Jätkusuutliku pikaajalise hoolduse süsteemi loomise ning hoolduskoormuse
vähendamise kava
Kiidetud heaks 6.12.2018 valitsuskabineti istungil
Ülevaade
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2016-2019 näeb ette esitada Vabariigi Valitsusele
kontseptsioon pikaajalise hoolduse süsteemis plaanitavate muudatuste kohta.
Praeguseks on käivitunud kõik 2017. aastal Vabariigi Valitsuselt heakskiidu saanud1 esmased tegevused
hoolduskoormuse vähendamiseks:
1) päeva- ja nädalahoiu teenuse pakkumine psüühilise erivajadusega inimestele;
2) dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud teenuste kvaliteedi parandamine ja pakkumise
laiendamine;
3) esmatasandi hoolduse koordinatsioonisüsteemi piloteerimine ja vajaliku kompetentsi
arendamine ning
4) tasustatud hoolduspuhkuse kehtestamine sügava puudega inimese töötavale pereliikmele.
Vabariigi Valitsuse 6.12.2018 kabinetiistungil heaks kiidetud kontseptsioon ühtse pikaajalise hoolduse
süsteemi loomiseks Eestis lähtub hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma poolt väljatöötatud
poliitikasuunistest, millele Vabariigi Valitsus andis oma heakskiidu 2017. aasta detsembris. Rakkerühm
kaasas poliitikasuuniste kujundamisse kõiki olulisi osapooli ning nende poolt tehtud töö on andnud
olulise sisendi hoolduskoormuse vähendamise edaspidisteks sammudeks. Lisaks arvestab tegevuskava
Maailmapanga raportiga2 ning Õiguskantsleri ja Riigikontrolli teemakohaste märkuste ja
ettepanekutega.
Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomise eesmärk on vähendada hoolduskoormust ja tagada
valdkondadeülene inim- ja perekeskne teenuste osutamine, kättesaadavus ja kvaliteet.
Muudatuste ettevalmistamisse ja rakendamisse kaasatakse partnerid, kellega koostöös pakutakse
lahendused erinevate süsteemide integreerimiseks, luuakse pikaajalise hoolduse süsteemi
jätkusuutlik ja kulutõhus finantseerimissüsteem ning töötatakse välja õigusraamistik
reguleerimaks pikaajalise hoolduse korraldust tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektori vahel ning
vastutust riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel.
1
Vabariigi Valitsus kiitis 14.09.2017 kabinetiistungil heaks sotsiaalkaitseministri esitatud
hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõude rahastusettepanekud aastateks 2018-2021, eelarvega kokku
16,4 miljoni eurot.
2
Maailmapanga uuring pikaajalise hoolduse vähendamisest Eestis (2017).
https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/hoolduskoormus/estonia_ltc_report_final.pdf
1
Ülevaade pikaajalise hoolduse vajadusest Eestis ja kogemustest valitud riikides
Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga, kuid
Põhjamaadega võrreldes lühike tervena elatud eluiga. Need trendid tõstatavad ühiskonna ja
majanduse arengu seisukohalt küsimuse – milliseid muudatusi tuleb eri poliitikavaldkondades teha, et
rahuldada majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi
jätkusuutlikkus. Rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu
arvesse võttes suureneb tulevikus nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste
järele3.
Sotsiaalkaitse ei ole siiani olnud kohalike omavalitsuste jaoks prioriteetne valdkond. Kuigi kohalike
omavalitsuste tulubaas on aastate võrdluses tõusnud, siis ei ole sellega võrdselt kasvanud kulutused
sotsiaalkaitsele. Samal ajal aga on kasvanud institutsionaalsete teenuskohtade arv, mille eest maksab
suures osas inimene ise (nt väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse korral moodustas inimeste
poolt makstav omaosalus 2017. aasta kogukuludest umbes 78%) või mida korraldatakse ja
rahastatakse suures osas riigi vahenditest (erihoolekandeteenused).
Eesti sotsiaaluuringu 2016. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget umbes 65 000
inimest. Abistatavatest või hooldatavatest pereliikmetest umbes 5 500 olid kuni 18-aastased ning
umbes 59 500 inimest 18-aastased ja vanemad. 20 ja enam tundi nädalas hooldas oma pereliiget
(lapsed ja täiskasvanud kokku) ligi 20 000 inimest4. Maailmapanga poolt SHARE uuringule toetuvad
hinnangud omastehooldajate arvule on isegi kõrgemad. Nende kohaselt hooldatakse oma
leibkonnaliikme poolt regulaarselt umbes 9% Eesti 65-aastasest ja vanematest inimestest. Võrdluseks,
Itaalias ja Hispaanias on see protsent kõrgem (kuni 11%), Põhjamaades (Rootsi, Taani, Holland, Belgia)
jääb umbes 2,5% lähedale5.
Pikaajalise hoolduse süsteemi loomise eesmärk on vähendada perekondade hoolduskoormust nii,
et hooldajatel oleks lihtsam käia tööl ja pakkuda oma lähedastele samal ajal kvaliteetsemat tuge.
Kindlasti ei ole eesmärk luua olukord, kus lähedaste hoolekanne on täielikult riigi kanda. Teiste riikide
3
Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2016–2023.
4
Statistikaamet, 2016. Eesti Sotsiaaluuring.
5
Riigikantselei (2017). Poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete
hoolduskoormuse vähendamiseks. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma lõpparuanne.
2
praktikast6 on teada, et kui riigi poolt toetatud formaalsed pikaajalise hoolekande teenused on
kättesaadavad, siis on ka pereliikmete poolt osutatud hooldus episoodilisem ja vähem aega nõudev.
Seal, kus sotsiaalteenused ei ole nii levinud, on hoolekanne perekonnaliikmete jaoks ajakulukam ja
intensiivsem. Seega, ei tohiks eeldada, et juhul kui hoolekandeteenused on kättesaadavamad, võtab
riik perekonna kohustused täies ulatuses enda kanda. Näiteks Põhjamaades, kus formaalne eakate
hoolekanne on perekondadele kättesaadav, hoolitsevad pereliikmed omaste eest ikka, kuid teevad
seda vabatahtlikult ja mitte nii intensiivselt, samas kui Kesk- ja Lõuna-Euroopas on omastehooldus
pigem sunnitud situatsioon, mis tuleneb vähestest valikuvõimalustest. Sellele tuginedes on Eesti
pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärk pereliikmete rolli toetamine pereliikmete vaheliste suhete
säilitamiseks ja parandamiseks.
Pikaajalise hoolduse teenused
Pikaajaline hooldusvajadus on iseseisev vajadus, mis võib tekkida realiseerunud sotsiaalse riski
korral, nt haigusseisund või selle halvenemine, vanadus, erivajadus, puue. Hooldusvajadus võib
avalduda kogu elukaare jooksul. Sealjuures võib hooldusvajadus olla nii püsiv, eluaegne, ajutine
kui ka perioodiline.
Pikaajalise hoolduse teenused on mõeldud inimestele, kes vajavad igapäevaelu korraldamisel abi
pikema aja jooksul7, kuna nende füüsilised, vaimsed võimed või töövõime on vähenenud8.
Ühtsesse Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tuleb integreerida juba täna olemasolevad
tervishoiuteenused, isikuhooldust ja inimese igapäevast toimetulekut toetavaid teenused, mida
pakutakse eesmärgiga:
1. leevendada ja vähendada valu, juhtida terviseseisundi kulgu, pidurdada ja vältida selle
halvenemist;
2. pakkuda isikuhooldust igapäevategevustes nagu söömine, pesemine, riietumine jm;
3. abistada iseseisva toimetuleku võimaldamiseks igapäevaste toimingute juures nagu toidu
valmistamine, poes käimine ja igapäevaste rahaasjade korraldamine jm.
Nimetatud eesmärkide järgi on Tabelis 1 toodud täna olemasolevad teenused teenuse korraldaja või
rahastaja järgi ning mis edaspidi kaastakse ühtsesse loodavasse pikaajalise hoolduse süsteemi.
6
Brandt, M. (2013). Intergenerational help and public assistance in Europe: A case of specialization?. European
Societies, 15(1), 26-56.
7
Täpsem hooldusvajaduse kestus selgub pärast inimese hindamist pikaajalise hoolduse süsteemis loodava
hindamisinstrumendi kaudu.
8
Riigikantselei (2017). Poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete
hoolduskoormuse vähendamiseks. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma lõpparuanne.
3
Tabel 1. Pikaajalise hoolduse teenused korraldaja või rahastaja järgi.
Teenuse Korraldatakse kohalike Rahastatakse Rahastatakse Eesti
eesmärk omavalitsuste poolt riigieelarvest Haigekassa kaudu
Sotsiaalkindlustusameti
kaudu
1. Iseseisev
statsionaarne
õendusabi
2. Väljaspool kodu osutatav Institutsionaalsed Koduõendusteenus
üldhooldusteenus, isikliku erihoolekandeteenused
abistaja teenus, koduteenus,
puudega lapse
lapsehoiuteenus,
päevahoiuteenus
3. Tugiisikuteenus, Toetavad
koduteenus, erihoolekandeteenused
päevahoiuteenus
Pikaajalise hoolduse süsteemi loomise vajalikkus ja aluspõhimõtted
Ühtne pikaajalise hoolduse süsteem on vaja luua selleks, et tagada isikukeskne, kasutajate huvisid
ja vajadusi arvestav teenuste korraldus. Selleks peavad pikaajalise hoolduse teenused toimima
optimaalselt ja kvaliteetselt ning kõik teenuse pakkumise ja korraldamisega seotud osapooled
peavad tegutsema koostöös. Head koostöömudelid ja integreeritud9 sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
süsteem on aluseks inimkeskse pikaajalise hoolduse süsteemile riigis10.
Integreerimine puudutab seadusandlike ja regulatiivsete piirangute vähendamist ja ühiste eesmärkide
sõnastamist, andmete standardiseerimist ja andmetele vastastikku ligipääsu võimaldamist ning teenuste
koostööd toetavat rahastamist11.
Pikaajalise hoolduse süsteemi toimimise ja inimestele vajaduspõhise abi tagamise eeldusteks on, et
pikaajalise hoolduse süsteemi ressursid on planeeritud mõistlikult, jätkusuutlikult ning säästlikult ja
teenuste jätkusuutlikuks ja kvaliteetseks osutamiseks on olemas tööjõud, õppevõimalused ning
motiveeriv töötasu. Erinevad valdkondades olevad andmeregistrid tuleb korrastada, muuta
kasutajamugavaks ning võimalusel ühendada need riiklike andmekogudega.
9
Käesolevas dokumendis mõistetakse teenuste integreerimise all nii teenuste sisulist integreerimist kui ka teenuste
korralduse integreerimist.
10
Aaben, L., Paat-Ahi, G., Nurm, Ü-K. (2017) Pikaajalise hoolduse deinstitutsionaliseerimise mõju hindamise
raamistik. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
11
Riigikantselei (2017). Poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete
hoolduskoormuse vähendamiseks. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma lõpparuanne.
4
Omastehooldajatel on ka loodavas pikaajalise hoolduse süsteemis oluline roll, mistõttu tuleb
pakkuda neile senisest suuremat tuge, et vähendada hoolduskoormuse negatiivset mõju hooldajate
tervisele ning sotsiaalsele ja majanduslikule toimetulekule ning toetada omastehooldajate töötamise ja
hooldamise ühitamist. Pikaajaline hooldus jääb ka tulevikus sõltuma mitteformaalsest hooldusest.
Seetõttu on mitteformaalne võrgustikutoetus ja vabatahtlik töö oluline ennetus- ja tugimehhanism
riiklikule hoolekandesüsteemile.
Pikaajalise hoolduse süsteemi loomise aluspõhimõtted:
1) tagatakse pikaajalise hoolduse süsteemi klientide väärikus ja austus;
2) teenused on ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga;
3) inimestel on subjektiivne õigus abi saada;
4) teenuste korraldus on terviklik, inim- ja perekeskne ning koordineeritud;
5) teenuste osutamise süsteemid töötavad integreeritult;
6) teenuste osutamine toimub kogukonnapõhiselt;
7) kodus või kodulähedased teenused on eelistatud;
8) süsteem toimib kulutõhusalt.
Uus pikaajalise hoolduse süsteem
Loodav pikaajalise hoolduse süsteem ning peamised planeeritavad muudatused on esitatud Joonisel 1.
Joonis 1. Ühtne Eesti pikaajalise hoolduse süsteem
5
Erinevaid pikaajalise hoolduse teenuseid ja abi saadakse täna kokku hinnanguliselt üle 80 000
teenuskohal12, kuid tegelik teenuste vajadus on maksimaalselt 132 000 teenuskohal13. Kuna tegelik
teenuste vajadus on suures osas arvestatud uuringute alusel, st inimeste endi hinnangute pealt, siis võib
see olla osaliselt üle- või alahinnatud. Sotsiaalministeerium on teinud oma eksperthinnagu põhjal
korrektuure uuringutest tuleneva tegeliku vajaduste kajastamisel. Täpsem hooldusvajadusega inimeste
arv selgub pärast hooldusvajaduse hindamisinstrumendi kehtestamist.
Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomisel tuleb võrreldes tänase olukorraga:
12
Isikud, kes said aasta jooksul mitut pikaajalise hoolduse teenust, on nii arvu 80 000 kui ka 132 000 sees
arvestatud topelt, mistõttu on näitajat nimetatud teenuskohtadeks. Tänase teenuskohtade arvu (u 80 000) sisse on
arvestatud 2017. aasta jooksul sügava ja raske puudega lapse lapsehoiuteenust ja muid lapsehoiuteenuse
vahenditest rahastatavaid sotsiaalteenuseid, asendushooldusteenust (hinnanguline hoolduskoormuse osa),
eluruumide tagamise ja kohandamise teenust, 18-aastaste ja vanemate päevahoiuteenust, laste ja täiskasvanute
tugiisikuteenust, isikliku abistaja teenust, koduteenust, hooldajatoetust (lapsed ja täiskasvanud), üldhooldusteenust
ja erihoolekandeteenust saanud inimesed. Õendusabi puhul on arvestatud 2018. aastaks prognoositud teenuse
saajate arvuga.
13
Sotsiaalministeeriumi arvutused, 2018. Sotsiaalministeeriumi uuringute, H- ja S-veebi hoolekandestatistika,
Sotsiaalkindlustusameti ja Haigekassa andmete baasil.
6
1) suurendada teenuste mahtusid ja teenuste saajate ringi selleks, et pakkuda teenuseid ka neile, kes
neid vajavad, kuid on täna tihtipeale täies ulatuses oma lähedaste hooldada, kuna pikaajalise hoolduse
teenused pole välja arendatud või ei vasta sihtrühma vajadustele;
2) vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende perede omaosalust hooldusteenuste eest
tasumisel. Pikaajalise hoolduse teenuste rahastamisel on praegu peamine vastutus inimestel endil, seda
suuresti sotsiaalteenuste avaliku sektori poolse ebapiisava rahastamise tõttu. Seega sõltub teenuste
kättesaadavus üha enam teenusekasutaja maksevõimest, mis viib teenuste kasutamisest tingitud
vaesumise riski kasvule.
Pikaajalise hoolduse süsteemi loomisel tuleb avalikku raha senisest enam suunata:
1) kodus elamist toetavate teenuste, kogukonnapõhiste teenuste ja teenusmajade mahtude
suurendamisse arvestusega, et kui 2017. aasta jooksul saadi kodus elamist toetavaid teenuseid
ligi 46 000 teenuskohal, siis uue süsteemi kohaselt saaks kodus elamist toetavaid teenuseid aasta
jooksul hinnanguliselt 80 000 teenuskohal.
2) õendusabi kättesaadavuse tagamisse vajalikus mahus, sõltumata sellest, kas inimene vajab
teenust kodus, hoolekande- või tervishoiuasutuses.
3) mitteformaalsete hooldajate tugiteenuste pakkumisse ning hooldajatoetuse ühtlustamisse.
- inimeste omaosaluse vähendamisse nii koduteenuste kui institutsionaalse hooldusteenuse
eest tasumisel. Täna rahastavad isikud (2017. aasta andmetel) umbes 78% väljaspool kodu
osutatava üldhooldusteenuse kogumaksumusest. Vajaduspõhine süsteem arvestab
teenuste omaosaluse katmisel vajaduspõhisusega ehk täpne summa, mida inimene
teenuse kogumaksumusest ise katab, sõltub tema sissetulekutest ja vara suurusest.
Joonisel 2 on toodud pikaajalise hoolduse teenuse kasutajate arv 2017. aasta seisuga (õendusabi puhul
kasutatud algtasemena 2018. aasta prognoosarvu) ja prognoos pärast pikaajalise hoolduse süsteemi
loomist. Jooniselt on näha, et planeeritavas pikaajalise hoolduse süsteemis on arvestatud, et kodus
elamist toetavate teenuse saajate arv kasvab. Eriti selgelt tuleb uuringutest välja suurem koduteenuste
vajadus. Seoses rahvastiku vananemise ja erivajadusega inimeste arvu kasvuga tuleb samal ajal
arvestada ka teatud määral institutsionaalsete teenuste saajate arvu suurenemisega, arvestusega, et
teenuse saamise kestus institutsioonides on ajaga vähenenud. Kui ühe üldhooldusteenust saava inimese
keskmine teenuse saamise aeg aastas oli 2017. aastal 7,8 kuud (üle 80-aastastel teenuse kasutajatel
keskmiselt 7,4 kuud), siis 2010. aastal oli see 8,3 kuud (üle 80-aastastel 7,9 kuud). Keskmisest väiksem
on mõningate eranditega alla 30-aastaste inimeste teenusel viibimise aeg.
Joonis 2. Pikaajalise hoolduse teenuse saajate14 arv enne ja pärast pikaajalise hoolduse süsteemi loomist
14
Erinevaid teenuseid võis/b aasta jooksul nii enne kui pärast pikaajalise hoolduse süsteemi loomist saada üks ja
sama inimene.
7
¹Õendusabi teenuse saajate arv enne pikaajalise hoolduse süsteemi loomist sisaldab Haigekassa poolt
2018. aasta jooksul teenust saama prognoositud inimeste arvu
²S ja R puudega lapse lapsehoiuteenuse all on mõistetud sügava ja raske puudega lapse lapsehoiuteenust
ja muid lapsehoiuteenuse vahenditest rahastatavaid sotsiaalteenuseid
³Aasta jooksul mitmes asutuses ja mitut liiki erihoolekandeteenust korraga (näiteks igapäevaelu
toetamise teenust ja töötamise toetamise teenust) saanud inimesed on teenuse saajate arvu sees topelt
Allikas: Sotsiaalministeerium
Uue pikaajalise hoolduse süsteemi aluspõhimõtted ja eesmärgid
Pikaajalise hoolduse süsteemi sisuliseseks, jätkusuutlikuks ja efektiivseks reguleerimiseks ning
hoolduskoormuse vähendamiseks, tuleb:
1. Vähendada inimeste ja pereliikmete omaosalust vastavalt kavas toodud ettepanekutele pikaajalise
hoolduse teenuste eest tasumisel.
2. Võtta kasutusse sobivad hindamisinstrumendid, mille alusel tuvastada inimese abivajadus ja selle
ulatus, tagades professionaalse ja erapooletu hindamise.
3. Seada põhimõtteks inimese subjektiivne õigus vähemalt miinimumnõuetele vastavate teenuste
saamiseks, kui abivajadus on hindamisel tuvastatud.
4. Kindlustada vajaduspõhise abi andmine ja info kättesaadavus.
5. Tagada inimesele avaliku rahastusega õendusabi kättesaadavuse vajalikus mahus, sõltumata sellest,
kas inimene vajab teenust kodus, hoolekande- või tervishoiuasutuses.
6. Luua tingimused, et hooldusvajadusega inimene saaks vajaliku toe õigeaegselt ja integreeritult.
7. Tagada võimalused hoolduskoormusega inimestele töö- ja pereelu ühildamiseks ning võtta
eesmärgiks kavas toodud hõiveesmärkide saavutamine ehk toetada hoolduskoormusega inimeste
tööturule naasmise või tööturul püsimise meetmeid.
8
8. Toetada kodus ja kogukonnas osutatavate teenuste pakkumise suurendamist.
9. Tõhustada pikaajalise hoolduse teenuste kvaliteedi- ja järelevalvealast võimekust.
Uue pikaajalise hoolduse süsteemi mõju eelarvele
Riigieelarvele (kohalike omavalitsuste ja riigi vahendid) tähendavad need muudatused kulu
avalikule sektorile ligi 161 miljonit eurot. Maailmapank seejuures rõhutab, et see, kui palju rahalisi
vahendeid Eesti otsustab panna pikaajalise hoolduse süsteemi muutmisesse ning milline pikaajalise
hoolduse teenuste kättesaadavuse tase on Eesti jaoks jõukohane, sõltub ühiskondlikest valikutest ja
poliitilistest otsustest.
Pikaajalise hoolduse süsteemi loomine ei tähenda avalikule sektorile ainult lisakulusid, vaid ka
maksutulu, kui seni lähedasi kodus hooldanud inimesed saavad naasta/siseneda tööturule või
alustada töötamist senisest suurema koormusega.
Kohalike omavalitsuste poolt korraldavate pikaajalise hoolduse teenuste mahtude ja kvaliteedi
tõstmine on nii kohalike omavalitsuste kui keskvalitsuse ühine ülesanne. Seetõttu kohalike
omavalitsuste teenuste osas, kuhu riik läheb appi ja suunab täiendavat ressurssi teenuste tasemete
ühtlustamiseks ja tõstmiseks, tuleb arvestada ka kohalike omavalitsuste enda panusega ligikaudu
20-40% osas (olenevalt riigi poolt kohalikele omavalitsustele suunatud ressurssidest) taseme
tõusuks nõutavast kogusummast, ja seda lisaks senise nende rahalise panuse tavapärasele iga-
aastasele kasvule. Rahandusministeeriumi hinnangul on see kohalikele omavalitsustele ka
jõukohane.
Kohalik omavalitsus katab oma sotsiaalkaitse kulusid saadud toetuste, inimestelt laekunud tasude ning
oma üldise tulubaasi arvelt.
Kui kohalikud omavalitsused kulutasid 2017. aastal sotsiaalkaitsele (v.a toimetulekutoetus) 129 mln
eurot, siis 13 mln eurot sellest kaeti saadud toetustega ning 29 mln eurot tasude arvelt. Oma üldise
tulubaasi arvelt suunasid kohalikud omavalitsused 2017. aastal sotsiaalsesse kaitsesse 88 mln eurot ehk
33% rohkem kui 2007. aastal (vt joonis 4). See on aga vaid paar protsendipunkti üle inflatsiooni.
Samal ajal on kohalike omavalitsuste maksutulude ja tasandusfondi laekumine kasvanud 45%. See
näitab, et sotsiaalkaitse ei ole olnud prioriteetne valdkond, kuhu kohalikud omavalitsused oleksid
finantsvõimekuse suurenemisel raha juurde suunanud.
9
Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt kasvab kohalike omavalitsuste maksutulude laekumine ja
tasandusfond aastaks 2022 võrreldes 2017. aastaga 423 mln eurot ehk ca 37%. Oodatav inflatsioon
märgitud perioodil on oluliselt madalam ehk 13%.
Kui kohalikud omavalitsused suunaksid oma maksutuludest ja tasandusfondist sotsiaalkaitsesse
edaspidi 8,5% nagu 2007. aastal, tõuseks nende panus valdkonnas 2022. aastaks 132 mln euroni. See on
44 mln eurot rohkem kui 2017. aastal, millest vaid kolmandik läheks inflatsiooni katteks.
Joonis 4. KOV panus sotsiaalsesse kaitsesse 2004–2017
Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused
Tabel 2. Kohaliku omavalitsuse üksuse ja teenusesaaja, tema pereliikme või tema eestkostja
osaluse osakaal kõigist üldhooldusteenuse kuludest, (%) 2013-2017
2013 2014 2015 2016 2017
Kohaliku omavalitsuse üksus 31,0 27,7 25,9 23,7 22,4
Teenusesaaja, tema
pereliikme või tema 68,3 71,8 73,7 76,0 77,5
eestkostja osalus
* Tabelis ei sisaldu riigieelarvest kaetavate enne 01.01.1993 üldhooldekodudesse elama asunud isikute
hoolekandekulude ega muudest allikatest üldhooldusteenuse osutamiseks tehtud kulutuste osakaal.
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika
6.12.2018 kabinetiistungil otsustas Vabariigi Valitsus:
Kiita heaks pikaajalise hoolduse süsteemi loomise põhimõtted ja eesmärgid ning luua süsteemi
rakendusmehhanism, mis arvestab teenuste omaosaluse katmisel vajaduspõhisusega.
10
Võtta teadmiseks sotsiaalkaitseministri info, et:
1) pikaajalise hoolduse teenused ei ole täna kõigile abivajajatele kättesaadavad;
2) selleks, et tagada vajaduspõhine teenuste osutamine, on avalikest vahenditest (kohaliku
omavalitsuse ja riigi vahendid) lisaraha vajadus hinnanguliselt üle 161 miljoni euro;
3) nimetatud rahavajadus tekib järk-järgult ning sõltub otseselt teenuste osutamise võimaluste
laiendamisest.
Rahandusministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumiga töötab välja pikaajalise hoolduse
süsteemi loomiseks vajalike meetmete rahastamisskeemid ning Sotsiaalministeerium esitab 2020.
ja 2021. aasta riigieelarve strateegia koostamisel nimetatud rahastusskeemidele vastavad
rahastustaotlused.
11
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 20.02.2019 nr 4.2-3/550-1
Kutse osalema pikaajalise hoolduse nõuandva
kogu töös
Lugupeetud koostööpartnerid
Kutsume Teid osalema pikaajalise hoolduse nõuandva kogu töös, mis luuakse seoses
valitsuse poolt sotsiaalministeeriumile pandud ülesandega töötada välja järgmiste aastate
(2019-2022) jooksul koostöös puutumust omavate ministeeriumite ja teiste partneritega
tõhusam pikaajalise hoolduse korraldus Eestis (vt lisa).
Nõuandva kogu eesmärgiks on koondada ja jagada laiapõhjalist teadmist pikaajalise
hooldusega seotud valdkondadest ning rakendada neid teadmisi tõhusama süsteemi
loomisel.
Nõuandva kogu ülesanneteks on:
1. nõustada sotsiaalministeeriumit pikaajalise hoolduse süsteemi loomisel ja ellu
rakendamisel, võttes aluseks järgmised põhimõtted:
1.1. ühtsesse pikaajalise hoolduse süsteemi tuleb integreerida juba täna
olemasolevad tervishoiuteenused, isikuhooldust ja inimese igapäevast
toimetulekut toetavad teenused;
1.2. pikaajalise hoolduse teenused on kõigile abivajajatele kättesaadavad;
1.3. teenuste korraldus on terviklik, inim- ja perekeskne ning koordineeritud;
1.4. abivajaduse hindamiseks on loodud hindamissüsteem, põhimõtted ja
tööriistad;
1.5. eelistatud on kodus pakutavad või kodulähedased teenused;
1.6. hoolduskoormusega inimestele on loodud võimalused töö- ja pereelu
ühitamiseks ning loodud on meetmed hoolduskoormusega inimeste tööturule
naasmiseks või tööturul püsimiseks;
2. nõustada sotsiaalministeeriumit pikaajalise hoolduse süsteemi loomist puudutavate
strateegiliste otsuste tegemisel;
3. nõustada sotsiaalministeeriumi Heaolu Arengukavaga seotud eesmärkide
kujundamisel, analüüsida nimetatud arengukavaga kavandatud riiklike meetmete
mõju, asjakohasust ja tõhusust ning kujundada muid pikaajalise hoolduse süsteemi
puudutavaid strateegilisi ettepanekuid.
Nõuandva kogu tööd juhib sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler ning kogu
kohtumised toimuvad vähemalt kord kvartalis.
Eelnevaga seoses teeme Teile ettepaneku osaleda nõuandva kogu töös. Esimene kohtumine
toimub 20. märtsil kell 13:00-15:00 Suur-Ameerika 1, Tallinn. Kohtumisel tutvustame
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
pikaajalise hoolduse süsteemi loomise kava, soovime saada Teie tagasisidet manusena
lisatud kavale ning arutame läbi järgnevad tegevused ja ajakava.
Ootame Teie organisatsiooni esindaja nime ja kontaktandmeid ning esindaja kinnitust
esimesel kohtumisel osalemiseks hiljemalt 13. märtsiks e-posti aadressile:
[email protected]. Täpsem päevakava saadetakse osalejatele vähemalt kolm tööpäeva enne
kohtumise algust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
sotsiaalala asekantsler
Lisa: Pikaajalise hoolduse süsteemi loomise kava.pdf
Lisaadressaadid:
Justiitsministeerium
Sotsiaalkindlustusamet
Terviseamet
Õiguskantsler
Eesti Haigekassa
Eesti Töötukassa
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Põlva Vallavalitsus
Viljandi Vallavalitsus
Narva Linnakantselei
SA Poliitikauuringute Keskus Praxis
Tartu Ülikool
Eesti Hooldajate Liit
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon
Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda
Eesti Perearstide Selts
Eesti Õdede Liit
Ketri Kupper 6269 193
[email protected]