HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus Haridus- ja Teadusministeeriumile
esitatakse X Sotsiaalministeeriumile
(märkida sobiv) Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi EELK Konsistoorium/perekeskus
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi EELK Konsistoorium/perekeskus
3. Registrikood 80208720
4. Juriidiline aadress Kiriku plats 3
5. Postiaadress Tallinn 10130
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE811010220226191220 (EELK Konsistoorium/
peretöö), SEB pank.
7. Esindaja nimi ja ametikoht Pia Ruotsala, EELK Perekeskuse juhataja
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Pia Ruotsala
9. Telefon 56971506
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Abivajaja lapse ja tema pere heaolu ning toimetuleku
toetamine läbi nõustamise ja grupitöö.
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 1.1.2019− 31.12.2019
13. Projekti üldmaksumus 133 780 eurot
14. Hasartmängumaksu 89 984 eurot
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 14 096 eurot
16. Kaasfinantseeringute summa 29 700 eurot
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa,
omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude
poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
x Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Pia Ruotsala, EELK Perekeskuse (digitaalselt allkirjastatud) 15.11.2018
juhataja
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta
tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu Nõustajate palgafond 35 000 eur
Nõukogu 89984
eur
Grupijuhtide palgafond 29 800 eur
Töötajate koolituskulud 4 000 eur
80% halduskuludest: 21 184 eur
juhataja tasu: 7680 eur
raamatupidamine 6720 eur
ruumide rent: 4224 eur
kantseleikulud: 560 eur
transpordikulud: 2000 eur
Omafinantseering 1 10000 20% halduskuludest 5296 eur
Perekeskuse eur Infopäevad 1200 eur
omafinantseering Tõlkekulud 800 eur
Vaimulike konverents 300 eur
Nõustajate palgafond 2404 eur
Omafinantseering 2 4096 eur Töötajate koolituskulud 1200 eur
Kliendiannetused Löömata Liini
spetsialiseerumiskoolitus
Nõustajate palgafond 2896 eur
Kaasfinantseerijad: X X
(loetleda eraldi ja
lisada
kaasfinantseerimist
tõendavad
dokumendid)
Viimsi vald 9000 eur Nõustajate palgafond 9000 eur
Tallinna linn 8000 eur Nõustajate palgafond 8000 eur
Haapsalu linn 5000 eur Nõustajate palgafond 5000 eur
Lääne-Harju vald 3000 eur Nõustajate palgafond 3000 eur
Kose vald 2500 eur Nõustajate palgafond 2500 eur
Kambja vald 1000 eur Nõustajate palgafond 1000 eur
Elva linn 700 eur Nõustajate palgafond 700 eur
Luunja vald 500 eur Nõustajate palgafond 500 eur
TULUD KOKKU 133 780 eur KULUD KOKKU 133 780 eur
Selgitused eelarvetabeli juurde:
Projekti halduskulude kogusumma on 26 480 eurot, see sisaldab juhataja tasu, raamatupidamisteenust,
grupitööks vajalike ruumide rendikulusid, kantseleikulusid ja sõidukulusid. Sellest 80% katmist taotleme
Sotsiaalministeeriumilt, 20% katab taotleja omavahenditest.
Projekti otsekulude kogusumma on 107 300 eurot, see sisaldab:
- Nõustajate palgafondi (teenuse maht projekti raames 1400 tundi; sellest 50% taotleme
Sotsiaalministeeriumilt, ülejäänu tasuvad KOV-is ja keskuse omavahenditest).
- 20 erinevat vanemluse või vägivalla katkestamise gruppi Tallinnas, Tartus või Haapsalus vastavalt
ajakavas toodule (grupitöö pikkus on erinev, keeleks eesti või vene keel, mõnel koolitusel on kaks
grupijuhti; tasu arvestuse aluseks on 100 eurot palgafondina ühele inimesele grupi juhtimise tasuna; 100%
katmist taotleme Sotsiaalminsiteeriumilt).
- Löömata Teekonna vägivalla katkestamise spetsialiseerumise kolmeosaline koolitus, koolitajate tasu.
- Florence Schmitti supervisioon ja koolitus töötajatele.
- Anne Anttoneni supervisioon ja koolitus töötajatele.
- Välisesinejate esinemisega kaasnevad tõlkekulud.
- EELK Perekeskuse meeskonna supervisioon ja koolitused professionaalsuse tõstmiseks.
- Vaimulike konverentsil osalemise ja infopäevade korraldusega seotud kulutused, mis on vajalikud
informeerimaks kliente ja koostööpartnereid keskuse poolt pakutavatest võimalustest.
NB! Osade KOV-ide kinnituskirjadel puuduvad kindlad summad. Eelarves kajastatud on suuliste
kokkulepete tulemus. Juhul kui reaalselt laekuvad summad on väiksemad, katab keskus puuduva osa
omavahenditest.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
EELK Perekeskuse projekt on peamiselt suunatud abivajava lapse ja tema pere tulemuslikuma
toetamise ja abivajaduse ennetamisele; võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisele, sallivuse ja
kaasatuse suurendamisele läbi integratiivse ja multiprofessionaalse lähenemise koos vastavate
arendustegevustega antud valdkonnas. Lapse heaolust lähtuvalt peame oma töö üheks prioriteediks ka
koolituste, supervisiooni ja kovisiooni korraldamist, läbiviimist sotsiaaltöötajate/ sotsiaalteenuste
osutajatele nende kompetentsi tõstmiseks.
Uudse teenusena soovime välja töötada ja pakkuda grupitööd perevägivalla tõkestamise programmi
raames naistele/emadele, kes on kasutanud kasvatusvägivalda oma laste suhtes.
EELK Perekeskus pakub 2014. aasta jaanuaris käivitatud perekeskset perenõustamisteenust (mis
sisaldab nii pere- kui paarinõustamist, kasvatusnõustamist, kriisiabi jms) samuti vanemlikke oskusi
arendavaid koolitusi Tallinnas ja Harjumaal, Tartus ja Tartumaal, Haapsalus ja Läänemaal.
Perekeskse lähenemise eripära võrreldes teiste samalaadsete perenõustamisteenustega seisneb teenuse
osutaja professionaalsuses kaasata nõustamisprotsessi kogu pere koos kogukonna ja võrgustikuga
pakkudes vajalike teenuseid kõikidele pereliikmetele ühest kohast. Perekeskne vaade ei tähenda, et kõigi
pereliikmetega töötatakse koos, vaid et kõigi vajadustega arvestatakse ning primaarrne kasusaaja on
abivajav laps. Koos lastekaitsetöötajate, ametnike ja asutustega arendatakse edasi võrgustikutöö mudelit,
mis võimaldab kasvatada nõustamistöö efektiivsust ning tõhustada peredele pakutavat abi. Perekeskne
nõustamine, koolitustegevus, ümarlauad ja konsultatsioonid põhinevad integratiivsele terapeutilisele
lähenemisele ja multiprofessionaalsusele. Tõenduspõhine süsteemne lähenemine võimaldab paremini
ennetada düsfunktsioonidest tulenevaid psüühika- ja käitumishäireid, väärkohtlemist ning
terviseprobleeme. Antud mudeli põhimõtteks on jõustada kõiki osapooli selleks, et laps saaks peres
vajalikku toetust ning suudaks tulevikus enda perekonnas ning ühiskonnas rakendada positiivseid
mustreid. Tulemus on eeldatavalt pikaajaline.
Lähtume Eesti Vabariigi Laste ja perede heaolu arengukavast ja oleme töötanud erinevate strateegiliste
eesmärkide saavutamiseks. Number 3: „Lapse õigused on tagatud ja loodud on toimiv
lastekaitsesüsteem, et väärtustada ühiskonnas iga last ja tema arengut ning heaolu toetavat turvalist
keskkonda.“ Uue lastekaitseseadusega koos laienes vastutus ja pöörati rohkem tähelepanu ennetusele,
mis on ka meie tegevuse põhimõtteks ja meie perekeskuse tegevus aastal 2019 haakub kolmanda
strateegilise eesmärgiga:
„Lapse õiguste tagamiseks on vaja kindlustada laiaulatuslik ennetustöö kõigil tasanditel (st ka olukorras,
kus probleemid on juba ilmnenud), suurendades seeläbi laste võimalusi elada kodus ning vajadusel
saada kõige kiiremat ja efektiivsemat abi. Senini on Eesti lastekaitsetöös olnud rõhuasetus tagajärgedega
tegelemisel. Varase märkamise ja õigeaegse sekkumise puudumise tulemusena eraldatakse peredest ja
paigutatakse asendushooldusele rohkem lapsi, kui seda kaasaegses lastega peresid toetavas ühiskonnas
tegema peaks.“
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/laste_ja_perede_arengukava_2012_-_2020.pdf
Omavalitsuste ja maakondade tasandil on jätkuvalt tuntud huvi meie teenuste vastu ja soov on arendada
tegevust nii geograafiliselt kui ka sisuliselt. Seega on meil olemas valmisolek laiendada oma tegevust
ka Ida-Virumaale, et kvaliteetsed teenused oleksid võrdselt kättesaadavad igal pool Eestis. Seoses
sellega alustame ka ettevalmistavaid tegevusi Ida-Virumaa Keskuse avamise suunal.
Samuti on käivitunud EELK peretöö ümberstruktureerimise protsess, et keskus ei ole edaspidi osa Eesti
Evangeelsest Luterlikust Kirikust, vaid EELK Perekeskus jätkab tegutsemist iseseisva sihtasutusena
alates 2019.aasta jaanuarist. Kõik senised võtmeisikud jäävad EELK Perekeskuse töötajateks, samuti
jäävad samaks meie poolt pakutavad teenused. Iseseisva juriidilise isikuna tegutsemine võimaldab
paindlikumalt arendada perede heaks tehtavat tööd ja lühendab organisatsioonisisest otsustusprotsessi
ning hõlbustab suhtlemist partneritega. Paraku ei ole käesoleva projektitaotluse esitamine uue juriidilise
isiku poolt võimalik, sest sihtasutust ei ole veel asutatud. Küll aga palume positiivse rahastusotsuse
langetamisel nõustuda uue olukorraga, kus projektitegevused viib ellu teine juriidiline isik.
Rohkem infot perekeskuse allüksuste tegevuste kohta kodulehelt: perekeskus.eu
Perevägivalla tõkestamise sotsiaalprogrammi raames oleme teinud koostööd Politsei- ja
Piirivalveameti, kriminaalhoolduse ja prokuratuuriga. Oleme Eestis ainuke keskus, kes on valmis
suunama oma teenuseid ka vägivalla toimepanijale (naistele, meestele, lastele ja eakatele) ja luues
turvaplaani tervele perele. Riiklikul tasandil soovime enam kaasa aidata perevägivalla ennetusele,
tekkepõhjustega tegelemisele ja varasemale sekkumisele selleks, et vähendada pereliikmete kannatusi ja
kulusid, mida pikaajaline ja põlvkondade vahelise nähtusena leviv perevägivald tekitab. Plaanime
2019.aastal jätkata antud suunal kasvatusvägivalda kasutanud emade/naiste toetamisega. Selleks vajame
ressurssi, supervisioone ja pidevat praktikat perevägivalla juhtumitega töötamisel, et saaksime nendest
teadmistest ja väliskolleegide koolitustest tuua kasu Eestile.
Lähtume oma tegevuses EV vägivalla ennetamise strateegiast: „Eesti ühiskonnas ei sallita vägivalda.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
EELK perekeskuse missioon on vähendada konflikte perekonnas ja ühiskonnas kasvatades
rahumeelsust ning toetades positiivset vanemlust ja mõistvat suhtumist ligimese vastu. Selleks, et
sotsiaalvaldkonna töötajatel oleksid vajalikud teadmised ja nad rakendaksid töös tõhusaid,
tulemuspõhiseid sekkumisi ning tunnetaksid ennast toetatuna, viime läbi ümarlaudu, konsultatsioone ja
supervisioone. Meie suhted kohalike omavalitsuste lastekaitsjatega on kujunenud toimivaks ja meie
spetsialiste usaldatakse. Samuti lähtume oma tegevuste planeerimises omavalitsuste vajadustest seoses
riiklike arengukavade eesmärkideni jõudmises.
Meie 2019.a. tegevussuundadeks on Eesti perede heaolu toetamine koostöös kohalike
omavalitsustega läbi erinevate tegevuste, nagu nõustamine ja koolituste, ja vägivalda tõkestava/
katkestava perekeskse mudeli rakendamise, sh rühmatöös emadega, kes on kasutanud
kasvatusvägivalda oma laste suhtes. Lapsesõbraliku lastekaitse, varajase sekkumise ja positiivse
vanemluse suunitlus arendab terve Eesti peretööd ja kasvatab ühiskonna sidusust.
Eesmärgid:
1.Pereprobleemide osas on 2019a lõpuks teadlikkus suurem (sh perevägivald ja vanemlik partnerlus
lahkumineku korral) tänu perekesksele nõustamisele, koolitustele ja meie teavitustööle.
2.Last ja peret on toetatud nõustamistegevuse ja varajase sekkumisega.
3.Tänu ennetuskoolitustele (nt „Suhte ehituskivid“, „Vanemluse ehituskivid“, „Vanavanemluse
ehituskivid“, „Koolitus teismeliste lastevanematele“ ja „Noorte suhte ehituskivid“), supervisioonidele,
kovisioonidele ja ümarlaudadele on sotsiaalteenuste osutajate ja kompetents tõusnud ning partnerlusel
põhinev professionaalne tugivõrgustik toetab probleemidega peredega töötavaid ametnikke.
4.Fookus on laste heaolul, mida on suurendatud teraapiategevuste (sh. laste traumateraapia ja
Theraplay), kasvatusnõustamise, koolituste ja valdkonnaülese koostöö abil. Lahutatud lapsevanema ja
erivajadustega lapse vanema arusaam lapse vajadustest on kasvanud, lapsevanemad ja laste esmased
hooldajad oskavad paremini tulla toime oma tunnetega, läbi paranenud vanemlusoskuste on vähenenud
pere- ja kasvatusvägivald ning lastekaitse sekkumise vajadus.
5.Erinevad nõustamisalast toetust vajavad sihtrühmad, sh sotsialiseerumishäiretega, käitumisraskustega
ja/või vägivallakogemustega noored, on saanud läbi kogemuspõhise grupitöö enesest teadlikumaks, on
sotsiaalselt pädevamad ning suudavad probleemsituatsioone paremini ennetada ja/või juhtida.
6. Puudega inimeste ja nende perede igapäeva toimetuleku toetamine läbi perekeskse nõustamise ja
jõustavate grupitööde.
7. Teadlikkus tõhusate perevägivalla katkestamise ja vägivalla toimepanijaga töötamise metoodika
suhtes on kasvanud. Perevägivalda tõkestava teenuse kvaliteedi tagamiseks töötavad EELK
Perekeskuses grupijuhtidena koolitatud grupijuhid, kelle tagasiside abil on koostöövõrgustik võimeline
perevägivalda katkestama ja koostöös turvaplaane koostama. Sotsiaalteenuse osutajad tunnevad
perekeskset perevägivalla katkestamise mudelit, oskavad varakult märgata abivajavat last ja julgevad
sekkuda perevägivalda (ka toimepanija suunamine teenusele).
Sihtgrupid:
1. Projekti otsene sihtrühm on Eestimaal elavad pered, sealhulgas
1.1 Pereprobleemide tõttu kannatavad vähekindlustatud perekonnad, kelleks peame vaesuspiiril või
alla selle elavaid peresid. Pakume oma teenuseid tasuta ka vähekindlustatud peredele, et tagada
nende suutlikkus toimetulekul ja ennetada probleeme laste tulevastes peredes. Statistikaameti andmetel
elas 2016. aastal suhtelises vaesuses 21,1% Eesti elanikkonnast ehk 276 000 inimest. https://
www.stat.ee/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus.
1.2. Puuetega inimesed ja nende pered. Erivajadustega laste kaasamine ühiskonda ja võrdne toetus.
1.3. Vägivalda rakendavad pered, sh lähisuhte, pere- kui ka kasvatusvägivald, sh sotsiaalteenuse
osutajad, kes puutuvad kokku probleemidega peredega ning on kaasatu läbi varajase märkamise ning
vajaduspõhise sekkumise.
1.4. Lahutust planeerivad pered
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2015-2020 sätestab töö- ja pereelu ühildamise ning
lastekaitse valdkonnas peredele suunatud tegevusi (https://valitsus.ee/et/valitsuse-tegevusprogramm),
mida pakub ka meie perekeskus oma tegevuse kaudu, see on vanemahariduse ja vanemluse toetamine;
nõustamistegevus pere toimetulekuvõime tõstmiseks, samuti olukorras, kui on toimunud lahutus, kuid
vanemad peavad siiski toimima koos lapsevanematena. Oma koolitustegevuse kaudu toetame laste
kasvuvõrgustiku eri osapooli, et probleemid oleksid võimalikult vara märgatud ning tugiteenused
kättesaadavad.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
Laste ja lastega perede toimetuleku soodustamine perekeskse perenõustamise kaudu.
• Indikaator: Perekeskne perenõustamise teenus on olnud abiks ja toeks 900 inimesele.
Mõõdik: kliendibaas
• Indikaator: Vägivallaga traumeeritud lapse, käitumis- või õpiraskustega lapse, leinava lapse,
vanemate lahkuminekuga seotud lapse heaolu pärast pereellu sekkumist on suurenenud ning
vähenenud on lastekaitse sekkumiste vajadus pärast seda, kui pere on meie keskuses vähemalt
kuuel korral nõustamisel osalenud.
Mõõdik: kliendibaas ja lastekaitsetöötaja tagasiside.
• Indikaator: Programme „Paarisuhte ehituskivid“, „Vanemluse ehituskivid“, “Vanavanemluse
ehituskivid”, „Koolitus teismeliste lastevanematele“ ja „Suhte ehituskivid noortele“ on
tutvustatud vastavate koolituste kaudu noortega töötavatele, EELK-le ja klientidele.
Mõõdik: registreerimislehed
• Indikaator: On koolitatud sotsiaalala töötajaid, pereteraapia pädevusväljaõppe õppijaid
(praktikante), koguduste töötajaid, et nad saaksid oma töös paarisuhte ja positiivse vanemluse
tugevdamise programmi rakendada.
Mõõdik: registreerimislehed
Lastekaitse- ja sotsiaalhoolduse töötajate kompetents on tõusnud.
• Indikaator: Infopäevas osalemine.
Mõõdik: Registreerimisleht ja lastekaitsetöötaja tagasiside.
• Indikaator: Kovisioonide ja supervisioonide toimumine.
Mõõdik: Lastekaitse töötaja tagasiside.
Tulemuspõhine Perekeskne perevägivalla katkestamise mudel vägivalla probleemi
all kannatavate perede abistamiseks on tõkestanud perevägivalda.
• Indikaator: Perekeskselt on abi saanud vägivalla ohver, vägivalla toimepanija ja pealtnägija ning
läbi multiprofessionaalse sekkumise on turvalisus tagatud.
Mõõdik: Kliendibaas, Turvalisuse ja vägivalla hindamise ankeet, kriminaalhooldaja vms.
tagasiside (politsei väljakutsete ja lapse õppimise osas) ja kliendi ning tema partneri tagasiside.
• Indikaator: Piloteeritakse ja rakendatakse edukalt vägivalla tõkestamise mudelit ja
Justiitsministeeriumi tellimusel loodud Sisemise Kindluse Programmi (TÜ Rake) vastavalt
Tallinna Ülikoolis Kadri Keskküla poolt kohandatud ja integreeritud vanemlusprogrammiga
töös kasvatusvägivalda kasutanud meeste/naiste/emade rühmatöös.
Mõõdik: Hindamislehed programmi läbinutelt, pere ja grupijuhtide tagasiside.
• Indikaator: Erinevatele koostööpartneritele (sh Naiste Tugikeskuste, -varjupaigateenuse
pakkujad) on tutvustatud perekeskse perevägivalla katkestamise mudelit selleks, et tekitada
võimalus koostööks jõudmaks koos Istanbuli konventsiooni eesmärkideni.*
Mõõdik: Konkreetsed kohtumised, kohtumiste märkmed koostööplaanide kohta
*Oleme kaasatud ka Justiitsministeeriumi vägivalla ennetamise ümarlaua töösse. Lähtume EV
vägivalla ennetamise strateegiast töötades visiooni 2020 saavutamise suunas: „Eesti ühiskonnas
ei sallita vägivalda. Vägivalda märgatakse ja sellesse sekkutakse. Vägivalla ohvrid on kaitstud
ja saavad abi. Edasise vägivalla ärahoidmiseks tegeldakse tõhusalt vägivalla toimepanijatega
ning vägivalla ennetamisega laste ja noorte seas.“ (https://www.valitsus.ee/sites/default/files/
content-editors/arengukavad/vagivalla_ennetamise_strateegia_20 15-2020_kodulehele.pdf)
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses:
Jaanuar:
Tartus alustab aasta lõpuni kestev aktiivset vanavanemlust toetav ning eakate vastu suunatud
perevägivalda ennetav grupp (22 grupikohtumist, 2 grupijuhti) ja erivajadusega laste vanematele
mõeldud tugigrupp (22 grupikohtumist, 2 grupijuhti).
EELK Perekeskuse teavitustöö Vaimulike konverentsil 22.-23.01.2019.
Terapeutide ja lastekaitsjate kompetentsi tõstmine 31.01.-01.02. Florence Schmitt, koolitus.
Väljatöötatud arengukava rakendamine ümberstruktureeritud SA-s EELK Perekeskus.
Koolituste ettevalmistamine ja turundamine.
Nõustamised, aruannete koostamine ja meeskonnapäev.
Veebruar:
Tartus alustab esimene Noorte ehituskivide grupp (5 grupikohtumist, 2 grupijuhti).
Tartus alustab vägivalla katkestamise sotsiaalprogramm (14 grupikohtumist, 2 grupijuhti)
Tallinnas alustab vägivalla katkestamise sotsiaalprogramm (14 grupikohtumist, 2 grupijuhti)
Haapsalus alustab Tallinnas vägivalla katkestamise sotsiaalprogramm (14 grupikohtumist, 2 grupijuhti)
Infopäevad (Tallinn, Tartu, Haapsalu).
Osaletakse Soome kiriku pereterapeutide aastakonverentsil Porvoos 13.-15.02.2019
Löömata Teekonna vägivalla katkestamise spetsialiseerumise koolituse esimene osa.
Perevägivalla tekepõhjuste mõistmine ja vägivaldse kliendiga töötamine, koolitame Tartu vanglas
06.-07.02.2019.
Nõustamised, meeskonnapäev.
Märts:
Tartus alustab esimene Vanemluse ehituskivide grupp (5 grupikohtumist, 2 grupijuhti).
Tartus alustab esimene leinagrupp (5 grupikohtumist, 2 grupijuhti).
Haapsalus alustab vanemluse grupp (6 grupikohtumist, 1 grupijuht).
Tallinnas alustab ”Vanemluse ehituskivide” grupp vene keeles (4 grupikohtumist, 1 grupijuht)
Anne Anttoneni supervisioon terapeutidele nende professionaalsuse arendamiseks
Nõustamised, supervisioonid ja meeskonnapäev.
Aprill-juuni:
Tallinnas alustab koolitus teismeliste vanematele (4 grupikohtumist, 1 grupijuht).
Tallinnas alustab vanavanemate tugigrupp ”Suhte ehituskivid” (4 grupikohtumist, 1 grupijuht).
Nõustamised ja meeskonnapäev.
Juuli-august:
Puhkuste kõrval nõustamisteenuse pakkumine (neli nädalat sellest ajast on kollektiivpuhkus).
Kohtumised partneritega ja poolaasta vahearuanded.
Löömata Teekonna vägivalla katkestamise spetsialiseerumise koolituse 2.osa
September:
Tartus alustab teine leinagrupp (2 grupijuhti, 5 grupikohtumist).
Tartus alustab teine Vanemluse ehituskivide grupp (2 grupijuhti, 5 grupikohtumist).
Haapsalus alustab vanavanemluse grupp (6 grupikohtumist, 1 grupijuht).
Septembris alustatakse sotsiaalprogrammi ettevalmistamist ja käivitamist vägivallavaba elu elada
soovivatele naistele, kes kasutanud kasvatusvägivalda Tallinnas ja Tartus (14 grupikorda, 2 grupijuhti).
Infopäevad (Tallinn, Tartu, Haapsalu)
Anne Anttoneni supervisioon terapeudile nende professionaalsuse arendamiseks
Nõustamised ja meeskonnapäev.
Oktoober:
Tallinnas alustab ”Vanemluse ehituskivide” grupp eesti keeles (4 grupikohtumist, 1 grupijuht)
Tartus alustab teine Noorte ehituskivide grupp (2 grupijuhti, 5 grupikohtumist).
Haapsalus alustab noorte ”Suhte ehituskivide” grupp (6 grupikohtumist, 1 grupijuht).
EELK Jõhvi Perekeskuse käivitamise ettevalmistustööd.
Koolitused, nõustamised, supervisioon, meeskonnapäev ning 2020. aasta taotluste ettevalmistamine.
November:
Tallinnas alustab ”Vanemluse ehituskivide” grupp vene keeles (4 grupikohtumist, 1 grupijuht).
Löömata Teekonna vägivalla katkestamise spetsialiseerumise koolituse 3.osa
EELK Jõhvi Perekeskuse käivitamise ettevalmistustööd.
Konverentsidel osalemine, nõustamised ja meeskonnapäev.
Detsember: Tänuüritus, majandusaasta sulgemine.
EELK Jõhvi Perekeskuse käivitamise ettevalmistustööd.
Nõustamised ja meeskonna jõulusündmus.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING
nr 3-3/889-1 ERITINGIMUSED
Tallinn, veebruar 2019. a
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium
või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja
SA EELK Perekeskus, registrikood 90014632, asukoht Lastekodu 6a, Tallinn, keda põhikirja
alusel esindab juhatuse liige Signe Uustal (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos
Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping):
1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud
hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega
inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist.
2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu
laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja
kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. detsembri 2018. a koosoleku
päevakorrapunkti nr 2 otsusest nr 16
3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa
3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti
täitmiseks Toetuse saajale 50 000 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud
kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi
Projekt).
4. Projekti nimetus on: Abivajaja lapse ja tema pere heaolu ning toimetuleku toetamine läbi
nõustamise ja grupitöö
5. Projekti eesmärk on vähendada konflikte perekonnas ja ühiskonnas kasvatades rahumeelsust
ning toetades positiivset vanemlust ja mõistvat suhtumist ligimese vastu.
6. Oodatav tulemus: plaanitud tegevused on tehtud.
7. Lepingu täitmine
7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.01.2019 kuni 31.12.2019.
7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 20.07.2019 ja koondaruande
22.01.2019. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel
http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused.
8. Finantseerimine
Ministeerium kannab Toetuse 50 000 eurot (viiskümmend tuhat eurot) Toetuse saaja kontole
EE247700771003613273 LHV Pangas esimesel võimalusel peale hasartmängumaksu
vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse:
8.1. 5000 eurot (viis tuhat eurot) 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul alates Ministeeriumi
poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest;
8.2. 4500 eurot (neli tuhat viissada eurot) 2019. aasta 20. märtsiks, 20. aprilliks, 20. maiks, 20.
juuniks, 20. juuliks, 20. augustiks, 20. septembriks, 20. oktoobriks, 20. novembriks ja 20.
detsembriks.
9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest.
9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest
tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta ning
1 (3)
eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest. Paberkandjal
dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist on antud
Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult
taasesitada.
9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse
saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega.
9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui:
9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu;
9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud;
9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate
andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus;
9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid;
9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist.
9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone
lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes,
kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul.
9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9%
toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust.
9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud
Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu koondaruande esitamisest või taotlema Lepingu
pikendamist. Toetuse jääk tuleb kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200 3479 6011 või
Swedbanki kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada viitenumber 2800048574 ja
selgituseks märkida lepingu number.
9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse
saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks.
Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust
tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ §
113.
9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui:
9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud
nõuetekohaselt;
9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata.
10. Volitatud esindajad.
10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti
aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e-
post
[email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil
[email protected]
10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning
Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Signe Uustal, tel
5688 5207, e-post
[email protected] ;
[email protected] .
11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad
11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri
11.2. Lisa 2 – Taotlus
11.3. Lisa 3 – Korrigeeritud eelarvega taotlus
12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele:
Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega
tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on
nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised.
2 (3)
13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos
kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu
dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas
eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on
avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris.
15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid
Ministeerium: Toetuse saaja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
_____________________ ________________________
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium SA EELK Perekeskus
Registrikood 70001952 Registrikood 90014632
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Lastekodu 6a, Tallinn 10113
Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: 5688 5207
SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 LHV Pank EE24 7700 7710 0361 3273
Viitenumber 2800048574
3 (3)
Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a.
käskkirjaga nr 35 kinnitatud
Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu
laekumistest toetuste andmise tingimuste ja
korra
LISA 1
Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitab taotleja, et:
ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt
finantseerijatelt;
varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;
ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;
ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;
tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;
taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud
eelarve;
toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste
elluviimiseks.
Taotleja nimi:
Taotleja allkiri:
Kuupäev:
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus Haridus- ja Teadusministeeriumile
esitatakse X Sotsiaalministeeriumile
(märkida sobiv) Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi EELK Konsistoorium/perekeskus
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi Sihtasutus EELK Perekeskus
3. Registrikood
4. Juriidiline aadress Lastekodu 6a, Tallinn
5. Postiaadress Tallinn 10113
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE247700771003613273 (LHV pank)
7. Esindaja nimi ja ametikoht Signe Uustal, Sihtasutus EELK Perekeskus juhataja
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Signe Uustal
9. Telefon
10. E-posti aadress
11. Projekti nimetus Abivajaja lapse ja tema pere heaolu ning toimetuleku
toetamine läbi nõustamise ja grupitöö.
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 1.1.2019− 31.12.2019
13. Projekti üldmaksumus 83 400 eurot
14. Hasartmängumaksu 50 000 eurot
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 5 600 eurot
16. Kaasfinantseeringute summa 27 800 eurot
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu
summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja
kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
x Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Signe Uustal, Sihtasutus EELK (digitaalselt allkirjastatud) 15.11.2018
Perekeskus juhataja
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta
tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu Nõustajate palgafond 25600 eur
Nõukogu 50000 eur
Grupijuhtide palgafond 9990 eur
Töötajate koolituskulud 2410 eur
60% halduskuludest: 12000 eur
juhataja tasu: 4800 eur
raamatupidamine 3000 eur
ruumide rent: 2700 eur
kantseleikulud: 420 eur
transpordikulud: 1080 eur
Omafinantseering 1 3000 eur 10% halduskuludest 2000 eur
Perekeskuse Infopäevad 600 eur
omafinantseering Tõlkekulud 400 eur
Omafinantseering 2 2600 eur Nõustajate palgafond 2600 eur
Kliendiannetused
Kaasfinantseerijad: X X
(loetleda eraldi ja
lisada
kaasfinantseerimist
tõendavad
dokumendid)
Viimsi vald 9000 eur 15% halduskuludest 3000 eur
Nõustajate palgafond 6000 eur
Tallinna linn 8000 eur 10% halduskuludest 2000 eur
Nõustajate palgafond 6000 eur
Haapsalu linn 3100 eur Nõustajate palgafond 3100 eur
Lääne-Harju vald 3000 eur 5% halduskuludest 1000 eur
Nõustajate palgafond 2000 eur
Kose vald 2500 eur Nõustajate palgafond 2500 eur
Kambja vald 1000 eur Nõustajate palgafond 1000 eur
Elva linn 700 eur Nõustajate palgafond 700 eur
Luunja vald 500 eur Nõustajate palgafond 500 eur
TULUD KOKKU 83 400 eur KULUD KOKKU 83 400 eur
Selgitused eelarvetabeli juurde:
Projekti halduskulude kogusumma on 20 000 eurot, see sisaldab juhataja tasu, raamatupidamisteenust,
grupitööks vajalike ruumide rendikulusid, kantseleikulusid ja sõidukulusid. Sellest 60% katab
Sotsiaalministeerium, ülejäänu taotleja omafinantseerng ja partnerite kaasfinantseering.
Projekti otsekulude kogusumma on 63 400 eurot, see sisaldab:
- Nõustajate palgafondi (teenuse maht projekti raames 1000 tundi; sellest 512 korra maksumuse taotleme
Sotsiaalministeeriumilt, ülejäänu tasuvad KOV-id ja keskuse omavahenditest).
- 14 erinevat vanemluse või vägivalla katkestamise gruppi Tallinnas, Tartus või Haapsalus vastavalt
ajakavas toodule (grupitöö pikkus on erinev, keeleks eesti või vene keel, mõnel koolitusel on kaks
grupijuhti; tasu arvestuse aluseks on 40-100 eurot palgafondina ühele inimesele grupi juhtimise tasuna;
100% katmist taotleme Sotsiaalminsiteeriumilt).
- Florence Schmitti supervisioon ja koolitus töötajatele, Anne Anttoneni supervisioon ja koolitus
töötajatele, EELK Perekeskuse meeskonna supervisioon ja koolitused professionaalsuse tõstmiseks
(Sotsiaalministeeriumi vahenditest).
- Välisesinejate esinemisega kaasnevad tõlkekulud ja infopäevad teenuste tutvustamiseks (omavahenditest).
NB! Osade KOV-ide kinnituskirjadel puuduvad kindlad summad. Eelarves kajastatud on suuliste
kokkulepete tulemus. Juhul kui reaalselt laekuvad summad on väiksemad, katab keskus puuduva osa
omavahenditest.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
EELK Perekeskuse projekt on peamiselt suunatud abivajava lapse ja tema pere tulemuslikuma toetamise
ja abivajaduse ennetamisele; võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisele, sallivuse ja kaasatuse
suurendamisele läbi integratiivse ja multiprofessionaalse lähenemise koos vastavate arendustegevustega
antud valdkonnas. Lapse heaolust lähtuvalt peame oma töö üheks prioriteediks ka koolituste, supervisiooni ja
kovisiooni korraldamist, läbiviimist sotsiaaltöötajate/ sotsiaalteenuste osutajatele nende kompetentsi
tõstmiseks.
Uudse teenusena soovime välja töötada ja pakkuda grupitööd perevägivalla tõkestamise programmi
raames naistele/emadele, kes on kasutanud kasvatusvägivalda oma laste suhtes.
