Riigikogu
[email protected] Meie 13.02.2019 nr 1.2-3/955-3
Lossi plats 1a
15165, Tallinn Harju maakond
Arvamus PPVS muutmise eelnõu juurde, mille
järgi politseinik võib teenistuses olles saada
pensioni
Lugupeetud Riigikogu liikmed
Riigikogu menetluses on politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu (768 SE). Eelnõu üheks muudatuseks on kaotada
piirang, mille tõttu ei saa politseiametnik samal ajal politseiteenistuses olles
politseipensioni. Politseipension on üks nn eripensionidest. 14.06.2018. aastal võeti
vastu Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millega
tunnistati eripensionid kehtetuks. Käesolev eelnõu on nimetatud seaduse
muudatusega vastuolus, sest annaks enne eripensioni kehtetuks tunnistamist
isikutele lisasoodustuse (isik saab teenistuses olles pensioni).
Viitame, et ettepanek esitati eeltoodud seaduste muutmise eelnõu menetluse käigus
ka Siseministeeriumi poolt. Sotsiaalministeerium ei kooskõlastanud Siseministeeriumi
ettepanekut, esitades lisaks eelpool nimetatud vastuolule oma 03.05.2018. aasta
kirjaga nr 1.2-3/955-2 järgmised põhjused.
Isik, kes on võimeline töötama politseiteenistuses, ei peaks saama riigilt samal ajal
pensioni. Pensioni eesmärk on isikutele vanusest tingitud sotsiaalsete riskide
hüvitamine. Isikul, kes jääb teenistusse, ei ole selliseid vanusest tingitud riske.
Juhime tähelepanu, et seejuures politseipension suureneb, kui isik
politseiteenistuses edasi töötab. Seega on isikule juba kehtiva õiguse alusel
soodsam kauem töötada, et saada tulevikus suuremat pensioni. Vastuvõetud
kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus kaotas politseinike
teenistuses viibimise piirvanuse. Seega saavad politseinikud edaspidi töötada kauem
hoolimata vanusest, suurendades seeläbi enda tulevast politseipensioni veelgi.
Samuti näeb riigi eelarvestrateegia aastateks 2019–2022 ette Politsei- ja
Piirivalveameti palgafondi olulise suurenemise.
Eelpool toodud põhjustel on ka kehtiva õiguse alusel politseinikel motivatsiooni
teenistuses püsida. Politseinike vähesuse probleemi peaks lahendama muul moel kui
pensioni maksmisega ning teenistusse astumist tuleks motiveerida hea palga ning
soodsate töötingimustega.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks PPVS § 107 lõige 3, mille alusel ei maksta
politseipensioni kaitseväeteenistuses, politseiteenistuses või prokuröriteenistuses
oleku ajal. Viitame, et selline säte võimaldab politseinikul minna tööle näiteks
prokuratuuri, saades samal ajal politseipensioni. Seega ei täida eelnõu peamist
eesmärki – hoida politseinikke politseiteenistuses. Samuti võib see tekitada segadusi,
kuna toodud näitel saab politsei ja prokuratuuri staaže liita või üksteise sisse arvata.
Kehtiva õiguse alusel on isikul õigus tegevteenistuspensionile, prokuröri
vanaduspensionile ja politseipensionile vaid siis, kui isik ei ole enam vastavas
teenistuses1.
Selgitame, et sama olukord kehtib see teiste eri- ja sooduspensionide puhul.
Riigikontrolöri ja Riigikontrolli peakontrolöri ametipensioni ei maksta töötamisel sellele
ametipensionile õigust andval ametikohal või Riigikogu liikmena, Vabariigi
Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehe või liikmena,
kaitseväe juhatajana, õiguskantslerina või Eesti Panga presidendina2. Õiguskantsleri
asetäitja-nõuniku ja õiguskantsleri ametipensioni ei maksta nende töötamisel sellele
ametipensionile õigust andval ametikohal või Riigikogu liikmena, Vabariigi
Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehe või liikmena,
kaitseväe juhatajana, riigikontrolörina või Eesti Panga presidendina 3.
Parlamendiliikme vanaduspensioni ei maksta töötamise ajal Riigikogu liikmena,
Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehena või
liikmena, kohtunikuna, kaitseväe juhatajana, õiguskantslerina, riigikontrolörina, Eesti
Panga presidendina või Euroopa Parlamendi liikmena4, kusjuures Euroopa
Parlamendi liige lisati seadusesse 2009. aastal, kui tekkis selle teemaline oluline
poleemika.
Samuti ei maksta pensioni, kui isik saab pensioni väljateenitud aastate pensionide
seaduse (v.a kuni 2020. aastani politsei- ja vanglaametnikud ning päästeteenistujad)
või soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel ning ennetähtaegset
pensioni ja toitjakaotuspensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.
Muudatuse tegemisel tuleb analüüsida eelnõu mõju ka teistele eelnimetatud
pensionidele. Luues olukorra, kus ühte eripensioni võib teenistuses olles saada, kuid
teisi pensione teenistuses olles ei maksta, tekib seeläbi isikute ebavõrdne
kohtlemine, sellist ebavõrdset kohtlemist tuleb vältida.
Leiame, et kõnealust probleemi tuleb vaadata tervikuna, kaaludes kõiki lahendusi ja
nende mõjusid. Kiiruga tehtud muudatused võivad kaasa tuua uut ebavõrdsust ja
ettearvamatuid mõjusid. Makstes kõigile eespooltoodud gruppidele töötamise ajal
pensioni, on täiendav kulu väga suur.
Teeme ettepaneku tulla teema juurde tagasi pärast valimisi, käsitledes seda
põhjalikult ning kõiki lahendusvariante analüüsides. Muudatuste kasuks otsustamisel
1
Kaitseväe teenistuse seaduse § 212 (4) Tegevteenistuspensioni ei maksta, kui isik on tegevteenistuses või
politseiteenistuses, ja välislepingus ettenähtud juhul. Prokuratuuriseaduse § 25 (6) Prokuröri vanaduspensioni
ei maksta prokurörina töötamise ajal. Kui pensionile läinud prokurör teeb muud tööd, makstakse talle prokuröri
vanaduspensioni täies ulatuses, sõltumata töötasu suurusest.
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017017
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/103072018016
4
https://www.riigiteataja.ee/akt/108072016006
3
tuleb arvesse võtta kogu pensionisüsteemi ja pensionipoliitika suundumusi,
võimaldamaks jätkusuutlikku ja õiguskindlat pensioni maksmist kõigile
ühiskonnagruppidele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
sotsiaalkaitseminister
Lisaadressaadid:
Riigikogu õiguskomisjon
Mare Jõeorg 6269 239
[email protected]