dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 14. veebruar 2019
Viit
2-5.1/495-1
Registreeritud
14. veebruar 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Innove SA
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-5.1 SF programmide ja projektide rakendamine (toetuse saaja)
Toimik
2.5-1/16/2
Vastutaja
Terry Ney (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎2-5.1495-1 14.02.2019 Väljaminev kiri.bdoc300 KB

Sisu (failidest)

Innove SA [email protected] Lõõtsa 4 Meie 14.02.2019 nr 2-5.1/495-1 11415, Tallinn SA Innove 15.01.2019 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/24 vaidlustamine esitamine Lugupeetud Tiina Sams Käesolevaga edastame vaide toetuse andmise tingimuste “Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” (2014-2020.2.02.001.01.15-0002) osas esitatud finantskorrektsiooni otsusele. 1. Vaidlustatav haldusakt Sotsiaalministeerium (toetuse saaja) esitab vaide SA INNOVE (rakendusüksus) 15.01.2019 finantskorrektsiooni otsusele nr 3-3.1/24, mis on seotud hankega nr 18315. Vaide esitaja ei nõustu Innove SA otsusega. Toetuse saaja hinnangul on rakendusüksus jätnud finantskorrektsiooni otsuse tegemisel arvesse võtmata asjas tähtsust omavad olulised asjaolud ega ole finantskorrektsiooni otsust veenvalt põhjendanud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja § 56 lg 1). 2. Vaide põhjendus Otsuse punktis 3.3 märgib rakendusüksus, et on kaalunud hanke asjaolusid, hanke objekti, hankija seatud tingimusi ja nende põhjendatust. Samuti on otsuse punktis 3.3 märgitud, et toetuse saaja rikkus eesti keele oskuse seadmisega kõikidele pakkuja meeskonnaliikmetele riigihangete seaduse (RHS) § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg 1 teise lause kohaselt peavad hankija poolt seatud kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate teenuste olemuse, koguse ja otstarbega. Sellest tulenevalt lasub hankijal kohustus kindlustada seatavate tingimuste kaudu, et hangitav teenus või teostatav töö valmiks kvaliteetselt. Rakendusüksuse poolt tehtud finantskorrektsiooni otsusest ei nähtu toetuse saaja hinnangul piisavad põhjendused haldusakti andmiseks ning miks ei ole rakendusüksus arvestanud toetuse saaja ning partnerite poolt esitatud seisukohtadega, märkides p 2.3 (lk 8 teises lõikes), et hankija esitatud põhjendustest ei tule välja, miks oli vältimatult vajalik eesti keele oskus kõikidel meeskonnaliikmetel ja sellisel tasemel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Toetuse saaja hinnangul on eeltoodud otsuse punktis rakendusüksus märkinud üksnes omapoolse hinnangu asjaolude osas, kuid ei ole esitanud põhjendusi, miks rakendusüksus sellisele järeldusele on jõudnud. Toetuse saaja on haldusmenetluse käigus esitanud rakendusüksusele selgitused, millistel põhjendustel on seatud riigihankes pakkuja meeskonnaliikmetele eesti keele oskuse nõue ja põhjendatud, miks on toetuse saaja hinnangul tööd võimalik tulemuslikult teostada, kui meeskonnaliikmed valdavad eesti keelt. Toetuse saajale edastatud finantskorrektsiooniotsusest ei nähtu, et rakendusüksus oleks arvestanud toetuse saaja haldusmenetluse käigus esitatud seisukohtadega, oleks analüüsinud esitatud argumente või lükanud nimetatud otsuse tegemisel eluliselt usutaval viisil ja argumentidega ümber. Seda enam, et rakendusüksus on hinnanud toetuse saaja esitatud selgitusi ning möönnud, et osa meeskonnaliikmete eesti keele nõue on põhjendatud. Ka D.Minumets, P.Kulm on leidnud, et pakkuja spetsialistidele keelenõude kehtestamine võib olla siiski põhjendatud juhul, kui hankeleping sõlmitakse näiteks hankija töötajate koolitamiseks. Sellisel juhul on õigustatud nõue, et koolitust vahetult läbiviivad isikud oskaksid vajalikul tasemel eesti keelt („Riigihangete õigus“ 2014, lk 237). Seega leiab toetuse saaja, et ta ei ole meeskonnale keeleoskuse nõudeid seades eksinud RHS § 3 põhimõtete vastu. Tõlketeenuse kasutamine tähendanuks üksnes tööde teostamiseks ülevaate saamiseks kogu aluseks võetava dokumentatsiooni tõlkimist ning hankedokumentide tõlkimist. Seejärel olnuks vaja iga konkreetse töö tellimisel tõlkida tööülesandega seonduv dokumentatsioon ja sellele järgnev tavapärane suhtlus tellija ja teenuse osutaja vahel ning ühtlasi teenuse osutamise tulemusena loodud dokumentatsioon. Igapäevase suhtluse vahendamiseks peaks olema tõlketeenus kasutusel sisuliselt igapäevaselt ja vahetult. Kirjeldatud mahus tõlketeenuse kasutamine kulutab märkimisväärselt ajaressurssi nii teenuse osutamisega alustamiseks kui ka igapäevase vahetu suhtluse korraldamisel. Ka õiguskirjanduses on leitud, et „Hankijal on reeglina õigus ise otsustada, milliste kvalifitseerimistingimuste kehtestamist ta vajalikuks peab. Ainus piirang on see, et kehtestatud kvalifitseerimistingimustele vastavust peab pakkujatel olema võimalik tõendada RHS §-des 40 ja 41 loetletud dokumentidega. RHS § 41 lg 1 punktid 1 ja 2 annavad hankijale õiguse nõuda pakkujatelt teavet varasemalt teostatud hankija poolt määratud tingimustele vastavate ehitustööde või teenuste osutamise või asjade müügi lepingute kohta. Seega peetakse varasemalt pakkuja poolt teostatud hankelepingu objektiga sarnaseid töid või tarneid kõige adekvaatsemaks indikaatoriks pakkuja hankelepingu täitmise suutlikkuse näitamiseks.“ (D.Minumets, P.Kulm „Riigihangete õigus“ 2014, lk 149). Vaide esitaja hinnangul ei ole Innove SA otsuse tegemisel arvestanud hankija kohustusega hankida kvaliteetselt osutatud teenused majanduslikult soodsaimal viisil. Oluline on pidada silmas, et majanduslik soodsus ei hõlma üksnes madalaima hinnaga pakkumuse valimist, vaid parima võimaliku hinnaga kvaliteetse teenuse hankimist mõistliku aja jooksul ning eeldataval mõistlikul viisil. Toetuse saaja hinnangul ei nähtu finantskorrektsiooni otsusest, et rakendusüksus oleks hinnanud ammendavalt, kas ja kuivõrd oleks tööde teostamine olnud võimalik ilma eesti keele oskuseta. Hanke läbiviimisel peab hankija arvestama Eesti infosüsteemides Eesti õigusruumis kehtestatud nõuetega ning et Eestis kehtivad riigi infosüsteemide turvanõuded (ISKE) ei ole hõlpsasti tõlgitavad tekstid. Vaide esitaja peab oluliseks rõhutada, et kvaliteetse tõlketeenuse puudumisel võib kujuneda väljaspool hankija kontrolli olukord, kus infosüsteemile osutatavatest nõuetest ja töö teostamise sisust saab töö reaalne teostaja ebaõigesti aru. Selle tulemusena võib nõuetekohane töö jääda tähtaegselt ja kvaliteetselt teostamata. Olenemata sellest, et kvaliteedi tagamine on pakkuja ülesanne, on ka hankija ülesanne teha endast olenev, et eeldused kvaliteedi tagamiseks oleksid täidetud. Seetõttu on hankija seadnud kvalifitseerimise nõuded tulenevalt teenuse olemusest ja lepingu kvaliteetse täitmise tagamiseks. Kuivõrd tööd teostavad hankelepingusse kaasatud isikud ning ka asjaolu, et lepingu objektiks oli muuhulgas ka testimisega seotud konsultatsiooni- ja koolitusteenused (vt hanketeade ja tehniline kirjeldus), ei olnud põhjendatud nõuda eesti keele oskust vaid ühelt meeskonnaliikmelt. 3 Rakendusüksus on ette heitnud ka seda, et hankija oli hankes seadnud nõudeks kogemuse olemasolu turvatestimise projektides, mille veebirakendused on olnud liidestatud eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee), sisuliselt Eesti riigiasutuste infosüsteemide turvatestimise kogemust. Toetuse saaja leiab, et hanke läbiviimisel oli põhjendatud kehtestada RHS § 41 lg 1 punktis 5 loetletud nõudeid pakkuja poolt hankelepingu täitmisse kaasatud vastutavate isikute suhtes, kuna selline kogemus, haridus oli tulevase hankelepingu täitmis seisukohast vajalik ja oluline. Vastutavate isikute varasema kogemuse suhtes nõuete esitamise eesmärgiks on tagada, et hilisemasse lepingu täitmisse kaasatud vastutavad isikud on varasemalt olnud vastutavad raamlepingu esemega sarnaste tööde teostamisel ning neil on olemas vajalik roll ning kogemus raamlepingu esemeks olevate tööde tegemiseks. Toetuse saaja leiab, et sellest tulenevalt oli hanke tingimustes kirjeldatud kogemuse olemasolu vajalik. Vastutavate isikute varasemale kogemusele tingimuste seadmisel tuleb hankijal lähtuda ju sellest, milliseid ülesandeid tuleb neil isikutel täita konkreetse lepingu täitmise raames. Kuigi konkurentsi soodustamine on hankemenetluse üks põhieesmärke, ei saa see olla absoluutne, st ei saa tekkida olukorda, kus hankija üleüldse pakkumusmenetluses osalemiseks nõudeid ei sea. Vastutavate isikute suhtes esitatavad nõuded peavad olema vastavad, kohased ja proportsionaalsed konkreetse lepingu raames vastutavate isikute poolt täidetavate ülesannetega. Seega ei saa asuda teistsugusele seisukohale, kui see, et vastutavate isikute kogemusele kvalifitseerimistingimuste kehtestamisel ei saa hankija küsida teistsugust laadi kogemust, kui see, mis ülesandeid tuleb tulevase lepingu raames täita. Hankija viis hankemenetluse läbi alles pärast põhjalikku analüüsi ning kaalumist, missugused oskused, kogemused ning referentsid on lepingu täitmiseks vajalikud – missuguseid hankija vajadusi peab hilisema lepingu raames kvaliteetselt täitma ehk, mis on need näitajad, mille alusel saab kehtestada näitajad vastuvõetavale pakkumusele. Neid tingimusi ei saa hankija kehtestada ebamääraselt. RHS ei sätesta nõuet, et juhul kui turg on piiratud, tuleb hankijal kehtestada seadusega lubatud hanketingimused selliselt, et nendele vastaksid pakkujad, kes lepingut ei suudaks täita või, kelle pakkumus ei vasta hankija vajadustele. RHS ei sätesta nõuet, et hankija peaks kehtestama hanketingimused, mida suudaksid täita paljud potentsiaalsed pakkujad. Hankijal tuleb lähtuda hanke esemest. Hankija ei saa olla kohustatud ette nägema kõiki olukordi – olgu need kuitahes harvad –, mis võivad praktikas ette tulla, mil viisil pakkuja võiks tahta lepingut täita. Spekuleerides olukorraga, et pakkuja, kes jõudis hankedokumente lugedes järeldusele, et tal on sarnane või samaväärne kogemus, oleks saanud tõendada nõudele vastavust sellega, et tema kogemus on samaväärne nõutud tingimusega või esitades ühispakkumuse või kaasates hankelepingu täitmisse nõutud kogemusega alltöövõtjaid. Ka Euroopa Kohus asunud seisukohale, et pakkuja ei pea olema võimeline täitma hankelepingut isiklikult, vaid ta võib hankelepingu täitmiseks kasutada ka alltöövõtjaid (C-399/98, p 90). Hankija ei ole pakkuja õigusi selles osas piiranud. Ühtegi küsimust ega vaidlustust hankijale selles osas ei laekunud, mistõttu ei saa kuidagi asuda järeldusele, et läbiviidud hankemenetlus ei olnud õiglane. Eluliselt ei ole usutav, et pakkujal, kes oleks huvitatud pakkumuse esitamisest valdkonnas, kus ta pole varasemalt osalenud, ei teki mitte ühtegi küsimust hankijale seoses riigihanke alusdokumentidega. Juba hankemenetluse käigus küsimuste laekumisel oleks hankija saanud läbi viia täiendava analüüsi ning kaaluda ettepanekute asjakohasust. Samuti ei palutud pikendada pakkumuste esitamise tähtaega. Kui läheneda kogemuse nõuete kehtestamisele analoogselt RHS § 41 lõikes 3 nõutud erinõudele vastavuse tõendamisega, siis kogemuse nõude seadmise kehtestamise eesmärgiks oli anda hankijale kindlus, et pakkuja saab asuda lepingut täitma. Samale seisukohale on asunud ka Rahandusministeerium tollal kehtinud RHSi rakendamisel nõustamisel. Selline nõuete seadmine võimaldas hankijal maandada hankelepingu nõuetekohase täitmisega seotud riske. (D.Minumets „Erinõuetele vastamise tingimuste 4 kehtestamine riigihangetes“, Juridica4/2018, lk 249). On tõsi, et hankiija läbiviidud hilisemas hankes (nr 200595) ei sätestanud vaidlusaluseid kvalifitseerimistingimusi, kuivõrd 01.09.2017 hakkas kehtima uus RHS, millega muutus mh ka erinõuete regulatsioon kitsamaks. Nimetatut on nentinud ka õiguskirjanduses D.Minumets („Erinõuetele vastamise tingimuste kehtestamine riigihangetes“, Juridica4/2018, lk 249). Seega ei olnudki enam põhjendatud selliste tingimuste seadmine ning uue RHS alusel läbiviidud hangetes ei saa hankijad seada kogemuse nõudeid ka enam kvalifitseerimistingimustena. See tähendab, et hanke protsess on uue seaduse jõustumisel muutunud ning rakendusüksuse poolt on meelevaldne võrrelda erinevas õigusruumis läbiviidud hankeid. Toetuse saaja leiab, et eeltoodud argumendid on vaide menetlemisel kaalukad asjaolud, mida tuleb täiendavalt hinnata, analüüsida ning kaalumiskohti põhjendada. Hankijal puudub üldreeglina huvi teha hankemenetluses tahtlikult õigusvastaseid otsuseid. Toetuse saaja jääb argumentide juurde, mis on esitatud rakendusüksusele haldusmenetluse läbiviimise käigus ja leiab, et ei ole hankemenetluse läbiviimisel rikkunud RHS-i üldpõhimõtteid. „Võrdse kohtlemise põhimõte ja õigus õiglasele menetlusele ei peaks olema hankeõiguses iseenesest kaitstavad väärtused, kui selle tulemusena ei täida menetlus oma peamist eesmärki, st asja või teenuse ostmine ebaõnnestub,“ on märkinud K.Saar („Kas Eesti riigihangete reeglid põhjustavad konkurentsimoonutusi? Hankemenetluse otsuste vaidlustamise probleemid“, Juridica VI/2014, lk 424). Toetuse saaja hindas hankemenetluse läbiviimisel, millised kvalifitseerimise tingimused on vajalikud RHS § 39 lg 1 täitmiseks, muuhulgas hindas toetuse saaja hanke läbiviimisel vajalikuks esitada lepingut täitma asuvatele isikutele nõude eesti keele valdamise osas. Toetuse saaja hinnangul on nimetatud nõue osaliselt põhjendatud ning seega ei saa keelenõude või x-tee kogemuse seadmine iseenesest olla ka vastuolus RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega. Eeltoodust tulenevalt ei ole toetuse saaja hinnangul haldusakt põhjendatud. Toetuse saaja jääb argumentide juurde, mis on esitatud rakendusüksusele haldusmenetluse läbiviimise käigus ja leiab, et ei ole hankemenetluse läbiviimisel rikkunud RHS-i üldpõhimõtteid. Vaidlust ei ole selles, et kehtestatud nõuded on vahetult seotud hiljem täidetava lepinguga. Rakendusüksus on oma järelduste kaudu asunud hankija asemel hindama hankija raamlepinguga hangitavaid vajadusi. Meelevaldne on rakendusüksuse seisukoht, et kuna hankes laekus vaid üks pakkumus, ei olnud tagatud konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Juhul, kui nimetatut tuleks hankijatel sel viisil alati kohaldada, oleks seadusandja vastava aluse ka hankemenetluse kehtetuks tunnistamise alusena ette näinud. Seega Hankija ei saanud RHS § 29 lg 3 p 3 nimetatud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise alust meelevaldselt sisustada. Seega on rakendusüksuse vastav väide asjakohatu. Hankemenetluses laekuvate pakkumuste vähesus võib olla tingitud muudest objektiivsetest asjaoludest, mistõttu ei ole põhjendatud rakendusüksuse järeldus, justkui hankijal oleks alati võimalik tagada hankemenetluse tulemusel pakkumuste laekumine. Rakendusüksus ei ole järginud haldusmenetluse seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud kohustust ja on jätnud arvesse võtmata ning piisavalt põhjendamata kõik toetuse saaja poolt esitatud argumendid, millest RHS järgimine hankija poolt on mõistlike jõupingutustega tuvastatav. Rakendusüksus on vaid üldsõnaliselt nentinud, et on põhjendatud kohaldada 10-protsendilist määra ning rikkumise hindamisel arvestanud asjaolusid, et 1) hanke kohta on teade esitatud ELT-le avaldamiseks, 2) hanke kohta ei laekunud vaidlustusi ega küsimusi, 3) osa meeskonnaliikmetele oli keelenõude sätestamine põhjendatud. Samuti ei nähtu kaalutlused, miks on otsuse tegija rakendanud 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kuigi oli võimalik ka 5-protsendilise määra rakendamine. 5 Rakendusüksus on jätnud põhjendamata, millised on need rasked rikkumised, mille puhul rakendatakse 10-protsendilist määra ning millised on rikkumised, millal rakendatakse 5- protsendilist määra. Samuti on täiesti seostamata ja põhjendamata võimaliku tekitatud kahju aspekt, millele rakendusüksus on viidanud (lk 11). Hankija hinnangul on „tõenäolise kahju eeldamine“ (lk 10) määratlemata õigusmõiste, mis on jäänud otsuses sisustamata ja kirjeldamata. Kohtupraktikas on sedastatud, et määratlemata õigusmõiste sisustamine ei ole kaalutlusõiguse teostamine, ehkki sellele mõneti sarnaneb. Määratlemata õigusmõistel on konkreetses situatsioonis kindel ja tuvastatav sisu, mis on kohtulikult kontrollitav (otsus nr 3- 15-443, p 28). Määratlemata õigusmõistele tuginedes peab rakendusüksus toetuse saaja hinnangul esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise motivatsiooni, mis võimaldaks toetuse saajal mõista selle sisu. Motivatsioon peab võimaldama kontrollida, kas määratlemata õigusmõisteid sisustati mõistlikult. Rakendusüksus oleks pidanud eeltoodut ja toetuse saaja argumente kogumis kaalutlema ning sellest tulenevalt kohaldama hankijale soodsamas suunas ning jõudma järeldusele, et rikkumist ei ole toimunud. Käesoleval juhul oli rakendusüksusel võimalik valida mitme erineva lahenduse vahel, mille kaalutluse tulemused toetuse saajale ei ole üheselt arusaadavad ning otsusest tuvastatavad. Ei ole välja toodud neid tähtsust omavaid asjaolusid, mis erinevate valikute puhul otsuse tegemisel määravaks või kaalukaks osutus. Kohtupraktikas on leitud, et diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest igadiskretsiooniotsus on eelduslikult eriline ja ainukordne, mistõttu peavad otsuse põhimotiivid sisalduma haldusaktis (3-3-1-35-13, p 25). Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema haldusakti motivatsioon (3-3-1-74- 11, p 15). Seega ei ole toetuse saaja hinnangul finantskorrektsiooni otsus nõuetekohaselt motiveeritud. Haldusakti põhjendused peavad toetuma faktilistele alustele ning olema seostatud õigusnormi koosseisuga, et rakendusüksus oleks saanud ratsionaalse otsuseni jõuda. Vaidlustatud otsuse vaidemenetluse korras läbivaatamisel peab rakendusüksus rakendama kaalutlusõigust nii toetuse tagasinõudmise otsustamise kui ka tagasinõude ulatuse määratlemisel. Ei saa nõustuda, et rikkumise tõendamiseks on rakendusüksus üldised järeldused piisavad. Toetuse saaja leiab, et rakendusüksus on jätnud kaalutlusõiguse rakendamata, mis võis põhjustada asja ebaõige lahendamise ning ühtlasi on ka sedavõrd oluline puudus, et tingib haldusakti tühistamise. Eeltoodust tulenevalt palume vaie rahuldada ning toetuse saaja osas tehtud finantskorrektsiooni otsus nr 3-3.1/24 tühistada. Alternatiivselt palub toetuse saaja kaaluda finantskorrektsiooni otsuse tegemise põhjendatuse korral kohaldada 5- protsendilist finantskorrektsiooni määra. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Terry Ney 6269 748 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel