Innove SA
[email protected]
Lõõtsa 4 Meie 14.02.2019 nr 2-5.1/495-1
11415, Tallinn
SA Innove 15.01.2019 finantskorrektsiooni
otsuse nr 3-3.1/24 vaidlustamine esitamine
Lugupeetud Tiina Sams
Käesolevaga edastame vaide toetuse andmise tingimuste “Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused” (2014-2020.2.02.001.01.15-0002) osas esitatud finantskorrektsiooni
otsusele.
1. Vaidlustatav haldusakt
Sotsiaalministeerium (toetuse saaja) esitab vaide SA INNOVE (rakendusüksus) 15.01.2019
finantskorrektsiooni otsusele nr 3-3.1/24, mis on seotud hankega nr 18315.
Vaide esitaja ei nõustu Innove SA otsusega. Toetuse saaja hinnangul on rakendusüksus
jätnud finantskorrektsiooni otsuse tegemisel arvesse võtmata asjas tähtsust omavad olulised
asjaolud ega ole finantskorrektsiooni otsust veenvalt põhjendanud (haldusmenetluse seaduse
(HMS) § 54 ja § 56 lg 1).
2. Vaide põhjendus
Otsuse punktis 3.3 märgib rakendusüksus, et on kaalunud hanke asjaolusid, hanke objekti,
hankija seatud tingimusi ja nende põhjendatust. Samuti on otsuse punktis 3.3 märgitud, et
toetuse saaja rikkus eesti keele oskuse seadmisega kõikidele pakkuja meeskonnaliikmetele
riigihangete seaduse (RHS) § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
Kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg 1 teise lause kohaselt peavad
hankija poolt seatud kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja hankelepingu
nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu
esemeks olevate teenuste olemuse, koguse ja otstarbega. Sellest tulenevalt lasub hankijal
kohustus kindlustada seatavate tingimuste kaudu, et hangitav teenus või teostatav töö valmiks
kvaliteetselt.
Rakendusüksuse poolt tehtud finantskorrektsiooni otsusest ei nähtu toetuse saaja hinnangul
piisavad põhjendused haldusakti andmiseks ning miks ei ole rakendusüksus arvestanud
toetuse saaja ning partnerite poolt esitatud seisukohtadega, märkides p 2.3 (lk 8 teises lõikes),
et hankija esitatud põhjendustest ei tule välja, miks oli vältimatult vajalik eesti keele oskus
kõikidel meeskonnaliikmetel ja sellisel tasemel.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Toetuse saaja hinnangul on eeltoodud otsuse punktis rakendusüksus märkinud üksnes
omapoolse hinnangu asjaolude osas, kuid ei ole esitanud põhjendusi, miks rakendusüksus
sellisele järeldusele on jõudnud. Toetuse saaja on haldusmenetluse käigus esitanud
rakendusüksusele selgitused, millistel põhjendustel on seatud riigihankes pakkuja
meeskonnaliikmetele eesti keele oskuse nõue ja põhjendatud, miks on toetuse saaja
hinnangul tööd võimalik tulemuslikult teostada, kui meeskonnaliikmed valdavad eesti keelt.
Toetuse saajale edastatud finantskorrektsiooniotsusest ei nähtu, et rakendusüksus oleks
arvestanud toetuse saaja haldusmenetluse käigus esitatud seisukohtadega, oleks
analüüsinud esitatud argumente või lükanud nimetatud otsuse tegemisel eluliselt usutaval viisil
ja argumentidega ümber. Seda enam, et rakendusüksus on hinnanud toetuse saaja esitatud
selgitusi ning möönnud, et osa meeskonnaliikmete eesti keele nõue on põhjendatud. Ka
D.Minumets, P.Kulm on leidnud, et pakkuja spetsialistidele keelenõude kehtestamine võib olla
siiski põhjendatud juhul, kui hankeleping sõlmitakse näiteks hankija töötajate koolitamiseks.
Sellisel juhul on õigustatud nõue, et koolitust vahetult läbiviivad isikud oskaksid vajalikul
tasemel eesti keelt („Riigihangete õigus“ 2014, lk 237). Seega leiab toetuse saaja, et ta ei ole
meeskonnale keeleoskuse nõudeid seades eksinud RHS § 3 põhimõtete vastu.
Tõlketeenuse kasutamine tähendanuks üksnes tööde teostamiseks ülevaate saamiseks kogu
aluseks võetava dokumentatsiooni tõlkimist ning hankedokumentide tõlkimist. Seejärel olnuks
vaja iga konkreetse töö tellimisel tõlkida tööülesandega seonduv dokumentatsioon ja sellele
järgnev tavapärane suhtlus tellija ja teenuse osutaja vahel ning ühtlasi teenuse osutamise
tulemusena loodud dokumentatsioon. Igapäevase suhtluse vahendamiseks peaks olema
tõlketeenus kasutusel sisuliselt igapäevaselt ja vahetult. Kirjeldatud mahus tõlketeenuse
kasutamine kulutab märkimisväärselt ajaressurssi nii teenuse osutamisega alustamiseks kui
ka igapäevase vahetu suhtluse korraldamisel. Ka õiguskirjanduses on leitud, et „Hankijal on
reeglina õigus ise otsustada, milliste kvalifitseerimistingimuste kehtestamist ta vajalikuks peab.
Ainus piirang on see, et kehtestatud kvalifitseerimistingimustele vastavust peab pakkujatel
olema võimalik tõendada RHS §-des 40 ja 41 loetletud dokumentidega. RHS § 41 lg 1 punktid
1 ja 2 annavad hankijale õiguse nõuda pakkujatelt teavet varasemalt teostatud hankija poolt
määratud tingimustele vastavate ehitustööde või teenuste osutamise või asjade müügi
lepingute kohta. Seega peetakse varasemalt pakkuja poolt teostatud hankelepingu objektiga
sarnaseid töid või tarneid kõige adekvaatsemaks indikaatoriks pakkuja hankelepingu täitmise
suutlikkuse näitamiseks.“ (D.Minumets, P.Kulm „Riigihangete õigus“ 2014, lk 149).
Vaide esitaja hinnangul ei ole Innove SA otsuse tegemisel arvestanud hankija kohustusega
hankida kvaliteetselt osutatud teenused majanduslikult soodsaimal viisil. Oluline on pidada
silmas, et majanduslik soodsus ei hõlma üksnes madalaima hinnaga pakkumuse valimist, vaid
parima võimaliku hinnaga kvaliteetse teenuse hankimist mõistliku aja jooksul ning eeldataval
mõistlikul viisil.
Toetuse saaja hinnangul ei nähtu finantskorrektsiooni otsusest, et rakendusüksus oleks
hinnanud ammendavalt, kas ja kuivõrd oleks tööde teostamine olnud võimalik ilma eesti keele
oskuseta. Hanke läbiviimisel peab hankija arvestama Eesti infosüsteemides Eesti õigusruumis
kehtestatud nõuetega ning et Eestis kehtivad riigi infosüsteemide turvanõuded (ISKE) ei ole
hõlpsasti tõlgitavad tekstid. Vaide esitaja peab oluliseks rõhutada, et kvaliteetse tõlketeenuse
puudumisel võib kujuneda väljaspool hankija kontrolli olukord, kus infosüsteemile
osutatavatest nõuetest ja töö teostamise sisust saab töö reaalne teostaja ebaõigesti aru. Selle
tulemusena võib nõuetekohane töö jääda tähtaegselt ja kvaliteetselt teostamata. Olenemata
sellest, et kvaliteedi tagamine on pakkuja ülesanne, on ka hankija ülesanne teha endast
olenev, et eeldused kvaliteedi tagamiseks oleksid täidetud. Seetõttu on hankija seadnud
kvalifitseerimise nõuded tulenevalt teenuse olemusest ja lepingu kvaliteetse täitmise
tagamiseks. Kuivõrd tööd teostavad hankelepingusse kaasatud isikud ning ka asjaolu, et
lepingu objektiks oli muuhulgas ka testimisega seotud konsultatsiooni- ja koolitusteenused (vt
hanketeade ja tehniline kirjeldus), ei olnud põhjendatud nõuda eesti keele oskust vaid ühelt
meeskonnaliikmelt.
3
Rakendusüksus on ette heitnud ka seda, et hankija oli hankes seadnud nõudeks kogemuse
olemasolu turvatestimise projektides, mille veebirakendused on olnud liidestatud eesti
infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee), sisuliselt Eesti riigiasutuste infosüsteemide
turvatestimise kogemust. Toetuse saaja leiab, et hanke läbiviimisel oli põhjendatud kehtestada
RHS § 41 lg 1 punktis 5 loetletud nõudeid pakkuja poolt hankelepingu täitmisse kaasatud
vastutavate isikute suhtes, kuna selline kogemus, haridus oli tulevase hankelepingu täitmis
seisukohast vajalik ja oluline. Vastutavate isikute varasema kogemuse suhtes nõuete
esitamise eesmärgiks on tagada, et hilisemasse lepingu täitmisse kaasatud vastutavad isikud
on varasemalt olnud vastutavad raamlepingu esemega sarnaste tööde teostamisel ning neil
on olemas vajalik roll ning kogemus raamlepingu esemeks olevate tööde tegemiseks.
Toetuse saaja leiab, et sellest tulenevalt oli hanke tingimustes kirjeldatud kogemuse olemasolu
vajalik. Vastutavate isikute varasemale kogemusele tingimuste seadmisel tuleb hankijal
lähtuda ju sellest, milliseid ülesandeid tuleb neil isikutel täita konkreetse lepingu täitmise
raames. Kuigi konkurentsi soodustamine on hankemenetluse üks põhieesmärke, ei saa see
olla absoluutne, st ei saa tekkida olukorda, kus hankija üleüldse pakkumusmenetluses
osalemiseks nõudeid ei sea. Vastutavate isikute suhtes esitatavad nõuded peavad olema
vastavad, kohased ja proportsionaalsed konkreetse lepingu raames vastutavate isikute poolt
täidetavate ülesannetega. Seega ei saa asuda teistsugusele seisukohale, kui see, et
vastutavate isikute kogemusele kvalifitseerimistingimuste kehtestamisel ei saa hankija küsida
teistsugust laadi kogemust, kui see, mis ülesandeid tuleb tulevase lepingu raames täita.
Hankija viis hankemenetluse läbi alles pärast põhjalikku analüüsi ning kaalumist, missugused
oskused, kogemused ning referentsid on lepingu täitmiseks vajalikud – missuguseid hankija
vajadusi peab hilisema lepingu raames kvaliteetselt täitma ehk, mis on need näitajad, mille
alusel saab kehtestada näitajad vastuvõetavale pakkumusele. Neid tingimusi ei saa hankija
kehtestada ebamääraselt.
RHS ei sätesta nõuet, et juhul kui turg on piiratud, tuleb hankijal kehtestada seadusega lubatud
hanketingimused selliselt, et nendele vastaksid pakkujad, kes lepingut ei suudaks täita või,
kelle pakkumus ei vasta hankija vajadustele. RHS ei sätesta nõuet, et hankija peaks
kehtestama hanketingimused, mida suudaksid täita paljud potentsiaalsed pakkujad. Hankijal
tuleb lähtuda hanke esemest.
Hankija ei saa olla kohustatud ette nägema kõiki olukordi – olgu need kuitahes harvad –, mis
võivad praktikas ette tulla, mil viisil pakkuja võiks tahta lepingut täita. Spekuleerides
olukorraga, et pakkuja, kes jõudis hankedokumente lugedes järeldusele, et tal on sarnane või
samaväärne kogemus, oleks saanud tõendada nõudele vastavust sellega, et tema kogemus
on samaväärne nõutud tingimusega või esitades ühispakkumuse või kaasates hankelepingu
täitmisse nõutud kogemusega alltöövõtjaid. Ka Euroopa Kohus asunud seisukohale, et
pakkuja ei pea olema võimeline täitma hankelepingut isiklikult, vaid ta võib hankelepingu
täitmiseks kasutada ka alltöövõtjaid (C-399/98, p 90). Hankija ei ole pakkuja õigusi selles osas
piiranud. Ühtegi küsimust ega vaidlustust hankijale selles osas ei laekunud, mistõttu ei saa
kuidagi asuda järeldusele, et läbiviidud hankemenetlus ei olnud õiglane. Eluliselt ei ole usutav,
et pakkujal, kes oleks huvitatud pakkumuse esitamisest valdkonnas, kus ta pole varasemalt
osalenud, ei teki mitte ühtegi küsimust hankijale seoses riigihanke alusdokumentidega. Juba
hankemenetluse käigus küsimuste laekumisel oleks hankija saanud läbi viia täiendava
analüüsi ning kaaluda ettepanekute asjakohasust. Samuti ei palutud pikendada pakkumuste
esitamise tähtaega.
Kui läheneda kogemuse nõuete kehtestamisele analoogselt RHS § 41 lõikes 3 nõutud
erinõudele vastavuse tõendamisega, siis kogemuse nõude seadmise kehtestamise
eesmärgiks oli anda hankijale kindlus, et pakkuja saab asuda lepingut täitma. Samale
seisukohale on asunud ka Rahandusministeerium tollal kehtinud RHSi rakendamisel
nõustamisel. Selline nõuete seadmine võimaldas hankijal maandada hankelepingu
nõuetekohase täitmisega seotud riske. (D.Minumets „Erinõuetele vastamise tingimuste
4
kehtestamine riigihangetes“, Juridica4/2018, lk 249). On tõsi, et hankiija läbiviidud hilisemas
hankes (nr 200595) ei sätestanud vaidlusaluseid kvalifitseerimistingimusi, kuivõrd 01.09.2017
hakkas kehtima uus RHS, millega muutus mh ka erinõuete regulatsioon kitsamaks. Nimetatut
on nentinud ka õiguskirjanduses D.Minumets („Erinõuetele vastamise tingimuste kehtestamine
riigihangetes“, Juridica4/2018, lk 249). Seega ei olnudki enam põhjendatud selliste tingimuste
seadmine ning uue RHS alusel läbiviidud hangetes ei saa hankijad seada kogemuse nõudeid
ka enam kvalifitseerimistingimustena. See tähendab, et hanke protsess on uue seaduse
jõustumisel muutunud ning rakendusüksuse poolt on meelevaldne võrrelda erinevas
õigusruumis läbiviidud hankeid. Toetuse saaja leiab, et eeltoodud argumendid on vaide
menetlemisel kaalukad asjaolud, mida tuleb täiendavalt hinnata, analüüsida ning
kaalumiskohti põhjendada. Hankijal puudub üldreeglina huvi teha hankemenetluses tahtlikult
õigusvastaseid otsuseid.
Toetuse saaja jääb argumentide juurde, mis on esitatud rakendusüksusele haldusmenetluse
läbiviimise käigus ja leiab, et ei ole hankemenetluse läbiviimisel rikkunud RHS-i
üldpõhimõtteid. „Võrdse kohtlemise põhimõte ja õigus õiglasele menetlusele ei peaks olema
hankeõiguses iseenesest kaitstavad väärtused, kui selle tulemusena ei täida menetlus oma
peamist eesmärki, st asja või teenuse ostmine ebaõnnestub,“ on märkinud K.Saar („Kas Eesti
riigihangete reeglid põhjustavad konkurentsimoonutusi? Hankemenetluse otsuste
vaidlustamise probleemid“, Juridica VI/2014, lk 424).
Toetuse saaja hindas hankemenetluse läbiviimisel, millised kvalifitseerimise tingimused on
vajalikud RHS § 39 lg 1 täitmiseks, muuhulgas hindas toetuse saaja hanke läbiviimisel
vajalikuks esitada lepingut täitma asuvatele isikutele nõude eesti keele valdamise osas.
Toetuse saaja hinnangul on nimetatud nõue osaliselt põhjendatud ning seega ei saa
keelenõude või x-tee kogemuse seadmine iseenesest olla ka vastuolus RHS §-s 3 sätestatud
üldpõhimõtetega.
Eeltoodust tulenevalt ei ole toetuse saaja hinnangul haldusakt põhjendatud. Toetuse saaja
jääb argumentide juurde, mis on esitatud rakendusüksusele haldusmenetluse läbiviimise
käigus ja leiab, et ei ole hankemenetluse läbiviimisel rikkunud RHS-i üldpõhimõtteid. Vaidlust
ei ole selles, et kehtestatud nõuded on vahetult seotud hiljem täidetava lepinguga.
Rakendusüksus on oma järelduste kaudu asunud hankija asemel hindama hankija
raamlepinguga hangitavaid vajadusi.
Meelevaldne on rakendusüksuse seisukoht, et kuna hankes laekus vaid üks pakkumus, ei
olnud tagatud konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Juhul, kui nimetatut tuleks hankijatel sel
viisil alati kohaldada, oleks seadusandja vastava aluse ka hankemenetluse kehtetuks
tunnistamise alusena ette näinud. Seega Hankija ei saanud RHS § 29 lg 3 p 3 nimetatud
hankemenetluse kehtetuks tunnistamise alust meelevaldselt sisustada. Seega on
rakendusüksuse vastav väide asjakohatu. Hankemenetluses laekuvate pakkumuste vähesus
võib olla tingitud muudest objektiivsetest asjaoludest, mistõttu ei ole põhjendatud
rakendusüksuse järeldus, justkui hankijal oleks alati võimalik tagada hankemenetluse
tulemusel pakkumuste laekumine.
Rakendusüksus ei ole järginud haldusmenetluse seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud kohustust
ja on jätnud arvesse võtmata ning piisavalt põhjendamata kõik toetuse saaja poolt esitatud
argumendid, millest RHS järgimine hankija poolt on mõistlike jõupingutustega tuvastatav.
Rakendusüksus on vaid üldsõnaliselt nentinud, et on põhjendatud kohaldada 10-protsendilist
määra ning rikkumise hindamisel arvestanud asjaolusid, et 1) hanke kohta on teade esitatud
ELT-le avaldamiseks, 2) hanke kohta ei laekunud vaidlustusi ega küsimusi, 3) osa
meeskonnaliikmetele oli keelenõude sätestamine põhjendatud.
Samuti ei nähtu kaalutlused, miks on otsuse tegija rakendanud 10-protsendilist
finantskorrektsiooni määra, kuigi oli võimalik ka 5-protsendilise määra rakendamine.
5
Rakendusüksus on jätnud põhjendamata, millised on need rasked rikkumised, mille puhul
rakendatakse 10-protsendilist määra ning millised on rikkumised, millal rakendatakse 5-
protsendilist määra. Samuti on täiesti seostamata ja põhjendamata võimaliku tekitatud kahju
aspekt, millele rakendusüksus on viidanud (lk 11). Hankija hinnangul on „tõenäolise kahju
eeldamine“ (lk 10) määratlemata õigusmõiste, mis on jäänud otsuses sisustamata ja
kirjeldamata. Kohtupraktikas on sedastatud, et määratlemata õigusmõiste sisustamine ei ole
kaalutlusõiguse teostamine, ehkki sellele mõneti sarnaneb. Määratlemata õigusmõistel on
konkreetses situatsioonis kindel ja tuvastatav sisu, mis on kohtulikult kontrollitav (otsus nr 3-
15-443, p 28). Määratlemata õigusmõistele tuginedes peab rakendusüksus toetuse saaja
hinnangul esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise motivatsiooni, mis võimaldaks toetuse
saajal mõista selle sisu. Motivatsioon peab võimaldama kontrollida, kas määratlemata
õigusmõisteid sisustati mõistlikult.
Rakendusüksus oleks pidanud eeltoodut ja toetuse saaja argumente kogumis kaalutlema ning
sellest tulenevalt kohaldama hankijale soodsamas suunas ning jõudma järeldusele, et
rikkumist ei ole toimunud. Käesoleval juhul oli rakendusüksusel võimalik valida mitme erineva
lahenduse vahel, mille kaalutluse tulemused toetuse saajale ei ole üheselt arusaadavad ning
otsusest tuvastatavad. Ei ole välja toodud neid tähtsust omavaid asjaolusid, mis erinevate
valikute puhul otsuse tegemisel määravaks või kaalukaks osutus. Kohtupraktikas on leitud, et
diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest
igadiskretsiooniotsus on eelduslikult eriline ja ainukordne, mistõttu peavad otsuse põhimotiivid
sisalduma haldusaktis (3-3-1-35-13, p 25). Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam
õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema haldusakti motivatsioon (3-3-1-74-
11, p 15). Seega ei ole toetuse saaja hinnangul finantskorrektsiooni otsus nõuetekohaselt
motiveeritud. Haldusakti põhjendused peavad toetuma faktilistele alustele ning olema
seostatud õigusnormi koosseisuga, et rakendusüksus oleks saanud ratsionaalse otsuseni
jõuda.
Vaidlustatud otsuse vaidemenetluse korras läbivaatamisel peab rakendusüksus rakendama
kaalutlusõigust nii toetuse tagasinõudmise otsustamise kui ka tagasinõude ulatuse
määratlemisel. Ei saa nõustuda, et rikkumise tõendamiseks on rakendusüksus üldised
järeldused piisavad. Toetuse saaja leiab, et rakendusüksus on jätnud kaalutlusõiguse
rakendamata, mis võis põhjustada asja ebaõige lahendamise ning ühtlasi on ka sedavõrd
oluline puudus, et tingib haldusakti tühistamise.
Eeltoodust tulenevalt palume vaie rahuldada ning toetuse saaja osas tehtud
finantskorrektsiooni otsus nr 3-3.1/24 tühistada. Alternatiivselt palub toetuse saaja
kaaluda finantskorrektsiooni otsuse tegemise põhjendatuse korral kohaldada 5-
protsendilist finantskorrektsiooni määra.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Terry Ney 6269 748
[email protected]