dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeerium · 20. veebruar 2019
Viit
1.2-3/543-1
Registreeritud
20. veebruar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Ethel Bubõr (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
28. veebruar 2019

Failid

  • 📎1.1-10_1301-1 Rahandusministri15. juuli 2004. a määruse nr 125 „Kohustusliku pensionifondi loosimise korra kehtestamine“muutmine.bdoc1185 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/19-0168 - Rahandusministri15. juuli 2004. a määruse nr 125 „Kohustusliku pensionifondi loosimise korra kehtestamine“muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.02.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cbf1bd00-3019-4887-92ed- 3595600ff101 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cbf1bd00-3019-4887-92ed- 3595600ff101?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Sotsiaalministeerium Meie 20.02.2019 nr 1.1-10/1301-1 [email protected] Kohustusliku pensionifondi loosimise korra muudatuste kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Austatud proua Iva Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse „Rahandusministri 15. juuli 2004. a määruse nr 125 „Kohustusliku pensionifondi loosimise korra kehtestamine” muutmine“ eelnõu koos seletuskirjaga. Palume, et esitaksite oma arvamuse võimalusel 7 tööpäeva jooksul eelnõude infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee määruse eelnõu avaldamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste rahandusminister Lisad: 1. eelnõu, 2 lk 2. seletuskiri, 5 lk Lisaadressaadid: Finantsinspektsioon Eesti Fondihaldurite Liit Tulundusühistu Tuleva AS Pensionikeskus Kertu Fedotov 6113048 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Rahandusministri määruse „Rahandusministri 15. juuli 2004. a määruse nr 125 „Kohustusliku pensionifondi loosimise korra kehtestamine” muutmine“ eelnõu seletuskiri I. SISSEJUHATUS 1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse kogumispensionide seaduse § 19 lõike 3 alusel. Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) sätestab kohustuslike pensionifondide loosimise korra. Eelnõuga muudetakse pensionifonde, mis hõlmatakse fondide loosimisse. Eelnõu lubab loositavaks pensionifondiks määrata pensionifondi, mille investeerimisstrateegia kohaselt investeeritakse vähemalt 75% selle fondi varast aktsiariski kandvatesse instrumentidesse. Neist pensionifondidest arvab pensioniregistri pidaja loositavate pensionifondide hulka kolm kõige madalama jooksva tasu määraga pensionifondi. Kui kolme odavaima jooksva tasu määraga pensionifonde on rohkem kui kolm, arvab pensioniregistri pidaja loositavate pensionifondide hulka kõik need pensionifondid. 2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid (tel 611 3786; [email protected]) ja Kertu Fedotov (tel 6113 048; [email protected]). Keelelise ekspertiisi on teinud õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638; [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õigusosakonna jurist Virge Aasa (tel 611 3549; [email protected]). 3. Märkused Eelnõuga muudetakse rahandusministri 15. juuli 2004. a määrust nr 125 „Kohustusliku pensionifondi loosimise korra kehtestamine“ (RT I, 29.03.2018, 20). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. II. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Pensionifond loositakse inimesele, kes on kogumispensionide seaduse kohaselt kohustatud isik, kuid kes ei ole esitanud pensionifondi valimiseks valikuavaldust. Kehtiva määruse kohaselt loositakse pensionifond konservatiivse investeerimisstrateegiaga pensionifondide hulgast. Loosimisel lähevad arvesse kõik konservatiivsed pensionifondid, seega võib mõnel fondivalitsejal osaleda loosimises mitu pensionifondi. Pensionifondi loosimiseks reastab pensioniregistri pidaja konservatiivsed pensionifondid tähestiku järjekorras ning seejärel loosib fondi isikute ja pensionifondide nimekirja kokkuviimisega. Konservatiivsed pensionifondid on loosimises osalenud alates kohustusliku kogumispensioni süsteemi loomisest. Konservatiivsete pensionifondide kasutamine oli käsitletav teatud mõttes karistusena – madalama riskitaseme kaasneb eelduslikult ka väiksem tulu, mida võib lugeda ebasoodsaks tagajärjeks neile, kes oma pensionifondi valikul ei ole ise aktiivsed. Sellega sooviti vähendada inimeste passiivsust valikuavalduse esitamisel – kui loositav fond oleks riskantsema strateegiaga, siis paljud inimesed ei näeks vajadust pensionifondi valikut iseseisvalt teha ja valikuavaldust esitada. Varasemalt on sellist valikut põhjendatud ka konservatiivsete pensionifondide madala riskitasemega, mis vähendab võimalusi „süüdistada” riiki raha „kaotamises” võrreldes näiteks riskantsemate fondidega. Seni kehtinud pensionifondi loosimise korraga annab riik aga tahtmatult ka vihje, et kui inimene ei oska või ei taha valida endale pensionifondi, oleks kõige mõistlikum valik konservatiivne pensionifond. Kui ühelt poolt on loosifondi konservatiivsusel omad positiivsed küljed, siis teisalt on see ka tänaste loosifondide suurimaks puuduseks. Nimelt loositakse pensionifond peamiselt noortele inimestele, kellel on ees umbes 40-aastane kogumisperiood, mistõttu ei ole väikese riski ja tootlusega fond nende jaoks kõige sobilikum valik. Konservatiivsete pensionifondide tootlus on viimasel 10 aastal olnud umbes 3% võrra madalam 75% aktsiaosakaaluga fondide tootlusest. Varasemate aastate statistika põhjal saab siiski järeldada, et senine loosimise kord on toetanud eesmärki, et inimesed oleksid aktiivsed ja valiksid ise omale fondi. Veel mõned aastad tagasi vahetas üle 80% loosimises osalenud osakuomanikest oma loosifondi mõne riskantsema strateegiaga fondi vastu. Viimastel aastatel on see trend muutunud ja 2017. aastal vahetati loosifond välja juba ainult 60%-l juhtudest. Selle tulemusel on noorte inimeste osakaal, kes koguvad raha konservatiivses pensionifondis, suurenema hakanud. Näiteks, kui 1989. aastal sündinud osakuomanike hulgas oli vastav osakaal 2017. aasta lõpus 3,8%, siis 1998. aastal sündinute hulgas juba 18,5%. Kuigi võib eeldada, et mitmed neist osakuomanikest tulevikus veel vahetavad fondi, siis kokku umbes 18 000 noort inimest koguvad osa aastaid (ja halvimal juhul kogu oma tööelu) pensionivara konservatiivsetes fondides. Joonis 1. „Kohustuslikult kohustusliku kogumispensioniga liitunud inimesed pensionifondi investeerimisstrateegia järgi 2017. aasta lõpu seisuga.“ 25000 20000 15000 10000 5000 0 1998 1997 1996 1995 1994 1993 1992 1991 1990 1989 1988 1987 1986 1985 1984 1983 Konservatiivne strateegia Tasakaalustatud strateegia Progressiivne strateegia Agressiivne strateegia Allikas: AS Pensionikeskus Konservatiivsete pensionifondide keskmine tootlus oli 2017. aasta lõpus alates süsteemi loomisest 2,4%, mis reaaltootlusena on umbes -0,7%. Samal perioodil oli 50% aktsiaosakaaluga fondide tootlus 4,3% (reaaltootlus 1,1%). 75% aktsiaosakaaluga fondid tulid turule 2010. aastal ja hiljem ning sellest ajast on nende keskmine aastane tootlus olnud 4,8%. Konservatiivsete pensionifondide keskmine tootlus oli sellel perioodil 1,8%. Seega on loosifondidesse jäänud inimeste tootlus olnud keskmiselt umbes kaks korda madalam võrreldes suurima aktsiaosakaaluga fondide tootlusega. 2 Tulenevalt tootluste erinevusest ja suurenevast noorte inimeste arvust, kes on konservatiivses pensionifondis, on mõistlik senist loosifondi muuta ja edaspidi loosida pensionifond kõrgema riski/tootlusega pensionifondide vahel. Kehtiva investeerimisfondide seaduse kohaselt võivad kohustuslikud pensionifondid investeerida maksimaalselt 75% aktsiatesse ja aktsiafondidesse. Selliseid pensionifonde on kokku üheksa. Riigikogu võttis eelmise aasta lõpus vastu investeerimisfondide seaduse muudatused ja pensionifondide maksimaalne aktsiarisk tõuseb 100%-ni. Võib eeldada, et fondide arv, mis investeerivad tingimuste kohaselt vähemalt 75% ulatuses aktsiatesse, suureneb veelgi. Eelnõus esitatud uue loosimise korra kohaselt valib pensioniregistri pidaja kõigi vähemalt 75% aktsia osakaaluga pensionifondide hulgast loosimisse kolm kõige odavamat ehk kõige madalama jooksva tasu määraga pensionifondi. Kui kolme madalaima jooksva tasu määraga pensionifonde on rohkem kui kolm, arvab pensioniregistri pidaja loosimisse need kõik (kolme pensionifondi asemel siis näiteks neli või viis pensionifondi). Pensionifondi tasu suurust arvestav lahendus järgib senist riigi poliitikat, kus regulatsioon suunab pensionifonde tasusid vähendama ja mõjub eelduslikult positiivselt konkurentsile pensionifondide tasude üle. Alternatiivina kaaluti ka lahendust, kus loosimisse läheksid kõik vähemalt 75% aktsiaosakaaluga pensionifondid, lahendust, kus fondivalitseja ise nimetab loosimises osaleva fondi ja lahendust, kus fondivalitseja peab nimetama oma vähemalt 75% aktsia osakaaluga pensionifondide hulgast odavaima fondi. Esimesel juhul tekiks fondivalitsejate ebavõrdne kohtlemine, sest selliste fondide arv on fondivalitsejatel erinev (ühest kolmeni). Teisel juhul võib tekkida fondivalitsejal motivatsioon nimetada loosifondiks kõrgema tasuga fond. Ka kolmandal juhul võib loosimisse sattuda mõni suhteliselt kõrge tasuga fond. Paragrahv 1 punktiga 1 antakse määruse §-le 3 uus sõnastus. Eelnõuga muudetakse pensionifonde, mis loosimises osalevad. Konservatiivse investeerimisstrateegiaga pensionifondide asemel näeb eelnõu ette pensionifondi loosimise vähemalt 75% aktsiaosakaaluga fondide hulgast. Pensioniregistri pidaja reastab sellised fondid nende jooksva tasu määrade järgi ja arvab loosimisse kolm kõige soodsama tasuga fondi või rohkem fonde, kui kolme soodsaima tasuga fonde on rohkem. Kõigi vähemalt 75% aktsia osakaaluga pensionifondide jooksva tasu määrade ja nende määrade muutumisest pensioniregistri pidaja teavitamise eest vastutavad pensionifondi valitsejad. Jooksva tasu määrad avalikustatakse investeerimisfondide seaduse § 94 lõike 3 kohaselt. Tulenevalt jooksva tasu arvutamise metoodikast leitakse need määrad üks kord aastas eelmise kalendriaasta kohta. Fondivalitsejad peavad eelnõu kohaselt esitama registripidajale eelmise kalendriaasta jooksva tasu määrad hiljemalt 31. jaanuariks ning registripidaja koostab uue loositavate fondide nimekirja 3. veebruariks või sellele järgnevaks tööpäevaks. Ühelt poolt tagatakse eelnõuga, et tööturule sisenevatele inimestele, kes jätavad omale pensionifondi valimata, loositakse nende vanust ja ees seisvat pensioni kogumise perioodi arvestades sobivaima strateegiaga pensionifond, mille potentsiaalne tootluse ootus on suurim, ja mille tasu võimalikult madal. Teisalt on inimesed muutunud passiivsemaks ja loosimisse satub üha enam inimesi, on loosimine muutunud ka pensionifondi valitsejatele oluliseks klientide kaasamisel. Läbi soodsaima tasu komponendi võib eelnõu loosimisse viia vähem pensionifonde kui on pensionifondi valitsejaid (loosimisse arvatakse vaid kolme odavaima jooksva tasu määraga pensionifondid ja seega saab loositavaid pensionifonde olla rohkem kui kolm vaid siis, kui fondide tasud on võrdsed). Selle tasakaalustamiseks ja pensionifondi valitsejate võrdsemaks kohtlemiseks kehtestatakse eelnõuga, et ühe pensionifondi valitseja kohta saab loosimisse arvata siiski maksimaalselt ühe pensionifondi. Kui kolme madalama jooksva tasu määraga pensionifondi hulka satub mitu sama pensionifondi valitseja pensionifondi, arvab registripidaja neist loositavate pensionifondide hulka selle, mille jooksva tasu määr on soodsaim. Selleks, et loositavaid pensionifonde oleks vähemalt kolm, arvab registripidaja nende hulgast välja jäänud fondi asemele vajadusel uue, järgmise soodsaima jooksva tasu määraga pensionifondi. Kui sama pensionifondi valitseja pensionifondide jooksvad tasu määrad on võrdsed, nimetab loositavate pensionifondide 3 hulka arvatava fondi pensionifondi valitseja ise. Pensionifondist, mille pensionifondi valitseja soovib nimetada loositavate pensionifondide hulka arvatavaks pensionifondiks, teavitab pensionifondi valitseja registripidajat samuti hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks. Et fondivalitsejad peavad eelnõu kohaselt esitama registripidajale eelmise kalendriaasta jooksva tasu määrad hiljemalt 31. jaanuariks ning registripidaja koostab uue loositavate fondide nimekirja 3. veebruariks või sellele järgnevaks tööpäevaks, on loositavate pensionifondide nimekiri kuni järgmise aasta 3. veebruarini muutumatu. Seda välja arvatud juhul kui mõne pensionifondi osakute väljalaskmine või tagasivõtmine on peatunud, siis asendab pensioniregistri pidaja selle fondi loosimise jaoks uue fondiga. Vastava teabe saab pensioniregistri pidaja Finantsinspektsioonilt. Uue pensionifondi määramisel lähtutakse alati nõudest, et loosimises osalevad kõige soodsama jooksva tasu määraga pensionifondid. Paragrahvi 1 punktis 2 parandatakse määruse § 4 lõikes 1 esitatud viide. Pensionifondi loosimiseks koostab registripidaja pensionifondide nimekirja reastades kõik loosimisse arvatud pensionifondid tähestikulises järjekorras vastavalt nende fondide täisnimetustele. Paragrahvi 1 punktiga 3 tunnistatakse määruse § 4 lõige 2 kehtetuks. Lõikes 2 sätestatu ei ole pärast loosimise korra muutmist enam asjakohane. Kui moodustatakse mõni uus pensionifond, mis vastab uues sõnastuses määruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele, võrdleb pensioniregistri pidaja selle pensionifondi jooksva tasu määra loosimises osalevate fondide jooksva tasu määradega ja asendab vajadusel loosimises osaleva fondi. Seega automaatset pensionifondi lisamist loositavate pensionifondide hulka enam ei toimu. Paragrahvi 1 punktiga 4 lisatakse määrusesse uus paragrahv (§ 6). Uues paragrahvis sätestatakse määruse rakendussätted. Määruse rakendussätte kohaselt peavad fondivalitsejad teavitama registripidajat kõigi oma lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavate pensionifondide jooksva tasu määradest ja võrdsete tasu määradega fondide puhul pensionifondist, mille nad soovivad nimetada loositavate pensionifondide hulka arvatavaks pensionifondiks, hiljemalt 2019. aasta 29. maiks. Registripidaja koostab loositavate pensionifondide nimekirja 2019. aasta 3. juunil. Kuni nimetatud tähtpäevani loosib registripidaja pensionifondi 2019. aasta 30. aprillini kehtinud määruse redaktsioonis sätestatud pensionifondi loosimise korra kohaselt. Paragrahvis 2 on sätestatud määruse jõustumise tähtaeg. Määrus jõustub 2019. aasta 1. mail. Määruse jõustamisel ja uue loosimise korra rakendamise tähtaja sätestamisel on arvestatud pensioniregistri pidaja (AS Pensionikeskus) vajadusega muuta loosimise korraldust ja teha sellega seonduvalt arendustöid. III. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. IV. MÄÄRUSE MÕJUD Muudatuse tulemusena loositakse edaspidi inimesed kõige soodsamatesse, vähemalt 75% aktsiariskiga fondidesse. Viimase 5 aasta andmetele tuginedes loositakse igal aastal pensionifondidesse 4 500–6 500 inimest. Nendest omakorda 2/3 on vahetanud oma loosifondi suurema aktsiariskiga pensionifondi vastu. Seega mõjutab muudatus eelkõige neid, kes loosifondi ei vaheta, kuid kaudselt mõjutab kõiki uusi liitujaid (umbes 12 000 – 4 13 000 inimest aastas). Kui tööturule siseneval noorel inimesel ei ole konkreetset eelistust fondivalitseja osas, võib juhtuda, et loositute arv edaspidi suureneb, sest inimestel on lihtsam liituda II sambaga passiivselt kui ise aktiivselt pensionifondi valida. Fondivalitsejate jaoks tähendab muudatus kulude vähenemist nõustamisele ja müügile, sest seni on püütud inimesi, kellele pensionifond on loositud, fondi vahetama. Arvestades loositute arvu suurenemist oleks see kasvav kulu fondivalitsejate jaoks. 75% aktsiaosakaaluga fondid loosifondina samas ei suurenda oluliselt ka fondivalitsejate tulusid, kuna loosimisse arvatakse vaid kõige soodsama jooksva tasu määraga pensionifondid, milleks on enamasti indeksfondid, mille tasud on võrreldavad konservatiivsete pensionifondide tasudega. Et reeglina arvatakse loositavate pensionifondide hulka vaid kolm kõige soodsama tasuga pensionifondi, võivad pensionifondi valitsejate tulud ka väheneda (pääs loosimisse võib survestada pensionifondide tasusid veelgi langetama). Asjaolu, et loosimises osalevate fondide arv on piiratud, tähendab mõne fondivalitseja jaoks ka seeläbi tulu vähenemist, et oma fondide kõrgemate tasude tõttu loosimises enam ei osaleta. Pensionikogujale avalduv mõju sõltub sellest, kui pikalt oleks ta jäänud loositud konservatiivsesse pensionifondi. 75% osakaaluga aktsiafondid tulid 2010. aastal ja hiljem. Alates 2010. aasta algusest kuni 2018. aasta oktoobrini on konservatiivsete pensionifondide keskmine tootlus olnud 1,8% ja 75% aktsiaosakaaluga fondidel 4,8%. See tähendaks erinevust kogutud summades ühe aasta pikkusel kogumisel 1,5%, 10-aastasel kogumisel 17% ja 40-aastasel kogumisel juba kuni 100% (täpne erinevus sõltub palga kasvust ja tegelikust tootlusest). Teisisõnu oleks 40-aastase kogumisperioodiga inimese kogutud summa konservatiivses pensionifondis kaks korda väiksem kui 75% aktsiariskiga pensionifondis. Kui 75% aktsia osakaaluga pensionifondide tasud hakkavad langema ja peaksid muutuma madalamaks konservatiivsete pensionifondide tasudest, avaldab ka see pensionikogujatele positiivset mõju (eeldusel, et tasu langus ei mõju negatiivselt pensionifondi tootlusele). V. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA MÄÄRUSE RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Määruse rakendamine ei nõua riigilt, pensionifondivalitsejatelt ja pensionikogujatelt täiendavaid kulutusi. AS Pensionikeskus peab määruse rakendamisega tegema väikeses mahus investeeringuid, mistõttu vajab määruse jõustumine mõne kuulist puhveraega. VI. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE Määrus jõustub 2019. aasta 1. mail. VII. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Finantsinspektsioonile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Fondihaldurite Liidule, Tulundusühistule Tuleva ja AS-le Pensionikeskus. 11.02.2019. a. 5 EELNÕU MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas nr <DataType_25688680_3_1 /> Rahandusministri 15. juuli 2004. a määruse nr 125 „Kohustusliku pensionifondi loosimise korra kehtestamine“ muutmine Määrus kehtestatakse kogumispensionide seaduse § 19 lõike 3 alusel. § 1. Määruse muutmine Rahandusministri 15. juuli 2004. a määruses nr 125 „Kohustusliku pensionifondi loosimise korra kehtestamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Paragrahvis 1 nimetatud isikule loositakse pensionifond käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste kohaselt loositavaks fondiks arvatud pensionifondide hulgast. (2) Loositavate pensionifondide hulka arvatakse pensionifond, mis võib selle fondi tingimuste või prospekti kohaselt investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse vähemalt 75% ulatuses oma vara väärtusest. (3) Registripidaja arvab loositavate pensionifondide hulka kolme kõige madalama jooksva tasu määraga lõikes 2 sätestatud tingimusele vastavad pensionifondid. Loositavate pensionifondide hulka ei arvata mitut sama pensionifondi valitseja pensionifondi. (4) Kui kolme madalama jooksva tasu määraga lõikes 2 sätestatud tingimustele vastava pensionifondi hulgas on mitu sama pensionifondi valitseja pensionifondi, arvab registripidaja neist loositavate pensionifondide hulka soodsaima jooksva tasu määraga pensionifondi ja loositavate pensionifondide hulgast välja jäänud fondi asemele järgmise soodsaima jooksva tasu määraga pensionifondi, et loositavaid pensionifonde oleks vähemalt kolm. Kui sama pensionifondi valitseja pensionifondide jooksvad tasu määrad on võrdsed, nimetab pensionifondi, mis arvatakse loositavate pensionifondide hulka, pensionifondi valitseja. (5) Pensionifondi valitseja teavitab registripidajat kõigi oma lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavate pensionifondide jooksva tasu määradest ja võrdsete tasu määradega fondide puhul pensionifondist, mille ta soovib nimetada loositavate pensionifondide hulka arvatavaks 2 pensionifondiks, hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks. Registripidaja koostab loositavate pensionifondide nimekirja iga aasta 3. veebruaril või sellele järgneval tööpäeval. (6) Loositavate pensionifondide hulka ei arvata pensionifondi, millesse sissemaksed või millest väljamaksed on peatatud. Kui sissemaksed loositavate pensionifondide hulka arvatud pensionifondi või väljamaksed sellest pensionifondist on peatatud, arvab registripidaja selle pensionifondi viivitamata pärast Finantsinspektsioonilt vastava teate saamist loositavate pensionifondide hulgast välja ning arvab asemele uue pensionifondi, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.“; 2) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 1 nimetatud“ tekstiosaga „kohaselt loositavate pensionifondide hulka arvatud“; 3) paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) määrust täiendatakse §-ga 6 järgmises sõnastuses: „§ 6. Määruse rakendamine Pensionifondi valitseja teavitab registripidajat kõigi oma § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavate pensionifondide jooksva tasu määradest ja võrdsete tasu määradega fondide puhul pensionifondist, mille ta soovib nimetada loositavate pensionifondide hulka arvatavaks pensionifondiks, hiljemalt 2019. aasta 29. maiks. Registripidaja koostab loositavate pensionifondide nimekirja 2019. aasta 3. juunil. Kuni nimetatud tähtpäevani loosib registripidaja pensionifondi 2019. aasta 30. aprillini kehtinud määruse redaktsioonis sätestatud pensionifondi loosimise korra kohaselt.“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2019. aasta 1. mail. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali Kantsler
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel