dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumise edastamine

Sotsiaalministeerium · 13. veebruar 2019
Viit
5.2-2/481-1
Registreeritud
13. veebruar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Ülikooli Kliinikum SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2019
Vastutaja
Heli Laarmann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)
Lahendamise tähtaeg
15. märts 2019

Failid

  • 📎Pöördumine (1).asice58 KB

Sisu (failidest)

Pöördumine Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumi poole Tartu Ülikool , Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts , E esti Plastika - j a Re konstruktiivkirurgia Selts , Eesti Arstide Liit ning Eesti Hambaarstide Liit on ühtsel seisukohal , et mittekirurgilisi esteetilisi protseduure ( eelkõige botuliinteraapia ja täitesüstid ) võivad teostada vaid arstid . FDA MAUDE andmebaasis (2007 – 2 017) on üle 5000 teate täitesüstide ga seotud tüsistuste ko hta , millede hulka kuuluvad : s õlmede moodustumine , i nfektsioon ( bakteriaalsed infektsioonid jt ) , k rooniline põletik , h üpertroofilised armid , a llergilised tüsistused ( püsiv põletikuline või granulomatoosne reaktsioon ) , v askulaarsed tüsistused / koenekroos . Kõige tõsisemateks probleemideks olid 62 koeinfarkti ja 47 pimedaks jäämise juhtu . Lisaks on esinenud ka anafülaktilise šoki juhtumeid ning tuleb arvestada võimaliku reaktsiooniga anesteetikumile , m is on lisatud paljude täitesüstide koostisesse . Vahemikus 2014–2016 leiti FDA andmebaasist 1748 teatatud kõrvaltoimet täitesüstide järgselt . Neist tavalisemad olid turse , infektsioon , sõlmed , tükid ja valu . 43% pärinesid põskede ja 30% huulte süstidest . Neist 8 juhul oli inimene jäänud pimedaks . Pa raku on kõrvaltoimetest teatamin e FDA-le vabatahtlik ja seega võib arvata , et teatatud on vaid murdosa kõikidest kõrvaltoimetest (1, 2) . Tüsist uste määr on praegu tõusuteel (3 ). Riske suurendab oluliselt asjaolu , et pidevalt lisandub uusi täitesüstide tootjaid ning mittekirurgilised esteetilised protseduurid o n muutunud kõikjal palju populaarsemaks . Tän apäeval on muutumas ka täitesüstide keemiline struktuur . Selleks , et pikendada täitesüstide püsimist nahas , lisatakse sinna konjugeerivaid aineid ( proteiine ), mis võivad esile kutsuda immuunvahendatud / allergilisi reaktsioone võõrmaterjalile . Samuti võib allergeen pärineda bakteriaalsest fermentatsiooni protsessist , saastunud DNA- st. Praktikas ongi suurenenud nii vahetute kui hiliste reaktsioonide hulk nendele ühenditele , te k kides 1 nädal kuni 1 aasta peale süstimist . Viimastel aastatel on palju räägitud ka biofilmist - tüsistusest , mille puhul bakterid eritavad spetsiifilist kaitsvat rakuvälist ainet , mis muudab nad antibiootikumidele resistentseks (4-10 ) . Euroopa esteetiliste meditsiiniliste raviteenuste klassifikatsiooni Euroopa standardi (EVS-EN 16844:2017+A1:2018) kohaselt kuuluvad täitesüstid 5-punktilises riskitasemete süsteemis neljandasse ehk D- gruppi ( püsiv kahjustus funktsionaalse piiratusega ) ja botuliintoksiini süstid kolmandasse ehk C- gruppi ( püsiv kahjustu s funktsionaalse piiratuseta ) (11 ). Seega botuliintoksiini kui hüaluroonhappe jt. täitesüste t ohivad teostada Eesti Vabariigis vaid vastava väljaõppe saanud arstid . Meie seisukoht põhineb järgnevatel põhjendustel : Nii hüaluroonhappe ( bioimplantaadi ) kui botuliintoksiini süstimine nahka ja sügavamatesse kudedesse eeldab põhjalikke anatoomilisi , füsioloogilisi ja kliinilisi meditsiinilisi teadmisi nii naha kui kogu organismi toimimise kohta . Arstid on läbinud vastava 6-aastase arstiõppe Tartu Ülikoolis ning olenevalt erialast 3-5 aastase residentuuri . Äärmiselt olulised on arsti farmakoloogilised teadmised - ni i süstitavate preparaatide kui ka hiljem tüsistuste puhul kasutatavate ravimite osas . Valesti valitud ravimid , manustatavate ravimite doosid võivad olla patsientidele ras kete tagajärgedega aga ka suurendada oluliselt resistentsust antibiootikumidele . Arst peab olema võimeline võtma meditsiinilist / kirurgilist anamneesi ja ära tundma vastunäidustused raviks ( infektsioonid , allergiad , autoimmuunsed seisundid jt ) . Arst peab olema võimeline hindama naha hetkeseisundit ja kaasuvaid haigusi Arst peab kiirelt ära tundma võimalikud tüsistused ja alustama koheselt nende ravi , mis tavaliselt toimub retseptiravimitega . Vajalikke retseptiravimeid saavad väljakirjutada aga üksnes arstid . Arst peab olema võimeline toime tulema meditsiiniliste äkkolukordadega ( anafülaktiline šokk jm ), omama kabinetis vastavaid ravimeid ( adrenali i n , antihistamiinikumid , intravenoossed vedelikud jt ) ja meditsiinilist varustust ( hapnik , defibrillaator jt ), mis samuti eeldab retseptiravimite olemasolu . Arst peab omama adekvaatseid teadmisi vältimaks ebakohast ravi . Kuna ka meie näeme mittekirurgiliste esteetiliste protseduuride järgset tüsistuste tõusu , siis o leme seisukohal , et õeharidus ei ole piisav tulemaks toime eelpool nimetatud tüsistustega , mistõttu ei ole võimalik arstil delegeerida botuliinteraapia ja täitesüstide teostamist õele . Meie ühine seisukoht on, et mittekirurgilisi esteetilisi protseduure ( eelkõige botuliinteraapia ja täitesüstid ) võivad teostada vaid arstid . Lugupidamisega Dr. Kristi Abram, dotsent , Tartu Ülikool Dr. Terje Kukk, Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts i president Dr. Pille Kirjanen, Eesti Plastika - j a Rekonstruktiivkirurgia Seltsi juhatuse liige Dr. Jaan Sütt , Eesti Ar stide Liidu president Dr. Kristina Kiisa , Eesti Hambaarstide Liidu juhatuse liige Viited : 1) Povolotsky , R; Oleck , N . (2018) . Adverse Events Associated With Aesthetic Dermal Fillers: A 10-Year Retrospective Study of FDA Data . Kasutatud 17.01.2019. https://journals.sagepub.com/doi/abs/10.1177/0748806818757123 2) Dermal Fillers (Soft Tissue Fillers) . (2018). Kasutatud 19.01.2019. https://www.fda.gov/MedicalDevices/ProductsandMedicalProcedures/CosmeticDevices/ucm619837.htm 3 ) Urdiales-Gálvez F, Delgado NE. Treatment of Soft Tissue Filler Complications: Expert Consensus Recommendations. Aesthetic Plast Surg. 2018 Apr ;42 (2):498-510. 4 ) Bhojani -Lynch T . Late-Onset Inflammatory Response to Hyaluronic Acid Dermal Fillers. Plast Reconstr Surg Glob Open. 2017 Dec 22 ;5 (12):e1532. 5 ) Funt D, Pavicic T. Dermal fillers in aesthetics: an overview of adverse events and treatment approaches. Clin Cosmet Investig Dermatol . 2013 ;6:295 –316. 6 ) Friedman PM, Mafong EA, Kauvar AN, et al. Safety data of injectable nonanimal stabilized hyaluronic acid gel for soft tissue augmentation. Dermatol Surg. 2002 ;28:491 –494. 7 ) Lee JM, Kim YJ. Foreign body granulomas after the use of dermal fillers: pathophysiology, clinical appearance, histologic features, and treatment. Arch Plast Surg. 2015 ;42:232 –239. 8 ) Curi MM, Cardoso CL, Curra C, et al. Late-onset adverse reactions related to hyaluronic acid dermal filler for aesthetic soft tissue augmentation. J C raniofac Surg. 2015 ;26:782 –784. 9 ) Romagnoli M, Belmontesi M. Hyaluronic acid-based fillers: theory and practice. Clin Dermatol . 2008 ;26:123 –159. 10 ) Bentkover SH. The biology of facial fillers. Fa cial Plast Surg . 2009 ;25:73 –85. 11 ) Esteetilise meditsiini teenused . Mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid (EVS-EN 16844:2017+A1:2018) . Kasutatud 17.01.2019, https://www.evs.ee/tooted/evs-en-16844-2017+a1-2018
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel