dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kutse osalema pikaajalise hoolduse nõuandva kogu töös

Sotsiaalministeerium · 20. veebruar 2019
Viit
4.2-3/550-1
Registreeritud
20. veebruar 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Õiguskantsler, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa, Eesti Linnade ja Valdade Liit , Põlva Vallavalitsus, Viljandi Vallavalitsus, Narva Linnakantselei, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, Tartu Ülikool, Eesti Hooldajate Liit, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, Eesti Perearstide Selts, Eesti Õdede Liit
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2019
Vastutaja
Ketri Kupper (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎4.2-3550-1 20.02.2019 Väljaminev kiri.bdoc1061 KB

Sisu (failidest)

Jätkusuutliku pikaajalise hoolduse süsteemi loomise ning hoolduskoormuse vähendamise kava Kiidetud heaks 6.12.2018 valitsuskabineti istungil Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2016-2019 näeb ette esitada Vabariigi Valitsusele kontseptsioon pikaajalise hoolduse süsteemis plaanitavate muudatuste kohta. Praeguseks on käivitunud kõik 2017. aastal Vabariigi Valitsuselt heakskiidu saanud1 esmased tegevused hoolduskoormuse vähendamiseks: 1) päeva- ja nädalahoiu teenuse pakkumine psüühilise erivajadusega inimestele; 2) dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud teenuste kvaliteedi parandamine ja pakkumise laiendamine; 3) esmatasandi hoolduse koordinatsioonisüsteemi piloteerimine ja vajaliku kompetentsi arendamine ning 4) tasustatud hoolduspuhkuse kehtestamine sügava puudega inimese töötavale pereliikmele. Vabariigi Valitsuse 6.12.2018 kabinetiistungil heaks kiidetud kontseptsioon ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomiseks Eestis lähtub hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma poolt väljatöötatud poliitikasuunistest, millele Vabariigi Valitsus andis oma heakskiidu 2017. aasta detsembris. Rakkerühm kaasas poliitikasuuniste kujundamisse kõiki olulisi osapooli ning nende poolt tehtud töö on andnud olulise sisendi hoolduskoormuse vähendamise edaspidisteks sammudeks. Lisaks arvestab tegevuskava Maailmapanga raportiga2 ning Õiguskantsleri ja Riigikontrolli teemakohaste märkuste ja ettepanekutega. Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomise eesmärk on vähendada hoolduskoormust ja tagada valdkondadeülene inim- ja perekeskne teenuste osutamine, kättesaadavus ja kvaliteet. Muudatuste ettevalmistamisse ja rakendamisse kaasatakse partnerid, kellega koostöös pakutakse lahendused erinevate süsteemide integreerimiseks, luuakse pikaajalise hoolduse süsteemi jätkusuutlik ja kulutõhus finantseerimissüsteem ning töötatakse välja õigusraamistik reguleerimaks pikaajalise hoolduse korraldust tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektori vahel ning vastutust riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. 1 Vabariigi Valitsus kiitis 14.09.2017 kabinetiistungil heaks sotsiaalkaitseministri esitatud hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõude rahastusettepanekud aastateks 2018-2021, eelarvega kokku 16,4 miljoni eurot. 