EELK Perekeskus pakub 2014. aasta jaanuaris käivitatud perekeskset perenõustamisteenust (mis sisaldab
nii pere- kui paarinõustamist, kasvatusnõustamist, kriisiabi jms) samuti vanemlikke oskusi arendavaid
koolitusi Tallinnas ja Harjumaal, Tartus ja Tartumaal, Haapsalus ja Läänemaal.
Perekeskse lähenemise eripära võrreldes teiste samalaadsete perenõustamisteenustega seisneb teenuse
osutaja professionaalsuses kaasata nõustamisprotsessi kogu pere koos kogukonna ja võrgustikuga pakkudes
vajalike teenuseid kõikidele pereliikmetele ühest kohast. Perekeskne vaade ei tähenda, et kõigi
pereliikmetega töötatakse koos, vaid et kõigi vajadustega arvestatakse ning primaarrne kasusaaja on abivajav
laps. Koos lastekaitsetöötajate, ametnike ja asutustega arendatakse edasi võrgustikutöö mudelit, mis
võimaldab kasvatada nõustamistöö efektiivsust ning tõhustada peredele pakutavat abi. Perekeskne
nõustamine, koolitustegevus, ümarlauad ja konsultatsioonid põhinevad integratiivsele terapeutilisele
lähenemisele ja multiprofessionaalsusele. Tõenduspõhine süsteemne lähenemine võimaldab paremini
ennetada düsfunktsioonidest tulenevaid psüühika- ja käitumishäireid, väärkohtlemist ning terviseprobleeme.
Antud mudeli põhimõtteks on jõustada kõiki osapooli selleks, et laps saaks peres vajalikku toetust ning
suudaks tulevikus enda perekonnas ning ühiskonnas rakendada positiivseid mustreid. Tulemus on eeldatavalt
pikaajaline.
Lähtume Eesti Vabariigi Laste ja perede heaolu arengukavast ja oleme töötanud erinevate strateegiliste
eesmärkide saavutamiseks. Number 3: „Lapse õigused on tagatud ja loodud on toimiv lastekaitsesüsteem, et
väärtustada ühiskonnas iga last ja tema arengut ning heaolu toetavat turvalist keskkonda.“ Uue
lastekaitseseadusega koos laienes vastutus ja pöörati rohkem tähelepanu ennetusele, mis on ka meie tegevuse
põhimõtteks ja meie perekeskuse tegevus aastal 2019 haakub kolmanda strateegilise eesmärgiga:
„Lapse õiguste tagamiseks on vaja kindlustada laiaulatuslik ennetustöö kõigil tasanditel (st ka olukorras, kus
probleemid on juba ilmnenud), suurendades seeläbi laste võimalusi elada kodus ning vajadusel saada kõige
kiiremat ja efektiivsemat abi. Senini on Eesti lastekaitsetöös olnud rõhuasetus tagajärgedega tegelemisel.
Varase märkamise ja õigeaegse sekkumise puudumise tulemusena eraldatakse peredest ja paigutatakse
asendushooldusele rohkem lapsi, kui seda kaasaegses lastega peresid toetavas ühiskonnas tegema peaks.“
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/laste_ja_perede_arengukava_2012_-_2020.pdf
Omavalitsuste ja maakondade tasandil on jätkuvalt tuntud huvi meie teenuste vastu ja soov on arendada
tegevust nii geograafiliselt kui ka sisuliselt. Seega on meil olemas valmisolek laiendada oma tegevust ka
Ida-Virumaale, et kvaliteetsed teenused oleksid võrdselt kättesaadavad igal pool Eestis. Seoses sellega
alustame ka ettevalmistavaid tegevusi Ida-Virumaa Keskuse avamise suunal.
Samuti on käivitunud EELK peretöö ümberstruktureerimise protsess, et keskus ei ole edaspidi osa Eesti
Evangeelsest Luterlikust Kirikust, vaid EELK Perekeskus jätkab tegutsemist iseseisva sihtasutusena
alates 2019.aasta jaanuarist. Kõik senised võtmeisikud jäävad EELK Perekeskuse töötajateks, samuti
jäävad samaks meie poolt pakutavad teenused. Iseseisva juriidilise isikuna tegutsemine võimaldab
paindlikumalt arendada perede heaks tehtavat tööd ja lühendab organisatsioonisisest otsustusprotsessi ning
hõlbustab suhtlemist partneritega. Paraku ei ole käesoleva projektitaotluse esitamine uue juriidilise isiku poolt
võimalik, sest sihtasutust ei ole veel asutatud. Küll aga palume positiivse rahastusotsuse langetamisel
nõustuda uue olukorraga, kus projektitegevused viib ellu teine juriidiline isik.
Rohkem infot perekeskuse allüksuste tegevuste kohta kodulehelt: perekeskus.eu
Perevägivalla tõkestamise sotsiaalprogrammi raames oleme teinud koostööd Politsei- ja Piirivalveameti,
kriminaalhoolduse ja prokuratuuriga. Oleme Eestis ainuke keskus, kes on valmis suunama oma teenuseid ka
vägivalla toimepanijale (naistele, meestele, lastele ja eakatele) ja luues turvaplaani tervele perele. Riiklikul
tasandil soovime enam kaasa aidata perevägivalla ennetusele, tekkepõhjustega tegelemisele ja varasemale
sekkumisele selleks, et vähendada pereliikmete kannatusi ja kulusid, mida pikaajaline ja põlvkondade
vahelise nähtusena leviv perevägivald tekitab. Plaanime 2019.aastal jätkata antud suunal kasvatusvägivalda
kasutanud emade/naiste toetamisega. Selleks vajame ressurssi, supervisioone ja pidevat praktikat
perevägivalla juhtumitega töötamisel, et saaksime nendest teadmistest ja väliskolleegide koolitustest tuua
kasu Eestile.
Lähtume oma tegevuses EV vägivalla ennetamise strateegiast: „Eesti ühiskonnas ei sallita vägivalda.
Vägivalda märgatakse ja sellesse sekkutakse. Vägivalla ohvrid on kaitstud ja saavad abi. Edasise vägivalla
ärahoidmiseks tegeldakse tõhusalt vägivalla toimepanijatega ning vägivalla ennetamisega laste ja noorte
seas.“ https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/vagivalla_ennetamise_strateegia_20
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
EELK perekeskuse missioon on vähendada konflikte perekonnas ja ühiskonnas kasvatades rahumeelsust
ning toetades positiivset vanemlust ja mõistvat suhtumist ligimese vastu. Selleks, et sotsiaalvaldkonna
töötajatel oleksid vajalikud teadmised ja nad rakendaksid töös tõhusaid, tulemuspõhiseid sekkumisi ning
tunnetaksid ennast toetatuna, viime läbi ümarlaudu, konsultatsioone ja supervisioone. Meie suhted kohalike
omavalitsuste lastekaitsjatega on kujunenud toimivaks ja meie spetsialiste usaldatakse. Samuti lähtume oma
tegevuste planeerimises omavalitsuste vajadustest seoses riiklike arengukavade eesmärkideni jõudmises.
Meie 2019.a. tegevussuundadeks on Eesti perede heaolu toetamine koostöös kohalike omavalitsustega läbi
erinevate tegevuste, nagu nõustamine ja koolituste, ja vägivalda tõkestava/katkestava perekeskse mudeli
rakendamise, sh rühmatöös emadega, kes on kasutanud kasvatusvägivalda oma laste suhtes.
Lapsesõbraliku lastekaitse, varajase sekkumise ja positiivse vanemluse suunitlus arendab terve Eesti
peretööd ja kasvatab ühiskonna sidusust.
Eesmärgid:
1.Pereprobleemide osas on 2019a lõpuks teadlikkus suurem (sh perevägivald ja vanemlik partnerlus
lahkumineku korral) tänu perekesksele nõustamisele, koolitustele ja meie teavitustööle.
2.Last ja peret on toetatud nõustamistegevuse ja varajase sekkumisega.
3.Tänu ennetuskoolitustele (nt „Suhte ehituskivid“, „Vanemluse ehituskivid“, „Vanavanemluse ehituskivid“,
„Koolitus teismeliste lastevanematele“ ja „Noorte suhte ehituskivid“), supervisioonidele, kovisioonidele ja
ümarlaudadele on sotsiaalteenuste osutajate ja kompetents tõusnud ning partnerlusel põhinev professionaalne
tugivõrgustik toetab probleemidega peredega töötavaid ametnikke.
4.Fookus on laste heaolul, mida on suurendatud teraapiategevuste (sh. laste traumateraapia ja Theraplay),
kasvatusnõustamise, koolituste ja valdkonnaülese koostöö abil. Lahutatud lapsevanema ja erivajadustega
lapse vanema arusaam lapse vajadustest on kasvanud, lapsevanemad ja laste esmased hooldajad oskavad
paremini tulla toime oma tunnetega, läbi paranenud vanemlusoskuste on vähenenud pere- ja kasvatusvägivald
ning lastekaitse sekkumise vajadus.
5.Erinevad nõustamisalast toetust vajavad sihtrühmad, sh sotsialiseerumishäiretega, käitumisraskustega ja/või
vägivallakogemustega noored, on saanud läbi kogemuspõhise grupitöö enesest teadlikumaks, on sotsiaalselt
pädevamad ning suudavad probleemsituatsioone paremini ennetada ja/või juhtida.
6. Puudega inimeste ja nende perede igapäeva toimetuleku toetamine läbi perekeskse nõustamise ja
jõustavate grupitööde.
7. Teadlikkus tõhusate perevägivalla katkestamise ja vägivalla toimepanijaga töötamise metoodika suhtes on
kasvanud. Perevägivalda tõkestava teenuse kvaliteedi tagamiseks töötavad EELK Perekeskuses
grupijuhtidena koolitatud grupijuhid, kelle tagasiside abil on koostöövõrgustik võimeline perevägivalda
katkestama ja koostöös turvaplaane koostama. Sotsiaalteenuse osutajad tunnevad perekeskset perevägivalla
katkestamise mudelit, oskavad varakult märgata abivajavat last ja julgevad sekkuda perevägivalda (ka
toimepanija suunamine teenusele).
Sihtgrupid:
1. Projekti otsene sihtrühm on Eestimaal elavad pered, sealhulgas
1.1 Pereprobleemide tõttu kannatavad vähekindlustatud perekonnad, kelleks peame vaesuspiiril või alla
selle elavaid peresid. Pakume oma teenuseid tasuta ka vähekindlustatud peredele, et tagada nende
suutlikkus toimetulekul ja ennetada probleeme laste tulevastes peredes. Statistikaameti andmetel elas 2016.
aastal suhtelises vaesuses 21,1% Eesti elanikkonnast ehk 276 000 inimest. https://www.stat.ee/sotsiaalne-
torjutus-ja-vaesus.
1.2. Puuetega inimesed ja nende pered. Erivajadustega laste kaasamine ühiskonda ja võrdne toetus.
1.3. Vägivalda rakendavad pered, sh lähisuhte, pere- kui ka kasvatusvägivald, sh sotsiaalteenuse osutajad,
kes puutuvad kokku probleemidega peredega ning on kaasatu läbi varajase märkamise ning vajaduspõhise
sekkumise.
1.4. Lahutust planeerivad pered
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2015-2020 sätestab töö- ja pereelu ühildamise ning
lastekaitse valdkonnas peredele suunatud tegevusi (https://valitsus.ee/et/valitsuse-tegevusprogramm), mida
pakub ka meie perekeskus oma tegevuse kaudu, see on vanemahariduse ja vanemluse toetamine;
nõustamistegevus pere toimetulekuvõime tõstmiseks, samuti olukorras, kui on toimunud lahutus, kuid
vanemad peavad siiski toimima koos lapsevanematena. Oma koolitustegevuse kaudu toetame laste
kasvuvõrgustiku eri osapooli, et probleemid oleksid võimalikult vara märgatud ning tugiteenused
kättesaadavad.
2. KOV sotsiaalvaldkonnas ja -hoolekandes töötavad inimesed
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
Laste ja lastega perede toimetuleku soodustamine perekeskse perenõustamise kaudu.
Indikaator: Perekeskne perenõustamise teenus on olnud abiks ja toeks 900 inimesele.
Mõõdik: kliendibaas
Indikaator: Vägivallaga traumeeritud lapse, käitumis- või õpiraskustega lapse, leinava lapse,
vanemate lahkuminekuga seotud lapse heaolu pärast pereellu sekkumist on suurenenud ning
vähenenud on lastekaitse sekkumiste vajadus pärast seda, kui pere on meie keskuses vähemalt kuuel
korral nõustamisel osalenud.
Mõõdik: kliendibaas ja lastekaitsetöötaja tagasiside.
Indikaator: Programme „Paarisuhte ehituskivid“, „Vanemluse ehituskivid“, “Vanavanemluse
ehituskivid”, „Koolitus teismeliste lastevanematele“ ja „Suhte ehituskivid noortele“ on tutvustatud
vastavate koolituste kaudu noortega töötavatele, EELK-le ja klientidele.
Mõõdik: registreerimislehed
Indikaator: On koolitatud sotsiaalala töötajaid, pereteraapia pädevusväljaõppe õppijaid (praktikante),
koguduste töötajaid, et nad saaksid oma töös paarisuhte ja positiivse vanemluse tugevdamise
programmi rakendada.
Mõõdik: registreerimislehed
Lastekaitse- ja sotsiaalhoolduse töötajate kompetents on tõusnud.
Indikaator: Infopäevas osalemine.
Mõõdik: Registreerimisleht ja lastekaitsetöötaja tagasiside.
Indikaator: Kovisioonide ja supervisioonide toimumine.
Mõõdik: Lastekaitse töötaja tagasiside.
Tulemuspõhine Perekeskne perevägivalla katkestamise mudel vägivalla probleemi
all kannatavate perede abistamiseks on tõkestanud perevägivalda.
Indikaator: Perekeskselt on abi saanud vägivalla ohver, vägivalla toimepanija ja pealtnägija ning läbi
multiprofessionaalse sekkumise on turvalisus tagatud.
Mõõdik: Kliendibaas, Turvalisuse ja vägivalla hindamise ankeet, kriminaalhooldaja vms.
tagasiside (politsei väljakutsete ja lapse õppimise osas) ja kliendi ning tema partneri tagasiside.
Indikaator: Piloteeritakse ja rakendatakse edukalt vägivalla tõkestamise mudelit ja
Justiitsministeeriumi tellimusel loodud Sisemise Kindluse Programmi (TÜ Rake) vastavalt Tallinna
Ülikoolis Kadri Keskküla poolt kohandatud ja integreeritud vanemlusprogrammiga töös
kasvatusvägivalda kasutanud meeste/naiste/emade rühmatöös.
Mõõdik: Hindamislehed programmi läbinutelt, pere ja grupijuhtide tagasiside.
Indikaator: Erinevatele koostööpartneritele (sh Naiste Tugikeskuste, -varjupaigateenuse pakkujad)
on tutvustatud perekeskse perevägivalla katkestamise mudelit selleks, et tekitada võimalus koostööks
jõudmaks koos Istanbuli konventsiooni eesmärkideni.*
Mõõdik: Konkreetsed kohtumised, kohtumiste märkmed koostööplaanide kohta
*Oleme kaasatud ka Justiitsministeeriumi vägivalla ennetamise ümarlaua töösse. Lähtume EV
vägivalla ennetamise strateegiast töötades visiooni 2020 saavutamise suunas: „Eesti ühiskonnas ei
sallita vägivalda. Vägivalda märgatakse ja sellesse sekkutakse. Vägivalla ohvrid on kaitstud ja saavad
abi. Edasise vägivalla ärahoidmiseks tegeldakse tõhusalt vägivalla toimepanijatega ning vägivalla
ennetamisega laste ja noorte seas.“ (https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/arengukavad/vagivalla_ennetamise_strateegia_20 15-2020_kodulehele.pdf)
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses:
Jaanuar:
Tartus alustab aasta lõpuni kestev aktiivset vanavanemlust toetav ning eakate vastu suunatud perevägivalda
ennetav grupp (22 grupikohtumist, 2 grupijuhti) ja erivajadusega laste vanematele mõeldud tugigrupp (22
grupikohtumist, 2 grupijuhti).
EELK Perekeskuse teavitustöö Vaimulike konverentsil 22.-23.01.2019.
Terapeutide ja lastekaitsjate kompetentsi tõstmine 31.01.-01.02. Florence Schmitt, koolitus.
Väljatöötatud arengukava rakendamine ümberstruktureeritud SA-s EELK Perekeskus.
Koolituste ettevalmistamine ja turundamine.
Nõustamised, aruannete koostamine ja meeskonnapäev.
Veebruar:
Infopäevad (Tallinn, Tartu, Haapsalu).
Osaletakse Soome kiriku pereterapeutide aastakonverentsil Porvoos 13.-15.02.2019
Löömata Teekonna vägivalla katkestamise spetsialiseerumise koolituse esimene osa.
Perevägivalla tekepõhjuste mõistmine ja vägivaldse kliendiga töötamine, koolitame Tartu vanglas 06.-
07.02.2019.
Nõustamised, meeskonnapäev.
Märts:
Tartus alustab Vanemluse ehituskivide grupp (5 grupikohtumist, 2 grupijuhti).
Tartus alustab esimene leinagrupp (5 grupikohtumist, 2 grupijuhti).
Haapsalus alustab vanemluse grupp (6 grupikohtumist, 1 grupijuht).
Tallinnas alustab ”Vanemluse ehituskivide” grupp vene keeles (4 grupikohtumist, 1 grupijuht)
Anne Anttoneni supervisioon terapeutidele nende professionaalsuse arendamiseks
Nõustamised, supervisioonid ja meeskonnapäev.
Aprill-juuni:
Tallinnas alustab koolitus teismeliste vanematele (4 grupikohtumist, 1 grupijuht).
Tallinnas alustab vanavanemate tugigrupp ”Suhte ehituskivid” (4 grupikohtumist, 1 grupijuht).
Nõustamised ja meeskonnapäev.
Juuli-august:
Puhkuste kõrval nõustamisteenuse pakkumine (neli nädalat sellest ajast on kollektiivpuhkus).
Kohtumised partneritega ja poolaasta vahearuanded.
Löömata Teekonna vägivalla katkestamise spetsialiseerumise koolituse 2.osa
September:
Tartus alustab teine leinagrupp (2 grupijuhti, 5 grupikohtumist).
Tartus alustab Vanemluse ehituskivide grupp (2 grupijuhti, 5 grupikohtumist).
Haapsalus alustab vanavanemluse grupp (6 grupikohtumist, 1 grupijuht).
Septembris alustatakse sotsiaalprogrammi ettevalmistamist ja käivitamist vägivallavaba elu elada soovivatele
naistele, kes kasutanud kasvatusvägivalda Tallinnas ja Tartus (14 grupikorda, 2 grupijuhti).
Infopäevad (Tallinn, Tartu, Haapsalu)
Anne Anttoneni supervisioon terapeudile nende professionaalsuse arendamiseks
Nõustamised ja meeskonnapäev.
Oktoober:
Tallinnas alustab ”Vanemluse ehituskivide” grupp eesti keeles (4 grupikohtumist, 1 grupijuht)
Tartus alustab Noorte ehituskivide grupp (2 grupijuhti, 5 grupikohtumist).
Haapsalus alustab noorte ”Suhte ehituskivide” grupp (6 grupikohtumist, 1 grupijuht).
EELK Jõhvi Perekeskuse käivitamise ettevalmistustööd.
Koolitused, nõustamised, supervisioon, meeskonnapäev ning 2020. aasta taotluste ettevalmistamine.
November:
Tallinnas alustab ”Vanemluse ehituskivide” grupp vene keeles (4 grupikohtumist, 1 grupijuht).
Löömata Teekonna vägivalla katkestamise spetsialiseerumise koolituse 3.osa
EELK Jõhvi Perekeskuse käivitamise ettevalmistustööd.
Konverentsidel osalemine, nõustamised ja meeskonnapäev.
Detsember: Tänuüritus, majandusaasta sulgemine.
EELK Jõhvi Perekeskuse käivitamise ettevalmistustööd.
Nõustamised ja meeskonna jõulusündmus.
Aastaringselt toimuvad igakuised töötajate koosolekud ja supervisioonid. Aastaringselt saavad endiselt ka
sotsiaalvaldkonna spetsialistid konsulteerida-nõu küsida keskustest ning supervisiooni Pia Ruotsala poolt.
Tellimustena tehakse ka lisakoolitusi ning ettekandeid, nt koolides lastevanemate koosolekutel. Vajadusel
pakutakse ka kriisiabi koolidele (nt. suitsiidi puhul), kogukondadele ja eraisikutele.