dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 12. veebruar 2019
Viit
6
Registreeritud
12. veebruar 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Ülla Mäe (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Analüüsi ja statistika osakond)

Failid

  • 📎6 12.02.2019 Ministri määrus.bdoc5556 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 12.02.2019 nr 6 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 11 lõike 4 alusel. Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruses nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) määruse lisad 4, 7, 12–16 ja 18 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1–8; 4) määruse lisa 8 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalkaitseminister Marika Priske Kantsler Lisa 1. Lapsehoiuteenus Lisa 2. Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses Lisa 3. Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused Lisa 4. Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus Lisa 5. Erihoolekandeteenused Lisa 6. Hoolekandeasutus Lisa 7. Turvakoduteenus Lisa 8. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus Sotsiaalkaitseministri .…veebruari 2019. a määrus nr… „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 2 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 7 Sotsiaalministeerium LASTEKAITSE KOHALIKU Analüüsi ja statistika osakond tel 626 9363 OMAVALITSUSE ÜKSUSES Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 20 . aasta Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post:: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile 1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine (aasta jooksul) Rea Tüdrukud Poisid Kokku nr A B 1 2 3 Nende laste arv, kellega seotult menetleti 01 lastekaitsealaseid juhtumeid (aruandeaasta jooksul) neist lapsed, kelle puhul algatati juhtum aruandeaastal 02 Nende laste arv, kellega seotult lõpetati lastekaitsealane 03 juhtum (aruandeaasta jooksul) neist lapsed, kelle puhul lõpetati juhtum aruandeaastal 04 seetõttu, et lapse abivajadus sai rahuldatud Nende laste arv, kes eraldati perest (aasta jooksul) 05 Perest eraldatud lastest paigutati (aasta lõpuks) eestkosteperre 06 hooldusperre 07 asenduskodusse või perekodusse 08 turvakodusse 09 naasid perekonda 10 muu 11 1 2. Hoolduspered, perekonnas hooldajad ja hooldamisel olevad lapsed (aasta lõpus) Rea Perekonnas Perekonnas Hooldusperede Hooldusperedes nr hooldajate arv hooldamisel arv olevate laste arv olevate laste arv A B 1 2 3 4 Hooldusperede või perekonnas hooldajate ja hooldamisel olevate laste 01 arv (aasta lõpus) neist eesti keelt mittekõnelevad 02 hoolduspered või perekonnas hooldajad Hooldusperede või perekonnas hooldajate jaotus: üksi last/lapsi hooldava täiskasvanu 03 pere kahe abielu-/kooselupartneriga pere 04 muu pere 05 Hooldusperede või perekonnas hooldajate koolitused: hoolduspered, kes on registreerunud 06 PRIDE eelkoolitusele (ootel) hoolduspered, kes on läbinud PRIDE 07 eelkoolituse hoolduspered, kes on läbinud PRIDE 08 põhikoolituse hoolduspered või perekonnas hooldajad, kes on läbinud hooldamist 09 toetava koolituse (v.a PRIDE) Hoolduspered staaži järgi: alla 1 aasta 10 1–2 aastat 11 3–4 aastat 12 5–6 aastat 13 7–8 aastat 14 9 ja enam aastat 15 3. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus) Rea Ametnike arv nr A B 1 Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kokku 01 täisajaga lastekaitsetööd tegevad ametnikud 02 osaajaga lastekaitsetööd tegevad ametnikud 03 Lastekaitsetööd tegevatest ametnikest sotsiaaltööalase kõrgharidusega 04 muu haridusega 05 Erialase ettevalmistusega lastekaitsetöötajad (vastab LasteKS §-le 19) 06 Lastekaitsetööd tegevate ametnike ettenähtud ametikohtade koormus 07 nendest lastekaitsetööd tegevate ametnike täidetud ametikohtade 08 koormus Täitja nimi Kuupäev ……………………………………………….. Telefon E-post Täname Teid! 2 JUHEND Aruanne „Lastekaitse kohalikes omavalitsustes“ koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse andmete alusel lastekaitsealaste juhtumite, sh perekonnast eraldamise ja hooldamisele paigutamise andmete alusel. Aruande täitja jälgib, et aruandes esitatav info oleks kooskõlas sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR) kantud andmetega (lastega seotud juhtumid, perest eraldamised, perekonnas hooldamisel või hooldusperes (enne ja pärast 01.01.2018 kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse kohased nimetused) olevate laste arv). Tabel 1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine Rida 01 – nende laste arv, kellega seotult menetleti lastekaitsealaseid juhtumeid (aasta jooksul) – aasta jooksul abi vajanud lapsed, kelle puhul on kohaliku omavalitsuse üksus algatanud juhtumi aruandeaastale eelnenud aastatel või aruandeaastal (KOV on teinud otsuse juhtumikorralduse algatamiseks vastavalt lastekaitseseaduse 6. peatükile, vt täpsemalt lastekaitseseaduse § 29). Rida 02 – reast 01 need lapsed, kelle puhul algatati juhtum aruandeaasta jooksul (juhtumimenetlus on algatatud aruandeaastal). Rida 03 – nende laste arv, kellega seotult kohalik omavalitsus lõpetas lastekaitsealase juhtumi (aruandeaasta jooksul) mistahes põhjusel, st seetõttu, et lapse/pere abivajadus sai rahuldatud, probleemid lahenesid, laps sai täiskasvanuks või pere kolis ära vm. Rida 04 – reast 03 nende laste arv, kelle puhul kohalik omavalitsus lõpetas juhtumi aruandeaastal seetõttu, et lapse/pere abivajadus sai rahuldatud ehk positiivse lahendiga lastekaitsejuhtumitega laste arv (STAR-is juhtumimenetlus lõpetatud või ka passiivseks pandud staatusega). Rida 05 – nende laste arv, kes on aruandvas kohalikus omavalitsuses perest eraldatud aruandeaasta jooksul (nii bioloogilisest perest kui lapsendaja- või eestkosteperest eraldatud lapsed), sh ajutiselt eraldatud lapsed, kes naasid perekonda. Read 06–11 – aruandeaastal peredest eraldatud laste paigutamine aruandeaasta jooksul nende viimatise paigutamiskoha järgi. Rida 06 – nende laste arv, kes olid aasta jooksul perest eraldatud ja aasta lõpu seisuga paigutati eestkostele (eestkosteperre). Rida 07 – nende laste arv, kes olid aasta jooksul perest eraldatud ja aasta lõpu seisuga paigutati asendushooldusele hooldusperre. Rida 08 – nende laste arv, kes olid aasta jooksul perest eraldatud ja aasta lõpu seisuga paigutati asendushooldusele asenduskodusse või perekodusse. Rida 09 – nende laste arv, kes olid aruandeaasta jooksul perest eraldatud ja on aasta lõpu seisuga ajutiselt suunatud saama turvakoduteenust (endise nimetusega varjupaik). Rida 10 – nende laste arv, kes olid aruandeaasta jooksul perest eraldatud ja on aasta lõpu seisuga tagasi perekonda läinud. Rida 11 – nende laste arv, kes olid aruandeaasta jooksul perest eraldatud ja on aasta lõpu seisuga mujal kui eelnimetatud (read 04–08), näiteks said täisealiseks ja alustasid iseseisvat elu, lapsendati vm. Tabel 2. Hooldusepered, perekonnas hooldajad ja hooldamisel olevad lapsed Tabelis 2 kajastatakse perekonnas hooldamisel olevaid lapsi ja neid hooldavaid peresid (enne 2018. aastat kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse järgi oli nimetus „perekonnas hooldamine“) ning hooldusperes hooldamisel olevaid lapsi ja hooldusperesid (alates 2018. aastast kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse järgi on nimetus „asendushooldusteenus hooldusperes“). Veerus 1 kajastatakse hooldusperede arv ja veerus 2 hooldamisel olevate laste arv. Lapse hooldusperekonda paigutamine on asendushooldusteenuse pakkumine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka hooldamisel olev laps ei kuulu. Asendushooldusteenuse osutamisel hooldusperes võib teenust osutada füüsiline isik, kelle Sotsiaalkindlustusamet on kandnud sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 1 alusel asutatud registrisse (SHS § 4510 lõige 2 ja § 456). Tabeli veergudesse 3 ja 4 märgitakse nende perekonnas hooldajate ja perekonnas hooldamisel olevate laste arv, kelle puhul on perekonnas hooldamiseks enne 01.01.2018 sõlmitud leping, mida jätkati sotsiaalhoolekande seaduse § 160 lõike 11 alusel. Rida 01 – aruandeaasta lõpus hooldusperede või perekonnas hooldajate ja neis peredes hooldamisel olevate laste arv. Rida 02 – aasta lõpu seisuga hoolduspered või perekonnas hooldajate pered, kus ei kõneleta ega mõisteta vabalt eesti keelt. Read 03–05 – aruandeaasta lõpu seisuga hoolduspered või perekonnas hooldajate pered ja neis peredes hooldamisel olevad lapsed lähtuvalt peretüübist: kas tegemist on üksi last/lapsi hooldava täiskasvanuga (üksi lapsi hooldav isik), abielu- või kooselupaariga (kaks last/lapsi hooldavat täiskasvanut) või muu perega (nt lapsi hooldav täiskasvanu ja tema vanem(-ad), abielu- või kooselupaar ja nende vanemad ja täiskasvanud lapsed vmt). Read 03 + 04 + 05 = rida 01. 3 Read 06–09 – aruandeaasta lõpu seisuga hoolduspered või perekonnas hooldajate pered ja neis peredes hooldamisel olevad lapsed lähtuvalt hoolduspere või perekonnas hooldaja koolitatusest või koolitusele registreerimisest. Read 06 + 07 + 08 + 09 = / < rida 01. Read 10–15 – aruandeaasta lõpu seisuga hoolduspered või perekonnas hooldajad staaži järgi (veerg 1) ja neis hooldamisel olevate laste arv (veerg 2). Read 10 + 11 + 12 + 13 + 14 + 15 = rida 01. Tabel 3. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus) Lastekaitseseaduse § 18 punkti 1 kohaselt on lastekaitsetöötaja Sotsiaalkindlustusameti või kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik, kes täidab talle lastekaitseseaduses või muus õigusaktis sätestatud ülesandeid lapse õiguste ja heaolu tagamisel. Tabelis 3 näidatakse lastekaitsetööd tegevate ametnike arv kohaliku omavalitsuse üksuses sõltumata töötaja ametinimetusest. Rida 01 – näidatakse nii osalise kui täisajaga lastekaitsetööd tegevate ametnike arv kohaliku omavalitsuse üksustes. Rida 02 – näidatakse, kui palju lastekaitsetööd tegevaid ametnikke (reast 01) töötab sellel ametikohal täisajaga. Rida 03 – näidatakse, kui palju lastekaitsetööd tegevaid ametnikke (reast 01) töötab sellel ametikohal osaajaga. Rida 04 – näidatakse ainult sotsiaaltööalase kõrgharidusega lastekaitsetööd tegevaid ametnikke. Siia alla kuuluvad erialad (nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoritase): sotsiaaltöö, sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika, sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse, sotsiaalpedagoogika (sh rakenduskõrgharidus). Rida 05 – näidatakse muu haridusega lastekaitsetööd tegevad ametnikud. Rida 06 – näidatakse kõigist lastekaitsetööd tegevatest ametnikest (reast 01, ridadest 04–05) ainult need, kes vastavad lastekaitseseaduse §-s 19 lastekaitsetöötajale esitatud nõutele (nende ametnike arv, kellel on erialane ettevalmistus, kõrgharidus ja sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele). Rida 07 – näidatakse ettenähtud lastekaitsetöö ametikohtade koormus kokku (vastavalt lastekaitsetöö ülesannete töömahule – täisaja puhul on ametikoha maht 1, osaajaga lastekaitsetöö ülesannetega ametikoha puhul peaks hindama, milline koormus on ette nähtud lastekaitsetööks – 0,25; 0,5 vm). Rida 08 – näidatakse ettenähtud ametikohtade koormustest (reast 06) täidetud ametikohtade koormused (vastavalt lastekaitsetöö ülesannete töömahule). Rida 07 > = rida 08. 4 Sotsiaalkaitseministri … veebruari 2019. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 1 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 4 Sotsiaalministeerium LAPSEHOIUTEENUS Analüüsi ja statistika osakond tel 626 9363 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 20 . aasta Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Teenuse osutaja 30. jaanuariks kohaliku Registrikood või selle | | | | | | | omavalitsuse üksusele puudumisel isikukood 2. Kohaliku omavalitsuse üksus Sotsiaalkindlustusametile 15. veebruariks 3. Sotsiaalkindlustusamet 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile Omaniku liik | Teenuse osutaja või asutuse juhi ees- telefon ja perekonnanimi 1 1. Andmed teenust saanud laste kohta vanuse, soo, puude ja teenuse saamise järgi (aruandeaasta jooksul) Teenust saanud laste arv soo ja vanuse järgi Aruandeaasta jooksul teenust saanud lapsi Rea 0–1- 4–6- 7–9- 10–14- 15–17- 2-aastased 3-aastased 18+ kokku (arvutab A nr aastased aastased aastased aastased aastased programm) M N M N M N M N M N M N M N M N M N Kokku B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 Lapsed kokku 01 neist sügava või raske puudega lapsed (read 02 03+04) sügava puudega 03 raske puudega 04 Lapsed, kes said 05 teenust osaajaga* Lapsed, kes said 06 teenust täisajaga** Lapsed, kes olid ööpäev läbi lapsehoius (24 07 tundi) *Osaajaga – vähem kui 5 tundi päevas või vähem kui 5 päeva nädalas (vt täpsemalt juhendist) **Täisajaga – 5 päeva nädalas enam kui 5 tundi päevas (vt täpsemalt juhendist) 2. Teenust saanud laste arv teenuse saamise aja järgi (kuudes) (aruandeaasta jooksul) Teenust saanud laste arv soo ja vanuse järgi Aruandeaasta jooksul teenust saanud lapsi Rea 0–1- 2- 4–6- 7–9- 10–14- 15–17- 3-aastased 18+ kokku (arvutab A nr aastased aastased aastased aastased aastased aastased programm) M N M N M N M N M N M N M N M N M N Kokku B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 Alla 1 kuu 01 1–3 kuud 02 4–6 kuud 03 7–9 kuud 04 10–12 kuud 05 Kokku lapsi (read 01–06 06 arvutab programm) Kokku lapsi vanuserühmas (arvutab 07 programm) 2 3.1. Lapsehoiuteenuse osutamise kulud (aruandeaasta jooksul) Rea nr Eurot A B 1 Kokku kulud 01 (arvutab programm read 02+03) Jooksvad kulud 02 Investeeringud 03 3.2. Teenuse maksumus Rea nr Eurot A B 1 Keskmine tunni hind 01 Keskmine kuu hind 02 4. Teenuse osutaja omaniku liik ja teenuse osutamise koht, teenusekohtade arv Rea nr Arv A B 1 Teenuse osutaja omaniku liik: Riigi, k.a avalik-õigusliku üksuse 01 hallatav asutus Kohaliku omavalitsuse üksuse 02 hallatav asutus Erasektor 03 Teenuse osutamise koht: Lapsehoidja eluruum 04 Lapse eluruum 05 Lapsehoiuks kohandatud 06 ruum(id) Teenusekohtade arv 07 3 5. Lapsehoidjad ja lapsehoidjate kvalifikatsioon (aasta lõpu seis) Lapse- Rea nr hoidjad A B 1 Lapsehoidjate arv kokku 01 neist: lapsehoidja kutsetunnistusega 02 koolieelse pedagoogika 03 erialaga eripedagoogika erialaga 04 lapsehoidja erialaga 05 sotsiaaltöö erialaga 06 muu 07 Täitja nimi Kuupäev ……………………………………………….. Telefon E-post Täname Teid! JUHEND Statistilise aruande „Lapsehoiuteenus“ esitavad kõik riigi ja/või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt rahastatavad lapsehoiuteenuse osutajad asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele sõltumata teenuse osutaja omaniku liigist või asutuse alluvusest. Aruandes kajastatakse andmeid kõigi teenust saanud laste kohta. Tabelites 1 ja 2 kasutatav vanusejaotus: Ühte ja sama last kajastatakse aruandeaastal vanusejaotuse lõikes üks kord, lähtuvalt lapse vanusest teenust saama saabumise hetkel aruandeaastal. 0–1-aastased on lapsed vanuses 0–1 aastat kuni 2-aastaseks saamiseni, s.t kõik lapsed, kes on nooremad kui 2 aastat; 2-aastased on lapsed vanuses 2 aastat kuni 3-aastaseks saamiseni; 3-aastased on lapsed vanuses 3 aastat kuni 4-aastaseks saamiseni; 4–6-aastased on lapsed vanuses 4–6 aastat kuni 7-aastaseks saamiseni; 7–9-aastased on lapsed vanuses 7–9 aastat kuni 10-aastaseks saamiseni; 10–14-aastased on lapsed vanuses 10–14 aastat kuni 15-aastaseks saamiseni; 15–17-aastased on lapsed vanuses 15–17 aastat kuni 18-aastaseks saamiseni; 18+ on 18-aastased ja vanemad isikud. 4 Tabel 1. Andmed teenust saanud laste kohta vanuse, soo, puude ja teenuse saamise järgi (aruandeaasta jooksul) Märgitakse aruandeaasta jooksul teenust saanud kõik lapsed soo ja vanuse lõikes (vanus aruandeaastal teenust saama tuleku hetkel). Rida 01 – aasta jooksul teenust saanud laste arv. Iga last näidatakse ainult üks kord selles vanuserühmas, kuhu laps kuulus aruandeaastal teenust saama tuleku hetkel. Read 03–04 – märgitakse, teenust saanud raske ja sügava puudega lapsed. Puude raskusaste on lapsele arstliku ekspertiisi poolt määratud puudeaste. Märkimisel lähtuda aruandeperioodi lõpul või teenuse saamise viimasel hetkel kehtinud puude raskusastmest. Rida 02 – aasta jooksul teenust saanud puudega lapsed (arvutab programm read 03+04). Rida 02 <= rida 1. Rida 05 – näidatakse lapsed, kelle puhul osutati teenust osaajaga, st vähem kui tööpäevad / tööaeg töönädalas ehk alla 5 tunni päevas ja/või alla 5 päeva nädalas. Iga last näidatakse real vaid üks kord, olenemata sellest, kui mitme perioodi jooksul talle osaajaga lapsehoiuteenust aasta jooksul pakuti. Osaajaks ei loeta lapse harjutamisest, haigusest või muudest asjaoludest tingitud ajutist või ootamatut poolest päevast/nädalast lahkumist hoiust. Osaajaga hoius käimiseks loetakse vanema ja hoiu vahel sõlmitud ajapiirangutega (alla 5 tunni päevas / alla viie päeva nädalas) kokkulepet (või lepingut), mis hõlmab vähemalt üht kalendrikuud. Rida 06 – näidatakse lapsed, kelle puhul osutati teenust täisajaga, st üle 5 tunni päevas 5 päeval nädalas. Iga last näidatakse real vaid üks kord, olenemata sellest, kui mitme perioodi jooksul talle täisajaga lapsehoiuteenust aasta jooksul pakuti. Rida 07 – näidatakse lapsed, kelle puhul osutati teenust ööpäev läbi – 24 tundi. Iga last näidatakse real vaid üks kord, olenemata sellest, mitu korda talle seda liiki teenust aasta jooksul osutati. Ühte ja sama last võib näidata ridadel 05–07 korduvalt, kui tema puhul osutati talle erineva pikkusega lapsehoiuteenust aruandeaasta jooksul. Ühel real näidatakse last aga vaid üks kord – vastavas vanuselahtris, lähtudes lapse vanusest lapsehoiu teenust saama tuleku hetkel aruandeaastal. Seega: rida 05 <= reaga 01, rida 06 <= reaga 01, rida 07 <= reaga 01. Tabel 2. Teenust saanud laste arv teenuse saamise aja järgi (kuudes) (aruandeaasta jooksul) Tabelis märgitakse kõik aasta jooksul teenust saanud lapsed soo ja vanuse järgi (laps näidatakse vanuserühmas kuhu laps kuulus aruandeaastal teenust saama tuleku hetkel) vastavalt teenuse saamise ajale kuude vahemikes: Rida 01 – alla 1 kuu, Rida 02 – 1–3 kuud, sh 3 kuud ületanud päevad kuni 1 päev alla 4 kuud k.a (s.t kui laps sai teenust näiteks 3 kuud ja 27 päeva, siis märgitakse ta reale 02, kui laps sai teenust juba 4 täiskuud, siis läheb ta järgmisele reale (rida 03), Rida 03 – 4 kuud kuni 6 kuud, sh 6 kuud ületanud päevad kuni 1 päev alla 7 kuud k.a, Rida 04 – 7 kuud kuni 9 kuud, sh 9 kuud ületanud päevad kuni 1 päev alla 10 kuud k.a, Rida 05 – 10 kuud kuni 12 kuud Read 06 ja 07 arvutab programm eelnevate ridade järgi kokku, samuti veerud 17–19 summeerib programm eelnevate veergude järgi. Lapsehoiuteenust saanud laste arv aruandeaastal kajastub nii tabelis 1 (rida 01) kui tabelis 2 (read 06 ja 07), seega tabel 1 rida 01 = tabel 2 rida 06 kõikides veergudes. Tabel 3.1. Lapsehoiuteenuse osutamise kulud (aruandeaasta jooksul) Rida 01 peab kajastama kõiki teenuse osutamiseks tehtud kulusid aruandeaastal (v.a amortisatsioon). Rea 01 arvutab programm ridade 02 ja 03 summana. Rida 02 – näidatakse teenuse osutamiseks aruandeaastal tehtud jooksvad tegevuskulud (v.a amortisatsioon). Rida 03 – näidatakse aruandeaastal tehtud lapsehoiuteenuse osutamisega seonduvad investeeringud. 5 Tabel 3.2. Teenuse maksumus Tabelis näidata hinnakirjajärgset (või kokkuleppelist) keskmist hinda 1 lapse kohta, mis kehtis viimatisena aruandeaastal (detsembrikuus või kui teenus on varem suletud, siis aruandeaastal viimati kehtinud hind), real 01, kui teenust osutatakse tunnihinna alusel, ja real 02, kui lapsehoiuteenust osutatakse kuu hinnaga (täisajaga: vähemalt 5 tundi päevas 5 päeva nädalas). Täita tuleb vähemalt 1 ridadest või mõlemad read. Kui kehtestatud on tunnihind või päevahind, siis täidetakse rida 01; kui on kehtestatud kuuhind või nädalahind, siis täidetakse rida 02; kui on kehtestatud mõlemale reale kuuluvad hinnad, siis täidetakse mõlemad read (vt juhiseid ridade kohta). Rida 01 – näidata kehtestatud tunnihind 1 lapse kohta. Kui tunnihinda hinnakirjas pole või tunnihinna alusel hoiu kokkulepet, siis arvestada päeva hinnast tunnihind: päevahind/hoiutundidega. Rida 02 – näidata kehtestatud kuutasu 1 lapse kohta täisajaga hoiu puhul (enam kui 5 tundi päevas 5 päeva nädalas). Kui pole kehtestatud kuuhinda, siis arvutada 4 nädala hind kokku; kui on kehtestatud päevahind, siis 20 päeva hind kokku. Tabel 4. Teenuse osutaja omaniku liik ja teenuse osutamise koht Lapsehoiuteenuse pakkujad võivad olla õigusliku vormi (eksisteerimisvorm) poolest erinevad: füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE), osaühingud, aktsiaseltsid, sihtasutused ja muud (täisühing, usaldusühing, tulundusühistu, välismaa äriühingu filiaal, mittetulundusühing, riiklik üksus, kohaliku omavalitsuse üksus). Käesolevas aruandes on omanike liigitamise aluseks Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Ridadel 01–03 märgitakse teenuse osutaja omaniku liik üksuses osaluse ja vara kuulumise kohaselt, kirjutades vastavale reale 1. Rida 01 – riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. Rida 02 – kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub kohalikule omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast. Rida 03 – märgitakse üksused, kus riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. Read 04–06 – märgitakse teenuse osutamise koht või kohad, kirjutades vastavale reale või ridadele 1. Rida 07 – märgitakse maksimaalne laste arv, kes võivad korraga teenust saada ehk lapsehoiuteenuse kohtade arv tegevusloa alusel (kokku). Tabel 5. Lapsehoidjad ja lapsehoidjate kvalifikatsioon (aasta lõpu seis) Rida 01 – märgitakse lapsehoidjate arv kokku Read 02–07 – märgitakse lapsehoidjate arv vastavale reale nende erialase hariduse järgi, mis on olnud aluseks, et neil on õigus lapsehoidjana töötada sotsiaalhoolekande seaduse § 454 lõike 2 kohaselt. 6 Sotsiaalkaitseministri … veebruari 2019. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 3 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 12 Sotsiaalministeerium MUUD KOHALIKU OMAVALITSUSE Analüüsi ja statistika osakond ÜKSUSE KORRALDATAVAD tel 626 9712 SOTSIAALTEENUSED Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 20 . aasta Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Teenuse osutaja 25. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele. 2. Kohaliku omavalitsuse üksus 5. veebruariks Sotsiaalkindlustusametile. 3. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile. 1. Sotsiaalteenuste saajad vanuserühmade järgi (aruandeaasta jooksul) Teenust Inimesed vanuserühmade järgi Rea saanud nr inimeste 18 kuni pensioni- 0–17 arv kokku pensioniiga ealised A B 1 2 3 4 Kohanemis- ja toimetulekutreening 01 Tegevusteraapia 02 Loovteraapia 03 Toitlustamine 04 Saunateenus 05 Pesumajateenus 06 Iluteenused 07 Päevahoid 08 x x Terviseedenduslikud tegevused 09 1 Nõustamisteenused 10 Huvitegevused (vaba aja sisustamine) 11 Koolitused ja haridustegevused 12 Tugi- ja eneseabigrupid 13 Üritused 14 Muud teenused 15 Aasta jooksul teenindatud inimeste arv 16 x x x KOKKU (iga inimene näidata üks kord) 2. Sotsiaalteenuste kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutusi rahastas, eurodes Kulutused riik teenusele aruande- sh aastal kohalik muud isik kokku riik riigieelarvest kokku, eurot omavalitsus hasartmängu- allikad (v6 + v7) teenuse maksust osutamiseks 1 2 3 4 5 6 7 3. Klientidega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja vabatahtlikud töötajad Täidetud ametikohtade Töötajate arv Töötajate arv Rea Töötaja arv (koormus) aruandeaasta aruandeaasta nr aruandeaasta lõpus jooksul lõpus A B 1 2 3 Kasvataja, abikasvataja 01 x Hooldustöötaja 02 x Logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog 03 x Psühholoog, kutsenõustaja 04 x Füsioterapeut 05 x Tegevusterapeut või assistent 06 x Huvijuht 07 x Tegevusjuhendaja 08 x sh Sotsiaalministeeriumi vastava koolituse 09 x x läbinud Õde 10 x Sotsiaaltöötaja 11 x Muud 12 x Kokku (01+...+08+10+...+12) 13 x Vabatahtlikud töötajad 14 x x Täitja nimi: Kuupäev Telefon: E-post: Täname Teid! 2 JUHEND Statistilise aruande „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus on korraldatud sotsiaalteenuste osutamine ja mille rahastamisel osaleb üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksus ning mille kohta ei koguta statistilist aruandlust käesoleva aruande aluseks oleva määrusega kehtestatud teiste aruandevormidega. Teenuse osutajateks on eelkõige kohaliku omavalitsuse üksuse hallatavad asutused (sotsiaalkeskused, päevakeskused jt), samuti eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad jt. NB! Siin ei esitata andmeid kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste kohta, mida on üksikasjalikult kirjeldatud sotsiaalhoolekande seaduses ning mille kohta esitatakse statistilised aruanded teiste sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud vormide kohaselt. Asutused, kes osutavad lisaks muudele kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele ka teisi teenuseid (näiteks asenduskoduteenust, erihoolekandeteenust, varjupaigateenust, turvakoduteenust või väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust), täidavad sarnselt varasemaga lisaks ka H-veebi aruandluskeskkonnas hoolekandeasutuse koondaruande, mis sisaldab kõikide asutuses osatatavate sotsiaalteenuste kulutusi. Asutused, kes ei osuta lisaks muudele kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele teiste aruandevormidega kogutavaid sotsiaalteenuseid, hoolekandeasutuse aruannet ei täida ning neil on kohustus esitada aruanne vaid antud teenuse vormi järgi. Tabel 1. Sotsiaalteenuste saajad vanuserühmade järgi (aruandeaasta jooksul) Tabeli täitmisel tuleb teenuste ja tegevuste puhul arvestada järgmist: Üks ja sama inimene võib aruandeaastal saada mitut erinevat teenust. Iga inimest tuleb näidata kõigi nende teenuste all, mida ta aruandeaasta jooksul sai. Iga teenuse all tuleb sama inimest näidata ainult üks kord, olenemata sellest, kas ta sai nimetatud teenust üks kord või mitu korda või osales aasta jooksul selle teenuse raames mitmes erinevas tegevuses. Rida 01 – kohanemis- ja toimetulekutreening – inimese igapäevaeluoskuste arendamine, inimese toetamine sotsiaalsete suhete loomisel ja arendamisel. Rida 02 – tegevusteraapia – eesmärgipäraste tegevuste kasutamine inimestega, kellel on piirangud somaatilise haiguse või trauma, psühhosotsiaalse või arenguhäire, õpiraskuste, vaesuse, kultuurierinevuste või kõrge ea tõttu, et suurendada nende iseseisvust, ennetada puude tekkimist või süvenemist ja säilitada tervist. Rida 03 – loovteraapia – loomingulise tegevuse ja kunstimeedia rakendamine selgelt kindlaks määratud kliendi ja terapeudi suhtes, et saavutada kliendi terviseseisundist lähtuvaid terapeutilisi eesmärke. Rida 04 – soe toit päevakeskuses, külm toit päevakeskuses, soe toit koju, külm toit koju. Rida 05 – sauna, duši, vanni kasutamine. Rida 06 – pesu pesemine, kuivatamine, triikimine, muu pesumajateenusega seotud tegevus. Rida 07 – juuksur, maniküür, pediküür, kosmeetik, muu; näidatakse ka kodus osutatud teenused. Rida 08 – lastele päevase mängulise tegevuse ja järelevalve pakkumine / teenuse osutamine (v.a lapsehoiuteenus). NB!  Kui muude kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste hulgas osutatakse ka lapsehoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse 11. jaotise tähenduses, siis neid lapsi selles aruandes ei näidata.  Kui päevakeskus osutab eakatele, dementsusega ja puudega inimestele päevahoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 1 ja selle seletuskirja tähenduses, esitab teenuseosutaja selle teenuse kohta eraldi aruande „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ ning seda osa teenust kasutanutest selles aruandes ei näidata. Rida 09 – ravivõimlemine, k.a trenažööride kasutamine spetsialisti juhendamisel, massaaž, vererõhu mõõtmine, veresuhkru mõõtmine, muu (nt kaalumine). Rida 10 – nõustamisteenused (v.a võlanõustamine) 3 Siia alla kuuluvad: õigusnõustamine – kliendi nõustamine tema huvidega seonduvates õigusalastes küsimustes, selgituste andmine õigusaktide kohta, lepingute jm õigusdokumentide koostamine; esindamine õigusvaidlustes kohtu ja vahekohtu menetluses ja kohtuvälistes organites; sotsiaalnõustamine – teenus, mis on suunatud inimestele või perekonnale, kelle iseseisev toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste tegurite tagajärjel häirunud või häirumas. Teenuse osutamise käigus teavitatakse inimest või perekonda tema sotsiaalsetest õigustest, võimalikest sotsiaalteenustest ja -toetustest, otsitakse inimesega koostöös lahendusi tema sotsiaalmajandusliku funktsioneerimise ja seega iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks; psühholoogiline nõustamine (sh perenõustamine) – nõustaja aitab kliendil lahti mõtestada probleemsed olukorrad. Koos arutletakse võimalike põhjuste üle ning püütakse leida lahendusi, mis aitaksid saavutada parimaid võimalikke tulemusi selles olukorras. Nõustamise eesmärk on parandada inimeste heaolu, leevendada pingeid, lahendada kriise ja probleeme ning konflikte inimeste ja gruppide vahel, samuti edendada inimese iseseisvust probleemide lahendamisel. Rida 11 – vaba aja sisustamisega seotud tegevused, millest olulisemad on: sportlik tegevus (liikumis- ja võimlemisrühmad, ujumine, trenažööride kasutamine (iseseisvalt jõusaalis), erinevad liikumismängud; kodundusringid (käsitöö-õmblus, aiandus-mesindus, kokandus); kunstiringid (kujutav kunst, luule ja kirjandus, laul ja muusika, tants, näitlemine); muu huvi- või klubiline tegevus, mis ei mahu ülaltoodud loetellu. Rida 12 – keeleõpe, arvutiõpe (ei näidata arvuti kasutamist, mis kuulub infotehnoloogia kasutamise alla), muud koolitused (nt lilleseade jm). Siia kuulub ka õppimise toetamine (koolis käivate laste toetamine õppetükkide või koolis antud koduste ülesannete tegemisel); vanemluse toetamine (vanemlike oskuste õpetamine, vanemate rolli toetamine laste eest hoolitsemisel ja nende kasvatamisel. Vanemlus keskendub lapsevanema ja lapse vahelisele suhtlusele ning hõlmab õigusi ja kohustusi lapse arenguks ja eneseteostuseks). Rida 13 – grupitöö rakendamine inimese toimetuleku toetamiseks. Siia alla tuleb märkida nii eneseabigrupid (sarnaste probleemidega inimestele vastastikust tuge pakkuvad grupid) kui ka spetsialisti poolt juhitavad tugi- ja arengugrupid. Rida 14 – vestlusõhtud ja kohtumised, loengud ja infopäevad, näitused ja näitusmüügid, tähtpäevade tähistamine, kontserdid, palvetunnid, ühiskülastused, ekskursioonid ja väljasõidud, muud üritused. Rida 15 – teenused, mida ei ole ülalloetletud teenuste hulgas (nt pisiremonditeenused, infotehnoloogia kasutamine, raamatukogu kasutamine, töösarnased tegevused). Real 16 näidatakse aasta jooksul teenindatud inimeste arv (iga inimene üks kord). Tabel 2. Sotsiaalteenuste kulud ja rahastamine Kulutuste rahastaja Isik – näidatakse vahetult inimeste endi poolt ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt makstud summad. Kohalik omavalitsus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuste poolt. Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest allikatest saadud summad. Muud allikad – näidatakse mitteriiklikest projektidest ja muudest allikatest saadud summad. Tabel 3. Klientidega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja vabatahtlikud töötajad Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata. Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse klientidega tegelevate füüsiliste isikute arv, olenemata sellest, kas inimene töötas täis- või osalise koormusega. Veergudes 1 ja 2 arvestatakse nii töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu kui ka muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavaid inimesi ja nende töökoormust aasta lõpu seisuga. Rida 14 veerg 3 – näidatakse töötasu mittesaavate vabatahtlike töötajate arv aruandeaasta jooksul. 4 Sotsiaalkaitseministri ... veebruari 2019. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 4 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 13 Sotsiaalministeerium ASENDUSHOOLDUSTEENUSE Analüüsi ja statistika osakond OSUTAMINE PEREKODUS JA tel 626 9363 ASENDUSKODUS Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 20 . aasta Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Teenuse osutaja täielik nimetus Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Asendushooldusteenuse osutaja 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Registrikood | | | | | | | Sotsiaalministeeriumile Omaniku liik | 1. Asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus saavad isikud ja teenuse saamise aeg kuudes Rea Aasta lõpus teenust Aasta jooksul teenust Isikute teenuse saamise nr saanud isikud saanud isikud aeg kokku (kuudes) A B 1 2 3 Perekodus kokku 01 0–2-aastased 02 3–17-aastased 03 18 ja vanemad 04 Asenduskodus kokku 05 0–2-aastased 06 3–17-aastased 07 18 ja vanemad 08 Asendushooldusteenust saanud kokku (isikud üks 09 kord) 1 2. Asendushooldusteenuste rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus Kulutusi rahastas Kulutused Kulutused Aasta Isikute ühe isiku teenusele jooksul teenuse kohta Rea kohaliku aruande- teenust saamise kesk- nr omavalitsus isik muu aastal saanud aeg kokku miselt e üksus kokku (v3 + isikud (kuudes) kuus v4 + v5) (v6 / v2) A B 1 2 3 4 5 6 7 Perekodus 01 Asenduskodus 02 Asendushooldusteenuse 03 saajad kokku 3. Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavad isikud pereti ja neis last vahetult kasvatavad isikud (perevanemad ja kasvatajad) aasta lõpu seisuga Rea Teenust saanud Teenust Teenust pakkunud nr isikud pakkunud pered perevanemad/kasvatajad (aasta lõpus) (aasta lõpus) (aasta lõpus) A B 1 2 3 Perekodus kokku 01 1 perevanemaga peredes 02 2 perevanemaga peredes 03 3 perevanemaga peredes 04 Asenduskodus kokku 05 kuni 3 kasvatajaga peredes 06 4 või enama kasvatajaga 07 peredes Asendushooldusteenust saanud kokku (isikud üks 08 kord) 4. Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavate isikutega tegelevad põhitöötajad ja nende keskmine töötasu Aasta Töötasu Täidetud kokku (kõik Keskmine Töötajate keskmine ametikohta- arv aasta töötajate arv, arvestatud töötasu de arv (koormused lõpus taandatud töötasu kuus, eurot Töötaja Rea aasta lõpus) (isikute arv) täistööajale liigid), eurot (v4 / v3 / 12) nr (vt juhend) aastas A B 1 2 3 4 5 Kasvatajad 01 Kasvataja abilised 02 Perevanemad 03 Perevanema abilised 04 Kokku last vahetult kasvatavad isikud 05 (summeerib read 01–03 ja rea 05) Logopeed, eripedagoog 06 Psühholoog, kutsenõustaja 08 Füsioterapeut 09 Tegevusterapeut või assistent 10 Arst 11 2 Õde 12 Sotsiaaltöötaja 13 Muu 14 KOKKU/keskmine 15 Täitja nimi Kuupäev ……………………………………………….. Telefon E-post Täname Teid! JUHEND Statistilise aruande „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus” esitavad olenemata juriidilisest vormist kõik asendushooldusteenuse osutajad, kellel on kehtiv asendushooldusteenuse või asenduskoduteenuse osutamise tegevusluba (lähtuvalt sotsiaalhoolekande seaduse §-st 151 väljastab asendushooldusteenuse osutamise tegevusloa Sotsiaalkindlustusamet, enne 01.01.2018 väljastas asenduskoduteenuse osutamise tegevusloa tegevuskohajärgne maavanem, mille alusel on jätkuvalt õigus osutada asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus). Aruanne esitatakse sõltumata asutuse alluvusest ja omaniku liigist. Aruande esitaja jälgib, et esitatavad andmed oleksid kooskõlas sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud andmetega (asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus saanud isikud ja nende teenuse saamise aeg kuudes). Kogu aruandes kajastatakse info kõigi asendushooldusteenust saanud isikute ja neile teenuse osutamisega seotud kulude rahastamise kohta, v.a Sotsiaalkindlustusameti suunatud teenuse saajad: saatjata alaealised, inimkaubanduse või seksuaalkuriteo ohvrid). Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit: Kood Nimetus Selgitus 11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava õiguslikud üksused seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. 12 Kohaliku omavalitsuse Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on üksus 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast. 21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. 22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast. 90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast). Enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule). Määramata enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav). Tabel 1. Asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus saavad isikud ja teenuse saamise aeg kuudes Veergudes 1 ja 2 kajastatakse asendushooldusteenust saanud isikute arv aasta lõpus (veerg 1) ja aasta jooksul (veerus 2) vanusevahemike ja asendushooldusteenuse viiside (perekodus ja asenduskodus) järgi. 3 Vanusevahemike puhul lähtutakse isiku vanusest aruandeaasta lõpus või enne aasta lõppu teenust saamast lahkunud isikute puhul nende vanusest teenust saamast lahkumise hetkel. Vanusevahemikud: 0–2-aastased on isikud kuni 3-aastaseks saamiseni, 3–17-aastased on isikud alates vanusest kolm kuni 18-aastaseks saamiseni, 18 ja vanemad on isikud alates 18-aastaseks saamisest. Asendushooldusteenust saanud isikud jaotatakse teenuse saamise viiside järgi teenuse saamisest perekodus ja/või asenduskodus. Kui isik on teenust saanud aruandeaastal nii perekodus kui asenduskodus, siis kajastatakse isikut veerus 2 aasta jooksul teenust saanuna vastavalt vanusevahemiku reale nii perekodus (ridadel 02, 03 või 04) kui asenduskodus (ridadel 06, 07 või 08), kuid real 09 kajastatakse isikud üks kord (asendushooldusteenust saanud kokku). Veerus 1 (aasta lõpus teenust saanud isikud) märgitakse kõigil ridadel isikud üks kord, kuivõrd aruandeaasta lõpu seisuga saabki isik saada asendushooldusteenust ühel kindlal viisil (perekodus või asenduskodus). Veergu 3 märgitakse kokku isikute teenuse saamise aeg kuudes täpsusega kuni kaks kohta peale koma teenuse saamise viiside järgi (perekodus või asenduskodus) vastava vanusevahemiku real. Kui isik saab asendushooldusteenust perekodus või asenduskodus osa kalendrikuust (saabub teenust saama kuu jooksul või lahkub teenust saamast kuu kestel või vahetab teenuse osutamise viisi kuu jooksul), siis arvestatakse selle kuu maht kalendrikuus proportsionaalselt teenuse saamise päevade arvu järgi. Näiteks kui 0–2-aastane laps viibis asendushooldusel perekodus 1. jaanuarist 18. jaanuarini ja seejärel samas asutuses asenduskodus 19. jaanuarist 31. jaanuarini, siis arvestatakse veerus 3 reale 02 (0–2-aastased perekodus) isiku kohta teenuse saamise ajaks kuudes 0,58 (18 teenuse saamise päeva jagatud päevade arvuga kuus ehk 18/31=0,58) ning veerus 3 reale 06 (0– 2-aastased asenduskodus) isiku kohta teenuse saamise ajaks kuudes 0,42 (13 teenuse saamise päeva jagatud päevade arvuga kuus ehk 13/31=0,42). Igal real summeeritakse isikute teenuse saamise aeg kuudes ehk kui näiteks kogu aasta jooksul oli asendushooldusel perekodus 0–2-aastaseid lapsi kolm, siis real 02 veerus 3 (isikute teenuse saamise aeg kokku (kuudes)) on 3 x 12 = 36 kuud. Rida 01 – programm summeerib read 02–04: perekodus asendushooldusteenust saavad isikud aasta lõpus (veerus 1), aasta jooksul (veerus 2) ja isikute teenuse saamise aeg kokku (kuudes) (veerus 3). Rida 05 – programm summeerib read 06–08: asenduskodus asendushooldusteenust saavad isikud aasta lõpus (veerus 1), aasta lõpus (veerus 2) ja isikute teenuse saamise aeg kokku (kuudes) (veerus 3). Rida 09 – programm liidab veergudes 2 ja 3 read 01 ja 05: perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavad isikud aasta jooksul (veerus 2) ja isikute teenuse saamise aeg kokku (kuudes) (veerus 3). Rida 09 veerg 2 tuleb aruande esitajal ise täita, arvestades asendushooldusteenust aasta jooksul saanud isikuid üks kord, st kui sama isik sai aasta jooksul asendushooldusteenust nii perekodus kui asenduskodus, siis real 09 tuleb arvestada isik ühena (ehk veerus 2 võib ridade 01 ja 05 summa olla suurem kui real 09 märgitud asendushooldusteenust saanud isikute arv kokku). Tabel 2. Asendushooldusteenuste rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus Veergudes 1 ja 2 kajastatakse asendushooldusteenust saanud isikute arv ja nende teenuse saamise aeg kuudes asendushooldusteenuste viiside järgi (real 01 perekodus ja real 02 asenduskodus) ja kokku (asendushooldusteenuse saajad kokku real 03). Andmed peavad olema samased tabelis 1 esitatuga (asenduskodus, perekodus ja asendushooldusel kokku aasta jooksul viibinud isikute arv ja teenuse saamise kuud peavad tabelis 1 võrduma samade andmetega tabelis 2). Veergudes 3–5 näidatakse eurodes kõik asutuses teenuse osutamiseks tehtud kulud rahastusallikate ja asendushooldusteenuste viiside (perekodus ja asenduskodus) järgi. Veerus 3 (kohalik omavalitsus) näidatakse kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid; ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele teenuse eest tasutud summasid, mille omavalitsus kannab teenuse osutajale – need on teenuse saaja ehk isiku poolt finantseeritud kulud (veerg 4). Veerus 4 (isik) näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad, sealhulgas lapse ülalpidamiseks tehtud kulutused, mida on eestkostja loal kasutatud lapse arvel hoiustatud varadest. Veerus 5 (muu) näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid asendushooldusteenuse osutamiseks. Veeru 6 (kulutused kokku) arvutab programm, summeerides veerud 3–5. Veeru 7 (kulutused ühe isiku kohta keskmiselt kuus) arvutab programm, jagades kulutused kokku (veerg 6) isikute teenuse saamise kuudega (veerg 2). Rida 03 – arvutab programm, liites read 01 ja 02, v.a veerus 1, kus aruande esitaja ise peab arvestama asendushooldusteenust aasta jooksul saanud isikute arvu üks kord sama moodi, nagu tabelis 1 real 09 veerus 1. 4 Tabel 3. Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavad isikud pereti ja neis last vahetult kasvatavad isikud (perevanemad ja kasvatajad) aasta lõpu seisuga Kajastatakse asendushooldusteenust saanud isikute, teenust pakkunud perede ja last vahetult kasvatavate isikute (perevanemate ja kasvatajate) arv aasta lõpu seisuga. Asendushooldusteenust asenduskodus ja perekodus vahetult osutav isik saab sotsiaalhoolekande seaduse § 455 lõike 2 kohaselt olla perevanem ja kasvataja. Veerus 1 näidatakse asendushooldusteenust saanud isikute arv aasta lõpus. Tabelis 3 ja tabelis 1 aasta lõpus perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saanud isikute arv on võrdne (tabel 1 rida 01 veerg 01 = tabel 3 rida 01 veerg 01; tabel 1 rida 05 veerg 01 = tabel 3 rida 05 veerg 0; tabel 1 rida 09 veerg 01 = tabel 3 rida 08 veerg 01). Veergudes 2 ja 3 näidatakse aasta lõpu seisuga teenust pakkunud perede arv (veerg 2) ja neis peredes töötavate last vahetult kasvatavate isikute (perevanemad ja kasvatajad) arv (veerg 3) asendushooldusteenuse viisi ning peres töötavate perevanemate ja kasvatajate töökorralduse järgi. Sotsiaalhoolekande seaduse § 457 lõike 1 kohaselt on asendushooldusteenuse osutamine perekodus teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni 8 last (alates aastast 2020 maksimaalselt 6 last). Sama seaduse § 458 lõike 1 kohaselt on asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus teenuse osutamine kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni 8 last (alates aastast 2020 maksimaalselt 6 last). Nõuded kasvatajatele ja perevanematele kehtestab sotsiaalhoolekande seaduse § 4513. Read 02–04 täidetakse andmetega (teenust saanud isikute arv, teenust pakkunud perede ja perevanemate arv) vastavalt asendushooldusteenust perekodus osutavate perede perevanemate arvule. Read 07–08 täidetakse andmetega (teenust saanud isikute arv, teenust pakkunud perede ja kasvatajate arv) vastavalt asendushooldusteenust asenduskodus osutavate perede kasvatajate arvule. Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust osutavate perevanemate ja kasvatajate (last vahetult kasvatavad isikud) arv kokku aasta lõpu seisuga (veerus 3 read 01 ja 05) peavad olema kooskõlas tabelis 4 esitatud kasvatajate ja perevanemate andmetega (aasta lõpus töötajate arv veerus 2). Tabel 4. Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavate isikutega tegelevad põhitöötajad ja nende keskmine töötasu Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt asendushooldusteenuse osutamisega (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel). Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad teiste teenuste osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel) või seotud asutuse üldise tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu personal, kes ei tegele vahetult teenuse osutamise ja teenuse saajatega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”. Käesoleva tabeli real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv-keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenuse saajatega. Read 01–04 täidetakse vastavalt last vahetult kasvatavate isikute ettevalmistusele ja asendushooldusteenuse osutamise viisile. Sotsiaalhoolekande seaduse § 457 kohaselt on teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga peres asendushooldusteenuse osutamine perekodus ning § 458 kohaselt loetakse asendushooldusteenuse osutamist asenduskodus, kui teenust osutatakse kasvatajatega peres. Nõuded kasvatajatele, perevanematele ja nende abidele kehtestab sotsiaalhoolekande seaduse § 4513, mille kohaselt on lisaks isikuga seonduvale seatud järgmised hariduse ja kogemuse nõuded: Kasvatajal või kasvataja abilisel on lastega töötamise kogemus, ta omab vähemalt keskharidust ja on läbinud vähemalt ühe aasta jooksul tööle asumisest arvates asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatava isiku täienduskoolituse (tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega). Üleminekutingimusest lähtuvalt tuleb alates 01.01.2018 tööle asunutel koolitus läbida hiljemalt 31.12.2020. Kui enne 01.01.2018 töötanutel oli täienduskoolituse nõue varem kehtinud sotsiaalhoolekande § 123 kohaselt täidetud, loetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 4513 täienduskoolitusnõue täidetuks. Perevanem või perevanema abiline on vähemalt 25-aastane füüsiline isik, kes vastab vähemalt kasvatajale kehtestatud nõuetele. Üleminekutingimusest lähtuvalt tuleb alates 01.01.2018 tööle asunutel koolitus läbida hiljemalt 31.12.2020. Kui enne 01.01.2018 töötanutel oli täienduskoolituse nõue varem kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse § 124 lõike 2 punkti 3 kohaselt täidetud, loetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 4513 täienduskoolitusnõue täidetuks). Reale 01 märgitakse kasvatajate andmed (kasvatajad osutavad asendushooldusteenust asenduskodus). Reale 02 märgitakse kasvataja abiliste andmed (kasvataja abiliseks loetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 458 punkti 2 järgi laste vajaduse ja heaolu tagamiseks kasvataja nõuetele vastavat abilist, kes viibib asenduskodus lastega lisaks kasvatajale). 5 Reale 03 märgitakse perevanemate andmed (perevanemad osutavad asendushooldusteenust perekodus). Reale 04 märgitakse perevanematest need, kes on tööl perevanema lepinguga lähtuvalt sotsiaalhoolekande seaduse §-s 4514 sätestatud tingimustest. Reale 05 märgitakse perevanema abiliste andmed (perevanema abiliseks loetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 457 punkti 2 järgi laste vajaduse ja heaolu tagamiseks perevanema nõuetele vastavat abilist, kes viibib asenduskodus lastega lisaks perevanemale). Rida 06 – programm summeerib read 01–03 ja rea 05. Ridadel 08–14 kajastatakse teised spetsialistid, kes tegelevad otseselt asendushooldusteenust saavate isikutega. Rida 15 – näidatakse eelnevatel ridadel mitte kajastatud spetsialistid, kes tegelevad asendushooldusteenust saavate isikutega, ning ka asutuse juhtkonda või juhtiva keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt asenduskoduteenuse saajatega. Rida 16 – programm summeerib rea 06 ja read 08–15. Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormus (töömahu järgi) aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeperioodi lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata. Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate füüsiliste isikute arv, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega (aruandeperioodi lõpul tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid ei arvestata). Aasta keskmine töötajate arv, taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; kuus kuud töötanud isik täisajaga 6 x 1 / 12 = 0,5). Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt töötatud tööpäevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks kui isik töötas 10 päeva kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5 sest 10 / 20 = 0,5). Osalise tööajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on, et täistööaeg = 40 tundi nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graafiku alusel töötavad isikud, kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud koormusest. Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale: - üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale (11 x 1) / 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96 - teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46 - kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29 - neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25 Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 = 1,96. Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu tööajanormtundidega aastas. Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka Statistikaameti selgitust aadressil: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_5311.htm Töötasu kokku (veerg 4) – näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid: põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a kvalifikatsiooni- , keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasud jms. Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga, töötaja töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni). Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised töösuhte lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu). Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4) jagatud aasta keskmise taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga. 6 Sotsiaalkaitseministri …. veebruari 2019. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 5 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 14 Sotsiaalministeerium ERIHOOLEKANDETEENUSED Analüüsi ja statistika osakond tel 626 9712 20 . aasta Statistiline aruanne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Aruande esitaja Aruande saaja Asutuse täielik nimetus Toimla nimetus Aadress: Aadress: E-post: E-post: Registrikood | | | | | | | Esitavad: Omaniku liik | 1. Erihoolekandeteenuste osutaja 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon 1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku Kokku aruan- eelmise Rea deaasta Sugu/teenuse nimetus aruan- Kuni 15- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja nr lõpul deaasta aasta- – – – – – – – – – – – – – – vane- sed 17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 mad (v2+… lõpul +v17) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 + 02) 03 sh igapäevaelu toeta- 04 mise teenus igapäevaelu toeta- 05 mise teenus autismis- 1 pektriga raske või sü- gava puudega täiseali- sele inimesele igapäevaelu toeta- mise teenus suures ma- hus hooldust, järeleval- vet ja kõrvalabi vajavale 06 raske, sügava, muu täp- sustatud või täpsusta- mata intellektihäirega täisealisele inimesele toetatud elamise tee- 07 nus kogukonnas elamise 08 teenus töötamise toetamise 09 teenus ööpäevaringne eri- hooldusteenus (ei si- 10 salda ridu 11 kuni 13) ööpäevaringne eri- hooldusteenus ebasta- biilse remissiooniga 11 raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule ööpäevaringne eri- hooldusteenus sügava 12 liitpuudega isikule ööpäevaringne eri- hooldusteenus autismis- pektriga raske või sü- 13 gava puudega täiseali- sele inimesele Read 04–13 – kui teenusesaajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel. 2. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta jooksul) Kokku Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku Rea eelmise Kuni 15- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja aruande- Sugu aruan- nr aasta- – – – – – – – – – – – – – – vane- aasta jooksul deaasta sed 17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 mad (v2+…+v17) jooksul A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 + 02) 03 sh igapäevaelu toeta- 04 mise teenus igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske või sügava puu- 05 dega täisealisele inime- sele igapäevaelu toeta- mise teenus suures ma- 06 hus hooldust, järeleval- vet ja kõrvalabi vajavale 2 raske, sügava, muu täp- sustatud või täpsusta- mata intellektihäirega täi- sealisele inimesele toetatud elamise tee- 07 nus kogukonnas elamise 08 teenus töötamise toetamise 09 teenus ööpäevaringne eri- hooldusteenus (ei si- 10 salda ridu 11 kuni 13) ööpäevaringne eri- hooldusteenus ebasta- biilse remissiooniga 11 raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule ööpäevaringne eri- hooldusteenus sügava 12 liitpuudega isikule ööpäevaringne eri- hooldusteenus autismis- pektriga raske või sü- 13 gava puudega täiseali- sele inimesele Read 04–13 – kui teenusesaajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel. 3. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi Kokku Rea Kokku Teenuse liik neist (v9 + neist nr (v2+v5 v11 + +v6+ v12 + v7) v13) siaa siaa oni- siaa siaa sele sele sele vale sele koju sele bili- nus seis tee- toe- (v.a tee- toe- sur- tee- sot- sot- sot- sot- ring ring päe naa hoo enu päe nud hoo (v.a (v.a ma, sio- ltee ltee kan ise- ltee ltee kan rsel stat dus nus nus selt selt selt selt valt selt selt kok valt vis- tat- ha- ter- sio öö- nu- nu- de- öö- nu- nu- de- eri- eri- tei- va- tei- ko- ute tei- va- tei- ela hoi re- ta- ta- sh sh le- le- ku ) ) tt 3 asendushooldusteenuselt üldhooldusteenusele üldhooldusteenuselt A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Igapäevaelu toetamise 1 teenus Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske või sügava puu- 2 dega täisealisele inime- sele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale 3 raske, sügava, muu täpsustatud või täpsus- tamata intellektihäirega täisealisele inimesele Toetatud elamise tee- 4 nus Kogukonnas elamise 5 teenus Töötamise toetamise 6 teenus Ööpäevaringne erihool- dusteenus (ei sisalda 7 ridu 08 kuni 11) Ööpäevaringne erihool- dusteenus isikutele, kellel on ebastabiilse 8 remissiooniga raske, sügav või püsiva ku- luga psüühikahäire Ööpäevaringne erihool- dusteenus isikutele, 9 kellel on sügav liitpuue Ööpäevaringne erihool- dusteenus kohtumääru- sega hoolekandea- 10 sutusse paigutatud isi- kutele Ööpäevaringne erihool- dusteenus autismis- pektriga raske või sü- 11 gava puudega täiseali- sele inimesele 4 Kokku (01+...+11) 12 Kokku isikuid (üks kord) 13 4. Töötavad riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Töötavad erihoolekandeteenuste saajad Tööpraktikal sh Tööharjutusel Teenuse Rea Kokku osalevad töötavad 65- osalevad tee- nimetus nr Avatud Kaitstud töötavad teenusesaa- aastased ja va- nusesaajad tööturul tööturul teenuse- jad nemad inime- saajad sed A B 1 2 3 4 5 6 Igapäevaelu toetamine 01 Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske või sügava puu- 02 dega täisealisele inime- sele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, 03 sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intel- lektihäirega täisealisele inimesele Toetatud elamine 04 Kogukonnas elamine 05 Töötamise toetamine 06 X Ööpäevaringne erihool- dusteenus (ei sisalda 07 ridu 08 kuni 11) Ööpäevaringne erihool- dusteenus isikutele, kellel on ebastabiilse remissioo- 08 niga raske, sügav või pü- siva kuluga psüühikahäire Ööpäevaringne erihool- dusteenus isikutele, kellel 09 on sügav liitpuue Ööpäevaringne erihool- dusteenus kohtumääru- sega hoolekandea- 10 sutusse paigutatud isiku- tele Ööpäevaringne erihool- dusteenus autismispekt- riga raske või sügava 11 puudega täisealisele ini- mesele Kokku (01+…+11) 12 Kokku teenusesaajaid (üks 13 kord) 5 5. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegele- vad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Aasta kesk- Töötasu Täidetud mine tööta- Töötajate kokku (kõik Keskmine Töötaja ametikoh- jate arv, töötasu Rea arv arvestatud tade arv taandatud nr aasta lõpus töötasu lii- kuus, eurot (koormus täistööajale (isikute arv) gid), eurot (v4/v3/12) aasta lõpus) (vt juhend) aastas A B 1 2 3 4 5 Hooldustöötaja 01 Abihooldustöötaja 02 Logopeed, eripedagoog 03 Psühholoog, kutsenõustaja 04 Füsioterapeut 05 Tegevusterapeut või assistent 06 Huvijuht 07 Tegevusjuhendajad kokku 08 sh tegevusjuhendajana töötamist võimaldava 09 X X X X erialase haridusega1 sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase tegevusjuhendaja koolituse läbi- 10 X X X X nud koolitusjärjekorras olevad 11 X X X X sh sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase täienduskoolituse läbinud tege- 12 X X X X vusjuhendajad kokku (13 + 14 + 15) sh töötamise toetamise teenuse täienduskooli- 13 X X X X tus täienduskoolitus tööks suurema oht- 14 X X X X likkusastmega isikutega täienduskoolitus tööks sügava liitpuudega või ebastabiilse remissiooniga psüühikahäi- 15 X X X X rega isikuga Arst 16 Õde 17 Sotsiaaltöötaja 18 Muud 19 Kokku (01+…08+16+…+19)/keskmine 20 1 Sotsiaaltööalane keskeri- või kõrgharidus, kõrgharidus tegevusteraapias, eripedagoogika- või sotsiaalpedagoogikaalane kõrg- haridus, kutsekeskharidus tegevusjuhendamise alal, keskeri- või kõrgharidus vaimse tervise õenduse alal. 6. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul) Kulutusi rahastas, eurot Kohalik oma- Muud allikad Riigieelarvevälised (v.a riigi- eelarve) Rea valitsus Teenuse liik kulutused teenusele, Isik nr kokku A B 1 2 3 4 Igapäevaelu toetamise teenus 01 6 Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske 02 või sügava puudega täisealisele inimesele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hool- dust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, 03 muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisele inimesele Toetatud elamise teenus 04 Kogukonnas elamise teenus 05 Töötamise toetamise teenus 06 Ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 08 07 kuni 11) Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on 08 ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on 09 sügav liitpuue Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega 10 hoolekandeasutusse paigutatud isikutele Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga 11 raske või sügava puudega täisealisele inimesele Kokku (01+…+11) 12 Täname Teid! Kuupäev Täitja nimi ……………………………………………….. Telefon E-post 7 JUHEND Statistilise aruande “Erihoolekandeteenused” esitavad psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele erihoo- lekandeteenuseid osutavad teenuseosutajad, sõltumata omaniku liigist ja rahastamise allikatest. Toimla on majandusüksus, mis üldjuhul on hõlmatud ühe tegevusalaga ja asub ühel aadressil ning kuhu on määratud töötama alaline personal. Tööobjekte (nt igapäevaelu toetamise teenust saavate inimeste elukohti jms) ei loeta toimlateks. Toimlaks käesoleva vormi tähenduses on ühele erihoolekandeteenuse osutajale kuuluv hoole- kandeasutus, üksus vms, mis asub ühes tegevuskohas ning milles teenuse osutamiseks on antud tegevusluba (nt AS Hoolekandeteenused hallatavad erihooldekodud). Toimla nimetuse (teenuseosutaja nimetuse) märgib ka teenuseosutaja, kes osutab erihoolekandeteenust ainult ühes tegevuskohas ja kuulub AS Hoolekandeteenused hallatavate üksuste hulka. Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit: Kood Nimetus Selgitus 11 Riik, k.a avalik-õi- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava guslikud üksused seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. 12 Kohaliku omavalit- Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on suse üksus 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem va- rast. 21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. 22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast. 90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidi- lisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välis- maisele füüsilisele isikule); määramata enamusosalusega või enamusomandiõi- gusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav). Teenuste määratlused Igapäevaelu toetamise teenus – eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu. Teenuse osutamise käigus on teenuse osutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamiskirjas nimetatud teenuse saamise eesmärgist: a) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi, kaasates ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse, arvestades isiku terviseseisundit; b) juhendama isikut sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel; c) juhendama isikut aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel; d) juhendama isikut tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants-, ja muude teenuste kasutamisel ning hariduse omandamise võimaluste leidmisel ja elluviimisel; e) kujundama isiku tööoskusi ja võimaldama isikule töö tegemise harjutamist; f) nõustama isiku lähedasi, sealhulgas isikuga samas eluruumis elavaid isikuid, igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isiku käitumise ja temaga suhtlemise eripärades; g) toetama teenust saavaid, sarnase diagnoosiga ja sellega seonduvate probleemidega isikuid toetavate gruppide tegutsemist isikute juhendamise ja nõustamise kaudu ja h) kaasama isikut muudesse tegevustesse, mis on vajalikud igapäevaelu toetamise teenuse eesmärgi saavutamiseks. On reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 87 jj. Autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel inimesel on õigus saada igapäevaelu toetamise tee- nust juhul, kui a) tal on psühhiaatri tõend pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemise kohta või kirjeldatud käitumise esinemine on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis; b) ta vajab oma terviseseisundist tule- neva käitumise eripära tõttu turvalise teenuse osutamisel pidevat järelevalvet ja; c) talle osutatakse teenust kuni 6- liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis vähemalt 120 tundi kuus. Suures mahus hooldust, järelevalvet ja 8 kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul on õigus saada igapäevaelu toetamise teenust juhul, kui a) isik ei ole ise võimeline sooritama enese eest hoolitse- misega seotud tegevusi ja vajab selles pidevalt kõrvalabi või püsivat tegevuste üle võtmist tegevusjuhendaja poolt ning nimetatud vajadused on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis; b) isik vajab oma terviseseisundist tuleneva eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat hooldust ja järelevalvet; c) isikule osutatakse teenust ööpäev läbi ning majutuseks kasutatav teenuse osutamise koht vastab vähemalt sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a mää- ruse nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile” § 4 lõike 3 punktis 1 ja §-s 6 sätestatud nõuetele. Toetatud elamise teenus – eesmärk on isiku sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine koos juhendamisega majapidamise ja igapäevaelu korraldamises, et tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades. Teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist: a) juhendama isikut igapäevaelu ja majapidamise korraldamisel, sh igapäevaeluga seotud eelarve koostamisel; b) juhendama isikut eluruumi kasutamise ja hooldamisega seotud teenuste, sealhulgas posti- ja finantsteenuste kasutamisel; c) abistama ühise elukorralduse reeglites kokku leppimises ja kokkulepete täitmises , kui ühte eluruumi jagavad vähemalt kaks teenust saavat isikut ning d) valmistama isikut ette iseseisvaks elamiseks ning juhendama ja abistama teda elamispinna hankimisel. On reguleeritud SHS § 94 jj. Kogukonnas elamise teenus – inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorral- duse loomine koos majutuse ja toitlustamisega, et suurendada isiku iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi ühistes tegevustes osalemise kaudu. Teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist: a) looma isikule turvalise ja arenguks soodsa peresarnase elukeskkonna ja -korralduse; b) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi ning arvestades isiku terviseseisundit kaasama ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse; c) juhendama isikut aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel; d) kujundama isiku tööoskusi ja arendama tema töövõimeid; e) lähtuvalt teenust saava isiku võimetest ja oskustest pakkuma talle oma territooriumil võimalust töötada või kaasama ta ühises majapidamises töösarnasesse tegevusse ning juhendama isikut töötamisel või töösarnase tegevuse tegemise juures ja f) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud kogukonnas elamise teenuse eesmärgi saavutamiseks. On reguleeritud SHS § 97 jj. Töötamise toetamise teenus – eesmärk on juhendada ja nõustada isikut, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ning parandada elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ja töötamise ajal. Teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist: a) motiveerima isikut tööle asuma; b) leidma isiku huvidest lähtuvalt talle võimetekohase sobiva töö; c) toetama isikut, juhendama teda tööandja tööjuhiste kohaselt ja nõustama teda töötamise ajal; d) juhendama ja nõustama isiku tööandjat viimase nõusolekul teenust saama õigustatud isiku tööle rakendamisel; e) juhendama isikut ja temaga koos tööd tegevaid isikuid nende nõusolekul töötamise käigus tekkivates omavahelistes ning f) valmistama isikut ette iseseisvalt ilma toetuseta tööle asumiseks. On reguleeritud SHS § 91 jj. Ööpäevaringne erihooldusteenus – täisealise isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et tagada teenust saava täisealise isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil. Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist: a) täitma sotsiaalhoolekande seaduse § 87 lõikes 2 sätestatud (s.o kõiki igapäevaelu toetamise teenuse) kohustusi; b) tagama ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku turvalisuse; c) abistama täisealist isikut enese eest hoolitsemisel; d) järgima tervishoiuteenuse osutaja poolt täisealisele isikule määratud raviskeemi; e) looma kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealisele isikule võimalused töötamiseks või töösarnaseks tegevuseks oma territooriumil ja f) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud ööpäevaringse erihooldusteenuse eesmärgi saavutamiseks. On reguleeritud SHS § 100 jj. NB! Aruannete tabelites 1, 2, 3, 4 ja 6 näidatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse saajaid vastavalt SHS §- s 101 sätestatud sihtrühmade jaotusele:  ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed (st kõik need, kelle puhul ei ole tegemist järgnevasse 4 gruppi kuulujatega)  ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikud  sügava liitpuudega isikud  kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikud 9  ööpäevaringset erihooldusteenust saavad autismispektriga raske või sügava puudega täisea- lised inimesed (reguleeritud määruses „Erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused, kulude koostisosad ja riigieelarvest makstava tasu maksmise täpsemad tingimused ja kord“ § 2 lg 5¹) 1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Tabel täidetakse ainult aruandeaasta lõpus riigieelarveväliselt teenust saanud inimeste kohta ehk inimeste kohta, kellele teenuse osutamise eest ei esitatud arvet Sotsiaalkindlustusametile. Esitatakse riigieelarveväliselt erihoolekandeteenust saanud isikute arv eelneva aruandeaasta lõpus (31.12) ning riigieelarveväliselt erihoolekandeteenust saanud isikute arv soo ja vanuse järgi käesoleva aruandeaasta lõpus (31.12). Tabeli ridadel 1–3 kajastatakse teenust saanud isikut vastavalt soole ja vanusele üks kord (olenemata sellest, mitut teenust ta sai). Kui isik sai aasta lõpu seisuga mitut teenust samal ajal, siis ridadel 04–13 näidata teda kõigi saadud tee- nuste all. Real 10 näidatakse need ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes ei kajastu ridadel 11 kuni 13, s.o rida 10 ei sisalda ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, sügava liitpuudega ja autismispektriga raske ja sügava puudega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutatud ööpäevaringse eri- hooldusteenuse saajaid. Isik näidatakse vanuserühma all, millesse ta kuulus aasta lõpu seisuga. Kui isik lahkus teenust saamast aruandeaasta viimasel päeval, st 31.12 või uue aruandeaasta esimesel päeval 01.01 ning ei saanud ühtegi päeva uuel aruandeaastal teenust, käsitatakse teda kui aasta lõpul teenust mittesaavat ehk teenust saamast lahkunud isikut (v.a juhul, kui isik lahkus saama mõnda muud asutusesisest teenust). Tabelis ei ole näidatud eraldi teenusena kohtumääruse alusel saadavat ööpäevaringset erihooldusteenust, kuna seda teenust ei ole võimalik saada riigieelarveväliselt. 2. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruan- deaasta jooksul) Tabel täidetakse ainult aruandeaasta jooksul riigieelarveväliselt teenust saanud inimeste kohta ehk inimeste kohta, kellele teenuse osutamise eest ei esitatud arvet Sotsiaalkindlustusametile. Veerus 1 näidatakse riigieelarveväliselt teenust saanud isikute arv aruandeaastale eelnenud aasta jooksul kokku. Tabeli ridadel 1–3 kajastatakse teenust saanud isikut vastavalt soole ja vanusele üks kord (olenemata sellest, mitut teenust ta sai ja olenemata teenuse saamise kordadest). Seega näitab teenust saanud isikute arv kokku seda, mitmele isikule osutati vaadeldaval perioodil teenuseid. Kui isik sai aasta lõpu seisuga mitut teenust samal ajal, siis ridadel 04–13 näidatakse ta kõigi saadud teenuste all. Real 10 näidatakse need ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes ei kajastu ridadel 11 kuni 13, s.o rida 10 ei sisalda ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega, sügava liitpuudega ja autismispektriga raske ja sügava puudega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutatud ööpäevaringse eri- hooldusteenuse saajaid. Isik näidatakse vanuserühma all, millesse ta kuulus aasta lõpu seisuga või teenust saamast lahkumise hetkel. Tabelis ei ole näidatud eraldi teenusena kohtumääruse alusel saadavat ööpäevaringset erihooldusteenust, kuna seda teenust ei ole võimalik saada riigieelarveväliselt. 10 3. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Tabelis ei näidata liikumist erihoolekandeteenuste vahel, näidatakse vaid liikumist teiste sotsiaalteenuste, statsionaarse tervishoiuteenuse ja kodu vahel. Real 07 näidatakse need ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes ei kajastu ridadel 08 kuni 11, s.o rida 07 ei sisalda ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutele, sügava liitpuudega isikutele, kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele ja autismispektriga raske või sü- gava puudega täisealisele isikule osutatud ööpäevaringse erihooldusteenuse saajaid. Kahte teenust samal ajal võib inimene sõltuvalt oma seisundist ja vajadusest saada reeglina toetavate teenuste (nt toetatud elamine + igapäevaelu toetamine (k.a selle kaks erivormi real 02 ja 03); toetatud elamine + töötamise toetamine) korral, aga ka kogukonnas elamise teenuse puhul on võimalik saada töötamise toetamise teenust, kui teenuse osutaja ei paku isikule enda territooriumil tööd. Kui inimene saab ööpäevaringset erihooldusteenust ja see teenus sisaldab ka igapäevaelu toetamise teenuse elemente, käsitatakse seda ühe tervikteenusena, olenemata sellest millised toetavad teenused ööpäevaringsele hooldusteenusele lisanduvad. Kui üks ja sama isik sai mitut erinevat teenust, märgitakse ta nii saabumisel kui lahkumisel aruande selles tabelis iga saadud teenuse juures eraldi. Seega, kui üks ja sama isik sai mitut teenust ja ta lahkus aruandeaasta lõpuks teenust saamast, märgitakse ta vastava põhjuse veerus kõigile saadud teenuse ridadele. Samuti toimitakse ka teenust saama saabunud isikutega. Seega ei pea isikute arv kokku summeerituna teenuseliikide kaupa selles ta- belis real 12 võrduma teenust saanud isikute koguarvuga – on sellega võrdne või suurem. Real 13 tuuakse isikud välja üks kord. Veerg 2 – näidatakse isikud, kes on tulnud teenust saama teiselt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt nagu nt asenduskodust, üldhooldekodust vms. Siin ei näidata liikumist erihoolekandeteenuste vahel. Veerg 3 – näidatakse ainult neid isikuid, kes saabusid saamast väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust. Samad isikud peavad sisalduma ka veerus 2. Veerg 4 – näidatakse ainult neid isikuid, kes saabusid saamast asendushooldusteenust. Samad isikud peavad sisalduma ka veerus 2. Veerg 5 – näidatakse isikud, kes on tulnud teenust saama nn toetavalt sotsiaalteenuselt nagu nt eluasemeteenus, koduteenus, varjupaigateenus vms. Siin ei näidata liikumist erihoolekandeteenuste vahel. NB! Tabelis mitte näidata inimesi, kes tulid rehabilitatsiooniteenuselt erihoolekandeteenust saama, sest reeglina eelneb rehabilitatsiooniteenus erihoolekandeteenust saama suunamisele. Veerg 6 – näidatakse ainult neid isikuid, kes saabusid saamast statsionaarset tervishoiuteenust. Veerg 7 (saabumine kodust) – näidatakse isikud, kes vahetult enne teenuse saamist ei saanud ühtki sotsiaalteenust. Veerg 9 – näidatakse isikud, kes läksid saama teiste ööpäevaringset sotsiaalteenust nagu nt üldhooldusteenus vms. Siin ei näidata liikumist erihoolekandeteenuste vahel. Veerg 10 – näidatakse ainult neid isikuid, kes läksid saama väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust. Samad isikud peavad sisalduma ka veerus 9. Veerg 11 – näidatakse isikud, kes läksid saama teist toetavat sotsiaalteenust nagu nt koduteenus, varjupaigateenus vms. Siin ei näidata liikumist erihoolekandeteenuste vahel. Veerg 12 – näidatakse neid isikuid, kes lahkusid iseseisvalt elama, koju (sh nt eluruumi tagamise teenust saama). Veerg 13 – näidatakse neid isikuid, kes surid aruandeaasta jooksul. Veerud 1 ja 8 arvutab arvutiprogramm ja neid aruannete esitaja ei täida. 4. Töötavad riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Veergu 1 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) avatud tööturul töötavad erihoolekande- teenuse saajad. Siin arvestatakse igasugust lepinguga tööd, mille eest saadakse töötasu, kas palgatöötajana, et- tevõtjana või vabakutselisena (sh nt eraisiku juures lepinguliselt töötavad teenusesaajad). Kui erihoolekandetee- nuse saaja teeb tööd hoolekandeasutuse ümbruse korrastamisel ega saa selle eest töötasu, ei arvestata seda antud kontekstis töötamisena. 11 Veergu 2 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) kaitstud tööturul töötavad erihoolekan- deteenuse saajad. Kaitstud tööturul töötamine tähendab, et isik töötab spetsiaalselt loodud töökohas, sobivas kesk- konnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul, kus on tagatud kliendile vajalikul määral töötamise juhendamine või psühhosotsiaalne tugi ning ta saab selle eest töötasu. Selline töökoht võib asuda nii kaitstud töötamise teenuse pakkuja loodud töötoas kui ka tööandja juures spetsiaalselt loodud töötoas või ini- mese vajadustest lähtuvalt kohandatud töökohal. Siin võetakse arvesse aruandeaasta viimasel kuul nii pikaajalist kui lühiajalist kaitstud töö teenust saavad isikud. Rida 06 veerus 2 on täitmiseks suletud, kuna kaitstud töö teenust saama suunamisel ei tohi isik saada samal ajal töötamise toetamise teenust. Veeru 3 arvutab programm – seda aruande koostaja ei täida. Veergu 4 märgitakse töötavad 65-aastased ja vanemad inimesed. Veergu 5 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) tööpraktikal (töötukassa või muu pakkuja tööpraktikateenus) osalevad erihoolekandeteenuse saajad. Veergu 6 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) tööharjutusel (töötukassa või muu pakkuja tööharjutusteenus) osalevad erihoolekandeteenuse saajad. Real 13 näidatakse teenusesaajad üks kord ehk kui inimene sai korraga mitut teenust, siis sellel real näidatakse teda üks kord. 5. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt teenuse osutamisega, majanduspersonali reeglina ei näidata. Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad muude teenuste kui erihoolekandeteenuste osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel, nt tervishoiuteenused) või seotud asutuse üldise tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu personal, kes ei tegele vahetult klientidele teenuse osutamisega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”. Real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv-keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenusesaajatega ning veergudes 1 ja 3 näidatakse see koormus, mis ulatuses tööajast need töötajad tegelesid vahetult teenusesaajatega. Real 08 veerus 2 näidata teenust osutavate tegevusjuhendajate koguarv aasta lõpu seisuga. Ridadel 09–10 näidata ainult vastava erialase haridusega või tegevusjuhendaja koolituse läbinud töötajad. Ridade 09–11 summa võib, aga tingimata ei pruugi võrduda reaga 08, kus näidatakse ka haridusnõuetele mittevastavad ja koolitusjärjekorras mitteolevad tegevusjuhendajad. Real 11 näidatakse sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase tegevusjuhendaja koolituse järje- korras olevad tegevusjuhendajad. Ridadel 13–15 näidata tegevusjuhendajad, kes on läbinud vastava täienduskoolituse. Töölepingu alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osatööajaga töötajateks: 1) täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on reeglina 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervise- kahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töösisekorra eeskirja järgi; 2) osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala/kuuga; kes töötab ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel. Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping, käsundusleping ja kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja. Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata. Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate füüsiliste isikute arv, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega (aruandeperioodi lõpul tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid ei arvestata). 12 Aasta keskmine töötajate arv taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; 6 kuud töötanud isik täisajaga = 6 x 1 / 12 = 0,5). Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt töötatud tööpäe- vade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks isik töötas 10 päeva kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5, sest 10 / 20 = 0,5). Osalise tööajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on et täistööaeg = 40 tundi nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graafiku alusel töötavad isikud, kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud koormusest. Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale: - üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale (11 x 1) / 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96 - teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46 - kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29 - neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25 Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 = 1,96. Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu tööaja normtundidega aastas. Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu, taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka Statisti- kaameti selgitust, aadressil: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeu- kulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_5311.htm Töötasu kokku (veerg 4) näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid – põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasud jms. Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga, töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni). Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised töösuhte lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu). Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4) jagatud aasta keskmine taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga. 6. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul) Näidatakse vaid otseselt teenuse osutamisega seotud kulud. Kulud näidatakse kõigi asutuses aasta jooksul teenust saanud inimeste kohta. Tabelis ei näidata riigieelarve eraldisi. Rahastamisallikad Isik – näidatakse teenusesaajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kohalik omavalitsus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid; ei näidata teenusesaaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab hoolekandeasutusele – need on teenusesaaja poolt rahastatud kulud. Muud allikad (v.a riigieelarve) – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid, aga mitte riigieelarve vahendid. Veerud 1 arvutab arvutiprogramm ja seda aruannete esitaja ei täida. 13 Sotsiaalkaitseministri … veebruari 2019. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 6 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 15 Sotsiaalministeerium HOOLEKANDEASUTUS Analüüsi ja statistika osakond 20 . aasta tel 626 9360 Statistiline aruanne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Aruande esitaja Aruande saaja Asutuse täielik nimetus Toimla nimetus Aadress: Aadress: E-post: Esitavad: 1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile Registrikood | | | | | | | Omaniku liik | Teenuse liik (märkida X kõik asutuses osutatavad teenused) Asendushooldusteenus perekodus ja asenduskodus Erihoolekandeteenused Turvakoduteenus Varjupaigateenus Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon 1 1. Majandustegevus Rea nr Summa, eurot A B 1 TULUD 01 X Eraldised (03 + 06) 02 riigieelarve eraldised 03 riigieelarvest teenuse osutamiseks 04 eraldised hasartmängumaksu projektidest 05 kohaliku omavalitsuse üksuste eraldised 06 Muud tulud (08 + 09 + 10 + 11) 07 abitootmine 08 teenust saava isiku, tema suhtes ülalpidamiskohustust täitva isiku või tema eestkostja osalus 09 täiendavad tulud lisaks põhitegevusele 10 muud loetlemata tulud 11 TULUD KOKKU (02 + 07) 12 KULUD 13 X 1. Tööjõu ja majandamiskulud, art 5 (15 + 19) 14 1.1.Tööjõukulud, art 50 (16 + 17 + 18) 15 s.h. töötasud, art 500 16 erisoodustused art 505 17 tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, art 506 18 1.2. Majandamiskulud, art 55 (20 + 21 + 22 + 23 + 30 + 31 + 32 + 33 + 34 + 35 + 36 + 38 + 40 + 41 + 42 + 43) 19 Administreerimiskulud, art 5500 20 Lähetuskulud, art 5503 21 Koolituskulud (sh koolituslähetus), art 5504 22 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud, art 55110 (23 + 24 + 25 + 26 + 27 + 28) 23 küte ja soojusenergia 24 elekter 25 vesi ja kanalisatsioon 26 jooksev remont 27 üür, rent 28 muud loetlemata kulud 29 Kinnisvarainvesteeringute majandamiskulud, art 55112 + 55113 30 Rajatiste majandamiskulud, art 5512 31 Sõidukite ülalpidamise kulud, art 5513 32 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, art 5514 33 Inventari majandamiskulud, v.a infotehnoloogia kulud, art 5515 34 Põhivahendina arvel olevate masinate ja seadmete majandamiskulud (v.a transpordivahendite ja infotehnoloogia kulud), art 5516 35 Toiduained ja toitlustusteenused, art 5521 36 sh sisseostetud toitlustusteenus 37 Meditsiini- ja hügieenikulud, art 5522 38 sh tervishoiuteenused, art 55223 39 Õppevahendite ja koolituse kulud, art 5524 40 2 Kommunikatsiooni- kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud, art 5525 41 Eri- ja vormiriietuse kulu, art 5532 42 Muud loetlemata majanduskulud 43 sh taskuraha 44 2.1. Muud tegevuskulud (v.a intressid ja kohustistasud) art 60 45 Tegevuskulud kokku (14+45) 46 2.2. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus, art.61 47 Aruandeperioodi tegevustulem (12 – 46 – 47) 48 2.3. Finantskulud, art 65 49 Aruandeperioodi tulem kokku (48 – 49) 50 1a. Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum (aruandeaasta jooksul) Rea Summa, eurot nr A B 1 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine, art 15 (02 + 09) 01 Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine, art 155 (03+ …+08) 02 maa, art 1550 03 hooned ja rajatised, art 1551 04 masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid), art 155400 05 transpordivahendid, art 155405 06 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed, art 1555 07 muu materiaalne põhivara 08 Immateriaalsete põhivarade soetamine, art 156 09 Aruandeperioodil arvestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum, art 61 (11 + 17) 10 Materiaalse põhivara kulum, art 611 (12 + 13 + 14 + 15 + 16) 11 hooned ja rajatised, art 6110 12 masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid), art 611400 13 transpordivahendid, art 611405 14 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed, art 6115 15 muu materiaalne põhivara 16 Immateriaalse põhivara kulum, art 613 17 2. Personal 2a. Ametikohtade arv ja tegelik töötajate arv (aruandeaasta lõpu seisuga) Ametikohtade arv Tegelik töötajate Rea Töötaja arv nr ettenähtud täidetud (füüsiliste ametikohad ametikohad isikute arv) A B 1 2 3 Juhtkond 01 Juhtiv- ja keskastme spetsialistid 02 Kasvatajad, perevanemad ja nende abilised 03 3 Tegevusjuhendaja 04 Huvijuht 05 Õde 06 Sotsiaaltöötaja 07 Hooldustöötaja 08 Abihooldustöötaja 09 Psühholoog, psühhoterapeut 10 Füsioterapeut 11 Tegevusterapeut või assistent 12 Logopeed, eripedagoog, pedagoog 13 Arst 14 Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 15 Valvetöötaja 16 Koristuspersonal 17 Toitlustuspersonal 18 Majandustöötajad / asutust teenindav personal (valvur, autojuht, aednik jt) 19 Muud (massöör, juuksur, vaimulik jt) 20 KOKKU (01… + …20) 21 4 2b. Töötajate arv soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Tegelik töötajate arv (füüsiliste isikute arv) mehed naised Rea .Töötaja nr Kokku neist vanuses neist vanuses Kokku alla 25– 30– 40– 50– 60– Kokku alla 25– 30– 40– 50– 60– 65+ 65+ 25 29 39 49 59 64 25 29 39 49 59 64 A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Juhtkond 01 Juhtiv- ja keskastme spetsialistid 02 Kasvatajad, perevanemad ja nende 03 abilised Tegevusjuhendaja 04 Huvijuht 05 Õde 06 Sotsiaaltöötaja 07 Hooldustöötaja 08 Abihooldustöötaja 09 Psühholoog, psühhoterapeut 10 Füsioterapeut 11 Tegevusterapeut või assistent 12 Logopeed, eripedagoog, pedagoog 13 Arst 14 Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 15 Valvetöötaja 16 Koristuspersonal 17 Toitlustuspersonal 18 Majandustöötajad / asutust teenindav 19 personal (valvur, autojuht, aednik jt) 5 Muud (massöör, juuksur, vaimulik jt) 20 KOKKU (01 + … + 20). Arvutab 21 programm 2c. Juhtkonda kuuluvad ja teenusesaajatega tegelevad töötajad soo ja haridustaseme järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Tegelik töötajate arv (füüsiliste isikute arv) mehed naised Rea neist haridustaseme järgi neist haridustaseme järgi Töötaja nr Kokku Kokku keskeri-, põhi- Kokku keskeri-, põhi- kõrg- kesk- kõrg- kesk- kutse- hari- kutse- hari- haridus haridus haridus haridus haridus dus haridus dus A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Juhtkond 01 Juhtiv- ja keskastme spetsialistid 02 Kasvatajad, perevanemad ja nende abilised 03 Tegevusjuhendaja 04 Huvijuht 05 Õde 06 Sotsiaaltöötaja 07 Hooldustöötaja 08 Abihooldustöötaja 09 Psühholoog, psühhoterapeut 10 Füsioterapeut 11 Tegevusterapeut või assistent 12 Logopeed, eripedagoog, pedagoog 13 Arst 14 6 Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 15 KOKKU (01 + ... + 15). Arvutab programm 16 7 3.Teenusesaajatele osutatavad lisateenused ja/või teistele isikutele osutatavad teenused ja nende rahastamine (aruandeaasta jooksul) Teenuse liik Rea Teenust Kulutused kulutusi rahastas, eurodes nr saanud teenusele isik kohalik riik muu isikute arv kokku, oma- allikas aruande- eurot valitsus aastal A B 1 2 3 4 5 6 Toitlustamine 01 X Transport 02 X Saunateenus 03 X Pesumaja teenus 04 X Ajutine majutus (ei täida varjupaiga- ja turvakodu- 05 teenuse pakkuja) Isikliku abistaja teenus 06 Tugiisikuteenus 07 Lapsehoiuteenus 08 Koduteenus 09 Päevahoiuteenus 10 Ruumide rent 11 X Eluruumi tagamise teenus 12 Iseseisev õendusabi 13 Rehabilitatsiooniteenus 14 Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad 15 X sotsiaalteenused Muu 16 X KOKKU (01 +...+ 16) 17 X Lahter „Muu“ lahtikirjutatult: Teenust Kulutused Teenuse nimetus saanud isikud teenusele, eurot 4. Teenuseosutaja kasutuses olevate ja väljarenditavate ruumide ja rajatiste pindala (aruandeaasta lõpus) Tabeli täidavad ainult asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused. Ruum Rea Ruumide pindala nr kokku, m² A B 1 Teenusesaajate eluruumid (magamistoad) 01 Köök ja söögiruumid 02 Teenusesaajate tegevus- jm ruumid (tegevustoad, raamatukogu, 03 televiisoriruum, ruum ürituste läviviimiseks, jõusaal jms) Teenusesaajatega tegelevate põhitöötajate ruumid 04 Administratiivruumid (juhtkond, raamatupidamine jms) 05 Hügieeniga seotud ruumid 06 Abiruumid (sh koridorid, soojussõlmed, laod, töökojad, jms) 07 Transporditeenuse osutamisega seotud ruumid (garaaž, autojuhi ruum) 08 Muud ülalloetlemata ruumid 09 8 Enda käsutuses olevad pinnad kokku (01 +…+ 09) 10 Väljarenditavad pinnad kokku 11 4a. Teenuseosutaja kasutuses olevate hoonete tüübid (aruandeaasta lõpus) Tabeli täidavad ainult asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused. Hoonete arv Re Ööpäevaringse Asutuse tüüp Asendushooldus- a nr erihooldusteenuse Kokku hooneid teenuse saajate elu- saajate elu- ja (ühekordselt) ja tegevusruumid tegevusruumid A B 1 2 3 Peremaja 01 Osa peremajast 02 Üksikelamu 03 Osa üksikelamust 04 Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon 05 Osa ridaelamust või kaksikelamu 06 sektsioonist Kolme ja enama korteriga elamu 07 Osa kolme või enama korteriga elamust 08 Ühiselamu 09 Osa ühiselamust 10 Hoolekandeasutuse tüüpi hoone 11 Osa hoolekandeasutuse tüüpi hoonest 12 Mõisahoone 13 Osa mõisahoonest 14 Osa haiglast 15 Muu 16 Hooneid kokku (01 +...+ 16) 17 Täitja nimi Kuupäev ................................................ …. Telefon E-post Täname Teid! JUHEND Statistilise aruande „Hoolekandeasutus“ esitavad kõik sotsiaalteenuseid (asendushooldusteenus, erihoolekandeteenused, varjupaigateenus, turvakoduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus) osutavad asutused, kes esitavad aruande H-veebi aruandluskeskkonnas, sõltumata asutuse alluvusest ja 9 omaniku liigist ning sellest, kas sotsiaalteenuste osutamine on nende põhitegevus või mitte. Lisaks esitavad aruande „Hoolekandeasutus“ ka need endised päevakeskuse teenust osutanud asutused, kes täidavad edaspidi S-veebi keskkonnas aruannet „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“ ning kes osutavad veel ka mõnda muud ülalloetletud sotsiaalteenustest. Need teenuseosutajad, kes ei osuta lisaks muudele kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele eespool nimetatud H-veebi aruandevormidega kogutavaid sotsiaalteenuseid, aruannet „Hoolekandeasutus“ ei esita. Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit: Kood Nimetus Selgitus 11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava õiguslikud üksused seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. 12 Kohaliku omavalitsuse Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on üksus 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast. 21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. 22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast. 90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav). Tabel 1. Majandustegevus Tulude ja kulude klassifitseerimise aluseks on avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend [RT I, 28.10.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] https://www.riigiteataja.ee/akt/128102016012?leiaKehtiv Aruande täitmisel kasutatakse nn tekkepõhist arvestusprintsiipi – majandustehinguid kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Järgmiste perioodide eest ettemakstud tulusid ja kulusid ei kajastata aruandeaasta tuluna ega kuluna. TULUD Rida 03 – eraldised Riigieelarvest ja kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks ja investeeringuteks eraldatud vahendid. Rida 04 – riigieelarve eraldised – näidatakse teenuse osutamiseks eraldatud vahendid ning hasartmängumaksust erinevate projektide kaudu laekunud summad (k.a investeeringud). Samuti näidatakse siin summad, mida asutus saab riigieelarve kaudu saastekvootide müügist jms. Investeeringute puhul näidatakse siin ka välisvahendid, mis saadakse riigieelarvest. 10 Rida 05 – riigieelarvest teenuse osutamiseks eraldatud summad, sh erihoolekandeteenuste osutamisel summa, mille moodustab isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamine riigieelarvest vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele lubatud kulude (toitlustamine ja majutamine) eest. Rida 06 – hasartmängumaksust erinevate projektide kaudu laekunud summad (k.a investeeringud). Rida 07 – kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid. Samuti näidatakse siin kohalike omavalitsuste poolt teenuseosutajale investeeringuteks tehtud eraldised ning välisvahendid, mis saadakse kohaliku omavalitsuse kaudu. Kohaliku omavalitsuse eraldisena ei näidata teenusesaaja või tema ülalpidamiskohustuslase poolt kohalikule omavalitsusele teenuse eest tasutud summat, mille omavalitsus kannab edasi teenust osutavale hoolekandeasutusele – see on teenust kasutava isiku, tema pereliikme või eestkostja tasu teenuse eest. Rida 08 – muud tulud Rida 09 – abitootmise all näidatakse teenusesaajate ja/või teenust osutava asutuse personali poolt toodetud/valmistatud ja realiseeritud toodangust (käsitööesemed, aiasaaduste kasvatamine jms) saadud tulu. Rida 10 – teenust saava isiku, tema pereliikme või eestkostja osalusena näidatakse teenusesaajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kui teenusesaaja eest tasub tema ülalpidamiskohustuslane või eestkostja teenuse osutamiseks sõlmitud lepingus kokkulepitud summa kohalikule omavalitsusele, mille kohalik omavalitsus kannab teenuse osutajale, näidatakse see summa teenusesaaja poolt tasutud summaks (mitte kohaliku omavalitsuse poolt tasutud summaks). Rida 11 – täiendavad tulud lisaks põhitegevusele täidetakse tabeli 3 andmetel. Rida 12 – muude loetlemata tuludena näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid (nt kingitused, annetused, projekti taotlustega erinevatest rahastamisallikatest (va hasartmängumaksust) saadud vahendid, sh välisprojektide vahendid). Tabeli tulude osa täitmisel tuleb jälgida, et tulude osas ridadel 05, 06, 07 ja 10 toodud summad ei oleks üldjuhul väiksemad teenus(t)e aruandes esitatud teenuse kulude rahastamisallikate all näidatud vastavatest summadest. Kui teenuse osutaja kasutas aruandeaastal teenuse osutamiseks (kohamaksumusse lülitatud kulutuste katmisel) eelmise aasta vahendeid (vastava rahastamisallika all oleva jäägi arvelt), näidatakse see sama allika all, kus vahendid olid. Kui allikas ei ole teada, näidatakse see summa teenuse aruandes muude allikate all. Kulud Rida 14 – Tööjõu- ja majandamiskulud kokku, art 5 (16 + 19) Rida 15 – Tööjõukulud, art 50 Tööjõukuludena kajastatakse töövõtjatele tekkepõhiselt arvestatud töötasud, nimetatud tasudega maksustamisel võrdsustatud tasud ja erisoodustused (art 505) ning tööjõukuludega kaasnevad maksud ja maksed, mida maksab tööandja (art 506). Töövõtjatena kajastatakse avaliku teenistuse, töölepingu, töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel töötavaid füüsilisi isikuid olenemata sellest, kas nad on koosseisulised või koosseisuvälised töötajad. Sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks arvestatakse töötasude väljateenimise järgi, mitte maksmise ega maksmisele kuulumise järgi. Näiteks detsembrikuus väljateenitud, kuid jaanuaris makstavad töötasud ja nende väljamaksmisega kaasnevad veebruaris deklareeritavad ning Maksu- ja Tolliametile maksmisele kuuluvad maksud kajastatakse kuluna detsembrikuus. Rida 16 – töötasude (art 500) hulka arvatakse põhipalk ja kokkulepitud tasud (nt lisatasu täiendavate tööülesannete eest, lisatasu öötöö, riigipühadel töötamise ning valveaja eest jms), siia kuuluvad ka puhkusetasu ja puhkusetasu hüvitis ning muud hüvitised. Puhkusetasu sisaldab keskmise palga alusel arvestatud põhi- ja lisapuhkuse aja eest makstavat tasu, õppepuhkusetasu, puhkusekompensatsiooni, kasutamata puhkusepäevade alusel arvestatud välja maksmata puhkusetasude kohustuse muutust. 11 Hüvitise maksmine võib olla seotud töölepingu lõpetamisega või teenistusest vabastamisega, teises paikkonnas ametikohale nimetamisega ja muudel juhtudel. Töötasu näidatakse koos töötajate tulumaksu, töötajapoolse töötuskindlustusmaksu ja töötajapoolse pensionisamba maksetega (neid makseid aruandes eraldi välja ei tooda). Töötasude sisse ei arvestata: sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu, mida peab maksma tööandja; puhaskasumi jaotamisest tehtavaid väljamakseid (dividendid). Rida 17 – erisoodustuste (art 505) alla kuulub lähetusega seotud kulude (majutuskulud, sõidukulud, päevaraha ja muud kulud) hüvitamine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud maksustamisele kuuluvas piirmäärasid ületavas osas; isiklikus omandis oleva või rendile võetud sõiduvahendi kasutamise hüvitis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära ületavas osas; õppelaenu kustutamine; taseme- ja vabahariduslik koolitus, mis ei ole seotud otseselt tööülesannete täitmisega; tervisekontroll, kui selline kontroll ei tulene seadusest; oma töötajate ja teenistujate toitlustuskulud ja hüvitised toiduraha katmiseks, v.a esindus- ja vastuvõtukuludega kaasnevad toitlustuskulud ja muud toitlustuskulud, mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele; muud tööga mitteseotud sõidukulud, sh töölt koju või kodust tööle makstud sõidutoetused ja hüvitised, välja arvatud isikliku või rendile võetud sõiduauto kasutamise hüvitis, kindlustusmaksete tasumine jm. Rida 18 – tööjõukuludega kaasnevad maksud, mida maksab tööandja (art 506). Siia arvatakse töötasudelt (k.a erisoodustustelt) arvestatud sotsiaalmaks ja töötasudelt arvestatud töötuskindlustusmakse. Rida 19 – majandamiskulud, art 55 Rida 20 – administreerimiskuludesse (art 5500) kuuluvad üksuste juhtimise, üldise haldamise ja bürootegevusega seotud ostetud kaubad ja teenused, mida ei ole võimalik või otstarbekas jaotada konkreetsema tegevusvaldkonna järgi muudesse kontogruppidesse. Siia kuuluvad: bürootarbed, tõlketeenused, sideteenused, postiteenuste tasu (sh ümbrikud ja margid), pangateenused, tasud mitmesuguste registripäringute eest, juriidilised teenused, esindus- ja vastuvõtukulud, arvestus- ja auditeerimisteenused, personaliteenused (personali hindamise, valiku ja värbamisega seotud kulud, sh kuulutuste avaldamise tasud, personali nõustamise teenused (konsultatsioonitasud), v.a koolituskulud). Rida 21 – lähetuskuludena (v.a koolituslähetus) (art 5503) kajastatakse töötajate lähetuskulud (majutus- ja sõidukulud, päevaraha ja muud lähetusega seotud kulud) Vabariigi Valituse poolt kehtestatud piirmäärade ulatuses. Lähetuskulud üle piirmäära kajastatakse erisoodustuste all. Rida 22 – koolituskuludena (sh koolituslähetus) (art 5504) näidatakse oma töötajate ja teenistujate koolitamiseks ja täiendõppeks tehtud kulud, mis on otseselt vajalikud tööülesannete täitmiseks, v.a erisoodustusteks loetav taseme- ja vabahariduslik koolitus või muu koolitus, mis pole seotud tööülesannete täitmisega. Lähetust loetakse koolituslähetuseks, kui selle ainus või peaeesmärk on töövõtja koolitamine. Siia arvatakse ka koolitusteenused (sh koolituspakettide tasud, lektoritasud, seminaride ja koolituste korraldustasud, k.a ruumide rent, koolitustel kasutatavatele materjalide ja muud kulud). Rida 23 – kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud (art 55110) hõlmavad kulusid nii teenuseosutaja omanduses olevatele kui ka üüritavatele ja renditavatele või hooldatavatele kinnistutele, hoonetele ja ruumidele. Siia ei kuulu kinnisvarainvesteeringute ning üürile või rendile antud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud, mida ei kasutata oma põhitegevuseks, st sotsiaalteenuste osutamiseks. Majandamiskulude hulka kuuluvad: küte ja soojusenergia; elekter; vesi ja kanalisatsioon; korrashoiu- ja remondimaterjalid; remont; restaureerimine, lammutamine; korrashoiuteenused (ostetud koristus- ja puhastusteenused, prügivedu, haljastamine); valveteenused; kindlustusmaksed; üür ja rent; muud kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud kulud. Rida 30 – kinnisvarainvesteeringute majandamiskulud (art 55112 ja 55113) on kõik kulud, mis on seotud kinnisvarainvesteeringute rühma viidud põhivara haldamisega (kinnisvara, hooned, ruumid ja rajatised, mida ei kasutata põhitegevusega seotud tegevusteks) ning üürile ja rendile antud kinnistute, hoonete, ruumide majandamiskulud. Kululiigid on samad, mis kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulude puhul (rida 26). 12 Rida 31 – rajatiste majandamiskulud (art 5512) hõlmavad kulutusi nii teenuseosutaja enda omanduses olevatele rajatistele, kui ka renditavatele ja hooldatavatele rajatistele (kululiigid on samad, mis kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskuludel). Rajatised on maaga püsivalt seotud maanteed, tänavad, side- ja elektriliinid, kultuuri-, spordi-, kultuse-, olmerajatised (töökoda, saun, abihooned jms). Rida 32 – sõidukite ülalpidamise kulud (art 5513) hõlmavad asutuse transpordivahendite ülalpidamist: kütus; korrashoiu- ja remondimaterjalid; lisaseadmed ja -tarvikud; korrashoiu- ja remonditeenused; sõidukite kindlustus; sõidukite rent. Kasutusrent ja kasutusrendimaksete intressikulud, kasutusrendilepingu sõlmimise tasu, sh oma töötajatele nende isiklikus omandis olevate või renditud sõiduautode töösõitudeks makstavad hüvitised Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud piirmäärades, mida ei maksustata tulumaksuga (üle piirmäära makstav osa kajastatakse erisoodustuste all kontol 505030). Isikliku autoga tehtud töösõidud peavad olema Vabariigi Valitsuse määruses „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ sätestatud tingimustel dokumenteeritud. Kui töösõitude kohta puuduvad nimetatud määruses nõutud alusdokumendid, kajastatakse isikliku sõiduauto hüvitised palgakulude grupis 7-ga lõppevatel kontodel ja maksustatakse nagu palk. Siia kuuluvad ka sõidukite parkimiskulud. Isiklike sõiduautode parkimiskulude hüvitised kajastatakse sarnaselt muude isiklike sõiduautode hüvitistega. Rida 33 – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulude (art 5514) alla kuuluvad infotehnoloogia riistvara ja tarvikud (v.a põhivarana arvelevõtmisele kuuluv); kommunikatsioonitehnoloogia riistvara ja tarvikud; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tarkvara (kajastatakse nii tarkvara soetus kui ka sellega seotud hooldus- ja administreerimisteenuste soetamine); info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riistvara hooldus- ja remonditeenused (sh kindlustus) ja tarkvara hooldus; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riist- ja tarkvara rent ja majutusteenus (sh kulud sideliinide kasutamiseks ja andmesideteenused); info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogia arendustöö (v.a immateriaalse põhivarana arvelevõtmisele kuuluv arendustöö); muud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia-alased kulud (sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja tarvikute utiliseerimisega soetud kulud). Rida 34 – inventari majandamiskulud (v.a infotehnoloogiakulud) art 5515 Inventari hulka (v.a põhivarana arvelevõtmisele kuuluv inventar) loetakse väiksemad tööriistad ja -vahendid (v.a töömasinad ja -seadmed) soetamismaksumusega alla põhivara soetusmaksumuse määra. Inventari majandamiskulud hõlmavad kulutusi (remondi- ja hooldusteenused; rent, muud inventari majandamiskulud) nii oma omandis olevatele inventarile kui ka renditavale ja hooldatavale inventarile. Inventari hulka loetakse näiteks: mööbel, lambid, aknakatted, vaibad ja muu ruumide sisustus; kontoritehnika, sh raadiod, paljundusmasinad, faksid, seifid (v.a telefonid (5514) ja arvutitehnika (5514)); köögi- ja sanitaartehnika, külmkapid, pliidid, pesumasinad, pumbad, kliimaseadmed, toitlustustarbed (näiteks nõud), käsitööriistad, tööpingid; treeninginventar jm. Rida 35 – põhivahendina arvel olevate masinate ja seadmete majandamiskulud, v.a transpordivahendite ja infotehnoloogia kulud (art 5516) Töömasinad ja -seadmed on põhivarad, mis teevad automatiseeritult mitmesuguseid tööoperatsioone (nt katlamajade seadmed, veevarustus- ja -puhastusseadmed jne). Kulutused hõlmavad remondi- ja hooldusteenust, kindlustust, renti ja muid töömasinate ja seadmete majandamiskulusid. Rida 36 – toiduainete ja toitlustusteenuste (art 5521) kulud sisaldavad selliste toiduainete ja toitlustusteenuste oste, mis on mõeldud vaid põhiteenuse saajate toitlustamiseks. Toiduainete ja toitlustusteenuste all ei kajastata töövõtjate toitlustamise tagamiseks ostetavat ja renoveeritavat inventari ega külaliste toitlustamiseks tehtavaid kulusid. Kulutused jagunevad kulutusteks omateenusena toitlustamisele (koos toiduainete maksumuse ja transpordiga) ja sisseostetud toitlusteenusele (rida 37). Rida 38 – meditsiini- ja hügieenikulud (art 5522) Siin kajastatakse teenusesaajate tervise tagamiseks tehtud kulutused, eelkõige ravimitele ja esmaabitarvetele ning hügieenitarvete soetamisele. 13 Tervishoiuteenustest (rida 39) kuulub siia ka meditsiiniline läbivaatus ja muu tervisekontroll, kui see on nõutav tulenevalt töö iseloomust (k.a vaktsineerimine). Rida 40 – õppevahendite ja koolituse kulud (art 5524) Siin kajastatakse ainult põhiteenuse saaja koolitamiseks tehtud otsekulud (kulutused õpikutele, mänguasjadele, tööraamatutele ja -vihikutele ning muudele õppevahenditele) ja teenusena ostetud koolitusteenused ning muud õppevahendite ja koolituse kulud. Viimaste alla kuuluvad ostetud hariduse abiteenused, nt kulud transporditeenuse ostmiseks õpilaste transportimiseks õppe eesmärgil. Õppeotstarbelise inventari kulud kajastatakse kontogrupis 5515 (vt rida 34). Oma töötajatele koolituse kulusid siin ei kajastata, need kajastatakse koolituskulude all (vt rida 22). Rida 41 – kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud (art 5525) Täidavad need, kellel see kuulub põhitegevuse alla. Siia kuuluvad erinevate ürituste ja näituste korraldamise kulud (sh materjalide kulu dekoratsioonide, kostüümide, rekvisiitide valmistamiseks), v.a oma töötajatele korraldatud tööga mitteseotud üritused (erisoodustus), või oma töötajatele korraldatud koolitusüritused. Siia kuuluvad ürituste, sh spordiürituste ja näituste korraldamisega seotud mitmesugused kulud: tehnika ja ruumide või väljakute jms rent ja kindlustus, ruumide kaunistamine, toitlustamine, ürituste läbiviijate või esinejate jm tasud, turvakulud, piletite trükkimine, reklaam, osalejate vastuvõtukulud, koristus ja muud seotud kulud. Selle kuluartikli alla kuuluvad ka teenusesaajatele korraldatud kultuuri-, spordi- jm ürituste (teatri-, kinokülastused jms) kulutused. Rida 42 – eri- ja vormiriietuse kulu (art 5532) Eri- ja vormiriietusena klassifitseeritakse kulud juhul, kui selline riietus on valdavalt ja süstemaatiliselt kasutusel. Samuti kajastatakse siin kulutused teenusesaajate riietusele ning muu riidest inventar – voodipesu, käterätid jms, samuti muud eri- ja vormiriietusega seotud kulud, sh pesu pesemine ja käitlemine (k.a sisseostetav pesupesemise teenus). Rida 43 – muud loetlemata majanduskulud Siia kuuluvad muud majanduskulud (v.a varustus ja materjalid), mis ei ole eespool klassifitseeritavad. Näiteks, tellitud transporditeenused (554020), kui need ei ole seostatavad mõne eespool toodud kontogrupi valdkonnaga, nt muu bürootegevusega seotud transport (550013), õpetamistegevusega seotud transport (552490), muud mitmesugused majanduskulud. Sellel kontol kajastatakse ka teenusesaajatele antav taskuraha (nt asendushooldusel viibivatele lastele) (rida 44). Rida 45 – muud (tegevus)kulud, v.a intressid ja kohustistasud (art 60) Siia kuuluvad maksu-, riigilõivu- trahvikulud, v.a töötasudega seotud maksukulud ning muud tegevuskulud. Maksukulud sisaldavad käibemaksu (kajastatakse oma tegevuskulude ja varade soetamisega seotud käibemaksukulu, mida ei saa arvestada sisendkäibemaksuks), maamaksu ettevõtte tulumaksu (kajastatakse kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud ettevõtte tulumaks). Riiklikud ja kohalikud trahvid seaduste ja nende alusel välja antud normdokumentide alusel jm tasud, sh kohtuotsuse alusel välja mõistetud kulud ning maksuvõlalt arvestatud intressid seoses maksude mittetähtaegse tasumisega. Muud tegevuskulud (kahjutasud, trahvid ja viivised, v.a maksuintressid ja finantskulud ning seaduse alusel tasumisele kuuluvad trahvid ja kohtukulud, varude allahindlus). Rida 46 – tegevuskulud kokku (tööjõu- ja majandamiskulud (rida 14) + muud tegevuskulud (rida 45)). Arvutab programm. Rida 47 – põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus (art 61) Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvara investeeringute amortisatsioon ja ümberhindlused ja käibevara allahindlus. Andmed põhivara kulumi kohta saadakse tabeli 1a realt 10. Kulumi all käsitatakse kogu põhivara (enne aruandeaastat soetatud ja aruandeaasta jooksul soetatud põhivara) arvestatud kulumit aruandeaasta jooksul. 14 Rida 48 – aruandeperioodi tegevustulem (rida 12 - rida 46 – rida 47). Arvutab programm. Tulud kokku – tegevuskulud kokku – põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus. Rida 49 – finantskulud (intressi-, viivise- ja kohustistasukulud) art 65 Kajastatakse kulud finantsinvesteeringutelt ja võetud laenukohustustelt: intressi- ja viivisekulud kapitaliliisingult; intressi-, viivise- ja kohustistasukulud võetud laenudelt; intressi- ja viivisekulud emiteeritud väärtpaberitelt ning intressi- ja viivisekulud muudelt kohustustelt. Rida 50 – Aruandeperioodi tulem kokku (rida 48 – rida 49). Arvutab programm. Tabel 1a. Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum (aruandeaasta jooksul) Rida 01 – materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine (art 15) Rida 02 – materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine (art 155) Kajastatakse soetatud, tasuta saadud või kapitalirendile võetud materiaalsed põhivarad. Hindamine soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud ja põhivara kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Soetusmaksumuse ümberhindamine on lubatud ainult erandjuhtudel (vt üldeeskirja § 45). Kui realiseerimismaksumus on püsivalt madalam jääkväärtusest, tuleb vara hinnata alla realiseerimismaksumusele. Rida 03 – maa (art 1550) Maa, sh hoonete, hoone osade, teede ja muude rajatiste alune maa soetusmaksumuses, mida ei amortiseerita. Rida 04 – rajatised ja hooned (art 1551) Hooned (v.a eluhooned) soetusmaksumuses, sh korterid ja muud osad hoonest, samuti püsivalt hoonete juurde kuuluvad rajatised ja seadmed (liftid, torustikud, soojasõlmed, kui nende iseseisev soetusmaksumus ei ole usaldusväärselt hinnatav). Eluhooned soetusmaksumuses (eluhoone on hoone, mille kasulikust pinnast vähemalt pool kasutatakse eluruumide pinnana). Siin kajastatakse ka eluruumidena kasutusel olevad korterid ja muud osad eluhoonetest, juhul kui neid ei tule kajastada kinnisvarainvesteeringuna. Rida 05 – masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid), (art 155400) Masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid) soetusmaksumuses (nt kontorimasinad (koopiamasinad, paberipurustajad); kodumasinad (külmikud, nõudepesumasinad, riidekuivatid, elektripliidid, kohvimasinad, köögiseadmete komplektid, muud kodumasinad); kliimaseadmed, õhupuhastajad; muruniidukid; valvesüsteemid jne. Rida 06 – transpordivahendid (art 155405 ) - sõiduautod, bussid, veoautod, jalgrattad, motorollerid jm. Rida 07 – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed (art 1555) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed soetusmaksumuses, sh arvutid ja IT lisaseadmed, sideseadmed (telefonid, faksid, sissehelistamiskeskus, printerfaksid); audio- ja videotehnika. Rida 08 – muu materiaalne põhivara Eriotstarbeline inventar, kontoriinventar (v.a arvutustehnika), mööbel ja muu amortiseeruv põhivara, mida ei saa arvele võtta eespool toodud kontodel. Mitteamortiseeruv materiaalne põhivara (kunstiväärtused ja muu vara, mille väärtus aja jooksul ei vähene) kajastatakse soetusmaksumuses. Ümberhindlus toimub vastavalt üldeeskirja §-le 45. Rida 09 – immateriaalne põhivara (art 156) Kajastatakse soetatud või tasuta saadud immateriaalsed põhivarad. Hindamine soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud põhivara kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Soetusmaksumuse ümberhindamine ei ole lubatud. Kui realiseerimismaksumus on püsivalt madalam jääkväärtusest, tuleb vara hinnata alla realiseerimismaksumusele. 15 Siia kuulub ka ostetud või oma valmistatud (arendatud) tarkvara (soetusmaksumuses), mida saab kasutada sõltumata riistvarast, sh arvutitarkvara litsentsid, andmebaasid, kontoritarkvara, jne Rida 11–17 – aruandeperioodil arvestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum Kulumi all käsitatakse kogu põhivara (enne aruandeaastat soetatud ja aruandeaasta jooksul soetatud põhivara) aruandeaasta jooksul arvestatud kulumit. NB! Kui asutusel on arvel põhivara, siis on ka kulum. Tabel 2. Personal Ametikirjeldused Juhtkond – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on asutuse juhtimine (juht, juhi asetäitja, raamatupidaja, keskastme juht). Juhtiv- ja keskastme spetsialistid – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on põhitegevuse mõne kitsama sektori eest vastutamine, selle korraldamine ja arendamine ning alluvate juhendamine (tegelus, hooldus, põetus jm). Kasvatajad, perevanemad ja nende abilised – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on asendushooldusteenusel laste vahetu kasvatamine. Neiks on kasvatajad ja kasvatajate abilised asenduskodudes ning perevanemad ja perevanemate abilised perekodudes. Nõuded last vahetult kasvatavale isikule on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 4513. Tegevusjuhendaja ametikoha eesmärk on erivajadustega inimeste sotsiaalsete oskuste ja toimetulekuvõime parandamine ning võimaliku kõrvalabi kindlustamine erihoolekandeteenuseid osutavates asutustes, väljaspool kodu üldhooldusteenust osutavates asutustes ja turvakoduteenust osutavates asutustes. Nõuded tegevusjuhendajale on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 86. Huvijuht – teenusesaajatele vaba aja sisustamisega tegelev isik. Õde – kutsekõrgharidusega või keskeriharidusega töötaja, kes on registreeritud tervishoiutöötajate registris. Sotsiaaltöötaja – sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega isik. Hooldustöötaja – vastavaid hooldamise ja abistamise funktsioone täitev isik. Nõuded hooldustöötajale on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 22. Abihooldustöötaja – vahetult hooldusteenust osutav töötaja, kelle tööd juhendab hooldustöötaja. Psühholoog, kutsenõustaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, eripedagoog, pedagoog, arst, psühhoterapeut – erialase kõrgharidusega vastaval ametikohal töötaja. Lapsele teenust vahetult osutav isik – laste turvakodu või teise turvakoduteenust osutava asutuse töötaja, kes otse puutub lapsega kokku, osutab talle võimalikult asjakohast abi, hooldab ja arendab teda ning täidab muid turvakoduteenuse sisuks olevaid kohustusi, sh teeb lapse heaolu puudutavaid otsuseid. Nõuded lapsele teenust vahetult osutava isiku kohta on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 36. Valvetöötaja – turvakodu või varjupaiga töötaja, kelle töö põhiülesannete hulka kuulub klientide vastuvõtmine, registreerimine, tubadesse paigutamine, sisekorra tagamine, vajaduse korral klientide suunamine ja juhendamine enda järel koristamisel, isikliku hügieeni eest hoolitsemisel või muudes toimingutes, puhtuse tagamine üldkasutatavates ruumides, vajaduse korral klientide suunamine sotsiaaltöötaja vastuvõtule (sotsiaalnõustamisele), vajaduse korral koostöö tegemine turvafirma, politsei ja kiirabiga. Koristuspersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on ruumide ja territooriumi heakorra ja puhtuse vahetu tagamine (koristamine, korrastamine). 16 Toitlustuspersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on toitlustusüksuse töö tagamine (toorainete hankimine, kalkuleerimine, toidu valmistamine, toidu jagamine, nõudepesu). Majandustöötajad / asutust teenindav personal – asutuse tegevuse tagamiseks tööle võetud teenindav personal (autojuht, elektrik, valvur, aednik jt). Siia kuulub tootmispersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on asutuse hoonete, seadmete ja kommunikatsioonide funktsioneerimise ja korrasoleku tagamine (remont, ekspluatatsioon, tehniline järelvalve jms), ja kinnisvara halduspersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on abitootmine, teenindamine jms tegelemine, st inimesed, kes toodavad asutusele lisaväärtust (töökoda, aiand, põllumajandus). Muud – massöör, juuksur, vaimulik jt. 2a. Ametikohtade arv ja tegelik töötajate arv – kajastatakse asutuse kogu personal, täidetakse aruandeaasta lõpu seisuga. Ettenähtud ametikohtade arv (veerg 1) – Sotsiaalministeeriumi, kohaliku omavalitsuse üksuse või asutuse omaniku kehtestatud ametikohtade arv kavandatud töömahu kohaselt (vastavalt hoolealuste/klientide arvule, keda on asutuses võimalik teenindada). Täidetud ametikohtade arv (veerg 2) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi. On võrdne või väiksem vastaval ametikohal töötavate füüsiliste isikute arvust. Tegelik töötajate arv (veerg 3) – näidatakse tegelikult töötavate füüsiliste isikute arv olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega. Kui isik töötab korraga kahel ametikohal (näiteks töötab asutuse juhina ning on osakoormusega ka tegevusjuhendaja), siis märgitakse töötaja (veergu „tegelik töötajate arv“) ainult selle ametikoha juurde, mis on tema põhitegevus. Koormus (veergu „täidetud ametikohad“) märgitakse aga vastavalt koormuse jagunemisele kahe ametikoha vahel mõlema ametikoha juurde, mida see isik täidab (arvestada tuleks, et isik ei saa mõlemal ametikohal kokku üldjuhul töötada suurema koormusega kui 1,0). 2b. Töötajate arv soo ja vanuse järgi – kajastatakse asutuse kogu personal, täidetakse aruandeaasta lõpu seisuga. 2c. Juhtkonda kuuluvad ja teenusesaajatega tegelevad töötajad soo ja haridustaseme järgi – kajastatakse nii juhtkond kui otseselt teenuse osutamisega seotud personal aruandeaasta lõpu seisuga. Tabel 3. Teenusesaajatele osutatavad lisateenused ja/või teistele isikutele osutatavad teenused ja nende rahastamine (aruandeaasta jooksul) Tabel täidetakse varasemaga sarnaselt. Kui hoolekandeasutus osutab lisaks asendushooldusteenusele, erihoolekandeteenusele, väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele, turvakoduteenusele, varjupaigateenusele ja kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele teenuseid, mille detailseid kulutusi (aruande tabel 1 „Majandustegevus“) ei ole võimalik eristada (majandustegevuse ja personali tabelitest välja jätta), siis näidatakse nende teenustega seotud kulutused loetelus toodud real või real „muud“ (kui loetelus puudub vastava teenuse nimetus). Tabeli all olevasse lisatabelisse märgitakse real „muud“ teenuse nimetus ja teenust kasutanute arv. Kui asutus osutab ka muid kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavaid sotsiaalteenuseid ja täidab selle kohta aruande S-veebi aruandluskeskkonnas, siis märgitakse selle teenusega seotud rahastus hoolekandeasutuse aruande tabelis 3 real 16. Kui asutus esitab muude kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste kohta aruande (S-veebis), kus osutatavate teenuste loetelus on ka toitlustus-, transpordi-, sauna- või pesumajateenus, siis käesolevas lisateenuste tabelis 3 neid teenuseid enam eraldi ei näidata, kuna nende teenuste osutamine on näidatud juba aruandes „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“. 17 Endiselt kehtib hoolekandeasutuse tabeli 3 kohta ka see, et tabel täidetakse ainult juhul, kui asutus osutab veel teisi sotsiaalteenuseid, mis ei kajastu asutuse vastavate teenuste aruannetes (nt iseseisev õendusabi, rehabilitatsiooniteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, koduteenus, eluruumi tagamise teenus, lapsehoiuteenus, päevahoiuteenus jm). Ajutise majutuse all (rida 05) kajastatakse ka rehabilitatsiooniteenuse osutamise raames hoolekandeasutusse majutatud isikud või nende saatjad, mida käsitleb sotsiaalhoolekande seaduse § 60 lõige 3. Lapsehoiuteenus (rida 08) – kui sotsiaalteenust osutav asutus osutab kohaliku omavalitsuse üksusele ka lapsehoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 451 tähenduses, siis näidatakse selle teenuse saajate arv ja rahastus tabelis 3 real 08. Samas esitab teenuse osutaja detailsema aruande temalt teenust ostnud kohalikule omavalitsusele. Eluruumi tagamise all (rida 12) käsitatakse käesolevas tabelis teenust, mille saajatele ei osutata muid hoolekandeteenuseid, vaid võimaldatakse üksnes eluase (nt asenduskodus olevad täisealiseks saanud noored, kelle puhul on asendushooldusteenuse rahastamine lõppenud, kuid isik jääb hoolekandeasutusse edasi – talle võimaldatakse elamispind jm). Muu (rida 16) all näidatakse muud eespool loetlemata lisateenused. Kui sellesse gruppi jäävad mitmed olulised sotsiaalteenused (teenuse osutaja seisukohast lähtuvalt, mida ta peab vajalikuks aruandes täpsemalt näidata), siis palume märkida need eraldi tabeli all olevasse vabatekstiga vormi „Muu“ lahtikirjutatult, näidates teenust kasutanud isikute arvu ja kulutused. Kindlasti peavad need sisalduma ka real 16 „Muu“ all. Tabel 4. Teenuseosutaja kasutuses olevate ja väljarenditavate ruumide ja rajatiste pindala (aruandeaasta lõpus) Tabeli täidavad vaid asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused. Kui asendushooldusteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust osutav asutus osutab ka väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust ning üldises kasutuses olevate ruumide pinda (tabelis read 02–09) ei ole võimalik teenuse lõikes eraldi välja tuua, siis esitatakse andmed nende ruumide kohta kokku täies mahus (v.a väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse saajate käsutuses olevad eluruumid). Ruumidena arvestatakse elektri, kütte ja/või kanalisatsiooniga (või vähemalt ühega neist) varustatud pinnad. Eristatakse teenusesaaja enda käsutuses (kas tema enda omanduses või renditavad) olevad ruumid ja väljarenditavad ruumid. Teenuseosutaja käsutuses olevate ruumide osas eristatakse ruumid sihtotstarbe järgi (read 01 kuni 09). Väljarenditavate ruumide puhul on vaja esitada vaid ruutmeetrite arv kokku. Rida 03 – teenusesaajate tegevus- ja muude ruumide hulka arvatakse tegevustoad, raamatukogu, televiisori vaatamise ruum, ruum ürituste läbiviimiseks, jõusaal jms. Rida 05 – administratiivruumideks loetakse juhtkonna-, raamatupidamisruume jms. Rida 06 – hügieeniga seotud ruumid: pesemisruumid, dušš, saun, tualettruumid. Rida 07 – abiruumideks loetakse koridorid, soojussõlmed, laod, töökojad jms. Rida 08 – transporditeenuse osutamiserga seotud ruumid: garaaž, autojuhi ruum. Tabel 4a. Teenuseosutaja kasutuses olevate hoonete tüübid (aruandeaasta lõpus) Tabeli täidavad ainult asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused. Kui asendushooldusteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust osutav asutus osutab ka väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust või muud teenust hoolekandeasutuses, siis esitatakse andmed vaid nende hoonete kohta, mida kasutavad asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saavad isikud. Veerud 1 ja 2 täidetakse nende hoonete kohta (märgitakse hoonete arv), kus asuvad asendushooldusteenuse või ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate eluruumid või tegevusruumid. Kui nende teenuste saajate eluruumide asukohaks olevad hooned kattuvad, siis märgitakse hoone mõlemasse veergu. Kui teenusesaajate elu- või tegevusruumideks on eraldatud osa (korter, korterid, tuba, toad, korrus, osakond või korpus) mõnest allpool loetletud hoonest, siis veergudesse 1 ja 2 märgitakse nende hoonete arv, mille ühes osas teenusesaajad elavad või tegutsevad. NB! Osaline kasutus mistahes tüüpi hoonest märgitakse vaid siis, kui teine osa sellest hoonest on mõne muu teenuse saajate või muude isikute/asutuste kasutuses. Kui hoone tervikuna on vaid asendushooldusteenuse või 18 ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate ning neid teenindava personali (köögipersonal, juhataja või tegevus/juhendajate, kasvatajate kontoriruumid vm) kasutuses, siis märgitakse hoone reale, mis kajastab tervet hoonet (mitte osa hoonet), kuigi osa hoonest on personali kasutada. Veergu 3 märgitakse asendushooldusteenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate kasutuses olevate (eluruumid või tegevusruumid) hoonete arv kokku üks kord. See tähendab, et juhul kui asendushoolduse- ja erihoolekandeteenuse saajad saavad teenust ühes hoones või hoone osas, siis märgitakse see hoone veergu 3 ainult ühe korra. Asutuse tüübid vastavalt ehitusseaduse § 50 lõike 7 punkti 1 alusel vastu võetud majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ märgitakse hoonete arv järgmiselt: Rida 01 – peremaja hulka arvestatakse spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud üksikelamud. Rida 02 – osa peremajast hulka arvestatakse üks tuba või mõned toad spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud üksikelamust. Rida 03 – üksikelamu hulka arvestatakse ühe korteriga elamud, individuaalmajad, taluhooned (hooned pole ehitatud spetsiaalselt teenuse osutamiseks, vaid selleks kohandatud). Rida 04 – osa üksikelamust hulka arvestatakse tuba või mõned toad ühe korteriga elamust, individuaalmajast või taluhoonest (hooned pole ehitatud spetsiaalselt teenuse osutamiseks, vaid selleks kohandatud). Rida 05 – ridaelamu või kaksikelamu sektsiooni (juhul kui on oma katus ja sissepääs maapinnalt) hulka arvestatakse ühe või mitme ridaelamu boksiga hooned, paarismajad. Rida 06 – osa ridaelamust või kaksikelamu sektsioonist hulka arvestatakse üks või mõned ridaelamu boksid ridaelamust, tuba või mõned toad ridaelamu boksist või üks osa, tuba või mõned toad paarismajast. Rida 07 – kolme ja enama korteriga elamu hulka arvestatakse kõik korterelamud, milles on kolm või enam korterit. Rida 08 – osa kolme või enama korteriga elamust hulka arvestatakse üks või mõned korterid kolme või enama korteriga elamust või üks või mõned toad korteritest. Rida 09 – ühiselamu hulka arvestatakse koridorisüsteemis (ühise köögi, sanitaarruumidega või elutoaga korrusel) korruselamu, sh hooned, mis on olemuselt sarnased ühiselamuga (näiteks lasteaiaks või kooliks ehitatud hooned, mis on kohaldatud teenuse osutamiseks). Rida 10 – osa ühiselamust hulka kuulub üks korrus, korter või mõned korterid, tuba või mõned toad koridorisüsteemis (ühise köögi, sanitaarruumidega või elutoaga korrusel) korruselamust, sh osa hoonest, mis on olemuselt ühiselamuga sarnane (näiteks lasteaiaks või kooliks ehitatud hooned, mis on kohaldatud teenuse osutamiseks). Rida 11 – hoolekandeasutuse tüüpi hoone hulka arvestatakse spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud korruselamud. Rida 12 – osa hoolekandeasutuse tüüpi hoonest hulka arvestatakse korpus, korrus, korrused, tuba või mõned toad spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud korruselamust. Rida 13 – mõisahoone hulka kuuluvad endised mõisahooned, mis on kohandatud teenuste pakkumiseks. Rida 14 – osa mõisahoonest hulka arvestatakse üks korrus, tuba või mõned toad mõisahoonest. Rida 15 – osa haiglast (üld-, eri- või ülikooli juures asuv haigla) hulka kuuluvad haigla palatid, korpused, osakonnad. Rida 16 – muu juures palun selgitage aruande kommentaari lahtris, millise hoonega on tegemist. 19 Sotsiaalkaitseministri … veebruari 2019. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 7 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 16 Sotsiaalministeerium TURVAKODUTEENUS Analüüsi ja statistika osakond tel 626 9362 Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn 20 . aasta Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Asutuse täielik nimetus Aadress: | Aadress: E-post: Esitavad: 1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks Sotsiaal- Registrikood | | | | | | | kindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaal- ministeeriumile Omaniku liik | Peamine sihtrühm (märkida X) Lapsed Täisealised Juhataja ees- ja perekonnanimi telefon 1. Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi (aruandeaasta jooksul) Vanuserühmad Rea Pöördumise põhjus 65 ja va- Kokku nr 0–6 7–14 15–17 18–24 25–49 50–64 nemad A B 1 2 3 4 5 6 7 8 1. Lähisuhtevägivald 01 mehed 02 1 naised 03 2. Muu vägivald 04 mehed 05 naised 06 3. Hulkurlus 07 mehed 08 naised 09 4. Kodune hoolimatus 10 mehed 11 naised 12 5. Alkoholi tarvitamine 13 mehed 14 naised 15 6. Narkootikumide tarvitamine 16 mehed 17 naised 18 7. Vanemate ja teiste lähedaste al- 19 koholi tarvitamine mehed 20 naised 21 8. Vanemate ja teiste lähedaste nar- 22 kootikumide tarvitamine mehed 23 naised 24 9. Elukoha puudumine 25 mehed 26 naised 27 sh kinnipidamiskohast vabanemine 28 mehed 29 naised 30 10. Muud / põhjus teadmata 31 mehed 32 naised 33 KOKKU TEENUST SAANUD 34 mehed 35 naised 36 neist suhtluskeel eesti 37 mehed 38 naised 39 -„ - muu keel 40 mehed 41 naised 42 2. Teenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) kuni 7 öö- 8–30 öö- 31–90 öö- 91–180 üle 180 Kokku Teenuse osu- Rea päeva päeva päeva ööpäeva ööpäeva isikuid tamise aeg Vanus ja sugu kokku ööpäe- nr vades A B 1 2 3 4 5 6 7 Mehed 01 neist vanuses 0–6 02 2 7–14 03 15–17 04 18–24 05 25–49 06 50–64 07 65 ja vanemad 08 Naised 09 neist vanuses 0–6 10 7–14 11 15–17 12 18–24 13 25–49 14 50–64 15 65 ja vanemad 16 Kokku 17 neist vanuses 0–6 18 7–14 19 15–17 20 18–24 21 25–49 22 50–64 23 65 ja vanemad 24 Tabel 2a. Lapsed, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta, tee- nuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Vanus ja sugu Rea kuni 7 8–30 öö- 31–90 91–180 üle 180 Kokku Teenuse osu- nr ööpäeva päeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva lapsi tamise aeg kokku ööpäe- vades A B 1 2 3 4 5 6 7 Poisid kokku 01 neist vanuses 0–6 02 7–14 03 15–17 04 Tüdrukud kokku 05 neist vanuses 0–6 06 7–14 07 15–17 08 Lapsed kokku 09 neist vanuses 0–6 10 7–14 11 15–17 12 3. Teenust saanud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul) Isikud teenuse saamise kestuse järgi Rea Sihtkoht kuni 7 öö- 8–30 öö- 31–90 öö- 91–180 öö- üle 180 öö- Kokku isikuid nr päeva päeva päeva päeva päeva A B 1 2 3 4 5 6 Koju 01 Asendushooldusteenust või 02 järelhooldusteenust saama Kinnise lasteasutuse teenust 03 saama Väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldus- 04 teenust saama 3 Kohaliku omavalitsuse paku- 05 tavasse eluruumi Muu / teadmata 06 Kokku teenust saamast lah- 07 kunud 4. Turvakoduteenust saanud isikutele osutatud teenused (aruandeaasta jooksul) Teenuse olemasolu Suunatud asutuses Asutuses teenust Teenust Rea Teenuse liik (teenuse olemasolu teenust saanute saama välja- saanute nr asutuses arv poole asu- arv kokku tähistage numbriga 1) tust A B 1 2 3 4 Sotsiaalnõustamine 01 Psühholoogiline nõustamine 02 Psühhoteraapia 03 Meditsiiniline abi¹ 04 suunatud statsionaarset psühhiaatrilist tervishoiuteenust saama 05 X (statsionaarsele ravile psühhiaatriahaiglas või kliinikus) suunatud ambulatoorset 06 X psühhiaatrilist tervishoiuteenust saama Juriidiline nõustamine 07 Tugiisikuteenus 08 Võlanõustamine 09 Taotluse esitamine puude raskusastme tuvas- 10 X tamiseks Muu teenus (kirjuta) 11 ¹ Meditsiinialase haridusega isiku poolt osutatud teenus. Lahter „Muu“ lahtikirjutatult: Teenuse nimetus Teenust kasutanute arv 5. Kohtade arv ja nende kasutamine Teenust saanute arv (aasta jook- Kohtade arv sul) Rea (aasta lõ- neist nr pus) Kokku üks kord kaks ja enam korda A B 1 2 3 4 Lapsed kokku 01 X nendest ilma vanema, eestkostja 02 X või muu täisealise pereliikmeta poisid (0–17) 03 X nendest ilma vanema, eestkostja 04 X või muu täisealise pereliikmeta tüdrukud (0–17) 05 X nendest ilma vanema, eestkostja 06 X või muu täisealise pereliikmeta 4 Täiealised (18+) kokku 07 X mehed 08 X naised 09 X Kõik kokku 10 mehed 11 X naised 12 X 6. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Täidetud Töötajate Aasta kesk- Töötasu Keskmine ametikoh- arv aasta mine tööta- kokku (kõik töötasu Töötaja Rea tade arv lõpus (isi- jate arv, taan- arvestatud kuus, eurot nr (koormused kute arv) datud täis- töötasu lii- (v4 / v3 / aasta lõpus) tööajale (vt gid), eurot 12) juhend) aastas A B 1 2 3 4 5 Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 01 sh vastab SHS § 36 lõikes 2 sätestatud 02 X X X X ettevalmistusnõuetele Hooldustöötaja 03 Logopeed, eripedagoog 04 Psühholoog, kutsenõustaja 05 Psühhoterapeut 06 Tegevusjuhendaja 07 sh sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase 08 X X X X tegevusjuhendaja koolituse läbinud Õde 09 Sotsiaaltöötaja 10 Muud 11 Kokku/keskmine 12 Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku) 13 X X X X sh asutuse poolt osaliselt tasustatud 14 X X X 7. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Teenuse Kulutused kulutusi rahastas, eurodes Keskmi- osutamise teenusele sed kulu- isik kohaliku Riik muud aeg kokku aruan- tused omava- allikad ööpäeva- deaastal Kokku sh ühe öö- litsuse des kokku, (v6 + v7) riigieelarvest hasart- päeva üksus eurot teenuse mängu kohta (v3 + v4 + osutamiseks maksust (v2 / v1) v5 + v8) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Täitja nimi Kuupäev …………………………………………………… Telefon E-post 5 Täname Teid! JUHEND Statistilise aruande „Turvakoduteenus“ esitavad turvakoduteenust osutavad hoolekandeasutused sõltumata omaniku liigist. Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit: Kood Nimetus Selgitus 11 Riik, k.a avalik-õi- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud guslikud üksused vastava seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. 12 Kohaliku omavalit- Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksu- suse üksus ses on 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast. 21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse ük- susel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. 22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast. 90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kont- rollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või ena- musomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata ena- musosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaa- dav). Turvakoduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja es- mane abi. Ajutise eluaseme tagamise all mõeldakse voodikoha, pesemisvõimaluse (pesupesemine, isikliku hügieeni toimingud), laste puhul ka mängimis- ja õppimisvõimaluste jms tagamist. Esmase abi all mõeldakse inimesele toidu, riiete, peavarju ja hoolitsuse ning vajaduse korral esmase meditsiinilise abi võimaldamist. Tulenevalt isiku east ja vajadusest (laps, eakas, puudega isik) tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. Turvakoduteenuse peamised sihtrümad on: 1) lapsed, kes vajavad abi hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad nende elu, tervist või arengut; 2) täisealised isikud, kes vajavad turvalist keskkonda. Tabel 1. Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi (aruandeaasta jooksul) 6 Täidetakse kõikide aruandeaasta jooksul teenust saanud isikute kohta (üks kord), sõltumata teenuse saa- mise kestusest ja aruandeaastal teenuse kasutamise kordadest. Isiku vanus näidatakse tema esmakord- sel (aruandeaastal) pöördumisel asutusse. Pöördumise põhjusena märgitakse vaid üks, peamine põhjus. Read 01, 02, 03 – lähisuhtevägivalla ohver – näidatakse isikut, kes on kogenud lähisuhtevägivalda. Siia märgitakse ka lapsed, kes sattusid asutusse koos lähisuhtevägivalla ohvrist vanemaga või on ise vägivalla ohvrid. Lähisuhtevägivald on füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline või majanduslik vägivald, mis leiab aset partnerite või pereliikmete vahel ning mis avaldub sundiva ja kontrolliva käitumise mudelina. Read 4, 5, 6 – muu vägivalla ohver on isik, kes on kogenud vägivalda väljaspool kodu. Read 7, 8, 9 – hulkurlus – näidatakse isikud, kellel on kodu, kuid kes ei soovi kodus elada. Read 10, 11, 12 – kodune hoolimatus – isikusse suhtuvad omaksed hoolimatult ja ükskõikselt, mistõttu isik vajab kõrvalist abi. Read 13, 14, 15 – alkoholi tarvitamine – alkohoolsete jookide liigtarvitamine isiku poolt. Read 16,17,18 – narkootikumide tarvitamine – narkootiliste ainete tarvitamine. Read 19, 20, 21 – isik ei saa kodus elada oma vanemate ja/või teiste temaga koos elavate inimeste sagedase alkoholi tarvitamise tõttu. Read 22, 23, 24 – isik ei saa kodus elada oma vanemate ja/või teiste temaga koos elavate inimeste sagedase narkootikumide tarvitamise tõttu. Read 25, 26, 27 – isikul puudub kindel elukoht. Read 28, 29, 30 – tuuakse eraldi välja kinnipidamiskohast vabanenud isikud, kes viibisid asutuses elu- koha puudumise tõttu Ridadel 37, 38 39, 40, 41, 42 näidatakse kliendiga suhtlemise keel, milleks on kas eesti keel või muu keel. Tabel 2. Teenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Juhul kui isik kasutab aruandeaasta jooksul teenust korduvalt, arvestatakse tema teenuse saamise aeg aasta kohta kokku ja isik märgitakse vastavasse veergu. Tabel 2a. Lapsed, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta, tee- nuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Siin tabelis näidatakse ainult neid lapsi (ja nendele teenuse osutamise aega), kes said vähemalt üks kord aastas teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta ehk kes said teenust üksinda või koos alaealise venna, õe või muu alaealise pereliikmega. Näiteks, kui laps sai teenust kokku 35 ööpäeva, millest üks kord sai teenust 5 ööpäeva üksi (ilma vane- mata) ja 30 ööpäeva koos vanemaga, kajastub ta tabeli 2a veerus 1 (teenuse saamise kestus kuni 7 ööpäeva). Tabelis 2 aga kajastub ta lähtuvalt teenuse saamise kogupikkusest ehk veerus 3 (teenuse saamise pikkus 31–90 ööpäeva). Kui kõik turvakoduteenust saanud lapsed said teenust ilma täiskasvanuta, võrdub laste arv vanuse ja soo järgi ning teenuse osutamise aeg tabelis 2a laste arvuga ja teenuse osutamise ajaga tabelis 2. Tabel 3. Teenust saanud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul) Näidatakse isikuid teenuse saamise kestuse ja lahkumise sihtkoha järgi. Täidetakse aruandeaasta vii- mase lahkumise järgi. Kinnise lasteasutuse teenus on ööpäevaringne teenus, mida osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse §- s 1303 sätestatud tingimustel lapsele, kelle vabadust on piiratud kohtumääruse alusel. Tabel 4. Turvakoduteenust saanud isikutele osutatud teenused Veerg 1 – iga teenus, mida asutus osutab, tähistatakse numbriga 1. 7 Veerud 2 ja 3 – üks ja sama isik võib kasutada mitut asutuses ja väljaspool asutust pakutavat lisateenust. Iga isikut tuleb näidata kõigi teenuste all, mida ta sai. Iga teenuse all tuleb üht ja sama isikut näidata igas veerus üks kord olenemata sellest, kas ta sai nimetatud teenust üks või mitu korda. Veerg 4 – näidatakse isikud, kes said vastavaid teenuseid – isikud, kes said teenust ainult asutuses + isikud, kes said teenust väljaspool asutust + isikud, kes said teenust nii asutuses kui ka väljaspool asutust. Seega veerg 4 <= veerg 2 + veerg 3 Sotsiaalnõustamine – isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaits- mise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toi- metuleku soodustamiseks. Psühholoogiline nõustamine – osutatakse vastava erialase (psühholoogilise) kõrgharidusega spetsia- listi või Euroopa Liidu standarditele vastavat sertifikaati omava psühhoterapeudi poolt. Tugiisikuteenus – teenuse raames juhendatakse, julgustatakse ja motiveeritakse isikut tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul igapäevases elukeskkonnas. Teenust osutatakse isiku poolt, kes on läbinud tugiisiku koolituse. Siin näidatakse vaid neid isikuid, kes on saanud tugiisikuteenust otse turvakodus (ilma kohaliku omavalitsuse poolse sekkumiseta, st asutusel ei ole sõlmitud omavalitsusega lepingut teenuse osutamiseks) ning kelle kohta ei koguta andmeid kohalike omavalitsuste poolt esitatava statistilise aruandega „Tugiisikuteenus“. Võlanõustamisteenus – teenuse raames nõustatakse ja abistatakse isikut rahalise võlgnevuse korral selle isiku jaoks talutavaks muutmisel või kõrvaldamisel, uute võlgade tekkimise ennetamisel ning vaja- duse korral teavitatakse isikut võlaprobleemidega seonduvate probleemide lahendamise võimalustest. Teenust osutatakse isiku poolt, kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja kes on läbinud 160-tunnise võlanõustaja täienduskoolituse või kellele on väljastatud võlanõustaja kutsetunnistus kutseseaduse alu- sel. Tabel 5. Kohtade arv ja nende kasutamine Kohtade arv iseloomustab teenuse osutamise võimalikku mahtu asutuses (kui paljudele isikutele on või- malik samaaegselt teenust osutada) vastavalt riiklikult kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse-, ohu- tus- ja keskkonnanõuetele. Enamikul juhtudel (v.a ehituslikud või muud ümberkorraldused, nt reorgani- seerimine) ei saa kohtade arv aasta jooksul põhjendamatult muutuda. Teenust saanute arv – veergudes 3–4 näidatakse isikute arv sõltuvalt sellest, mitu korda aastas nad said turvakoduteenust. Ridadel 01, 03 ja 05 näidatakse laste arv vastavalt teenuse saamise kordade arvule. Ridadel 02, 04 ja 06 veerus 2 näidatakse nende laste arvu, kes vähemalt üks kord said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta. Veergudes 3 ja 4 jaotatakse neid vastavalt sellele, mitu korda nad said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta. Teenuse saajate arv veerus 2 peab võrduma teenuse saajate arvu summaga veergude 3 ja 4 kõikides ridades (veerg 2 = veerg 3 + veerg 4). Näiteks, kui üks tüdruk sai aasta jooksul teenust kokku kaks korda, millest üks kord sai ta teenust üksinda ning üks kord koos vanemaga, siis näidatakse teda real 05 veerus 4 ning real 06 veerus 3. Teenust saanute arv kokku (veerg 2 rida 10) peab võrduma teenuse saajate arvuga tabelis 1. Tabel 6. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt käesoleva teenuse osutamisega, majanduspersonali reeglina mitte näidata. Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad muude teenuste kui turvakoduteenuse osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel, nt tervishoiuteenused) või seotud asutuse üldise tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu personal, kes ei tegele vahetult klientidele teenuse osutamisega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”. Real 01 näidatakse kõik lapsele teenust vahetult osutavad isikud. Real 02 näidatakse need kasvatusala töötajad, kes vastavad sotsiaalhoolekande seaduse § 36 lõigete 2 ja 3 järgi ühele järgmistest ettevalmistusnõuetest: 8 1) vähemalt keskharidus ning pedagoogiline, psühholoogia- või sotsiaaltööalane riiklikult tunnustatud kutse- või kõrgharidus; 2) vähemalt keskharidus ning läbitud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud sotsiaaltöö ja pedagoogika täienduskoolitus (jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal). Käesoleva tabeli real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv-keskastme spetsialistide hulka kuu- luvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenuse saajatega. Töölepingu alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osatööajaga töötajateks: 1) täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on reeglina 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töösisekorra eeskirja järgi; 2) osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala/kuuga; kes töötab ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel. Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping, käsundusleping ja kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja. Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata. Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaastavõi ajateenistuses viibijaid ei arvestata). Aasta keskmine töötajate arv taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; 6 kuud töötanud isik täisajaga = 6 x 1 / 12 = 0,5). Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt tööta- tud tööpäevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks isik töötas 10 päeva kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5, sest 10 / 20 = 0,5). Osalise töötajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on, et täis- tööaeg = 40 tundi nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graa- fiku alusel töötavad isikud, kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud koormusest. Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale: - üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale (11 x 1) / 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96 - teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46 - kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29 - neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25 Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 = 1,96. Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu tööajanormtundidega aastas. Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka Statistikaameti selgitust aadressil: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_too- jeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_5311.htm Töötasu kokku (veerg 4) näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid – põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasud jms. Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga, töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni). Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised töösuhte lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu). Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4) jagatud aasta keskmine taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga. 9 Tabel 7. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Näidatakse vaid otseselt turvakoduteenuse osutamisega seotud kulud. Investeeringud näidatakse ainult aruandes “Hoolekandeasutus” vastavalt rahastamisallikale. Rahastamisallikad: Isik – näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid; ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab hoolekandeasutusele – need on teenuse saaja poolt finantseeritud kulud. Riik – eraldi näidatakse riigieelarvest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid ning hasartmän- gumaksu projektide kaudu saadud rahalised vahendid. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. 10 Sotsiaalkaitseministri … veebruari 2019. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” muutmine“ Lisa 8 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 18 Sotsiaalministeerium VÄLJASPOOL KODU OSUTATAV Analüüsi ja statistika osakond ÜLDHOOLDUSTEENUS tel 626 9360 20 . aasta Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Asutuse täielik nimetus Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks Registrikood | | | | | | | Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile Omaniku liik | Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon 1.Teenusesaajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpus) Vanuserühmad Rea Sugu 18– 20– 25– 30– 35– 40– 45– 50– 55– 60– 65– 70– 75– 80– Kokku nr 85+ 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 84 A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Mehed 01 Naised 02 Kokku 03 neist intervall- 04 hooldusel viibijad 1 2. Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Eelmise Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi aruan- Aruande- de- neist neist aasta aasta iseseisvalt lõpus lõpus sh sh elama statsionaarselt tervishoiuteenuselt, v.a õendusabiteenus isikud, kelle elukoht paikneb teenuseosutajaga samas KOVis isikud, kellele osutati eelnevat ühte või enamat toetavat samale ööpäevaringsele sotsiaalteenusele ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele samalt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt mujale, andmed puuduvad mujalt, andmed puuduvad toetavat sotsiaalteenust saama õendusabiteenuselt Kokku Kokku (v13 (v4 +… sotsiaalteenust surnud kodust +v7 koos perega kohtade arv kohtade arv +v16 isikute arv isikute arv +... +v18 üksi + v11) +v19) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 3. Puudega teenusesaajad puude raskusastme järgi (aruandeaasta lõpus) Vanuserühmad Rea Puude aste 18– 20– 25– 30– 35– 40– 45– 50– 55– 60– 65– 70– 75– 80– Kokku nr 85+ 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 84 A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Sügav puue 01 Raske puue 02 Keskmine 03 puue Kokku 04 (01+...+03) sh piiratud 05 teovõimega 4. Puudega teenusesaajad puude liigi järgi (aruandeaasta lõpus) Vanuserühmad Rea Puude liik 18– 20– 25– 30– 35– 40– 45– 50– 55– 60– 65– 70– 75– 80– Kokku nr 85+ 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 84 A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Psüühikahäire 01 sh dementsuse 02 diagnoosiga¹ 2 Keele- ja 03 kõnepuue Kuulmispuue 04 Nägemispuue 05 Liikumispuue 06 Muu 07 Kokku 08 (01+03+...+07) ¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03 5. Teenusesaajad vanuserühmiti teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele Ühe isiku ööpäevades Isikute teenuse Ühe isiku Teenust teenuse saamise teenuse saanud saamise keskmine saamise Vanuse- Rea isikute aeg aeg arvestuslik rühm nr kuni 91– 151– 211– 271– üle arv kokku, (ööpäe- aeg (kuud 31–90 30 150 210 270 330 330 kokku ööpäeva- vad aastas) v10 des aastas) 9 / / 30,4 v8 A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 18–19 01 20–24 02 25–29 03 30–34 04 35–39 05 40–44 06 45–49 07 50–54 08 55–59 09 60–64 10 65–69 11 70–74 12 75–79 13 80–84 13 85 + 15 Kokku (01 16 +....+ 15) 5a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) sh teenuse saamise kestuse järgi Teenusesaajate arv Teenuse saamise (üks kord) kordade arv 151 ja enam kuni 30 ööpäeva 31–90 ööpäeva 91–150 ööpäeva ööpäeva 1 2 3 4 5 6 3 6. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Andmed esitatakse kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse põhitöötajate kohta (ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus). Keskmine Töötajate Aasta töötasu kuus, Täidetud arv keskmine Töötasu kokku eurot ametikohtade Rea aasta töötajate arv, (kõik arvestatud arv nr lõpus taandatud töötasu liigid), (v4 / v3 / 12) (koormused (isikute täistööajale eurot Töötaja aasta lõpus) arv) (vt juhend) A B 1 2 3 4 5 Hooldustöötajad kokku 01 sh kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutsega 02 x x x x taseme- või töökohapõhise õppe läbinud 03 x x x x täienduskoolituse läbinud 04 x x x x erialase ettevalmistuseta 05 x x x x Abihooldustöötaja 06 Logopeed 07 Füsioterapeut 08 Tegevusterapeut või assistent 09 Huvijuht 10 Tegevusjuhendaja 11 sh sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase tegevus- juhendaja koolituse 12 x x x x läbinud või tegevusjuhenda- jana töötamist võimaldava erialase haridusega Arst 13 Õde 14 Sotsiaaltöötaja 15 Muud 16 Kokku (01 + 06 +...+11 +13 +...+ 17 16) / keskmine 7. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Andmed esitatakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta. kulutusi rahastas, eurodes riik Kulutused Isikute Kulutused Teenust ühe isiku teenuse teenusele saanud kohaliku sealhulgas kohta saamise kokku, isikute omavalit- kokku riigieel- muud keskmiselt aeg kokku eurot (v4 isik arv suse (v7 + arvest hasart- ESF-i allikad ööpäevas, (ööpäeva- +...+ v6 + kokku üksus v8 + teenuse mängu- vahen- eurot (v3 / des) v10) v9) osutami- maksust ditest v2) seks 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 4 PÄEVAHOIUTEENUS 8. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul) vanuserühmad Teenust Rea saanud isikud nr 18–24 25–49 50–64 65–74 75–79 80–84 85+ kokku (üks kord) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 Kokku (1 +...+ 7) 01 neist dementsuse 02 diagnoosiga¹ ¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03 9. Päevahoiuteenuse saajad vanuserühmiti teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Teenuse saamise aeg päevades Teenust Isikute Ühe isiku saanud teenuse teenuse Vanuse- Rea isikud saamise saamise rühmad nr kuni 31–90 91–150 151–210 211–270 271–330 331–365 kokku aeg kokku aeg (päevi 30 (366) (üks kord) (päeva- aastas) (1 +...+ 7) des) (v9 / v8) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 18–24 01 25–49 02 50–64 03 65–74 04 75–79 05 80–84 06 85+ 07 Kokku (01 08 +...+ 07) 10. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) kulutusi rahastas, eurodes riik Kulutused Isikute Kulutused ühe isiku teenuse teenusele sealhulgas kohaliku kohta saamise kokku, omavalit- Kokku riigieel- muud keskmiselt aeg kokku eurot (v3 isik suse (v6 + arvest hasart- ESF-i allikad päevas, (päeva- +...+ v5 + üksus v7 + teenuse mängu- vahendi- eurot (v3 / des) v9) v8) osutami- maksust test v2) seks 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Täitja nimi Kuupäev Telefon E-post 5 Täname Teid! JUHEND Statistilise aruande “Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus” esitavad kõik täiskasvanutele üldhooldusteenust osutavad asutused (k.a statsionaarset tervishoiuteenust osutavad asutused, kui neis osutatakse väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust), sõltumata omaniku liigist ja teenuse rahastamise allikatest. Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit: Kood Nimetus Selgitus 11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud õiguslikud üksused vastava seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. 12 Kohaliku Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus omavalitsuse üksus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast. 21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. 22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast. 90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav). Teenuste määratlused: Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Olenevalt inimese abivajadusest eristatakse ööpäevaringset üldhooldusteenust, ajutist ööpäevaringset hooldust ehk intervallhooldust ja päevast üldhooldusteenust ehk päevahoidu. Teenuse osutamisel ööpäev läbi (edaspidi ööpäevaringne üldhooldusteenus) tagab teenuseosutaja teenusesaajale lisaks hooldusplaanis määratud hooldustoimingutele ja muudele toetavatele, toimetulekut tagavatele toimingutele ja teenustele ka majutamise ja toitlustamise. Ajutine ööpäevaringne hooldus ehk intervallhooldus (edaspidi intervallhooldus) on mõeldud isikutele, kes vajavad püsivalt või ajutiselt kõrvalabi igapäevaelu toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel. Intervallhoolduse raames tagab teenuseosutaja lisaks hooldusplaanis määratud hooldustoimingutele ja muudele toetavatele, toimetulekut tagavatele toimingutele ja teenustele ka majutamise ja toitlustamise. Intervallhoolduse eesmärk on pakkuda inimestele ajutise hoolduse võimalust, ühtlasi võimaldada puhkust mitteformaalsetele hooldajatele, näiteks pereliikmetele või lähedastele. Päevahoid ehk päevane üldhooldusteenus (edaspidi päevahoid) on mõeldud isikutele, kes vajavad püsivalt või ajutiselt kõrvalabi igapäevaelu toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel, kuid nende kõrvalabi- ja järelevalvevajadus on öisel ajal tagatud mitteformaalse hoolduse kaudu või nad on suutelised iseseisvalt 6 hakkama saama. Mitteformaalse hoolduse all mõeldakse hooldusvormi, kus abivajava isiku hooldus tagatakse pereliikmete või lähedaste poolt. Kui asutus osutab kahte või kolme eespool nimetatud teenust, palume aruande esitamisel järgida alljärgnevat juhist: 1) tabelites 1–6 ja 8 esitatakse andmed väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta; 2) tabelis 6a esitakse andmed ainult intervallhoolduse kohta; 3) tabelites 9–11 esitatakse andmed päevahoiuteenuse kohta; 4) tabelis 7 esitatakse andmed kokku kõigi kolme teenuse kohta. 1. Teenusesaajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpus) Teenusesaajate arv soo ja vanuse järgi esitatakse aruandeaasta lõpu seisuga. 2. Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Kohtade arv iseloomustab teenuse osutamise võimalikku mahtu asutuses (kui paljudele isikutele on võimalik samal ajal teenust osutada) vastavalt riiklikult kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse-, ohutus- ja keskkonnanõuetele. Enamikul juhtudel (v.a ehituslikud või muud ümberkorraldused, nt reorganiseerimine) ei saa kohtade arv aasta jooksul põhjendamatult muutuda. Veerg 1 – näidatakse kohtade arv eelmise aruandeaasta lõpus. Veerg 2 – näidatakse teenusesaajate arv eelmise aruandeaasta lõpus. Andmed teenust saama saabujate kohta Veerg 3 – teenust saama saabujate hulgas näidatakse ka intervallhooldusele saabunud isikud. Kui sama isik sai intervallhooldust aasta jooksul mitu korda, näidatakse see isik (topeltarvestuse vältimiseks) tabelis 2 üks kord. Teenust saamast lahkumise korral näidatakse see isik viimase lahkumise sihtkoha järgi. Veerg 4 – näidatakse kodust teenust saama saabunud isikud kokku, olenemata sellest, kas nad said vahetult enne ööpäevaringset teenust saama saabumist toetavaid sotsiaalteenuseid (koduteenus, täisealise isiku hooldus1, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, toetavad erihoolekandeteenused) või mitte. Veerg 5 – näidatakse isikud, kes said enne üldhoolduteenust saama saabumist toetavaid sotsiaalteenuseid (koduteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, toetavad erihoolekandeteenused). Veerg 6 – näidatakse isikud, kes on tulnud teenust saama samast kohaliku omavalitsuse üksusest, kus asub teenuseosutaja. Veerg 7 – näidatakse isikud, kes on tulnud saama sama teenust, mida nad on saanud teise teenuseosutaja juures (st teenusesaaja on erinevatel põhjustel vahetanud teenuseosutajat). Veerg 8 – näidatakse ööpäevaringset erihoolekandeteenust (sh kogukonnas elamise teenus) saamast saabunud isikud. Veerg 9 – näidatakse statsionaarset tervishoiuteenust, v.a statsionaarne õendusabiteenus, saamast saabunud isikud. Veerg 10 – näidatakse statsionaarset õendusabiteenust saamast saabunud isikud. Veerg 11 – kui info saabumiskoha kohta puudub, näidatakse see isik veerus: „mujalt, andmed puuduvad”. Andmed teenust saamast lahkunute kohta Veerg 13 – näidatakse isikud, kes lahkusid saama sama ööpäevaringset teenust teise teenuseosutaja juures. Veerg 14 – näidatakse isikud, kes lahkusid saama ööpäevaringset erihoolekandeteenust (sh toetatud elamise teenus). Veerud 15–16 – näidatakse isikud, kes lahkusid teenust saamast iseseisvalt elama (üksi või koos perega). Veerg 17 – näidatakse isikud, kes lahkusid teenust saamast iseseisvalt elama (veerud 16–17) ning kes hakkasid saama toetavat sotsiaalteenust (koduteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, toetavad erihoolekandeteenused, eluruumi tagamise teenus). Veerg 18 – näidatakse isikud, kelle lahkumise sihtkohaks on mõni teine teenus, mida toodud loetelus ei ole ning isikud, kelle lahkumise sihtkoha kohta info puudub. 3. Puudega teenusesaajad puude raskusastme järgi (aruandeaasta lõpus) Näidatakse teenust saavate isikute arv vastavalt arstliku ekspertiisi poolt määratud puude raskusastmele. 1 Kohaliku omavalitsuse üksus seab isiku taotluse alusel hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. 7 4. Puudega teenusesaajad puude liigi järgi (aruandeaasta lõpus) Näidatakse teenust saavate puudega isikute arv vastavalt puude liigile. Kui puude liik ei ole dokumentaalselt tõendatud, määratakse see (puude olemasolul) subjektiivselt teenust osutava töötaja poolt. Read 01, 03–06 täidetakse domineeriva puude alusel. Domineeriv puue on puude liik, mis mõjutab kõige enam kõrvalabi vajadust. Real 07 „Muu” näidatakse liitpuue (kui ei ole võimalik eristada primaarset puuet), üldhaigestumus. Real 02 näidatakse dementsuse diagnoosiga teenusesaajad. Dementsuse diagnoos on arstlikult määratav ning põhineb rahvusvahelisel haiguste klassifikatsioonil RHK-10. Dementsuse diagnoosina käsitatakse alampeatükki F00–F03. Isikute arv puude liigi järgi real 08 on võrdne või suurem tabeli 4 real 04 olevast isikute arvust. Suurem on see juhul, kui teenust saaval isikul on küll puue tuvastatud, kuid puude raskusastet ei ole arstlikult määratud. 5. Teenusesaajad vanuserühmiti teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Arvestust isikute teenuse saamise kestuse kohta aruandeaasta jooksul kogutakse käesoleva aruandlusega ööpäevades. Tabel täidetakse kõigi aasta jooksul teenust saanud isikute kohta vastavalt teenuse saamise kestusele (veerud 1–7), sh arvestatakse ka ajutisel ööpäevaringsel hooldusel ehk intervallhooldusel teenust saanud isikud. Kui sama isik oli aasta jooksul intervallhooldusel mitu korda, näidatakse selle isiku teenuse saamise aeg tabelis 6 summeerituna (nt isik oli esimest korda hooldusel 25 ööpäeva ja teist korda 45, kokku seega 70 ööpäeva. Tabelis näidatakse see isik teenuse saamise kestuse järgi veerus 2). Isik näidatakse vanuserühmas, millesse ta kuulus aasta lõpus või teenust saamast lahkumise hetkel. Veerg 8 – näidatakse vastavas vanuses teenust saanud isikute arv kokku. Veerg 9 – näidatakse vastavas vanuses olevate kõigi isikute teenuse saamise aeg kokku ööpäevades. Ühe isiku teenuse saamise keskmise aja vastavas vanuserühmas ja kokku (veerg 10) arvutab arvutiprogramm – seda aruande koostaja ei täida. Varasemate aastatega võrreldavuse säilitamiseks näidatakse veerus 11 teenuse saamise aeg endiselt ka kuudes. Selle arvutab arvutiprogramm. 5a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Veerus 1 näidatakse aasta jooksul intervallhooldust saanud isikud üks kord Kui sama isik sai aasta jooksul teenust mitu korda (nt kaks korda), näidatakse vastav kordade arv veerus 2. Seega, veerg 2 on suurem või võrdne veeruga 1. Veergudes 3–6 näidatakse teenusesaajad teenuse saamise kestuse (ööpäevad) järgi. Kui isik sai teenust kaks või enam korda, näidatakse teenuse saamise kestused vastavalt kõigile kordade arvule. 6. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Andmed esitatakse kokku kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohta (ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus). Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt kõnealuse teenuse osutamisega, majanduspersonali reeglina mitte näidata. Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad muude teenuste kui väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel, nt tervishoiuteenused) või seotud asutuse üldise tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu personal, kes ei tegele vahetult klientidele teenuse osutamisega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”. Käesoleva tabeli real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv- või keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenusesaajatega, ning veergudes 1 ja 3 näidatakse see koormus, millises ulatuses tööajast need töötajad teenusesaajatega vahetult tegelesid. Vahetult hooldusteenuse osutajateks on hooldustöötaja ja abihooldustöötaja. Hooldustöötaja on isik, kes on omandanud riiklikult tunnustatud kutsehariduse hooldustöötaja erialal või hooldustöötaja kutse vähemalt tasemel 3 või on läbinud hooldustöötaja täienduskoolituse. Nõuded hooldustöötaja erialase ettevalmistuse kohta jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril. 8 Rida 02 – näidatakse hooldustöötajad, kes omavad kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutset. Rida 03 – näidatakse hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud kutseõppe tasemeõppe ja töökohapõhise õppe läbinud hooldustöötajad. Rida 04 – näidatakse hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud täienduskoolituse läbinud hooldustöötajad. Rida 05 – näidatakse hooldustöötajad, kellel puudub erialane ettevalmistus. Abihooldustöötajale (rida 06) haridusnõudeid kehtestatud ei ole. Abihooldustöötaja on vahetult hooldusteenust osutav töötaja, kelle tööd juhendab hooldustöötaja. Rida 12 – näidatakse tegevusjuhendajad, kes on läbinud sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase tegevusjuhendaja koolituse või kes on tegevusjuhendajana töötamist võimaldava erialase haridusega, milleks on sotsiaaltööalane keskeri- või kõrgharidus, kõrgharidus tegevusteraapias, eripedagoogika- või sotsiaalpedagoogikaalane kõrgharidus, kutsekeskharidus tegevusjuhendamise alal, keskeri- või kõrgharidus vaimse tervise õenduse alal. Töölepingu alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osatööajaga töötajateks: 1) täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on reeglina 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töökorra järgi; 2) osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala/kuuga; kes töötab ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel. Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping või käsundusleping ja kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja. Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjades olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata. Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate füüsiliste isikute arv, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega (aruandeperioodi lõpul tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid ei arvestata). Aasta keskmine töötajate arv taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; 6 kuud töötanud isik täisajaga = 6 x 1 / 12 = 0,5). Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt töötatud tööpäevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks isik töötas 10 päeva kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5 sest 10 / 20 = 0,5). Osalise tööajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on, et täistööaeg = 40 tundi nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graafiku alusel töötavad isikud, kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud koormusest. Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale: - üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale (11 x 1) / 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96 - teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46 - kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29 - neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25 Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 = 1,96. Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu tööajanormtundidega aastas. Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka Statistikaameti selgitust aadressil: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_5311.htm Töötasu kokku (veerg 4) näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid – põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasud jms. 9 Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga, töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni.) Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised töösuhte lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu). Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4) jagatud aasta keskmine taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga. 7. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) NB! Tabel täidetakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta. Näidatakse vaid otseselt teenuse osutamisega seotud kulud (lähtuvalt kohamaksumusest). Investeeringud näidatakse ainult aruandes “Hoolekandeasutus” vastavalt rahastamisallikale. Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi struktuuritoetusi, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu. Rahastamisallikad: Isik – näidatakse teenusesaajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid (k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele); ei näidata teenusesaaja poolt või tema eest kohaliku omavalitsuse üksusele teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab edasi hoolekandeasutusele – see on teenusesaaja (s.o isiku) poolt teenuse eest tasutud osa. Riik – näidatakse riigieelarvest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid, hasartmängumaksu projektide kaudu saadud rahalised vahendid ning Euroopa Liidu struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu saadud summa. Veerg 7 - riigieelarvest teenuse osutamiseks tehtud kulutustena näidatakse summa, mille SKA hüvitab kohaliku omavalitsuse üksusele, kui üldhooldusteenust osutatakse isikutele, kes on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist. Samuti näidatakse riigieelarvest enne 01.01.1993 üldhooldekodudesse elama asunud isikute hoolekandekulud. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. Veeru 11 arvutab arvutiprogramm – seda aruande koostaja ei täida. 8. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul) Veerg 8 – näidatakse aasta jooksul teenust saanud isikute arv kokku (üks kord). Kui sama isik sai aasta jooksul teenust mitmel korral, siis näidatakse teda ühe isikuna. Isiku vanus märgitakse tema viimase teenuse saamise järgi. Rida 02 – näidatakse dementsuse diagnoosiga teenusesaajad. Dementsuse diagnoos on arstlikult määratletav ning põhineb rahvusvahelisel haiguste klassifikatsioonil RHK-10. Dementsuse diagnoosina käsitatakse alampeatükki F00–F03. 9. Päevahoiuteenuse saajad vanuserühmiti teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Tabel täidetakse kõigi aasta jooksul päevahoiuteenust saanud isikute kohta vastavalt teenuse saamise kestusele. Juhul kui sama isik sai aasta jooksul teenust mitu korda, siis näidatakse selle isiku teenuse saamise aeg veerus 9 summeerituna (nt isik sai esimest korda teenust 25 päeva ja teist korda 45. Kokku seega 70 päeva). Isik näidatakse vanuserühmas, millesse ta kuulus aasta lõpus või teenust saamast lahkumise hetkel. Veerg 8 (ridadel 01–07) – näidatakse vastavas vanuses teenust saanud isikute arv kokku. Veerg 9 (ridadel 01–07) – näidatakse vastavas vanuses kõigi isikute teenuse saamise aeg kokku, päevades. Veerg 10 – näitab keskmist teenuse saamise aega ühe isiku kohta päevades. Arvutab programm – seda aruande koostaja ei täida. 10. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul). Rahastamisallikad: Isik – näidatakse teenusesaajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid (k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele); ei näidata teenusesaaja poolt või tema eest kohaliku omavalitsuse üksusele teenuse eest tasutud summasid, mis 10 omavalitsus kannab edasi hoolekandeasutusele – see on teenusesaaja (s.o isiku) poolt teenuse eest tasutud osa. Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest vahenditest saadud summad (nt riigieelarvest sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks eraldatud vahendid) ning Euroopa Liidu struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu saadud summa. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. Veeru 10 arvutab arvutiprogramm – seda aruande koostaja ei täida. 11 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrust nr 28, millega on kehtestatud sotsiaalhoolekandealased statistilised aruandevormid ja aruannete esitamise kord. Muudatused puudutavad kokku kaheksat aruandevormi. Nelja aruandevormi muudatused seisnevad vormidesse väikeste muudatuste tegemises, et järgida seadustest tulenevaid nõudeid ja kohustusi ning täpsustada juhendit, samuti sisulistes muudatustes vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) muudatustele. Ühe aruandevormi puhul täpsustakse andmete edastamise korda ja aruandevormiga kogutavate andmete mahtu. Kolme aruandevormi muudatused on tehnilised või sõnastuslikud. Määrusega tunnistatakse kehtetuks üks aruandevorm, millega küsiti andmeid kohaliku omavalitsuse üksustelt riigieelarvest eraldatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse kasutamise kohta. Aruannete täiendused ei tohiks kaasa tuua suurt lisakoormust kohaliku omavalitsuse üksustele ega hoolekandeasutustele. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Ülla Mäe (tel 626 9360, e-post [email protected]) ning analüütikud Mari Sarv (tel 626 9363, e-post [email protected]), Marion Rummo (tel 626 9712, e-post [email protected]) ja Svetlana Karpovits (tel 626 9362, e-post [email protected]). Statistiliste aruannete vormide muutmise ettepanekute tegemisel osalesid laste ja perede osakonna nõunik Elise Nikonov (tel 626 9229, e-post [email protected]), laste ja perede osakonna nõunik Helen Jõks (tel 715 3472, e-post [email protected]), hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper (tel 626 9219, e-post [email protected]), hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (tel 6269246, e-post [email protected]) ja Sotsiaalkindlustusameti erihoolekande talituse nõunik Katrin Tsuiman (tel 51922331, e-post [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel 626 9271, e-post [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 25.04.2018, 13. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse punktidega 1 ja 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 lõike 1 punkt 8 ja määruse lisa 8, millega on kehtestatud aruandevorm „Riigieelarvest eraldatud sotsiaaltoetuste ja - teenuste osutamise toetuse kasutamine“. Aruandevormi kehtetuks tunnistamine on seotud 16.10.2018 vastu võetud sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse, jäätmeseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusega, millega tunnistatakse kehtetuks SHS § 156 lõikes 3 sätestatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse regulatsioon. Seoses toetuse regulatsiooni kehtetuks tunnistamisega ei ole vaja täita ka selle toetuse kasutamist kajastavat aruandevormi. Aruandega küsiti andmeid kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarvest toetusfondi kaudu sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise ning jäägi kohta. Aruande esitasid kohaliku omavalitsuse üksused kaks korda aastas. Kuna sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetus tõstetakse ümber kohalike omavalitsuste tasandusfondi, kaob vajadus ka vastavaid andmeid koguda. Määruse punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 3 lõiked 1 ja 2, mis on seotud määruse punktidega 1 ja 4 kehtetuks tunnistatud aruandevormi koostamise ja esitamisega. Aruandevormi kehtetuks tunnistamisega kaob vajadus ka selle koostamist ja esitamist reguleerivate sätete järele. Määruse punktiga 3 asendatakse määruse lisad 4, 7, 12–16 ja 18 muutmise määruse lisadega 1–8. Aruandevormis „Lapsehoiuteenus“ (lisa 1) on korrigeeritud tabelite 1 ja 2 päist, et lihtsustada täitjate arusaamist laste vanuselise jaotuse kajastamise kohta. Tegemist on visuaalse muudatusega, lisades numbrilise vanusejaotuse järele „-aastased“. Aruandevormis „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ (lisa 2) on lisatud sisulisest hindamise vajadusest ja seadusemuudatustest tulenevad parandused. Tabelisse 1 on lisatud kaks rida: nende laste arv, kellega seoses kohaliku omavalitsuse üksus lõpetas lastekaitsealase juhtumi (rida 03), ja nende laste arv, kelle puhul kohaliku omavalitsuse üksus lõpetas aruandeaastal juhtumi seetõttu, et lapse/pere abivajadus sai rahuldatud (rida 04). Lastekaitsetöö mahu, kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamiseks on oluline seni koondatud kõigi lastekaitsealaste juhtumitega laste arvu kõrval koondada andmed ka lõpetatud ja tulemuslikult lõpetatud lastekaitsealaste juhtumitega laste arvu kohta (lisatud read 03–04). See info on oluline nii kohaliku omavalitsuse üksuse töö kavandamisel ja hindamisel kui ka kogu riigi lastekaitsevaldkonna arengu jälgimise seisukohast. Sama aruande tabelis 2 on varasema kahe veeru asemel neli veergu (hooldusperede arv, hooldusperedes olevate laste arv, perekonnas hooldajate arv, perekonnas hooldamisel olevate laste arv). Lisatud kaks veergu tulenevad SHSi muudatustest, mille kohaselt nimetatakse alates 2018. aastast asendushooldusteenuse pakkumist peres asendushooldusteenuseks hooldusperes (SHS § 456) ja varem sarnast teenust pakkunud peresid perekonnas hooldajateks (SHS § 160 lõike 11 kohaselt võib perekonnas hooldamise lepingut jätkata kuni lapse asendushooldusteenuse osutamise vajaduse äralangemiseni, lapse 18-aastaseks saamiseni või § 459 lõikes 2 nimetatud ajani, kui see on lapse huvidest lähtuvalt vajalik). Tabelis 2 küsitakse alates 2019. aastast perede ja neis kasvavate laste andmeid eraldi hooldusperes ja perekonnas hooldamise järgi, kuivõrd nõuded ja tingimused neile asendushooldust pakkuvatele peredele on mõnevõrra erinevad. Ridade arvu pole vormis muudetud ja muus osas on aruandevormi tabel sisult sama kui eelnevatel aasatel. Aruandevormi „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ on tehtud täiendus ka tabelisse 3, kuhu on lisatud rida erialase ettevalmistusega lastekaitsetöötajate arvu kohta (rida 06). Rida on lisatud lastekaitseseaduse § 19 nõuete kohaselt, millega seoses rakendus erialase ettevalmistuse, kõrghariduse ja sotsiaaltöötaja kutse (spetsialiseerumisega lastekaitsele) puhul kohustus kõigile alates 2016. aastast tööle 2 asunud ja asuvatele lastekaitsetöötajatele ning sama kohustus rakendub alates 2022. aastast ka varem lastekaitsetöötajana tööle asunutele (lastekaitseseadus § 41). Andmed on vajalikud lastekaitsetöötajate kvalifikatsiooni ja ettevalmistuse jälgimiseks. Aruandevormis „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“ (lisa 3) ei ole võrreldes 2018. aasta aruandega sisulisi muudatusi tehtud. Muudetud on vaid tabeli 1 juhendi sõnastust ning kaotatud on tabeli 2 „Sotsiaalteenuste kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)“ veerg 2 – teenust saanud isikute arv kokku, kuna samad andmed sisalduvad ka tabelis 1. Aruandevormi „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus“ (lisa 4) on lisatud tabel 3, kus küsitakse andmeid asendushooldusperede ja neis last vahetult kasvatavate isikute ehk perevanemate ja kasvatajate arvu kohta. Lisatud tabel on vajalik, et hinnata asendushoolduse korraldust asendushoolduse viiside järgi ning see annab pildi ka teenuse osutamise praktikast. Tabel annab ülevaate ka laste arvu kohta asendushooldusperedes (laste piirarv ühes asendushooldusperes on maksimaalselt 8 last, alates aastast 2020 maksimaalselt 6 last). Aruandevormi „Erihoolekandeteenused“ (lisa 5) muudatused puudutavad sisu poolest peaaegu kõiki tabeleid, kuna andmeid hakatakse koguma ainult riigieelarveväliste teenusesaajate ja riigieelarvevälise rahastuse kohta. Riigieelarveliste teenusesaajate arvu, paiknemise, liikumise ja rahastamise kohta saab infot Sotsiaalkindlustusametist, kes korraldab teenuse rahastamist ja teenust saama suunamist. Tabelites 1 ja 2 märgitakse edaspidi ainult riigieelarveväliselt rahastatavad erihoolekandeteenuste saajad aasta lõpu seisuga ja aasta jooksul. Riigieelarveliste teenusesaajate kohta saab Sotsiaalministeerium info Sotsiaalkindlustusameti registri kaudu. Muudetud on ka erihoolekandeteenuste saajate liikumise tabelit 3. Edaspidi tabelis liikumist erihoolekandeteenuste vahel ei märgita, tabelis tuuakse välja ainult liikumine teiste ööpäevaringsete ja toetavate sotsiaalteenuste (v.a erihoolekandeteenused), statsionaarse tervishoiuteenuse ja kodu vahel. Tabel 4 kaotatakse, kuna info riigieelarvest rahastatavate ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saama saabunud isikute kohta on Sotsiaalkindlustusametil olemas. Alates 2019. aastast kantakse isiku viibimiskoha aadress rahvastikuregistrisse juhul, kui isik on kauemaks kui kolmeks kuuks paigutatud hoolekandeasutusse. Seega saab Statistikaamet vajalikud andmed ka riigieelarveväliste teenusesaajate kohta edaspidi rahvastikuregistrist. Endine tabel 5 „Töötavad erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)“ muutub edaspidi tabeliks 4 „Töötavad riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)“. Tabeli sisus muudatusi ei tehtud. Lisatud on ainult uue ööpäevaringse erihooldusteenuse – autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele inimesele – rida. Endine tabel 6 „Erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu“ muutub edaspidi tabeliks 5 „Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu“. Tabeli sisus muudatusi ei tehtud. Erihoolekandeteenuste osutamise kulude ja rahastamise tabelis nr 6 (endine tabel 7) märgitakse alates 2019. aasta kohta käivates vormides ainult riigieelarveväline rahastus ehk isiku enda, kohaliku omavalitsuse üksuse ja muudest allikatest teenustele tehtud kulutused. Andmed riigieelarveliste vahendite ja teenuse saamise aja kohta saab Sotsiaalministeerium edaspidi Sotsiaalkindlustusameti kaudu. 3 Tabelitesse 1, 2, 3, 4 ja 6 on lisatud 2019. aastast tekkiv uus teenus – ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele inimesele. Aruandevormi „Hoolekandeasutus“ (lisa 6) muudatus puudub tabelit 3 „Teenusesaajatele osutatavad lisateenused ja/või teistele isikutele osutatavad teenused ja nende rahastamine (aruandeaasta jooksul)“, kus teenuse nimetus „hooldusravi“ on asendatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud nimetusega „iseseisev õendusabi“1. Endiselt kehtib hoolekandeasutuse tabeli 3 kohta ka see, et tabel täidetakse ainult juhul, kui asutus osutab veel teisi sotsiaalteenuseid, mis ei kajastu asutuse vastavate teenuste aruannetes (nt iseseisev õendusabi, rehabilitatsiooniteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, koduteenus, eluruumi tagamise teenus, lapsehoiuteenus, päevahoiuteenus jm). Aruandevormist „Turvakoduteenus“ (lisa 7) on välja jäetud andmed Sotsiaalkindlustusameti poolt teenust saama suunatud kolme sihtrühma kohta, kelleks on: välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt saatjata alaealised välismaalased2, ohvriabi seaduse tähenduses inimkaubanduse ohvrid ja ohvriabi seaduse tähenduses seksuaalselt väärkoheldud alaealised3. Ohvriabi seaduse järgi osutatakse inimkaubanduse ohvritele ja seksuaalselt väärkoheldud alaealistele ohvriabiteenust, mitte turvakoduteenust. Alaealise inimkaubanduse ohvri ja seksuaalselt väärkoheldud alaealise suunab Sotsiaalkindlustusamet vajaduse korral asendushooldusteenust saama. Andmeid saatjata alaealiste välismaalaste, alaealiste inimkaubanduse ohvrite ja seksuaalselt väärkoheldud alaealiste asendushooldusteenust saama suunamise kohta saab Sotsiaalkindlustusametist. Tehtud muudatusega jääb aruandevormist välja kaks tabelit (tabel 1a „Sotsiaalkindlustusameti poolt turvakoduteenust saama suunatud isikud sihtrühmade kaupa“ ja tabel 3a „Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikute lahkumine“). Tabelitest 1, 3 ja 7 jääb välja Sotsiaalkindlustusametiga seotud osa. Tabelist 1 jäävad välja read 31–33. Tabeli 3 pealkirjas kustutatakse „(v.a Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikud)“. Tabelis 7 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)“ kustutatakse veerg 7 (teenuse rahastamine Sotsiaalikindlustusameti kaudu. Aruandevormi on lisatud üks tabel (tabel 2a) ja täiendatud on tabelit 5. Tabelis 2a „Lapsed, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta, teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)“ küsitakse andmeid selliste laste arvu kohta soo ja vanuse järgi, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või teise täisealise pereliikmeta. Tabeli 5 „Kohtade arv ja nende kasutamine“ muudatus tuleneb tabelist 2a, kus on andmed selliste laste kohta, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta. Veergude 3 ja 4 nimetused on muudetud täpsemaks, eristades teenuse saamise kordade arvu aasta jooksul: üks kord ning kaks ja enam korda varasema „esmakordsed“ ja „korduvad“ asemel. Sellega muutub tabel täitjate jaoks selgemaks ning peaks vältima vigade tekkimist aruande täitmisel. Aruandevormi muutmisel lähtuti sellest, et lapse loomulik kasvukeskkond on perekond, ning juhul, kui laps ei saa mingil põhjusel kasvada perekonnas, tuleb leida lapse kasvamiseks perepõhiseid asendushoolduse võimalusi ja tagada, et ajutise ööpäevaringse hoolduse pakkumine turvakodus oleks võimalikult lühiajaline. Seega on eraldi andmete kogumine ilma täisealiseta turvakoduteenust saanud laste kohta oluline selleks, et saada infot selle kohta, kui 1 RT I 2001, 50, 284 (§ 24). 2 VRKS § 6 lõike 1 ja VSS § 12 lõike 1 kohaselt on saatjata alaealine välismaalane alla 18-aastane välismaalane, kes saabub või on saabunud Eestisse ilma vanema, eestkostja või muu vastutava täisealise isikuta või kes jääb Eestis viibides ilma vanemast, eestkostjast või muust vastutavast täisealisest isikust. Välismaalane on VSS-i ja VRKS-i kohaselt kas kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik. Kolmanda riigi kodanik on välismaalane, kes on muu riigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik. 3 Ohvriabiseaduse § 3 lõiked 1¹ ja 13. 4 kaua osutatakse abivajavale lapsele ajutise iseloomuga turvakoduteenust, mida praegu pakutakse peamiselt ööpäevaringse hoolduse vormis. 