2 Maailmapanga uuring pikaajalise hoolduse vähendamisest Eestis (2017). https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/hoolduskoormus/estonia_ltc_report_final.pdf 1 Ülevaade pikaajalise hoolduse vajadusest Eestis ja kogemustest valitud riikides Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga, kuid Põhjamaadega võrreldes lühike tervena elatud eluiga. Need trendid tõstatavad ühiskonna ja majanduse arengu seisukohalt küsimuse – milliseid muudatusi tuleb eri poliitikavaldkondades teha, et rahuldada majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus. Rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes suureneb tulevikus nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele3. Sotsiaalkaitse ei ole siiani olnud kohalike omavalitsuste jaoks prioriteetne valdkond. Kuigi kohalike omavalitsuste tulubaas on aastate võrdluses tõusnud, siis ei ole sellega võrdselt kasvanud kulutused sotsiaalkaitsele. Samal ajal aga on kasvanud institutsionaalsete teenuskohtade arv, mille eest maksab suures osas inimene ise (nt väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse korral moodustas inimeste poolt makstav omaosalus 2017. aasta kogukuludest umbes 78%) või mida korraldatakse ja rahastatakse suures osas riigi vahenditest (erihoolekandeteenused). Eesti sotsiaaluuringu 2016. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget umbes 65 000 inimest. Abistatavatest või hooldatavatest pereliikmetest umbes 5 500 olid kuni 18-aastased ning umbes 59 500 inimest 18-aastased ja vanemad. 20 ja enam tundi nädalas hooldas oma pereliiget (lapsed ja täiskasvanud kokku) ligi 20 000 inimest4. Maailmapanga poolt SHARE uuringule toetuvad hinnangud omastehooldajate arvule on isegi kõrgemad. Nende kohaselt hooldatakse oma leibkonnaliikme poolt regulaarselt umbes 9% Eesti 65-aastasest ja vanematest inimestest. Võrdluseks, Itaalias ja Hispaanias on see protsent kõrgem (kuni 11%), Põhjamaades (Rootsi, Taani, Holland, Belgia) jääb umbes 2,5% lähedale5. Pikaajalise hoolduse süsteemi loomise eesmärk on vähendada perekondade hoolduskoormust nii, et hooldajatel oleks lihtsam käia tööl ja pakkuda oma lähedastele samal ajal kvaliteetsemat tuge. Kindlasti ei ole eesmärk luua olukord, kus lähedaste hoolekanne on täielikult riigi kanda. Teiste riikide 3 Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2016–2023. 4 Statistikaamet, 2016. Eesti Sotsiaaluuring. 5 Riigikantselei (2017). Poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma lõpparuanne. 2 praktikast6 on teada, et kui riigi poolt toetatud formaalsed pikaajalise hoolekande teenused on kättesaadavad, siis on ka pereliikmete poolt osutatud hooldus episoodilisem ja vähem aega nõudev. Seal, kus sotsiaalteenused ei ole nii levinud, on hoolekanne perekonnaliikmete jaoks ajakulukam ja intensiivsem. Seega, ei tohiks eeldada, et juhul kui hoolekandeteenused on kättesaadavamad, võtab riik perekonna kohustused täies ulatuses enda kanda. Näiteks Põhjamaades, kus formaalne eakate hoolekanne on perekondadele kättesaadav, hoolitsevad pereliikmed omaste eest ikka, kuid teevad seda vabatahtlikult ja mitte nii intensiivselt, samas kui Kesk- ja Lõuna-Euroopas on omastehooldus pigem sunnitud situatsioon, mis tuleneb vähestest valikuvõimalustest. Sellele tuginedes on Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärk pereliikmete rolli toetamine pereliikmete vaheliste suhete säilitamiseks ja parandamiseks. Pikaajalise hoolduse teenused Pikaajaline hooldusvajadus on iseseisev vajadus, mis võib tekkida realiseerunud sotsiaalse riski korral, nt haigusseisund või selle halvenemine, vanadus, erivajadus, puue. Hooldusvajadus võib avalduda kogu elukaare jooksul. Sealjuures võib hooldusvajadus olla nii püsiv, eluaegne, ajutine kui ka perioodiline. Pikaajalise hoolduse teenused on mõeldud inimestele, kes vajavad igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul7, kuna nende füüsilised, vaimsed võimed või töövõime on vähenenud8. Ühtsesse Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tuleb integreerida juba täna olemasolevad tervishoiuteenused, isikuhooldust ja inimese igapäevast toimetulekut toetavaid teenused, mida pakutakse eesmärgiga: 1. leevendada ja vähendada valu, juhtida terviseseisundi kulgu, pidurdada ja vältida selle halvenemist; 2. pakkuda isikuhooldust igapäevategevustes nagu söömine, pesemine, riietumine jm; 3. abistada iseseisva toimetuleku võimaldamiseks igapäevaste toimingute juures nagu toidu valmistamine, poes käimine ja igapäevaste rahaasjade korraldamine jm. Nimetatud eesmärkide järgi on Tabelis 1 toodud täna olemasolevad teenused teenuse korraldaja või rahastaja järgi ning mis edaspidi kaastakse ühtsesse loodavasse pikaajalise hoolduse süsteemi. 6 Brandt, M. (2013). Intergenerational help and public assistance in Europe: A case of specialization?. European Societies, 15(1), 26-56. 7 Täpsem hooldusvajaduse kestus selgub pärast inimese hindamist pikaajalise hoolduse süsteemis loodava hindamisinstrumendi kaudu. 8 Riigikantselei (2017). Poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma lõpparuanne. 3 Tabel 1. Pikaajalise hoolduse teenused korraldaja või rahastaja järgi. Teenuse Korraldatakse kohalike Rahastatakse Rahastatakse Eesti eesmärk omavalitsuste poolt riigieelarvest Haigekassa kaudu Sotsiaalkindlustusameti kaudu 1. Iseseisev statsionaarne õendusabi 2. Väljaspool kodu osutatav Institutsionaalsed Koduõendusteenus üldhooldusteenus, isikliku erihoolekandeteenused abistaja teenus, koduteenus, puudega lapse lapsehoiuteenus, päevahoiuteenus 3. Tugiisikuteenus, Toetavad koduteenus, erihoolekandeteenused päevahoiuteenus Pikaajalise hoolduse süsteemi loomise vajalikkus ja aluspõhimõtted Ühtne pikaajalise hoolduse süsteem on vaja luua selleks, et tagada isikukeskne, kasutajate huvisid ja vajadusi arvestav teenuste korraldus. Selleks peavad pikaajalise hoolduse teenused toimima optimaalselt ja kvaliteetselt ning kõik teenuse pakkumise ja korraldamisega seotud osapooled peavad tegutsema koostöös. Head koostöömudelid ja integreeritud9 sotsiaal- ja tervishoiuteenuste süsteem on aluseks inimkeskse pikaajalise hoolduse süsteemile riigis10. Integreerimine puudutab seadusandlike ja regulatiivsete piirangute vähendamist ja ühiste eesmärkide sõnastamist, andmete standardiseerimist ja andmetele vastastikku ligipääsu võimaldamist ning teenuste koostööd toetavat rahastamist11. Pikaajalise hoolduse süsteemi toimimise ja inimestele vajaduspõhise abi tagamise eeldusteks on, et pikaajalise hoolduse süsteemi ressursid on planeeritud mõistlikult, jätkusuutlikult ning säästlikult ja teenuste jätkusuutlikuks ja kvaliteetseks osutamiseks on olemas tööjõud, õppevõimalused ning motiveeriv töötasu. Erinevad valdkondades olevad andmeregistrid tuleb korrastada, muuta kasutajamugavaks ning võimalusel ühendada need riiklike andmekogudega. 9 Käesolevas dokumendis mõistetakse teenuste integreerimise all nii teenuste sisulist integreerimist kui ka teenuste korralduse integreerimist. 10 Aaben, L., Paat-Ahi, G., Nurm, Ü-K. (2017) Pikaajalise hoolduse deinstitutsionaliseerimise mõju hindamise raamistik. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 11 Riigikantselei (2017). Poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma lõpparuanne. 4 Omastehooldajatel on ka loodavas pikaajalise hoolduse süsteemis oluline roll, mistõttu tuleb pakkuda neile senisest suuremat tuge, et vähendada hoolduskoormuse negatiivset mõju hooldajate tervisele ning sotsiaalsele ja majanduslikule toimetulekule ning toetada omastehooldajate töötamise ja hooldamise ühitamist. Pikaajaline hooldus jääb ka tulevikus sõltuma mitteformaalsest hooldusest. Seetõttu on mitteformaalne võrgustikutoetus ja vabatahtlik töö oluline ennetus- ja tugimehhanism riiklikule hoolekandesüsteemile. Pikaajalise hoolduse süsteemi loomise aluspõhimõtted: 1) tagatakse pikaajalise hoolduse süsteemi klientide väärikus ja austus; 2) teenused on ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga; 3) inimestel on subjektiivne õigus abi saada; 4) teenuste korraldus on terviklik, inim- ja perekeskne ning koordineeritud; 5) teenuste osutamise süsteemid töötavad integreeritult; 6) teenuste osutamine toimub kogukonnapõhiselt; 7) kodus või kodulähedased teenused on eelistatud; 8) süsteem toimib kulutõhusalt. Uus pikaajalise hoolduse süsteem Loodav pikaajalise hoolduse süsteem ning peamised planeeritavad muudatused on esitatud Joonisel 1. Joonis 1. Ühtne Eesti pikaajalise hoolduse süsteem 5 Erinevaid pikaajalise hoolduse teenuseid ja abi saadakse täna kokku hinnanguliselt üle 80 000 teenuskohal12, kuid tegelik teenuste vajadus on maksimaalselt 132 000 teenuskohal13. Kuna tegelik teenuste vajadus on suures osas arvestatud uuringute alusel, st inimeste endi hinnangute pealt, siis võib see olla osaliselt üle- või alahinnatud. Sotsiaalministeerium on teinud oma eksperthinnagu põhjal korrektuure uuringutest tuleneva tegeliku vajaduste kajastamisel. Täpsem hooldusvajadusega inimeste arv selgub pärast hooldusvajaduse hindamisinstrumendi kehtestamist. Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomisel tuleb võrreldes tänase olukorraga: 12 Isikud, kes said aasta jooksul mitut pikaajalise hoolduse teenust, on nii arvu 80 000 kui ka 132 000 sees arvestatud topelt, mistõttu on näitajat nimetatud teenuskohtadeks. Tänase teenuskohtade arvu (u 80 000) sisse on arvestatud 2017. aasta jooksul sügava ja raske puudega lapse lapsehoiuteenust ja muid lapsehoiuteenuse vahenditest rahastatavaid sotsiaalteenuseid, asendushooldusteenust (hinnanguline hoolduskoormuse osa), eluruumide tagamise ja kohandamise teenust, 18-aastaste ja vanemate päevahoiuteenust, laste ja täiskasvanute tugiisikuteenust, isikliku abistaja teenust, koduteenust, hooldajatoetust (lapsed ja täiskasvanud), üldhooldusteenust ja erihoolekandeteenust saanud inimesed. Õendusabi puhul on arvestatud 2018. aastaks prognoositud teenuse saajate arvuga. 13 Sotsiaalministeeriumi arvutused, 2018. Sotsiaalministeeriumi uuringute, H- ja S-veebi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusameti ja Haigekassa andmete baasil. 6 1) suurendada teenuste mahtusid ja teenuste saajate ringi selleks, et pakkuda teenuseid ka neile, kes neid vajavad, kuid on täna tihtipeale täies ulatuses oma lähedaste hooldada, kuna pikaajalise hoolduse teenused pole välja arendatud või ei vasta sihtrühma vajadustele; 2) vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende perede omaosalust hooldusteenuste eest tasumisel. Pikaajalise hoolduse teenuste rahastamisel on praegu peamine vastutus inimestel endil, seda suuresti sotsiaalteenuste avaliku sektori poolse ebapiisava rahastamise tõttu. Seega sõltub teenuste kättesaadavus üha enam teenusekasutaja maksevõimest, mis viib teenuste kasutamisest tingitud vaesumise riski kasvule. Pikaajalise hoolduse süsteemi loomisel tuleb avalikku raha senisest enam suunata: 1) kodus elamist toetavate teenuste, kogukonnapõhiste teenuste ja teenusmajade mahtude suurendamisse arvestusega, et kui 2017. aasta jooksul saadi kodus elamist toetavaid teenuseid ligi 46 000 teenuskohal, siis uue süsteemi kohaselt saaks kodus elamist toetavaid teenuseid aasta jooksul hinnanguliselt 80 000 teenuskohal. 2) õendusabi kättesaadavuse tagamisse vajalikus mahus, sõltumata sellest, kas inimene vajab teenust kodus, hoolekande- või tervishoiuasutuses. 3) mitteformaalsete hooldajate tugiteenuste pakkumisse ning hooldajatoetuse ühtlustamisse. - inimeste omaosaluse vähendamisse nii koduteenuste kui institutsionaalse hooldusteenuse eest tasumisel. Täna rahastavad isikud (2017. aasta andmetel) umbes 78% väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kogumaksumusest. Vajaduspõhine süsteem arvestab teenuste omaosaluse katmisel vajaduspõhisusega ehk täpne summa, mida inimene teenuse kogumaksumusest ise katab, sõltub tema sissetulekutest ja vara suurusest. Joonisel 2 on toodud pikaajalise hoolduse teenuse kasutajate arv 2017. aasta seisuga (õendusabi puhul kasutatud algtasemena 2018. aasta prognoosarvu) ja prognoos pärast pikaajalise hoolduse süsteemi loomist. Jooniselt on näha, et planeeritavas pikaajalise hoolduse süsteemis on arvestatud, et kodus elamist toetavate teenuse saajate arv kasvab. Eriti selgelt tuleb uuringutest välja suurem koduteenuste vajadus. Seoses rahvastiku vananemise ja erivajadusega inimeste arvu kasvuga tuleb samal ajal arvestada ka teatud määral institutsionaalsete teenuste saajate arvu suurenemisega, arvestusega, et teenuse saamise kestus institutsioonides on ajaga vähenenud. Kui ühe üldhooldusteenust saava inimese keskmine teenuse saamise aeg aastas oli 2017. aastal 7,8 kuud (üle 80-aastastel teenuse kasutajatel keskmiselt 7,4 kuud), siis 2010. aastal oli see 8,3 kuud (üle 80-aastastel 7,9 kuud). Keskmisest väiksem on mõningate eranditega alla 30-aastaste inimeste teenusel viibimise aeg. Joonis 2. Pikaajalise hoolduse teenuse saajate14 arv enne ja pärast pikaajalise hoolduse süsteemi loomist 14 Erinevaid teenuseid võis/b aasta jooksul nii enne kui pärast pikaajalise hoolduse süsteemi loomist saada üks ja sama inimene. 7 ¹Õendusabi teenuse saajate arv enne pikaajalise hoolduse süsteemi loomist sisaldab Haigekassa poolt 2018. aasta jooksul teenust saama prognoositud inimeste arvu ²S ja R puudega lapse lapsehoiuteenuse all on mõistetud sügava ja raske puudega lapse lapsehoiuteenust ja muid lapsehoiuteenuse vahenditest rahastatavaid sotsiaalteenuseid ³Aasta jooksul mitmes asutuses ja mitut liiki erihoolekandeteenust korraga (näiteks igapäevaelu toetamise teenust ja töötamise toetamise teenust) saanud inimesed on teenuse saajate arvu sees topelt Allikas: Sotsiaalministeerium Uue pikaajalise hoolduse süsteemi aluspõhimõtted ja eesmärgid Pikaajalise hoolduse süsteemi sisuliseseks, jätkusuutlikuks ja efektiivseks reguleerimiseks ning hoolduskoormuse vähendamiseks, tuleb: 1. Vähendada inimeste ja pereliikmete omaosalust vastavalt kavas toodud ettepanekutele pikaajalise hoolduse teenuste eest tasumisel. 2. Võtta kasutusse sobivad hindamisinstrumendid, mille alusel tuvastada inimese abivajadus ja selle ulatus, tagades professionaalse ja erapooletu hindamise. 3. Seada põhimõtteks inimese subjektiivne õigus vähemalt miinimumnõuetele vastavate teenuste saamiseks, kui abivajadus on hindamisel tuvastatud. 4. Kindlustada vajaduspõhise abi andmine ja info kättesaadavus. 5. Tagada inimesele avaliku rahastusega õendusabi kättesaadavuse vajalikus mahus, sõltumata sellest, kas inimene vajab teenust kodus, hoolekande- või tervishoiuasutuses. 6. Luua tingimused, et hooldusvajadusega inimene saaks vajaliku toe õigeaegselt ja integreeritult. 7. Tagada võimalused hoolduskoormusega inimestele töö- ja pereelu ühildamiseks ning võtta eesmärgiks kavas toodud hõiveesmärkide saavutamine ehk toetada hoolduskoormusega inimeste tööturule naasmise või tööturul püsimise meetmeid. 8 8. Toetada kodus ja kogukonnas osutatavate teenuste pakkumise suurendamist. 9. Tõhustada pikaajalise hoolduse teenuste kvaliteedi- ja järelevalvealast võimekust. Uue pikaajalise hoolduse süsteemi mõju eelarvele Riigieelarvele (kohalike omavalitsuste ja riigi vahendid) tähendavad need muudatused kulu avalikule sektorile ligi 161 miljonit eurot. Maailmapank seejuures rõhutab, et see, kui palju rahalisi vahendeid Eesti otsustab panna pikaajalise hoolduse süsteemi muutmisesse ning milline pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse tase on Eesti jaoks jõukohane, sõltub ühiskondlikest valikutest ja poliitilistest otsustest. Pikaajalise hoolduse süsteemi loomine ei tähenda avalikule sektorile ainult lisakulusid, vaid ka maksutulu, kui seni lähedasi kodus hooldanud inimesed saavad naasta/siseneda tööturule või alustada töötamist senisest suurema koormusega. Kohalike omavalitsuste poolt korraldavate pikaajalise hoolduse teenuste mahtude ja kvaliteedi tõstmine on nii kohalike omavalitsuste kui keskvalitsuse ühine ülesanne. Seetõttu kohalike omavalitsuste teenuste osas, kuhu riik läheb appi ja suunab täiendavat ressurssi teenuste tasemete ühtlustamiseks ja tõstmiseks, tuleb arvestada ka kohalike omavalitsuste enda panusega ligikaudu 20-40% osas (olenevalt riigi poolt kohalikele omavalitsustele suunatud ressurssidest) taseme tõusuks nõutavast kogusummast, ja seda lisaks senise nende rahalise panuse tavapärasele iga- aastasele kasvule. Rahandusministeeriumi hinnangul on see kohalikele omavalitsustele ka jõukohane. Kohalik omavalitsus katab oma sotsiaalkaitse kulusid saadud toetuste, inimestelt laekunud tasude ning oma üldise tulubaasi arvelt. Kui kohalikud omavalitsused kulutasid 2017. aastal sotsiaalkaitsele (v.a toimetulekutoetus) 129 mln eurot, siis 13 mln eurot sellest kaeti saadud toetustega ning 29 mln eurot tasude arvelt. Oma üldise tulubaasi arvelt suunasid kohalikud omavalitsused 2017. aastal sotsiaalsesse kaitsesse 88 mln eurot ehk 33% rohkem kui 2007. aastal (vt joonis 4). See on aga vaid paar protsendipunkti üle inflatsiooni. Samal ajal on kohalike omavalitsuste maksutulude ja tasandusfondi laekumine kasvanud 45%. See näitab, et sotsiaalkaitse ei ole olnud prioriteetne valdkond, kuhu kohalikud omavalitsused oleksid finantsvõimekuse suurenemisel raha juurde suunanud. 9 Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt kasvab kohalike omavalitsuste maksutulude laekumine ja tasandusfond aastaks 2022 võrreldes 2017. aastaga 423 mln eurot ehk ca 37%. Oodatav inflatsioon märgitud perioodil on oluliselt madalam ehk 13%. Kui kohalikud omavalitsused suunaksid oma maksutuludest ja tasandusfondist sotsiaalkaitsesse edaspidi 8,5% nagu 2007. aastal, tõuseks nende panus valdkonnas 2022. aastaks 132 mln euroni. See on 44 mln eurot rohkem kui 2017. aastal, millest vaid kolmandik läheks inflatsiooni katteks. Joonis 4. KOV panus sotsiaalsesse kaitsesse 2004–2017 Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused Tabel 2. Kohaliku omavalitsuse üksuse ja teenusesaaja, tema pereliikme või tema eestkostja osaluse osakaal kõigist üldhooldusteenuse kuludest, (%) 2013-2017 2013 2014 2015 2016 2017 Kohaliku omavalitsuse üksus 31,0 27,7 25,9 23,7 22,4 Teenusesaaja, tema pereliikme või tema 68,3 71,8 73,7 76,0 77,5 eestkostja osalus * Tabelis ei sisaldu riigieelarvest kaetavate enne 01.01.1993 üldhooldekodudesse elama asunud isikute hoolekandekulude ega muudest allikatest üldhooldusteenuse osutamiseks tehtud kulutuste osakaal. Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika 6.12.2018 kabinetiistungil otsustas Vabariigi Valitsus: Kiita heaks pikaajalise hoolduse süsteemi loomise põhimõtted ja eesmärgid ning luua süsteemi rakendusmehhanism, mis arvestab teenuste omaosaluse katmisel vajaduspõhisusega. 10 Võtta teadmiseks sotsiaalkaitseministri info, et: 1) pikaajalise hoolduse teenused ei ole täna kõigile abivajajatele kättesaadavad; 2) selleks, et tagada vajaduspõhine teenuste osutamine, on avalikest vahenditest (kohaliku omavalitsuse ja riigi vahendid) lisaraha vajadus hinnanguliselt üle 161 miljoni euro; 3) nimetatud rahavajadus tekib järk-järgult ning sõltub otseselt teenuste osutamise võimaluste laiendamisest. Rahandusministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumiga töötab välja pikaajalise hoolduse süsteemi loomiseks vajalike meetmete rahastamisskeemid ning Sotsiaalministeerium esitab 2020. ja 2021. aasta riigieelarve strateegia koostamisel nimetatud rahastusskeemidele vastavad rahastustaotlused. 11 Rahandusministeerium [email protected] Meie 20.02.2019 nr 4.2-3/550-1 Kutse osalema pikaajalise hoolduse nõuandva kogu töös Lugupeetud koostööpartnerid Kutsume Teid osalema pikaajalise hoolduse nõuandva kogu töös, mis luuakse seoses valitsuse poolt sotsiaalministeeriumile pandud ülesandega töötada välja järgmiste aastate (2019-2022) jooksul koostöös puutumust omavate ministeeriumite ja teiste partneritega tõhusam pikaajalise hoolduse korraldus Eestis (vt lisa). Nõuandva kogu eesmärgiks on koondada ja jagada laiapõhjalist teadmist pikaajalise hooldusega seotud valdkondadest ning rakendada neid teadmisi tõhusama süsteemi loomisel. Nõuandva kogu ülesanneteks on: 1. nõustada sotsiaalministeeriumit pikaajalise hoolduse süsteemi loomisel ja ellu rakendamisel, võttes aluseks järgmised põhimõtted: 1.1. ühtsesse pikaajalise hoolduse süsteemi tuleb integreerida juba täna olemasolevad tervishoiuteenused, isikuhooldust ja inimese igapäevast toimetulekut toetavad teenused; 1.2. pikaajalise hoolduse teenused on kõigile abivajajatele kättesaadavad; 1.3. teenuste korraldus on terviklik, inim- ja perekeskne ning koordineeritud; 1.4. abivajaduse hindamiseks on loodud hindamissüsteem, põhimõtted ja tööriistad; 1.5. eelistatud on kodus pakutavad või kodulähedased teenused; 1.6. hoolduskoormusega inimestele on loodud võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks ning loodud on meetmed hoolduskoormusega inimeste tööturule naasmiseks või tööturul püsimiseks; 2. nõustada sotsiaalministeeriumit pikaajalise hoolduse süsteemi loomist puudutavate strateegiliste otsuste tegemisel; 3. nõustada sotsiaalministeeriumi Heaolu Arengukavaga seotud eesmärkide kujundamisel, analüüsida nimetatud arengukavaga kavandatud riiklike meetmete mõju, asjakohasust ja tõhusust ning kujundada muid pikaajalise hoolduse süsteemi puudutavaid strateegilisi ettepanekuid. Nõuandva kogu tööd juhib sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler ning kogu kohtumised toimuvad vähemalt kord kvartalis. Eelnevaga seoses teeme Teile ettepaneku osaleda nõuandva kogu töös. Esimene kohtumine toimub 20. märtsil kell 13:00-15:00 Suur-Ameerika 1, Tallinn. Kohtumisel tutvustame Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 pikaajalise hoolduse süsteemi loomise kava, soovime saada Teie tagasisidet manusena lisatud kavale ning arutame läbi järgnevad tegevused ja ajakava. Ootame Teie organisatsiooni esindaja nime ja kontaktandmeid ning esindaja kinnitust esimesel kohtumisel osalemiseks hiljemalt 13. märtsiks e-posti aadressile: [email protected]. Täpsem päevakava saadetakse osalejatele vähemalt kolm tööpäeva enne kohtumise algust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse sotsiaalala asekantsler Lisa: Pikaajalise hoolduse süsteemi loomise kava.pdf Lisaadressaadid: Justiitsministeerium Sotsiaalkindlustusamet Terviseamet Õiguskantsler Eesti Haigekassa Eesti Töötukassa Eesti Linnade ja Valdade Liit Põlva Vallavalitsus Viljandi Vallavalitsus Narva Linnakantselei SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Tartu Ülikool Eesti Hooldajate Liit Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Eesti Perearstide Selts Eesti Õdede Liit Ketri Kupper 6269 193 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel