EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/19-0168 - Rahandusministri15. juuli 2004. a määruse nr
125 „Kohustusliku pensionifondi loosimise korra kehtestamine“muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 28.02.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cbf1bd00-3019-4887-92ed-
3595600ff101
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cbf1bd00-3019-4887-92ed-
3595600ff101?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Sotsiaalministeerium Meie 20.02.2019 nr 1.1-10/1301-1
[email protected]
Kohustusliku pensionifondi
loosimise korra muudatuste
kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks esitamine
Austatud proua Iva
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse
„Rahandusministri 15. juuli 2004. a määruse nr 125 „Kohustusliku pensionifondi loosimise
korra kehtestamine” muutmine“ eelnõu koos seletuskirjaga. Palume, et esitaksite oma
arvamuse võimalusel 7 tööpäeva jooksul eelnõude infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee
määruse eelnõu avaldamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Tõniste
rahandusminister
Lisad:
1. eelnõu, 2 lk
2. seletuskiri, 5 lk
Lisaadressaadid:
Finantsinspektsioon
Eesti Fondihaldurite Liit
Tulundusühistu Tuleva
AS Pensionikeskus
Kertu Fedotov 6113048
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Rahandusministri määruse „Rahandusministri 15. juuli 2004. a määruse nr 125 „Kohustusliku
pensionifondi loosimise korra kehtestamine” muutmine“ eelnõu seletuskiri
I. SISSEJUHATUS
1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse kogumispensionide seaduse § 19 lõike 3 alusel.
Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) sätestab kohustuslike pensionifondide loosimise korra. Eelnõuga muudetakse
pensionifonde, mis hõlmatakse fondide loosimisse. Eelnõu lubab loositavaks pensionifondiks määrata
pensionifondi, mille investeerimisstrateegia kohaselt investeeritakse vähemalt 75% selle fondi varast aktsiariski
kandvatesse instrumentidesse. Neist pensionifondidest arvab pensioniregistri pidaja loositavate pensionifondide
hulka kolm kõige madalama jooksva tasu määraga pensionifondi. Kui kolme odavaima jooksva tasu määraga
pensionifonde on rohkem kui kolm, arvab pensioniregistri pidaja loositavate pensionifondide hulka kõik need
pensionifondid.
2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid (tel 611
3786;
[email protected]) ja Kertu Fedotov (tel 6113 048;
[email protected]). Keelelise ekspertiisi on
teinud õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638;
[email protected]). Eelnõu juriidilist
kvaliteeti on kontrollinud õigusosakonna jurist Virge Aasa (tel 611 3549;
[email protected]).
3. Märkused
Eelnõuga muudetakse rahandusministri 15. juuli 2004. a määrust nr 125 „Kohustusliku pensionifondi loosimise
korra kehtestamine“ (RT I, 29.03.2018, 20).
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa
Liidu õiguse rakendamisega.
II. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Pensionifond loositakse inimesele, kes on kogumispensionide seaduse kohaselt kohustatud isik, kuid kes ei ole
esitanud pensionifondi valimiseks valikuavaldust. Kehtiva määruse kohaselt loositakse pensionifond
konservatiivse investeerimisstrateegiaga pensionifondide hulgast. Loosimisel lähevad arvesse kõik
konservatiivsed pensionifondid, seega võib mõnel fondivalitsejal osaleda loosimises mitu pensionifondi.
Pensionifondi loosimiseks reastab pensioniregistri pidaja konservatiivsed pensionifondid tähestiku järjekorras
ning seejärel loosib fondi isikute ja pensionifondide nimekirja kokkuviimisega.
Konservatiivsed pensionifondid on loosimises osalenud alates kohustusliku kogumispensioni süsteemi
loomisest. Konservatiivsete pensionifondide kasutamine oli käsitletav teatud mõttes karistusena – madalama
riskitaseme kaasneb eelduslikult ka väiksem tulu, mida võib lugeda ebasoodsaks tagajärjeks neile, kes oma
pensionifondi valikul ei ole ise aktiivsed. Sellega sooviti vähendada inimeste passiivsust valikuavalduse
esitamisel – kui loositav fond oleks riskantsema strateegiaga, siis paljud inimesed ei näeks vajadust
pensionifondi valikut iseseisvalt teha ja valikuavaldust esitada. Varasemalt on sellist valikut põhjendatud ka
konservatiivsete pensionifondide madala riskitasemega, mis vähendab võimalusi „süüdistada” riiki raha
„kaotamises” võrreldes näiteks riskantsemate fondidega. Seni kehtinud pensionifondi loosimise korraga annab
riik aga tahtmatult ka vihje, et kui inimene ei oska või ei taha valida endale pensionifondi, oleks kõige
mõistlikum valik konservatiivne pensionifond.
Kui ühelt poolt on loosifondi konservatiivsusel omad positiivsed küljed, siis teisalt on see ka tänaste
loosifondide suurimaks puuduseks. Nimelt loositakse pensionifond peamiselt noortele inimestele, kellel on ees
umbes 40-aastane kogumisperiood, mistõttu ei ole väikese riski ja tootlusega fond nende jaoks kõige sobilikum
valik. Konservatiivsete pensionifondide tootlus on viimasel 10 aastal olnud umbes 3% võrra madalam 75%
aktsiaosakaaluga fondide tootlusest.
Varasemate aastate statistika põhjal saab siiski järeldada, et senine loosimise kord on toetanud eesmärki, et
inimesed oleksid aktiivsed ja valiksid ise omale fondi. Veel mõned aastad tagasi vahetas üle 80% loosimises
osalenud osakuomanikest oma loosifondi mõne riskantsema strateegiaga fondi vastu. Viimastel aastatel on see
trend muutunud ja 2017. aastal vahetati loosifond välja juba ainult 60%-l juhtudest. Selle tulemusel on noorte
inimeste osakaal, kes koguvad raha konservatiivses pensionifondis, suurenema hakanud. Näiteks, kui 1989.
aastal sündinud osakuomanike hulgas oli vastav osakaal 2017. aasta lõpus 3,8%, siis 1998. aastal sündinute
hulgas juba 18,5%. Kuigi võib eeldada, et mitmed neist osakuomanikest tulevikus veel vahetavad fondi, siis
kokku umbes 18 000 noort inimest koguvad osa aastaid (ja halvimal juhul kogu oma tööelu) pensionivara
konservatiivsetes fondides.
Joonis 1. „Kohustuslikult kohustusliku kogumispensioniga liitunud inimesed pensionifondi
investeerimisstrateegia järgi 2017. aasta lõpu seisuga.“
25000
20000
15000
10000
5000
0
1998 1997 1996 1995 1994 1993 1992 1991 1990 1989 1988 1987 1986 1985 1984 1983
Konservatiivne strateegia Tasakaalustatud strateegia
Progressiivne strateegia Agressiivne strateegia
Allikas: AS Pensionikeskus
Konservatiivsete pensionifondide keskmine tootlus oli 2017. aasta lõpus alates süsteemi loomisest 2,4%, mis
reaaltootlusena on umbes -0,7%. Samal perioodil oli 50% aktsiaosakaaluga fondide tootlus 4,3% (reaaltootlus
1,1%). 75% aktsiaosakaaluga fondid tulid turule 2010. aastal ja hiljem ning sellest ajast on nende keskmine
aastane tootlus olnud 4,8%. Konservatiivsete pensionifondide keskmine tootlus oli sellel perioodil 1,8%. Seega
on loosifondidesse jäänud inimeste tootlus olnud keskmiselt umbes kaks korda madalam võrreldes suurima
aktsiaosakaaluga fondide tootlusega.
2
Tulenevalt tootluste erinevusest ja suurenevast noorte inimeste arvust, kes on konservatiivses pensionifondis, on
mõistlik senist loosifondi muuta ja edaspidi loosida pensionifond kõrgema riski/tootlusega pensionifondide
vahel. Kehtiva investeerimisfondide seaduse kohaselt võivad kohustuslikud pensionifondid investeerida
maksimaalselt 75% aktsiatesse ja aktsiafondidesse. Selliseid pensionifonde on kokku üheksa. Riigikogu võttis
eelmise aasta lõpus vastu investeerimisfondide seaduse muudatused ja pensionifondide maksimaalne aktsiarisk
tõuseb 100%-ni. Võib eeldada, et fondide arv, mis investeerivad tingimuste kohaselt vähemalt 75% ulatuses
aktsiatesse, suureneb veelgi.
Eelnõus esitatud uue loosimise korra kohaselt valib pensioniregistri pidaja kõigi vähemalt 75% aktsia
osakaaluga pensionifondide hulgast loosimisse kolm kõige odavamat ehk kõige madalama jooksva tasu määraga
pensionifondi. Kui kolme madalaima jooksva tasu määraga pensionifonde on rohkem kui kolm, arvab
pensioniregistri pidaja loosimisse need kõik (kolme pensionifondi asemel siis näiteks neli või viis
pensionifondi). Pensionifondi tasu suurust arvestav lahendus järgib senist riigi poliitikat, kus regulatsioon
suunab pensionifonde tasusid vähendama ja mõjub eelduslikult positiivselt konkurentsile pensionifondide
tasude üle. Alternatiivina kaaluti ka lahendust, kus loosimisse läheksid kõik vähemalt 75% aktsiaosakaaluga
pensionifondid, lahendust, kus fondivalitseja ise nimetab loosimises osaleva fondi ja lahendust, kus
fondivalitseja peab nimetama oma vähemalt 75% aktsia osakaaluga pensionifondide hulgast odavaima fondi.
Esimesel juhul tekiks fondivalitsejate ebavõrdne kohtlemine, sest selliste fondide arv on fondivalitsejatel erinev
(ühest kolmeni). Teisel juhul võib tekkida fondivalitsejal motivatsioon nimetada loosifondiks kõrgema tasuga
fond. Ka kolmandal juhul võib loosimisse sattuda mõni suhteliselt kõrge tasuga fond.
Paragrahv 1 punktiga 1 antakse määruse §-le 3 uus sõnastus. Eelnõuga muudetakse pensionifonde, mis
loosimises osalevad. Konservatiivse investeerimisstrateegiaga pensionifondide asemel näeb eelnõu ette
pensionifondi loosimise vähemalt 75% aktsiaosakaaluga fondide hulgast. Pensioniregistri pidaja reastab sellised
fondid nende jooksva tasu määrade järgi ja arvab loosimisse kolm kõige soodsama tasuga fondi või rohkem
fonde, kui kolme soodsaima tasuga fonde on rohkem. Kõigi vähemalt 75% aktsia osakaaluga pensionifondide
jooksva tasu määrade ja nende määrade muutumisest pensioniregistri pidaja teavitamise eest vastutavad
pensionifondi valitsejad. Jooksva tasu määrad avalikustatakse investeerimisfondide seaduse § 94 lõike 3
kohaselt. Tulenevalt jooksva tasu arvutamise metoodikast leitakse need määrad üks kord aastas eelmise
kalendriaasta kohta. Fondivalitsejad peavad eelnõu kohaselt esitama registripidajale eelmise kalendriaasta
jooksva tasu määrad hiljemalt 31. jaanuariks ning registripidaja koostab uue loositavate fondide nimekirja 3.
veebruariks või sellele järgnevaks tööpäevaks.
Ühelt poolt tagatakse eelnõuga, et tööturule sisenevatele inimestele, kes jätavad omale pensionifondi valimata,
loositakse nende vanust ja ees seisvat pensioni kogumise perioodi arvestades sobivaima strateegiaga
pensionifond, mille potentsiaalne tootluse ootus on suurim, ja mille tasu võimalikult madal. Teisalt on inimesed
muutunud passiivsemaks ja loosimisse satub üha enam inimesi, on loosimine muutunud ka pensionifondi
valitsejatele oluliseks klientide kaasamisel. Läbi soodsaima tasu komponendi võib eelnõu loosimisse viia vähem
pensionifonde kui on pensionifondi valitsejaid (loosimisse arvatakse vaid kolme odavaima jooksva tasu
määraga pensionifondid ja seega saab loositavaid pensionifonde olla rohkem kui kolm vaid siis, kui fondide
tasud on võrdsed). Selle tasakaalustamiseks ja pensionifondi valitsejate võrdsemaks kohtlemiseks kehtestatakse
eelnõuga, et ühe pensionifondi valitseja kohta saab loosimisse arvata siiski maksimaalselt ühe pensionifondi.
Kui kolme madalama jooksva tasu määraga pensionifondi hulka satub mitu sama pensionifondi valitseja
pensionifondi, arvab registripidaja neist loositavate pensionifondide hulka selle, mille jooksva tasu määr on
soodsaim. Selleks, et loositavaid pensionifonde oleks vähemalt kolm, arvab registripidaja nende hulgast välja
jäänud fondi asemele vajadusel uue, järgmise soodsaima jooksva tasu määraga pensionifondi. Kui sama
pensionifondi valitseja pensionifondide jooksvad tasu määrad on võrdsed, nimetab loositavate pensionifondide
3
hulka arvatava fondi pensionifondi valitseja ise. Pensionifondist, mille pensionifondi valitseja soovib nimetada
loositavate pensionifondide hulka arvatavaks pensionifondiks, teavitab pensionifondi valitseja registripidajat
samuti hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks.
Et fondivalitsejad peavad eelnõu kohaselt esitama registripidajale eelmise kalendriaasta jooksva tasu määrad
hiljemalt 31. jaanuariks ning registripidaja koostab uue loositavate fondide nimekirja 3. veebruariks või sellele
järgnevaks tööpäevaks, on loositavate pensionifondide nimekiri kuni järgmise aasta 3. veebruarini muutumatu.
Seda välja arvatud juhul kui mõne pensionifondi osakute väljalaskmine või tagasivõtmine on peatunud, siis
asendab pensioniregistri pidaja selle fondi loosimise jaoks uue fondiga. Vastava teabe saab pensioniregistri
pidaja Finantsinspektsioonilt. Uue pensionifondi määramisel lähtutakse alati nõudest, et loosimises osalevad
kõige soodsama jooksva tasu määraga pensionifondid.
Paragrahvi 1 punktis 2 parandatakse määruse § 4 lõikes 1 esitatud viide. Pensionifondi loosimiseks koostab
registripidaja pensionifondide nimekirja reastades kõik loosimisse arvatud pensionifondid tähestikulises
järjekorras vastavalt nende fondide täisnimetustele.
Paragrahvi 1 punktiga 3 tunnistatakse määruse § 4 lõige 2 kehtetuks. Lõikes 2 sätestatu ei ole pärast loosimise
korra muutmist enam asjakohane. Kui moodustatakse mõni uus pensionifond, mis vastab uues sõnastuses
määruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele, võrdleb pensioniregistri pidaja selle pensionifondi jooksva tasu
määra loosimises osalevate fondide jooksva tasu määradega ja asendab vajadusel loosimises osaleva fondi.
Seega automaatset pensionifondi lisamist loositavate pensionifondide hulka enam ei toimu.
Paragrahvi 1 punktiga 4 lisatakse määrusesse uus paragrahv (§ 6). Uues paragrahvis sätestatakse määruse
rakendussätted. Määruse rakendussätte kohaselt peavad fondivalitsejad teavitama registripidajat kõigi oma
lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavate pensionifondide jooksva tasu määradest ja võrdsete tasu määradega
fondide puhul pensionifondist, mille nad soovivad nimetada loositavate pensionifondide hulka arvatavaks
pensionifondiks, hiljemalt 2019. aasta 29. maiks. Registripidaja koostab loositavate pensionifondide nimekirja
2019. aasta 3. juunil. Kuni nimetatud tähtpäevani loosib registripidaja pensionifondi 2019. aasta 30. aprillini
kehtinud määruse redaktsioonis sätestatud pensionifondi loosimise korra kohaselt.
Paragrahvis 2 on sätestatud määruse jõustumise tähtaeg. Määrus jõustub 2019. aasta 1. mail. Määruse
jõustamisel ja uue loosimise korra rakendamise tähtaja sätestamisel on arvestatud pensioniregistri pidaja (AS
Pensionikeskus) vajadusega muuta loosimise korraldust ja teha sellega seonduvalt arendustöid.
III. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
IV. MÄÄRUSE MÕJUD
Muudatuse tulemusena loositakse edaspidi inimesed kõige soodsamatesse, vähemalt 75% aktsiariskiga
fondidesse. Viimase 5 aasta andmetele tuginedes loositakse igal aastal pensionifondidesse 4 500–6 500 inimest.
Nendest omakorda 2/3 on vahetanud oma loosifondi suurema aktsiariskiga pensionifondi vastu. Seega mõjutab
muudatus eelkõige neid, kes loosifondi ei vaheta, kuid kaudselt mõjutab kõiki uusi liitujaid (umbes 12 000 –
4
13 000 inimest aastas). Kui tööturule siseneval noorel inimesel ei ole konkreetset eelistust fondivalitseja osas,
võib juhtuda, et loositute arv edaspidi suureneb, sest inimestel on lihtsam liituda II sambaga passiivselt kui ise
aktiivselt pensionifondi valida.
Fondivalitsejate jaoks tähendab muudatus kulude vähenemist nõustamisele ja müügile, sest seni on püütud
inimesi, kellele pensionifond on loositud, fondi vahetama. Arvestades loositute arvu suurenemist oleks see
kasvav kulu fondivalitsejate jaoks. 75% aktsiaosakaaluga fondid loosifondina samas ei suurenda oluliselt ka
fondivalitsejate tulusid, kuna loosimisse arvatakse vaid kõige soodsama jooksva tasu määraga pensionifondid,
milleks on enamasti indeksfondid, mille tasud on võrreldavad konservatiivsete pensionifondide tasudega. Et
reeglina arvatakse loositavate pensionifondide hulka vaid kolm kõige soodsama tasuga pensionifondi, võivad
pensionifondi valitsejate tulud ka väheneda (pääs loosimisse võib survestada pensionifondide tasusid veelgi
langetama). Asjaolu, et loosimises osalevate fondide arv on piiratud, tähendab mõne fondivalitseja jaoks ka
seeläbi tulu vähenemist, et oma fondide kõrgemate tasude tõttu loosimises enam ei osaleta.
Pensionikogujale avalduv mõju sõltub sellest, kui pikalt oleks ta jäänud loositud konservatiivsesse
pensionifondi. 75% osakaaluga aktsiafondid tulid 2010. aastal ja hiljem. Alates 2010. aasta algusest kuni 2018.
aasta oktoobrini on konservatiivsete pensionifondide keskmine tootlus olnud 1,8% ja 75% aktsiaosakaaluga
fondidel 4,8%. See tähendaks erinevust kogutud summades ühe aasta pikkusel kogumisel 1,5%, 10-aastasel
kogumisel 17% ja 40-aastasel kogumisel juba kuni 100% (täpne erinevus sõltub palga kasvust ja tegelikust
tootlusest). Teisisõnu oleks 40-aastase kogumisperioodiga inimese kogutud summa konservatiivses
pensionifondis kaks korda väiksem kui 75% aktsiariskiga pensionifondis. Kui 75% aktsia osakaaluga
pensionifondide tasud hakkavad langema ja peaksid muutuma madalamaks konservatiivsete pensionifondide
tasudest, avaldab ka see pensionikogujatele positiivset mõju (eeldusel, et tasu langus ei mõju negatiivselt
pensionifondi tootlusele).
V. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA
MÄÄRUSE RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD
Määruse rakendamine ei nõua riigilt, pensionifondivalitsejatelt ja pensionikogujatelt täiendavaid kulutusi. AS
Pensionikeskus peab määruse rakendamisega tegema väikeses mahus investeeringuid, mistõttu vajab määruse
jõustumine mõne kuulist puhveraega.
VI. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE
Määrus jõustub 2019. aasta 1. mail.
VII. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK
KONSULTATSIOON
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Finantsinspektsioonile ning arvamuse
avaldamiseks Eesti Fondihaldurite Liidule, Tulundusühistule Tuleva ja AS-le Pensionikeskus.
11.02.2019. a.
5
EELNÕU
MÄÄRUS
Kuupäev digiallkirjas nr
<DataType_25688680_3_1 />
Rahandusministri 15. juuli 2004. a määruse
nr 125 „Kohustusliku pensionifondi loosimise korra
kehtestamine“ muutmine
Määrus kehtestatakse kogumispensionide seaduse § 19 lõike 3 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Rahandusministri 15. juuli 2004. a määruses nr 125 „Kohustusliku pensionifondi loosimise
korra kehtestamine“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Paragrahvis 1 nimetatud isikule loositakse pensionifond käesolevas paragrahvis
sätestatud tingimuste kohaselt loositavaks fondiks arvatud pensionifondide hulgast.
(2) Loositavate pensionifondide hulka arvatakse pensionifond, mis võib selle fondi tingimuste
või prospekti kohaselt investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega
sarnastesse instrumentidesse vähemalt 75% ulatuses oma vara väärtusest.
(3) Registripidaja arvab loositavate pensionifondide hulka kolme kõige madalama jooksva
tasu määraga lõikes 2 sätestatud tingimusele vastavad pensionifondid. Loositavate
pensionifondide hulka ei arvata mitut sama pensionifondi valitseja pensionifondi.
(4) Kui kolme madalama jooksva tasu määraga lõikes 2 sätestatud tingimustele vastava
pensionifondi hulgas on mitu sama pensionifondi valitseja pensionifondi, arvab registripidaja
neist loositavate pensionifondide hulka soodsaima jooksva tasu määraga pensionifondi ja
loositavate pensionifondide hulgast välja jäänud fondi asemele järgmise soodsaima jooksva
tasu määraga pensionifondi, et loositavaid pensionifonde oleks vähemalt kolm. Kui sama
pensionifondi valitseja pensionifondide jooksvad tasu määrad on võrdsed, nimetab
pensionifondi, mis arvatakse loositavate pensionifondide hulka, pensionifondi valitseja.
(5) Pensionifondi valitseja teavitab registripidajat kõigi oma lõikes 2 sätestatud tingimustele
vastavate pensionifondide jooksva tasu määradest ja võrdsete tasu määradega fondide puhul
pensionifondist, mille ta soovib nimetada loositavate pensionifondide hulka arvatavaks
2
pensionifondiks, hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks. Registripidaja koostab loositavate
pensionifondide nimekirja iga aasta 3. veebruaril või sellele järgneval tööpäeval.
(6) Loositavate pensionifondide hulka ei arvata pensionifondi, millesse sissemaksed või
millest väljamaksed on peatatud. Kui sissemaksed loositavate pensionifondide hulka arvatud
pensionifondi või väljamaksed sellest pensionifondist on peatatud, arvab registripidaja selle
pensionifondi viivitamata pärast Finantsinspektsioonilt vastava teate saamist loositavate
pensionifondide hulgast välja ning arvab asemele uue pensionifondi, arvestades käesolevas
paragrahvis sätestatut.“;
2) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 1 nimetatud“ tekstiosaga „kohaselt
loositavate pensionifondide hulka arvatud“;
3) paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
4) määrust täiendatakse §-ga 6 järgmises sõnastuses:
„§ 6. Määruse rakendamine
Pensionifondi valitseja teavitab registripidajat kõigi oma § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele
vastavate pensionifondide jooksva tasu määradest ja võrdsete tasu määradega fondide puhul
pensionifondist, mille ta soovib nimetada loositavate pensionifondide hulka arvatavaks
pensionifondiks, hiljemalt 2019. aasta 29. maiks. Registripidaja koostab loositavate
pensionifondide nimekirja 2019. aasta 3. juunil. Kuni nimetatud tähtpäevani loosib
registripidaja pensionifondi 2019. aasta 30. aprillini kehtinud määruse redaktsioonis
sätestatud pensionifondi loosimise korra kohaselt.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 2019. aasta 1. mail.
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Tõniste
Rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Veiko Tali
Kantsler