2017. aastal sai turvakoduteenust kokku 703 last, kellest 19,3% (136 last) sai teenust 31–90 ööpäeva, 19,9% (140 last) 31–180 ööpäeva ning 4,3% (30 last) üle 180 ööpäeva. Kehtivas aruandes aga ei ole andmeid selle kohta, kas lapsed said teenust ilma vanemata või koos teise täiskasvanu pereliikmega ja kui tihti nad pöördusid turvakodusse (mitu korda aasta jooksul said teenust). Kokku osutas 2017. aastal turvakoduteenust 13 asutust ja kõikides nendes osutati teenust ka lastele, sh kuues asutuses osutati teenust ainult lastele. Aruandevormis „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ (lisa 8) on muudetud ühte tabelit ja aruandest jäetakse välja kaks tabelit. Aruandevormist väljajäetavas tabelis 2 „Riiklikku pensioni saavad teenuse saajad (aruandeaasta lõpus)“ esitatakse andmed teenusesaajate kohta pensioniliigiti. Teenuse arendamisel ja poliitikakujundamisel ei ole sellisel kujul esitatud andmed määravad. Olulisemad on vanusejaotuse andmed, mille põhjal on võimalik hinnata vanaduspensionieas ja tööeas teenusesaajate arvu 5-aastaste vanuserühmade kaupa. Kuna üldhooldusteenuse puhul on teenusesaajate hulgas suur liikuvus (aastas hakkab teenust saama enam kui 4000 inimest ning lõpetab teenuse saamise 100–200 võrra vähem), oli nende jagamine aasta lõpu seisuga pensioniliikide järgi teenust osutavate asutuste jaoks küllaltki aeganõudev töö, eriti suuremate teenuseosutajate puhul. Aruandevormist jäetakse välja ka tabel 3.2 „Hooldusteenust saama saabunud isikud soo ja vanuse ning saabumiskoha järgi (aruandeaasta lõpus)“. Selle tabeli andmeid kasutas Statistikaamet. Kuigi andmed esitati vaid maakonniti, kasutati neid lisaandmetena statistiliste vaatluste valimite koostamiseks. Vastavalt rahvastikuregistri seaduse §-le 96 kantakse alates 2019. aastast registrisse isiku viibimiskoha aadress, kui isik on kauemaks kui kolmeks kuuks paigutatud hoolekandeasutusse4. Sellega saab Statistikaamet vajalikud andmed rahvastikuregistrist ning vajadus eespool nimetatud tabeli järele kaob. Tabelis 3.1 „Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul)“ (kehtestatavas aruandevormis muutub tabeliks 2) on täiendatud teenust saama saabumise kohti ja teenust saamast lahkumise sihtkohti. Muudatuste tulemusel on lisandunud tabelisse üks uus veerg ja muudetud ning täpsustatud teiste veergude nimetusi ja juhendit. Veerus 6 näidatakse isikud, kes saabusid teenust saama samast kohaliku omavalitsuse üksusest, kus paiknes nende endine elukoht. Sellega saab kaudselt hinnata, kuivõrd on omavalitsuse territooriumil paikneva(te)s hoolekandeasutus(te)s tagatud vabade ja teenust vajavatele inimestele sobivate teenusekohtade olemasolu, mis võimaldab paigutada abivajaja teenust saama oma endise elukoha lähedusse. Veerus 5 näidatakse isikud, kellele osutati enne hooldusteenust saama saabumist ühte või enamat toetavat avahooldusteenust (koduteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, toetavad erihoolekandeteenused). Neid andmeid küsiti ka varem, kuid siis oli see loetelus eraldiseisvana. Uues vormis näidatakse need isikud kodust teenust saama saabunute hulgas. See muudab esitatavad andmed täitjate ja andmekasutajate jaoks üheselt tõlgendatavaks. Veerg „teiselt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt“ on asendatud veeruga „ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt“. Muudatus on seotud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadusega, mille järgi hüvitab Sotsiaalkindlustusamet kohaliku omavalitsuse üksusele väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kulud, kui teenust osutatakse isikutele, kes on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist. Teenust saamast lahkumisel on sihtkohana märgitud „teisele institutsionaalsele sotsiaalteenusele“ asendatud uuega „ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele“. Kui 4 RT I, 17.11, 2017, 1 5 sihtkohaks on mõni teine teenus, mida sihtkohana loetelus ei ole, näidatakse need isikud veerus „mujale, andmed puuduvad“. Tabelis on tehtud ka keeleline muudatus, asendades sõna „institutsionaalne“ sõnaga „ööpäevaringne“. Muudetava tabeli puhul on tegemist samade andmete küsimisega täpsemas jaotuses, mis vastab paremini teenuse sisule. Muudatused puudutavad 2017. aasta andmetel 158 teenuseosutajat. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata aruandevormide muutmise mõju aruandeid esitavatele asutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele, Sotsiaalministeeriumile ja Sotsiaalkindlustusametile. Aruandevormidesse tehtud sisulised muudatused vähendavad aruande esitajate halduskoormust. Määruse kehtestamisega tagatakse sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete sisu vastavus 1. jaanuaril 2019. a jõustuvale sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusele ja lastekaitse seadusele. Kokku tehakse muudatusi kaheksasse aruandevormi ning üks aruandevorm tunnistatakse kehtetuks. Seadusemuudatustest lähtuvalt tehakse suuremad muudatused erihoolekandeteenuste aruandevormis, kus lisaks seaduses sätestatud muudatusele muudetakse teenuseosutaja halduskoormuse ja nullbürokraatia vähendamise eesmärgil ka aruandega kogutavate andmete mahtu ja andmete esitamise korda. Kui teiste teenuste puhul puudutavad muudatused andmeesitajaid ning andmete kogumise ja kontrollimisega tegelevaid töötajaid Sotsiaalkindlustusametis ja Sotsiaalministeeriumis, siis erihoolekandeteenuste puhul lisandub siia Sotsiaalkindlustusameti poolt Sotsiaalministeeriumile püsipäringuga esitatavate andmete maht. Sellest tulenevalt on määruse muutmise mõju hinnatud erihoolekandeteenuste puhul eraldi. Teistest muudetavatest aruandevormidest kolme puhul tehtud muudatused on tehnilised või sõnastuslikud ning neil puudub otsene mõju aruannete täitjatele ja kogujatele, mistõttu ei ole nende aruannetega seotud mõjusid eraldi hinnatud. See puudutab järgmisi aruandevorme: muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused, lapsehoiuteenus ja hoolekandeasutus. Kuna nelja muudetava aruandevormi muudatused (v.a erihoolekandeteenused) on aruande kui terviku suhtes väikesed, vaadeldakse nende muudatuste mõju koos, eristades seejuures teenuseliikide järgi teenuseosutajaid, s.o aruande koostajad ja aruannete kontrollimisega tegelevad Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi töötajad. Mõjude analüüs teenuste järgi jaguneb kaheks: 1) erihoolekandeteenused; 2) teised teenused: lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses; asendushooldusteenus perekodus ja asenduskodus; turvakoduteenus ja väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus. 6 Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika ja Statistikaameti andmeid. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatustel puudub sotsiaalne mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhtele, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. I Erihoolekandeteenused Mõju majandusele Erihoolekandeteenust osutavate asutuste halduskoormus Mõju ulatus Aruandevormis „Erihoolekandeteenused“ on tehtud järgmised muudatused: Aruande „Erihoolekandeteenused“ tabelites 1 ja 2 märgitakse edaspidi ainult riigieelarveväliselt rahastatavad erihoolekandeteenuste saajad aasta lõpu seisuga ja aasta jooksul. Riigieelarveliste teenusesaajate kohta saab Sotsiaalministeerium edaspidi info Sotsiaalkindlustusameti registri kaudu. Muudetud on ka erihoolekandeteenuste saajate liikumise tabelit nr 3. Edaspidi tabelis liikumist erihoolekandeteenuste vahel ei märgita, tabelis tuuakse välja ainult liikumine teiste ööpäevaringsete ja toetavate sotsiaalteenuste (v.a erihoolekandeteenused), statsionaarse tervishoiuteenuse ja kodu vahel. Tabel 4 kaotatakse. Info riigieelarvest rahastatavate ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saama saabunud isikute kohta on olemas Sotsiaalkindlustusametil. Alates 2019. aastast kantakse isiku viibimiskoha aadress rahvastikuregistrisse juhul, kui isik on kauemaks kui kolmeks kuuks paigutatud hoolekandeasutusse. Seega saab Statistikaamet vajalikud andmed ka riigieelarveväliste teenusesaajate kohta edaspidi rahvastikuregistrist. Endine tabel 5 „Töötavad erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)“ muutub edaspidi tabeliks 4 „Töötavad riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)“. Tabeli sisus muudatusi ei tehtud. Lisatud on ainult uue ööpäevaringse erihooldusteenuse – autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele inimesele – rida. Endine tabel 6 „Erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu“ muutub edaspidi tabeliks 5 „Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu“. Tabeli sisus muudatusi ei tehtud. Erihoolekandeteenuste osutamise kulude ja rahastamise tabelis nr 7 (edaspidi tabel nr 6) märgitakse alates 2019. aasta kohta käivates vormides ainult riigieelarveväline rahastus ehk isiku enda, kohaliku omavalitsuse ja muudest allikatest teenustele tehtud kulutused. Andmed 7 riigieelarveliste vahendite ja teenuse saamise aja kohta saab Sotsiaalministeerium edaspidi Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Tabelitesse 1, 2, 3, 4 ja 6 on lisatud 2019. aastast tekkiv uus teenus – ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele inimesele. Nimetatud muudatused vähendavad erihoolekandeteenust osutavate asutuste halduskoormust riigile info edastamisel. Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatused mõjutavad kõiki erihoolekandeteenust osutavaid ja aruannet edastavaid asutusi. 2017. aasta aruannet täitis 165 asutust. Kõigist Eesti majanduslikult aktiivsetest üksustest (äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad, asutused, mittetulundusühingud; 2017. aastal 127 622 üksust5) moodustab see alla 1%. Asutused täidavad aruannet üks kord aastas. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on erihoolekandeteenust osutavate asutuste jaoks olulise mõjuga. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, Sotsiaalkindlustusameti töökoormus Mõju ulatus Edaspidi saab Sotsiaalministeerium riigieelarveliste teenusesaajate arvu, paiknemise, liikumise ja rahastamise kohta infot ainult Sotsiaalkindlustusameti kaudu. See tähendab, et alates 2020. aastast (andmed 2019. aasta kohta) kasvab osaliselt Sotsiaalkindlustusameti poolt Sotsiaalministeeriumile püsipäringuga esitatavate andmete maht. Teenusesaajate arvu ja paiknemise kohta on asutustevaheline püsipäringuvorm juba praegu olemas. Uute regulaarselt esitatavate andmetena lisanduvad teenusesaajate liikumine erihoolekandeteenuste vahel ja riigieelarve eraldised (sh omaosaluse katmine riigieelarvest) teenust osutavate asutuste kaupa. Sotsiaalministeerium võib olla sarnaseid andmeid poliitika kujundamiseks küsinud ka varem, kuid neid ei ole fikseeritud püsipäringutena. Andmete püsipäringuks muutmine võimaldab lihtsustada Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi vahelist andmete esitamise protsessi, mistõttu võib mõju ulatust Sotsiaalkindlustusameti töökoormusele hinnata väikeseks. Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus 5 Statistikaamet, 2018. ER021: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) järgi. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus/10Majandusuksused/045Ettevetjad/045Ettevetjad.asp Viimati kuvatud: 26.11.2018 8 Muudatus mõjutab Sotsiaalkindlustusameti analüütikuid ja teisi andmetega tegelevaid spetsialiste. Muudatusega seotud andmete väljavõtmine ja esitamine toimub regulaarselt, kuid mitte iga päev. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on väike, mõju sagedus keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on Sotsiaalkindlustusameti jaoks väheolulise mõjuga. Sotsiaalministeeriumi töökoormus Mõju ulatus Edaspidi saab Sotsiaalministeerium riigieelarveliste teenusesaajate arvu, paiknemise, liikumise ja rahastamise kohta info Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Andmed riigieelarveväliste teenusesaajate ja riigieelarvevälise rahastuse kohta kogutakse endiselt H-veebi kaudu. See tähendab, et Sotsiaalministeeriumile lisandub andmete sidumise kohustus. Selleks, et saada riigi tervikpilti erihoolekandeteenuse saajatest, tuleb edaspidi panna kokku H-veebi riigieelarvevälised ja Sotsiaalkindlustusameti riigieelarvelised teenusekohad, samuti kontrollida Sotsiaalkindlustusameti andmete kaudu H-veebis esitatud andmete õigsust. Mõju ulatus Sotsiaalministeeriumi töökoormusele võib hinnata keskmiseks. Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus mõjutab Sotsiaalministeeriumit. Andmete kogumine toimub regulaarselt, kuid mitte iga päev. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Kui varem oli riigieelarveliste teenusekohtade küsimine H-veebi aruande kaudu kontrollifunktsiooniks ka SKA registriandmete ning H-veebi ja H-veebi tabelite vahel, siis edaspidi sellist kontrolli enam võimalik teha ei ole. Seetõttu võib ebasoovitava mõjuna muutuda andmete kogumise ja kontrollimise protsess aeganõudvamaks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on Sotsiaalministeeriumi töökoormuse jaoks olulise mõjuga. II Teised teenused Mõju majandusele Sihtrühm: andmeesitajad (kohaliku omavalitsuse üksuste sotsiaaltööd tegevad spetsialistid ja teenust osutavate asutuste statistilise aruandlusega tegelevad töötajad) Asendushooldusteenus perekodus ja asenduskodus Mõju ulatus 9 Aruandevormi on lisatud üks tabel, kus küsitakse andmeid asendushooldusperede ja neis last vahetult kasvatavate isikute ehk perevanemate ja kasvatajate arvu kohta. Lisatud tabel on vajalik asendushoolduse korralduse hindamiseks asendushooldusviiside järgi ning annab pildi ka teenuse osutamise praktikast. Tabel annab ülevaate ka laste arvu kohta asendushooldusperedes (laste piirarv ühes asendushooldusperes on maksimaalselt 8 last, alates aastast 2020 maksimaalselt 6 last). Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatused mõjutavad kõiki asendushooldusteenuse osutajaid, keda oli 2017. aastal 40. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike ning mõju sagedus samuti väike. Kuna muudatused puudutavad ainult ühte aruandevormis tehtavat muudatust ja aruanne esitatakse vaid üks kord aastas, on mõju teemaga tegelevate töötajate töökoormusele väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on asendushooldusteenust osutavate asutuste jaoks väheolulise mõjuga. Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses Mõju ulatus Aruandevormi „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ tehtavad muudatused puudutavad kolme tabelit, kus esimeses küsitakse andmeid tulemuslikult lõpetatud lastekaitsejuhtumitega nende laste arvu kohta, kelle puhul kohaliku omavalitsuse üksus lõpetas juhtumi aruandeaastal põhjusel, et lapse/pere abivajadus sai rahuldatud. Info on oluline nii kohaliku omavalitsuse üksuse töö kavandamisel ja hindamisel kui kogu riigi lastekaitsevaldkonna arengu jälgimise seisukohast. Tabelisse 2 on lisatud neli veergu, et eristada hooldusperede ja hooldusperedes olevate laste arvu ning perekonnas hooldajate ja perekonnas hooldamisel olevate laste arvu. Muudatus tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest, kuna nõuded ja tingimused neile asendushooldust pakkuvatele peredele on mõnevõrra erinevad. Tabelisse 3 on lisatud rida erialase ettevalmistusega lastekaitsetöötajate arvu kohta, kes vastavad lastekaitseseaduse §-s 19 sätestatud lastekaitsetöötajale esitatud nõutele (ametnike arv, kes on erialase ettevalmistuse, kõrghariduse ja sotsiaaltöötaja kutsega spetsialiseerumisega lastekaitsele). Andmed on vajalikud lastekaitsetöötajate kvalifikatsiooni ja ettevalmistuse jälgimiseks. Mõju ulatus on väike. Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Aruande esitavad kohaliku omavalitsuse üksused (79) üks kord aastas. Mõju sagedus on keskmine ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk 10 Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on väike, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on aruannet esitava kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks mitteolulise mõjuga. Aruannet esitakse üks kord aastas ning lisatavate andmete kogumise kohustus tuleneb seadusest. Turvakoduteenus Mõju ulatus Aruandest jääb välja kaks tabelit, mis puudutavad Sotsiaalkindlustusameti poolt teenust saama suunatud kolme sihtrühma, kelleks on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt saatjata alaealised välismaalased, ohvriabi seaduse tähenduses inimkaubanduse ohvrid ja ohvriabi seaduse tähenduses seksuaalselt väärkoheldud alaealised. Ohvriabiseaduse järgi osutatakse inimkaubanduse ohvritele ja seksuaalselt väärkoheldud alaealistele ohvriabiteenust, mitte turvakoduteenust. Aruandevormi on lisatud üks tabel (tabel 2a) ja täiendatud on tabelit 5. Tabelis 2a „Lapsed, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta (aruandeaasta jooksul)“ küsitakse andmeid teenuse saamise kestuse järgi selliste laste arvu kohta soo ja vanuse järgi, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või teise täisealise pereliikmeta. Eraldi andmete kogumine ilma täisealiseta turvakodus viibinud laste kohta on oluline selleks, et saada infot selle kohta, kui pikalt osutatakse abivajavale lapsele ajutise iseloomuga turvakoduteenust, mida praegu pakutakse peamiselt ööpäevaringse hoolduse vormis. Tabeli 5 „Kohtade arv ja nende kasutamine“ muudatus tuleneb tabelist 2a, kuhu on lisatud andmed selliste laste kohta, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta. Samuti on muudetud veergude 3 ja 4 nimetusi, eristades teenuse saamise kordade arvu aasta jooksul: üks kord ning kaks ja enam korda varasema „esmakordsed“ ja „korduvad“ asemel. Sellega muutub tabel täitjate jaoks selgemaks ning peaks vältima vigade tekkimist aruande täitmisel. Mõju ulatus on keskmine. Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Aruande esitavad turvakoduteenust osutavad asutused üks kord aastas. 2017. aastal osutas turvakoduteenust 13 asutust ja kõikides nendes osutati teenust ka lastele, sh kuues asutuses osutati teenust ainult lastele. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Mõju sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele 11 Mõju ulatus ja sagedus on väike, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on aruannet esitava 13 asutusega, kelle jaoks on tegemist väheolulise mõjuga. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus Mõju ulatus Aruandevormis on muudetud ühte tabelit ja aruandest jäetakse välja kaks tabelit. Aruandevormist väljajäetavas tabelis 2 „Riiklikku pensioni saavad teenuse saajad (aruandeaasta lõpus)“ esitati andmed teenusesaajate kohta pensioniliigiti. Teenuse arendamisel ja poliitikakujundamisel ei ole sellisel kujul esitatud andmed määravad. Olulisemad on 5-aastase intervalliga vanusejaotuste andmed, mille põhjal on võimalik hinnata ka tööeas teenusesaajaid ja vanaduspensionieas teenusesaajaid. Teine aruandevormist välja jäetav tabel on 3.2 „Hooldusteenust saama saabunud isikud soo ja vanuse ning saabumiskoha järgi (aruandeaasta lõpus)“. Selle tabeli andmeid kasutas Statistikaamet, kes saab 2019. aastast soovitud andmed rahvastikuregistrist. Kuna üldhooldusteenuse puhul on teenusesaajate hulgas suur liikuvus (aastas hakkab teenust saama enam kui 4000 inimest ning teenuse saamise lõpetab 100–200 võrra vähem, oli arvestuse pidamine nende üle, kes teenust saama saabunutest said teenust aasta lõpus ja millist pensioni need inimesed saavad, aruande esitajate jaoks väga ajamahukas. Mõlema tabeli aruandest väljajätmine vähendab oluliselt teenuseosutajate halduskoormust. Tabelis 3.1 „Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul)“ (kehtestatavas aruandevormis muutub tabeliks 2) on täpsustatud teenust saama saabumise kohti ja teenust saamast lahkumise kohti ning täiendatud juhendit. Kokkuvõttes lisandub üks veerg, kus näidatakse teenust saama saabunud inimestest need, kelle elukoht paikneb teenuseosutajaga samas kohaliku omavalitsuse üksuses. Sellega saab hinnata, kuivõrd on omavalitsuse territooriumil paikneva(te)s hoolekandeasutus(te)s tagatud vabade teenusekohtade olemasolu, mis võimaldab paigutada abivajaja teenust saama oma elukoha lähedusse. Täpsustatud on ka teenust saama saabujate saabumiskohti ja teenust saamast lahkumise sihtkohti ning vastavalt sellele ka juhendit. Saabumiskoht „teiselt institutsionaalselt sotsiaalteenuselt saabunud“ asendatakse uuega „ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt“. Muudatus on seotud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadusega, mille järgi hüvitab Sotsiaalkindlustusamet kohaliku omavalitsuse üksusele väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kulud, kui teenust osutatakse isikutele, kes on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist. Teenust saamast lahkumise sihtkoht „teisele institutsionaalsele sotsiaalteenusele“ on asendatud uuega „ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele“. Tabelis ja juhendis on tehtud ka keeleline muudatus, asendades sõna „institutsionaalne“ läbivalt sõnaga „ööpäevaringne“. Kokkuvõttes on muudetava tabeli puhul tegemist ühe näitaja lisamisega ning samade andmete küsimisega täpsemas jaotuses (nii teenust saama saabumisel kui teenust saamast lahkumisel on eraldi välja toodud ööpäevaringsed erihoolekandeteenused), mis on teenuse tegeliku sisuga paremini vastavuses. 12 Mõju ulatus on väike, sest kogutavates andmetes on välja jäetud kaks tabelit ning lisatud on vaid üks näitaja. Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatused puudutavad 2017. aasta andmetel 158 teenuseosutajat. Mõjutatud sihtrühma suurus, arvestades teenuseosutajate arvu, on keskmine. Aruande esitavad teenuseosutajad üks kord aastas. Mõju sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on väike, mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on 158 aruannet esitava asutusega, kelle jaoks on tegemist mitteolulise mõjuga. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi statistilise aruandlusega tegelevad spetsialistid Sotsiaalkindlustusametis statistilise aruandlusega tegelevatele spetsialistidele on määrusega kaasnevate muudatuste mõju ulatus väike, kuna esitatavate aruannete arv ja esitamissagedus ei muutu. Sotsiaalministeeriumis statistilise aruandluse kogumise ja kogumise korraldamisega tegelevate spetsialistide puhul on mõju ulatus väike, kuna aruandevormidesse tehtavate muudatuste hulk, millega kaasneb aruannete õigsuse tagamiseks aruannetele kontrollitingimuste koostamine ning peale arenduste tegemist ka nende testimine, on väike. Mõju sagedus on samuti väike, kuna aruannete esitamise sagedus on üks aasta. Kokkuvõttes võib mõju Sotsiaalministeeriumi aruandluse kogumise ja korraldamisega tegelevatele spetsialistidele nimetada väheoluliseks, kuna mõju ulatus, mõju sagedus ja mõjutatava sihtrühma suurus on väike ning ebasoovitavate mõjude risk puudub. Koondkokkuvõte ettevõtetele ja kodanikele avalduva halduskoormuse kohta Muudatustel on oluline mõju ettevõtete halduskoormusele. Täpsemalt on mõjusid kirjeldatud peatükis „Erihoolekandeteenust osutavate asutuste halduskoormus“. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks tehtavad kulutused koosnevad kulutustest aruannete elektrooniliseks (veebipõhiseks) kogumiseks, st täitjatele aruandevormide kättesaadavaks tegemises veebikeskkonnas ning aruandevormides tabelitele kontrollitingimuste programmeerimises. 13 Hinnanguliselt võivad muudatuste tegemise kulutused olla vahemikus 1000–1500 eurot. Kulutused kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) eelarves S- ja H-veebi arendusteks kavandatud summast. Määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid otseselt ei teki, küll aga lihtsustub ühel osal andmeesitajatest aruande täitmine ja täitmiseks kuluv aeg. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Statistikaametile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi, saates e-kirja märkuste puudumise kohta. Statistikaametil ei olnud samuti eelnõu kohta märkuseid. Eesti Linnade ja Valdade Liit esitas eelnõu kohta 3 märkust. Esitatud märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas. 14 Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Kommentaar ettepaneku esitaja Eesti Linnade ja Probleeme tekitab olukord, kui omavalitsuse Saame aru ELVL murest, et H-veebi Valdade Liidu esitatud ühe allasutuse korraldada on enamus aruanne „Hoolekandeasutus“ tuleb esitada märkused sotsiaalteenustest. Tehes õigeaegselt varasemaks kuupäevaks kui S-veebis aruandeid, on väga keeruline sama asutuse aruandega seotud teenuste koostada aruannet „ Hoolekandeasutus“ 30. aruanded. Aruande „Hoolekandeasutus“ jaanuariks, kui osade aruannete (isiklik tähtaja edasi lükkamine mõjutaks aga ka abistaja, tugiisiku jne) tähtaeg on alles kõigi teiste H-veebi keskkonnas esitavate veebruaris, kuid andmed peavad kajastuma aruannete tähtaegasid. Meile on oluline, et juba ka aruandes „Hoolekandeasutus“. Teeme enamik H-veebi asutusi esitaksid koos nii ettepaneku ühildada „Hoolekandeasutuse“ teenuse kui ka asutuse aruande, et neid koondaruande tähtaeg veebruaris esitatavate paralleelselt kontrollida. Kui nihutada aruannete tähtajaga. hoolekandeasutuse aruande esitamise tähtaega edasi, siis peaks edasi lükkama kõigi H-veebi aruandluskeskkonnas esitatavate teenuste aruande esitamise tähtaegasid. Kuna aruande esitajaid on kokku üle 400, siis tekib ajaline probleem teenuste aruannete kontrollimisel ja vajalike andmete tähtaegsel esitamisel Statistikaameti andmebaasi. Lisaks on meiepoolsed aruannete tähtajad seatud arvestusega, et need ei langeks erinevate keskkondade (S- ja H-veeb) puhul kokku. See võimaldab hajutada teenuse osutajate ja kohalike omavalitsuste koormust aruannete täitmisel. Kõigist S- ja H-veebis aruannet esitavatest asutustest moodustavad sellised asutused, kellel on kohustus täita mõlema veebi aruannet ning näidata kokku oma majandustegevus H-veebi aruandes „Hoolekandeasutus“ väikese osa, mistõttu oleme nende asutuste puhul aruande „Hoolekandeasutus“ tähtajas paindlikud. Ettepanek puudutab lastekaitsetööga seotud Lähtuvalt STARi sisestavate andmete andmeid, mis tulenevalt sotsiaalhoolekande kõikuvast kvaliteedist (sisestajatel on seadusest kantakse alates 2016. aastast erinev praktika) ja ka keskkonna IT Sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistrisse võimekusest ning arendustest (süsteemist (STAR). Kuna kõik andmed kantakse ainult andmete väljavõtmine pole üheselt alati STAR-i ning täiendavaid andmeid ei koguta, võimalik) oleme jätkuvalt olukorras, kus seega kõik vajalikud statistilised andmed S- mõned põhiandmete üldlõiked küsime ka veebi jaoks peaks tulema otse STAR-ist. S-veebi aruandes (halduskoormuse Asjaolu, et tänase seisuga ei ole ikka veel poolest ei ole see väga suur – on vaid üks võimalik mõningaid andmeid STAR-ist küsitud tabel lastekaitsejuhtumitega laste kohta ja kujul välja võtta, ei peaks olema aluseks nõuda üks tabel hooldusperedes ja perekonnas omavalitsustelt topelt tööd. hooldamisel olevate perede kohta (perekonnas hooldajate andmeid STARi ei sisestata – STARis on ainult hooldaja isik fikseeritud). Nagu eespool viidatud, et STARi sisestatud andmete kvaliteet on kõikuv, siis väikses mahus andmelõigete küsimine annab võimaluse saada andmed, mis on KOVide endi poolt loogiliselt üle kontrollitud. Ühtlasi annab see KOVidele võimaluse, et kui nad aruandes küsitud andmeid vaatavad STARist, siis märkavad ka süsteemi sisestatud, kuid andmeliselt vananenud / väära infot ning teevad parandused (vastavaid parandusi on igal aastal endiselt palju). Ülaltoodu tagab esitatavate andmete kvaliteedi ning ühtlasi toetab STARi sisestatavate andmete.kvaliteeti, mis on tähtis nii statistiliste andmete kogumiseks kui ka KOV enda tööriistana STARi adekvaatsuseks. 01.01.2018 jõustunud Sotsiaalhoolekande Hooldusperede kohane info on olemas seaduse § 456 lg 4 alusel esitab hoolduspereks STARi keskkonnas, kuid endiselt pole saada soovija avalduse STARis perekonnas hooldajate andmeid, Sotsiaalkindlustusametile, kes teeb kuigi endiselt on üks osa lapsi perekonnas hoolduspere sobivuse hindamise ja hooldamisel (1. detsembri seisuga 32 last ettevalmistamisega seotud toimingud. Seega hooldusperes (uus asendushooldus- S-veebis nõutavad hooldusperede andmed teenuse viis) ja perekonnas hooldamisel (hoolduspere koolitused) peaksid samuti olema 106 last (varasem asendushoolduse viis). kättesaadavad Sotsiaalkindlustusameti poolt Varasemal perekonnas hooldamise STAR-i kantud andmetest. teenusel võivad viibida lapsed kuni täisealiseks saamiseni ja nende perede kohta infot STARis pole (on ainult perekonnas hooldaja nimi), mistõttu on aktuaalne (kuni vana asendushooldus- teenuse viis eksisteerib) nende perede kohta info kogumine S-veebi kaudu.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →