuulmispuude puhul 510 eurot kuus.  Keeletehnoloogia areng avab uusi võimalusi kurtide kaasamiseks haridussüsteemi. Tänapäeval on kõnetuvastuse kvaliteet paranenud juba sedavõrd, et suudetakse suuline tekst muuta reaalajas kirjalikuks. HTM ja Tartu Ülikool koos keeletehnoloogidega on alustanud pilootprojekti sügava ja raske kuulmispuudega TÜ üliõpilaste varustamiseks kõnetuvastussüsteemi ja -seadmetega, et testida nende kasutamist õppetöös. Vaegkuuljad saavad õppetöös suhtlemiseks kasutada nt kõnesünteesi, mis võimaldab kirjaliku teksti muuta omakorda suuliseks kõneks. EHISe andmetel oli 2017/18 õa Eesti kõrgkoolides 15 sügava või raske kuulmispuudega üliõpilast. Puuduvad andmed, kui palju neist kasutab suhtlemiseks viipekeelt. 3. Milliseid meetmeid kaalub ja plaanib ministeerium Tartu Ülikooli otsuse vastukaaluks rakendada?  HTM ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitavas halduslepingus aastateks 2019-2021 on kokku lepitud, et ülikool teeb koostööd HTM, Sotsiaalministeeriumi ning Eesti Viipekeeletõlkide kutseühinguga, et leida lahendus viipekeele tõlkide õpetamiseks ja viipekeele uurimiseks. Lisaks loob ülikool hiljemalt 2020/2021. õa tasemeõppes viipekeele mooduli ja võimaldab sellele ligipääsu eri õppekavade alusel õppivatele üliõpilastele.  Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad on 2018. a jooksul kohtunud Tartu Ülikooli esindajatega, sh kaasates Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu ja Eesti Kurtide Liidu esindajaid, et otsida lahendusi viipekeele tõlkide õppe jätkumiseks. Kuna tasemeõppes viipekeele õpetamine ei õnnestunud tudengite vähese huvi tõttu, siis ülikool on pakkunud lahendusena viipekeele tõlkide õpetamist täienduskoolitusena.  Tartu Ülikool korraldas 2017/18. õa täienduskoolituse eesti viipekeele õpetajatele mahus 9 EAP, mille lõpetas 11 inimest. Kuna osa kursuse lõpetanutest avaldas soovi jätkukoolituseks, siis ülikool on valmis 2019. a kevadsemestril välja töötama eesti viipekeele õpetajate jätkukoolituse, et tekitada järelkasvu viipekeele õpetajatele. Jätkukoolituse programmi saaks integreerida ka viipekeele tõlkimisega seotud teemasid ning suure tõenäosusega jätkaksid mõned lõpetanud tõlkidena. Eesti viipekeele eelteadmiste ja oskustega inimestele on võimalik välja töötada eraldi viipekeeletõlke täiendusõppeprogramm (hinnanguliselt mahus 30 EAP). 4. Kas ministeeriumil on tahet ja põhjust väljendada seisukohta, et viipekeeletõlgi eriala peab jääma kõrghariduse baasile?  Viipekeeletõlkide õpetamine ülikoolis tasemeõppes moodulitena või kõrvalerialana või ka täienduskoolitusena eelnevalt kõrgharidust omavatele inimestele tähendab õpetamist kõrghariduse baasil. 2 (3) 5. Kas lähitulevikus taastatakse viipekeeletõlgi eriala põhierialana Tartu Ülikoolis või mõnes teises kõrgkoolis?  Küsimus ei ole viipekeeletõlgi õppekava olemasolus või tõlgi kutse omandamises põhi- või kõrvalerialana. Ei saa unustada TÜ õppekava sulgemise peamist põhjust – vähest huvi viipekeele tõlgiks õppimise vastu. Meie hinnangul on pigem probleemiks, kes tellib ja maksab kinni viipekeeletõlgi teenuse. Viipekeele tõlgi teenus on kallis ning puudega isiku sotsiaaltoetuse arvelt ei ole isikul praktiliselt võimalik viipekeele tõlketeenust osta. Kui riigi või kohalike omavalitsuste võimalused viipekeele tõlketeenuse toetamiseks on piiratud, siis ei ole viipekeeletõlkidel ka piisavalt tööd. Viipekeele tõlkide õpetamisel tasemeõppes on mõte siis, kui lõpetanutel on piisav rakendus tööturul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Koopia: Sotsiaalministeerium Sigrid Vaher 735 0263 [email protected] 3 (3)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel