MINISTRI MÄÄRUS
12.02.2019 nr 6
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr
28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 11 lõike 4 alusel.
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruses nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste
aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) määruse lisad 4, 7, 12–16 ja 18 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1–8;
4) määruse lisa 8 tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalkaitseminister Marika Priske
Kantsler
Lisa 1. Lapsehoiuteenus
Lisa 2. Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses
Lisa 3. Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused
Lisa 4. Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus
Lisa 5. Erihoolekandeteenused
Lisa 6. Hoolekandeasutus
Lisa 7. Turvakoduteenus
Lisa 8. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
Sotsiaalkaitseministri .…veebruari 2019. a määrus nr…
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmine“
Lisa 2
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 7
Sotsiaalministeerium LASTEKAITSE KOHALIKU
Analüüsi ja statistika osakond
tel 626 9363 OMAVALITSUSE ÜKSUSES
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
20 . aasta
Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Aadress:
Aadress:
E-post:: E-post:
Esitavad:
1. Kohaliku omavalitsuse üksus 30. jaanuariks
Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile
1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine (aasta jooksul)
Rea Tüdrukud Poisid Kokku
nr
A B 1 2 3
Nende laste arv, kellega seotult menetleti
01
lastekaitsealaseid juhtumeid (aruandeaasta jooksul)
neist lapsed, kelle puhul algatati juhtum aruandeaastal 02
Nende laste arv, kellega seotult lõpetati lastekaitsealane
03
juhtum (aruandeaasta jooksul)
neist lapsed, kelle puhul lõpetati juhtum aruandeaastal
04
seetõttu, et lapse abivajadus sai rahuldatud
Nende laste arv, kes eraldati perest (aasta jooksul) 05
Perest eraldatud lastest paigutati (aasta lõpuks)
eestkosteperre 06
hooldusperre 07
asenduskodusse või perekodusse 08
turvakodusse 09
naasid perekonda 10
muu 11
1
2. Hoolduspered, perekonnas hooldajad ja hooldamisel olevad lapsed (aasta lõpus)
Rea Perekonnas Perekonnas
Hooldusperede Hooldusperedes
nr hooldajate arv hooldamisel
arv olevate laste arv
olevate laste arv
A B 1 2 3 4
Hooldusperede või perekonnas
hooldajate ja hooldamisel olevate laste 01
arv (aasta lõpus)
neist eesti keelt mittekõnelevad
02
hoolduspered või perekonnas hooldajad
Hooldusperede või perekonnas
hooldajate jaotus:
üksi last/lapsi hooldava täiskasvanu
03
pere
kahe abielu-/kooselupartneriga pere 04
muu pere 05
Hooldusperede või perekonnas
hooldajate koolitused:
hoolduspered, kes on registreerunud
06
PRIDE eelkoolitusele (ootel)
hoolduspered, kes on läbinud PRIDE
07
eelkoolituse
hoolduspered, kes on läbinud PRIDE
08
põhikoolituse
hoolduspered või perekonnas
hooldajad, kes on läbinud hooldamist 09
toetava koolituse (v.a PRIDE)
Hoolduspered staaži järgi:
alla 1 aasta 10
1–2 aastat 11
3–4 aastat 12
5–6 aastat 13
7–8 aastat 14
9 ja enam aastat 15
3. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus)
Rea
Ametnike arv
nr
A B 1
Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kokku 01
täisajaga lastekaitsetööd tegevad ametnikud 02
osaajaga lastekaitsetööd tegevad ametnikud 03
Lastekaitsetööd tegevatest ametnikest sotsiaaltööalase kõrgharidusega 04
muu haridusega 05
Erialase ettevalmistusega lastekaitsetöötajad (vastab LasteKS §-le 19) 06
Lastekaitsetööd tegevate ametnike ettenähtud ametikohtade koormus 07
nendest lastekaitsetööd tegevate ametnike täidetud ametikohtade
08
koormus
Täitja nimi Kuupäev
………………………………………………..
Telefon
E-post
Täname Teid!
2
JUHEND
Aruanne „Lastekaitse kohalikes omavalitsustes“ koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse andmete alusel
lastekaitsealaste juhtumite, sh perekonnast eraldamise ja hooldamisele paigutamise andmete alusel. Aruande täitja
jälgib, et aruandes esitatav info oleks kooskõlas sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR) kantud
andmetega (lastega seotud juhtumid, perest eraldamised, perekonnas hooldamisel või hooldusperes (enne ja pärast
01.01.2018 kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse kohased nimetused) olevate laste arv).
Tabel 1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine
Rida 01 – nende laste arv, kellega seotult menetleti lastekaitsealaseid juhtumeid (aasta jooksul) – aasta jooksul abi
vajanud lapsed, kelle puhul on kohaliku omavalitsuse üksus algatanud juhtumi aruandeaastale eelnenud aastatel või
aruandeaastal (KOV on teinud otsuse juhtumikorralduse algatamiseks vastavalt lastekaitseseaduse 6. peatükile, vt
täpsemalt lastekaitseseaduse § 29).
Rida 02 – reast 01 need lapsed, kelle puhul algatati juhtum aruandeaasta jooksul (juhtumimenetlus on algatatud
aruandeaastal).
Rida 03 – nende laste arv, kellega seotult kohalik omavalitsus lõpetas lastekaitsealase juhtumi (aruandeaasta jooksul)
mistahes põhjusel, st seetõttu, et lapse/pere abivajadus sai rahuldatud, probleemid lahenesid, laps sai täiskasvanuks
või pere kolis ära vm.
Rida 04 – reast 03 nende laste arv, kelle puhul kohalik omavalitsus lõpetas juhtumi aruandeaastal seetõttu, et
lapse/pere abivajadus sai rahuldatud ehk positiivse lahendiga lastekaitsejuhtumitega laste arv (STAR-is
juhtumimenetlus lõpetatud või ka passiivseks pandud staatusega).
Rida 05 – nende laste arv, kes on aruandvas kohalikus omavalitsuses perest eraldatud aruandeaasta jooksul (nii
bioloogilisest perest kui lapsendaja- või eestkosteperest eraldatud lapsed), sh ajutiselt eraldatud lapsed, kes naasid
perekonda.
Read 06–11 – aruandeaastal peredest eraldatud laste paigutamine aruandeaasta jooksul nende viimatise
paigutamiskoha järgi.
Rida 06 – nende laste arv, kes olid aasta jooksul perest eraldatud ja aasta lõpu seisuga paigutati eestkostele
(eestkosteperre).
Rida 07 – nende laste arv, kes olid aasta jooksul perest eraldatud ja aasta lõpu seisuga paigutati asendushooldusele
hooldusperre.
Rida 08 – nende laste arv, kes olid aasta jooksul perest eraldatud ja aasta lõpu seisuga paigutati asendushooldusele
asenduskodusse või perekodusse.
Rida 09 – nende laste arv, kes olid aruandeaasta jooksul perest eraldatud ja on aasta lõpu seisuga ajutiselt suunatud
saama turvakoduteenust (endise nimetusega varjupaik).
Rida 10 – nende laste arv, kes olid aruandeaasta jooksul perest eraldatud ja on aasta lõpu seisuga tagasi perekonda
läinud.
Rida 11 – nende laste arv, kes olid aruandeaasta jooksul perest eraldatud ja on aasta lõpu seisuga mujal kui
eelnimetatud (read 04–08), näiteks said täisealiseks ja alustasid iseseisvat elu, lapsendati vm.
Tabel 2. Hooldusepered, perekonnas hooldajad ja hooldamisel olevad lapsed
Tabelis 2 kajastatakse perekonnas hooldamisel olevaid lapsi ja neid hooldavaid peresid (enne 2018. aastat kehtinud
sotsiaalhoolekande seaduse järgi oli nimetus „perekonnas hooldamine“) ning hooldusperes hooldamisel olevaid lapsi
ja hooldusperesid (alates 2018. aastast kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse järgi on nimetus
„asendushooldusteenus hooldusperes“).
Veerus 1 kajastatakse hooldusperede arv ja veerus 2 hooldamisel olevate laste arv. Lapse hooldusperekonda
paigutamine on asendushooldusteenuse pakkumine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka hooldamisel olev laps
ei kuulu. Asendushooldusteenuse osutamisel hooldusperes võib teenust osutada füüsiline isik, kelle
Sotsiaalkindlustusamet on kandnud sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 1 alusel asutatud registrisse (SHS §
4510 lõige 2 ja § 456). Tabeli veergudesse 3 ja 4 märgitakse nende perekonnas hooldajate ja perekonnas hooldamisel
olevate laste arv, kelle puhul on perekonnas hooldamiseks enne 01.01.2018 sõlmitud leping, mida jätkati
sotsiaalhoolekande seaduse § 160 lõike 11 alusel.
Rida 01 – aruandeaasta lõpus hooldusperede või perekonnas hooldajate ja neis peredes hooldamisel olevate laste
arv.
Rida 02 – aasta lõpu seisuga hoolduspered või perekonnas hooldajate pered, kus ei kõneleta ega mõisteta vabalt
eesti keelt.
Read 03–05 – aruandeaasta lõpu seisuga hoolduspered või perekonnas hooldajate pered ja neis peredes
hooldamisel olevad lapsed lähtuvalt peretüübist: kas tegemist on üksi last/lapsi hooldava täiskasvanuga (üksi lapsi
hooldav isik), abielu- või kooselupaariga (kaks last/lapsi hooldavat täiskasvanut) või muu perega (nt lapsi hooldav
täiskasvanu ja tema vanem(-ad), abielu- või kooselupaar ja nende vanemad ja täiskasvanud lapsed vmt).
Read 03 + 04 + 05 = rida 01.
3
Read 06–09 – aruandeaasta lõpu seisuga hoolduspered või perekonnas hooldajate pered ja neis peredes
hooldamisel olevad lapsed lähtuvalt hoolduspere või perekonnas hooldaja koolitatusest või koolitusele
registreerimisest.
Read 06 + 07 + 08 + 09 = / < rida 01.
Read 10–15 – aruandeaasta lõpu seisuga hoolduspered või perekonnas hooldajad staaži järgi (veerg 1) ja neis
hooldamisel olevate laste arv (veerg 2).
Read 10 + 11 + 12 + 13 + 14 + 15 = rida 01.
Tabel 3. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus)
Lastekaitseseaduse § 18 punkti 1 kohaselt on lastekaitsetöötaja Sotsiaalkindlustusameti või kohaliku omavalitsuse
üksuse ametnik, kes täidab talle lastekaitseseaduses või muus õigusaktis sätestatud ülesandeid lapse õiguste ja
heaolu tagamisel. Tabelis 3 näidatakse lastekaitsetööd tegevate ametnike arv kohaliku omavalitsuse üksuses
sõltumata töötaja ametinimetusest.
Rida 01 – näidatakse nii osalise kui täisajaga lastekaitsetööd tegevate ametnike arv kohaliku omavalitsuse üksustes.
Rida 02 – näidatakse, kui palju lastekaitsetööd tegevaid ametnikke (reast 01) töötab sellel ametikohal täisajaga.
Rida 03 – näidatakse, kui palju lastekaitsetööd tegevaid ametnikke (reast 01) töötab sellel ametikohal osaajaga.
Rida 04 – näidatakse ainult sotsiaaltööalase kõrgharidusega lastekaitsetööd tegevaid ametnikke. Siia alla kuuluvad
erialad (nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoritase): sotsiaaltöö, sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus, sotsiaaltöö
ja sotsiaalpoliitika, sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse, sotsiaalpedagoogika (sh rakenduskõrgharidus).
Rida 05 – näidatakse muu haridusega lastekaitsetööd tegevad ametnikud.
Rida 06 – näidatakse kõigist lastekaitsetööd tegevatest ametnikest (reast 01, ridadest 04–05) ainult need, kes
vastavad lastekaitseseaduse §-s 19 lastekaitsetöötajale esitatud nõutele (nende ametnike arv, kellel on erialane
ettevalmistus, kõrgharidus ja sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele).
Rida 07 – näidatakse ettenähtud lastekaitsetöö ametikohtade koormus kokku (vastavalt lastekaitsetöö ülesannete
töömahule – täisaja puhul on ametikoha maht 1, osaajaga lastekaitsetöö ülesannetega ametikoha puhul peaks
hindama, milline koormus on ette nähtud lastekaitsetööks – 0,25; 0,5 vm).
Rida 08 – näidatakse ettenähtud ametikohtade koormustest (reast 06) täidetud ametikohtade koormused (vastavalt
lastekaitsetöö ülesannete töömahule).
Rida 07 > = rida 08.
4
Sotsiaalkaitseministri … veebruari 2019. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmine“
Lisa 1
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 4
Sotsiaalministeerium LAPSEHOIUTEENUS
Analüüsi ja statistika osakond
tel 626 9363
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 20 . aasta
Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Teenuse osutaja 30. jaanuariks kohaliku
Registrikood või selle | | | | | | | omavalitsuse üksusele
puudumisel isikukood 2. Kohaliku omavalitsuse üksus
Sotsiaalkindlustusametile 15. veebruariks
3. Sotsiaalkindlustusamet 1. märtsiks
Sotsiaalministeeriumile
Omaniku liik |
Teenuse osutaja või asutuse juhi ees- telefon
ja perekonnanimi
1
1. Andmed teenust saanud laste kohta vanuse, soo, puude ja teenuse saamise järgi (aruandeaasta jooksul)
Teenust saanud laste arv soo ja vanuse järgi Aruandeaasta jooksul
teenust saanud lapsi
Rea 0–1- 4–6- 7–9- 10–14- 15–17-
2-aastased 3-aastased 18+ kokku (arvutab
A nr aastased aastased aastased aastased aastased
programm)
M N M N M N M N M N M N M N M N M N Kokku
B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19
Lapsed kokku 01
neist sügava või raske
puudega lapsed (read 02
03+04)
sügava puudega 03
raske puudega 04
Lapsed, kes said
05
teenust osaajaga*
Lapsed, kes said
06
teenust täisajaga**
Lapsed, kes olid ööpäev
läbi lapsehoius (24 07
tundi)
*Osaajaga – vähem kui 5 tundi päevas või vähem kui 5 päeva nädalas (vt täpsemalt juhendist)
**Täisajaga – 5 päeva nädalas enam kui 5 tundi päevas (vt täpsemalt juhendist)
2. Teenust saanud laste arv teenuse saamise aja järgi (kuudes) (aruandeaasta jooksul)
Teenust saanud laste arv soo ja vanuse järgi Aruandeaasta jooksul
teenust saanud lapsi
Rea 0–1- 2- 4–6- 7–9- 10–14- 15–17-
3-aastased 18+ kokku (arvutab
A nr aastased aastased aastased aastased aastased aastased
programm)
M N M N M N M N M N M N M N M N M N Kokku
B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19
Alla 1 kuu 01
1–3 kuud 02
4–6 kuud 03
7–9 kuud 04
10–12 kuud 05
Kokku lapsi (read 01–06
06
arvutab programm)
Kokku lapsi
vanuserühmas (arvutab 07
programm)
2
3.1. Lapsehoiuteenuse osutamise kulud (aruandeaasta jooksul)
Rea
nr Eurot
A B 1
Kokku kulud
01
(arvutab programm read 02+03)
Jooksvad kulud 02
Investeeringud 03
3.2. Teenuse maksumus
Rea
nr Eurot
A B 1
Keskmine tunni hind 01
Keskmine kuu hind 02
4. Teenuse osutaja omaniku liik ja teenuse osutamise koht, teenusekohtade arv
Rea nr Arv
A B 1
Teenuse osutaja omaniku liik:
Riigi, k.a avalik-õigusliku üksuse
01
hallatav asutus
Kohaliku omavalitsuse üksuse
02
hallatav asutus
Erasektor 03
Teenuse osutamise koht:
Lapsehoidja eluruum 04
Lapse eluruum 05
Lapsehoiuks kohandatud
06
ruum(id)
Teenusekohtade arv 07
3
5. Lapsehoidjad ja lapsehoidjate kvalifikatsioon (aasta lõpu seis)
Lapse-
Rea nr
hoidjad
A B 1
Lapsehoidjate arv kokku 01
neist:
lapsehoidja kutsetunnistusega 02
koolieelse pedagoogika
03
erialaga
eripedagoogika erialaga 04
lapsehoidja erialaga 05
sotsiaaltöö erialaga 06
muu 07
Täitja nimi Kuupäev
………………………………………………..
Telefon
E-post
Täname Teid!
JUHEND
Statistilise aruande „Lapsehoiuteenus“ esitavad kõik riigi ja/või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt rahastatavad lapsehoiuteenuse osutajad asukohajärgsele kohalikule
omavalitsusele sõltumata teenuse osutaja omaniku liigist või asutuse alluvusest. Aruandes kajastatakse andmeid kõigi teenust saanud laste kohta.
Tabelites 1 ja 2 kasutatav vanusejaotus:
Ühte ja sama last kajastatakse aruandeaastal vanusejaotuse lõikes üks kord, lähtuvalt lapse vanusest teenust saama saabumise hetkel aruandeaastal.
0–1-aastased on lapsed vanuses 0–1 aastat kuni 2-aastaseks saamiseni, s.t kõik lapsed, kes on nooremad kui 2 aastat;
2-aastased on lapsed vanuses 2 aastat kuni 3-aastaseks saamiseni;
3-aastased on lapsed vanuses 3 aastat kuni 4-aastaseks saamiseni;
4–6-aastased on lapsed vanuses 4–6 aastat kuni 7-aastaseks saamiseni;
7–9-aastased on lapsed vanuses 7–9 aastat kuni 10-aastaseks saamiseni;
10–14-aastased on lapsed vanuses 10–14 aastat kuni 15-aastaseks saamiseni;
15–17-aastased on lapsed vanuses 15–17 aastat kuni 18-aastaseks saamiseni;
18+ on 18-aastased ja vanemad isikud.
4
Tabel 1. Andmed teenust saanud laste kohta vanuse, soo, puude ja teenuse saamise järgi (aruandeaasta jooksul)
Märgitakse aruandeaasta jooksul teenust saanud kõik lapsed soo ja vanuse lõikes (vanus aruandeaastal teenust saama tuleku hetkel).
Rida 01 – aasta jooksul teenust saanud laste arv. Iga last näidatakse ainult üks kord selles vanuserühmas, kuhu laps kuulus aruandeaastal teenust saama tuleku hetkel.
Read 03–04 – märgitakse, teenust saanud raske ja sügava puudega lapsed. Puude raskusaste on lapsele arstliku ekspertiisi poolt määratud puudeaste. Märkimisel
lähtuda aruandeperioodi lõpul või teenuse saamise viimasel hetkel kehtinud puude raskusastmest.
Rida 02 – aasta jooksul teenust saanud puudega lapsed (arvutab programm read 03+04). Rida 02 <= rida 1.
Rida 05 – näidatakse lapsed, kelle puhul osutati teenust osaajaga, st vähem kui tööpäevad / tööaeg töönädalas ehk alla 5 tunni päevas ja/või alla 5 päeva nädalas. Iga
last näidatakse real vaid üks kord, olenemata sellest, kui mitme perioodi jooksul talle osaajaga lapsehoiuteenust aasta jooksul pakuti. Osaajaks ei loeta lapse
harjutamisest, haigusest või muudest asjaoludest tingitud ajutist või ootamatut poolest päevast/nädalast lahkumist hoiust. Osaajaga hoius käimiseks loetakse vanema ja
hoiu vahel sõlmitud ajapiirangutega (alla 5 tunni päevas / alla viie päeva nädalas) kokkulepet (või lepingut), mis hõlmab vähemalt üht kalendrikuud.
Rida 06 – näidatakse lapsed, kelle puhul osutati teenust täisajaga, st üle 5 tunni päevas 5 päeval nädalas. Iga last näidatakse real vaid üks kord, olenemata sellest, kui
mitme perioodi jooksul talle täisajaga lapsehoiuteenust aasta jooksul pakuti.
Rida 07 – näidatakse lapsed, kelle puhul osutati teenust ööpäev läbi – 24 tundi. Iga last näidatakse real vaid üks kord, olenemata sellest, mitu korda talle seda liiki teenust
aasta jooksul osutati.
Ühte ja sama last võib näidata ridadel 05–07 korduvalt, kui tema puhul osutati talle erineva pikkusega lapsehoiuteenust aruandeaasta jooksul. Ühel real näidatakse last
aga vaid üks kord – vastavas vanuselahtris, lähtudes lapse vanusest lapsehoiu teenust saama tuleku hetkel aruandeaastal. Seega: rida 05 <= reaga 01, rida 06 <= reaga
01, rida 07 <= reaga 01.
Tabel 2. Teenust saanud laste arv teenuse saamise aja järgi (kuudes) (aruandeaasta jooksul)
Tabelis märgitakse kõik aasta jooksul teenust saanud lapsed soo ja vanuse järgi (laps näidatakse vanuserühmas kuhu laps kuulus aruandeaastal teenust saama tuleku
hetkel) vastavalt teenuse saamise ajale kuude vahemikes:
Rida 01 – alla 1 kuu,
Rida 02 – 1–3 kuud, sh 3 kuud ületanud päevad kuni 1 päev alla 4 kuud k.a (s.t kui laps sai teenust näiteks 3 kuud ja 27 päeva, siis märgitakse ta reale 02, kui laps sai
teenust juba 4 täiskuud, siis läheb ta järgmisele reale (rida 03),
Rida 03 – 4 kuud kuni 6 kuud, sh 6 kuud ületanud päevad kuni 1 päev alla 7 kuud k.a,
Rida 04 – 7 kuud kuni 9 kuud, sh 9 kuud ületanud päevad kuni 1 päev alla 10 kuud k.a,
Rida 05 – 10 kuud kuni 12 kuud
Read 06 ja 07 arvutab programm eelnevate ridade järgi kokku, samuti veerud 17–19 summeerib programm eelnevate veergude järgi.
Lapsehoiuteenust saanud laste arv aruandeaastal kajastub nii tabelis 1 (rida 01) kui tabelis 2 (read 06 ja 07), seega tabel 1 rida 01 = tabel 2 rida 06 kõikides veergudes.
Tabel 3.1. Lapsehoiuteenuse osutamise kulud (aruandeaasta jooksul)
Rida 01 peab kajastama kõiki teenuse osutamiseks tehtud kulusid aruandeaastal (v.a amortisatsioon). Rea 01 arvutab programm ridade 02 ja 03 summana.
Rida 02 – näidatakse teenuse osutamiseks aruandeaastal tehtud jooksvad tegevuskulud (v.a amortisatsioon).
Rida 03 – näidatakse aruandeaastal tehtud lapsehoiuteenuse osutamisega seonduvad investeeringud.
5
Tabel 3.2. Teenuse maksumus
Tabelis näidata hinnakirjajärgset (või kokkuleppelist) keskmist hinda 1 lapse kohta, mis kehtis viimatisena aruandeaastal (detsembrikuus või kui teenus on varem suletud,
siis aruandeaastal viimati kehtinud hind), real 01, kui teenust osutatakse tunnihinna alusel, ja real 02, kui lapsehoiuteenust osutatakse kuu hinnaga (täisajaga: vähemalt
5 tundi päevas 5 päeva nädalas). Täita tuleb vähemalt 1 ridadest või mõlemad read. Kui kehtestatud on tunnihind või päevahind, siis täidetakse rida 01; kui on kehtestatud
kuuhind või nädalahind, siis täidetakse rida 02; kui on kehtestatud mõlemale reale kuuluvad hinnad, siis täidetakse mõlemad read (vt juhiseid ridade kohta). Rida 01 –
näidata kehtestatud tunnihind 1 lapse kohta. Kui tunnihinda hinnakirjas pole või tunnihinna alusel hoiu kokkulepet, siis arvestada päeva hinnast tunnihind:
päevahind/hoiutundidega.
Rida 02 – näidata kehtestatud kuutasu 1 lapse kohta täisajaga hoiu puhul (enam kui 5 tundi päevas 5 päeva nädalas). Kui pole kehtestatud kuuhinda, siis arvutada 4
nädala hind kokku; kui on kehtestatud päevahind, siis 20 päeva hind kokku.
Tabel 4. Teenuse osutaja omaniku liik ja teenuse osutamise koht
Lapsehoiuteenuse pakkujad võivad olla õigusliku vormi (eksisteerimisvorm) poolest erinevad: füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE), osaühingud, aktsiaseltsid, sihtasutused
ja muud (täisühing, usaldusühing, tulundusühistu, välismaa äriühingu filiaal, mittetulundusühing, riiklik üksus, kohaliku omavalitsuse üksus). Käesolevas aruandes on
omanike liigitamise aluseks Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee).
Ridadel 01–03 märgitakse teenuse osutaja omaniku liik üksuses osaluse ja vara kuulumise kohaselt, kirjutades vastavale reale 1.
Rida 01 – riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-õiguslikule
üksusele 50% ja rohkem varast.
Rida 02 – kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub kohalikule omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast.
Rida 03 – märgitakse üksused, kus riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku
omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast.
Read 04–06 – märgitakse teenuse osutamise koht või kohad, kirjutades vastavale reale või ridadele 1.
Rida 07 – märgitakse maksimaalne laste arv, kes võivad korraga teenust saada ehk lapsehoiuteenuse kohtade arv tegevusloa alusel (kokku).
Tabel 5. Lapsehoidjad ja lapsehoidjate kvalifikatsioon (aasta lõpu seis)
Rida 01 – märgitakse lapsehoidjate arv kokku
Read 02–07 – märgitakse lapsehoidjate arv vastavale reale nende erialase hariduse järgi, mis on olnud aluseks, et neil on õigus lapsehoidjana töötada sotsiaalhoolekande
seaduse § 454 lõike 2 kohaselt.
6
Sotsiaalkaitseministri … veebruari 2019. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmine“
Lisa 3
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“
Lisa 12
Sotsiaalministeerium MUUD KOHALIKU OMAVALITSUSE
Analüüsi ja statistika osakond ÜKSUSE KORRALDATAVAD
tel 626 9712 SOTSIAALTEENUSED
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
20 . aasta
Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Teenuse osutaja 25. jaanuariks kohaliku
omavalitsuse üksusele.
2. Kohaliku omavalitsuse üksus
5. veebruariks Sotsiaalkindlustusametile.
3. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile.
1. Sotsiaalteenuste saajad vanuserühmade järgi (aruandeaasta jooksul)
Teenust Inimesed vanuserühmade järgi
Rea saanud
nr inimeste 18 kuni pensioni-
0–17
arv kokku pensioniiga ealised
A B 1 2 3 4
Kohanemis- ja toimetulekutreening 01
Tegevusteraapia 02
Loovteraapia 03
Toitlustamine 04
Saunateenus 05
Pesumajateenus 06
Iluteenused 07
Päevahoid 08 x x
Terviseedenduslikud tegevused 09
1
Nõustamisteenused 10
Huvitegevused (vaba aja sisustamine) 11
Koolitused ja haridustegevused 12
Tugi- ja eneseabigrupid 13
Üritused 14
Muud teenused 15
Aasta jooksul teenindatud inimeste arv
16 x x x
KOKKU (iga inimene näidata üks kord)
2. Sotsiaalteenuste kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Kulutusi rahastas, eurodes
Kulutused
riik
teenusele
aruande- sh
aastal kohalik muud
isik kokku riik riigieelarvest
kokku, eurot omavalitsus hasartmängu- allikad
(v6 + v7) teenuse
maksust
osutamiseks
1 2 3 4 5 6 7
3. Klientidega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel
või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja vabatahtlikud töötajad
Täidetud
ametikohtade Töötajate arv Töötajate arv
Rea
Töötaja arv (koormus) aruandeaasta aruandeaasta
nr
aruandeaasta lõpus jooksul
lõpus
A B 1 2 3
Kasvataja, abikasvataja 01 x
Hooldustöötaja 02 x
Logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog 03 x
Psühholoog, kutsenõustaja 04 x
Füsioterapeut 05 x
Tegevusterapeut või assistent 06 x
Huvijuht 07 x
Tegevusjuhendaja 08 x
sh Sotsiaalministeeriumi vastava koolituse
09 x x
läbinud
Õde 10 x
Sotsiaaltöötaja 11 x
Muud 12 x
Kokku (01+...+08+10+...+12) 13 x
Vabatahtlikud töötajad 14 x x
Täitja nimi: Kuupäev
Telefon:
E-post:
Täname Teid!
2
JUHEND
Statistilise aruande „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“ esitavad kõik
kohaliku omavalitsuse üksused, kus on korraldatud sotsiaalteenuste osutamine ja mille rahastamisel osaleb
üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksus ning mille kohta ei koguta statistilist aruandlust käesoleva aruande aluseks
oleva määrusega kehtestatud teiste aruandevormidega.
Teenuse osutajateks on eelkõige kohaliku omavalitsuse üksuse hallatavad asutused (sotsiaalkeskused,
päevakeskused jt), samuti eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad jt.
NB!
Siin ei esitata andmeid kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste kohta, mida on
üksikasjalikult kirjeldatud sotsiaalhoolekande seaduses ning mille kohta esitatakse statistilised aruanded
teiste sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud vormide kohaselt.
Asutused, kes osutavad lisaks muudele kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele ka teisi
teenuseid (näiteks asenduskoduteenust, erihoolekandeteenust, varjupaigateenust, turvakoduteenust või väljaspool
kodu osutatavat üldhooldusteenust), täidavad sarnselt varasemaga lisaks ka H-veebi aruandluskeskkonnas
hoolekandeasutuse koondaruande, mis sisaldab kõikide asutuses osatatavate sotsiaalteenuste kulutusi.
Asutused, kes ei osuta lisaks muudele kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele teiste
aruandevormidega kogutavaid sotsiaalteenuseid, hoolekandeasutuse aruannet ei täida ning neil on kohustus
esitada aruanne vaid antud teenuse vormi järgi.
Tabel 1. Sotsiaalteenuste saajad vanuserühmade järgi (aruandeaasta jooksul)
Tabeli täitmisel tuleb teenuste ja tegevuste puhul arvestada järgmist:
Üks ja sama inimene võib aruandeaastal saada mitut erinevat teenust.
Iga inimest tuleb näidata kõigi nende teenuste all, mida ta aruandeaasta jooksul sai.
Iga teenuse all tuleb sama inimest näidata ainult üks kord, olenemata sellest, kas ta sai nimetatud teenust üks kord
või mitu korda või osales aasta jooksul selle teenuse raames mitmes erinevas tegevuses.
Rida 01 – kohanemis- ja toimetulekutreening – inimese igapäevaeluoskuste arendamine, inimese toetamine
sotsiaalsete suhete loomisel ja arendamisel.
Rida 02 – tegevusteraapia – eesmärgipäraste tegevuste kasutamine inimestega, kellel on piirangud somaatilise
haiguse või trauma, psühhosotsiaalse või arenguhäire, õpiraskuste, vaesuse, kultuurierinevuste või kõrge ea tõttu,
et suurendada nende iseseisvust, ennetada puude tekkimist või süvenemist ja säilitada tervist.
Rida 03 – loovteraapia – loomingulise tegevuse ja kunstimeedia rakendamine selgelt kindlaks määratud kliendi ja
terapeudi suhtes, et saavutada kliendi terviseseisundist lähtuvaid terapeutilisi eesmärke.
Rida 04 – soe toit päevakeskuses, külm toit päevakeskuses, soe toit koju, külm toit koju.
Rida 05 – sauna, duši, vanni kasutamine.
Rida 06 – pesu pesemine, kuivatamine, triikimine, muu pesumajateenusega seotud tegevus.
Rida 07 – juuksur, maniküür, pediküür, kosmeetik, muu; näidatakse ka kodus osutatud teenused.
Rida 08 – lastele päevase mängulise tegevuse ja järelevalve pakkumine / teenuse osutamine (v.a
lapsehoiuteenus).
NB!
Kui muude kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste hulgas osutatakse ka
lapsehoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse 11. jaotise tähenduses, siis neid lapsi selles aruandes ei
näidata.
Kui päevakeskus osutab eakatele, dementsusega ja puudega inimestele päevahoiuteenust
sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 1 ja selle seletuskirja tähenduses, esitab teenuseosutaja selle
teenuse kohta eraldi aruande „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ ning seda osa teenust
kasutanutest selles aruandes ei näidata.
Rida 09 – ravivõimlemine, k.a trenažööride kasutamine spetsialisti juhendamisel, massaaž, vererõhu mõõtmine,
veresuhkru mõõtmine, muu (nt kaalumine).
Rida 10 – nõustamisteenused (v.a võlanõustamine)
3
Siia alla kuuluvad: õigusnõustamine – kliendi nõustamine tema huvidega seonduvates õigusalastes küsimustes,
selgituste andmine õigusaktide kohta, lepingute jm õigusdokumentide koostamine; esindamine õigusvaidlustes
kohtu ja vahekohtu menetluses ja kohtuvälistes organites; sotsiaalnõustamine – teenus, mis on suunatud inimestele
või perekonnale, kelle iseseisev toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste
tegurite tagajärjel häirunud või häirumas. Teenuse osutamise käigus teavitatakse inimest või perekonda tema
sotsiaalsetest õigustest, võimalikest sotsiaalteenustest ja -toetustest, otsitakse inimesega koostöös lahendusi tema
sotsiaalmajandusliku funktsioneerimise ja seega iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks; psühholoogiline
nõustamine (sh perenõustamine) – nõustaja aitab kliendil lahti mõtestada probleemsed olukorrad. Koos arutletakse
võimalike põhjuste üle ning püütakse leida lahendusi, mis aitaksid saavutada parimaid võimalikke tulemusi selles
olukorras. Nõustamise eesmärk on parandada inimeste heaolu, leevendada pingeid, lahendada kriise ja probleeme
ning konflikte inimeste ja gruppide vahel, samuti edendada inimese iseseisvust probleemide lahendamisel.
Rida 11 – vaba aja sisustamisega seotud tegevused, millest olulisemad on: sportlik tegevus (liikumis- ja
võimlemisrühmad, ujumine, trenažööride kasutamine (iseseisvalt jõusaalis), erinevad liikumismängud;
kodundusringid (käsitöö-õmblus, aiandus-mesindus, kokandus); kunstiringid (kujutav kunst, luule ja kirjandus, laul
ja muusika, tants, näitlemine); muu huvi- või klubiline tegevus, mis ei mahu ülaltoodud loetellu.
Rida 12 – keeleõpe, arvutiõpe (ei näidata arvuti kasutamist, mis kuulub infotehnoloogia kasutamise alla), muud
koolitused (nt lilleseade jm). Siia kuulub ka õppimise toetamine (koolis käivate laste toetamine õppetükkide või
koolis antud koduste ülesannete tegemisel); vanemluse toetamine (vanemlike oskuste õpetamine, vanemate rolli
toetamine laste eest hoolitsemisel ja nende kasvatamisel. Vanemlus keskendub lapsevanema ja lapse vahelisele
suhtlusele ning hõlmab õigusi ja kohustusi lapse arenguks ja eneseteostuseks).
Rida 13 – grupitöö rakendamine inimese toimetuleku toetamiseks. Siia alla tuleb märkida nii eneseabigrupid
(sarnaste probleemidega inimestele vastastikust tuge pakkuvad grupid) kui ka spetsialisti poolt juhitavad tugi- ja
arengugrupid.
Rida 14 – vestlusõhtud ja kohtumised, loengud ja infopäevad, näitused ja näitusmüügid, tähtpäevade tähistamine,
kontserdid, palvetunnid, ühiskülastused, ekskursioonid ja väljasõidud, muud üritused.
Rida 15 – teenused, mida ei ole ülalloetletud teenuste hulgas (nt pisiremonditeenused, infotehnoloogia kasutamine,
raamatukogu kasutamine, töösarnased tegevused).
Real 16 näidatakse aasta jooksul teenindatud inimeste arv (iga inimene üks kord).
Tabel 2. Sotsiaalteenuste kulud ja rahastamine
Kulutuste rahastaja
Isik – näidatakse vahetult inimeste endi poolt ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste
poolt makstud summad.
Kohalik omavalitsus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuste poolt.
Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest allikatest saadud summad.
Muud allikad – näidatakse mitteriiklikest projektidest ja muudest allikatest saadud summad.
Tabel 3. Klientidega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel või muu
võlaõigusliku lepingu alusel) ja vabatahtlikud töötajad
Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta
lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid
lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata.
Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse klientidega tegelevate füüsiliste isikute arv, olenemata sellest, kas
inimene töötas täis- või osalise koormusega.
Veergudes 1 ja 2 arvestatakse nii töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu kui ka muu võlaõigusliku lepingu
alusel töötavaid inimesi ja nende töökoormust aasta lõpu seisuga.
Rida 14 veerg 3 – näidatakse töötasu mittesaavate vabatahtlike töötajate arv aruandeaasta jooksul.
4
Sotsiaalkaitseministri ... veebruari 2019. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmine“
Lisa 4
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 13
Sotsiaalministeerium ASENDUSHOOLDUSTEENUSE
Analüüsi ja statistika osakond OSUTAMINE PEREKODUS JA
tel 626 9363 ASENDUSKODUS
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 20 . aasta
Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Teenuse osutaja täielik nimetus
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Asendushooldusteenuse osutaja 30. jaanuariks
Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Registrikood | | | | | | | Sotsiaalministeeriumile
Omaniku liik |
1. Asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus saavad isikud ja teenuse saamise aeg kuudes
Rea Aasta lõpus teenust Aasta jooksul teenust Isikute teenuse saamise
nr saanud isikud saanud isikud aeg kokku (kuudes)
A B 1 2 3
Perekodus kokku 01
0–2-aastased 02
3–17-aastased 03
18 ja vanemad 04
Asenduskodus kokku 05
0–2-aastased 06
3–17-aastased 07
18 ja vanemad 08
Asendushooldusteenust
saanud kokku (isikud üks 09
kord)
1
2. Asendushooldusteenuste rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus
Kulutusi rahastas Kulutused
Kulutused
Aasta Isikute ühe isiku
teenusele
jooksul teenuse kohta
Rea kohaliku aruande-
teenust saamise kesk-
nr omavalitsus isik muu aastal
saanud aeg kokku miselt
e üksus kokku (v3 +
isikud (kuudes) kuus
v4 + v5)
(v6 / v2)
A B 1 2 3 4 5 6 7
Perekodus 01
Asenduskodus 02
Asendushooldusteenuse
03
saajad kokku
3. Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavad isikud pereti ja neis last vahetult kasvatavad
isikud (perevanemad ja kasvatajad) aasta lõpu seisuga
Rea Teenust saanud Teenust Teenust pakkunud
nr isikud pakkunud pered perevanemad/kasvatajad
(aasta lõpus) (aasta lõpus) (aasta lõpus)
A B 1 2 3
Perekodus kokku 01
1 perevanemaga peredes 02
2 perevanemaga peredes 03
3 perevanemaga peredes 04
Asenduskodus kokku 05
kuni 3 kasvatajaga peredes 06
4 või enama kasvatajaga
07
peredes
Asendushooldusteenust
saanud kokku (isikud üks 08
kord)
4. Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavate isikutega tegelevad põhitöötajad ja nende
keskmine töötasu
Aasta Töötasu
Täidetud kokku (kõik Keskmine
Töötajate keskmine
ametikohta-
arv aasta töötajate arv, arvestatud töötasu
de arv
(koormused
lõpus taandatud töötasu kuus, eurot
Töötaja Rea aasta lõpus) (isikute arv) täistööajale liigid), eurot (v4 / v3 / 12)
nr (vt juhend) aastas
A B 1 2 3 4 5
Kasvatajad 01
Kasvataja abilised 02
Perevanemad 03
Perevanema abilised 04
Kokku last vahetult kasvatavad isikud 05
(summeerib read 01–03 ja rea 05)
Logopeed, eripedagoog 06
Psühholoog, kutsenõustaja 08
Füsioterapeut 09
Tegevusterapeut või assistent 10
Arst 11
2
Õde 12
Sotsiaaltöötaja 13
Muu 14
KOKKU/keskmine 15
Täitja nimi Kuupäev
………………………………………………..
Telefon
E-post
Täname Teid!
JUHEND
Statistilise aruande „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus” esitavad olenemata
juriidilisest vormist kõik asendushooldusteenuse osutajad, kellel on kehtiv asendushooldusteenuse või
asenduskoduteenuse osutamise tegevusluba (lähtuvalt sotsiaalhoolekande seaduse §-st 151 väljastab
asendushooldusteenuse osutamise tegevusloa Sotsiaalkindlustusamet, enne 01.01.2018 väljastas
asenduskoduteenuse osutamise tegevusloa tegevuskohajärgne maavanem, mille alusel on jätkuvalt õigus osutada
asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus). Aruanne esitatakse sõltumata asutuse alluvusest ja omaniku
liigist.
Aruande esitaja jälgib, et esitatavad andmed oleksid kooskõlas sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud
andmetega (asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus saanud isikud ja nende teenuse saamise aeg
kuudes). Kogu aruandes kajastatakse info kõigi asendushooldusteenust saanud isikute ja neile teenuse osutamisega
seotud kulude rahastamise kohta, v.a Sotsiaalkindlustusameti suunatud teenuse saajad: saatjata alaealised,
inimkaubanduse või seksuaalkuriteo ohvrid).
Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013
(http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee).
Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit:
Kood Nimetus Selgitus
11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava
õiguslikud üksused seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või
avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast.
12 Kohaliku omavalitsuse Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on
üksus 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast.
21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei
ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku
omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast.
22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust
majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile
kuulub alla 50% varast.
90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus
majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale
juriidilisele isikule üle 50% varast). Enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta
(näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3
välismaisele füüsilisele isikule). Määramata enamusosalusega või
enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik
määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav).
Tabel 1. Asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus saavad isikud ja teenuse saamise aeg kuudes
Veergudes 1 ja 2 kajastatakse asendushooldusteenust saanud isikute arv aasta lõpus (veerg 1) ja aasta jooksul
(veerus 2) vanusevahemike ja asendushooldusteenuse viiside (perekodus ja asenduskodus) järgi.
3
Vanusevahemike puhul lähtutakse isiku vanusest aruandeaasta lõpus või enne aasta lõppu teenust saamast
lahkunud isikute puhul nende vanusest teenust saamast lahkumise hetkel. Vanusevahemikud: 0–2-aastased on
isikud kuni 3-aastaseks saamiseni, 3–17-aastased on isikud alates vanusest kolm kuni 18-aastaseks saamiseni, 18
ja vanemad on isikud alates 18-aastaseks saamisest.
Asendushooldusteenust saanud isikud jaotatakse teenuse saamise viiside järgi teenuse saamisest perekodus ja/või
asenduskodus. Kui isik on teenust saanud aruandeaastal nii perekodus kui asenduskodus, siis kajastatakse isikut
veerus 2 aasta jooksul teenust saanuna vastavalt vanusevahemiku reale nii perekodus (ridadel 02, 03 või 04) kui
asenduskodus (ridadel 06, 07 või 08), kuid real 09 kajastatakse isikud üks kord (asendushooldusteenust saanud
kokku). Veerus 1 (aasta lõpus teenust saanud isikud) märgitakse kõigil ridadel isikud üks kord, kuivõrd aruandeaasta
lõpu seisuga saabki isik saada asendushooldusteenust ühel kindlal viisil (perekodus või asenduskodus).
Veergu 3 märgitakse kokku isikute teenuse saamise aeg kuudes täpsusega kuni kaks kohta peale koma teenuse
saamise viiside järgi (perekodus või asenduskodus) vastava vanusevahemiku real. Kui isik saab
asendushooldusteenust perekodus või asenduskodus osa kalendrikuust (saabub teenust saama kuu jooksul või
lahkub teenust saamast kuu kestel või vahetab teenuse osutamise viisi kuu jooksul), siis arvestatakse selle kuu maht
kalendrikuus proportsionaalselt teenuse saamise päevade arvu järgi. Näiteks kui 0–2-aastane laps viibis
asendushooldusel perekodus 1. jaanuarist 18. jaanuarini ja seejärel samas asutuses asenduskodus 19. jaanuarist
31. jaanuarini, siis arvestatakse veerus 3 reale 02 (0–2-aastased perekodus) isiku kohta teenuse saamise ajaks
kuudes 0,58 (18 teenuse saamise päeva jagatud päevade arvuga kuus ehk 18/31=0,58) ning veerus 3 reale 06 (0–
2-aastased asenduskodus) isiku kohta teenuse saamise ajaks kuudes 0,42 (13 teenuse saamise päeva jagatud
päevade arvuga kuus ehk 13/31=0,42).
Igal real summeeritakse isikute teenuse saamise aeg kuudes ehk kui näiteks kogu aasta jooksul oli
asendushooldusel perekodus 0–2-aastaseid lapsi kolm, siis real 02 veerus 3 (isikute teenuse saamise aeg kokku
(kuudes)) on 3 x 12 = 36 kuud.
Rida 01 – programm summeerib read 02–04: perekodus asendushooldusteenust saavad isikud aasta lõpus (veerus
1), aasta jooksul (veerus 2) ja isikute teenuse saamise aeg kokku (kuudes) (veerus 3).
Rida 05 – programm summeerib read 06–08: asenduskodus asendushooldusteenust saavad isikud aasta lõpus
(veerus 1), aasta lõpus (veerus 2) ja isikute teenuse saamise aeg kokku (kuudes) (veerus 3).
Rida 09 – programm liidab veergudes 2 ja 3 read 01 ja 05: perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust
saavad isikud aasta jooksul (veerus 2) ja isikute teenuse saamise aeg kokku (kuudes) (veerus 3). Rida 09 veerg 2
tuleb aruande esitajal ise täita, arvestades asendushooldusteenust aasta jooksul saanud isikuid üks kord, st kui sama
isik sai aasta jooksul asendushooldusteenust nii perekodus kui asenduskodus, siis real 09 tuleb arvestada isik ühena
(ehk veerus 2 võib ridade 01 ja 05 summa olla suurem kui real 09 märgitud asendushooldusteenust saanud isikute
arv kokku).
Tabel 2. Asendushooldusteenuste rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus
Veergudes 1 ja 2 kajastatakse asendushooldusteenust saanud isikute arv ja nende teenuse saamise aeg kuudes
asendushooldusteenuste viiside järgi (real 01 perekodus ja real 02 asenduskodus) ja kokku (asendushooldusteenuse
saajad kokku real 03). Andmed peavad olema samased tabelis 1 esitatuga (asenduskodus, perekodus ja
asendushooldusel kokku aasta jooksul viibinud isikute arv ja teenuse saamise kuud peavad tabelis 1 võrduma
samade andmetega tabelis 2).
Veergudes 3–5 näidatakse eurodes kõik asutuses teenuse osutamiseks tehtud kulud rahastusallikate ja
asendushooldusteenuste viiside (perekodus ja asenduskodus) järgi.
Veerus 3 (kohalik omavalitsus) näidatakse kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest teenuse osutamiseks
eraldatud rahalised vahendid; ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele teenuse eest
tasutud summasid, mille omavalitsus kannab teenuse osutajale – need on teenuse saaja ehk isiku poolt
finantseeritud kulud (veerg 4).
Veerus 4 (isik) näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste
poolt tasutud summad, sealhulgas lapse ülalpidamiseks tehtud kulutused, mida on eestkostja loal kasutatud lapse
arvel hoiustatud varadest.
Veerus 5 (muu) näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid asendushooldusteenuse
osutamiseks.
Veeru 6 (kulutused kokku) arvutab programm, summeerides veerud 3–5.
Veeru 7 (kulutused ühe isiku kohta keskmiselt kuus) arvutab programm, jagades kulutused kokku (veerg 6) isikute
teenuse saamise kuudega (veerg 2).
Rida 03 – arvutab programm, liites read 01 ja 02, v.a veerus 1, kus aruande esitaja ise peab arvestama
asendushooldusteenust aasta jooksul saanud isikute arvu üks kord sama moodi, nagu tabelis 1 real 09 veerus 1.
4
Tabel 3. Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavad isikud pereti ja neis last vahetult
kasvatavad isikud (perevanemad ja kasvatajad) aasta lõpu seisuga
Kajastatakse asendushooldusteenust saanud isikute, teenust pakkunud perede ja last vahetult kasvatavate isikute
(perevanemate ja kasvatajate) arv aasta lõpu seisuga. Asendushooldusteenust asenduskodus ja perekodus vahetult
osutav isik saab sotsiaalhoolekande seaduse § 455 lõike 2 kohaselt olla perevanem ja kasvataja.
Veerus 1 näidatakse asendushooldusteenust saanud isikute arv aasta lõpus. Tabelis 3 ja tabelis 1 aasta lõpus
perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saanud isikute arv on võrdne (tabel 1 rida 01 veerg 01 = tabel
3 rida 01 veerg 01; tabel 1 rida 05 veerg 01 = tabel 3 rida 05 veerg 0; tabel 1 rida 09 veerg 01 = tabel 3 rida 08 veerg
01).
Veergudes 2 ja 3 näidatakse aasta lõpu seisuga teenust pakkunud perede arv (veerg 2) ja neis peredes töötavate
last vahetult kasvatavate isikute (perevanemad ja kasvatajad) arv (veerg 3) asendushooldusteenuse viisi ning peres
töötavate perevanemate ja kasvatajate töökorralduse järgi. Sotsiaalhoolekande seaduse § 457 lõike 1 kohaselt on
asendushooldusteenuse osutamine perekodus teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal
ajal kuni 8 last (alates aastast 2020 maksimaalselt 6 last). Sama seaduse § 458 lõike 1 kohaselt on
asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus teenuse osutamine kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni
8 last (alates aastast 2020 maksimaalselt 6 last). Nõuded kasvatajatele ja perevanematele kehtestab
sotsiaalhoolekande seaduse § 4513.
Read 02–04 täidetakse andmetega (teenust saanud isikute arv, teenust pakkunud perede ja perevanemate arv)
vastavalt asendushooldusteenust perekodus osutavate perede perevanemate arvule.
Read 07–08 täidetakse andmetega (teenust saanud isikute arv, teenust pakkunud perede ja kasvatajate arv)
vastavalt asendushooldusteenust asenduskodus osutavate perede kasvatajate arvule.
Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust osutavate perevanemate ja kasvatajate (last vahetult
kasvatavad isikud) arv kokku aasta lõpu seisuga (veerus 3 read 01 ja 05) peavad olema kooskõlas tabelis 4 esitatud
kasvatajate ja perevanemate andmetega (aasta lõpus töötajate arv veerus 2).
Tabel 4. Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavate isikutega tegelevad põhitöötajad ja
nende keskmine töötasu
Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt asendushooldusteenuse osutamisega (töölepingu, töövõtulepingu,
käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel). Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad teiste teenuste
osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte töölepingu ja
töövõtulepingu alusel) või seotud asutuse üldise tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad
(asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu
personal, kes ei tegele vahetult teenuse osutamise ja teenuse saajatega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”.
Käesoleva tabeli real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv-keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad
ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenuse saajatega.
Read 01–04 täidetakse vastavalt last vahetult kasvatavate isikute ettevalmistusele ja asendushooldusteenuse
osutamise viisile. Sotsiaalhoolekande seaduse § 457 kohaselt on teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga
peres asendushooldusteenuse osutamine perekodus ning § 458 kohaselt loetakse asendushooldusteenuse
osutamist asenduskodus, kui teenust osutatakse kasvatajatega peres. Nõuded kasvatajatele, perevanematele ja
nende abidele kehtestab sotsiaalhoolekande seaduse § 4513, mille kohaselt on lisaks isikuga seonduvale seatud
järgmised hariduse ja kogemuse nõuded:
Kasvatajal või kasvataja abilisel on lastega töötamise kogemus, ta omab vähemalt keskharidust ja on läbinud
vähemalt ühe aasta jooksul tööle asumisest arvates asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatava isiku
täienduskoolituse (tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega).
Üleminekutingimusest lähtuvalt tuleb alates 01.01.2018 tööle asunutel koolitus läbida hiljemalt 31.12.2020. Kui enne
01.01.2018 töötanutel oli täienduskoolituse nõue varem kehtinud sotsiaalhoolekande § 123 kohaselt täidetud,
loetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 4513 täienduskoolitusnõue täidetuks.
Perevanem või perevanema abiline on vähemalt 25-aastane füüsiline isik, kes vastab vähemalt kasvatajale
kehtestatud nõuetele. Üleminekutingimusest lähtuvalt tuleb alates 01.01.2018 tööle asunutel koolitus läbida hiljemalt
31.12.2020. Kui enne 01.01.2018 töötanutel oli täienduskoolituse nõue varem kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse
§ 124 lõike 2 punkti 3 kohaselt täidetud, loetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 4513 täienduskoolitusnõue täidetuks).
Reale 01 märgitakse kasvatajate andmed (kasvatajad osutavad asendushooldusteenust asenduskodus).
Reale 02 märgitakse kasvataja abiliste andmed (kasvataja abiliseks loetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 458
punkti 2 järgi laste vajaduse ja heaolu tagamiseks kasvataja nõuetele vastavat abilist, kes viibib asenduskodus
lastega lisaks kasvatajale).
5
Reale 03 märgitakse perevanemate andmed (perevanemad osutavad asendushooldusteenust perekodus).
Reale 04 märgitakse perevanematest need, kes on tööl perevanema lepinguga lähtuvalt sotsiaalhoolekande
seaduse §-s 4514 sätestatud tingimustest.
Reale 05 märgitakse perevanema abiliste andmed (perevanema abiliseks loetakse sotsiaalhoolekande seaduse §
457 punkti 2 järgi laste vajaduse ja heaolu tagamiseks perevanema nõuetele vastavat abilist, kes viibib asenduskodus
lastega lisaks perevanemale).
Rida 06 – programm summeerib read 01–03 ja rea 05.
Ridadel 08–14 kajastatakse teised spetsialistid, kes tegelevad otseselt asendushooldusteenust saavate isikutega.
Rida 15 – näidatakse eelnevatel ridadel mitte kajastatud spetsialistid, kes tegelevad asendushooldusteenust saavate
isikutega, ning ka asutuse juhtkonda või juhtiva keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad ainult juhul, kui
nad tegelevad otseselt asenduskoduteenuse saajatega.
Rida 16 – programm summeerib rea 06 ja read 08–15.
Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormus (töömahu järgi) aruandeaasta lõpu
seisuga. Aruandeperioodi lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid
lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata.
Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate füüsiliste isikute arv,
olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega (aruandeperioodi lõpul tööandja koosseisunimekirjas
olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid ei arvestata).
Aasta keskmine töötajate arv, taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate
keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; kuus kuud töötanud
isik täisajaga 6 x 1 / 12 = 0,5).
Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt töötatud
tööpäevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks kui isik töötas 10 päeva
kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5 sest
10 / 20 = 0,5).
Osalise tööajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi
10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on, et täistööaeg = 40 tundi nädalas).
Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graafiku alusel töötavad isikud, kelle puhul
ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud
koormusest.
Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale:
- üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale (11 x 1) /
12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96
- teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46
- kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29
- neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25
Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 = 1,96.
Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu
tööajanormtundidega aastas.
Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka
Statistikaameti selgitust aadressil: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_5311.htm
Töötasu kokku (veerg 4) – näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid: põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a kvalifikatsiooni-
, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja puhkepäevadel töötamise
eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jms) ning põhi- ja
lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasud jms.
Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga, töötaja
töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni).
Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised töösuhte
lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu).
Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4) jagatud
aasta keskmise taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga.
6
Sotsiaalkaitseministri …. veebruari 2019. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmine“
Lisa 5
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 14
Sotsiaalministeerium ERIHOOLEKANDETEENUSED
Analüüsi ja statistika osakond
tel 626 9712 20 . aasta
Statistiline aruanne
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Aruande esitaja Aruande saaja
Asutuse täielik nimetus
Toimla nimetus
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Registrikood | | | | | | | Esitavad:
Omaniku liik | 1. Erihoolekandeteenuste osutaja 30. jaanuariks
Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile
Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon
1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi
järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)
Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku
Kokku
aruan-
eelmise
Rea deaasta
Sugu/teenuse nimetus aruan- Kuni 15- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja
nr lõpul
deaasta aasta- – – – – – – – – – – – – – – vane-
sed 17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 mad (v2+…
lõpul
+v17)
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18
Mehed 01
Naised 02
Kokku (01 + 02) 03
sh igapäevaelu toeta-
04
mise teenus
igapäevaelu toeta-
05
mise teenus autismis-
1
pektriga raske või sü-
gava puudega täiseali-
sele inimesele
igapäevaelu toeta-
mise teenus suures ma-
hus hooldust, järeleval-
vet ja kõrvalabi vajavale
06
raske, sügava, muu täp-
sustatud või täpsusta-
mata intellektihäirega
täisealisele inimesele
toetatud elamise tee-
07
nus
kogukonnas elamise
08
teenus
töötamise toetamise
09
teenus
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus (ei si- 10
salda ridu 11 kuni 13)
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus ebasta-
biilse remissiooniga
11
raske, sügava või püsiva
kuluga psüühikahäirega
isikule
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus sügava 12
liitpuudega isikule
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus autismis-
pektriga raske või sü- 13
gava puudega täiseali-
sele inimesele
Read 04–13 – kui teenusesaajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel.
2. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi
järgi (aruandeaasta jooksul)
Kokku Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi
Kokku
Rea eelmise Kuni 15- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja aruande-
Sugu aruan-
nr aasta- – – – – – – – – – – – – – – vane- aasta jooksul
deaasta
sed 17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 mad (v2+…+v17)
jooksul
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18
Mehed 01
Naised 02
Kokku (01 + 02) 03
sh igapäevaelu toeta- 04
mise teenus
igapäevaelu toetamise
teenus autismispektriga
raske või sügava puu- 05
dega täisealisele inime-
sele
igapäevaelu toeta-
mise teenus suures ma- 06
hus hooldust, järeleval-
vet ja kõrvalabi vajavale
2
raske, sügava, muu täp-
sustatud või täpsusta-
mata intellektihäirega täi-
sealisele inimesele
toetatud elamise tee- 07
nus
kogukonnas elamise 08
teenus
töötamise toetamise 09
teenus
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus (ei si- 10
salda ridu 11 kuni 13)
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus ebasta-
biilse remissiooniga 11
raske, sügava või püsiva
kuluga psüühikahäirega
isikule
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus sügava 12
liitpuudega isikule
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus autismis-
pektriga raske või sü- 13
gava puudega täiseali-
sele inimesele
Read 04–13 – kui teenusesaajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel.
3. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajate liikumine
(aruandeaasta jooksul)
Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi
Kokku
Rea Kokku
Teenuse liik neist (v9 + neist
nr (v2+v5
v11 +
+v6+
v12 +
v7)
v13)
siaa
siaa
oni-
siaa
siaa
sele
sele
sele
vale
sele
koju
sele
bili-
nus
seis
tee-
toe-
(v.a
tee-
toe-
sur-
tee-
sot-
sot-
sot-
sot-
ring
ring
päe
naa
hoo
enu
päe
nud
hoo
(v.a
(v.a
ma,
sio-
ltee
ltee
kan
ise-
ltee
ltee
kan
rsel
stat
dus
nus
nus
selt
selt
selt
selt
valt
selt
selt
kok
valt
vis-
tat-
ha-
ter-
sio
öö-
nu-
nu-
de-
öö-
nu-
nu-
de-
eri-
eri-
tei-
va-
tei-
ko-
ute
tei-
va-
tei-
ela
hoi
re-
ta-
ta-
sh sh
le-
le-
ku
)
)
tt
3
asendushooldusteenuselt
üldhooldusteenusele
üldhooldusteenuselt
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13
Igapäevaelu toetamise
1
teenus
Igapäevaelu toetamise
teenus autismispektriga
raske või sügava puu- 2
dega täisealisele inime-
sele
Igapäevaelu toetamise
teenus suures mahus
hooldust, järelevalvet ja
kõrvalabi vajavale
3
raske, sügava, muu
täpsustatud või täpsus-
tamata intellektihäirega
täisealisele inimesele
Toetatud elamise tee-
4
nus
Kogukonnas elamise
5
teenus
Töötamise toetamise
6
teenus
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus (ei sisalda 7
ridu 08 kuni 11)
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus isikutele,
kellel on ebastabiilse
8
remissiooniga raske,
sügav või püsiva ku-
luga psüühikahäire
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus isikutele, 9
kellel on sügav liitpuue
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus kohtumääru-
sega hoolekandea- 10
sutusse paigutatud isi-
kutele
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus autismis-
pektriga raske või sü- 11
gava puudega täiseali-
sele inimesele
4
Kokku (01+...+11) 12
Kokku isikuid (üks kord) 13
4. Töötavad riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad
teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)
Töötavad erihoolekandeteenuste saajad
Tööpraktikal
sh Tööharjutusel
Teenuse Rea Kokku osalevad
töötavad 65- osalevad tee-
nimetus nr Avatud Kaitstud töötavad teenusesaa-
aastased ja va- nusesaajad
tööturul tööturul teenuse- jad
nemad inime-
saajad
sed
A B 1 2 3 4 5 6
Igapäevaelu toetamine 01
Igapäevaelu toetamise
teenus autismispektriga
raske või sügava puu- 02
dega täisealisele inime-
sele
Igapäevaelu toetamise
teenus suures mahus
hooldust, järelevalvet ja
kõrvalabi vajavale raske,
03
sügava, muu täpsustatud
või täpsustamata intel-
lektihäirega täisealisele
inimesele
Toetatud elamine 04
Kogukonnas elamine 05
Töötamise toetamine 06 X
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus (ei sisalda 07
ridu 08 kuni 11)
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus isikutele, kellel
on ebastabiilse remissioo- 08
niga raske, sügav või pü-
siva kuluga psüühikahäire
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus isikutele, kellel 09
on sügav liitpuue
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus kohtumääru-
sega hoolekandea- 10
sutusse paigutatud isiku-
tele
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus autismispekt-
riga raske või sügava 11
puudega täisealisele ini-
mesele
Kokku (01+…+11) 12
Kokku
teenusesaajaid (üks 13
kord)
5
5. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegele-
vad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu
alusel) ja nende keskmine töötasu
Aasta kesk- Töötasu
Täidetud mine tööta-
Töötajate kokku (kõik Keskmine
Töötaja ametikoh- jate arv, töötasu
Rea arv arvestatud
tade arv taandatud
nr aasta lõpus töötasu lii- kuus, eurot
(koormus täistööajale
(isikute arv) gid), eurot (v4/v3/12)
aasta lõpus) (vt juhend) aastas
A B 1 2 3 4 5
Hooldustöötaja 01
Abihooldustöötaja 02
Logopeed, eripedagoog 03
Psühholoog, kutsenõustaja 04
Füsioterapeut 05
Tegevusterapeut või assistent 06
Huvijuht 07
Tegevusjuhendajad kokku 08
sh tegevusjuhendajana töötamist võimaldava
09 X X X X
erialase haridusega1
sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud
kava kohase tegevusjuhendaja koolituse läbi- 10 X X X X
nud
koolitusjärjekorras olevad 11 X X X X
sh sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud
kava kohase täienduskoolituse läbinud tege- 12 X X X X
vusjuhendajad kokku (13 + 14 + 15)
sh töötamise toetamise teenuse täienduskooli-
13 X X X X
tus
täienduskoolitus tööks suurema oht-
14 X X X X
likkusastmega isikutega
täienduskoolitus tööks sügava liitpuudega
või ebastabiilse remissiooniga psüühikahäi- 15 X X X X
rega isikuga
Arst 16
Õde 17
Sotsiaaltöötaja 18
Muud 19
Kokku (01+…08+16+…+19)/keskmine 20
1 Sotsiaaltööalane keskeri- või kõrgharidus, kõrgharidus tegevusteraapias, eripedagoogika- või sotsiaalpedagoogikaalane kõrg-
haridus, kutsekeskharidus tegevusjuhendamise alal, keskeri- või kõrgharidus vaimse tervise õenduse alal.
6. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul)
Kulutusi rahastas, eurot
Kohalik oma-
Muud allikad
Riigieelarvevälised
(v.a riigi-
eelarve)
Rea
valitsus
Teenuse liik kulutused teenusele,
Isik
nr
kokku
A B 1 2 3 4
Igapäevaelu toetamise teenus 01
6
Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske
02
või sügava puudega täisealisele inimesele
Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hool-
dust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava,
03
muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega
täisealisele inimesele
Toetatud elamise teenus 04
Kogukonnas elamise teenus 05
Töötamise toetamise teenus 06
Ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 08
07
kuni 11)
Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on
08
ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire
Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on
09
sügav liitpuue
Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega
10
hoolekandeasutusse paigutatud isikutele
Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga
11
raske või sügava puudega täisealisele inimesele
Kokku (01+…+11) 12
Täname Teid!
Kuupäev
Täitja nimi ………………………………………………..
Telefon
E-post
7
JUHEND
Statistilise aruande “Erihoolekandeteenused” esitavad psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele erihoo-
lekandeteenuseid osutavad teenuseosutajad, sõltumata omaniku liigist ja rahastamise allikatest.
Toimla on majandusüksus, mis üldjuhul on hõlmatud ühe tegevusalaga ja asub ühel aadressil ning kuhu on
määratud töötama alaline personal. Tööobjekte (nt igapäevaelu toetamise teenust saavate inimeste elukohti jms)
ei loeta toimlateks. Toimlaks käesoleva vormi tähenduses on ühele erihoolekandeteenuse osutajale kuuluv hoole-
kandeasutus, üksus vms, mis asub ühes tegevuskohas ning milles teenuse osutamiseks on antud tegevusluba (nt
AS Hoolekandeteenused hallatavad erihooldekodud). Toimla nimetuse (teenuseosutaja nimetuse) märgib ka
teenuseosutaja, kes osutab erihoolekandeteenust ainult ühes tegevuskohas ja kuulub AS
Hoolekandeteenused hallatavate üksuste hulka.
Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013
(http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee).
Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit:
Kood Nimetus Selgitus
11 Riik, k.a avalik-õi- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava
guslikud üksused seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile
või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast.
12 Kohaliku omavalit- Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on
suse üksus 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem va-
rast.
21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei
ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku
omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast.
22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust
majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile
kuulub alla 50% varast.
90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus
majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidi-
lisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta
(näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välis-
maisele füüsilisele isikule); määramata enamusosalusega või enamusomandiõi-
gusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei
ole info omanike kohta kättesaadav).
Teenuste määratlused
Igapäevaelu toetamise teenus – eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse
toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga
koos elavate isikute nõustamise kaudu. Teenuse osutamise käigus on teenuse osutaja kohustatud lähtuvalt isiku
vajadustest ja suunamiskirjas nimetatud teenuse saamise eesmärgist: a) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu
oskusi, kaasates ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse, arvestades isiku terviseseisundit; b) juhendama
isikut sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel; c) juhendama isikut aja planeerimisel ja vaba aja
sisustamisel; d) juhendama isikut tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants-, ja muude teenuste kasutamisel ning
hariduse omandamise võimaluste leidmisel ja elluviimisel; e) kujundama isiku tööoskusi ja võimaldama isikule töö
tegemise harjutamist; f) nõustama isiku lähedasi, sealhulgas isikuga samas eluruumis elavaid isikuid, igapäevaelu
toetamise teenust saama õigustatud isiku käitumise ja temaga suhtlemise eripärades; g) toetama teenust saavaid,
sarnase diagnoosiga ja sellega seonduvate probleemidega isikuid toetavate gruppide tegutsemist isikute
juhendamise ja nõustamise kaudu ja h) kaasama isikut muudesse tegevustesse, mis on vajalikud igapäevaelu
toetamise teenuse eesmärgi saavutamiseks. On reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 87 jj.
Autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel inimesel on õigus saada igapäevaelu toetamise tee-
nust juhul, kui a) tal on psühhiaatri tõend pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemise kohta
või kirjeldatud käitumise esinemine on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis; b) ta vajab oma terviseseisundist tule-
neva käitumise eripära tõttu turvalise teenuse osutamisel pidevat järelevalvet ja; c) talle osutatakse teenust kuni 6-
liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis vähemalt 120 tundi kuus. Suures mahus hooldust, järelevalvet ja
8
kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul on
õigus saada igapäevaelu toetamise teenust juhul, kui a) isik ei ole ise võimeline sooritama enese eest hoolitse-
misega seotud tegevusi ja vajab selles pidevalt kõrvalabi või püsivat tegevuste üle võtmist tegevusjuhendaja poolt
ning nimetatud vajadused on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis; b) isik vajab oma terviseseisundist tuleneva eripära
tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat hooldust ja järelevalvet; c) isikule osutatakse teenust ööpäev läbi ning
majutuseks kasutatav teenuse osutamise koht vastab vähemalt sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a mää-
ruse nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile” § 4 lõike 3 punktis 1 ja §-s 6 sätestatud
nõuetele.
Toetatud elamise teenus – eesmärk on isiku sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine koos
juhendamisega majapidamise ja igapäevaelu korraldamises, et tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek
iseseisvalt elades. Teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja
suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist: a) juhendama isikut igapäevaelu ja majapidamise
korraldamisel, sh igapäevaeluga seotud eelarve koostamisel; b) juhendama isikut eluruumi kasutamise ja
hooldamisega seotud teenuste, sealhulgas posti- ja finantsteenuste kasutamisel; c) abistama ühise elukorralduse
reeglites kokku leppimises ja kokkulepete täitmises , kui ühte eluruumi jagavad vähemalt kaks teenust saavat isikut
ning d) valmistama isikut ette iseseisvaks elamiseks ning juhendama ja abistama teda elamispinna hankimisel. On
reguleeritud SHS § 94 jj.
Kogukonnas elamise teenus – inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorral-
duse loomine koos majutuse ja toitlustamisega, et suurendada isiku iseseisvat toimetulekut ja arendada
igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi ühistes tegevustes osalemise kaudu. Teenuse osutamise käigus on
teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:
a) looma isikule turvalise ja arenguks soodsa peresarnase elukeskkonna ja -korralduse; b) kujundama isiku isiklikke
ja igapäevaelu oskusi ning arvestades isiku terviseseisundit kaasama ta nimetatud oskusi arendavatesse
tegevustesse; c) juhendama isikut aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel; d) kujundama isiku tööoskusi ja
arendama tema töövõimeid; e) lähtuvalt teenust saava isiku võimetest ja oskustest pakkuma talle oma territooriumil
võimalust töötada või kaasama ta ühises majapidamises töösarnasesse tegevusse ning juhendama isikut
töötamisel või töösarnase tegevuse tegemise juures ja f) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud kogukonnas
elamise teenuse eesmärgi saavutamiseks. On reguleeritud SHS § 97 jj.
Töötamise toetamise teenus – eesmärk on juhendada ja nõustada isikut, et toetada tema iseseisvat toimetulekut
ning parandada elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ja töötamise ajal. Teenuse osutamise käigus on
teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:
a) motiveerima isikut tööle asuma; b) leidma isiku huvidest lähtuvalt talle võimetekohase sobiva töö; c) toetama
isikut, juhendama teda tööandja tööjuhiste kohaselt ja nõustama teda töötamise ajal; d) juhendama ja nõustama
isiku tööandjat viimase nõusolekul teenust saama õigustatud isiku tööle rakendamisel; e) juhendama isikut ja
temaga koos tööd tegevaid isikuid nende nõusolekul töötamise käigus tekkivates omavahelistes ning f) valmistama
isikut ette iseseisvalt ilma toetuseta tööle asumiseks. On reguleeritud SHS § 91 jj.
Ööpäevaringne erihooldusteenus – täisealise isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja
toitlustamisega, et tagada teenust saava täisealise isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning
turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil. Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus on
teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise
eesmärgist: a) täitma sotsiaalhoolekande seaduse § 87 lõikes 2 sätestatud (s.o kõiki igapäevaelu toetamise
teenuse) kohustusi; b) tagama ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku turvalisuse; c) abistama
täisealist isikut enese eest hoolitsemisel; d) järgima tervishoiuteenuse osutaja poolt täisealisele isikule määratud
raviskeemi; e) looma kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealisele isikule võimalused töötamiseks
või töösarnaseks tegevuseks oma territooriumil ja f) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud ööpäevaringse
erihooldusteenuse eesmärgi saavutamiseks. On reguleeritud SHS § 100 jj.
NB! Aruannete tabelites 1, 2, 3, 4 ja 6 näidatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse saajaid vastavalt SHS §-
s 101 sätestatud sihtrühmade jaotusele:
ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed (st kõik need, kelle puhul ei ole tegemist
järgnevasse 4 gruppi kuulujatega)
ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikud
sügava liitpuudega isikud
kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikud
9
ööpäevaringset erihooldusteenust saavad autismispektriga raske või sügava puudega täisea-
lised inimesed (reguleeritud määruses „Erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused,
kulude koostisosad ja riigieelarvest makstava tasu maksmise täpsemad tingimused ja kord“ §
2 lg 5¹)
1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi
(aruandeaasta lõpu seisuga)
Tabel täidetakse ainult aruandeaasta lõpus riigieelarveväliselt teenust saanud inimeste kohta ehk inimeste kohta,
kellele teenuse osutamise eest ei esitatud arvet Sotsiaalkindlustusametile.
Esitatakse riigieelarveväliselt erihoolekandeteenust saanud isikute arv eelneva aruandeaasta lõpus (31.12) ning
riigieelarveväliselt erihoolekandeteenust saanud isikute arv soo ja vanuse järgi käesoleva aruandeaasta lõpus
(31.12).
Tabeli ridadel 1–3 kajastatakse teenust saanud isikut vastavalt soole ja vanusele üks kord (olenemata sellest,
mitut teenust ta sai).
Kui isik sai aasta lõpu seisuga mitut teenust samal ajal, siis ridadel 04–13 näidata teda kõigi saadud tee-
nuste all.
Real 10 näidatakse need ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes ei kajastu ridadel 11 kuni 13, s.o
rida 10 ei sisalda ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, sügava liitpuudega ja
autismispektriga raske ja sügava puudega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutatud ööpäevaringse eri-
hooldusteenuse saajaid.
Isik näidatakse vanuserühma all, millesse ta kuulus aasta lõpu seisuga.
Kui isik lahkus teenust saamast aruandeaasta viimasel päeval, st 31.12 või uue aruandeaasta esimesel päeval
01.01 ning ei saanud ühtegi päeva uuel aruandeaastal teenust, käsitatakse teda kui aasta lõpul teenust mittesaavat
ehk teenust saamast lahkunud isikut (v.a juhul, kui isik lahkus saama mõnda muud asutusesisest teenust).
Tabelis ei ole näidatud eraldi teenusena kohtumääruse alusel saadavat ööpäevaringset erihooldusteenust, kuna
seda teenust ei ole võimalik saada riigieelarveväliselt.
2. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruan-
deaasta jooksul)
Tabel täidetakse ainult aruandeaasta jooksul riigieelarveväliselt teenust saanud inimeste kohta ehk inimeste
kohta, kellele teenuse osutamise eest ei esitatud arvet Sotsiaalkindlustusametile.
Veerus 1 näidatakse riigieelarveväliselt teenust saanud isikute arv aruandeaastale eelnenud aasta jooksul kokku.
Tabeli ridadel 1–3 kajastatakse teenust saanud isikut vastavalt soole ja vanusele üks kord (olenemata sellest,
mitut teenust ta sai ja olenemata teenuse saamise kordadest). Seega näitab teenust saanud isikute arv kokku seda,
mitmele isikule osutati vaadeldaval perioodil teenuseid.
Kui isik sai aasta lõpu seisuga mitut teenust samal ajal, siis ridadel 04–13 näidatakse ta kõigi saadud teenuste all.
Real 10 näidatakse need ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes ei kajastu ridadel 11 kuni 13, s.o
rida 10 ei sisalda ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega, sügava liitpuudega
ja autismispektriga raske ja sügava puudega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutatud ööpäevaringse eri-
hooldusteenuse saajaid.
Isik näidatakse vanuserühma all, millesse ta kuulus aasta lõpu seisuga või teenust saamast lahkumise hetkel.
Tabelis ei ole näidatud eraldi teenusena kohtumääruse alusel saadavat ööpäevaringset erihooldusteenust, kuna
seda teenust ei ole võimalik saada riigieelarveväliselt.
10
3. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajate liikumine
(aruandeaasta jooksul)
Tabelis ei näidata liikumist erihoolekandeteenuste vahel, näidatakse vaid liikumist teiste sotsiaalteenuste,
statsionaarse tervishoiuteenuse ja kodu vahel.
Real 07 näidatakse need ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes ei kajastu ridadel 08 kuni 11, s.o
rida 07 ei sisalda ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutele, sügava
liitpuudega isikutele, kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele ja autismispektriga raske või sü-
gava puudega täisealisele isikule osutatud ööpäevaringse erihooldusteenuse saajaid.
Kahte teenust samal ajal võib inimene sõltuvalt oma seisundist ja vajadusest saada reeglina toetavate teenuste (nt
toetatud elamine + igapäevaelu toetamine (k.a selle kaks erivormi real 02 ja 03); toetatud elamine + töötamise
toetamine) korral, aga ka kogukonnas elamise teenuse puhul on võimalik saada töötamise toetamise teenust, kui
teenuse osutaja ei paku isikule enda territooriumil tööd.
Kui inimene saab ööpäevaringset erihooldusteenust ja see teenus sisaldab ka igapäevaelu toetamise teenuse
elemente, käsitatakse seda ühe tervikteenusena, olenemata sellest millised toetavad teenused ööpäevaringsele
hooldusteenusele lisanduvad.
Kui üks ja sama isik sai mitut erinevat teenust, märgitakse ta nii saabumisel kui lahkumisel aruande selles tabelis
iga saadud teenuse juures eraldi. Seega, kui üks ja sama isik sai mitut teenust ja ta lahkus aruandeaasta lõpuks
teenust saamast, märgitakse ta vastava põhjuse veerus kõigile saadud teenuse ridadele. Samuti toimitakse ka
teenust saama saabunud isikutega. Seega ei pea isikute arv kokku summeerituna teenuseliikide kaupa selles ta-
belis real 12 võrduma teenust saanud isikute koguarvuga – on sellega võrdne või suurem.
Real 13 tuuakse isikud välja üks kord.
Veerg 2 – näidatakse isikud, kes on tulnud teenust saama teiselt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt nagu nt
asenduskodust, üldhooldekodust vms. Siin ei näidata liikumist erihoolekandeteenuste vahel.
Veerg 3 – näidatakse ainult neid isikuid, kes saabusid saamast väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust.
Samad isikud peavad sisalduma ka veerus 2.
Veerg 4 – näidatakse ainult neid isikuid, kes saabusid saamast asendushooldusteenust. Samad isikud peavad
sisalduma ka veerus 2.
Veerg 5 – näidatakse isikud, kes on tulnud teenust saama nn toetavalt sotsiaalteenuselt nagu nt eluasemeteenus,
koduteenus, varjupaigateenus vms. Siin ei näidata liikumist erihoolekandeteenuste vahel.
NB! Tabelis mitte näidata inimesi, kes tulid rehabilitatsiooniteenuselt erihoolekandeteenust saama, sest
reeglina eelneb rehabilitatsiooniteenus erihoolekandeteenust saama suunamisele.
Veerg 6 – näidatakse ainult neid isikuid, kes saabusid saamast statsionaarset tervishoiuteenust.
Veerg 7 (saabumine kodust) – näidatakse isikud, kes vahetult enne teenuse saamist ei saanud ühtki
sotsiaalteenust.
Veerg 9 – näidatakse isikud, kes läksid saama teiste ööpäevaringset sotsiaalteenust nagu nt üldhooldusteenus
vms. Siin ei näidata liikumist erihoolekandeteenuste vahel.
Veerg 10 – näidatakse ainult neid isikuid, kes läksid saama väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust. Samad
isikud peavad sisalduma ka veerus 9.
Veerg 11 – näidatakse isikud, kes läksid saama teist toetavat sotsiaalteenust nagu nt koduteenus,
varjupaigateenus vms. Siin ei näidata liikumist erihoolekandeteenuste vahel.
Veerg 12 – näidatakse neid isikuid, kes lahkusid iseseisvalt elama, koju (sh nt eluruumi tagamise teenust saama).
Veerg 13 – näidatakse neid isikuid, kes surid aruandeaasta jooksul.
Veerud 1 ja 8 arvutab arvutiprogramm ja neid aruannete esitaja ei täida.
4. Töötavad riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja
töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)
Veergu 1 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) avatud tööturul töötavad erihoolekande-
teenuse saajad. Siin arvestatakse igasugust lepinguga tööd, mille eest saadakse töötasu, kas palgatöötajana, et-
tevõtjana või vabakutselisena (sh nt eraisiku juures lepinguliselt töötavad teenusesaajad). Kui erihoolekandetee-
nuse saaja teeb tööd hoolekandeasutuse ümbruse korrastamisel ega saa selle eest töötasu, ei arvestata seda
antud kontekstis töötamisena.
11
Veergu 2 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) kaitstud tööturul töötavad erihoolekan-
deteenuse saajad. Kaitstud tööturul töötamine tähendab, et isik töötab spetsiaalselt loodud töökohas, sobivas kesk-
konnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul, kus on tagatud kliendile vajalikul
määral töötamise juhendamine või psühhosotsiaalne tugi ning ta saab selle eest töötasu. Selline töökoht võib asuda
nii kaitstud töötamise teenuse pakkuja loodud töötoas kui ka tööandja juures spetsiaalselt loodud töötoas või ini-
mese vajadustest lähtuvalt kohandatud töökohal. Siin võetakse arvesse aruandeaasta viimasel kuul nii pikaajalist
kui lühiajalist kaitstud töö teenust saavad isikud. Rida 06 veerus 2 on täitmiseks suletud, kuna kaitstud töö teenust
saama suunamisel ei tohi isik saada samal ajal töötamise toetamise teenust.
Veeru 3 arvutab programm – seda aruande koostaja ei täida.
Veergu 4 märgitakse töötavad 65-aastased ja vanemad inimesed.
Veergu 5 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) tööpraktikal (töötukassa või muu pakkuja
tööpraktikateenus) osalevad erihoolekandeteenuse saajad.
Veergu 6 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) tööharjutusel (töötukassa või muu pakkuja
tööharjutusteenus) osalevad erihoolekandeteenuse saajad.
Real 13 näidatakse teenusesaajad üks kord ehk kui inimene sai korraga mitut teenust, siis sellel real näidatakse
teda üks kord.
5. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad
põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende
keskmine töötasu
Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt teenuse osutamisega, majanduspersonali reeglina ei näidata.
Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad muude teenuste kui erihoolekandeteenuste osutamisega. Samuti ei
märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel, nt
tervishoiuteenused) või seotud asutuse üldise tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad
(asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu
personal, kes ei tegele vahetult klientidele teenuse osutamisega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”.
Real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv-keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad ainult juhul,
kui nad tegelevad otseselt teenusesaajatega ning veergudes 1 ja 3 näidatakse see koormus, mis ulatuses tööajast
need töötajad tegelesid vahetult teenusesaajatega.
Real 08 veerus 2 näidata teenust osutavate tegevusjuhendajate koguarv aasta lõpu seisuga.
Ridadel 09–10 näidata ainult vastava erialase haridusega või tegevusjuhendaja koolituse läbinud töötajad. Ridade
09–11 summa võib, aga tingimata ei pruugi võrduda reaga 08, kus näidatakse ka haridusnõuetele mittevastavad ja
koolitusjärjekorras mitteolevad tegevusjuhendajad.
Real 11 näidatakse sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase tegevusjuhendaja koolituse järje-
korras olevad tegevusjuhendajad.
Ridadel 13–15 näidata tegevusjuhendajad, kes on läbinud vastava täienduskoolituse.
Töölepingu alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osatööajaga töötajateks:
1) täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on reeglina 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervise-
kahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töösisekorra eeskirja järgi;
2) osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala/kuuga; kes töötab ajutiselt
osalise tööajaga tööandja algatusel.
Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping, käsundusleping ja kelle
töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja.
Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta
lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid
lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata.
Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate füüsiliste isikute
arv, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega (aruandeperioodi lõpul tööandja
koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid ei arvestata).
12
Aasta keskmine töötajate arv taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate
keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; 6 kuud töötanud
isik täisajaga = 6 x 1 / 12 = 0,5).
Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt töötatud tööpäe-
vade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks isik töötas 10 päeva kalendrikuust,
milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5, sest 10 / 20 = 0,5).
Osalise tööajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi
10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on et täistööaeg = 40 tundi nädalas).
Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graafiku alusel töötavad isikud, kelle puhul
ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud
koormusest.
Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale:
- üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale (11 x 1)
/ 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96
- teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46
- kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29
- neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25
Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 = 1,96.
Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu tööaja
normtundidega aastas.
Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu, taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka Statisti-
kaameti selgitust, aadressil: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeu-
kulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_5311.htm
Töötasu kokku (veerg 4) näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid – põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a
kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja
puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus
jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel viibimise ajal
makstud tasud jms.
Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga,
töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni).
Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised töösuhte
lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu).
Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4)
jagatud aasta keskmine taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga.
6. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul)
Näidatakse vaid otseselt teenuse osutamisega seotud kulud. Kulud näidatakse kõigi asutuses aasta jooksul
teenust saanud inimeste kohta. Tabelis ei näidata riigieelarve eraldisi.
Rahastamisallikad
Isik – näidatakse teenusesaajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt
tasutud summad.
Kohalik omavalitsus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised
vahendid; ei näidata teenusesaaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele teenuse eest tasutud summasid,
mis omavalitsus kannab hoolekandeasutusele – need on teenusesaaja poolt rahastatud kulud.
Muud allikad (v.a riigieelarve) – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid, aga mitte
riigieelarve vahendid.
Veerud 1 arvutab arvutiprogramm ja seda aruannete esitaja ei täida.
13
Sotsiaalkaitseministri … veebruari 2019. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmine“
Lisa 6
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 15
Sotsiaalministeerium HOOLEKANDEASUTUS
Analüüsi ja statistika osakond 20 . aasta
tel 626 9360 Statistiline aruanne
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Aruande esitaja Aruande saaja
Asutuse täielik nimetus
Toimla nimetus
Aadress: Aadress:
E-post:
Esitavad:
1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks
Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile
Registrikood | | | | | | |
Omaniku liik |
Teenuse liik (märkida X kõik asutuses osutatavad teenused)
Asendushooldusteenus perekodus ja asenduskodus
Erihoolekandeteenused
Turvakoduteenus
Varjupaigateenus
Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon
1
1. Majandustegevus
Rea nr Summa, eurot
A B 1
TULUD 01 X
Eraldised (03 + 06) 02
riigieelarve eraldised 03
riigieelarvest teenuse osutamiseks 04
eraldised hasartmängumaksu projektidest 05
kohaliku omavalitsuse üksuste eraldised 06
Muud tulud (08 + 09 + 10 + 11) 07
abitootmine 08
teenust saava isiku, tema suhtes ülalpidamiskohustust
täitva isiku või tema eestkostja osalus 09
täiendavad tulud lisaks põhitegevusele 10
muud loetlemata tulud 11
TULUD KOKKU (02 + 07) 12
KULUD 13 X
1. Tööjõu ja majandamiskulud, art 5 (15 + 19) 14
1.1.Tööjõukulud, art 50 (16 + 17 + 18) 15
s.h. töötasud, art 500 16
erisoodustused art 505 17
tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, art 506 18
1.2. Majandamiskulud, art 55 (20 + 21 + 22 + 23 + 30 + 31 + 32 + 33 + 34 + 35 + 36
+ 38 + 40 + 41 + 42 + 43) 19
Administreerimiskulud, art 5500 20
Lähetuskulud, art 5503 21
Koolituskulud (sh koolituslähetus), art 5504 22
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud, art 55110 (23 + 24 + 25 + 26 + 27
+ 28) 23
küte ja soojusenergia 24
elekter 25
vesi ja kanalisatsioon 26
jooksev remont 27
üür, rent 28
muud loetlemata kulud 29
Kinnisvarainvesteeringute majandamiskulud, art 55112 + 55113 30
Rajatiste majandamiskulud, art 5512 31
Sõidukite ülalpidamise kulud, art 5513 32
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, art 5514 33
Inventari majandamiskulud, v.a infotehnoloogia kulud, art 5515 34
Põhivahendina arvel olevate masinate ja seadmete majandamiskulud (v.a
transpordivahendite ja infotehnoloogia kulud), art 5516 35
Toiduained ja toitlustusteenused, art 5521 36
sh sisseostetud toitlustusteenus 37
Meditsiini- ja hügieenikulud, art 5522 38
sh tervishoiuteenused, art 55223 39
Õppevahendite ja koolituse kulud, art 5524 40
2
Kommunikatsiooni- kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud, art 5525 41
Eri- ja vormiriietuse kulu, art 5532 42
Muud loetlemata majanduskulud 43
sh taskuraha 44
2.1. Muud tegevuskulud (v.a intressid ja kohustistasud) art 60 45
Tegevuskulud kokku (14+45) 46
2.2. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus, art.61 47
Aruandeperioodi tegevustulem (12 – 46 – 47) 48
2.3. Finantskulud, art 65 49
Aruandeperioodi tulem kokku (48 – 49) 50
1a. Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum (aruandeaasta jooksul)
Rea
Summa, eurot
nr
A B 1
Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine, art 15 (02 + 09) 01
Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine, art 155 (03+ …+08) 02
maa, art 1550 03
hooned ja rajatised, art 1551 04
masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid), art 155400 05
transpordivahendid, art 155405 06
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed, art 1555 07
muu materiaalne põhivara 08
Immateriaalsete põhivarade soetamine, art 156 09
Aruandeperioodil arvestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum, art 61 (11 + 17) 10
Materiaalse põhivara kulum, art 611 (12 + 13 + 14 + 15 + 16) 11
hooned ja rajatised, art 6110 12
masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid), art 611400 13
transpordivahendid, art 611405 14
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed, art 6115 15
muu materiaalne põhivara 16
Immateriaalse põhivara kulum, art 613 17
2. Personal
2a. Ametikohtade arv ja tegelik töötajate arv (aruandeaasta lõpu seisuga)
Ametikohtade arv Tegelik
töötajate
Rea
Töötaja arv
nr ettenähtud täidetud
(füüsiliste
ametikohad ametikohad
isikute arv)
A B 1 2 3
Juhtkond 01
Juhtiv- ja keskastme spetsialistid 02
Kasvatajad, perevanemad ja nende abilised 03
3
Tegevusjuhendaja 04
Huvijuht 05
Õde 06
Sotsiaaltöötaja 07
Hooldustöötaja 08
Abihooldustöötaja 09
Psühholoog, psühhoterapeut 10
Füsioterapeut 11
Tegevusterapeut või assistent 12
Logopeed, eripedagoog, pedagoog 13
Arst 14
Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 15
Valvetöötaja 16
Koristuspersonal 17
Toitlustuspersonal 18
Majandustöötajad / asutust teenindav personal (valvur, autojuht, aednik jt) 19
Muud (massöör, juuksur, vaimulik jt) 20
KOKKU (01… + …20) 21
4
2b. Töötajate arv soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)
Tegelik töötajate arv (füüsiliste isikute arv)
mehed naised
Rea
.Töötaja
nr Kokku neist vanuses neist vanuses
Kokku alla 25– 30– 40– 50– 60– Kokku alla 25– 30– 40– 50– 60–
65+ 65+
25 29 39 49 59 64 25 29 39 49 59 64
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
Juhtkond 01
Juhtiv- ja keskastme spetsialistid 02
Kasvatajad, perevanemad ja nende
03
abilised
Tegevusjuhendaja 04
Huvijuht 05
Õde 06
Sotsiaaltöötaja 07
Hooldustöötaja 08
Abihooldustöötaja 09
Psühholoog, psühhoterapeut 10
Füsioterapeut 11
Tegevusterapeut või assistent 12
Logopeed, eripedagoog, pedagoog 13
Arst 14
Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 15
Valvetöötaja 16
Koristuspersonal 17
Toitlustuspersonal 18
Majandustöötajad / asutust teenindav
19
personal (valvur, autojuht, aednik jt)
5
Muud (massöör, juuksur, vaimulik jt) 20
KOKKU (01 + … + 20). Arvutab
21
programm
2c. Juhtkonda kuuluvad ja teenusesaajatega tegelevad töötajad soo ja haridustaseme järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)
Tegelik töötajate arv (füüsiliste isikute arv)
mehed naised
Rea neist haridustaseme järgi neist haridustaseme järgi
Töötaja
nr Kokku
Kokku keskeri-, põhi- Kokku keskeri-, põhi-
kõrg- kesk- kõrg- kesk-
kutse- hari- kutse- hari-
haridus haridus haridus haridus
haridus dus haridus dus
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11
Juhtkond 01
Juhtiv- ja keskastme spetsialistid 02
Kasvatajad, perevanemad ja nende abilised 03
Tegevusjuhendaja 04
Huvijuht 05
Õde 06
Sotsiaaltöötaja 07
Hooldustöötaja 08
Abihooldustöötaja 09
Psühholoog, psühhoterapeut 10
Füsioterapeut 11
Tegevusterapeut või assistent 12
Logopeed, eripedagoog, pedagoog 13
Arst 14
6
Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 15
KOKKU (01 + ... + 15). Arvutab programm 16
7
3.Teenusesaajatele osutatavad lisateenused ja/või teistele isikutele osutatavad teenused ja nende
rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Teenuse liik Rea Teenust Kulutused kulutusi rahastas, eurodes
nr saanud teenusele
isik kohalik riik muu
isikute arv kokku,
oma- allikas
aruande- eurot
valitsus
aastal
A B 1 2 3 4 5 6
Toitlustamine 01 X
Transport 02 X
Saunateenus 03 X
Pesumaja teenus 04 X
Ajutine majutus (ei täida
varjupaiga- ja turvakodu- 05
teenuse pakkuja)
Isikliku abistaja teenus 06
Tugiisikuteenus 07
Lapsehoiuteenus 08
Koduteenus 09
Päevahoiuteenus 10
Ruumide rent 11 X
Eluruumi tagamise teenus 12
Iseseisev õendusabi 13
Rehabilitatsiooniteenus 14
Muud kohaliku omavalitsuse
üksuse korraldatavad 15 X
sotsiaalteenused
Muu 16 X
KOKKU (01 +...+ 16) 17 X
Lahter „Muu“ lahtikirjutatult:
Teenust Kulutused
Teenuse nimetus saanud isikud teenusele, eurot
4. Teenuseosutaja kasutuses olevate ja väljarenditavate ruumide ja rajatiste pindala (aruandeaasta lõpus)
Tabeli täidavad ainult asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused.
Ruum Rea Ruumide pindala
nr kokku, m²
A B 1
Teenusesaajate eluruumid (magamistoad) 01
Köök ja söögiruumid 02
Teenusesaajate tegevus- jm ruumid (tegevustoad, raamatukogu,
03
televiisoriruum, ruum ürituste läviviimiseks, jõusaal jms)
Teenusesaajatega tegelevate põhitöötajate ruumid 04
Administratiivruumid (juhtkond, raamatupidamine jms) 05
Hügieeniga seotud ruumid 06
Abiruumid (sh koridorid, soojussõlmed, laod, töökojad, jms) 07
Transporditeenuse osutamisega seotud ruumid (garaaž, autojuhi ruum) 08
Muud ülalloetlemata ruumid 09
8
Enda käsutuses olevad pinnad kokku (01 +…+ 09) 10
Väljarenditavad pinnad kokku 11
4a. Teenuseosutaja kasutuses olevate hoonete tüübid (aruandeaasta lõpus)
Tabeli täidavad ainult asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused.
Hoonete arv
Re Ööpäevaringse
Asutuse tüüp Asendushooldus-
a nr erihooldusteenuse Kokku hooneid
teenuse saajate elu-
saajate elu- ja (ühekordselt)
ja tegevusruumid
tegevusruumid
A B 1 2 3
Peremaja 01
Osa peremajast 02
Üksikelamu 03
Osa üksikelamust 04
Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon 05
Osa ridaelamust või kaksikelamu
06
sektsioonist
Kolme ja enama korteriga elamu 07
Osa kolme või enama korteriga elamust 08
Ühiselamu 09
Osa ühiselamust 10
Hoolekandeasutuse tüüpi hoone 11
Osa hoolekandeasutuse tüüpi hoonest 12
Mõisahoone 13
Osa mõisahoonest 14
Osa haiglast 15
Muu 16
Hooneid kokku (01 +...+ 16) 17
Täitja nimi Kuupäev
................................................ ….
Telefon
E-post
Täname Teid!
JUHEND
Statistilise aruande „Hoolekandeasutus“ esitavad kõik sotsiaalteenuseid (asendushooldusteenus,
erihoolekandeteenused, varjupaigateenus, turvakoduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus)
osutavad asutused, kes esitavad aruande H-veebi aruandluskeskkonnas, sõltumata asutuse alluvusest ja
9
omaniku liigist ning sellest, kas sotsiaalteenuste osutamine on nende põhitegevus või mitte. Lisaks esitavad
aruande „Hoolekandeasutus“ ka need endised päevakeskuse teenust osutanud asutused, kes täidavad edaspidi
S-veebi keskkonnas aruannet „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“ ning kes
osutavad veel ka mõnda muud ülalloetletud sotsiaalteenustest. Need teenuseosutajad, kes ei osuta lisaks
muudele kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele eespool nimetatud H-veebi
aruandevormidega kogutavaid sotsiaalteenuseid, aruannet „Hoolekandeasutus“ ei esita.
Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013
(http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee).
Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit:
Kood Nimetus Selgitus
11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava
õiguslikud üksused seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või
avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast.
12 Kohaliku omavalitsuse Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on
üksus 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast.
21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei
ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku
omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast.
22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust
majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile
kuulub alla 50% varast.
90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus
majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale
juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta
(näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3
välismaisele füüsilisele isikule); määramata enamusosalusega või
enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik
määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav).
Tabel 1. Majandustegevus
Tulude ja kulude klassifitseerimise aluseks on avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend
[RT I, 28.10.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
https://www.riigiteataja.ee/akt/128102016012?leiaKehtiv
Aruande täitmisel kasutatakse nn tekkepõhist arvestusprintsiipi – majandustehinguid kajastatakse siis, kui
need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Järgmiste perioodide eest ettemakstud
tulusid ja kulusid ei kajastata aruandeaasta tuluna ega kuluna.
TULUD
Rida 03 – eraldised
Riigieelarvest ja kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks ja investeeringuteks eraldatud
vahendid.
Rida 04 – riigieelarve eraldised – näidatakse teenuse osutamiseks eraldatud vahendid ning hasartmängumaksust
erinevate projektide kaudu laekunud summad (k.a investeeringud). Samuti näidatakse siin summad, mida asutus
saab riigieelarve kaudu saastekvootide müügist jms. Investeeringute puhul näidatakse siin ka välisvahendid, mis
saadakse riigieelarvest.
10
Rida 05 – riigieelarvest teenuse osutamiseks eraldatud summad, sh erihoolekandeteenuste osutamisel summa,
mille moodustab isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamine riigieelarvest vastavalt sotsiaalhoolekande
seadusele lubatud kulude (toitlustamine ja majutamine) eest.
Rida 06 – hasartmängumaksust erinevate projektide kaudu laekunud summad (k.a investeeringud).
Rida 07 – kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid. Samuti
näidatakse siin kohalike omavalitsuste poolt teenuseosutajale investeeringuteks tehtud eraldised ning
välisvahendid, mis saadakse kohaliku omavalitsuse kaudu.
Kohaliku omavalitsuse eraldisena ei näidata teenusesaaja või tema ülalpidamiskohustuslase poolt kohalikule
omavalitsusele teenuse eest tasutud summat, mille omavalitsus kannab edasi teenust osutavale
hoolekandeasutusele – see on teenust kasutava isiku, tema pereliikme või eestkostja tasu teenuse eest.
Rida 08 – muud tulud
Rida 09 – abitootmise all näidatakse teenusesaajate ja/või teenust osutava asutuse personali poolt
toodetud/valmistatud ja realiseeritud toodangust (käsitööesemed, aiasaaduste kasvatamine jms) saadud tulu.
Rida 10 – teenust saava isiku, tema pereliikme või eestkostja osalusena näidatakse teenusesaajate endi ja/või
nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kui teenusesaaja eest tasub
tema ülalpidamiskohustuslane või eestkostja teenuse osutamiseks sõlmitud lepingus kokkulepitud summa
kohalikule omavalitsusele, mille kohalik omavalitsus kannab teenuse osutajale, näidatakse see summa
teenusesaaja poolt tasutud summaks (mitte kohaliku omavalitsuse poolt tasutud summaks).
Rida 11 – täiendavad tulud lisaks põhitegevusele täidetakse tabeli 3 andmetel.
Rida 12 – muude loetlemata tuludena näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid (nt
kingitused, annetused, projekti taotlustega erinevatest rahastamisallikatest (va hasartmängumaksust) saadud
vahendid, sh välisprojektide vahendid).
Tabeli tulude osa täitmisel tuleb jälgida, et tulude osas ridadel 05, 06, 07 ja 10 toodud summad ei oleks üldjuhul
väiksemad teenus(t)e aruandes esitatud teenuse kulude rahastamisallikate all näidatud vastavatest summadest.
Kui teenuse osutaja kasutas aruandeaastal teenuse osutamiseks (kohamaksumusse lülitatud kulutuste katmisel)
eelmise aasta vahendeid (vastava rahastamisallika all oleva jäägi arvelt), näidatakse see sama allika all, kus
vahendid olid. Kui allikas ei ole teada, näidatakse see summa teenuse aruandes muude allikate all.
Kulud
Rida 14 – Tööjõu- ja majandamiskulud kokku, art 5 (16 + 19)
Rida 15 – Tööjõukulud, art 50
Tööjõukuludena kajastatakse töövõtjatele tekkepõhiselt arvestatud töötasud, nimetatud tasudega maksustamisel
võrdsustatud tasud ja erisoodustused (art 505) ning tööjõukuludega kaasnevad maksud ja maksed, mida maksab
tööandja (art 506). Töövõtjatena kajastatakse avaliku teenistuse, töölepingu, töövõtulepingu või käsunduslepingu
alusel töötavaid füüsilisi isikuid olenemata sellest, kas nad on koosseisulised või koosseisuvälised töötajad.
Sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks arvestatakse töötasude väljateenimise järgi, mitte maksmise ega maksmisele
kuulumise järgi. Näiteks detsembrikuus väljateenitud, kuid jaanuaris makstavad töötasud ja nende
väljamaksmisega kaasnevad veebruaris deklareeritavad ning Maksu- ja Tolliametile maksmisele kuuluvad
maksud kajastatakse kuluna detsembrikuus.
Rida 16 – töötasude (art 500) hulka arvatakse põhipalk ja kokkulepitud tasud (nt lisatasu täiendavate
tööülesannete eest, lisatasu öötöö, riigipühadel töötamise ning valveaja eest jms), siia kuuluvad ka puhkusetasu
ja puhkusetasu hüvitis ning muud hüvitised. Puhkusetasu sisaldab keskmise palga alusel arvestatud põhi- ja
lisapuhkuse aja eest makstavat tasu, õppepuhkusetasu, puhkusekompensatsiooni, kasutamata puhkusepäevade
alusel arvestatud välja maksmata puhkusetasude kohustuse muutust.
11
Hüvitise maksmine võib olla seotud töölepingu lõpetamisega või teenistusest vabastamisega, teises paikkonnas
ametikohale nimetamisega ja muudel juhtudel.
Töötasu näidatakse koos töötajate tulumaksu, töötajapoolse töötuskindlustusmaksu ja töötajapoolse
pensionisamba maksetega (neid makseid aruandes eraldi välja ei tooda).
Töötasude sisse ei arvestata: sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu, mida peab maksma tööandja;
puhaskasumi jaotamisest tehtavaid väljamakseid (dividendid).
Rida 17 – erisoodustuste (art 505) alla kuulub lähetusega seotud kulude (majutuskulud, sõidukulud, päevaraha
ja muud kulud) hüvitamine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud maksustamisele kuuluvas piirmäärasid ületavas
osas; isiklikus omandis oleva või rendile võetud sõiduvahendi kasutamise hüvitis Vabariigi Valitsuse poolt
kehtestatud piirmäära ületavas osas; õppelaenu kustutamine; taseme- ja vabahariduslik koolitus, mis ei ole
seotud otseselt tööülesannete täitmisega; tervisekontroll, kui selline kontroll ei tulene seadusest; oma töötajate ja
teenistujate toitlustuskulud ja hüvitised toiduraha katmiseks, v.a esindus- ja vastuvõtukuludega kaasnevad
toitlustuskulud ja muud toitlustuskulud, mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele; muud tööga mitteseotud
sõidukulud, sh töölt koju või kodust tööle makstud sõidutoetused ja hüvitised, välja arvatud isikliku või rendile
võetud sõiduauto kasutamise hüvitis, kindlustusmaksete tasumine jm.
Rida 18 – tööjõukuludega kaasnevad maksud, mida maksab tööandja (art 506). Siia arvatakse töötasudelt (k.a
erisoodustustelt) arvestatud sotsiaalmaks ja töötasudelt arvestatud töötuskindlustusmakse.
Rida 19 – majandamiskulud, art 55
Rida 20 – administreerimiskuludesse (art 5500) kuuluvad üksuste juhtimise, üldise haldamise ja bürootegevusega
seotud ostetud kaubad ja teenused, mida ei ole võimalik või otstarbekas jaotada konkreetsema tegevusvaldkonna
järgi muudesse kontogruppidesse. Siia kuuluvad: bürootarbed, tõlketeenused, sideteenused, postiteenuste tasu
(sh ümbrikud ja margid), pangateenused, tasud mitmesuguste registripäringute eest, juriidilised teenused,
esindus- ja vastuvõtukulud, arvestus- ja auditeerimisteenused, personaliteenused (personali hindamise, valiku ja
värbamisega seotud kulud, sh kuulutuste avaldamise tasud, personali nõustamise teenused
(konsultatsioonitasud), v.a koolituskulud).
Rida 21 – lähetuskuludena (v.a koolituslähetus) (art 5503) kajastatakse töötajate lähetuskulud (majutus- ja
sõidukulud, päevaraha ja muud lähetusega seotud kulud) Vabariigi Valituse poolt kehtestatud piirmäärade
ulatuses. Lähetuskulud üle piirmäära kajastatakse erisoodustuste all.
Rida 22 – koolituskuludena (sh koolituslähetus) (art 5504) näidatakse oma töötajate ja teenistujate koolitamiseks
ja täiendõppeks tehtud kulud, mis on otseselt vajalikud tööülesannete täitmiseks, v.a erisoodustusteks loetav
taseme- ja vabahariduslik koolitus või muu koolitus, mis pole seotud tööülesannete täitmisega.
Lähetust loetakse koolituslähetuseks, kui selle ainus või peaeesmärk on töövõtja koolitamine. Siia arvatakse ka
koolitusteenused (sh koolituspakettide tasud, lektoritasud, seminaride ja koolituste korraldustasud, k.a ruumide
rent, koolitustel kasutatavatele materjalide ja muud kulud).
Rida 23 – kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud (art 55110) hõlmavad kulusid nii teenuseosutaja
omanduses olevatele kui ka üüritavatele ja renditavatele või hooldatavatele kinnistutele, hoonetele ja ruumidele.
Siia ei kuulu kinnisvarainvesteeringute ning üürile või rendile antud kinnistute, hoonete ja ruumide
majandamiskulud, mida ei kasutata oma põhitegevuseks, st sotsiaalteenuste osutamiseks.
Majandamiskulude hulka kuuluvad: küte ja soojusenergia; elekter; vesi ja kanalisatsioon; korrashoiu- ja
remondimaterjalid; remont; restaureerimine, lammutamine; korrashoiuteenused (ostetud koristus- ja
puhastusteenused, prügivedu, haljastamine); valveteenused; kindlustusmaksed; üür ja rent; muud kinnistute,
hoonete ja ruumidega seotud kulud.
Rida 30 – kinnisvarainvesteeringute majandamiskulud (art 55112 ja 55113) on kõik kulud, mis on seotud
kinnisvarainvesteeringute rühma viidud põhivara haldamisega (kinnisvara, hooned, ruumid ja rajatised, mida ei
kasutata põhitegevusega seotud tegevusteks) ning üürile ja rendile antud kinnistute, hoonete, ruumide
majandamiskulud. Kululiigid on samad, mis kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulude puhul (rida 26).
12
Rida 31 – rajatiste majandamiskulud (art 5512) hõlmavad kulutusi nii teenuseosutaja enda omanduses olevatele
rajatistele, kui ka renditavatele ja hooldatavatele rajatistele (kululiigid on samad, mis kinnistute, hoonete ja
ruumide majandamiskuludel).
Rajatised on maaga püsivalt seotud maanteed, tänavad, side- ja elektriliinid, kultuuri-, spordi-, kultuse-,
olmerajatised (töökoda, saun, abihooned jms).
Rida 32 – sõidukite ülalpidamise kulud (art 5513) hõlmavad asutuse transpordivahendite ülalpidamist: kütus;
korrashoiu- ja remondimaterjalid; lisaseadmed ja -tarvikud; korrashoiu- ja remonditeenused; sõidukite kindlustus;
sõidukite rent. Kasutusrent ja kasutusrendimaksete intressikulud, kasutusrendilepingu sõlmimise tasu, sh oma
töötajatele nende isiklikus omandis olevate või renditud sõiduautode töösõitudeks makstavad hüvitised Vabariigi
Valitsuse poolt kinnitatud piirmäärades, mida ei maksustata tulumaksuga (üle piirmäära makstav osa kajastatakse
erisoodustuste all kontol 505030). Isikliku autoga tehtud töösõidud peavad olema Vabariigi Valitsuse määruses
„Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise
kord“ sätestatud tingimustel dokumenteeritud. Kui töösõitude kohta puuduvad nimetatud määruses nõutud
alusdokumendid, kajastatakse isikliku sõiduauto hüvitised palgakulude grupis 7-ga lõppevatel kontodel ja
maksustatakse nagu palk.
Siia kuuluvad ka sõidukite parkimiskulud. Isiklike sõiduautode parkimiskulude hüvitised kajastatakse sarnaselt
muude isiklike sõiduautode hüvitistega.
Rida 33 – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulude (art 5514) alla kuuluvad infotehnoloogia riistvara ja
tarvikud (v.a põhivarana arvelevõtmisele kuuluv); kommunikatsioonitehnoloogia riistvara ja tarvikud; info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia tarkvara (kajastatakse nii tarkvara soetus kui ka sellega seotud hooldus- ja
administreerimisteenuste soetamine); info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riistvara hooldus- ja
remonditeenused (sh kindlustus) ja tarkvara hooldus; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riist- ja tarkvara rent
ja majutusteenus (sh kulud sideliinide kasutamiseks ja andmesideteenused); info- ja kommunikatsiooni-
tehnoloogia arendustöö (v.a immateriaalse põhivarana arvelevõtmisele kuuluv arendustöö); muud info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia-alased kulud (sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja tarvikute
utiliseerimisega soetud kulud).
Rida 34 – inventari majandamiskulud (v.a infotehnoloogiakulud) art 5515
Inventari hulka (v.a põhivarana arvelevõtmisele kuuluv inventar) loetakse väiksemad tööriistad ja -vahendid (v.a
töömasinad ja -seadmed) soetamismaksumusega alla põhivara soetusmaksumuse määra. Inventari
majandamiskulud hõlmavad kulutusi (remondi- ja hooldusteenused; rent, muud inventari majandamiskulud) nii
oma omandis olevatele inventarile kui ka renditavale ja hooldatavale inventarile.
Inventari hulka loetakse näiteks: mööbel, lambid, aknakatted, vaibad ja muu ruumide sisustus; kontoritehnika, sh
raadiod, paljundusmasinad, faksid, seifid (v.a telefonid (5514) ja arvutitehnika (5514)); köögi- ja sanitaartehnika,
külmkapid, pliidid, pesumasinad, pumbad, kliimaseadmed, toitlustustarbed (näiteks nõud), käsitööriistad,
tööpingid; treeninginventar jm.
Rida 35 – põhivahendina arvel olevate masinate ja seadmete majandamiskulud, v.a transpordivahendite ja
infotehnoloogia kulud (art 5516)
Töömasinad ja -seadmed on põhivarad, mis teevad automatiseeritult mitmesuguseid tööoperatsioone (nt
katlamajade seadmed, veevarustus- ja -puhastusseadmed jne). Kulutused hõlmavad remondi- ja hooldusteenust,
kindlustust, renti ja muid töömasinate ja seadmete majandamiskulusid.
Rida 36 – toiduainete ja toitlustusteenuste (art 5521) kulud sisaldavad selliste toiduainete ja toitlustusteenuste
oste, mis on mõeldud vaid põhiteenuse saajate toitlustamiseks. Toiduainete ja toitlustusteenuste all ei kajastata
töövõtjate toitlustamise tagamiseks ostetavat ja renoveeritavat inventari ega külaliste toitlustamiseks tehtavaid
kulusid.
Kulutused jagunevad kulutusteks omateenusena toitlustamisele (koos toiduainete maksumuse ja transpordiga) ja
sisseostetud toitlusteenusele (rida 37).
Rida 38 – meditsiini- ja hügieenikulud (art 5522)
Siin kajastatakse teenusesaajate tervise tagamiseks tehtud kulutused, eelkõige ravimitele ja esmaabitarvetele
ning hügieenitarvete soetamisele.
13
Tervishoiuteenustest (rida 39) kuulub siia ka meditsiiniline läbivaatus ja muu tervisekontroll, kui see on nõutav
tulenevalt töö iseloomust (k.a vaktsineerimine).
Rida 40 – õppevahendite ja koolituse kulud (art 5524)
Siin kajastatakse ainult põhiteenuse saaja koolitamiseks tehtud otsekulud (kulutused õpikutele, mänguasjadele,
tööraamatutele ja -vihikutele ning muudele õppevahenditele) ja teenusena ostetud koolitusteenused ning muud
õppevahendite ja koolituse kulud. Viimaste alla kuuluvad ostetud hariduse abiteenused, nt kulud
transporditeenuse ostmiseks õpilaste transportimiseks õppe eesmärgil. Õppeotstarbelise inventari kulud
kajastatakse kontogrupis 5515 (vt rida 34). Oma töötajatele koolituse kulusid siin ei kajastata, need kajastatakse
koolituskulude all (vt rida 22).
Rida 41 – kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud (art 5525)
Täidavad need, kellel see kuulub põhitegevuse alla. Siia kuuluvad erinevate ürituste ja näituste korraldamise
kulud (sh materjalide kulu dekoratsioonide, kostüümide, rekvisiitide valmistamiseks), v.a oma töötajatele
korraldatud tööga mitteseotud üritused (erisoodustus), või oma töötajatele korraldatud koolitusüritused. Siia
kuuluvad ürituste, sh spordiürituste ja näituste korraldamisega seotud mitmesugused kulud: tehnika ja ruumide
või väljakute jms rent ja kindlustus, ruumide kaunistamine, toitlustamine, ürituste läbiviijate või esinejate jm tasud,
turvakulud, piletite trükkimine, reklaam, osalejate vastuvõtukulud, koristus ja muud seotud kulud.
Selle kuluartikli alla kuuluvad ka teenusesaajatele korraldatud kultuuri-, spordi- jm ürituste (teatri-, kinokülastused
jms) kulutused.
Rida 42 – eri- ja vormiriietuse kulu (art 5532)
Eri- ja vormiriietusena klassifitseeritakse kulud juhul, kui selline riietus on valdavalt ja süstemaatiliselt kasutusel.
Samuti kajastatakse siin kulutused teenusesaajate riietusele ning muu riidest inventar – voodipesu, käterätid jms,
samuti muud eri- ja vormiriietusega seotud kulud, sh pesu pesemine ja käitlemine (k.a sisseostetav pesupesemise
teenus).
Rida 43 – muud loetlemata majanduskulud
Siia kuuluvad muud majanduskulud (v.a varustus ja materjalid), mis ei ole eespool klassifitseeritavad. Näiteks,
tellitud transporditeenused (554020), kui need ei ole seostatavad mõne eespool toodud kontogrupi valdkonnaga,
nt muu bürootegevusega seotud transport (550013), õpetamistegevusega seotud transport (552490), muud
mitmesugused majanduskulud. Sellel kontol kajastatakse ka teenusesaajatele antav taskuraha (nt
asendushooldusel viibivatele lastele) (rida 44).
Rida 45 – muud (tegevus)kulud, v.a intressid ja kohustistasud (art 60)
Siia kuuluvad maksu-, riigilõivu- trahvikulud, v.a töötasudega seotud maksukulud ning muud tegevuskulud.
Maksukulud sisaldavad käibemaksu (kajastatakse oma tegevuskulude ja varade soetamisega seotud
käibemaksukulu, mida ei saa arvestada sisendkäibemaksuks), maamaksu ettevõtte tulumaksu (kajastatakse
kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud ettevõtte
tulumaks).
Riiklikud ja kohalikud trahvid seaduste ja nende alusel välja antud normdokumentide alusel jm tasud, sh
kohtuotsuse alusel välja mõistetud kulud ning maksuvõlalt arvestatud intressid seoses maksude mittetähtaegse
tasumisega.
Muud tegevuskulud (kahjutasud, trahvid ja viivised, v.a maksuintressid ja finantskulud ning seaduse alusel
tasumisele kuuluvad trahvid ja kohtukulud, varude allahindlus).
Rida 46 – tegevuskulud kokku (tööjõu- ja majandamiskulud (rida 14) + muud tegevuskulud (rida 45)). Arvutab
programm.
Rida 47 – põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus (art 61)
Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvara investeeringute amortisatsioon ja ümberhindlused ja
käibevara allahindlus.
Andmed põhivara kulumi kohta saadakse tabeli 1a realt 10.
Kulumi all käsitatakse kogu põhivara (enne aruandeaastat soetatud ja aruandeaasta jooksul soetatud põhivara)
arvestatud kulumit aruandeaasta jooksul.
14
Rida 48 – aruandeperioodi tegevustulem (rida 12 - rida 46 – rida 47). Arvutab programm.
Tulud kokku – tegevuskulud kokku – põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus.
Rida 49 – finantskulud (intressi-, viivise- ja kohustistasukulud) art 65
Kajastatakse kulud finantsinvesteeringutelt ja võetud laenukohustustelt: intressi- ja viivisekulud kapitaliliisingult;
intressi-, viivise- ja kohustistasukulud võetud laenudelt; intressi- ja viivisekulud emiteeritud väärtpaberitelt ning
intressi- ja viivisekulud muudelt kohustustelt.
Rida 50 – Aruandeperioodi tulem kokku (rida 48 – rida 49). Arvutab programm.
Tabel 1a. Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum (aruandeaasta jooksul)
Rida 01 – materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine (art 15)
Rida 02 – materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine (art 155)
Kajastatakse soetatud, tasuta saadud või kapitalirendile võetud materiaalsed põhivarad. Hindamine
soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud ja põhivara
kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Soetusmaksumuse ümberhindamine on lubatud ainult
erandjuhtudel (vt üldeeskirja § 45). Kui realiseerimismaksumus on püsivalt madalam jääkväärtusest, tuleb vara
hinnata alla realiseerimismaksumusele.
Rida 03 – maa (art 1550)
Maa, sh hoonete, hoone osade, teede ja muude rajatiste alune maa soetusmaksumuses, mida ei amortiseerita.
Rida 04 – rajatised ja hooned (art 1551)
Hooned (v.a eluhooned) soetusmaksumuses, sh korterid ja muud osad hoonest, samuti püsivalt hoonete juurde
kuuluvad rajatised ja seadmed (liftid, torustikud, soojasõlmed, kui nende iseseisev soetusmaksumus ei ole
usaldusväärselt hinnatav).
Eluhooned soetusmaksumuses (eluhoone on hoone, mille kasulikust pinnast vähemalt pool kasutatakse
eluruumide pinnana). Siin kajastatakse ka eluruumidena kasutusel olevad korterid ja muud osad eluhoonetest,
juhul kui neid ei tule kajastada kinnisvarainvesteeringuna.
Rida 05 – masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid), (art 155400)
Masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid) soetusmaksumuses (nt kontorimasinad (koopiamasinad,
paberipurustajad); kodumasinad (külmikud, nõudepesumasinad, riidekuivatid, elektripliidid, kohvimasinad,
köögiseadmete komplektid, muud kodumasinad); kliimaseadmed, õhupuhastajad; muruniidukid; valvesüsteemid
jne.
Rida 06 – transpordivahendid (art 155405 ) - sõiduautod, bussid, veoautod, jalgrattad, motorollerid jm.
Rida 07 – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed (art 1555)
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed soetusmaksumuses, sh arvutid ja IT lisaseadmed, sideseadmed
(telefonid, faksid, sissehelistamiskeskus, printerfaksid); audio- ja videotehnika.
Rida 08 – muu materiaalne põhivara
Eriotstarbeline inventar, kontoriinventar (v.a arvutustehnika), mööbel ja muu amortiseeruv põhivara, mida ei saa
arvele võtta eespool toodud kontodel.
Mitteamortiseeruv materiaalne põhivara (kunstiväärtused ja muu vara, mille väärtus aja jooksul ei vähene)
kajastatakse soetusmaksumuses. Ümberhindlus toimub vastavalt üldeeskirja §-le 45.
Rida 09 – immateriaalne põhivara (art 156)
Kajastatakse soetatud või tasuta saadud immateriaalsed põhivarad. Hindamine soetusmaksumuses.
Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud põhivara kasutuselevõtmist
võimaldavatest väljaminekutest. Soetusmaksumuse ümberhindamine ei ole lubatud. Kui realiseerimismaksumus
on püsivalt madalam jääkväärtusest, tuleb vara hinnata alla realiseerimismaksumusele.
15
Siia kuulub ka ostetud või oma valmistatud (arendatud) tarkvara (soetusmaksumuses), mida saab kasutada
sõltumata riistvarast, sh arvutitarkvara litsentsid, andmebaasid, kontoritarkvara, jne
Rida 11–17 – aruandeperioodil arvestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum
Kulumi all käsitatakse kogu põhivara (enne aruandeaastat soetatud ja aruandeaasta jooksul soetatud põhivara)
aruandeaasta jooksul arvestatud kulumit.
NB! Kui asutusel on arvel põhivara, siis on ka kulum.
Tabel 2. Personal
Ametikirjeldused
Juhtkond – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on asutuse juhtimine (juht, juhi asetäitja, raamatupidaja, keskastme
juht).
Juhtiv- ja keskastme spetsialistid – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on põhitegevuse mõne kitsama sektori
eest vastutamine, selle korraldamine ja arendamine ning alluvate juhendamine (tegelus, hooldus, põetus jm).
Kasvatajad, perevanemad ja nende abilised – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on asendushooldusteenusel
laste vahetu kasvatamine. Neiks on kasvatajad ja kasvatajate abilised asenduskodudes ning perevanemad ja
perevanemate abilised perekodudes. Nõuded last vahetult kasvatavale isikule on kehtestatud sotsiaalhoolekande
seaduse §-s 4513.
Tegevusjuhendaja ametikoha eesmärk on erivajadustega inimeste sotsiaalsete oskuste ja toimetulekuvõime
parandamine ning võimaliku kõrvalabi kindlustamine erihoolekandeteenuseid osutavates asutustes, väljaspool
kodu üldhooldusteenust osutavates asutustes ja turvakoduteenust osutavates asutustes. Nõuded
tegevusjuhendajale on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 86.
Huvijuht – teenusesaajatele vaba aja sisustamisega tegelev isik.
Õde – kutsekõrgharidusega või keskeriharidusega töötaja, kes on registreeritud tervishoiutöötajate registris.
Sotsiaaltöötaja – sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega isik.
Hooldustöötaja – vastavaid hooldamise ja abistamise funktsioone täitev isik. Nõuded hooldustöötajale on
kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 22.
Abihooldustöötaja – vahetult hooldusteenust osutav töötaja, kelle tööd juhendab hooldustöötaja.
Psühholoog, kutsenõustaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, eripedagoog, pedagoog, arst,
psühhoterapeut – erialase kõrgharidusega vastaval ametikohal töötaja.
Lapsele teenust vahetult osutav isik – laste turvakodu või teise turvakoduteenust osutava asutuse töötaja, kes
otse puutub lapsega kokku, osutab talle võimalikult asjakohast abi, hooldab ja arendab teda ning täidab muid
turvakoduteenuse sisuks olevaid kohustusi, sh teeb lapse heaolu puudutavaid otsuseid. Nõuded lapsele teenust
vahetult osutava isiku kohta on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 36.
Valvetöötaja – turvakodu või varjupaiga töötaja, kelle töö põhiülesannete hulka kuulub klientide vastuvõtmine,
registreerimine, tubadesse paigutamine, sisekorra tagamine, vajaduse korral klientide suunamine ja juhendamine
enda järel koristamisel, isikliku hügieeni eest hoolitsemisel või muudes toimingutes, puhtuse tagamine
üldkasutatavates ruumides, vajaduse korral klientide suunamine sotsiaaltöötaja vastuvõtule
(sotsiaalnõustamisele), vajaduse korral koostöö tegemine turvafirma, politsei ja kiirabiga.
Koristuspersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on ruumide ja territooriumi heakorra ja puhtuse vahetu
tagamine (koristamine, korrastamine).
16
Toitlustuspersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on toitlustusüksuse töö tagamine (toorainete hankimine,
kalkuleerimine, toidu valmistamine, toidu jagamine, nõudepesu).
Majandustöötajad / asutust teenindav personal – asutuse tegevuse tagamiseks tööle võetud teenindav
personal (autojuht, elektrik, valvur, aednik jt). Siia kuulub tootmispersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on
asutuse hoonete, seadmete ja kommunikatsioonide funktsioneerimise ja korrasoleku tagamine (remont,
ekspluatatsioon, tehniline järelvalve jms), ja kinnisvara halduspersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on
abitootmine, teenindamine jms tegelemine, st inimesed, kes toodavad asutusele lisaväärtust (töökoda, aiand,
põllumajandus).
Muud – massöör, juuksur, vaimulik jt.
2a. Ametikohtade arv ja tegelik töötajate arv – kajastatakse asutuse kogu personal, täidetakse aruandeaasta
lõpu seisuga.
Ettenähtud ametikohtade arv (veerg 1) – Sotsiaalministeeriumi, kohaliku omavalitsuse üksuse või asutuse
omaniku kehtestatud ametikohtade arv kavandatud töömahu kohaselt (vastavalt hoolealuste/klientide arvule,
keda on asutuses võimalik teenindada).
Täidetud ametikohtade arv (veerg 2) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi. On võrdne
või väiksem vastaval ametikohal töötavate füüsiliste isikute arvust.
Tegelik töötajate arv (veerg 3) – näidatakse tegelikult töötavate füüsiliste isikute arv olenemata sellest, kas isik
töötas täis- või osalise koormusega.
Kui isik töötab korraga kahel ametikohal (näiteks töötab asutuse juhina ning on osakoormusega ka
tegevusjuhendaja), siis märgitakse töötaja (veergu „tegelik töötajate arv“) ainult selle ametikoha juurde, mis on
tema põhitegevus. Koormus (veergu „täidetud ametikohad“) märgitakse aga vastavalt koormuse jagunemisele
kahe ametikoha vahel mõlema ametikoha juurde, mida see isik täidab (arvestada tuleks, et isik ei saa mõlemal
ametikohal kokku üldjuhul töötada suurema koormusega kui 1,0).
2b. Töötajate arv soo ja vanuse järgi – kajastatakse asutuse kogu personal, täidetakse aruandeaasta lõpu
seisuga.
2c. Juhtkonda kuuluvad ja teenusesaajatega tegelevad töötajad soo ja haridustaseme järgi – kajastatakse
nii juhtkond kui otseselt teenuse osutamisega seotud personal aruandeaasta lõpu seisuga.
Tabel 3. Teenusesaajatele osutatavad lisateenused ja/või teistele isikutele osutatavad teenused ja nende
rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Tabel täidetakse varasemaga sarnaselt.
Kui hoolekandeasutus osutab lisaks asendushooldusteenusele, erihoolekandeteenusele, väljaspool kodu
osutatavale üldhooldusteenusele, turvakoduteenusele, varjupaigateenusele ja kohaliku omavalitsuse üksuse
korraldatavatele sotsiaalteenustele teenuseid, mille detailseid kulutusi (aruande tabel 1 „Majandustegevus“) ei ole
võimalik eristada (majandustegevuse ja personali tabelitest välja jätta), siis näidatakse nende teenustega seotud
kulutused loetelus toodud real või real „muud“ (kui loetelus puudub vastava teenuse nimetus). Tabeli all olevasse
lisatabelisse märgitakse real „muud“ teenuse nimetus ja teenust kasutanute arv.
Kui asutus osutab ka muid kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavaid sotsiaalteenuseid ja täidab selle kohta
aruande S-veebi aruandluskeskkonnas, siis märgitakse selle teenusega seotud rahastus hoolekandeasutuse
aruande tabelis 3 real 16.
Kui asutus esitab muude kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste kohta aruande (S-veebis),
kus osutatavate teenuste loetelus on ka toitlustus-, transpordi-, sauna- või pesumajateenus, siis käesolevas
lisateenuste tabelis 3 neid teenuseid enam eraldi ei näidata, kuna nende teenuste osutamine on näidatud juba
aruandes „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“.
17
Endiselt kehtib hoolekandeasutuse tabeli 3 kohta ka see, et tabel täidetakse ainult juhul, kui asutus osutab veel
teisi sotsiaalteenuseid, mis ei kajastu asutuse vastavate teenuste aruannetes (nt iseseisev õendusabi,
rehabilitatsiooniteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, koduteenus, eluruumi tagamise teenus,
lapsehoiuteenus, päevahoiuteenus jm).
Ajutise majutuse all (rida 05) kajastatakse ka rehabilitatsiooniteenuse osutamise raames hoolekandeasutusse
majutatud isikud või nende saatjad, mida käsitleb sotsiaalhoolekande seaduse § 60 lõige 3.
Lapsehoiuteenus (rida 08) – kui sotsiaalteenust osutav asutus osutab kohaliku omavalitsuse üksusele ka
lapsehoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 451 tähenduses, siis näidatakse selle teenuse saajate arv ja
rahastus tabelis 3 real 08. Samas esitab teenuse osutaja detailsema aruande temalt teenust ostnud kohalikule
omavalitsusele.
Eluruumi tagamise all (rida 12) käsitatakse käesolevas tabelis teenust, mille saajatele ei osutata muid
hoolekandeteenuseid, vaid võimaldatakse üksnes eluase (nt asenduskodus olevad täisealiseks saanud noored,
kelle puhul on asendushooldusteenuse rahastamine lõppenud, kuid isik jääb hoolekandeasutusse edasi – talle
võimaldatakse elamispind jm).
Muu (rida 16) all näidatakse muud eespool loetlemata lisateenused.
Kui sellesse gruppi jäävad mitmed olulised sotsiaalteenused (teenuse osutaja seisukohast lähtuvalt, mida ta peab
vajalikuks aruandes täpsemalt näidata), siis palume märkida need eraldi tabeli all olevasse vabatekstiga vormi
„Muu“ lahtikirjutatult, näidates teenust kasutanud isikute arvu ja kulutused. Kindlasti peavad need sisalduma ka
real 16 „Muu“ all.
Tabel 4. Teenuseosutaja kasutuses olevate ja väljarenditavate ruumide ja rajatiste pindala (aruandeaasta
lõpus)
Tabeli täidavad vaid asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused.
Kui asendushooldusteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust osutav asutus osutab ka väljaspool kodu
osutatavat üldhooldusteenust ning üldises kasutuses olevate ruumide pinda (tabelis read 02–09) ei ole võimalik
teenuse lõikes eraldi välja tuua, siis esitatakse andmed nende ruumide kohta kokku täies mahus (v.a väljaspool
kodu osutatava üldhooldusteenuse saajate käsutuses olevad eluruumid).
Ruumidena arvestatakse elektri, kütte ja/või kanalisatsiooniga (või vähemalt ühega neist) varustatud pinnad.
Eristatakse teenusesaaja enda käsutuses (kas tema enda omanduses või renditavad) olevad ruumid ja
väljarenditavad ruumid. Teenuseosutaja käsutuses olevate ruumide osas eristatakse ruumid sihtotstarbe järgi
(read 01 kuni 09). Väljarenditavate ruumide puhul on vaja esitada vaid ruutmeetrite arv kokku.
Rida 03 – teenusesaajate tegevus- ja muude ruumide hulka arvatakse tegevustoad, raamatukogu, televiisori
vaatamise ruum, ruum ürituste läbiviimiseks, jõusaal jms.
Rida 05 – administratiivruumideks loetakse juhtkonna-, raamatupidamisruume jms.
Rida 06 – hügieeniga seotud ruumid: pesemisruumid, dušš, saun, tualettruumid.
Rida 07 – abiruumideks loetakse koridorid, soojussõlmed, laod, töökojad jms.
Rida 08 – transporditeenuse osutamiserga seotud ruumid: garaaž, autojuhi ruum.
Tabel 4a. Teenuseosutaja kasutuses olevate hoonete tüübid (aruandeaasta lõpus)
Tabeli täidavad ainult asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused.
Kui asendushooldusteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust osutav asutus osutab ka väljaspool kodu
osutatavat üldhooldusteenust või muud teenust hoolekandeasutuses, siis esitatakse andmed vaid nende hoonete
kohta, mida kasutavad asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saavad isikud.
Veerud 1 ja 2 täidetakse nende hoonete kohta (märgitakse hoonete arv), kus asuvad asendushooldusteenuse või
ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate eluruumid või tegevusruumid. Kui nende teenuste saajate eluruumide
asukohaks olevad hooned kattuvad, siis märgitakse hoone mõlemasse veergu.
Kui teenusesaajate elu- või tegevusruumideks on eraldatud osa (korter, korterid, tuba, toad, korrus, osakond või
korpus) mõnest allpool loetletud hoonest, siis veergudesse 1 ja 2 märgitakse nende hoonete arv, mille ühes osas
teenusesaajad elavad või tegutsevad.
NB! Osaline kasutus mistahes tüüpi hoonest märgitakse vaid siis, kui teine osa sellest hoonest on mõne muu
teenuse saajate või muude isikute/asutuste kasutuses. Kui hoone tervikuna on vaid asendushooldusteenuse või
18
ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate ning neid teenindava personali (köögipersonal, juhataja või
tegevus/juhendajate, kasvatajate kontoriruumid vm) kasutuses, siis märgitakse hoone reale, mis kajastab tervet
hoonet (mitte osa hoonet), kuigi osa hoonest on personali kasutada.
Veergu 3 märgitakse asendushooldusteenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate kasutuses olevate
(eluruumid või tegevusruumid) hoonete arv kokku üks kord. See tähendab, et juhul kui asendushoolduse- ja
erihoolekandeteenuse saajad saavad teenust ühes hoones või hoone osas, siis märgitakse see hoone veergu 3
ainult ühe korra.
Asutuse tüübid vastavalt ehitusseaduse § 50 lõike 7 punkti 1 alusel vastu võetud majandus- ja taristuministri
02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ märgitakse hoonete arv järgmiselt:
Rida 01 – peremaja hulka arvestatakse spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud üksikelamud.
Rida 02 – osa peremajast hulka arvestatakse üks tuba või mõned toad spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud
üksikelamust.
Rida 03 – üksikelamu hulka arvestatakse ühe korteriga elamud, individuaalmajad, taluhooned (hooned pole
ehitatud spetsiaalselt teenuse osutamiseks, vaid selleks kohandatud).
Rida 04 – osa üksikelamust hulka arvestatakse tuba või mõned toad ühe korteriga elamust, individuaalmajast või
taluhoonest (hooned pole ehitatud spetsiaalselt teenuse osutamiseks, vaid selleks kohandatud).
Rida 05 – ridaelamu või kaksikelamu sektsiooni (juhul kui on oma katus ja sissepääs maapinnalt) hulka
arvestatakse ühe või mitme ridaelamu boksiga hooned, paarismajad.
Rida 06 – osa ridaelamust või kaksikelamu sektsioonist hulka arvestatakse üks või mõned ridaelamu boksid
ridaelamust, tuba või mõned toad ridaelamu boksist või üks osa, tuba või mõned toad paarismajast.
Rida 07 – kolme ja enama korteriga elamu hulka arvestatakse kõik korterelamud, milles on kolm või enam korterit.
Rida 08 – osa kolme või enama korteriga elamust hulka arvestatakse üks või mõned korterid kolme või enama
korteriga elamust või üks või mõned toad korteritest.
Rida 09 – ühiselamu hulka arvestatakse koridorisüsteemis (ühise köögi, sanitaarruumidega või elutoaga korrusel)
korruselamu, sh hooned, mis on olemuselt sarnased ühiselamuga (näiteks lasteaiaks või kooliks ehitatud hooned,
mis on kohaldatud teenuse osutamiseks).
Rida 10 – osa ühiselamust hulka kuulub üks korrus, korter või mõned korterid, tuba või mõned toad
koridorisüsteemis (ühise köögi, sanitaarruumidega või elutoaga korrusel) korruselamust, sh osa hoonest, mis on
olemuselt ühiselamuga sarnane (näiteks lasteaiaks või kooliks ehitatud hooned, mis on kohaldatud teenuse
osutamiseks).
Rida 11 – hoolekandeasutuse tüüpi hoone hulka arvestatakse spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud
korruselamud.
Rida 12 – osa hoolekandeasutuse tüüpi hoonest hulka arvestatakse korpus, korrus, korrused, tuba või mõned
toad spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud korruselamust.
Rida 13 – mõisahoone hulka kuuluvad endised mõisahooned, mis on kohandatud teenuste pakkumiseks.
Rida 14 – osa mõisahoonest hulka arvestatakse üks korrus, tuba või mõned toad mõisahoonest.
Rida 15 – osa haiglast (üld-, eri- või ülikooli juures asuv haigla) hulka kuuluvad haigla palatid, korpused,
osakonnad.
Rida 16 – muu juures palun selgitage aruande kommentaari lahtris, millise hoonega on tegemist.
19
Sotsiaalkaitseministri … veebruari 2019. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“ muutmine“
Lisa 7
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“
Lisa 16
Sotsiaalministeerium TURVAKODUTEENUS
Analüüsi ja statistika osakond
tel 626 9362
Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn 20 . aasta
Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Asutuse täielik nimetus
Aadress: | Aadress:
E-post:
Esitavad:
1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks Sotsiaal-
Registrikood | | | | | | | kindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaal-
ministeeriumile
Omaniku liik |
Peamine sihtrühm (märkida X)
Lapsed
Täisealised
Juhataja ees- ja perekonnanimi telefon
1. Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi
(aruandeaasta jooksul)
Vanuserühmad
Rea
Pöördumise põhjus 65 ja va- Kokku
nr 0–6 7–14 15–17 18–24 25–49 50–64
nemad
A B 1 2 3 4 5 6 7 8
1. Lähisuhtevägivald 01
mehed 02
1
naised 03
2. Muu vägivald 04
mehed 05
naised 06
3. Hulkurlus 07
mehed 08
naised 09
4. Kodune hoolimatus 10
mehed 11
naised 12
5. Alkoholi tarvitamine 13
mehed 14
naised 15
6. Narkootikumide tarvitamine 16
mehed 17
naised 18
7. Vanemate ja teiste lähedaste al-
19
koholi tarvitamine
mehed 20
naised 21
8. Vanemate ja teiste lähedaste nar-
22
kootikumide tarvitamine
mehed 23
naised 24
9. Elukoha puudumine 25
mehed 26
naised 27
sh kinnipidamiskohast vabanemine 28
mehed 29
naised 30
10. Muud / põhjus teadmata 31
mehed 32
naised 33
KOKKU TEENUST SAANUD 34
mehed 35
naised 36
neist suhtluskeel eesti 37
mehed 38
naised 39
-„ - muu keel 40
mehed 41
naised 42
2. Teenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
kuni 7 öö- 8–30 öö- 31–90 öö- 91–180 üle 180 Kokku Teenuse osu-
Rea päeva päeva päeva ööpäeva ööpäeva isikuid tamise aeg
Vanus ja sugu kokku ööpäe-
nr
vades
A B 1 2 3 4 5 6 7
Mehed 01
neist vanuses 0–6 02
2
7–14 03
15–17 04
18–24 05
25–49 06
50–64 07
65 ja vanemad 08
Naised 09
neist vanuses 0–6 10
7–14 11
15–17 12
18–24 13
25–49 14
50–64 15
65 ja vanemad 16
Kokku 17
neist vanuses 0–6 18
7–14 19
15–17 20
18–24 21
25–49 22
50–64 23
65 ja vanemad 24
Tabel 2a. Lapsed, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta, tee-
nuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Vanus ja sugu Rea kuni 7 8–30 öö- 31–90 91–180 üle 180 Kokku Teenuse osu-
nr ööpäeva päeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva lapsi tamise aeg
kokku ööpäe-
vades
A B 1 2 3 4 5 6 7
Poisid kokku 01
neist vanuses 0–6 02
7–14 03
15–17 04
Tüdrukud kokku 05
neist vanuses 0–6 06
7–14 07
15–17 08
Lapsed kokku 09
neist vanuses 0–6 10
7–14 11
15–17 12
3. Teenust saanud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul)
Isikud teenuse saamise kestuse järgi
Rea
Sihtkoht kuni 7 öö- 8–30 öö- 31–90 öö- 91–180 öö- üle 180 öö- Kokku isikuid
nr
päeva päeva päeva päeva päeva
A B 1 2 3 4 5 6
Koju 01
Asendushooldusteenust või
02
järelhooldusteenust saama
Kinnise lasteasutuse teenust
03
saama
Väljaspool kodu osutatavat
ööpäevaringset üldhooldus- 04
teenust saama
3
Kohaliku omavalitsuse paku-
05
tavasse eluruumi
Muu / teadmata 06
Kokku teenust saamast lah-
07
kunud
4. Turvakoduteenust saanud isikutele osutatud teenused (aruandeaasta jooksul)
Teenuse olemasolu Suunatud
asutuses Asutuses teenust Teenust
Rea
Teenuse liik (teenuse olemasolu teenust saanute saama välja- saanute
nr
asutuses arv poole asu- arv kokku
tähistage numbriga 1) tust
A B 1 2 3 4
Sotsiaalnõustamine 01
Psühholoogiline nõustamine 02
Psühhoteraapia 03
Meditsiiniline abi¹ 04
suunatud statsionaarset
psühhiaatrilist tervishoiuteenust saama
05 X
(statsionaarsele ravile
psühhiaatriahaiglas või kliinikus)
suunatud ambulatoorset
06 X
psühhiaatrilist tervishoiuteenust saama
Juriidiline nõustamine 07
Tugiisikuteenus 08
Võlanõustamine 09
Taotluse esitamine puude raskusastme tuvas-
10 X
tamiseks
Muu teenus (kirjuta) 11
¹ Meditsiinialase haridusega isiku poolt osutatud teenus.
Lahter „Muu“ lahtikirjutatult:
Teenuse nimetus Teenust kasutanute arv
5. Kohtade arv ja nende kasutamine
Teenust saanute arv (aasta jook-
Kohtade arv sul)
Rea
(aasta lõ- neist
nr
pus) Kokku üks kord kaks ja
enam korda
A B 1 2 3 4
Lapsed kokku 01 X
nendest ilma vanema, eestkostja
02 X
või muu täisealise pereliikmeta
poisid (0–17) 03 X
nendest ilma vanema, eestkostja
04 X
või muu täisealise pereliikmeta
tüdrukud (0–17) 05 X
nendest ilma vanema, eestkostja
06 X
või muu täisealise pereliikmeta
4
Täiealised (18+) kokku 07 X
mehed 08 X
naised 09 X
Kõik kokku 10
mehed 11 X
naised 12 X
6. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või
muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu
Täidetud Töötajate Aasta kesk- Töötasu Keskmine
ametikoh- arv aasta mine tööta- kokku (kõik töötasu
Töötaja Rea tade arv lõpus (isi- jate arv, taan- arvestatud kuus, eurot
nr (koormused kute arv) datud täis- töötasu lii- (v4 / v3 /
aasta lõpus) tööajale (vt gid), eurot 12)
juhend) aastas
A B 1 2 3 4 5
Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 01
sh vastab SHS § 36 lõikes 2 sätestatud
02 X X X X
ettevalmistusnõuetele
Hooldustöötaja 03
Logopeed, eripedagoog 04
Psühholoog, kutsenõustaja 05
Psühhoterapeut 06
Tegevusjuhendaja 07
sh sotsiaalkaitseministri määrusega
kehtestatud kava kohase 08 X X X X
tegevusjuhendaja koolituse läbinud
Õde 09
Sotsiaaltöötaja 10
Muud 11
Kokku/keskmine 12
Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku) 13 X X X X
sh asutuse poolt osaliselt tasustatud 14 X X X
7. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Teenuse Kulutused kulutusi rahastas, eurodes Keskmi-
osutamise teenusele sed kulu-
isik kohaliku Riik muud
aeg kokku aruan- tused
omava- allikad
ööpäeva- deaastal Kokku sh ühe öö-
litsuse
des kokku, (v6 + v7) riigieelarvest hasart- päeva
üksus
eurot teenuse mängu kohta
(v3 + v4 + osutamiseks maksust (v2 / v1)
v5 + v8)
1 2 3 4 5 6 7 8 9
Täitja nimi Kuupäev
……………………………………………………
Telefon
E-post
5
Täname Teid!
JUHEND
Statistilise aruande „Turvakoduteenus“ esitavad turvakoduteenust osutavad hoolekandeasutused
sõltumata omaniku liigist.
Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013
(http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee).
Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit:
Kood Nimetus Selgitus
11 Riik, k.a avalik-õi- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud
guslikud üksused vastava seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või
kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast.
12 Kohaliku omavalit- Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksu-
suse üksus ses on 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja
rohkem varast.
21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse ük-
susel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile
ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast.
22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole
osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või
Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast.
90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku
osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kont-
rollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või ena-
musomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3
füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata ena-
musosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille
omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaa-
dav).
Turvakoduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada
sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja es-
mane abi.
Ajutise eluaseme tagamise all mõeldakse voodikoha, pesemisvõimaluse (pesupesemine, isikliku hügieeni
toimingud), laste puhul ka mängimis- ja õppimisvõimaluste jms tagamist.
Esmase abi all mõeldakse inimesele toidu, riiete, peavarju ja hoolitsuse ning vajaduse korral esmase
meditsiinilise abi võimaldamist. Tulenevalt isiku east ja vajadusest (laps, eakas, puudega isik) tagatakse
ka tema hooldamine ja arendamine.
Turvakoduteenuse peamised sihtrümad on:
1) lapsed, kes vajavad abi hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad nende elu, tervist või
arengut;
2) täisealised isikud, kes vajavad turvalist keskkonda.
Tabel 1. Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi (aruandeaasta
jooksul)
6
Täidetakse kõikide aruandeaasta jooksul teenust saanud isikute kohta (üks kord), sõltumata teenuse saa-
mise kestusest ja aruandeaastal teenuse kasutamise kordadest. Isiku vanus näidatakse tema esmakord-
sel (aruandeaastal) pöördumisel asutusse. Pöördumise põhjusena märgitakse vaid üks, peamine põhjus.
Read 01, 02, 03 – lähisuhtevägivalla ohver – näidatakse isikut, kes on kogenud lähisuhtevägivalda. Siia
märgitakse ka lapsed, kes sattusid asutusse koos lähisuhtevägivalla ohvrist vanemaga või on ise vägivalla
ohvrid.
Lähisuhtevägivald on füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline või majanduslik vägivald, mis leiab aset
partnerite või pereliikmete vahel ning mis avaldub sundiva ja kontrolliva käitumise mudelina.
Read 4, 5, 6 – muu vägivalla ohver on isik, kes on kogenud vägivalda väljaspool kodu.
Read 7, 8, 9 – hulkurlus – näidatakse isikud, kellel on kodu, kuid kes ei soovi kodus elada.
Read 10, 11, 12 – kodune hoolimatus – isikusse suhtuvad omaksed hoolimatult ja ükskõikselt, mistõttu
isik vajab kõrvalist abi.
Read 13, 14, 15 – alkoholi tarvitamine – alkohoolsete jookide liigtarvitamine isiku poolt.
Read 16,17,18 – narkootikumide tarvitamine – narkootiliste ainete tarvitamine.
Read 19, 20, 21 – isik ei saa kodus elada oma vanemate ja/või teiste temaga koos elavate inimeste
sagedase alkoholi tarvitamise tõttu.
Read 22, 23, 24 – isik ei saa kodus elada oma vanemate ja/või teiste temaga koos elavate inimeste
sagedase narkootikumide tarvitamise tõttu.
Read 25, 26, 27 – isikul puudub kindel elukoht.
Read 28, 29, 30 – tuuakse eraldi välja kinnipidamiskohast vabanenud isikud, kes viibisid asutuses elu-
koha puudumise tõttu
Ridadel 37, 38 39, 40, 41, 42 näidatakse kliendiga suhtlemise keel, milleks on kas eesti keel või muu keel.
Tabel 2. Teenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Juhul kui isik kasutab aruandeaasta jooksul teenust korduvalt, arvestatakse tema teenuse saamise aeg
aasta kohta kokku ja isik märgitakse vastavasse veergu.
Tabel 2a. Lapsed, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta, tee-
nuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Siin tabelis näidatakse ainult neid lapsi (ja nendele teenuse osutamise aega), kes said vähemalt üks kord
aastas teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta ehk kes said teenust üksinda või
koos alaealise venna, õe või muu alaealise pereliikmega.
Näiteks, kui laps sai teenust kokku 35 ööpäeva, millest üks kord sai teenust 5 ööpäeva üksi (ilma vane-
mata) ja 30 ööpäeva koos vanemaga, kajastub ta tabeli 2a veerus 1 (teenuse saamise kestus kuni 7
ööpäeva).
Tabelis 2 aga kajastub ta lähtuvalt teenuse saamise kogupikkusest ehk veerus 3 (teenuse saamise pikkus
31–90 ööpäeva).
Kui kõik turvakoduteenust saanud lapsed said teenust ilma täiskasvanuta, võrdub laste arv vanuse ja soo
järgi ning teenuse osutamise aeg tabelis 2a laste arvuga ja teenuse osutamise ajaga tabelis 2.
Tabel 3. Teenust saanud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul)
Näidatakse isikuid teenuse saamise kestuse ja lahkumise sihtkoha järgi. Täidetakse aruandeaasta vii-
mase lahkumise järgi.
Kinnise lasteasutuse teenus on ööpäevaringne teenus, mida osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse §-
s 1303 sätestatud tingimustel lapsele, kelle vabadust on piiratud kohtumääruse alusel.
Tabel 4. Turvakoduteenust saanud isikutele osutatud teenused
Veerg 1 – iga teenus, mida asutus osutab, tähistatakse numbriga 1.
7
Veerud 2 ja 3 – üks ja sama isik võib kasutada mitut asutuses ja väljaspool asutust pakutavat lisateenust.
Iga isikut tuleb näidata kõigi teenuste all, mida ta sai. Iga teenuse all tuleb üht ja sama isikut näidata igas
veerus üks kord olenemata sellest, kas ta sai nimetatud teenust üks või mitu korda.
Veerg 4 – näidatakse isikud, kes said vastavaid teenuseid – isikud, kes said teenust ainult asutuses +
isikud, kes said teenust väljaspool asutust + isikud, kes said teenust nii asutuses kui ka väljaspool asutust.
Seega veerg 4 <= veerg 2 + veerg 3
Sotsiaalnõustamine – isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaits-
mise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toi-
metuleku soodustamiseks.
Psühholoogiline nõustamine – osutatakse vastava erialase (psühholoogilise) kõrgharidusega spetsia-
listi või Euroopa Liidu standarditele vastavat sertifikaati omava psühhoterapeudi poolt.
Tugiisikuteenus – teenuse raames juhendatakse, julgustatakse ja motiveeritakse isikut tema kohustuste
täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul igapäevases elukeskkonnas. Teenust osutatakse isiku
poolt, kes on läbinud tugiisiku koolituse. Siin näidatakse vaid neid isikuid, kes on saanud tugiisikuteenust
otse turvakodus (ilma kohaliku omavalitsuse poolse sekkumiseta, st asutusel ei ole sõlmitud
omavalitsusega lepingut teenuse osutamiseks) ning kelle kohta ei koguta andmeid kohalike omavalitsuste
poolt esitatava statistilise aruandega „Tugiisikuteenus“.
Võlanõustamisteenus – teenuse raames nõustatakse ja abistatakse isikut rahalise võlgnevuse korral
selle isiku jaoks talutavaks muutmisel või kõrvaldamisel, uute võlgade tekkimise ennetamisel ning vaja-
duse korral teavitatakse isikut võlaprobleemidega seonduvate probleemide lahendamise võimalustest.
Teenust osutatakse isiku poolt, kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja kes on läbinud 160-tunnise
võlanõustaja täienduskoolituse või kellele on väljastatud võlanõustaja kutsetunnistus kutseseaduse alu-
sel.
Tabel 5. Kohtade arv ja nende kasutamine
Kohtade arv iseloomustab teenuse osutamise võimalikku mahtu asutuses (kui paljudele isikutele on või-
malik samaaegselt teenust osutada) vastavalt riiklikult kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse-, ohu-
tus- ja keskkonnanõuetele. Enamikul juhtudel (v.a ehituslikud või muud ümberkorraldused, nt reorgani-
seerimine) ei saa kohtade arv aasta jooksul põhjendamatult muutuda.
Teenust saanute arv – veergudes 3–4 näidatakse isikute arv sõltuvalt sellest, mitu korda aastas nad
said turvakoduteenust.
Ridadel 01, 03 ja 05 näidatakse laste arv vastavalt teenuse saamise kordade arvule.
Ridadel 02, 04 ja 06 veerus 2 näidatakse nende laste arvu, kes vähemalt üks kord said teenust ilma
vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta. Veergudes 3 ja 4 jaotatakse neid vastavalt sellele,
mitu korda nad said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta.
Teenuse saajate arv veerus 2 peab võrduma teenuse saajate arvu summaga veergude 3 ja 4 kõikides
ridades (veerg 2 = veerg 3 + veerg 4).
Näiteks, kui üks tüdruk sai aasta jooksul teenust kokku kaks korda, millest üks kord sai ta teenust üksinda
ning üks kord koos vanemaga, siis näidatakse teda real 05 veerus 4 ning real 06 veerus 3.
Teenust saanute arv kokku (veerg 2 rida 10) peab võrduma teenuse saajate arvuga tabelis 1.
Tabel 6. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu
või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu
Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt käesoleva teenuse osutamisega, majanduspersonali reeglina
mitte näidata. Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad muude teenuste kui turvakoduteenuse
osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte
töölepingu ja töövõtulepingu alusel, nt tervishoiuteenused) või seotud asutuse üldise tegevuse
tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja teised
juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu personal, kes ei tegele vahetult
klientidele teenuse osutamisega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”.
Real 01 näidatakse kõik lapsele teenust vahetult osutavad isikud.
Real 02 näidatakse need kasvatusala töötajad, kes vastavad sotsiaalhoolekande seaduse § 36 lõigete 2
ja 3 järgi ühele järgmistest ettevalmistusnõuetest:
8
1) vähemalt keskharidus ning pedagoogiline, psühholoogia- või sotsiaaltööalane riiklikult tunnustatud
kutse- või kõrgharidus;
2) vähemalt keskharidus ning läbitud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud sotsiaaltöö ja
pedagoogika täienduskoolitus (jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal).
Käesoleva tabeli real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv-keskastme spetsialistide hulka kuu-
luvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenuse saajatega.
Töölepingu alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osatööajaga töötajateks:
1) täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on reeglina 40 tundi või lühem seaduse (alaealine,
tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töösisekorra eeskirja järgi;
2) osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala/kuuga; kes töötab
ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel.
Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping, käsundusleping
ja kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja.
Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi
aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja
koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata.
Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaastavõi ajateenistuses viibijaid ei arvestata).
Aasta keskmine töötajate arv taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude
töötajate keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1;
6 kuud töötanud isik täisajaga = 6 x 1 / 12 = 0,5).
Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt tööta-
tud tööpäevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks isik töötas 10
päeva kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud
mahus 0,5, sest 10 / 20 = 0,5).
Osalise töötajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab
lepingu järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on, et täis-
tööaeg = 40 tundi nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graa-
fiku alusel töötavad isikud, kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis
lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud koormusest.
Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale:
- üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale
(11 x 1) / 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96
- teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46
- kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29
- neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25
Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 +
0,25 = 1,96.
Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu
tööajanormtundidega aastas.
Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka
Statistikaameti selgitust aadressil: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_too-
jeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_5311.htm
Töötasu kokku (veerg 4) näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid – põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a
kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja
puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia,
jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel
koolitusel viibimise ajal makstud tasud jms.
Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos
tulumaksuga, töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni).
Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised
töösuhte lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu).
Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku
(veerg 4) jagatud aasta keskmine taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga.
9
Tabel 7. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Näidatakse vaid otseselt turvakoduteenuse osutamisega seotud kulud. Investeeringud näidatakse ainult
aruandes “Hoolekandeasutus” vastavalt rahastamisallikale.
Rahastamisallikad:
Isik – näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste
poolt tasutud summad.
Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks
eraldatud rahalised vahendid; ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele
teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab hoolekandeasutusele – need on teenuse saaja
poolt finantseeritud kulud.
Riik – eraldi näidatakse riigieelarvest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid ning hasartmän-
gumaksu projektide kaudu saadud rahalised vahendid.
Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid.
10
Sotsiaalkaitseministri … veebruari 2019. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
muutmine“
Lisa 8
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 18
Sotsiaalministeerium VÄLJASPOOL KODU OSUTATAV
Analüüsi ja statistika osakond ÜLDHOOLDUSTEENUS
tel 626 9360 20 . aasta
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne
Aruande esitaja Aruande saaja
Asutuse täielik nimetus
Aadress: Aadress:
E-post: E-post:
Esitavad:
1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks
Registrikood | | | | | | | Sotsiaalkindlustusametile
2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks
Sotsiaalministeeriumile
Omaniku liik |
Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon
1.Teenusesaajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpus)
Vanuserühmad
Rea
Sugu 18– 20– 25– 30– 35– 40– 45– 50– 55– 60– 65– 70– 75– 80– Kokku
nr 85+
19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 84
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16
Mehed 01
Naised 02
Kokku 03
neist
intervall-
04
hooldusel
viibijad
1
2. Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul)
Eelmise Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi
aruan- Aruande-
de- neist neist aasta
aasta iseseisvalt lõpus
lõpus sh sh
elama
statsionaarselt tervishoiuteenuselt, v.a õendusabiteenus
isikud, kelle elukoht paikneb teenuseosutajaga samas KOVis
isikud, kellele osutati eelnevat ühte või enamat toetavat
samale ööpäevaringsele sotsiaalteenusele
ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele
samalt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt
ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt
mujale, andmed puuduvad
mujalt, andmed puuduvad
toetavat sotsiaalteenust saama
õendusabiteenuselt
Kokku
Kokku
(v13
(v4
+…
sotsiaalteenust
surnud
kodust
+v7
koos perega
kohtade arv
kohtade arv
+v16
isikute arv
isikute arv
+...
+v18
üksi
+ v11)
+v19)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21
3. Puudega teenusesaajad puude raskusastme järgi (aruandeaasta lõpus)
Vanuserühmad
Rea
Puude aste 18– 20– 25– 30– 35– 40– 45– 50– 55– 60– 65– 70– 75– 80– Kokku
nr 85+
19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 84
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16
Sügav puue 01
Raske puue 02
Keskmine
03
puue
Kokku
04
(01+...+03)
sh piiratud
05
teovõimega
4. Puudega teenusesaajad puude liigi järgi (aruandeaasta lõpus)
Vanuserühmad
Rea
Puude liik 18– 20– 25– 30– 35– 40– 45– 50– 55– 60– 65– 70– 75– 80– Kokku
nr 85+
19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 84
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16
Psüühikahäire 01
sh
dementsuse 02
diagnoosiga¹
2
Keele- ja
03
kõnepuue
Kuulmispuue 04
Nägemispuue 05
Liikumispuue 06
Muu 07
Kokku
08
(01+03+...+07)
¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03
5. Teenusesaajad vanuserühmiti teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg
(aruandeaasta jooksul)
Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele Ühe isiku
ööpäevades Isikute teenuse Ühe isiku
Teenust teenuse saamise teenuse
saanud saamise keskmine saamise
Vanuse- Rea
isikute aeg aeg arvestuslik
rühm nr
kuni 91– 151– 211– 271– üle arv kokku, (ööpäe- aeg (kuud
31–90
30 150 210 270 330 330 kokku ööpäeva- vad aastas) v10
des aastas) 9 / / 30,4
v8
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11
18–19 01
20–24 02
25–29 03
30–34 04
35–39 05
40–44 06
45–49 07
50–54 08
55–59 09
60–64 10
65–69 11
70–74 12
75–79 13
80–84 13
85 + 15
Kokku
(01
16
+....+
15)
5a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi
(aruandeaasta jooksul)
sh teenuse saamise kestuse järgi
Teenusesaajate arv Teenuse saamise
(üks kord) kordade arv 151 ja enam
kuni 30 ööpäeva 31–90 ööpäeva 91–150 ööpäeva
ööpäeva
1 2 3 4 5 6
3
6. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu
võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu
Andmed esitatakse kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse põhitöötajate kohta
(ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus).
Keskmine
Töötajate Aasta töötasu kuus,
Täidetud
arv keskmine Töötasu kokku eurot
ametikohtade
Rea aasta töötajate arv, (kõik arvestatud
arv
nr lõpus taandatud töötasu liigid), (v4 / v3 / 12)
(koormused
(isikute täistööajale eurot
Töötaja aasta lõpus)
arv) (vt juhend)
A B 1 2 3 4 5
Hooldustöötajad kokku 01
sh kutseseaduse alusel antud
hooldustöötaja kutsega
02 x x x x
taseme- või töökohapõhise
õppe läbinud
03 x x x x
täienduskoolituse läbinud 04 x x x x
erialase ettevalmistuseta 05 x x x x
Abihooldustöötaja 06
Logopeed 07
Füsioterapeut 08
Tegevusterapeut või assistent 09
Huvijuht 10
Tegevusjuhendaja 11
sh sotsiaalkaitseministri
määrusega kehtestatud
kava kohase tegevus-
juhendaja koolituse 12 x x x x
läbinud või tegevusjuhenda-
jana töötamist võimaldava
erialase haridusega
Arst 13
Õde 14
Sotsiaaltöötaja 15
Muud 16
Kokku (01 + 06 +...+11 +13 +...+
17
16) / keskmine
7. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Andmed esitatakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta.
kulutusi rahastas, eurodes
riik Kulutused
Isikute Kulutused
Teenust ühe isiku
teenuse teenusele
saanud kohaliku sealhulgas kohta
saamise kokku,
isikute omavalit- kokku riigieel- muud keskmiselt
aeg kokku eurot (v4 isik
arv suse (v7 + arvest hasart- ESF-i allikad ööpäevas,
(ööpäeva- +...+ v6 +
kokku üksus v8 + teenuse mängu- vahen- eurot (v3 /
des) v10)
v9) osutami- maksust ditest v2)
seks
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11
4
PÄEVAHOIUTEENUS
8. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul)
vanuserühmad Teenust
Rea saanud isikud
nr 18–24 25–49 50–64 65–74 75–79 80–84 85+ kokku (üks
kord)
A B 1 2 3 4 5 6 7 8
Kokku (1 +...+ 7) 01
neist dementsuse
02
diagnoosiga¹
¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03
9. Päevahoiuteenuse saajad vanuserühmiti teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg
(aruandeaasta jooksul)
Teenuse saamise aeg päevades Teenust Isikute Ühe isiku
saanud teenuse teenuse
Vanuse- Rea isikud saamise saamise
rühmad nr kuni 31–90 91–150 151–210 211–270 271–330
331–365 kokku aeg kokku aeg (päevi
30 (366) (üks kord) (päeva- aastas)
(1 +...+ 7) des) (v9 / v8)
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
18–24 01
25–49 02
50–64 03
65–74 04
75–79 05
80–84 06
85+ 07
Kokku (01
08
+...+ 07)
10. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
kulutusi rahastas, eurodes
riik Kulutused
Isikute Kulutused
ühe isiku
teenuse teenusele sealhulgas
kohaliku kohta
saamise kokku,
omavalit- Kokku riigieel- muud keskmiselt
aeg kokku eurot (v3 isik
suse (v6 + arvest hasart- ESF-i allikad päevas,
(päeva- +...+ v5 +
üksus v7 + teenuse mängu- vahendi- eurot (v3 /
des) v9)
v8) osutami- maksust test v2)
seks
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Täitja nimi Kuupäev
Telefon
E-post
5
Täname Teid!
JUHEND
Statistilise aruande “Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus” esitavad kõik täiskasvanutele
üldhooldusteenust osutavad asutused (k.a statsionaarset tervishoiuteenust osutavad asutused, kui neis
osutatakse väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust), sõltumata omaniku liigist ja teenuse rahastamise
allikatest.
Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013
(http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee).
Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit:
Kood Nimetus Selgitus
11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud
õiguslikud üksused vastava seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või
kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast.
12 Kohaliku Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus
omavalitsuse üksus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse
üksusele 50% ja rohkem varast.
21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse
üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui
riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast.
22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole
osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või
Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast.
90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku
osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse
kontrollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või
enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile,
1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata
enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte,
mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta
kättesaadav).
Teenuste määratlused:
Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna
ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast
tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
Olenevalt inimese abivajadusest eristatakse ööpäevaringset üldhooldusteenust, ajutist ööpäevaringset hooldust
ehk intervallhooldust ja päevast üldhooldusteenust ehk päevahoidu.
Teenuse osutamisel ööpäev läbi (edaspidi ööpäevaringne üldhooldusteenus) tagab teenuseosutaja
teenusesaajale lisaks hooldusplaanis määratud hooldustoimingutele ja muudele toetavatele, toimetulekut
tagavatele toimingutele ja teenustele ka majutamise ja toitlustamise.
Ajutine ööpäevaringne hooldus ehk intervallhooldus (edaspidi intervallhooldus) on mõeldud isikutele, kes
vajavad püsivalt või ajutiselt kõrvalabi igapäevaelu toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel.
Intervallhoolduse raames tagab teenuseosutaja lisaks hooldusplaanis määratud hooldustoimingutele ja
muudele toetavatele, toimetulekut tagavatele toimingutele ja teenustele ka majutamise ja toitlustamise.
Intervallhoolduse eesmärk on pakkuda inimestele ajutise hoolduse võimalust, ühtlasi võimaldada puhkust
mitteformaalsetele hooldajatele, näiteks pereliikmetele või lähedastele.
Päevahoid ehk päevane üldhooldusteenus (edaspidi päevahoid) on mõeldud isikutele, kes vajavad püsivalt
või ajutiselt kõrvalabi igapäevaelu toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel, kuid nende kõrvalabi- ja
järelevalvevajadus on öisel ajal tagatud mitteformaalse hoolduse kaudu või nad on suutelised iseseisvalt
6
hakkama saama. Mitteformaalse hoolduse all mõeldakse hooldusvormi, kus abivajava isiku hooldus tagatakse
pereliikmete või lähedaste poolt.
Kui asutus osutab kahte või kolme eespool nimetatud teenust, palume aruande esitamisel järgida alljärgnevat
juhist:
1) tabelites 1–6 ja 8 esitatakse andmed väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja
intervallhoolduse kohta;
2) tabelis 6a esitakse andmed ainult intervallhoolduse kohta;
3) tabelites 9–11 esitatakse andmed päevahoiuteenuse kohta;
4) tabelis 7 esitatakse andmed kokku kõigi kolme teenuse kohta.
1. Teenusesaajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpus)
Teenusesaajate arv soo ja vanuse järgi esitatakse aruandeaasta lõpu seisuga.
2. Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul)
Kohtade arv iseloomustab teenuse osutamise võimalikku mahtu asutuses (kui paljudele isikutele on võimalik
samal ajal teenust osutada) vastavalt riiklikult kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse-, ohutus- ja
keskkonnanõuetele. Enamikul juhtudel (v.a ehituslikud või muud ümberkorraldused, nt reorganiseerimine) ei
saa kohtade arv aasta jooksul põhjendamatult muutuda.
Veerg 1 – näidatakse kohtade arv eelmise aruandeaasta lõpus.
Veerg 2 – näidatakse teenusesaajate arv eelmise aruandeaasta lõpus.
Andmed teenust saama saabujate kohta
Veerg 3 – teenust saama saabujate hulgas näidatakse ka intervallhooldusele saabunud isikud.
Kui sama isik sai intervallhooldust aasta jooksul mitu korda, näidatakse see isik (topeltarvestuse vältimiseks)
tabelis 2 üks kord. Teenust saamast lahkumise korral näidatakse see isik viimase lahkumise sihtkoha järgi.
Veerg 4 – näidatakse kodust teenust saama saabunud isikud kokku, olenemata sellest, kas nad said vahetult
enne ööpäevaringset teenust saama saabumist toetavaid sotsiaalteenuseid (koduteenus, täisealise isiku
hooldus1, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, toetavad erihoolekandeteenused) või mitte.
Veerg 5 – näidatakse isikud, kes said enne üldhoolduteenust saama saabumist toetavaid sotsiaalteenuseid
(koduteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, toetavad
erihoolekandeteenused).
Veerg 6 – näidatakse isikud, kes on tulnud teenust saama samast kohaliku omavalitsuse üksusest, kus asub
teenuseosutaja.
Veerg 7 – näidatakse isikud, kes on tulnud saama sama teenust, mida nad on saanud teise teenuseosutaja
juures (st teenusesaaja on erinevatel põhjustel vahetanud teenuseosutajat).
Veerg 8 – näidatakse ööpäevaringset erihoolekandeteenust (sh kogukonnas elamise teenus) saamast
saabunud isikud.
Veerg 9 – näidatakse statsionaarset tervishoiuteenust, v.a statsionaarne õendusabiteenus, saamast saabunud
isikud.
Veerg 10 – näidatakse statsionaarset õendusabiteenust saamast saabunud isikud.
Veerg 11 – kui info saabumiskoha kohta puudub, näidatakse see isik veerus: „mujalt, andmed puuduvad”.
Andmed teenust saamast lahkunute kohta
Veerg 13 – näidatakse isikud, kes lahkusid saama sama ööpäevaringset teenust teise teenuseosutaja juures.
Veerg 14 – näidatakse isikud, kes lahkusid saama ööpäevaringset erihoolekandeteenust (sh toetatud elamise
teenus).
Veerud 15–16 – näidatakse isikud, kes lahkusid teenust saamast iseseisvalt elama (üksi või koos perega).
Veerg 17 – näidatakse isikud, kes lahkusid teenust saamast iseseisvalt elama (veerud 16–17) ning kes hakkasid
saama toetavat sotsiaalteenust (koduteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, toetavad
erihoolekandeteenused, eluruumi tagamise teenus).
Veerg 18 – näidatakse isikud, kelle lahkumise sihtkohaks on mõni teine teenus, mida toodud loetelus ei ole ning
isikud, kelle lahkumise sihtkoha kohta info puudub.
3. Puudega teenusesaajad puude raskusastme järgi (aruandeaasta lõpus)
Näidatakse teenust saavate isikute arv vastavalt arstliku ekspertiisi poolt määratud puude raskusastmele.
1
Kohaliku omavalitsuse üksus seab isiku taotluse alusel hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu
vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
7
4. Puudega teenusesaajad puude liigi järgi (aruandeaasta lõpus)
Näidatakse teenust saavate puudega isikute arv vastavalt puude liigile. Kui puude liik ei ole dokumentaalselt
tõendatud, määratakse see (puude olemasolul) subjektiivselt teenust osutava töötaja poolt.
Read 01, 03–06 täidetakse domineeriva puude alusel. Domineeriv puue on puude liik, mis mõjutab kõige enam
kõrvalabi vajadust.
Real 07 „Muu” näidatakse liitpuue (kui ei ole võimalik eristada primaarset puuet), üldhaigestumus.
Real 02 näidatakse dementsuse diagnoosiga teenusesaajad. Dementsuse diagnoos on arstlikult määratav ning
põhineb rahvusvahelisel haiguste klassifikatsioonil RHK-10. Dementsuse diagnoosina käsitatakse alampeatükki
F00–F03.
Isikute arv puude liigi järgi real 08 on võrdne või suurem tabeli 4 real 04 olevast isikute arvust. Suurem on see
juhul, kui teenust saaval isikul on küll puue tuvastatud, kuid puude raskusastet ei ole arstlikult määratud.
5. Teenusesaajad vanuserühmiti teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg
(aruandeaasta jooksul)
Arvestust isikute teenuse saamise kestuse kohta aruandeaasta jooksul kogutakse käesoleva
aruandlusega ööpäevades.
Tabel täidetakse kõigi aasta jooksul teenust saanud isikute kohta vastavalt teenuse saamise kestusele (veerud
1–7), sh arvestatakse ka ajutisel ööpäevaringsel hooldusel ehk intervallhooldusel teenust saanud isikud.
Kui sama isik oli aasta jooksul intervallhooldusel mitu korda, näidatakse selle isiku teenuse saamise aeg tabelis
6 summeerituna (nt isik oli esimest korda hooldusel 25 ööpäeva ja teist korda 45, kokku seega 70 ööpäeva.
Tabelis näidatakse see isik teenuse saamise kestuse järgi veerus 2).
Isik näidatakse vanuserühmas, millesse ta kuulus aasta lõpus või teenust saamast lahkumise hetkel.
Veerg 8 – näidatakse vastavas vanuses teenust saanud isikute arv kokku.
Veerg 9 – näidatakse vastavas vanuses olevate kõigi isikute teenuse saamise aeg kokku ööpäevades.
Ühe isiku teenuse saamise keskmise aja vastavas vanuserühmas ja kokku (veerg 10) arvutab arvutiprogramm
– seda aruande koostaja ei täida.
Varasemate aastatega võrreldavuse säilitamiseks näidatakse veerus 11 teenuse saamise aeg endiselt ka
kuudes. Selle arvutab arvutiprogramm.
5a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi
(aruandeaasta jooksul)
Veerus 1 näidatakse aasta jooksul intervallhooldust saanud isikud üks kord Kui sama isik sai aasta jooksul
teenust mitu korda (nt kaks korda), näidatakse vastav kordade arv veerus 2. Seega, veerg 2 on suurem või
võrdne veeruga 1.
Veergudes 3–6 näidatakse teenusesaajad teenuse saamise kestuse (ööpäevad) järgi. Kui isik sai teenust kaks
või enam korda, näidatakse teenuse saamise kestused vastavalt kõigile kordade arvule.
6. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu
võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu
Andmed esitatakse kokku kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohta (ööpäevaringe
üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus).
Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt kõnealuse teenuse osutamisega, majanduspersonali reeglina mitte
näidata. Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad muude teenuste kui väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud
(st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel, nt tervishoiuteenused) või seotud asutuse üldise tegevuse
tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda
kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu personal, kes ei tegele vahetult klientidele teenuse
osutamisega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”.
Käesoleva tabeli real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv- või keskastme spetsialistide hulka kuuluvad
töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenusesaajatega, ning veergudes 1 ja 3 näidatakse see koormus,
millises ulatuses tööajast need töötajad teenusesaajatega vahetult tegelesid.
Vahetult hooldusteenuse osutajateks on hooldustöötaja ja abihooldustöötaja.
Hooldustöötaja on isik, kes on omandanud riiklikult tunnustatud kutsehariduse hooldustöötaja erialal või
hooldustöötaja kutse vähemalt tasemel 3 või on läbinud hooldustöötaja täienduskoolituse.
Nõuded hooldustöötaja erialase ettevalmistuse kohta jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril.
8
Rida 02 – näidatakse hooldustöötajad, kes omavad kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutset.
Rida 03 – näidatakse hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud kutseõppe tasemeõppe ja töökohapõhise õppe
läbinud hooldustöötajad.
Rida 04 – näidatakse hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud täienduskoolituse läbinud hooldustöötajad.
Rida 05 – näidatakse hooldustöötajad, kellel puudub erialane ettevalmistus.
Abihooldustöötajale (rida 06) haridusnõudeid kehtestatud ei ole. Abihooldustöötaja on vahetult hooldusteenust
osutav töötaja, kelle tööd juhendab hooldustöötaja.
Rida 12 – näidatakse tegevusjuhendajad, kes on läbinud sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava
kohase tegevusjuhendaja koolituse või kes on tegevusjuhendajana töötamist võimaldava erialase haridusega,
milleks on sotsiaaltööalane keskeri- või kõrgharidus, kõrgharidus tegevusteraapias, eripedagoogika- või
sotsiaalpedagoogikaalane kõrgharidus, kutsekeskharidus tegevusjuhendamise alal, keskeri- või kõrgharidus
vaimse tervise õenduse alal.
Töölepingu alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osatööajaga töötajateks:
1) täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on reeglina 40 tundi või lühem seaduse (alaealine,
tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töökorra järgi;
2) osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala/kuuga; kes töötab ajutiselt
osalise tööajaga tööandja algatusel.
Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping või käsundusleping ja
kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja.
Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta
lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjades olevaid
lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata.
Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate füüsiliste isikute
arv, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega (aruandeperioodi lõpul tööandja
koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid ei arvestata).
Aasta keskmine töötajate arv taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate
keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; 6 kuud töötanud
isik täisajaga = 6 x 1 / 12 = 0,5).
Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt töötatud
tööpäevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks isik töötas 10 päeva
kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5
sest 10 / 20 = 0,5).
Osalise tööajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu
järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on, et täistööaeg = 40 tundi
nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graafiku alusel töötavad isikud,
kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja
töötatud koormusest.
Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale:
- üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus
täistööajale (11 x 1) / 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96
- teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46
- kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29
- neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25
Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 =
1,96.
Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu
tööajanormtundidega aastas.
Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka
Statistikaameti selgitust aadressil: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_5311.htm
Töötasu kokku (veerg 4) näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid – põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a
kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja
puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia,
jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel
viibimise ajal makstud tasud jms.
9
Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga,
töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni.)
Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised töösuhte
lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu).
Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4)
jagatud aasta keskmine taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga.
7. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
NB! Tabel täidetakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta.
Näidatakse vaid otseselt teenuse osutamisega seotud kulud (lähtuvalt kohamaksumusest). Investeeringud
näidatakse ainult aruandes “Hoolekandeasutus” vastavalt rahastamisallikale.
Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi
struktuuritoetusi, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha
struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu.
Rahastamisallikad:
Isik – näidatakse teenusesaajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt
tasutud summad.
Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud
rahalised vahendid (k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele); ei näidata teenusesaaja poolt
või tema eest kohaliku omavalitsuse üksusele teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab edasi
hoolekandeasutusele – see on teenusesaaja (s.o isiku) poolt teenuse eest tasutud osa.
Riik – näidatakse riigieelarvest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid, hasartmängumaksu
projektide kaudu saadud rahalised vahendid ning Euroopa Liidu struktuurifondidest avatud taotlusvoorude
kaudu saadud summa.
Veerg 7 - riigieelarvest teenuse osutamiseks tehtud kulutustena näidatakse summa, mille SKA hüvitab
kohaliku omavalitsuse üksusele, kui üldhooldusteenust osutatakse isikutele, kes on suunatud ööpäevaringset
erihooldusteenust saama enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on
erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ning kellele ei
jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist. Samuti näidatakse riigieelarvest enne
01.01.1993 üldhooldekodudesse elama asunud isikute hoolekandekulud.
Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid.
Veeru 11 arvutab arvutiprogramm – seda aruande koostaja ei täida.
8. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul)
Veerg 8 – näidatakse aasta jooksul teenust saanud isikute arv kokku (üks kord). Kui sama isik sai aasta jooksul
teenust mitmel korral, siis näidatakse teda ühe isikuna. Isiku vanus märgitakse tema viimase teenuse saamise
järgi.
Rida 02 – näidatakse dementsuse diagnoosiga teenusesaajad. Dementsuse diagnoos on arstlikult
määratletav ning põhineb rahvusvahelisel haiguste klassifikatsioonil RHK-10. Dementsuse diagnoosina
käsitatakse alampeatükki F00–F03.
9. Päevahoiuteenuse saajad vanuserühmiti teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg
(aruandeaasta jooksul)
Tabel täidetakse kõigi aasta jooksul päevahoiuteenust saanud isikute kohta vastavalt teenuse saamise
kestusele.
Juhul kui sama isik sai aasta jooksul teenust mitu korda, siis näidatakse selle isiku teenuse saamise aeg veerus
9 summeerituna (nt isik sai esimest korda teenust 25 päeva ja teist korda 45. Kokku seega 70 päeva).
Isik näidatakse vanuserühmas, millesse ta kuulus aasta lõpus või teenust saamast lahkumise hetkel.
Veerg 8 (ridadel 01–07) – näidatakse vastavas vanuses teenust saanud isikute arv kokku.
Veerg 9 (ridadel 01–07) – näidatakse vastavas vanuses kõigi isikute teenuse saamise aeg kokku, päevades.
Veerg 10 – näitab keskmist teenuse saamise aega ühe isiku kohta päevades. Arvutab programm – seda
aruande koostaja ei täida.
10. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul).
Rahastamisallikad:
Isik – näidatakse teenusesaajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt
tasutud summad.
Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest teenuse osutamiseks
eraldatud rahalised vahendid (k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele); ei näidata
teenusesaaja poolt või tema eest kohaliku omavalitsuse üksusele teenuse eest tasutud summasid, mis
10
omavalitsus kannab edasi hoolekandeasutusele – see on teenusesaaja (s.o isiku) poolt teenuse eest tasutud
osa.
Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest vahenditest saadud summad
(nt riigieelarvest sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks eraldatud vahendid) ning Euroopa Liidu
struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu saadud summa.
Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid.
Veeru 10 arvutab arvutiprogramm – seda aruande koostaja ei täida.
11
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste
statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrust nr 28, millega on
kehtestatud sotsiaalhoolekandealased statistilised aruandevormid ja aruannete esitamise
kord. Muudatused puudutavad kokku kaheksat aruandevormi. Nelja aruandevormi
muudatused seisnevad vormidesse väikeste muudatuste tegemises, et järgida seadustest
tulenevaid nõudeid ja kohustusi ning täpsustada juhendit, samuti sisulistes muudatustes
vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) muudatustele. Ühe aruandevormi puhul
täpsustakse andmete edastamise korda ja aruandevormiga kogutavate andmete mahtu.
Kolme aruandevormi muudatused on tehnilised või sõnastuslikud. Määrusega tunnistatakse
kehtetuks üks aruandevorm, millega küsiti andmeid kohaliku omavalitsuse üksustelt
riigieelarvest eraldatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse kasutamise kohta.
Aruannete täiendused ei tohiks kaasa tuua suurt lisakoormust kohaliku omavalitsuse üksustele
ega hoolekandeasutustele.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna
nõunik Ülla Mäe (tel 626 9360, e-post
[email protected]) ning analüütikud Mari Sarv (tel 626
9363, e-post
[email protected]), Marion Rummo (tel 626 9712, e-post
[email protected])
ja Svetlana Karpovits (tel 626 9362, e-post
[email protected]).
Statistiliste aruannete vormide muutmise ettepanekute tegemisel osalesid laste ja perede
osakonna nõunik Elise Nikonov (tel 626 9229, e-post
[email protected]), laste ja perede
osakonna nõunik Helen Jõks (tel 715 3472, e-post
[email protected]), hoolekande osakonna
peaspetsialist Ketri Kupper (tel 626 9219, e-post
[email protected]), hoolekande osakonna
nõunik Elen Preimann (tel 6269246, e-post
[email protected]) ja Sotsiaalkindlustusameti
erihoolekande talituse nõunik Katrin Tsuiman (tel 51922331, e-post
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Alice Sündema (tel 626 9271, e-post
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, e-post
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja
esitamise kord“ redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I,
25.04.2018, 13.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse punktidega 1 ja 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 lõike 1 punkt 8 ja määruse
lisa 8, millega on kehtestatud aruandevorm „Riigieelarvest eraldatud sotsiaaltoetuste ja -
teenuste osutamise toetuse kasutamine“. Aruandevormi kehtetuks tunnistamine on seotud
16.10.2018 vastu võetud sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse,
jäätmeseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusega, millega tunnistatakse
kehtetuks SHS § 156 lõikes 3 sätestatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse
regulatsioon. Seoses toetuse regulatsiooni kehtetuks tunnistamisega ei ole vaja täita ka selle
toetuse kasutamist kajastavat aruandevormi. Aruandega küsiti andmeid kohaliku omavalitsuse
üksustele riigieelarvest toetusfondi kaudu sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks
eraldatud rahaliste vahendite kasutamise ning jäägi kohta. Aruande esitasid kohaliku
omavalitsuse üksused kaks korda aastas. Kuna sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetus
tõstetakse ümber kohalike omavalitsuste tasandusfondi, kaob vajadus ka vastavaid andmeid
koguda.
Määruse punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 3 lõiked 1 ja 2, mis on seotud
määruse punktidega 1 ja 4 kehtetuks tunnistatud aruandevormi koostamise ja esitamisega.
Aruandevormi kehtetuks tunnistamisega kaob vajadus ka selle koostamist ja esitamist
reguleerivate sätete järele.
Määruse punktiga 3 asendatakse määruse lisad 4, 7, 12–16 ja 18 muutmise määruse
lisadega 1–8.
Aruandevormis „Lapsehoiuteenus“ (lisa 1) on korrigeeritud tabelite 1 ja 2 päist, et lihtsustada
täitjate arusaamist laste vanuselise jaotuse kajastamise kohta. Tegemist on visuaalse
muudatusega, lisades numbrilise vanusejaotuse järele „-aastased“.
Aruandevormis „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ (lisa 2) on lisatud sisulisest
hindamise vajadusest ja seadusemuudatustest tulenevad parandused. Tabelisse 1 on lisatud
kaks rida: nende laste arv, kellega seoses kohaliku omavalitsuse üksus lõpetas
lastekaitsealase juhtumi (rida 03), ja nende laste arv, kelle puhul kohaliku omavalitsuse üksus
lõpetas aruandeaastal juhtumi seetõttu, et lapse/pere abivajadus sai rahuldatud (rida 04).
Lastekaitsetöö mahu, kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamiseks on oluline seni koondatud kõigi
lastekaitsealaste juhtumitega laste arvu kõrval koondada andmed ka lõpetatud ja tulemuslikult
lõpetatud lastekaitsealaste juhtumitega laste arvu kohta (lisatud read 03–04). See info on
oluline nii kohaliku omavalitsuse üksuse töö kavandamisel ja hindamisel kui ka kogu riigi
lastekaitsevaldkonna arengu jälgimise seisukohast. Sama aruande tabelis 2 on varasema
kahe veeru asemel neli veergu (hooldusperede arv, hooldusperedes olevate laste arv,
perekonnas hooldajate arv, perekonnas hooldamisel olevate laste arv). Lisatud kaks veergu
tulenevad SHSi muudatustest, mille kohaselt nimetatakse alates 2018. aastast
asendushooldusteenuse pakkumist peres asendushooldusteenuseks hooldusperes (SHS §
456) ja varem sarnast teenust pakkunud peresid perekonnas hooldajateks (SHS § 160 lõike 11
kohaselt võib perekonnas hooldamise lepingut jätkata kuni lapse asendushooldusteenuse
osutamise vajaduse äralangemiseni, lapse 18-aastaseks saamiseni või § 459 lõikes 2
nimetatud ajani, kui see on lapse huvidest lähtuvalt vajalik). Tabelis 2 küsitakse alates 2019.
aastast perede ja neis kasvavate laste andmeid eraldi hooldusperes ja perekonnas
hooldamise järgi, kuivõrd nõuded ja tingimused neile asendushooldust pakkuvatele peredele
on mõnevõrra erinevad. Ridade arvu pole vormis muudetud ja muus osas on aruandevormi
tabel sisult sama kui eelnevatel aasatel. Aruandevormi „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse
üksuses“ on tehtud täiendus ka tabelisse 3, kuhu on lisatud rida erialase ettevalmistusega
lastekaitsetöötajate arvu kohta (rida 06). Rida on lisatud lastekaitseseaduse § 19 nõuete
kohaselt, millega seoses rakendus erialase ettevalmistuse, kõrghariduse ja sotsiaaltöötaja
kutse (spetsialiseerumisega lastekaitsele) puhul kohustus kõigile alates 2016. aastast tööle
2
asunud ja asuvatele lastekaitsetöötajatele ning sama kohustus rakendub alates 2022. aastast
ka varem lastekaitsetöötajana tööle asunutele (lastekaitseseadus § 41). Andmed on vajalikud
lastekaitsetöötajate kvalifikatsiooni ja ettevalmistuse jälgimiseks.
Aruandevormis „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“
(lisa 3) ei ole võrreldes 2018. aasta aruandega sisulisi muudatusi tehtud. Muudetud on vaid
tabeli 1 juhendi sõnastust ning kaotatud on tabeli 2 „Sotsiaalteenuste kulud ja rahastamine
(aruandeaasta jooksul)“ veerg 2 – teenust saanud isikute arv kokku, kuna samad andmed
sisalduvad ka tabelis 1.
Aruandevormi „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus“ (lisa
4) on lisatud tabel 3, kus küsitakse andmeid asendushooldusperede ja neis last vahetult
kasvatavate isikute ehk perevanemate ja kasvatajate arvu kohta. Lisatud tabel on vajalik, et
hinnata asendushoolduse korraldust asendushoolduse viiside järgi ning see annab pildi ka
teenuse osutamise praktikast. Tabel annab ülevaate ka laste arvu kohta
asendushooldusperedes (laste piirarv ühes asendushooldusperes on maksimaalselt 8 last,
alates aastast 2020 maksimaalselt 6 last).
Aruandevormi „Erihoolekandeteenused“ (lisa 5) muudatused puudutavad sisu poolest
peaaegu kõiki tabeleid, kuna andmeid hakatakse koguma ainult riigieelarveväliste
teenusesaajate ja riigieelarvevälise rahastuse kohta. Riigieelarveliste teenusesaajate arvu,
paiknemise, liikumise ja rahastamise kohta saab infot Sotsiaalkindlustusametist, kes korraldab
teenuse rahastamist ja teenust saama suunamist.
Tabelites 1 ja 2 märgitakse edaspidi ainult riigieelarveväliselt rahastatavad
erihoolekandeteenuste saajad aasta lõpu seisuga ja aasta jooksul. Riigieelarveliste
teenusesaajate kohta saab Sotsiaalministeerium info Sotsiaalkindlustusameti registri kaudu.
Muudetud on ka erihoolekandeteenuste saajate liikumise tabelit 3. Edaspidi tabelis liikumist
erihoolekandeteenuste vahel ei märgita, tabelis tuuakse välja ainult liikumine teiste
ööpäevaringsete ja toetavate sotsiaalteenuste (v.a erihoolekandeteenused), statsionaarse
tervishoiuteenuse ja kodu vahel.
Tabel 4 kaotatakse, kuna info riigieelarvest rahastatavate ööpäevaringset erihooldusteenust
ja kogukonnas elamise teenust saama saabunud isikute kohta on Sotsiaalkindlustusametil
olemas. Alates 2019. aastast kantakse isiku viibimiskoha aadress rahvastikuregistrisse juhul,
kui isik on kauemaks kui kolmeks kuuks paigutatud hoolekandeasutusse. Seega saab
Statistikaamet vajalikud andmed ka riigieelarveväliste teenusesaajate kohta edaspidi
rahvastikuregistrist.
Endine tabel 5 „Töötavad erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi
(aruandeaasta lõpu seisuga)“ muutub edaspidi tabeliks 4 „Töötavad riigieelarvest ja
riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise
vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)“. Tabeli sisus muudatusi ei tehtud. Lisatud on ainult
uue ööpäevaringse erihooldusteenuse – autismispektriga raske või sügava puudega
täisealisele inimesele – rida.
Endine tabel 6 „Erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu,
töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende
keskmine töötasu“ muutub edaspidi tabeliks 5 „Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt
rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu,
töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine
töötasu“. Tabeli sisus muudatusi ei tehtud.
Erihoolekandeteenuste osutamise kulude ja rahastamise tabelis nr 6 (endine tabel 7)
märgitakse alates 2019. aasta kohta käivates vormides ainult riigieelarveväline rahastus ehk
isiku enda, kohaliku omavalitsuse üksuse ja muudest allikatest teenustele tehtud kulutused.
Andmed riigieelarveliste vahendite ja teenuse saamise aja kohta saab Sotsiaalministeerium
edaspidi Sotsiaalkindlustusameti kaudu.
3
Tabelitesse 1, 2, 3, 4 ja 6 on lisatud 2019. aastast tekkiv uus teenus – ööpäevaringne
erihooldusteenus autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele inimesele.
Aruandevormi „Hoolekandeasutus“ (lisa 6) muudatus puudub tabelit 3 „Teenusesaajatele
osutatavad lisateenused ja/või teistele isikutele osutatavad teenused ja nende rahastamine
(aruandeaasta jooksul)“, kus teenuse nimetus „hooldusravi“ on asendatud tervishoiuteenuste
korraldamise seaduses sätestatud nimetusega „iseseisev õendusabi“1.
Endiselt kehtib hoolekandeasutuse tabeli 3 kohta ka see, et tabel täidetakse ainult juhul, kui
asutus osutab veel teisi sotsiaalteenuseid, mis ei kajastu asutuse vastavate teenuste
aruannetes (nt iseseisev õendusabi, rehabilitatsiooniteenus, isikliku abistaja teenus,
tugiisikuteenus, koduteenus, eluruumi tagamise teenus, lapsehoiuteenus, päevahoiuteenus
jm).
Aruandevormist „Turvakoduteenus“ (lisa 7) on välja jäetud andmed Sotsiaalkindlustusameti
poolt teenust saama suunatud kolme sihtrühma kohta, kelleks on: välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt saatjata alaealised välismaalased2, ohvriabi
seaduse tähenduses inimkaubanduse ohvrid ja ohvriabi seaduse tähenduses seksuaalselt
väärkoheldud alaealised3. Ohvriabi seaduse järgi osutatakse inimkaubanduse ohvritele ja
seksuaalselt väärkoheldud alaealistele ohvriabiteenust, mitte turvakoduteenust. Alaealise
inimkaubanduse ohvri ja seksuaalselt väärkoheldud alaealise suunab Sotsiaalkindlustusamet
vajaduse korral asendushooldusteenust saama. Andmeid saatjata alaealiste välismaalaste,
alaealiste inimkaubanduse ohvrite ja seksuaalselt väärkoheldud alaealiste
asendushooldusteenust saama suunamise kohta saab Sotsiaalkindlustusametist.
Tehtud muudatusega jääb aruandevormist välja kaks tabelit (tabel 1a „Sotsiaalkindlustusameti
poolt turvakoduteenust saama suunatud isikud sihtrühmade kaupa“ ja tabel 3a
„Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikute lahkumine“). Tabelitest 1, 3 ja 7 jääb välja
Sotsiaalkindlustusametiga seotud osa. Tabelist 1 jäävad välja read 31–33. Tabeli 3 pealkirjas
kustutatakse „(v.a Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikud)“. Tabelis 7 „Teenuse
osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)“ kustutatakse veerg 7 (teenuse
rahastamine Sotsiaalikindlustusameti kaudu. Aruandevormi on lisatud üks tabel (tabel 2a) ja
täiendatud on tabelit 5. Tabelis 2a „Lapsed, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu
täisealise pereliikmeta, teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)“ küsitakse
andmeid selliste laste arvu kohta soo ja vanuse järgi, kes said teenust ilma vanema, eestkostja
või teise täisealise pereliikmeta. Tabeli 5 „Kohtade arv ja nende kasutamine“ muudatus tuleneb
tabelist 2a, kus on andmed selliste laste kohta, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või
muu täisealise pereliikmeta.
Veergude 3 ja 4 nimetused on muudetud täpsemaks, eristades teenuse saamise kordade arvu
aasta jooksul: üks kord ning kaks ja enam korda varasema „esmakordsed“ ja „korduvad“
asemel. Sellega muutub tabel täitjate jaoks selgemaks ning peaks vältima vigade tekkimist
aruande täitmisel.
Aruandevormi muutmisel lähtuti sellest, et lapse loomulik kasvukeskkond on perekond, ning
juhul, kui laps ei saa mingil põhjusel kasvada perekonnas, tuleb leida lapse kasvamiseks
perepõhiseid asendushoolduse võimalusi ja tagada, et ajutise ööpäevaringse hoolduse
pakkumine turvakodus oleks võimalikult lühiajaline. Seega on eraldi andmete kogumine ilma
täisealiseta turvakoduteenust saanud laste kohta oluline selleks, et saada infot selle kohta, kui
1
RT I 2001, 50, 284 (§ 24).
2 VRKS § 6 lõike 1 ja VSS § 12 lõike 1 kohaselt on saatjata alaealine välismaalane alla 18-aastane välismaalane,
kes saabub või on saabunud Eestisse ilma vanema, eestkostja või muu vastutava täisealise isikuta või kes jääb
Eestis viibides ilma vanemast, eestkostjast või muust vastutavast täisealisest isikust. Välismaalane on VSS-i ja
VRKS-i kohaselt kas kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik. Kolmanda riigi kodanik on välismaalane, kes
on muu riigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni
kodanik.
3 Ohvriabiseaduse § 3 lõiked 1¹ ja 13.
4
kaua osutatakse abivajavale lapsele ajutise iseloomuga turvakoduteenust, mida praegu
pakutakse peamiselt ööpäevaringse hoolduse vormis.
2017. aastal sai turvakoduteenust kokku 703 last, kellest 19,3% (136 last) sai teenust 31–90
ööpäeva, 19,9% (140 last) 31–180 ööpäeva ning 4,3% (30 last) üle 180 ööpäeva. Kehtivas
aruandes aga ei ole andmeid selle kohta, kas lapsed said teenust ilma vanemata või koos
teise täiskasvanu pereliikmega ja kui tihti nad pöördusid turvakodusse (mitu korda aasta
jooksul said teenust). Kokku osutas 2017. aastal turvakoduteenust 13 asutust ja kõikides
nendes osutati teenust ka lastele, sh kuues asutuses osutati teenust ainult lastele.
Aruandevormis „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ (lisa 8) on muudetud ühte
tabelit ja aruandest jäetakse välja kaks tabelit. Aruandevormist väljajäetavas tabelis 2
„Riiklikku pensioni saavad teenuse saajad (aruandeaasta lõpus)“ esitatakse andmed
teenusesaajate kohta pensioniliigiti. Teenuse arendamisel ja poliitikakujundamisel ei ole
sellisel kujul esitatud andmed määravad. Olulisemad on vanusejaotuse andmed, mille põhjal
on võimalik hinnata vanaduspensionieas ja tööeas teenusesaajate arvu 5-aastaste
vanuserühmade kaupa. Kuna üldhooldusteenuse puhul on teenusesaajate hulgas suur
liikuvus (aastas hakkab teenust saama enam kui 4000 inimest ning lõpetab teenuse saamise
100–200 võrra vähem), oli nende jagamine aasta lõpu seisuga pensioniliikide järgi teenust
osutavate asutuste jaoks küllaltki aeganõudev töö, eriti suuremate teenuseosutajate puhul.
Aruandevormist jäetakse välja ka tabel 3.2 „Hooldusteenust saama saabunud isikud soo ja
vanuse ning saabumiskoha järgi (aruandeaasta lõpus)“. Selle tabeli andmeid kasutas
Statistikaamet. Kuigi andmed esitati vaid maakonniti, kasutati neid lisaandmetena statistiliste
vaatluste valimite koostamiseks.
Vastavalt rahvastikuregistri seaduse §-le 96 kantakse alates 2019. aastast registrisse isiku
viibimiskoha aadress, kui isik on kauemaks kui kolmeks kuuks paigutatud
hoolekandeasutusse4. Sellega saab Statistikaamet vajalikud andmed rahvastikuregistrist ning
vajadus eespool nimetatud tabeli järele kaob.
Tabelis 3.1 „Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul)“ (kehtestatavas aruandevormis
muutub tabeliks 2) on täiendatud teenust saama saabumise kohti ja teenust saamast
lahkumise sihtkohti. Muudatuste tulemusel on lisandunud tabelisse üks uus veerg ja muudetud
ning täpsustatud teiste veergude nimetusi ja juhendit.
Veerus 6 näidatakse isikud, kes saabusid teenust saama samast kohaliku omavalitsuse
üksusest, kus paiknes nende endine elukoht. Sellega saab kaudselt hinnata, kuivõrd on
omavalitsuse territooriumil paikneva(te)s hoolekandeasutus(te)s tagatud vabade ja teenust
vajavatele inimestele sobivate teenusekohtade olemasolu, mis võimaldab paigutada abivajaja
teenust saama oma endise elukoha lähedusse.
Veerus 5 näidatakse isikud, kellele osutati enne hooldusteenust saama saabumist ühte või
enamat toetavat avahooldusteenust (koduteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus,
toetavad erihoolekandeteenused). Neid andmeid küsiti ka varem, kuid siis oli see loetelus
eraldiseisvana. Uues vormis näidatakse need isikud kodust teenust saama saabunute hulgas.
See muudab esitatavad andmed täitjate ja andmekasutajate jaoks üheselt tõlgendatavaks.
Veerg „teiselt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt“ on asendatud veeruga „ööpäevaringselt
erihoolekandeteenuselt“. Muudatus on seotud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö
seaduse muutmise seadusega, mille järgi hüvitab Sotsiaalkindlustusamet kohaliku
omavalitsuse üksusele väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kulud, kui teenust
osutatakse isikutele, kes on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001.
aasta 1. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse
osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ning kellele ei jätkata
riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist.
Teenust saamast lahkumisel on sihtkohana märgitud „teisele institutsionaalsele
sotsiaalteenusele“ asendatud uuega „ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele“. Kui
4
RT I, 17.11, 2017, 1
5
sihtkohaks on mõni teine teenus, mida sihtkohana loetelus ei ole, näidatakse need isikud
veerus „mujale, andmed puuduvad“.
Tabelis on tehtud ka keeleline muudatus, asendades sõna „institutsionaalne“ sõnaga
„ööpäevaringne“.
Muudetava tabeli puhul on tegemist samade andmete küsimisega täpsemas jaotuses, mis
vastab paremini teenuse sisule.
Muudatused puudutavad 2017. aasta andmetel 158 teenuseosutajat.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata aruandevormide
muutmise mõju aruandeid esitavatele asutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele,
Sotsiaalministeeriumile ja Sotsiaalkindlustusametile.
Aruandevormidesse tehtud sisulised muudatused vähendavad aruande esitajate
halduskoormust.
Määruse kehtestamisega tagatakse sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete sisu
vastavus 1. jaanuaril 2019. a jõustuvale sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusele ja
lastekaitse seadusele.
Kokku tehakse muudatusi kaheksasse aruandevormi ning üks aruandevorm tunnistatakse
kehtetuks.
Seadusemuudatustest lähtuvalt tehakse suuremad muudatused erihoolekandeteenuste
aruandevormis, kus lisaks seaduses sätestatud muudatusele muudetakse teenuseosutaja
halduskoormuse ja nullbürokraatia vähendamise eesmärgil ka aruandega kogutavate
andmete mahtu ja andmete esitamise korda. Kui teiste teenuste puhul puudutavad
muudatused andmeesitajaid ning andmete kogumise ja kontrollimisega tegelevaid töötajaid
Sotsiaalkindlustusametis ja Sotsiaalministeeriumis, siis erihoolekandeteenuste puhul lisandub
siia Sotsiaalkindlustusameti poolt Sotsiaalministeeriumile püsipäringuga esitatavate andmete
maht.
Sellest tulenevalt on määruse muutmise mõju hinnatud erihoolekandeteenuste puhul eraldi.
Teistest muudetavatest aruandevormidest kolme puhul tehtud muudatused on tehnilised või
sõnastuslikud ning neil puudub otsene mõju aruannete täitjatele ja kogujatele, mistõttu ei ole
nende aruannetega seotud mõjusid eraldi hinnatud. See puudutab järgmisi aruandevorme:
muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused, lapsehoiuteenus ja
hoolekandeasutus.
Kuna nelja muudetava aruandevormi muudatused (v.a erihoolekandeteenused) on aruande
kui terviku suhtes väikesed, vaadeldakse nende muudatuste mõju koos, eristades seejuures
teenuseliikide järgi teenuseosutajaid, s.o aruande koostajad ja aruannete kontrollimisega
tegelevad Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi töötajad.
Mõjude analüüs teenuste järgi jaguneb kaheks:
1) erihoolekandeteenused;
2) teised teenused: lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses; asendushooldusteenus
perekodus ja asenduskodus; turvakoduteenus ja väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus.
6
Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika ja
Statistikaameti andmeid.
Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes
valdkondades: mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja
kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatustel puudub sotsiaalne
mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhtele,
mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.
I Erihoolekandeteenused
Mõju majandusele
Erihoolekandeteenust osutavate asutuste halduskoormus
Mõju ulatus
Aruandevormis „Erihoolekandeteenused“ on tehtud järgmised muudatused:
Aruande „Erihoolekandeteenused“ tabelites 1 ja 2 märgitakse edaspidi ainult
riigieelarveväliselt rahastatavad erihoolekandeteenuste saajad aasta lõpu seisuga ja aasta
jooksul. Riigieelarveliste teenusesaajate kohta saab Sotsiaalministeerium edaspidi info
Sotsiaalkindlustusameti registri kaudu.
Muudetud on ka erihoolekandeteenuste saajate liikumise tabelit nr 3. Edaspidi tabelis liikumist
erihoolekandeteenuste vahel ei märgita, tabelis tuuakse välja ainult liikumine teiste
ööpäevaringsete ja toetavate sotsiaalteenuste (v.a erihoolekandeteenused), statsionaarse
tervishoiuteenuse ja kodu vahel.
Tabel 4 kaotatakse. Info riigieelarvest rahastatavate ööpäevaringset erihooldusteenust ja
kogukonnas elamise teenust saama saabunud isikute kohta on olemas
Sotsiaalkindlustusametil. Alates 2019. aastast kantakse isiku viibimiskoha aadress
rahvastikuregistrisse juhul, kui isik on kauemaks kui kolmeks kuuks paigutatud
hoolekandeasutusse. Seega saab Statistikaamet vajalikud andmed ka riigieelarveväliste
teenusesaajate kohta edaspidi rahvastikuregistrist.
Endine tabel 5 „Töötavad erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi
(aruandeaasta lõpu seisuga)“ muutub edaspidi tabeliks 4 „Töötavad riigieelarvest ja
riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise
vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)“. Tabeli sisus muudatusi ei tehtud. Lisatud on ainult
uue ööpäevaringse erihooldusteenuse – autismispektriga raske või sügava puudega
täisealisele inimesele – rida.
Endine tabel 6 „Erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu,
töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende
keskmine töötasu“ muutub edaspidi tabeliks 5 „Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt
rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu,
töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine
töötasu“. Tabeli sisus muudatusi ei tehtud.
Erihoolekandeteenuste osutamise kulude ja rahastamise tabelis nr 7 (edaspidi tabel nr 6)
märgitakse alates 2019. aasta kohta käivates vormides ainult riigieelarveväline rahastus ehk
isiku enda, kohaliku omavalitsuse ja muudest allikatest teenustele tehtud kulutused. Andmed
7
riigieelarveliste vahendite ja teenuse saamise aja kohta saab Sotsiaalministeerium edaspidi
Sotsiaalkindlustusameti kaudu.
Tabelitesse 1, 2, 3, 4 ja 6 on lisatud 2019. aastast tekkiv uus teenus – ööpäevaringne
erihooldusteenus autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele inimesele.
Nimetatud muudatused vähendavad erihoolekandeteenust osutavate asutuste
halduskoormust riigile info edastamisel.
Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatused mõjutavad kõiki erihoolekandeteenust osutavaid ja aruannet edastavaid asutusi.
2017. aasta aruannet täitis 165 asutust. Kõigist Eesti majanduslikult aktiivsetest üksustest
(äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad, asutused, mittetulundusühingud; 2017. aastal
127 622 üksust5) moodustab see alla 1%.
Asutused täidavad aruannet üks kord aastas.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on erihoolekandeteenust osutavate asutuste jaoks olulise
mõjuga.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele,
Sotsiaalkindlustusameti töökoormus
Mõju ulatus
Edaspidi saab Sotsiaalministeerium riigieelarveliste teenusesaajate arvu, paiknemise,
liikumise ja rahastamise kohta infot ainult Sotsiaalkindlustusameti kaudu. See tähendab, et
alates 2020. aastast (andmed 2019. aasta kohta) kasvab osaliselt Sotsiaalkindlustusameti
poolt Sotsiaalministeeriumile püsipäringuga esitatavate andmete maht.
Teenusesaajate arvu ja paiknemise kohta on asutustevaheline püsipäringuvorm juba praegu
olemas. Uute regulaarselt esitatavate andmetena lisanduvad teenusesaajate liikumine
erihoolekandeteenuste vahel ja riigieelarve eraldised (sh omaosaluse katmine riigieelarvest)
teenust osutavate asutuste kaupa.
Sotsiaalministeerium võib olla sarnaseid andmeid poliitika kujundamiseks küsinud ka varem,
kuid neid ei ole fikseeritud püsipäringutena. Andmete püsipäringuks muutmine võimaldab
lihtsustada Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi vahelist andmete esitamise
protsessi, mistõttu võib mõju ulatust Sotsiaalkindlustusameti töökoormusele hinnata
väikeseks.
Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
5
Statistikaamet, 2018. ER021: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) järgi.
Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Database/Majandus/10Majandusuksused/045Ettevetjad/045Ettevetjad.asp
Viimati kuvatud: 26.11.2018
8
Muudatus mõjutab Sotsiaalkindlustusameti analüütikuid ja teisi andmetega tegelevaid
spetsialiste. Muudatusega seotud andmete väljavõtmine ja esitamine toimub regulaarselt, kuid
mitte iga päev.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on väike, mõju sagedus keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus väike.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on Sotsiaalkindlustusameti jaoks väheolulise
mõjuga.
Sotsiaalministeeriumi töökoormus
Mõju ulatus
Edaspidi saab Sotsiaalministeerium riigieelarveliste teenusesaajate arvu, paiknemise,
liikumise ja rahastamise kohta info Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Andmed riigieelarveväliste
teenusesaajate ja riigieelarvevälise rahastuse kohta kogutakse endiselt H-veebi kaudu. See
tähendab, et Sotsiaalministeeriumile lisandub andmete sidumise kohustus. Selleks, et saada
riigi tervikpilti erihoolekandeteenuse saajatest, tuleb edaspidi panna kokku H-veebi
riigieelarvevälised ja Sotsiaalkindlustusameti riigieelarvelised teenusekohad, samuti
kontrollida Sotsiaalkindlustusameti andmete kaudu H-veebis esitatud andmete õigsust.
Mõju ulatus Sotsiaalministeeriumi töökoormusele võib hinnata keskmiseks.
Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatus mõjutab Sotsiaalministeeriumit. Andmete kogumine toimub regulaarselt, kuid mitte
iga päev.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
Kui varem oli riigieelarveliste teenusekohtade küsimine H-veebi aruande kaudu
kontrollifunktsiooniks ka SKA registriandmete ning H-veebi ja H-veebi tabelite vahel, siis
edaspidi sellist kontrolli enam võimalik teha ei ole. Seetõttu võib ebasoovitava mõjuna
muutuda andmete kogumise ja kontrollimise protsess aeganõudvamaks.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on Sotsiaalministeeriumi töökoormuse jaoks olulise mõjuga.
II Teised teenused
Mõju majandusele
Sihtrühm: andmeesitajad (kohaliku omavalitsuse üksuste sotsiaaltööd tegevad spetsialistid ja
teenust osutavate asutuste statistilise aruandlusega tegelevad töötajad)
Asendushooldusteenus perekodus ja asenduskodus
Mõju ulatus
9
Aruandevormi on lisatud üks tabel, kus küsitakse andmeid asendushooldusperede ja neis last
vahetult kasvatavate isikute ehk perevanemate ja kasvatajate arvu kohta. Lisatud tabel on
vajalik asendushoolduse korralduse hindamiseks asendushooldusviiside järgi ning annab pildi
ka teenuse osutamise praktikast. Tabel annab ülevaate ka laste arvu kohta
asendushooldusperedes (laste piirarv ühes asendushooldusperes on maksimaalselt 8 last,
alates aastast 2020 maksimaalselt 6 last).
Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatused mõjutavad kõiki asendushooldusteenuse osutajaid, keda oli 2017. aastal 40.
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike ning mõju sagedus samuti väike. Kuna muudatused
puudutavad ainult ühte aruandevormis tehtavat muudatust ja aruanne esitatakse vaid üks kord
aastas, on mõju teemaga tegelevate töötajate töökoormusele väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Tegemist on asendushooldusteenust osutavate asutuste jaoks väheolulise
mõjuga.
Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses
Mõju ulatus
Aruandevormi „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ tehtavad muudatused puudutavad
kolme tabelit, kus esimeses küsitakse andmeid tulemuslikult lõpetatud lastekaitsejuhtumitega
nende laste arvu kohta, kelle puhul kohaliku omavalitsuse üksus lõpetas juhtumi
aruandeaastal põhjusel, et lapse/pere abivajadus sai rahuldatud. Info on oluline nii kohaliku
omavalitsuse üksuse töö kavandamisel ja hindamisel kui kogu riigi lastekaitsevaldkonna
arengu jälgimise seisukohast.
Tabelisse 2 on lisatud neli veergu, et eristada hooldusperede ja hooldusperedes olevate laste
arvu ning perekonnas hooldajate ja perekonnas hooldamisel olevate laste arvu. Muudatus
tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest, kuna nõuded ja tingimused neile asendushooldust
pakkuvatele peredele on mõnevõrra erinevad.
Tabelisse 3 on lisatud rida erialase ettevalmistusega lastekaitsetöötajate arvu kohta, kes
vastavad lastekaitseseaduse §-s 19 sätestatud lastekaitsetöötajale esitatud nõutele (ametnike
arv, kes on erialase ettevalmistuse, kõrghariduse ja sotsiaaltöötaja kutsega
spetsialiseerumisega lastekaitsele).
Andmed on vajalikud lastekaitsetöötajate kvalifikatsiooni ja ettevalmistuse jälgimiseks.
Mõju ulatus on väike.
Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Aruande esitavad kohaliku omavalitsuse üksused (79) üks kord aastas.
Mõju sagedus on keskmine ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
10
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on väike, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on aruannet esitava kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks
mitteolulise mõjuga. Aruannet esitakse üks kord aastas ning lisatavate andmete kogumise
kohustus tuleneb seadusest.
Turvakoduteenus
Mõju ulatus
Aruandest jääb välja kaks tabelit, mis puudutavad Sotsiaalkindlustusameti poolt teenust
saama suunatud kolme sihtrühma, kelleks on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse kohaselt saatjata alaealised välismaalased, ohvriabi seaduse tähenduses
inimkaubanduse ohvrid ja ohvriabi seaduse tähenduses seksuaalselt väärkoheldud alaealised.
Ohvriabiseaduse järgi osutatakse inimkaubanduse ohvritele ja seksuaalselt väärkoheldud
alaealistele ohvriabiteenust, mitte turvakoduteenust.
Aruandevormi on lisatud üks tabel (tabel 2a) ja täiendatud on tabelit 5.
Tabelis 2a „Lapsed, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta
(aruandeaasta jooksul)“ küsitakse andmeid teenuse saamise kestuse järgi selliste laste arvu
kohta soo ja vanuse järgi, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või teise täisealise
pereliikmeta. Eraldi andmete kogumine ilma täisealiseta turvakodus viibinud laste kohta on
oluline selleks, et saada infot selle kohta, kui pikalt osutatakse abivajavale lapsele ajutise
iseloomuga turvakoduteenust, mida praegu pakutakse peamiselt ööpäevaringse hoolduse
vormis.
Tabeli 5 „Kohtade arv ja nende kasutamine“ muudatus tuleneb tabelist 2a, kuhu on lisatud
andmed selliste laste kohta, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise
pereliikmeta.
Samuti on muudetud veergude 3 ja 4 nimetusi, eristades teenuse saamise kordade arvu aasta
jooksul: üks kord ning kaks ja enam korda varasema „esmakordsed“ ja „korduvad“ asemel.
Sellega muutub tabel täitjate jaoks selgemaks ning peaks vältima vigade tekkimist aruande
täitmisel.
Mõju ulatus on keskmine.
Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Aruande esitavad turvakoduteenust osutavad asutused üks kord aastas.
2017. aastal osutas turvakoduteenust 13 asutust ja kõikides nendes osutati teenust ka lastele,
sh kuues asutuses osutati teenust ainult lastele.
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Mõju sagedus on väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
11
Mõju ulatus ja sagedus on väike, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on aruannet esitava 13 asutusega, kelle jaoks on tegemist
väheolulise mõjuga.
Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
Mõju ulatus
Aruandevormis on muudetud ühte tabelit ja aruandest jäetakse välja kaks tabelit.
Aruandevormist väljajäetavas tabelis 2 „Riiklikku pensioni saavad teenuse saajad
(aruandeaasta lõpus)“ esitati andmed teenusesaajate kohta pensioniliigiti. Teenuse
arendamisel ja poliitikakujundamisel ei ole sellisel kujul esitatud andmed määravad.
Olulisemad on 5-aastase intervalliga vanusejaotuste andmed, mille põhjal on võimalik hinnata
ka tööeas teenusesaajaid ja vanaduspensionieas teenusesaajaid.
Teine aruandevormist välja jäetav tabel on 3.2 „Hooldusteenust saama saabunud isikud soo
ja vanuse ning saabumiskoha järgi (aruandeaasta lõpus)“. Selle tabeli andmeid kasutas
Statistikaamet, kes saab 2019. aastast soovitud andmed rahvastikuregistrist.
Kuna üldhooldusteenuse puhul on teenusesaajate hulgas suur liikuvus (aastas hakkab teenust
saama enam kui 4000 inimest ning teenuse saamise lõpetab 100–200 võrra vähem, oli
arvestuse pidamine nende üle, kes teenust saama saabunutest said teenust aasta lõpus ja
millist pensioni need inimesed saavad, aruande esitajate jaoks väga ajamahukas.
Mõlema tabeli aruandest väljajätmine vähendab oluliselt teenuseosutajate halduskoormust.
Tabelis 3.1 „Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul)“ (kehtestatavas aruandevormis
muutub tabeliks 2) on täpsustatud teenust saama saabumise kohti ja teenust saamast
lahkumise kohti ning täiendatud juhendit. Kokkuvõttes lisandub üks veerg, kus näidatakse
teenust saama saabunud inimestest need, kelle elukoht paikneb teenuseosutajaga samas
kohaliku omavalitsuse üksuses. Sellega saab hinnata, kuivõrd on omavalitsuse territooriumil
paikneva(te)s hoolekandeasutus(te)s tagatud vabade teenusekohtade olemasolu, mis
võimaldab paigutada abivajaja teenust saama oma elukoha lähedusse.
Täpsustatud on ka teenust saama saabujate saabumiskohti ja teenust saamast lahkumise
sihtkohti ning vastavalt sellele ka juhendit.
Saabumiskoht „teiselt institutsionaalselt sotsiaalteenuselt saabunud“ asendatakse uuega
„ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt“. Muudatus on seotud sotsiaalhoolekande seaduse
ja halduskoostöö seaduse muutmise seadusega, mille järgi hüvitab Sotsiaalkindlustusamet
kohaliku omavalitsuse üksusele väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kulud, kui
teenust osutatakse isikutele, kes on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne
2001. aasta 1. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on
erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse
täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist.
Teenust saamast lahkumise sihtkoht „teisele institutsionaalsele sotsiaalteenusele“ on
asendatud uuega „ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele“.
Tabelis ja juhendis on tehtud ka keeleline muudatus, asendades sõna „institutsionaalne“
läbivalt sõnaga „ööpäevaringne“.
Kokkuvõttes on muudetava tabeli puhul tegemist ühe näitaja lisamisega ning samade andmete
küsimisega täpsemas jaotuses (nii teenust saama saabumisel kui teenust saamast lahkumisel
on eraldi välja toodud ööpäevaringsed erihoolekandeteenused), mis on teenuse tegeliku
sisuga paremini vastavuses.
12
Mõju ulatus on väike, sest kogutavates andmetes on välja jäetud kaks tabelit ning lisatud on
vaid üks näitaja.
Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatused puudutavad 2017. aasta andmetel 158 teenuseosutajat.
Mõjutatud sihtrühma suurus, arvestades teenuseosutajate arvu, on keskmine.
Aruande esitavad teenuseosutajad üks kord aastas.
Mõju sagedus on väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on väike, mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on 158 aruannet esitava asutusega, kelle jaoks on tegemist
mitteolulise mõjuga.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi statistilise aruandlusega tegelevad
spetsialistid
Sotsiaalkindlustusametis statistilise aruandlusega tegelevatele spetsialistidele on määrusega
kaasnevate muudatuste mõju ulatus väike, kuna esitatavate aruannete arv ja esitamissagedus
ei muutu.
Sotsiaalministeeriumis statistilise aruandluse kogumise ja kogumise korraldamisega
tegelevate spetsialistide puhul on mõju ulatus väike, kuna aruandevormidesse tehtavate
muudatuste hulk, millega kaasneb aruannete õigsuse tagamiseks aruannetele
kontrollitingimuste koostamine ning peale arenduste tegemist ka nende testimine, on väike.
Mõju sagedus on samuti väike, kuna aruannete esitamise sagedus on üks aasta.
Kokkuvõttes võib mõju Sotsiaalministeeriumi aruandluse kogumise ja korraldamisega
tegelevatele spetsialistidele nimetada väheoluliseks, kuna mõju ulatus, mõju sagedus ja
mõjutatava sihtrühma suurus on väike ning ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Koondkokkuvõte ettevõtetele ja kodanikele avalduva halduskoormuse kohta
Muudatustel on oluline mõju ettevõtete halduskoormusele.
Täpsemalt on mõjusid kirjeldatud peatükis „Erihoolekandeteenust osutavate asutuste
halduskoormus“.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks tehtavad kulutused koosnevad kulutustest aruannete elektrooniliseks
(veebipõhiseks) kogumiseks, st täitjatele aruandevormide kättesaadavaks tegemises
veebikeskkonnas ning aruandevormides tabelitele kontrollitingimuste programmeerimises.
13
Hinnanguliselt võivad muudatuste tegemise kulutused olla vahemikus 1000–1500 eurot.
Kulutused kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) eelarves S- ja H-veebi
arendusteks kavandatud summast.
Määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid otseselt ei teki, küll aga lihtsustub ühel osal
andmeesitajatest aruande täitmine ja täitmiseks kuluv aeg.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule
ning arvamuse avaldamiseks Statistikaametile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu
vaikimisi, saates e-kirja märkuste puudumise kohta. Statistikaametil ei olnud samuti eelnõu
kohta märkuseid. Eesti Linnade ja Valdade Liit esitas eelnõu kohta 3 märkust.
Esitatud märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas.
14
Seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Kommentaar
ettepaneku esitaja
Eesti Linnade ja Probleeme tekitab olukord, kui omavalitsuse Saame aru ELVL murest, et H-veebi
Valdade Liidu esitatud ühe allasutuse korraldada on enamus aruanne „Hoolekandeasutus“ tuleb esitada
märkused sotsiaalteenustest. Tehes õigeaegselt varasemaks kuupäevaks kui S-veebis
aruandeid, on väga keeruline sama asutuse aruandega seotud teenuste
koostada aruannet „ Hoolekandeasutus“ 30. aruanded. Aruande „Hoolekandeasutus“
jaanuariks, kui osade aruannete (isiklik tähtaja edasi lükkamine mõjutaks aga ka
abistaja, tugiisiku jne) tähtaeg on alles kõigi teiste H-veebi keskkonnas esitavate
veebruaris, kuid andmed peavad kajastuma aruannete tähtaegasid. Meile on oluline, et
juba ka aruandes „Hoolekandeasutus“. Teeme enamik H-veebi asutusi esitaksid koos nii
ettepaneku ühildada „Hoolekandeasutuse“ teenuse kui ka asutuse aruande, et neid
koondaruande tähtaeg veebruaris esitatavate paralleelselt kontrollida. Kui nihutada
aruannete tähtajaga. hoolekandeasutuse aruande esitamise
tähtaega edasi, siis peaks edasi lükkama
kõigi H-veebi aruandluskeskkonnas
esitatavate teenuste aruande esitamise
tähtaegasid. Kuna aruande esitajaid on
kokku üle 400, siis tekib ajaline probleem
teenuste aruannete kontrollimisel ja
vajalike andmete tähtaegsel esitamisel
Statistikaameti andmebaasi. Lisaks on
meiepoolsed aruannete tähtajad seatud
arvestusega, et need ei langeks erinevate
keskkondade (S- ja H-veeb) puhul kokku.
See võimaldab hajutada teenuse osutajate
ja kohalike omavalitsuste koormust
aruannete täitmisel.
Kõigist S- ja H-veebis aruannet esitavatest
asutustest moodustavad sellised asutused,
kellel on kohustus täita mõlema veebi
aruannet ning näidata kokku oma
majandustegevus H-veebi aruandes
„Hoolekandeasutus“ väikese osa, mistõttu
oleme nende asutuste puhul aruande
„Hoolekandeasutus“ tähtajas paindlikud.
Ettepanek puudutab lastekaitsetööga seotud Lähtuvalt STARi sisestavate andmete
andmeid, mis tulenevalt sotsiaalhoolekande kõikuvast kvaliteedist (sisestajatel on
seadusest kantakse alates 2016. aastast erinev praktika) ja ka keskkonna IT
Sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistrisse võimekusest ning arendustest (süsteemist
(STAR). Kuna kõik andmed kantakse ainult andmete väljavõtmine pole üheselt alati
STAR-i ning täiendavaid andmeid ei koguta, võimalik) oleme jätkuvalt olukorras, kus
seega kõik vajalikud statistilised andmed S- mõned põhiandmete üldlõiked küsime ka
veebi jaoks peaks tulema otse STAR-ist. S-veebi aruandes (halduskoormuse
Asjaolu, et tänase seisuga ei ole ikka veel poolest ei ole see väga suur – on vaid üks
võimalik mõningaid andmeid STAR-ist küsitud tabel lastekaitsejuhtumitega laste kohta ja
kujul välja võtta, ei peaks olema aluseks nõuda üks tabel hooldusperedes ja perekonnas
omavalitsustelt topelt tööd. hooldamisel olevate perede kohta
(perekonnas hooldajate andmeid STARi ei
sisestata – STARis on ainult hooldaja isik
fikseeritud).
Nagu eespool viidatud, et STARi sisestatud
andmete kvaliteet on kõikuv, siis väikses
mahus andmelõigete küsimine annab
võimaluse saada andmed, mis on KOVide
endi poolt loogiliselt üle kontrollitud. Ühtlasi
annab see KOVidele võimaluse, et kui nad
aruandes küsitud andmeid vaatavad
STARist, siis märkavad ka süsteemi
sisestatud, kuid andmeliselt vananenud /
väära infot ning teevad parandused
(vastavaid parandusi on igal aastal endiselt
palju). Ülaltoodu tagab esitatavate
andmete kvaliteedi ning ühtlasi toetab
STARi sisestatavate andmete.kvaliteeti,
mis on tähtis nii statistiliste andmete
kogumiseks kui ka KOV enda tööriistana
STARi adekvaatsuseks.
01.01.2018 jõustunud Sotsiaalhoolekande Hooldusperede kohane info on olemas
seaduse § 456 lg 4 alusel esitab hoolduspereks STARi keskkonnas, kuid endiselt pole
saada soovija avalduse STARis perekonnas hooldajate andmeid,
Sotsiaalkindlustusametile, kes teeb kuigi endiselt on üks osa lapsi perekonnas
hoolduspere sobivuse hindamise ja hooldamisel (1. detsembri seisuga 32 last
ettevalmistamisega seotud toimingud. Seega hooldusperes (uus asendushooldus-
S-veebis nõutavad hooldusperede andmed teenuse viis) ja perekonnas hooldamisel
(hoolduspere koolitused) peaksid samuti olema 106 last (varasem asendushoolduse viis).
kättesaadavad Sotsiaalkindlustusameti poolt Varasemal perekonnas hooldamise
STAR-i kantud andmetest. teenusel võivad viibida lapsed kuni
täisealiseks saamiseni ja nende perede
kohta infot STARis pole (on ainult
perekonnas hooldaja nimi), mistõttu on
aktuaalne (kuni vana asendushooldus-
teenuse viis eksisteerib) nende perede
kohta info kogumine S-veebi kaudu.